EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1508 - Maaeluministri määruse „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0352619b-237d-41ea-9f53-3c05f3cef72e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0352619b-237d-41ea-9f53-3c05f3cef72e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
3690454 1189245 EELNÕU 06.12 .2023 0 0 EELNÕU 06.12 .2023 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 202 3 nr ….. Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 113 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 artiklitele (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1 – 186) artikli 4 alusel . § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ü ldised tingimu sed põllumajandus maa kohta, mille kohta antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiseid otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi (edaspidi koos toetus ) , põllumajandusliku majapidamise üleandmise tingimused ja kord ning põllumassiivi kaardi ko ostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pind ala määramise tingimused ja kor d ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord. § 2 . Põllumajandusmaa (1) Toetust võib anda põllumajandus maa kohta, mis vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele , kui muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti . (2) Põllumajandusmaaks loetakse põllumaa , püsirohumaa ja p ü sikultuuridealune maa . § 3 . P õllumaa (1 ) Põllumaa on külvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa , mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks , või maa, mis o n tootmisest kõrvale jäetud . P õllumaaks loetakse ka püsiva või äravõetava katte all olev maa, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mullas . (2 ) Lõikes 1 nimetatud kesa on taotlemise aastal saagi tootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse järgmisi kesa tüüpe: 1) mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; 2) haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; 3) sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud maa, mis on taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud. (3) Lõikes 1 nimetatud tootmisest kõrvale jäetud maa on maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 15 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 2 0.12.2013, lk 608–670), artikli 4 lõike 1 punkti f kohaselt. (4) Agrometsandussüsteem loetakse p õllumaa ks , kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) puid kasvatatakse reas, puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ja puude võrade liitus on kuni 50 protsenti ; 2) põllumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust; 3 ) puude all kasvatatakse põllumaja nduskultuure või rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 4 ) agrometsandussüsteem il rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid . (5) Põllumaana ei käsitata lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavat maad, kus puid kasvatatakse dekorati ivsel eesmärgil , et neid turustada enne raieküpseks saamist . § 4 . Püsirohumaa (1) Püsirohumaa ja püsikarjamaa (edaspidi koos püsirohumaa ) on maa, mi llel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid , kas looduslikul viisil või harimise teel , ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. (2) Lõikes 1 nimetatud loo duslikud rohttaimed on taimed, mis tavapäraselt kasvavad looduslikel karja- või rohumaadel või mille seemned sisalduvad karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnesegudes. (3 ) P ärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise niitmise, karjatamise ja puitta imestiku struktuuri kujundamise mõjul kuj unenud loodusliku elustikuga püsirohumaa , mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. ( 4 ) Väärtuslik püsirohumaa on kõrge loodusväärtusega inventeeritud püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. (5 ) Keskkonnatundlik püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv: 1) püsirohumaa, mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld; 2) pärandniit; 3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa. (6) Agrometsandussüsteem loetakse p üsirohu maa ks , kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) puid kasvatatakse reas, puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ja puude võrade liitus on kuni 50 protsenti ; 2) püsirohumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust; 3 ) puude all kasvatatakse rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 4 ) agrometsandussüsteem il rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. ( 7 ) P üsirohu maana ei käsitata lõikes 6 sätestatud tingimustele vastavat maad, kus puid kasvatatakse dekorati ivsel eesmärgil, et neid turustada enne raieküpseks saamist . § 5 . Püsikultuuridealune maa (1) Püsikultuuridealune maa on külvikorraga hõlmamata maa, millel kasvatatakse ühel kohal vähemalt viis järjestiku st aastat põllumajanduskultuure, mis annavad korduva t saaki . Püsikultuuridealuse maa hulka loetakse puukool ja lühikese raieringiga madalmets . (2) Puukool on noorte puittaimedega kaetud maa , millel taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil. ( 3 ) L ühikese raieringiga madalmets on maa , millel kasvatatakse paju ( Salix ) ni ng mille l tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamise st või viimase raie tegemisest. ( 4 ) Püsikultuuridealuse maa hulka ei loeta püsirohumaad ega püsikarjamaad. ( 5 ) Agrometsandussüsteem loetakse püsikultuuridealuseks maa ks , kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vilja puid ja marjapõõsaid kasvatatakse reas ; 2) reavahedes kasvatatakse põllumaja nduskultuure või rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 3) agrometsandussüsteem il rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. § 6 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmiseks loetakse p õllumajandusliku majapidamise tervikuna teisele isikule (edaspidi ülevõtja ) võõrandamist või kasutusse andmist . Sel juhul lähevad üleandjalt ülevõtjale üle kõik toetuse taotlemisega seotud õigused ja kohustused , kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti . (2) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini, võtab üleandja taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue taotluse. ( 3 ) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamist, kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septem briks , antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. (4) Kui lõikes 3 sätestatud juhul ei soovi ülevõtja toetust saada, antakse toetus