dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangule arvamuse küsimine

Rahandusministeerium · 7. detsember 2022
Viit
15-3/9653-1
Registreeritud
7. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Häädemeeste Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. jaanuar 2023

Failid

  • 📎Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnan.asice5836 KB
  • 📎Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangule arvam...docx71 KB

Sisu (failidest)

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS Rahandusministeerium 07.12.2022 nr 6-1/19-4 [email protected] Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangule arvamuse küsimine Häädemeeste Vallavalitsus algatas 21.09.2021 korraldusega nr 513 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala pindala on 18077 m². Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine seitsmeks elamukrundiks ja nendele üksikelamute rajamiseks ehitusõiguse andmine. Lisaks moodustatakse transpordimaa katastriüksus ja tootmismaa katastriüksus puurkaevu rajamiseks. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Häädemeeste Vallavalitsus andis 26.10.2021 korralduse nr 636 „Haldusakti muutmine“, millega nähti ette keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine. Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6, küsime Teie kui asjaomase asutuse seisukohta Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule. Palume seisukohad esitada kirjalikult hiljemalt 30 päeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külliki Kiiver vallavanem Lisad: 1. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering; 2. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang. Marie Reinson planeerimis- ja maanõunik [email protected] telefon 5788 0015 ___________________________________________________________________________________ Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004 Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering Seletuskiri ja joonised Tartu 2021-2022 Merlin Kalle Projektijuht-planeerija Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361) Fred Kaasik Töö koostamisest huvitatud isik Häädemeeste vallavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering Sisukord 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...................................... 5 1.1 Tahkuranna valla üldplaneering .........................................................................................................5 1.2 Pärnu maakonnaplaneering ...............................................................................................................7 1.3 Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine .8 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8 2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja analüüs ..........................................................9 2.2 Planeeringuala iseloomustus .............................................................................................................9 3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ........................................................... 9 3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................9 3.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 10 3.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ....................................................................... 11 3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 11 3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised................................................................................................................ 12 3.5.1. Veevarustus......................................................................................................................... 12 3.5.2. Olmereoveekanalisatsioon .................................................................................................. 12 3.5.3. Sademevee ärajuhtimine ..................................................................................................... 13 3.5.4. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 13 3.5.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................ 14 3.5.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 14 3.5.7. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 14 3.6 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 14 3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 14 3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................. 15 3.9 Detailplaneeringu rakendamise nõuded .......................................................................................... 17 JOONISED (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 5 SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavalitsuse 21.09.2021 korraldus nr 513 Tahkuranna küla Oskari kinnistudetailplaneeringu algatamine ja Häädemeeste Vallavalitsuse 26.10.2021 korraldus nr 636 Haldusakti muutmine. Planeeringu koostamisel kasutati alusdokumentatsioonina: • Tahkuranna valla üldplaneeringut (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11); • Pärnu maakonnaplaneeringut (kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1- 4/74); • Projekti „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“ (OÜ Lainemudel, november 2020, töö nr 2020); • Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut (Hendrikson ja Ko OÜ, 26.05.2022, töö nr 22004243); • Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Geodeesia24 OÜ, jaanuar 2022, töö nr 5825- 21); alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis; • Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Oskari kinnistu eraldi kruntideks üksikelamute ehitamiseks. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. 1.1 Tahkuranna valla üldplaneering1 Tahkuranna valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt paikneb Oskari kinnistu väikeelamu reservmaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (vt skeem 1.1.1), kuhu on lubatud projekteerida ainult ühepereelamuid. Elamuehituse põhimõtetena on ÜP-s toodud järgmine: • Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal on 2200 m²; • Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m v.a juhul, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisti; • Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%; • Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti; • Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna vallas ei tohi olla alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena; • Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti; • Elamute piirdeaiad võib rajada katastriüksuse piirile ja teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. Ühepereelamule ei või rajada üle 1,5 m kõrguseid piirdeid. Kõik vundeeritud ja 1 Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikele 4 4 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse ük suste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtib kavandatava tegevuse alal, kuni Häädemeeste valla üldplaneeringu koostamiseni, Tahkuranna valla üldplaneering 6 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel; • Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid; • Kõigil kruntidel (v.a ühiskondlike hoonete ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisiti detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade paigutus tuleb kindlaks määrata detailplaneeringus; • Detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala väljaehitamise korral on arendajal või omanikul kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või ühiskasutuses olevad (ehk rohkem kui ühte krunti teenindavad) reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ja tuletõrjevee saamise kohad; • Detailplaneeringut koostades tuleb tagada olemasolevad juurdepääsud (naaber)maaüksustele. Vähemalt kolme krundi teenindamiseks olemasolevale/kavandatud juurdepääsuteele tuleb määrata avalik kasutus; • ÜP-ga määratud väärtuslikul maastikul tuleb maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; • Üle 5 krundiga elamuala moodustamisel võib detailplaneeringu algataja nõuda, et vähemalt 10% detailplaneeringusse haaratud alast jääks üldkasutatavaks maaks. Sademete ja pinnavesi vallas tuleb vastavalt ÜP-le ära juhtida peamiselt kraavide baasil; 8480017 Mõisa tee äärde on kavandatud kergliiklustee ehitamine. Skeem 1.1.1. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu joonisest. Oskari kinnistu on tähistatud punase objektiga (allikas: Maa-ameti planeeringute kaardirakendus 2022) Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 7 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ühtib kehtiva üldplaneeringu kohaste planeerimispõhimõtetega. 