üleandjale , kui üleantud põllumajanduslik majapidamine ja selle üleandja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. ( 5 ) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit, antakse toetus üleand jale , kui üleantud põllumajanduslik majapidamine ja selle üleandja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. ( 6 ) Kui lõikes 5 sätestatud juhul ei soovi üleandja toetust saada, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. ( 7 ) Põllumajandusliku majap idamise üleandmise korral esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2 ) üleandja ja ülevõtja kinnitus põllumajandusliku majapidamise tervikuna üleandmise kohta; 3) andmed selle kohta, kas ül evõtja taotleb toetuse and mist; 4 ) kinnitus selle kohta , et ülevõtja võimaldab kontrollida kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist. ( 8 ) Põllumajandusliku majapidamise üleandmisest teavitatakse PRIA-t seitsme kalendripäeva jooksul. § 7 . Põllumassiivi kaardi koostamine (1) Põllumassiivi kaardi koostab PRIA , kasutades topograafilise alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid. (2) Põllumassiiv on maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllus t ja mis on ühe taotleja kasutuses . (3) P õllumassiiv ide üle peetakse arvestust taotleja põhiselt. (4) Põld on ühe taotleja kasutuses olev maastikul eristuv ühtne maa-ala, mis on kasutuses põllumaa või püsirohumaa või püsikultuuridealuse maana. (5) Põllumassiivi kaardile kantakse põllumassiiv, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit. (6) Põllumassiivi kaardile kantakse iga põllumassiivi kohta : 1) piiripunktid, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad põllumassiivi kaardil põllumassiivi ruumiobjekti; 2) unikaalne numberkood; 3) maksimaalne toetusõiguslik pindala; 4) maaeluministri Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikule iseloomulikud vormid (edaspidi maastikuelemendid ). § 8 . Piiripunktide määramine (1) Põllumassiivi piiripunktid määrab PRIA. (2) Piiripunkti koordinaatide määramiseks kasutatakse ortofotot , katastriüksuse piiri, maakasutusotstarbe piiri ja kontrolli käigus, sealhulgas paikvaatluse käigus saadud andmeid, kasutades ristkoordinaatide süsteemi L-EST97. Maakasutusotstarbe piir on ühtse pindalatoetuse taotlusel esitatud andmete, kohapealse kontrolli ja ortofoto abil tuvastatav maakasutuse piir. § 9 . Põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmine (1) PRIA annab põllumassiivi kaardile kantavale põllumassiivile unikaalse 11-kohalise numberkoodi. (2) Kui põllumassiivi kaardile kantud: 1) põllumassiiv jagatakse osadeks, säilitatakse ühele endine põllumassiivi unikaalne numberkood ja ülejäänutele põllumassiividele antakse uus unikaalne numberkood; 2) põllumassiivid liidetakse üheks, säilitatakse põllumassiivile ühe endise põllumassiivi unikaalne numberkood. (3) Kui põllumassiivi jagamisel osadeks või nende liitmisel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik säilitada endise põllumassiivi unikaalset numberkoodi, antakse põllumassiivile uus unikaalne numberkood. § 10 . Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramine ( 1) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määrab PRIA. (2) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral võetakse aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknevad järgmised maa-alad, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik või mida kasutatakse valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks : 1) üle 0,01 hektari suurune maa-ala , sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti ; 2) alla 0 ,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit, seahulgas alla 0 ,01 hektari suurused maa-alad, millel kasvavate puittaimede võrad on omavahel liitunud. ( 3 ) Inimtekkelise ehitise alune maa-ala, välja arvatud lõikes 7 nimetatud maastikuelementide alune maa-ala, arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest. ( 4 ) Lõikes 2 nimetatud maa-alad, mida kasutatakse valdavalt mitte põllumajanduslik uks tegevuseks, on järgmised : 1) päikesepaneelidealune maa; 2) õueala ; 3) haljasala; 4) golfiväljak. ( 5 ) Lõike 4 punktis 1 nimetatud päikesepaneelidealuseks maaks loetakse: 1) paneeli- või paneelidealust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga; 2) paneelialust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri või tegemist on üksiku paneeliga ja puudub paneeli või paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir ; 3) paneelidevahelist maad koos paneelialuse maa ja seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on kuni 13 meetrit ning puudub paneele ümbritsev aed v õi selgelt eristuv harimispiir. ( 6 ) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. ( 7 ) Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud maastikuelemendid. ( 8 ) P õllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime . (9) Lõikes 8 sätestatud juhul ei kohaldata lõike 2 punkti 2 . § 1 1 . Põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed Andmed põllumassiivi kasutamise kohta saadakse asjakohaselt toetuse taotluselt. § 12 . Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine Põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivi piiripunktide, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ja põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise korral võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada mõõtmiseks vahendit , mille puhul on tõendatult tagatud E uroo pa Liidus kohalduvate tehniliste standarditega vähemalt samaväärne mõõtmiskvaliteet. § 1 3 . Rakendussät t e d (1) Enne selle määruse jõustumist põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi andmete töötlemist jätkatakse selle määruse alusel. (2) Põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ §-d 2–4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. (3) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit ja üleandja ei soovi „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ alu sel antavat toetust, ei anta üleandjale ega ülevõtjale „Eesti maaelu arengukava 20 14–2020“ raames antavat toetust . § 1 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
SELETUSKIRI m aaeluministri m ääruse „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 113 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 artiklitele (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1 – 186) artikli 4 alusel . Määrusega kehtestatakse p õllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassi ivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord. Aastatel 2023 – 2027 viivad liikmesriigid Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (edaspidi ÜPP ) ellu riiklike strateegiakavade raames. Selleks, et taotleda ÜPP raames antavaid põllum ajanduslikke toetusi, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiseid otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi , peab põllumajandusmaa olema kantud nõuete kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning vastama määruses kehtestatu d tingimustele . Põllumassiivi kaardi koostab ning piiripunktid määrab kindlaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) . Kuna põllumassiivi kaardi koostamine , mida peetakse kaartide, erinevate kartograafiliste alusmaterjalide ja maakata stri andmete alusel ning toetusõigusliku põllumajandusma a määratlemine on seotud omakorda ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi IAKS ) kohaldamisega , loetakse selle osaks ka põl dude identifitseerimise süsteem . See on osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist. PRIA määrab p õllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala kindlaks, arvestades lisaks maakasutusele ja toetusõiguslikele elementidele ka mittetoetusõiguslike elementide või aladega (näiteks inimtekkelised ehitised ja alad ) , kus põllumajanduslik ku tegevus t ei ole võimalik läbi viia . Kõik sellised elemendid arvatakse t oetusõiguslikust pindalast maha ja nende kohta toetust ei anta . M äärusega reguleeritakse muuhulgas ka maakasutusega seotud mõisted nagu põllumaa, püsirohumaa ja püsikultuuridega maa, mis kokku moodustavad põllumajandusmaa, mille kohta on võimalik anda põllumajandustoetusi , kui seal on täidetud kõik toetuse andmiseks vajalikud tingimused. Lisaks sätestatakse määruse ga ka majapidamise üleandmisega seotud tingimused, mis varasematel EL eelarve perioodidel olid reguleeritud erinevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (625 6253,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283,
[email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb neljateistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala . Määrusega kehtestatakse üldised tingimused põllumajandusmaa kohta, mille kohta antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhis e id otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi, põllumajandusliku majapidamise ülean dmise tingimused ja kord ning põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja kor d ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord . Eelnõu §-s 2 sätestatak se põllumajandusmaa mõiste Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiseid otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi (edaspidi toetus ) võib anda põllumajandusmaa kohta, mis vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele , kui muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti . Lõikes 2 sätestatakse põllumajandusmaa mõiste, mis hõlmab kolme erineva t maakasutuse tüüpi, milleks on põllumaa , püsirohumaa ja püsikultuuride alune maa. EL eelarve p erioodil 2023-2027 on liikmesriikidel kohustus sisustada mõisted, mis on seotud põllumajandusmaaga , mille üldine raamistik on küll ette antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikliga 4 , kuid mida liikmesriigid saavad täpsustada vastavalt oma vajadus t ele ja praktikatele. Uue kohustusliku osana lisandub mõiste sisustamisel juurde agrometsandussüsteem i määratlemine , mis on osa põllumajandusmaast ja erinevatest maakasutustüüpidest. Uu el EL eelarve perioodi l on liikmesriikidel võrreldes varasemate EL eelarve perioodidega senisest rohkem paindlikkust liikmesriigi jaoks . Vaatamata sellele, ei ole antud mõiste määratlemisel seniseid reegleid muud etud, mistõttu jätkuvalt koosneb põllumajandusmaa kolmest erinevast maakas u tustüübist. Varasematel EL eelarve perioodid el oli kogu põllumajandusmaaga, sealhulgas erinevate maakasutus tüüpid ega , seotud mõisted reguleeritud EL õigusaktide tasandil. Eeln õu §-s 3 sisustatakse põllumaa mõiste Lõike 1 kohaselt loetakse põllumaaks maad, mis on külvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks, või maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud . P õllumaaks loetakse ka püsiva või äravõetava katte all olev maa, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mullas (edaspidi katmikala ). Katmikalade puhul on toetusõiguslik maa, mis on kaetud taimede kasvu soodustamiseks üldjuhul valgust läbi laskva materjaliga nagu näiteks kile või katteloor. Katmikaladena käsitletakse muuhulgas ka muldpinnaga kasvuhoone i d. Valatud põrandaga (nt betoonpinnaga) kasvuhooneid käsitletakse ehitisena ja neid ei loeta toetusõigusliku pindala hulka. Kasvuhooned, kus taimi kasvatatakse n äiteks kivivillal või kasutatakse hüdropoonilist süsteemi, ei ole toetusõiguslikud, samuti sellised, kus mullapind on kinni kaetud peenravaibaga ja taimed kasvavad pottides. Põllumaa mõiste sisustamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punktist a, millega antakse ette põllumaa üldine raamistik, mida on omakorda määrusega täpsusta t ud. Peamised täpsustused on seotud eelkõige kesa mõi ste, sealhulgas kesa eritüüpidega ning tootmisest kõrvale jäetud maaga ning agrometsandussüsteemide rakendamisega. Taotlusel märgitakse põllumaa lühendiga „ P “ . Lõike s 2 sätestatakse kesa mõiste ning selle eritüübid . K esa on taotlemise aastal üldjuhul saagi tootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme tüüpi kesa: 1) mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; 2) haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; 3) sööti jäetud maa , mis on külvikorraga hõlmat ud ja taotlemise aastal tootmisest kõrvale jäetud. Lõike s 3 täpsustatakse tootmisest tootmisest kõrvale jäetud maa, mis võib olla nii otse to etuste või maaelu arengu kava toetuste või tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (edaspidi HPK ) standardi täitmiseks e tte nähtud tootmisest kõrvale jäetud maa. Lõikes 4 sätestatakse , mida loetakse perioodil 2023-2027 agrometsandussüsteemiks , kui see asub põllumaal . A grometsandussüsteem loetakse p õllumaa osaks , kui sellel on täidetud üheaegselt kõik järgmised tingimused: 1) puid kasvatatakse reas, puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ja puude võrade liitus on kuni 50 protsenti ; 2) põllumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust; 3) puude all kasvatatakse põllumajanduskultuure või rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 4) agrometsandussüsteem il rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Liikmesriikidel on kohustus sisustada järgmiseks EL eelarve perioodiks ka a grometsanduss