1.2 Pärnu maakonnaplaneering Oskari kinnistu asub maakonnaplaneeringu kohasel Suur - Pärnu alal, mis jääb Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevasse mõjusfääri (vt skeem 1.2.1). Kinnistu jääb Pärnu kesklinnast ca 20 km kaugusele, maakonnaplaneeringu kohasest kohalikust keskusest, Uulust ca 5 km kaugusele ja lähikeskusest, Võistest ca 4 km kaugusele. Kuna maakonnaplaneeringuga on Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia maantee ehk Via Baltica äärde ette nähtud jalg- ja jalgrattatee ehitamine, on perspektiivis võimalik planeeringualalt tõmbekeskuse suunal liikuda ka autovabalt. Planeeringuala ei asu maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul põllumajandusmaal. Skeem 1.2.1. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu asustuse kaardist Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb kinnistu Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe väärtuslikule maastikule. Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse maakonnaplaneeringus väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilisajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Maakonnaplaneeringu kohased üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning nende omapära säilitamiseks on muuhulgas järgmised: • hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega; • säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; • maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; • hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; 8 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering • uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Sätestatud on, et väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed tuleb määrata üldplaneeringuga. Oskari kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega territooriumil. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kaaluda põllumaa kasutuskoormuse vähendamist ning uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist lokaalsetele lahendustele. Reoveekogumisaladel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik. Oskari kinnistu reoveekogumisalale ei jää. Detailplaneeringu koostamise eesmärgil puudub vastuolu Pärnu maakonnaplaneeringuga. 1.3 Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine Uuring viidi käbi koostatava Häädemeeste valla üldplaneeringu raames, kuna looduskaitseseaduse § 35 lg 31 kohaselt määratakse mererannal korduva üleujutusega ala piir üldplaneeringuga. Häädemeeste valla üldplaneering algatati Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 64. Uuringu tulemuste põhjal ei paikne Oskari kinnistu korduvalt üleujutataval alal, kuid jääb tõenäoliselt 50 aasta jooksul üleujutatavate alade hulka (vt skeem 1.3.1). Korduvusperioodiga 50 a on üleujutusest ohustatud peaaegu kõik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia maanteest mere poole jäävad maaüksused. Skeem 1.3.1. Väljavõte uuringu joonisest, kus Oskari kinnistu on tähistatud punase objektiga. Uuringus anti soovitus, et ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisel, rekonstrueerimisel või projekteerimisel tuleb tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 9 2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja analüüs Planeeringuala ehk Oskari kinnistu asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas. Ala piirneb põhjasuunast Oti kinnistuga, kt 84801:004:0521, mille sihtostarve on 100% elamumaa ja idast Lennarti tee kinnistuga, kt 21401:001:0096, mille sihtotstarve on 100% transpordimaa. Planeeringualast lõunasuunda jääb 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Arne kinnistu, kt 21401:001:0095 ning läänesuunda samuti 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Suti kinnistu, kt 84801:004:0508. Naaberkinnistutest Oti ja Suti on hoonestatud elu- ja nende abihoonetega. Planeeringualast põhjasuunda jäävalt ajalooliselt 8480017 Mõisa teelt kulgeb planeeringualani olemasolev sõidutee, lähimad bussipeatused asuvad ca 1,5 km kaugusel Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia maantee ehk Via Baltica ääres. Lähima 0,5 km raadiusesse ei jää ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti, samuti kaitstavate taimeliikide kasvukohti, loomaliikide leiukohti ega väärtuslikke looduslikke elupaiku. Küll aga jääb ca 0,8 km kaugusele läänesuunda mererand. Ümbruskonna maastikumuster koosneb vahelduvatest põllumaadest, endistest talukohtadest, tihedamatest hoonekompleksidest ja rohumaadest. Ajalooliselt on asustus tihedam olnud põhiliste teede ääres, kuid kuna maastikumuster on pidevas muutumises, on tihedamini asustatud alasid tekkinud ka teedest kaugemale. Planeeringuala asukoht koos kontaktvööndiga on vaadeldav joonisel nr 1. 2.2 Planeeringuala iseloomustus Planeeringualaks on Oskari kinnistu, kt 21401:001:0094, pindalaga 18 077 m², mille sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ala on hoonestamata ja seal asub looduslik rohumaa (st pole kasutusel põllumaana). Kõrghaljastust esindab üksik puu ning kinnistu piiridele on rajatud kraavid. Kraavid on osaks kontaktvööndi suuremast kraavivõrgustikust, kus liigvesi juhitakse merre. Alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, tehnovõrgud ja -rajatised puuduvad. Maapinnakõrgused jäävad vahemikku ca 1,7 - 2,2 m/abs, kraavipõhjad on madalamad, reljeef on tasane. Juurdepääs alale toimub territooriumiga külgnevalt Lennarti tee kinnistu pinnasteelt (teemaa laius on ca 8 m), mida kasutab kinnistule juurdepääsuks ka piirinaaber ehk Arne kinnistu omanik. Teemaale on ehitatud elektri madalpinge maakaabelliin kuni Arne kinnistu liitumiskilbini. 3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Lähtuvalt kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu planeerimispõhimõttest väikeelamu reservmaal on planeeringuala jaotatud seitsmeks üksikelamumaa krundiks, mille suurus ei ületa 2200 m2. Lisaks on moodustatud elamukruntidele juurdepääsu tagav teemaa krunt ning eraldi krunt veehaarde ehitamiseks (vee tootmise ja jaotamise ehitise maa). Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 3. 10 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 3.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Samal joonisel kujutatud illustratiivne ehitiste paiknemine, suurus, konfiguratsioon jmt on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimisel. Elamukruntidele on kavandatud üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine. Elamukruntide ehitusõiguse määramisel on lähtutud Tahkuranna valla üldplaneeringust ehk põhihooned on kavandatud maksimaalselt 8,5 m kõrgused ja krundi täisehituse protsent ei ületa 20% (kruntide täisehituse protsent jääb 10-11% piiresse). Planeeritud kruntide hoonestusele on määratud järgmised olulisemad arhitektuursed tingimused: • Abihoone maksimaalne lubatud kõrgus: 5 m; • Katusetüüp: kaldkatus; • Katusekalded: 3-45 kraadi; • Katusekattematerjalid: plekk, vm katusetüübile sobiv, vältida tuleb matkivaid materjale; • Välisviimistlusmaterjalid: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks klaas, puit, kivi, krohv (ka kombineeritult). Vältida tuleb matkivaid (plastvooder jmt) materjale; • +/- 0.00 sidumine: põhihoonel minimaalselt 2,0 m/abs; • Soovitatav on alla 3,0 m/abs paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena; • Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs; • Hoonestuse arhitektuurne tase ja hoonete vaheline ruum peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt. Elamukruntidel on kavandatud järgmised ehitise kasutamise otstarbed 2: üksikelamu (11101); elamu abihoone (12744). Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse elluviimiseks/tööks (nt torujuhtmed (22000), elektrijaotusvõrgud ja sideliinid (22240), kanalisatsioonitorustik (22231), veejaotustorustikud (22220), teed (21100) jne). Kruntide ehitusõigusega määratletud hoone mahud tuleb ehitada hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piirides ning arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, terrassi, treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis 3 nimetatud hooneosi. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitiste (ehk ehitusloakohustuseta ehitiste) püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka). Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi võib vajadusel rajada ka väljapoole hoonestusala, määrates ehitistele oma piirkonna, et ühtlustada krundile tekkivate ehitiste paigutust ja välistada kruntide kaootilist risustamist vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitistega. Rajatised peavad hoonestusega moodustama ühtse terviku. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustataks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. Kruntide hoonestusalade määramisel on lähtutud võrdsuse printsiibist ja olemasolevatele kraavidele jäetavast teenindusmaast. Enamasti on kruntide hoonestusala kavandatud 4 m kaugusele krundi piirist, mis tagab ka normikohaste tuleohutusnõuete täitmise. Tänavapoolsel küljel on hoonestusala kavandatud 6 m kaugusele krundi piirist. Tänavapoolsele küljele 6 m kaugusele krundi piirist on kavandatud ka kohustuslik ehitusjoon, millel peab paiknema põhihoone põhimaht (v.a Lennarti teel asuva tee poolsel küljel). 2 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu 3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 11 Hoonestusala on kruntidel antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse kuju ja asetust. Hoonestusalasse võib rajada ka rajatisi (teid/platse jm) ja istutada puid ning põõsaid. Planeeritud hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. Arvestades ptk-s 3.8 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Päikesepaneelid võib sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: • Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; • Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; • Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. 3.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine Planeeritud elamukruntidel tuleb uushaljastus lahendada vastavalt krundi omaniku soovile. Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tee suhtes; kõrghaljastuse ja tehnilise taristu elementide paiknemine peab olema omavahel kooskõlas. Rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast. Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%. Krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala. Planeeringujoonistel on istutatava haljastuse lahendus markeeritud põhimõttelisena illustreeriva lahenduse alusel. Konkreetne krundi haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojektis. Elamukrundid on lubatud piirata kõikidest külgedest kuni 1,5 m kõrguse läbi nähtava metall- või puitpiirdeaiaga. Piiret võib dubleerida haljastusega või rajada ka vaid haljaspiirde. Jäätmete kogumiseks tuleb kruntidel ette näha suletav kogumiskonteiner. Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteinerite täpne asukoht krundil tuleb anda projekteerimise käigus. Maapinnakõrgused jäävad planeeringualal vahemikku ca 1,7 - 2,2 m/abs, kraavipõhjad on madalamad, reljeef on tasane. Täpne vertikaalplaneerimine kruntidel tuleb lahendada projekteerimise käigus. Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust: krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid. 3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3. Planeeritud elamukruntidele juurdepääsu tagamiseks on moodustatud teemaa krunt nr 9 laiusega 10 m, mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Planeeritud juurdepääsutee on kavandatud tupikteena, mille lõppu on ette nähtud kehtiva standardi EVS 843:2016 Linnatänavad kohane teenindusliikluse ümberpöördekoht. 12 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering Planeeringujoonisel on antud põhimõtteline teemaa lahendus sõidutee ja selle äärsete teepeenardega, mida kasutada kõnniteena. Kavandatud tee ristprofiili elementide asukohti ja parameetreid on lubatud projekteerimisel muuta. Samuti on joonisele kantud kruntide võimalikud juurdepääsude/sissesõitude asukohad, mida võib vastava krundipiiri ulatuses täpsustada. Krundile nr 1 kavandatud reoveepuhasti teenindamine on kavandatud Lennarti tee maaüksusel asuvalt teelt. Sõidukite parkimine elamukruntidel tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt krundi asendiplaanilisele lahendusele ja kehtivale standardile. Planeeringu koostamisel kehtiva standardi EVS 843:2016 Linnatänavad kohaselt tuleb igal elamukrundil ette näha kolm sõiduki parkimiskohta. 3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised Planeeringualal tuleb kavandatud elamute tehnovõrkudega varustamine lahendada lokaalselt. Vajalikud on vaid tehnilised tingimused elektrivarustusega liitumiseks, mis taotletakse planeerimismenetluse edasises faasis. Planeeringuga antakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada kavandatava haljastusega. Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada planeeritud tehnovõrkude kaitse. 3.5.1.Veevarustus Piirkonnas puudub võimalus liituda ühisveevärgiga. Seetõttu on planeeringualale kavandatud eraldi krunt nr 8 puurkaevu ehitamiseks, mis tagab veevarustuse kõikidele perspektiivsetele elamukruntidele. Arvestades ühel elamukrundil leibkonna suuruseks keskmiselt 4 inimest kujuneb krundi veevajaduseks ca 0,4 m³/ööp (0,1 m³ (ehk 100 l) x 4 in/ööp). Seitsme elamukrundi arvestuslik ööpäevane veevajadus on seega 2,8 m³/ööp. Kavandatud puurkaevust planeeritakse mööda teemaa krunti nr 9 veetrass ja ühendustorustikud igale krundile. Puurkaevul on 10 m laiune hooldusala ning 60 m laiune heitvee pinnasesse juhtimise keeluala (vt ptk 3.8). 3.5.2.Olmereoveekanalisatsioon Piirkonnas puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Seetõttu on krundile nr 1 kavandatud bioloogiline reoveepuhasti koos imbtunnelitega, mis tagab kõikide elamukruntide olmereovee käitluse ning puhastatud vee hajutatult pinnasesse immutamise. Teemaa krundile nr 9 planeeritakse olmereoveekanalisatsioonitrass ja ühendustorustikud igale krundile. Puhasti teenindamine on kavandatud Lennarti tee katastriüksusel asuvalt teelt. OÜ Lainemudel üleujutusalade uuringus anti ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisele, rekonstrueerimisele või projekteerimisele soovitus tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. Üleujutuse ohu ja kõrge pinnasevee taseme tõttu tuleks reoveepuhasti (biopuhasti) tõsta kõrgemale (näit ca 3.50 m/abs), reoveepumpla võib jääda madalamale. Planeeringujoonisel on illustratiivse lahendusena kujutatud 30-35 inimese reovee käitlemiseks mõeldud omapuhasti ruumivajadus asukohaga naaberkinnistu piirist kaugemal kui 5 m. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 13 Septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja4 on vähemalt 5 m, omapuhastina rajatava reoveekäitlussüsteemi kuja on vähemalt 10 m 5. Kavandatud asukohas jääb reoveepuhasti väljapoole planeeritud puurkaevu ning naaberkinnistutel asuvate puurkaevude heitvee pinnasesse juhtimise keeluala. Alternatiivina biopuhastile on kruntidel lubatud kasutada vaid lekkekindlaid reovee kogumismahuteid. 3.5.3.Sademevee ärajuhtimine Piirkonnas puuduvad sademeveetorustikud ning sademe- ja pinnavee ärajuhtimine tuleb korraldada kraavide baasil. Kuna planeeritud kruntidele suuri kõvakattega pindasid ei planeerita, on kavandatud sademevee imbumine pinnasesse, selle juhtimine kraavidesse ning võimalusel katusepindadelt pärineva sademevee taaskasutamine. 3.5.4.Tuletõrje veevarustus Planeeritud tegevus planeeringualal liigitub tuleohutuse järgi I (eluhooned) kasutusviisi alla6. Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht 7, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Üheks lahenduseks üksikelamute puhul, millal ei pea veevõtukohta rajama, on lahendus, kui kogu hoone on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab sellest hoones olijaid8: Vastavalt määrusele nr 109 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Lähtuvalt ülalnimetatud määrusest on planeeringuala elamukruntide välise tuletõrjeveega varustamiseks kavandatud puurkaevuga samale krundile maa-alune tehislik tuletõrjeveehoidla normatiivse veekogusega min 30 m³10. Joonisel nr 3 on näidatud maa-aluse tuletõrjeveemahuti põhimõtteline asukoht. Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja lahendused, mis vastavad kehtivatele normidele ja nõuetele. Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis). Päästeauto juurdepääs planeeringualale on Lennarti tee kinnistul asuvalt teelt. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. 