üsteemide mõiste erinevatel maakasutus tüüpidel ( põllumaal, püsirohumaal ning püsikultuuridealusel maal ) , mille puhul on tegemist uue süsteemiga, mida eel miste l EL eelarve perioodide l ei määratletud . Agrometsandussüsteemi mõiste sisustamisel on lähtutud ees pool loetletud konkreetsest tingimus t est, et oleks võimalik selgelt eristada ning klassifitseerida selli ne süsteem põllumaal. N õuete kohaselt rajatud agrometsandus süsteemidele ei kohaldata paragrahvi 1 0 lõi kes 8 sätestatud 50 puu reeglit . L õike 5 kohaselt ei käsitata agrometsandussüsteemina põllumaad, kus puid kasvatatakse dekorati ivsel eesmärgil, et neid turustada enne raieküpseks saamist . Eelkõige mõeldakse siinkohal jõulu pu id ja muid sarnaseid puid, mille kasvatamine võib takistada põllumajanduslikku tegevust . Eelnõu §-s 4 sisustatakse püsirohumaa mõiste Lõike s 1 sisustatakse püsirohumaa mõiste, mille määratlemisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punkt c . P üsirohumaa ja püsikarjamaa (edaspidi koos püsirohumaa ) on maa, mi llel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid , kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvi teel) , ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Püsirohumaa mõiste sisustamisel on lähtutud niisamuti EL õiguses ette antud raamistikust, mida peamiselt on täpsustatud erinevate püsirohumaa tüüpidega, milleks võib olla pärandniit, väärtuslik püsirohumaa või keskkonnatundlik püsirohumaa. Samuti kohaldakse uue osana mõistest ka agrometsandussüsteeme ning täpsustakse, mida peetakse silmas looduslike rohttaimede kasvatamise all. M õiste sisustamisel on peamiselt lähtutud se nise st praktika st ning reeglistiku st , mida on rakendatud ka varasematel EL eelarve perioodidel nagu näiteks püsirohumaa vanuse arve stamine, uuendamise reeglid jn e . Ka perioodil 2023 – 2027 on Eesti otsustanud mitte rakendada püsirohumaadel vä h enduskoefitsiente ega määratled a karjatamiseks sobivaid söödvaid puid ja põõsaid jms , seda eelkõige põhjusel, et sel lised määratlused ei ole kontrollitavad ja seirata vad pinnaseiresüsteemi raames . M onokultuuriga ehk ü he põllumajandus kultuuriga kaetud rohumaad (nt puhas kultuurina külvatud liblikõieline - ristik või lutsern) ei loeta püsirohumaaks, kuna püsirohumaa peab sisaldama vähemalt kahte erinevat põllumajandus kultuuri. Püsiro humaana käsitletakse kõiki põlde , kus kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid järjest vähemalt viis aastat. Sel juhul saab sellisest maast kuuendal aastal püsirohumaa , mille maakasutuse tüübiks on taotlusel põldude loetelus püsirohumaa „ PR “ . Kui taotleja on eelnevad viis aastat põl du kasutanud lühiajalise rohumaana, mille maakasutuse tüü p on põllumaa ( P ) , siis alates kuuenda st aasta st märgitakse see põld püsirohumaa na (PR) . Püsirohumaa uuendamine on lubatud rohumaakultuuride seguga ja ilma vahekultuurita. Uuendamine tähendab nii pealt parand amist , kus uus rohumaakultuuride külv tehakse ilma rohukamarat kündmata , kui ka uuskülvi, kus vana rohukamar küntakse sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti rohumaakultuuride segu. Püsirohumaa uuendamine rohumaakultuuride segu külvamisega ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamisel aastate järgnevust ja maad saab lugeda endiselt püsirohumaaks. Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur või rajatakse mustkesa, ei käsitleta seda enam püsirohumaana. Vahekultuuriks loetakse kõiki teravilja-, kaunvilja- , köögivilja-, õli-, kiu- ja rühvelkultuure , muid tehnilisi kultuure ning üheliigilisi heintaimi, mis külvatakse üldjuhul põhikultuuride vaheliseks ajaks ning sel juhul käsitletakse seda maad põllumaana . Kui mitmest liigist koosneva lühiajalise rohumaa uuendamine toimub samuti mitmest liigist koosneva rohumaakultuuride seguga, ei katkesta see rohumaa vanuse lugemist püsirohumaaks muutumise osas ja selline rohumaa loetakse alates kuuendast aastast püsirohumaaks. Lõike 2 kohaselt täpsustatakse püsirohumaa mõistega seotud loo duslikud rohttaimed . Erinevalt rohumaakultuuridest, mille all mõistetakse tavapäraselt erinevaid seemnesegudes sisalduvaid rohumaa kultuure, mida külvatakse, on looduslikud roht taimed need , mis tavapäraselt kasvavad looduslikult isekülvi teel looduslikel karja- või rohumaadel või mille seemned sisalduvad karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnesegudes. Lõikes 3 sätestatakse p ärandniit ehk poollooduslik kooslus , mis on pikaajalise niitmise, karjatamise ja puitta imestiku struktuuri kujundamise mõjul kuj unenud loodusliku elustikuga püsirohumaa , mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Tegemist on uue püsirohumaa tüübig a, mille üle peetakse arvestust Eesti Looduse Infosüsteemis (edaspidi EELIS ). Lõikes 4 sisustatakse mõiste v äärtuslik u püsirohumaa kohta. V äärtuslikuks püsirohumaaks loetakse kõrge loodusväärtusega inventeeritud püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Lõikes 5 sätestatakse k eskkonnatundlik püsirohumaa , mis on Natura 2000 võrgustiku alal asuv: 1) püsirohumaa, mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld ; 2) pärandniit ; 3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa. Lõige 6 reguleerib agrometsandussüsteem iga seotu d mõiste püsirohumaal. Nimelt loetakse agrometsandussüsteem püsirohu maa hulka, kui sellel on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) puid kasvatatakse reas, puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ja puude võrade liitus on kuni 50 protsenti ; 2) püsirohumaal kasvavad puud ei takista põllumajanduslikku tegevust; 3) puude all kasvatatakse rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 4) agrometsandussüsteem il rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Lõike 7 kohaselt ei käsitata agrometsandussüsteemina p üsirohumaad , kus puid kasvatatakse dekorati ivsel eesmärgil, et neid turustada enne raieküpseks saamist (nt jõulupuud). Eelnõu §-s 5 sisustatakse püsikultuuridealuse maa mõiste Lõike 1 kohaselt loetakse püsikultuuridealuseks maaks külvikorraga hõlmamata maa, millel kasvatatakse ühel kohal vähemalt viis järjestikust aastat põllumajanduskultuure, mis annavad korduva t saaki . Püsikultuuridealuse maa hulka loetakse puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets. Taotlusel märgitakse püsikultuuridealune maa lühendiga „ PK “ . Ka püsikultuuridealuse maa mõiste sisustamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2 115 artikli 4 lõike 3 punkt b , millega antakse ette püsikultuuridealuse maa määratlemise üldine raamistik, mida o n omakorda tä iendatud puukoolide ja lühikese raierigiga madalmetsa määratlemisega . Lõikes 2 sätestatakse, et p uukool on noorte puittaimedega kaetud maa, millel taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil. Lõikes 3 sätestatakse, et l ühikese raieringiga madalmets on maa , millel kasvatatakse paju ( Salix ) ni ng mille l tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamise st või viimase raie tegemisest. Lõikes 4 täpsustatakse, et püsikultuuridealuse maa hulka ei loeta püsirohumaad ega püsikarjamaad. Lõige 5 a grometsandussüsteem loetakse püsikultuuridealuseks maa ks , kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) viljapuid ja marjapõõsaid kasvatatakse reas; 2) reavahedes kasvatatakse põllumajanduskultuure või rohumaakultuure või looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi; 3) agrometsandussüsteem il rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Eelnõu §-s 6 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine K ui varasemal EL eelarve perioodil oli majapidamise üleandmisega seotud nõuded r eguleeritud E uroopa Liidu õigusaktides , siis uuel EL eelarve perioodil on see jäetud liikmesriigi pädevusse. Majapidamise üleandmise nõuete kehtestamisel on aluseks võetud seni ne praktika . Lõikes 1 sätestatakse p õllumajand usliku majapidamise üleandmine. P õllumajandusliku majapidamise üleandmiseks loetakse tervikuna teisele isikule (edaspidi ülevõtja ) võõrandamist või kasutusse andmist. Sel juhul lähevad kõik toetuse taotlemisega seotud õigused ja kohustused üleandjalt ülevõtjale . Lõikes 2 sätestatakse ajavahemik põllumajanduslik u majapidamise üleandmiseks . Kui üleandmine toimub ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini, võtab üleandja toetuse taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue toetuse taotluse. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIA-le selle aja jooksul majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetus t . Lõige 3 sätestab põllumajanduslik u majapidamise üleandmise pärast taotluse esitamist . Kui üleandmine toimub pärast toetuse taotluse esitamist , kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembriks, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Lõikes 4 re guleeritakse olukord , kui ülevõtja ei soovi toetust saada, siis antakse toetus üleandjale , kui üle antud põllumajanduslik majapidamine ja üleandja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Lõikes 5 reguleeritakse olukord, k ui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit, sellisel juhul antakse toetus üleandjale , kui üle antud põllumajanduslik majapidamine ja selle üleandja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Lõige 6 reguleeritakse olukord, kui lõikes 4 sätestatud juhul üleandja ei soovi toetust saada, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Lõige 7 reguleerib teatise esitamist p õllumajandusliku majapidamise üleandmise korral . Sel juhul esitatakse PRIA - le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) üleandja ja ülevõtja kinnitus põllumajandusliku majapidamise tervikuna üleandmise kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja taotleb toetuse andmist; 4) kinnituse, et ülevõtja võimaldab kontrollida kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist. Lõige 8 sätestab p õllumajandusliku majapi damise üleandmisest teavitamise tähtaja, mille jooksul peab majapidamise üleandja PRIA-t teavitama. Majapidamise üleandmisest teavitamine peab olema esitatud seitsme kalendripäeva jooksul. Seega on ülevõtja l õigus saada toetust ka siis, kui üleand mine ja teavitamine toimub 1. septembril. Juhul, kui ü leandja ei soovi toetust saada, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Eelnõu §-s 7 reguleeritakse põllumassiivi kaardi koostamine Lõikes 1 sätestatakse, et põllumassiivi kaardi koostab PRIA , kasutades topograafilise alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu andmeid. Eesti topograafia andmekogu andmete hulka kuuluvad nii ortofotod , kõrgusandmed kui ka erinevad aluskaardid nagu nt. Eesti põhikaart. Põllumassiivi kaardi koostamise korral kasutab PRIA aluskaardina ortofotot . Lõige 2 sätestab põllumassiivi mõiste. Põllumass iiv on maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllus t ja mis on ühe taotleja kasutuses. Lõige 3 reguleerib p õllumassiivide üle arvestuse pidamist, mida peetakse taotleja põhiselt. Taotlejapõhine massiiv tähendab seda, et juhul, kui samale põllumassiivile taotleb toetusi mitu taotlejat, siis jagatakse põllumassiiv taotleja põhiseks . Sellisel juhul säilitatakse ühele põllumassiivile endine 11-kohaline unikaalne numberkood ja ülejäänud põllumassiividele antakse uus unikaalne numberkood. See tähendab seda, et iga taotlejaga seotud põllumassiivile antakse ka uus n u mberkood. Lõikes 4 reguleeritakse põllu mõiste. P õld on ühtne maatükk, mis vastab ühele järgmisele tingimusele: 1) sellel kasvatatakse põllumajanduskultuuri; 2) sellel kasvavad looduslikud rohttaimed või rohumaakultuurid; 3) seda hoitakse mustkesas või see on jäetud sööti. Lõige 5 sätestab, et p õllumassiivi kaardile kantakse põllumassiiv, mille pindala on vähemalt 0,30 hektarit. T egemist on p õllumassiivi pindala vähim a suurus ega , mille puhul tuleb põllumassiiv kaardile kanda. Lõikes 6 sätestatakse andmete loetelu, mida kantakse põllumassiivi kaardile iga massiivi kohta . Põllumassiivi kaardile kantakse iga põllumassiivi kohta : 1) piiripunktid, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad põllumassiivi kaardil põllumassiivi ruumiobjekti; 2) unikaalne numberkood; 3) maksimaalne toetusõiguslik pindala; 4) maaeluministri Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt säilitamisele kuuluvad maastikule iseloomulikud vormid (edaspidi maastikuelemendid ). Eelnõu §-s 8 sätestatakse piiripunktide määramine Lõige 1 sätestab, et p õllumassiivi piiripunktid määrab PRIA. Lõikes 2 r eguleeritakse p iiripunkti de määramine. Põllumassiivi piiripunktide määramiseks kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi L-EST97. Koordinaadid määratakse ortofotolt , mis on soovituslikud ja aluseks põllumassiivi piiripunktide määramisele. Samuti on võimalik koordinaate määrata teistel alustel, nagu katastriüksuse piir, maakasutusotstarbe piir ja kontrolli käigus, sealhulgas paikvaatluse käigus saadud andmed. Maakastutusotstarbe piiriks loetakse pindalatoetuse taotlusel esitatud maakasutuse andmete, kohapealse kontrolli ja ortofoto abil tuvastatavat maakasustuse piiri. Maakasutusena eristatakse põllumaad, püsirohumaad ja püsikultuuridealust maad. Põllumassiivi