4 Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust 5 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 6 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele 7 Veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks 8 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 3 9 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7 10 Vastavalt määrusele nr 10 loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³ 14 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 3.5.5.Elektrivarustus, välisvalgustus Planeeringuala kruntide elektrivarustus kavandatakse maakaabelliinidega vastavalt väljastatavatele tehnilistele tingimustele planeerimise edasises etapis. Elamukruntide sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist. 3.5.6.Soojavarustus Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Planeeritud elamukruntide hoonestuse soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud on tahkeküte (kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett), soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid, vt ptk 3.2 ja 3.8) või muud projekteerimise ajal võimalikud energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus. 3.5.7.Telekommunikatsioonivarustus Planeeritud elamukruntide telekommunikatsioonivarustus on kavandatud mobiilisidega või liitudes planeeringu realiseerimise ajal lähima sidevarustust pakkuva teenuseosutajaga. 3.6 Tuleohutuse tagamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 11. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m 2 ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m2, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonestusalad jäävad planeeritud kruntide piiridel normikohasele kaugusele. Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3. 3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske reguleerib standard 809-1:2002. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline: • Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö naabrivalve võimalus); • Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja kasutada lukustatavaid väravaid; • Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega. 11 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 15 Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga: • Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; • Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; • Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; • Hoida ala korras; • Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualal puudutavad keskkonnanõuded eelkõige kavandatud elamute olmereovee käitlemist, joogiveekaevule sätestatud nõudeid ja ehitiste üleujutusohukindlust. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud ning piirkonna pinna- ja põhjavee liikumine toimub mere suunas. Käsitletav territoorium ei asu reoveekogumisalal. Veeseaduse § 124 lg 6 sätestab, et väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 6112 §-s 8 sätestatud nõuetele on võimalik majapidamiste heitvett immutada hajutatult pinnasesse (näit imbtunnelid) kuni 10 m³ ööpäevas, kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist. Reovee kogumine on võimalik lahendada ka lekkekindlate kogumismahutitega. Sama määruse § 8 lg 3 alusel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimast tasemest ning jääma 1,2 m võrra kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringuala geoloogilise läbilõike kohta täpsemad andmed küll puuduvad, kuid tuginedes lähimate puurkaevude kohta Keskkonnaportaalis esitatud infole, siis saab järeldada, et aluspõhja kivimid jäävad piirkonnas vähemalt 3 m sügavusele. Veeseaduse § 188 lg 1 p 6 kohaselt võib veeloata (keskkonnaloata) pinnasesse juhtida kuni 5 m3 nõuetekohaselt puhastatud heitvett ööpäevas. Veeseaduse § 3 lg 4 alusel ei peeta veekoguks kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Seega kui heitvee ärajuhtimiseks on kavas kasutada planeeringualaga seotud kraavistikku, loetakse sellist tegevust samuti heitvee pinnasesse juhtimiseks. Vastavalt veeseaduse § 127 lg 1 nõuetele peab heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise koht jääma vähemalt 50 m kaugusele veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Pinnasesse juhitav vesi peab vastama kehtivatele normidele. Nii planeeringuala kui ka enamik selle lähikonnas paiknevatest kinnistutest jäävad alale, kus sagedusega korra 50 aasta jooksul võib esineda üleujutusi. Seepärast tuleb piirkonna reoveekäitlussüsteemide rajamisel arvesse võtta, et nende toimimist ei tohi ohustada üleujutused. OÜ Lainemudel üleujutusalade uuringus antakse ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisele, rekonstrueerimisele või projekteerimisele soovitus tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. Soovitusega arvestamine on asjakohane ka planeeringualale kavandatava omapuhasti osas, sest see vähendab üleujutusohuga kaasnevaid riske. Kanalisatsiooniehitiste kavandamisel tuleb lähtuda asjakohasest määrusest nr 3113. Planeeritud elamukruntide joogivee varustus on lahendatud puurkaevuga. Puurkaevu asukoha planeerimisel on arvestatud veeseaduse § 154 nõuetega, mille kohaselt puurkaevu ümber moodustatakse põhjavee kaitsmise eesmärgil 10 m hooldusala (kavandatavate elamute veetarve jääb 12 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1 13 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 16 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering alla 10 m3 ööpäevas; hooldusala jääb puurkaevu krundi piiresse). Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: • väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; • ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; • sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; • reoveesette kasutamine; • kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale. Hoonetele kavandatavatel tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele 14 vastav lahendus, vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleb kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 15. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist 16. Kruntide haljasalade kujundamisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel vertikaalplaneerimisel leida lahendusi sademevee kogumiseks, immutamiseks ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja. Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m 2. Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist. 14 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 15 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203 0 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 16 Veeseadus Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 17 Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.2. Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hooned, millega on tagatud normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud hoones kui naaberhoonetes. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades: • Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus)); • Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; • Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. 3.9 Detailplaneeringu rakendamise nõuded Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele 17, ehitusprojektide koostamisele ja uute hoonete püstitamisele. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid): 1. Katastriüksuste moodustamine. 2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste (juurdepääsutee jm) projekteerimine ja ehitamine. 3. Servituutide seadmine. 4. Hoonete projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine. Planeeritud elamukrundi ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul on kohustus rajada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist juurdepääsutee, puurkaev, vee- ja kanalisatsioonitrassid ja ühiskasutuses olev reoveepuhasti ja imbväljak, elektriliinind ja tuletõrjeveevõtukoht. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Krundi omanik kohustub tagama, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi omanik selle koheselt hüvitama. 17 vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri -andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 19 JOONISED (Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500 ? pinnase all . 199 146 . A SA EL ti AS/ 2.01 01Tel ia Ees LEPPEMÄRGID: . 111 2. 198 . 1 2.2 2.17 kraav 15 A 129 . 2. 2.12 s i atee 09 2. 7Mõ sa tee Mõi Planeeringuala piir Planeeritud põhimõtteline sõidutee 22 2. 848001 02 2. 2 2. 0 0.96 A 95 aav 4 . 1 kr . 171 2.1 0.85 Katastriüksuse piir Planeeritud põhimõtteline teepeenar 2. 22 2.11 83 1.05 2. . 1 17 137 . ? 08 2. kraav 23 2. pinnase all N 2.18 60 . Planeeritud krundipiir Olemasolev kruusa- või pinnaskattega tee 1 kr 2.20 1 2.2 2.07 2.04 JK57484 ? 