piiripunktide määramisel kasutatakse eespool loetletud erinevate võimaluste kombinatsiooni. Vajaduse korral võib PRIA teha põllumassiivide mõõdistamise. Eelnõu §-s 9 reguleeritakse põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmine Lõige 1 reguleerib põllumassiiv ile unikaalse numberkoodi andmis e. PRIA annab põllumassiivi kaardile kantavale põllumassiivile unikaalse 11-kohalise numberkoodi. Lõikes 2 sätestatakse põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi osadeks jagamise tingimused . K ui põllumassiiv jagatakse osadeks, säilitatakse ühele põllumassiivile endine unikaalne numberkood ja ülejäänud põllumassiividele antakse uus unikaalne numberkood. Juhul, kui põllumassiivi kaardile kantud mitu põllumassiivi liidetakse üheks põllumassiiviks, säilitatakse üks endistest liidetavate põllumassiivide unikaalsetest numberkoodidest. Lõiget 3 kohaldatakse siis, k ui põllumassiivi jagamisel osadeks või nende liitmisel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik säilitada endise põllumassiivi unikaalset numberkoodi . Sellisel juhul antakse põllumassiivile uus unikaalne numberkood. E randkorras ei ole põllumassiivide jagamisel osadeks või liitmisel alati võimalik endist unikaalset numberkoodi säilitada , eelkõige tehnilistel põhjustel – sellisel juhul antakse põllumassiivile uus unikaalne numberkood. Eelnõu §-s 10 sätestatakse põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramine Lõikes 1 sätestatakse, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määrab PRIA. L õik e 2 punkti 1 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha üle 0,01 hektari suurune maa-ala , sealhulgas maa-ala, millel kasvavad puittaimed võrade liitusega vähemalt 30 protsenti . Lõike 2 punkti 2 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha alla 0 ,01 hektari suurused maa-alad, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit. P õllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast arvatakse maha näiteks kivihunnik, püsivalt liigniiske ala, maapinnas olev süvend, püsivalt ühel kohal olev masinapark, lõkkeplats, oksahunnikud jms maa-ala, millel põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik . Samuti arvatakse toetusõiguslikust pindalast välja maa-alad, mis on alla 0,01 hektari suurused, millel kasvava te puittaimede võrad on omavahel liitunud juhul, kui nende pindala põllumassiivil kokku ületab 0,01 hektarit. Nende hulka ei arvestata eraldiseisvaid ja selgelt eristuvaid üksikuid puid. Niisamuti ei määrata ega hinnata nimetatud tingimuse puhul kasvavate puittaimede liituse protsenti nagu on kehtestatud lõike 2 punktis 1, vaid selle tingimuse puhul peavad puittaimede võrad olema omavahel koos ning protsendi kehtestamine ei ole siin vajalik. P õllumajanduslik tegevus ei ole võimalik ka sellistel aladel, mis on puittaimedega tihedalt kaetud. Lähtudes metsaseaduse §-s 3 sätestatud puuvõrade liituse tingimusest, loetakse selliste alade hulka ka alad, millel kasvavate puittaimede võrade liitus on vähemalt 30 protsenti, näiteks puude- põõsaste grupp ja võsa. Selliste alade hulka arvatakse ka madalatest puittaimedest moodustunud põõsastikud, nagu näiteks kadakad ja põõsasmaranad ning nii looduslikult kasvavad kui ka istutatud puittaimedega kaetud alad. L õikes 3 täpsustatakse, et inimtekkelise e hitis e (nt majad, hooned, tuulikud jne) alune maa-ala arvatakse põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha olenemata selle suurusest . Inimtekkeliste ehitiste hulka ei loeta siiski sama paragrahvi lõikes nimetatud maastikuelemente, milleks võivad olla eelkõige muinsuskaitseseaduses sätestatud kinnismälestised või pärandkultuuriobjektina kaardistatud objektid . Lõikes 4 sätestatakse loetelu valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavatest maa-aladest , milleks on päikesepaneelide alune maa, õueala , haljasala ja golfiväljak. Sätte kehtestamise aluseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 15 lõikes 3 sätestatud volitusnorm, mille alusel on maaeluministril õigus kehtestada otsetoetuste saamise nõuded valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade kohta. Seda toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõike 4 punkt a, mille kohaselt tuleb otsetoetuste raames ette näha toetu sõigusliku hektari m ääratlemine. Loetelu kehtestamisel on aluseks võetud järgmised kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata erinevate maade toetusõiguslikkust: E lemendi suurus ( ruumiline ulatus), laad, füüsikalised omadused . Kriteerium annab võimaluse hinnata objekti või elemendi suurust ja omadusi, sh kas tegemist on inimtegevuse tulemusena tekkinud ehitisega. P õllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid agrotehnilisi võtteid või masinaid kasutamata. Selle kriteeriumi alusel hinnatakse, mis ulatuses ja vahenditega on võimalik selliseid alasid uuesti põllumajanduslikku kasutusse võtta. Seejuures hinnatakse, kas lisaks tavapärastele agrotehnilistele võtetele ja masinatele on vajalik kasutada lisavahendeid ja kas tekivad lisakulud. A jaline kriteerium . Hinnatakse elemendi või objekti püsivust ajas. Näiteks, kas tegemist on lühi- või pikaajaliste (sh püsivate või ajutiste) elementide või objektidega. Komisjoni üldiste reeglite kohaselt hinnatakse püsivust selle järgi, kui need on püsivalt ühel kohal ning nähtavad ja tuvastatavad vähemalt kahel viimasel järjestikusel ortofotol või vahepeal toimunud kohapealses kontrollis. Teisisõnu loetakse püsivaks elemendid või objektid, mis on tuvastatud kahel järjestikusel aastal või nad on rajamise aastal püsiva iseloomuga . T egevuse eesmärk, maa kasutus- ja sihtotstarve . Oluline on hinnata tegevuse peamist eesmärki. Teisisõnu, kas tegemist on põllumajandusliku tegevusega (nt põllukultuuri kasvatamine või loomapidamine) või muul eesmärgil tehtava tegevusega (nt elektri tootmine, puhke- või rekreatsioonialana kasutatav ala, majapidamise teenindusala jne). Lisaks hinnatakse maa kasutus- ja sihtotstarvet, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas tegemist on maakatastri kõlvikute kaardi järgi määratud tootmismaa, loodusliku rohumaa või haritava maaga . E ristatavus tavapärasest põllumajandusmaas t (sh maakasutus). See kriteerium võimaldab eelkõige eristada põllumajanduslik k u maakasutu st (nt põllumaa, püsirohumaa, püsikultuurid e alune maa) muust maakasutusest (nt metsamaa). Lisaks hinnatakse selle kriteeriumi puhul, kas sellised alad on eraldatud või piiritletud taraga või muul moel , kas alal paikneb mittepõllumajanduslikule tegevusele viitavaid objekte jne . M aa ga seotud hooldamis - või harimis võtted . Maa hoold amis- ja harimis võt ete põhjal saab hinnata, kas need on otseselt seotud põllumajandusliku tegevusega (nt kasvatatakse põllumajanduskultuuri, varutakse loomasööta, peetakse loomi) või kasutatakse maad hoopis valdavalt mittepõllumajandusliku ks tegevuse ks ja mittepõllumajanduslikul eesmärgi l (nt kui maad kasutatakse sporti miseks , puh kealana, elektritootmiseks). Selle kriteeriumi puhul hinnatakse, kas alal, millel asetsevad elemendid või objektid, on võimalik põllumajandusliku tegevusega tegelda samamoodi nagu sellistel aladel, millel elemendid või objektid puuduvad. Õuealaks peetakse elu- , ühiskondliku- või tootmish oone või rajatise juurde kuuluvat või selle püstitamiseks mõeldud ühtset maa- ala , mida ei arvestata toetusõiguslik u põllumajandusmaa hulka . Erandkorras saab olla toetusõiguslik õuealale jääv vähemalt 0,30 hektari suurune puu- , marja - ja köögi viljaaia ga maa- ala . Siiski peab taotleja arvestama tingimusega, et tal peab olema kokku vähemalt üks hektar põllumajandusmaad otsetoetuste taotlemiseks. Ilu ja rekreatiivsel eesmärgil raj atud õueala pole toetusõiguslik. Haljasalana käsitletakse madal a - või kõrghaljastusega ala, mida kasutatakse rekreatiivsetel eesmärkidel ning millele on iseloomulikud ilutaimed. Haljasalad, sh pargid, puiesteed, kalmistud, muruväljakud, kiige- ja lõkkeplatsid ei ol e toetusõiguslikud, kuna nende peamine eesmärk on rekreatiivne vm mittepõllumajanduslik eesmärk. Golfiväljakud loetakse samuti mittetoetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, kuna neid kasutatakse peamiselt rekreatiivsel vm mittepõllumajanduslikul eesmärgil. Lõige 5 reguleerib päikesepaneelide aluse maa tingimus i , mis hõlmab nii päikesepaneelide parke kui ka üksikud päikesepaneele. Päikesepaneeli või –paneelide aluseks maaks loetakse: 1) paneeli või paneelide alust maad koos seda ümbritseva aia või selgelt eristuva harimispiiriga; 2) paneelialust maad koos seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on üle 13 meetri või tegemist on üksiku paneeliga ja puudub paneeli või paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir; 3) paneelidevahelist maad koos paneelialuse maa ja seda ümbritseva ühe meetri laiuse alaga, mida arvestatakse paneeli välimisest küljest, kui kahe või enama paneeli omavaheline kaugus on kuni 13 meetrit ning puudub paneele ümbritsev aed või selgelt eristuv harimispiir. Nimetatud säte hõlmab samuti olukordi, kui paneelidevaheline kaugus on täpselt 13 meetrit. Päikeseparkide hindamisel kasutab PRIA lisainfona ka maakatastris olevate kõlvikute infot. Maakatastri kõlvikute kaardil on päikesepargid üldjuhul kõlvikutüübiga õuealad ja katastri sihtotstarve on tootmismaa, mille kohaselt ei arvestata päikesepaneeli ja –paneelide alust maad toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. Lõikes 6 sätestatakse , et p õllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Lõikes 7 sätestatakse, et p õllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruses ni metatud maastikuelemendid. L õikes 8 sätestatakse, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime . Kui varasemalt oli puude maksimumtihedusega seotud tingimused reguleeritud Euroopa K omisjoni määrustes, siis uuel EL eelarve perioodil on see jäetud liikmesriigi pädevusse, arvestades liikmesriikide iseärasusi ja kohaldatavaid praktikaid. Seda toetab ka Euroopa K omisjoni poolt koostatud otsetoetuste ebapaber . Eesti on erinevate EL eelarve perioodide jooksul lähtunud nn 50 puu reeglistikust hektari kohta. Seoses 2022. aastal muutnud reeglistikuga ning alates 2023. aastast kohaldatava kohustusliku pinnaseire rakendamisega, on Eesti s otsusta tud jätkata sama de reeglitega juhtudel, kui põldudel kasvavad ka puud . Ü ksikute puudega põldu käsitletakse toetuskõlblikuna, kui puude arv toetuskõlbliku hektari kohta ei ületa teatavat maksimumtihedust. Eesti puhul arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka selline põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Praktikas on tekkinud lahkarvamusi kriteeriumi „kuni 50 puud hektari kohta“ rakendamisega. Selle nõudega seotud aspekte on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 25. veebruari 2021. a kohtuotsustega haldusasjades nr 3-18-1191 ja nr 3 19 629 kui ka Riigikohus 29. septembri 2020. a asta otsuses haldusasjas nr 3-18-305. Koh t ute selgitustest tuleneb kokkuvõtlikult, et metsatukkadest ja võsastunud aladest, kus karjatamine ei ole võimalik, tuleb eristada üksikute puudega kaetud alasid. Metsatukad ja võsastunud alad tuleb toetusõiguslikust pinnast välja arvata, kui need alad on suuremad kui 0,01 ha. Liikmesriigi kehtestatav puude piirarv hektari kohta kehtib selliste alade kohta, millel põllumajanduslik tegevus on võimalik. Seega nõue „kuni 50 puud hektari kohta“ saab süstemaatiliselt kehtidagi ainult selliste põllu osade kohta. Seejuures tuleb keskmist puude arvu hektari kohta arvestada tervel põllul, mitte ainult puudealusel maal. Kui puittaimed kasvavad alal sedavõrd tihedalt, et nende all ei saa kasvada karjatamiseks sobilik rohttaimestik , on tegu alaga, millel põllumajanduslik tootmine pole võimalik. Alal, mille suhtes on juba tuvastatud, et tegemist on metsaalaga, kus karjatamine ei ole võimalik, ei ole mõistlik ega efektiivne lugeda kokku puude arvu, sest see ei annaks hinnangule, et karjatamine ei ole võimalik, midagi juurde. Ülejäänud alal, st alal, mis ei ole metsamaa, tuleb aga pidada määravaks karjatamiseks sobimatute puude arvu hektari kohta terve ala lõikes. Samuti jäi ringkonnakohus seisukohale, et Euroopa Liidu õigust ei ole võimalik õiguspäraselt tõlgendada nii, et puu on mistahes suurusega puittaim. Ringkonnakohus leidis, et kuni põllumajandustoetuste valdkonnas ei ole kehtestatud teistsugust kõrgusepiiri või muid kohtulikult kontrollitavaid kriteeriume, kuidas määratleda puid, on võimalik metsaseaduse metsa definitsioon aluseks võtta ka selle hindamiseks, millisest kõrgusest alates on tegemist puuga. Küll aga on õigusvastane selline praktika, mis käsitleb puudena kõiki teatud resolutsiooniga ortofotodelt paistvaid puittaimi nende kõrgust arvesse võtmata. Eeltoodust tulenevalt eristatakse edaspidi neid puittaimedega kaetud alasid, kus puittaimed kasvavad nii tihedalt, et põllumajanduslik tootmine sellisel maal ei ole võimalik, ning selliseid alasid ühe põllu lõikes, kus puittaimed kasvavad hõredamalt. Samuti sätestatakse metsaseaduse nõudeid aluseks võttes, et puuks loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgust puittaime . Euroopa Komisjon on oma vastuses (AGRI.DDG2.D3/ALR/Ares 8631684) juhtinud tähelepanu, et liikmesriigid määratlevad puude maksimumtiheduse ning arvesse minevate puude rakendamiseks ette nähtud tunnused selleks, et üksikute puudega põldu saaks käsitleda toetuskõlblikuna. Kui seni arvestati metsaks, võsaks, põõsastikuks puittaimedega kaetud alad, kus puude ja põõsaste tihedus sõltumata puu või põõsa suurusest ületas 50 puud/põõsast hektari kohta, arvestatuna puudealuse maa suhtes, siis uue käsitluse kohaselt loetakse eelnimetatud alade hulka vähemalt 0,01 hektari suurused alad, kus puittaimede võrastiku liitus on vähemalt 30 protsenti. Eraldiseisvaks puuks arvestati seni kõik puud ja põõsad sõltumata kõrgusest ja võrastiku laiusest. Lähtudes metsaseaduse §-s 3 sätestatud tingimusest kasvavate p uittaimede kõrgus ele, loetakse edaspidi puuks selgelt eristuvad puud ja põõsad, mis on vähemalt 1,3 meetri kõrgused. Üldjuhul on vähemalt 1 meetri laiuse võraga puud e kõrguseks vähemalt 1,3 m eetrit . Puittaimestiku vahelisel alal peab kasvama rohttaimestik või peab olema seal haritav maa. Määruse jõustumise tulemusena hakatakse puude tihedust arvestama selle põllu pinna suhtes, millel paiknevad eraldiseisvad puud ja põõsad. Eraldiseisva pu ittaimena ei käsitleta juhtusid , kui puude või põõsaste tihedus vastab metsa (sh võsa) või puittaimede grupi (puude ja põõsaste grupp) tingimustele. Põõsastike all peetakse silmas vähemalt 30 - protsendilise võra stiku liitusega madalate puittaimedega, sh kadakatega ja põõsasmaranatega kaetud vähemalt 0,01 ha suuruseid maa- ala sid . Lõikes 9 sätestatakse, et põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramisel ei kohaldata sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimust. See tähendab, et nõude „kuni 50 puud hektari kohta“ rakendamisel ei liideta puudealust maa-ala kokku ega arvata seda põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast maha, kui puudealune pindala kokku ületab 0,01 hektarit. Seega alal, kus puittaimede võrade liitus jääb alla 30 protsendi (ei ole metsastunud ega võsastunud) ning kus põllumajanduslik tegevus on võimalik, loetakse kokku puude arv ning kui see jääb lubatud arvu piiridesse, käsitletakse ala toetusõiguslikuna. Eelnõu §-s 11 reguleeritakse p õllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed Andmed põllumassiivi kasutamise kohta saadakse asjakohaselt toetuse taotluselt. Eelnõu §-s 12 sätestatakse m õõtetulemuse jälgitavuse tõendamine Põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivi piiripunktide, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ja põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise korral võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada mõõtmiseks vahendit , mille puhul on tõendatult tagatud Euroopa Liidus kohalduvate tehniliste standarditega vähemalt samaväärne mõõtmiskvaliteet. Eelnõu §-s 13 esitatakse rakendussätted Lõikes 1 esitatakse, et e nne selle määruse jõustumist põllumassiivi kaardile kantud põllumassiivi andmete töötlemist jätkatakse selle määruse alusel ning Lõike 2 kohaselt p õllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise , põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ §-d 2–4, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 3 sätestatakse, k ui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit ja üleandja ei soovi „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ alu sel antavat toetust, ei anta üleandjale ega ülevõtjale „Eesti maaelu arengukava 20 14–2020“ raames antavat toetust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ( ELT L 435, 6 .12.2021, lk 1 – 186 ); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 ( ELT L 435, 6.12.2021, lk 187 – 261 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu ( ELT L 20, 31.1.2022, lk 52 – 94 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 12 – 22) ; Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022ja1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 23 – 34) . 4. Määruse mõjud Määrusega viiakse ellu Euroopa Liidu õigusaktides ette nähtud tingimusi ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IAKS) raames , mis on eelkõige seotud põllumassiivide registrisse kandmisega ja selle määratlemisega, sealhulgas toetusõigusliku põllumassiivi pindala määramisega. Selleks, et taotleda ÜPP raames põllumajandustoetusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhis e tele otsetoetustele ja maaelu arengu toetustele, peab põllumajandusmaa olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Lisaks peab olema nii põllumajandustootjale kui ka ÜPP toetusi administreeriva le asutusele üheselt teada, mida käsitletakse toetusõigusliku põllumajandusmaa all, millised on maakasutustüübid ja nende tunnused ning ette nähtud tingimused. Oluline on sätestada ka põllumajandusliku majapidamise üleandmise konkreetsed tingimused , et taotlejale oleks selge, mis nõuded sellega kaasn evad ning kes on õigustatud saama toetusi. 2021. aastal oli 35 majapidamise üleandmist ning 2022. aastal 1 9 majapidamise ülendamise teavitust. Samuti on toetuse taotlemiseks oluline määratleda mõisted, mis on omakorda seotud maaühikutega nagu põllumassiiv ja põld, mis on aluseks ka PRIA - le põldude identifitseerimise süsteemis vastavate toimingute läbi viimiseks, näiteks põllumassiividega seotud uuendamine. 2022. aasta andmetel on Eestis ligikaudu 13 600 põllumajandustootjat, kes taotlesid pin dalapõhiseid toetusi. P õllumajandustoetuste- ja põllumassiivide registris registreeritud põllumassiivide arv on ligikaudu 150 000, mi da PRIA administreerib ja millele suuremas jaos taotletakse ÜPP toetusi, mida omakorda PRIA menetleb. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastami seks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIA - le . Maakasutusega seotud mõistete sisustamis eks ning toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemise ks on kaasa tud erinevaid erialaeksperte nii M aaeluministeeriumi allasutustest (Põllumajandusuuringute Keskus) kui ka põllumajanduse esindus organisatsioon idest (sh Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ) ning põllumeeste ühistutest .
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 07.12.2022 nr 1.4-3/992
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumassiivi
kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi
kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_piiripunkt_2023.docx;
2. Seletuskiri, SK_piiripunkt_2023.docx.
Veronika Vallner-Kranich
+372 625 6253
[email protected]
Mari-Liis Kivipõld
+372 625 6283
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734