1.99 1 Planeeritud krundi number Olemasolev asfaltkattega tee pinnase all ? Planeeritud krundi hoonestusala Planeeritud põhimõtteline puurkaev, selle hooldusala 10 m pinnase all eh itu 2.14 PK ja heitvee pinnasesse juhtimise keeluala 50 m puurkaevu 2.07 sjäät 2.05 1.17 Planeeritud kohustuslik ehitusjoon hooldusala välispiirist S 2.25 2.21 1.91 m ed Planeeritud põhimõtteline hoone Planeeritud põhimõtteline reoveepuhasti ja selle kuja (krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind) RP 5 m ja 10 m eh itu 2.10 kraa Olemasolev juurdepääs krundile Elektri maakaabelliini kaitsevöönd laiusega 1 m äärmisest kaablist sjäät v m ed Planeeritud juurdepääs krundile Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus 1.90 Planeeritud põhimõtteline haljasmaa Lennarti tee 0.99 1.80 2.07 Oti 2.15 2.20 Olemasolev kraav 21401:001:0096 84801:004:0521 1.92 Transpordimaa 100% Elamumaa 100% x= 6456200 3 006 m² 15 093 m² 1.88 y= 528900 kr ? pinnase all 2.0 ? 2.0 pinnase all 1 1.86 4 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS +1.5 6 1.77 8 1. 97 0. 1.89 0.94 1.96 . 183 1.69 0 Lennartimaa pin hoov 1. 8 6 8 84801:004:0754 n as . 0 0 2 8 7 1. 1. tee 10 1. Maatulundusmaa 100% 8 6 1. 5,64 ha 1.89 1.99 v a ra k 2 7 1. 0 1.87 .8 hoov 1.88 0 2 1.98 6 2.05 1.15 1. 1.91 1. 1.89 8 1. 4 16 1. 9 2 k ra RP a kraa v 2.11 24 0 v 7 1.93 1. .8 3 0 1.93 .9 7 2.02 0 1. 3 5 9 6 hoov 1. 1. 1.99 1.19 2.11 1.90 2.01 1.93 2.03 1.30 2.11 av 2.09 36.7 hoov 2.15 ra 2.11 4. k 1 1.91 2.20 hoov 2.35 hoov 1 82 kraa 1.78 2.05 4 1. .9 0 0 v 7 1. 1.87 6 5.8 2.00 0.88 2.24 0.95 1.82 2 2.03 1.24 2.17 1.22 2.11 2.04 2.07 0.96 1.88 6.3 kraav 0.98 1.89 1.95 2.22 1.96 1.90 2.14 4 2.18 1.95 4 1.94 1.94 1.98 2.23 1.97 2.07 3 4 1.98 1.95 6 2.01 2.09 hoov 4 2.28 2.08 2.22 2.04 1.89 2.06 06 4 1.98 2. 1.41 1.83 4 0.7 1. 21 99 2.19 9 1. 2.20 1.95 v a 1.95 ra 6 k 2.04 kraa 1.96 v 1.98 2.3 2.19 6 2.02 9 5.5 1.95 6 2.01 2.18 2.2 2.20 hoov 6 1.91 2.15 1.41 2.18 2.12 0.9 2.05 2.16 2.05 1 1.95 8 1.88 2.08 1.96 4 2.18 2.21 6 pin n 1.95 aste 4 6 1.99 1.94 e 2.11 PK 6 7 2.08 1.95 2.02 1.45 hoov 2.21 2.13 2.03 2.01 0.89 2.04 2.03 2.17 12 12 2.08 1.85 6 3 1.91 36 m TTV 2.15 4 1.90 2.08 4 4 2.13 4 1.97 2.09 2.12 hoov 1.95 2.08 4 1.95 5 4 2.14 2.04 2.0 2.18 1.47 2.04 2.08 7 2.06 4 2.06 46 4 83 . 0.9 . 1 1 kraav 1.96 1.33 47 2.11 LK191657 2.13 1. 3 1.88 . 177 01 2. .25 kraav 1 06 kraa 2. 7 2.0 4 2.11 97 v 1.94 . 1 06 2. 1.86 . 115 2.30 Suti 4 1.93 kr . 197 1 2.4 84801:004:0508 1.31 Maatulundusmaa 100% hoov . 192 4 4 1 2.3 2.27 kraa .1 2.07 0 14 2.25 1.46 1.1 2. 2 2.28 10,84 ha 14 2.25 2. 1.79 v .91 2.37 1 05 2. . 111 2.23 . 180 01 2. kraav . 188 2.24 2.28 . 175 87 0. 177 . 2.36 1.82 2.27 2.27 hoov 2.14 1.86 Arne 2.11 21401:001:0095 1.6 0.7 1.7 Maatulundusmaa 100% 7 3 1.76 0 1.7 0.8 1 19 026 m² 7 1.7 62 1.5 0. 50 3 5 1. 0. 1.7 66 8 Töö nimetus: Oskari kinnistu detailplaneering Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Põhijoonis. Eskiis Joonise nr: 3 Häädemeeste vald Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Fred Kaasik Kuupäev: 09.09.2022 planeerija: huvitatud isik: Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, Mõõtkava: 1 : 500 tase 7 (nr 163361) ? pinnase all . 199 146 . A SA EL ti AS/ 2.01 01Tel 2. ia Ees . 111 198 . 1 2.2 2.17 kraav 15 A 129 . 2. 2.12 s i atee 09 2. 7Mõ sa tee Mõi 22 2. 848001 02 2. 2 2. 0 0.96 A 95 aav 4 . 1 kr . 171 2.1 0.85 2. 22 2.11 83 1.05 2. . 1 17 137 . ? 08 2. kraav 23 2. pinnase all N 2.18 160 . kr 2.20 1 2.2 2.07 2.04 JK57484 ? 1.99 pinnase all LEPPEMÄRGID: ? pinnase all Planeeringuala piir eh itu 2.14 2.07 sjäät 2.05 1.17 Katastriüksuse piir S 2.25 2.21 1.91 m ed Kraav eh itu 2.10 Kruusa- või pinnaskattega tee kraa sjäät Asfaltkattega tee v m ed Juurdepääs katastriüksusele 1.90 Ükskikpuu Lennarti tee 0.99 1.80 2.07 Elektri maakaabelliini kaitsevöönd laiusega 1 m äärmisest kaablist Oti 2.15 2.20 21401:001:0096 84801:004:0521 1.92 Transpordimaa 100% Elamumaa 100% x= 6456200 3 006 m² 15 093 m² 1.88 y= 528900 kr ? pinnase all 2.0 ? 2.0 pinnase all 1 1.86 4 +1.5 6 1.77 8 1. 97 0. Katastriüksuse andmed: 1.89 0.94 1.96 . 183 1.69 0 Lennartimaa pin hoov 1. 8 Oskari Aadress 8 6 84801:004:0754 n as . 0 0 2 8 7 1. 21401:001:0094 Tunnus 1. tee 10 1. Maatulundusmaa 100% 8 Maatulundusmaa 100% Sihtotstarve 6 1. 5,64 ha 18 077 m² Pindala 1.89 1.99 v a ra k 2 7 1. 0 1.87 .8 hoov 1.88 0 2 1.98 6 2.05 1.15 1. 1.91 1. 1.89 8 1. 4 16 1. 9 2 k ra a kraa v 2.11 0 v 7 1.93 1. 3 0 1.93 .9 7 2.02 0 1. 3 5 9 6 hoov 1. 1. 1.99 1.19 2.11 1.90 2.01 1.93 2.03 1.30 2.11 av 2.09 hoov 2.15 ra 2.11 k 1.91 2.20 hoov 2.35 hoov 82 kraa 1.78 2.05 4 1. .9 0 0 v 7 1. 1.87 2.00 0.88 2.24 0.95 1.82 2.03 1.24 2.17 1.22 2.11 2.04 2.07 0.96 1.88 kraav 0.98 1.89 1.95 2.22 1.96 1.90 2.14 2.18 1.95 1.94 1.94 1.98 2.23 1.97 2.07 1.98 1.95 2.01 2.09 hoov 2.28 2.08 2.22 2.04 1.89 2.06 06 1.98 2. 1.41 1.83 0.7 1. 21 99 2.19 9 1. 2.20 1.95 v a 1.95 ra 2.04 k kraa 1.96 v 1.98 2.19 2.02 1.95 2.01 2.18 2.20 hoov 1.91 2.15 1.41 2.18 2.12 0.9 2.05 Oskari 2.16 2.05 1 1.95 21401:001:0094 1.88 2.08 1.96 2.18 Maatulundusmaa 100% 18 077 m² 2.21 pin n 1.95 aste 1.99 1.94 e 2.11 2.08 1.95 2.02 1.45 hoov 2.21 2.13 2.03 2.01 0.89 2.04 2.03 2.17 2.08 1.85 1.91 2.15 1.90 2.08 2.13 1.97 2.09 2.12 hoov 1.95 2.08 2.14 1.95 2.04 2.0 2.18 1.47 2.04 2.08 7 2.06 2.06 83 .46 0.9 . 1 1 kraav 1.96 1.33 47 2.11 LK191657 2.13 1. 3 1.88 . 177 01 2. .25 kraav 1 06 kraa 2. 7 2.0 2.11 97 v 1.94 . 1 06 2. 1.86 . 115 2.30 Suti 1.93 kr . 197 1 2.4 84801:004:0508 1.31 Maatulundusmaa 100% hoov . 192 4 1 2.3 2.27 kraa .1 2.07 0 14 2.25 1.46 1.1 2. 2 2.28 10,84 ha 14 2.25 2. 1.79 v .91 2.37 1 05 2. . 111 2.23 . 180 01 2. kraav . 188 2.24 2.28 . 175 87 0. 177 . 2.36 1.82 2.27 2.27 hoov 2.14 1.86 Arne 2.11 21401:001:0095 1.6 0.7 1.7 Maatulundusmaa 100% 7 3 1.76 0 1.7 0.8 1 19 026 m² 7 1.7 62 1.5 0. 50 3 5 1. 0. 1.7 66 8 Töö nimetus: Oskari kinnistu detailplaneering Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Tugijoonis Joonise nr: 2 Häädemeeste vald MÄRKUSED: Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Fred Kaasik Kuupäev: 25.02.2022 1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuaris 2022.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega planeerija: huvitatud isik: Diplomeeritud ruumilise M 1:500 (töö nr 5825-21). Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid seisuga 19.01.2022.a. keskkonna planeerija, Mõõtkava: 1 : 500 tase 7 (nr 163361) N S Sadam K.Pätsi sünnikoht/ mälestusmärk Elamud 19 35 1 m Ko Bussipeatus Tahkuranna s i e ate 50 0 ns 480017Mõ t an mõis 8 t in Pä 1000m t sitee ee klat -I nu är Elamud -P nn Kämping/ i Tahkuranna l al telkimisplats õigeusu kirik 4T Töö nimetus: Oskari kinnistu detailplaneering Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Situatsiooniskeem ja Joonise nr: 1 Häädemeeste vald kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Projektijuht/ Merlin Kalle Töö koostamisest Fred Kaasik Kuupäev: 25.02.2022 planeerija: huvitatud isik: Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, Mõõtkava: 1 : 10 000 Aluskaart: Maa-ameti põhi- ja katastrikaart (WMS teenus) tase 7 (nr 163361) Versioon 26.05.2022 Töö nr 220042432004243 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 22004243 Tartu 2022 Ingrid Vinn keskkonnakorralduse spetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS .................................... 7 2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................. 8 2.1 Pärnu maakonnaplaneering ..........................................................................................................8 2.2 Tahkuranna valla üldplaneering ................................................................................................. 10 2.3 Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering ............................................................................. 11 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...................................................................... 13 3.1 Maakasutus ................................................................................................................................ 13 3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi ........................................................ 14 3.3 Taimestik, loomastik, rohevõrgustik ja kaitstavad loodusobjektid .............................................. 18 3.4 Kultuuriväärtused ....................................................................................................................... 18 3.5 Sotsiaalmajanduslik olukord....................................................................................................... 18 4 KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED .............................................................................. 20 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 5 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang on koostatud Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva Oskari kinnistu (KÜ 21401:001:0094) detailplaneeringule (edaspidi DP). Detailplaneeringu eesmärgiks on Oskari kinnistu 1,8 ha krundi jagamine eraldi maaüksusteks üksikelamute rajamiseks ning kinnistu sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks. Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava DP lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise menetluse osas. Eksperthinnangu koostas Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn. Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 7 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva Oskari (KÜ 21401:001:0094) kinnistu DP. Oskari kinnistu kogupindalaks on 18 077 m2 ja tegemist on 100% maatulundusmaaga. DP ala ei ole hoonestatud, samuti puudub kõrghaljastus (joonis 1-1). Joonis 1-1. Planeeritava ala asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2022) DP kavaga hõlmatav ala piirneb järgmiste kinnistutega:  Suti (KÜ 84801:004:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);  Oti (KÜ 84801:004:0521, sihtotstarve 100% elamumaa);  Lennarti tee (KÜ 21401:001:0096, sihtotstarve 100% transpordimaa);  Arne (KÜ 21401:001:0095, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). DP kava kohaselt soovitakse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbeline Oskari kinnistu jaotada elamukruntideks ning elamukrunte teenindavaks transpordimaa- ja tootmismaa krundiks (kavandatava puurkaevu tarbeks). 8 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE 2.1 Pärnu maakonnaplaneering Pärnu maakonnaplaneering1 kehtestati 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74. Planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohasel Suur - Pärnu alal, mis jääb Pärnu linna kui tõmbekeskuse väga tugevasse mõjusfääri. Ala jääb maakonnaplaneeringu kohasest kohalikust keskusest – Uulust ca 5 km kaugusele ja lähikeskusest- Võistest ca 4 km kaugusele. Kuna maakonnaplaneeringuga on Via Baltica äärde ette nähtud jalg- ja jalgrattatee ehitamine, on perspektiivis võimalik planeeringualalt tõmbekeskuse suunal liikuda ka autovabalt. Planeeringuala ei asu maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul põllumajandusmaal. Joonis 2-1. DP ala paiknemine Pärnu maakonnaplaneeringu asustuse kaardil Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb DP ala Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe väärtuslikule maastikule (joonis 2-2). Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse maakonnaplaneeringus väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilisajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. 1 Pärnu maakonnaplaneering, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu- maakonna-planeering/ www.hendrikson.ee Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 9 Joonis 2-2. DP ala paiknemine Pärnu maakonnaplaneeringu kaardil (Pärnu maakonnaplaneeringu jooniste vektorandmed, Maa-ameti aluskaart 2022) Maakonnaplaneeringu kohased üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning nende omapära säilitamiseks on muuhulgas järgmised:  hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;  säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele;  maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;  hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente;  uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Sätestatud on, et väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed tuleb määrata üldplaneeringuga. Oskari kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega territooriumil. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kaaluda põllumaa kasutuskoormuse vähendamist ning uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist lokaalsetele lahendustele. Reoveekogumisaladel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik. Oskari kinnistu reoveekogumisalale ei jää. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Pärnu maakonnaplaneeringuga. 10 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 2.2 Tahkuranna valla üldplaneering Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 44 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtib kavandatava tegevuse alal, kuni Häädemeeste valla üldplaneeringu koostamiseni, Tahkuranna valla üldplaneering2. Tahkuranna valla üldplaneering kehtestati Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11. Joonis 2-3. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu kaardist. Oskari kinnistu tähistatud helepunasega (Maa-ameti planeeringute kaardirakendus 2022). Vastavalt Tahkuranna valla üldplaneeringule (ÜP) paikneb Oskari kinnistu väikeelamu reservmaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (joonis 2-3). Kavandatava tegevuse puhul tuleb lähtuda Tahkuranna valla ÜP-s sätestatud järgmistest nõuetest:  Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal on 2200 m². Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m v.a juhul, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisti. Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%. 2 Tahkuranna valla üldplaneering, https://haademeestevald.kovtp.ee/tahkuranna-ja-haademeeste- uhinemiseelsed-uldplaneeringud www.hendrikson.ee Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 11  Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid.  Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.  Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna vallas ei tohi olla alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.  Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.  Elamute piirdeaiad võib rajada katastriüksuse piirile ja teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. Ühepereelamule ei või rajada üle 1,5 m kõrguseid piirdeid. Kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.  Detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala väljaehitamise korral on arendajal või omanikul kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või ühiskasutuses olevad (ehk rohkem kui ühte krunti teenindavad) reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ja tuletõrjevee saamise kohad.  Detailplaneeringut koostades tuleb tagada olemasolevad juurdepääsud (naaber)maaüksustele. Vähemalt kolme krundi teenindamiseks olemasolevale/kavandatud juurdepääsuteele tuleb määrata avalik kasutus.  Kõigil kruntidel (v.a ühiskondlike hoonete ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisiti detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade paigutus tuleb kindlaks määrata detailplaneeringus.  ÜP-ga määratud väärtuslikul maastikul tuleb maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster.  Üle 5 krundiga elamuala moodustamisel võib detailplaneeringu algataja nõuda, et vähemalt 10% detailplaneeringusse haaratud alast jääks üldkasutatavaks maaks. DP-ga kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. 2.3 Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering Häädemeeste Vallavolikogu algatas Häädemeeste valla üldplaneeringu koostamise oma 27.09.2018 a otsusega nr 64. Koostatavale üldplaneeringule sisendi saamiseks viidi muu hulgas läbi uuring „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“3, kuna looduskaitseseaduse § 35 lg 31 kohaselt määratakse mererannal korduva üleujutusega ala piir üldplaneeringuga. Uuringu tulemuste põhjal ei paikne Oskari kinnistu korduvalt üleujutataval alal, kuid jääb tõenäoliselt 50 aasta jooksul üleujutatavate alade hulka. Korduvusperioodiga 50 a on üleujutusest ohustatud kõik ca 4 Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest mere poole jäävad maaüksused (vt joonis 2-4). Uuringus antakse soovitus, et ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisel, rekonstrueerimisel või projekteerimisel tuleb tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. 3 OÜ Lainemudel. „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“, töö nr 2020. Tallinn, november 2020. https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/21392118/H%C3%A4%C3%A4demeeste+valla+korduva +%C3%BCleujutuse+piiri+t%C3%A4psustamise+uuring.pdf/a0bce237-464f-458e-bd52- 7f9812f030aa?version=1.0 12 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang Joonis 2-4. Väljavõte OÜ Lainemudel koostatud uuringust „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“. Joonisele lisatud Oskari kinnistu piir (tähistatud oranžiga). www.hendrikson.ee Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 13 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangu koostamisel lähtuti mõju hindamisel kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest. Eelhinnangu koostaja hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus edaspidi täpsemalt ei käsitleta:  kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;  õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu. Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. 3.1 Maakasutus Olemasolev olukord Planeeritav Oskari (KÜ 21401:001:0094) kinnistu asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas. Tegemist on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Kinnistu on hoonestamata ning kõrghaljastus puudub. Eesti põhikaardil on kinnistu tähistatud rohumaana. Oskari kinnistu on küll maatulundusmaa otstarbeline, kuid maad ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks ega metsakasvatuseks ja sellel puudub põllumajanduslik potentsiaal. Oskari kinnistu piirneb põhjasuunast Oti kinnistuga (KÜ 84801:004:0521), mille sihtostarve on 100% elamumaa. Idast külgneb DP ala Lennarti tee kinnistuga (KÜ 21401:001:0096), mille sihtotstarve on 100% transpordimaa. DP alast lõunasuunda jääb 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Arne kinnistu (KÜ 21401:001:0095) ning läände samuti 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Suti kinnistu (KÜ 84801:004:0508). Naaberkinnistutest Oti ja Suti on hoonestatud elu- ja nende abihoonetega. Ümbruskonna maastikumuster koosneb vahelduvatest põllumaadest, endistest talukohtadest, tihedamatest hoonekompleksidest ja rohumaadest. Ajalooliselt on asustus tihedam olnud põhiliste teede ääres, kuid kuna maastikumuster on pidevas muutumises, on tihedamini asustatud alasid tekkinud ka teedest kaugemale. Eeldatav mõju 14 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang Planeeringuga kavandatakse Oskari kinnistu 1,8 ha suurune krunt jagada eraldi maaüksusteks üksikelamute rajamiseks. Planeeritavaks maakasutuseks on (väike)elamumaa. Alale kavandatakse juurdepääs Lennarti tee kinnistult mööda olemasolevat teed, mis saab alguse ajalooliselt 8480017 Mõisa teelt, mis teenindas Tahkuranna mõisa. Lisaks kavandatakse elamute tarvis puurkaevu ning reoveepuhasti (biopuhasti) ehitamine, mis on oma olemuselt maa-alused rajatised. Ehk elamumaaks muudetav territoorium külgneb osaliselt maaüksustega, mis on elamutega hoonestatud ning alale juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat teedevõrku. Kavandatava tegevuse tulemusena muutub Oskari kinnistu maakasutus, kuna rohumaa asemel rajatakse elamukrundid ning nende teenindamiseks vajalik taristu. Kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb Oskari kinnistu väikeelamu reservmaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal ning planeeringuala kontaktvööndis vahelduvad elamud või elamualad põldude ja rohumaadega, samuti jääb lähim tihedalt hoonestatud elamuala DP alast ca 250 m kaugusele läände, siis kokkuvõttes ei muuda kavandatav tegevus üldplaanis piirkonna maakasutust märkimisväärselt. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et kuigi mõju maakasutusele on olemas, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist. 3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi Olemasolev olukord DP ala jääb Lääne-Eesti madalikule. Maapinnakõrgus DP alal on orienteeruvalt 1,8…2,3 m. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Narva lademe liivakivid. Pinnakatte moodustavad moreen ja liivad ning meresetted. Piirkonna pinna- ja põhjavee liikumine toimub mere suunas. DP ala paikneb Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas avamusel. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetel on maapinnalt esimene aluspinnaline põhjaveekiht reostuse suhtes looduslikult nõrgalt kaitstud, st tegemist on veeseaduse § 68 lg 3 p 3 kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. DP alale lähim puurkaev paikneb ca 200 m kaugusel põhjasuunas. Naaberkinnistute olemasolevate puurkaevude kaitseks moodustatud hooldusalad Oskari kinnistule ei ulatu. Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetele tuginev lähimate puurkaevude informatsioon on toodud tabelis 3-1. Tabel 3-1. Planeeringualale lähimad puurkaevud Puurkaevud PRK0051378 PRK0030418 PRK0064560 Põllu kinnistu (KÜ Villi kinnistu (KÜ Mere tee 10 kinnistu (KÜ Aadress, KÜ number ja 84801:004:0747) 460 m 84801:004:0764) DP alast 210 m 84801:004:0004) 410 m kaugusel DP kaugus DP alast kaugusel DP alast ida kaugusel põhja suunas alast loode suunas suunas Tarbepuurkaev olmevee Tarbepuurkaev olmevee Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks saamiseks saamiseks Kesk-Alam-Devoni Kesk-Devoni Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Põhjaveekogum põhjaveekogum Lääne-Eesti põhjaveekogum Ida-Eesti Lääne-Eesti vesikonnas vesikonnas vesikonnas X: 6456334 X: 6456337 X: 6456171 Koordinaadid Y: 528776 Y: 528466 Y: 529425 www.hendrikson.ee Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 15 Ehitusaasta 2012 Info puudub 2021 Sügavus, m 54 65 54 Maapinna absoluutkõrgus 2,7 2 2,5 puurkaevu alal, m Moreen (gQIII) – 6 m; Moreen (QIIIgl)– 3 m; Liivsavi kruusaga (QIII) – 20 m; Savi mergli ja üksikute Puurkaevu geoloogiline Mergel ja savi vahelduvad Savi ja aleuroliit liivakivi liivakivi kihtidega (D2nr) – läbilõige, kihi tüsedus m) (D2nr) – 32,5 m; vahekihtidega (D2nr) – 24 m; 30 m; Liivakivi (D2pr) – 5 m Liivakivi (D2pr)– 21 m. Liivakivi (D2pr) – 18 m. DP ala läbib nimetu kraavistik, mis ei kuulu registreeritud maaparandussüsteemi koosseisu, samuti pole tegemist avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga veeseaduse mõistes. Kraavistik on osaks kontaktvööndi suuremast kraavivõrgustikust, kus liigvesi juhitakse merre. Lähim registreeritud maaparandussüsteemi maa-ala (Raudsika maaparandussüsteem) jääb Oskari kinnistust ca 700 m kaugusele lõunasuunda. Joonis 3-1. Lähimate tarbekaevude paiknemine Oskari kinnistu suhtes (EELIS ja Maa-amet 2022, lisaks Häädemeeste Vallavalitsuselt saadud info) Oskari kinnistu piirkonnas puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Kinnistu piirist ca 275 m kaugusele läände jääb küll Tahkuranna reoveekogumisala (RKA06703064). Tegemist on 4 https://keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-collection-area/8985237 16 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang reoveekogumisalaga, mille koormus jääb alla 2000 ie. Tahkuranna reoveekogumisalal siiani ühiskanalisatsiooni välja arendatud ei ole. Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas5 on ühe põhimõttena ära toodud järgmine punkt: Tahkuranna reoveekogumisalal puudub käesoleval ajal ÜVK süsteem ning väheste tarbijate tõttu ei ole seal majanduslikult otstarbekas ühtset reoveekogumissüsteemi arendada. Samas on piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, mistõttu on nõuetekohaste reovee kogumismahutite või reovee kohtpuhastite rajamine siiski vajalik. Otstarbekas on seda teha hajaasustuse programmi raames. Sellest tulenevalt võib kaaluda Tahkuranna piirkonna reoveekogumisalast välja arvamist. Veeseaduse § 124 lg 3 kohaselt võib reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, reovett koguda lekkekindlasse kogumismahutisse või rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Kuigi Oskari kinnistu jääb Tahkuranna reoveekogumisalalt välja, kehtivad DP alal reoveekäitlusele sisuliselt samad nõuded – veeseaduse § 124 lg 6 sätestab, et väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Eeldatav mõju Piirkonnas puudub võimalus liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusega, seetõttu tuleb elamute veevarustus ning reoveekäitlus lahendada lokaalselt, vihmavee ärajuhtimine (nt kavandatavalt juurdepääsuteelt) on võimalik lahendada kraavide baasil. Joogivee varustus lahendatakse puurkaevuga. Puurkaevu asukoha planeerimisel tuleb arvestada veeseaduse § 154 nõuetega, mille kohaselt puurkaevu ümber moodustatakse põhjavee kaitsmise eesmärgil 10 m hooldusala (kavandatavate elamute veetarve jääb eeldatavalt alla 10 m3 ööpäevas). Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:  väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;  ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;  sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;  reoveesette kasutamine;  kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Kuna kavandatava DP alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis on majapidamiste heitvett vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 616 §-s 8 sätestatud nõuetele võimalik immutada hajutatult pinnasesse (nt imbtunnelid) kuni 10 m³ ööpäevas, kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist. Reovee kogumine on võimalik lahendada ka lekkekindlate kogumismahutitega. Määruse nr 61 § 8 lg 3 alusel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimast tasemest ning jääma 1,2 m võrra kõrgemale aluspõhja kivimitest. DP ala geoloogilise läbilõike kohta täpsemad andmed küll puuduvad, kuid tuginedes lähimate puurkaevude kohta Keskkonnaregistris esitatud infole, siis saab järeldada, et aluspõhja kivimid jäävad piirkonnas vähemalt 3 m sügavusele (vt tabel 3-1). Veeseaduse § 188 lg 1 p 6 kohaselt võib veeloata (keskkonnaloata) pinnasesse juhtida kuni 5 m3 nõuetekohaselt puhastatud heitvett ööpäevas. Veeseaduse § 3 lg 4 alusel ei peeta veekoguks kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Seega kui heitvee 5 Kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 20, https://www.riigiteataja.ee/akt/412122018028 6 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006 www.hendrikson.ee Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 17 ärajuhtimiseks kasutada Oskari kinnistul asuvat kraavistikku, loetakse sellist tegevust samuti heitvee pinnasesse juhtimiseks. Vastavalt veeseaduse § 127 lg 1 nõuetele peab heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise koht jääma vähemalt 50 m kaugusele veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Tahkuranna küla asub piirkonnas, mida suuremal või vähemal määral ohustavad merevee üleujutused. Joonisel 3-2 on võrdluseks OÜ Lainemudel koostatud tööle (vt ptk 2.3) toodud väljavõte Maa-ameti üleujutusohu kaardirakenduse pildist. Nii Maa-ameti kaardirakenduse kui ka OÜ Lainemudel üleujutusalade uuringu kohaselt jäävad Oskari kinnistu ja ka enamik selle lähikonnas paiknevatest kinnistutest alale, kus sagedusega korra 50 aasta jooksul võib esineda üleujutusi. Seepärast tuleb piirkonna reoveekäitlussüsteemide rajamisel arvesse võtta, et nende toimimist ei tohi ohustada üleujutused. OÜ Lainemudel üleujutusalade uuringus antakse ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisele, rekonstrueerimisele või projekteerimisele soovitus tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. Soovitusega arvestamine on asjakohane ka DP alale kavandatava omapuhasti osas, sest see vähendab üleujutusohuga kaasnevaid riske. Üleujutuse ohu ja kõrge pinnasevee taseme tõttu tuleks reoveepuhasti (biopuhasti) tõsta kõrgemale, ca 3.50 m abs, reoveepumpla võib jääda madalamale. DP-ga kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. Kavandatavate elamute joogiveevarustuse lahendamine on võimalik puurkaevu abil. Kavandatavate elamute reovett on võimalik koguda lekkekindlatesse kogumismahutitesse või puhastada bioloogiliselt ning seejärel immutada hajutatult pinnasesse. Reoveepuhasti kavandamisel tuleb tagada selle toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutuste korral, selleks tuleb vajadusel pinnast tõsta. Joonis 3-2. Võimalik maksimaalne veetaseme tõus ja selle esinemissagedus DP alal ning selle ümbruses (väljavõte Maa-ameti üleujutusohu kaardirakendusest 2022). 18 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 3.3 Taimestik, loomastik, rohevõrgustik ja kaitstavad loodusobjektid Olemasolev olukord Oskari kinnistul ega selle vahetus läheduses ei leidu looduslikke või väärtuslikke taimekooslusi, sh loomastikule sobivaid elupaiku pakkuvaid kooslusi. Samuti ei ole tegemist rohelise võrgustiku alaga. Rohevõrgu ala jääb DP alast ca 1,5 km kaugusele kagusuunda. Kinnistul ei ole registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti, loomaliikide leiukohti ega väärtuslikke looduslikke elupaiku. Lähim looduskaitseine objekt paikneb DP ala piirist ca 500 m loodes – III kaitsekategooriasse kuuluva ahtalehise ängelheina Thalictrum lucidum leiupaik (KLO9303562). DP alale lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Pärnu lahe linnuala (RAH0000131), mis jääb DP alast läänesuunda (lähim punkt asub ca 600 m kaugusel loodes) ning mis ühtlasi kattub looduskaitseseaduse alusel loodud Pärnu lahe hoiualaga (KLO2000286). Eeldatav mõju Oskari kinnistule planeeritavate elamute rajamisel ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju taimestikule, loomastikule, rohelisele võrgustikule ega Natura 2000 aladele. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ja Natura võrgustiku aladele puudub. 3.4 Kultuuriväärtused Olemasolev olukord Maa-ameti kaardirakenduste andmetel ei jää DP alale ühtegi kultuurimälestist, mälestise kaitsevööndit ega pärandkultuuri objekti. Oskari kinnistule lähim ehitismälestis on ca 500 m kaugusel läänes asuv Tahkuranna õigeusu kirik. Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad DP alast samuti läänesuunda, nendeks on ca 600 m kaugusel asuvad Tahkuranna mõis ja Karl Rammi mälestuskivi ning Mõisa kooli ja Tahkuranna vaestemaja asukohad. Eeldatav mõju Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste kaitse-eesmärkide saavutamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväärtustele. 3.5 Sotsiaalmajanduslik olukord Olemasolev olukord Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Üldjuhul võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit. Planeeringuala on käesoleval ajal kasutuses rohumaana, mille asemele kavandatakse elamukrunte. Seda arvestades võib sotsiaalmaanduslik mõju avalduda eeskätt maakasutusväärtuse muutuse läbi. www.hendrikson.ee Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 19 Eeldatav mõju Alale ei planeerita tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa tuua olulist ebasoodsat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Eeldatavasti mõjutab kavandatav tegevus ümbruskonda kõige enam kinnistute väljaehitamise ajal. DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet. 20 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 4 KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED Käesolev KSH eelhinnang on koostatud Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva Oskari kinnistu (21401:001:0094) detailplaneeringu (DP) algatamistaotluse materjalide põhjal. Detailplaneeringu eesmärk on Oskari kinnistu jaotada elamukruntideks ning elamukrunte teenindavaks transpordimaa- ja tootmismaa krundiks. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. DP-ga kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada kavandatavate tegevuste ellu viimisega olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas. Olulist ebasoodsat mõju tuleb vältida ning ebasoodsat mõju leevendada rakendades aruandes soovitatud leevendavaid meetmeid:  planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui kinnistute edasise kasutamise käigus;  kavandatavate elamute reovett on võimalik koguda lekkekindlatesse kogumismahutitesse või puhastada bioloogiliselt ning seejärel immutada hajutatult pinnasesse;  reoveepuhasti kavandamisel tuleb tagada selle toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutuste korral, selleks tuleb reoveepuhasti rajamise asukohas vajadusel pinnast tõsta;  ehitustegevuse mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);  ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu läheduses paiknevatele hoonetele. www.hendrikson.ee Rahandusministeerium 07.12 .202 2 nr 6-1/ 19-4 [email protected] Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering u KSH eelhinnangule arvamuse küsimine Häädemeeste Vallavalitsus algatas 21.09.2021 korraldusega nr 513 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala pindala on 18077 m². Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine seitsmeks elamukrundiks ja nendele üksikelamute rajamiseks ehitusõiguse andmine . Lisaks moodustatakse transpordimaa katastriüksus ja tootmismaa katastriüksus puurkaevu rajamiseks. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Häädemeeste Vallavalitsus andis 26.10.2021 korralduse nr 636 „Haldusakti muutmine“, millega nähti ette keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine. Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõi k e 6 , küsime Teie kui asjaomase asutuse seisukohta Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule. Palume seisukohad esitada kirjalikult hiljemalt 30 päeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ K ülliki Kiiver vallavanem Lisa d: 1. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering; 2. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang. Marie Reinson planeerimis- ja maanõunik [email protected] telefon 5788 0015
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel