dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine

Rahandusministeerium · 7. detsember 2022
Viit
1.1-11/9634-1
Registreeritud
7. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. detsember 2022

Failid

  • 📎1.2-2166-1 07.12.2022 Väljaminev kiri.asice1097 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] 07.12.2022 nr 1.2-2/166-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine (AS HOOLEKANDETEENUSED, Tartu) Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „AS Hoolekandeteenused aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Keiu Käära 6113007 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mille alusel volitatakse sotsiaalkaitseministrit hääletama osalust valitseva ministrina ASi HOOLEKANDETEENUSED (HKT) aktsionäride üldkoosolekul HKT aktsiakapitali suurendamise poolt Sotsiaalministeeriumi (SOM) valitsemisel oleva riigivara üleandmise teel hariliku väärtusega 300 000 euro võrra 4615 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel. HKT (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn) on riigi äriühing, kelle põhitegevusalaks on vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus. HKT ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning riigile kuuluva osaluse valitsejaks on Sotsiaalministeerium. Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 22-24155, kuhu on lisatud kõik käesolevas seletuskirjas viidatud dokumendid. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalituse riigivara nõunik Keiu Käära (tel 611 3007, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. HKT taotlus kinnistute omandamiseks Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ eesmärk on luua 2023. aastaks 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. Koostöös Maa-ameti ja Tartu linnavalitsustega selgitas HKT välja riigile kuuluvad sobivad kinnistud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud eesmärgi elluviimiseks ning esitas Sotsiaalministeeriumile taotluse Tartus asuva kinnistu üleandmiseks mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks HKTle. 2.2. Taotleva kinnistu kirjeldus ning vajalikkuse põhjendus HKTle antakse üle Sotsiaalministeeriumile mittevajalik Tartu maakonnas Tartu linnas asuv Kase tn 6 kinnistu (registriosa nr 4338050, katastritunnus 79501:002:0392, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 1903 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV65216, bilansilise väärtusega 10 940 eurot). Üleantavale kinnistule rajab HKT nimetatud meetme eesmärgi saavutamiseks nelja korteriga elamu ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Igas korteris elab perena kuus inimest, kellel on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Igal elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – söögi tegemiseks, söömiseks, suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Seeläbi luuakse Tartus kodused eluruumid piirkonna psüühilise erivajadusega inimesele. Elamu ehitatakse Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames, mille eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1700 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevusest 2.5.1 luuakse uusi ja reorganiseeritakse kokku 1644 teenuskohta, millest:  648 kohta on ööpäevaringne teenus;  525 kohta on kogukonnas elamise teenus;  102 kohta toetatud elamise teenus;  144 kohta igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuteenusena;  25 kohta töötamise toetamine;  46 kohta intervallhooldusele (päevahoid ja nädalahoid);  60 kohta ööpäevaringe erihooldus ebastabiilse remissiooniga inimestele;  94 kohta ööpäeva ringne kohtumääruse alusel teenustel olevad isikud Rahastatud (kehtivaid) projekte on kokku esimesest voorust 19, teisest voorust 15 ning eraldi HKT toetuse andmise tingimuste käskkiri (TAT) Võisiku Kodu reorganiseerimise lõpule viimiseks (Sotsiaalministri 18. novembri 2020. a käskkiri nr 104). Reorganiseeritakse kokku 1145 teenuskohta:  esimese taotlusvooru tulemusena 871 teenuskohta (501 ööpäevaringset ja 370 kogukonnas elamise teenuskohta) o 1.09.2022 seisuga on reorganiseeritud 847 teenuskohta (477 ööpäevaringset ja 370 kogukonnas elamise teenuskohta)  teise taotlusvooru tulemusena 154 teenuskohta (60 kohta ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta ebastabiilse remissiooniga inimestele, 94 kohta ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta kohtumääruse alusel teenustel olevatele inimestele) o 1.09.2022 seisuga on kõik 154 teenuskohta reorganiseeritud  TATi alusel 120 teenuskohta (ööpäevaringne teenus) o 1.09.2022 seisuga on reorganiseeritud 24 teenuskohta. Uusi kohti luuakse juurde 499:  esimese taotlusvooru tulemusena 198 teenuskohta (80 kogukonnas elamise, 74 toetatud elamise, 14 igapäevaelu toetamise ja 30 intervallhoolduse (päeva- ja nädalahoid) teenuskohta) o 1.09.2022 seisuga on kõik 198 teenuskohta loodud 2  teise taotlusvooru tulemusena 301 teenuskohta (27 ööpäevaringset, 75 kogukonnas elamise, 28 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise ning 16 intervallhooldus (päevahoid ja nädalahoid) teenuskohta o 1.09.2022 seisuga on loodud 196 teenuskohta (27 ööpäevaringset, 48 kogukonnas elamise, 10 toetatud elamise, 85 igapäevaelu toetamise, 10 töötamise toetamise ning 16 intervallhooldus (päevahoid ja nädalahoid) teenuskohta). Ülevaade HKT projektidest (kokku 8 projekti): Kokku reorganiseeritakse 954 teenuskohta, millest  546 kohta on ööpäevaringne teenus;  344 kohta on kogukonnas elamise teenus;  64 kohta ööpäevaringse erihoolduse teenuskohad kohtumääruse alusel teenustel olevad isikutele.  esimeses taotlusvoorus 770 teenuskohta (426 ööpäevaringset ja 344 kogukonnas elamise teenuskohta), 6 projekti o 31.08.2022 seisuga on reorganiseeritud 746 teenuskohta (402 ööpäevaringse teenuse kohta, 344 kogukonnas elamise teenuse kohta)  teises taotlusvoorus 64 teenuskohta (kohtumääruse alusel ööpäevaringsel teenustel olevatele isikutele), 1 projekt o 31.08.2022 seisuga on kõik 64 reorganiseeritud.  TATi alusel 120 teenuskohta (sh kuus teenusekohta autismispektri häirega täiskasvanutele), 1 projekt o 31.08.2022 seisuga on reorganiseeritud 24 teenuskohta. Aastatel 2017-2022 on selleks HKT aktsiakapitali üle antud viis kinnistut Tallinnas, kaks Pärnus, üks Põltsamaal, üks Keilas, üks Narvas ja üks Põlva linnas. Lisaks käesolevas seletuskirjas nimetatud Tartu linnas asuvale kinnistule (kokku 24 teenuskohta) HKT käimasolevate reorganiseerimisprojektide lõpule viimiseks täiendavaid kinnistuid ei vaja. Reorganiseerimise tulemusel senised suured, kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodud suletakse ja teenuse osutamisega jätkatakse väiksemates, kuni 30- kohalistes perepõhise elukorraldusega kodudes, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta. See tähendab neis kodudes elama hakkavatele tööealistele inimestele võimalust täiesti uueks elukvaliteediks, sh võimalust aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja tööturul. Kinnistu üleandmine aitab täita Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke erihoolekandeteenuse parendamisel. 2.3. Kinnistute harilik väärtus Tartu maakonnas Tartu linnas asuva Kase tn 6 kinnistu hariliku väärtuse 300 000 eurot on leidnud 1P Kinnisvara Tartu OÜ atesteeritud kinnisvarahindaja 16.06.2022 eksperthinnangus nr 4134/0622THE. Riigivara väärtust kajastava hinnangu ja mitterahalise sissemakse vastavust äriseadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele kontrollis ja esitas aruande 25.08.2022 audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. 3 Üleantava riigivara jääkmaksumus üleandja bilansis 14.11.2022 seisuga on 10 940 eurot (seotusmaksumus 10 940 eurot). 2.4. Võimalikud alternatiivid kinnistute võõrandamisele mitterahalise sissemaksena äriühingu aktsiakapitali suurendamise käigus Hinnatud on ka võimalikke alternatiive, kuid neist ükski ei oma eeliseid mitterahalise sissemakse teostamise ees. Sotsiaalministeerium eelistab kinnistute võõrandamist HKTle mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamise teel. RVS kohaselt võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara üle anda mitterahalise sissemaksena riigi osalusega aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel (RVS § 51 punkt 1) ning sellekohane pikaajaline varasem praktika on olemas. 2.4.1. Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega (hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse või kasutusvaldusega) koormamine Riigivara võib anda kasutamiseks otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata (RVS § 17 lõige 1 punkt 3). Seejuures võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust (RVS § 18 lõige 2 punkt 4). Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18 lõige 3). Riigivara võib kasutamiseks anda ka tähtajatult (RVS § 20 lõige 1), kuid kinnisasja kasutamiseks andmise otsustuskorras ning tähtajaga üle 10 aasta võib valdkonna eest vastutav minister otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 19 lõige 2). Kinnistute kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega koormamine suurendaks vaid halduskoormust, muutmata sisuliselt praegust olukorda ega äriühingu tulusid või kulusid. 2.4.2. Kinnistute võõrandamine otsustuskorras RVS ei näe ette võimalust riigivara äriühingule võõrandamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse (RVS § 33 lõige 1). Kinnistute võõrandamine otsustuskorras turuhinnaga ei ole eelpool toodud Vabariigi Valitsuse eesmärgi kontekstis aga äriühingu vaates majanduslikult otstarbekas, kuna projekti tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus. Samuti ei oleks see kooskõlas omaniku ootustega. Projekti ärikasum enne kulumit reinvesteeritakse projekti raames soetatud seadmete uuendamisse (seadmete uuendamine planeeritud iga 10 aasta järel). Järgnevalt on hinnatud, kas riigivara üleandmine aktsiakapitali suurendamise teel võib olla riigiabi ELi toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõike 1 mõistes. 2.5. Riigiabi analüüs 2.5.1. Riigiabi mõiste ja tingimused 4 Riigiabi andmist reguleerivad Euroopa Liidu (EL) õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). ELTL artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“ Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud samaaegselt järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) see annab abisaajale eelise; iii) eelis on valikuline ning iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. i) Riigi ressursid Riik hõlmab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kõiki riigihaldusasutusi alates keskvalitsusest kuni haldustasemeni. Kõnealune kinnistu kuulub riigile, seega kujutaks kinnistu üleandmine endast riigi ressursside ülekandmist, tehing on seostatav riigiga ja tingimus on täidetud. Ettevõtja Et tegu oleks riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb meetmega anda ettevõtjale eelis. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine. Meetmest abisaaja on HKT, mis tegeleb psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumisega. Seega osutuks meetmest (võimalikust eelisest) abisaajaks ettevõtja ning tingimus on täidetud. ii) Eelis ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Abiks kvalifitseerub meede juhul, kui abisaaja vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema eelarvest. HKTga sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. Kuigi teenuseosutajatele on kehtestatud loakohustus ja teenust saab osutada Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) sõlmitud halduslepingu alusel, esineb sel turul (vähemalt teoreetiliselt) konkurents. Osutatav teenus on tasuline, millest teenusele suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse. Ülejäänud teenuse tasu katab riik. Toetuse abil saab HKT rajada erihoolekandeteenuse osutamiseks hooned, sest saab selleks kasutada toetusena tasuta temale mitterahalise sissemaksena antud kinnistuid. Sellega seoses ei kanna HKT kulu, mis kaasneks projekti elluviimiseks vajalike kinnistute soetamisega. Samuti tuleb eelise analüüsimisel hinnata, kas tehing toimus tavapärastel turutingimustel. Kohtupraktikas on majandusliku eelise mõiste täpsustamiseks töötatud välja kontseptsioon, 1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 5 mida nimetatakse erainvestori testiks. Selle põhimõtte kohaselt tuleb riigi vahenditest antava eelise puhul hinnata seda, kas riigi asemel oleks tavalistes turutingimustes tegutsev ettevõtja teinud samasuguse tehingu. Sama hindamismeetodit rakendatakse ka riigi osalusele ettevõtte kapitalis. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise kindlakstegemiseks võrreldakse ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, kus meedet poleks võetud. Projekti, mille eesmärkide täitmiseks soovib SOM kinnistud üle anda, tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus, mistõttu ei suurene kinnistute omandi üleandmisega märkimisväärselt äriühingu tulud ning kulude vähenemine on lühiajaline. Et kogu saadav tulu tuleb projekti tagasi reinvesteerida, teeks riik äriühingu omanikuna investeeringu, millelt äriühing kokkuvõttes täiendavat kasumit ega omanik täiendavat omanikutulu ei teeni. Riigi osaluste valitsemise 2020. aasta koondaruandes arvutas Rahandusministeerium HKT 2022. aasta omakapitali hinnaks 6,1% ning see tuleb äriühingu tegevuse kavandamisel alates 2022. aastast aluseks võtta. Seega mõistlik erainvestor ootab, et sarnasel tegevusalal tegutsevasse äriühingusse investeeritav omakapital teenib sellist tootlust. Kui riik lepib selle asemel nulltootlusega, siis on tegu äriühingule eelise ehk riigiabi andmisega – äriühingusse pannakse täiendav kapital, millelt riik hiljem investorina lisatulu ei teeni (täiendavad aktsiad ei ole investori poolt teenitav tulu, kui äriühing ei hakka rohkem kasumit teenima). Riigiabi suuruseks võib lugeda täiendavalt aktsiakapitalilt mõistliku investori poolt oodatava (aga tulevikus saamata jääva) tootluse nüüdisväärtuse, milleks tootluse määraga diskonteeritult on kinnistute harilik väärtus. Seega erainvestori testi ei läbita, ettevõtjale antakse majanduslik eelis ning tingimus on täidetud. iii) Valikulisus Eelis peab olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega. Selles suhtes näib meede andvat ettevõtjale HKT valikulise eelise, kuna kõnealused kinnistud soovitakse anda vaid sellele ettevõtjale. Seega tingimus on täidetud. iv) Konkurentsi moonutamine ja kaubanduse mõjutamine Et pidada meedet riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see moonutama konkurentsi ja mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust. Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui abi annab abisaajale eelise, vabastades ta kuludest, mida ta oleks muidu pidanud kandma oma igapäevase äritegevuse käigus. Kuna eelnevalt on järeldatud, et eelise tingimus on täidetud, siis ei saa välistada ka konkurentsi moonutamist. Seega tingimus on täidetud. Kaubanduse potentsiaalse moonutamise puhul tuleb analüüsida, kas meetmel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjuta see liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel tuleb kontrollida, et abisaaja tarnib kaupu või osutab teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja seetõttu tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Euroopa Komisjon on haiglate ja muude tervishoiuasutuste, mis osutavad tavapäraseid meditsiiniteenuseid kohalikule elanikkonnale ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või investeeringuid teistest liikmesriikidest, puhul leidnud, et toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. 6 Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 70 lõike 1 ja § 71 lõike 1 alusel osutatakse erihoolekandeteenust isiku poolt SKAle teenuse saamise taotluse ja sellele tuginevalt SKA poolt tehtud suunamisotsuse alusel. Teenust saavad taotleda täisealised isikud, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud konkreetse teenuse osutamiseks sätestatud tingimustele. Teenus ei ole suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. SOM esitas 2016. aastal Euroopa Komisjonile erihoolekande reorganiseerimise meetme kohta riigiabi eelteatise ja pärast lisaküsimusi ning vastuseid jõudis komisjon järeldusele, et selle meetme puhul ei ole täidetud kaubanduse mõjutamise kriteerium. Komisjon lähtus 2016. aastal arvamuse andmisel sellest infost, mis Eesti talle andis eelteatise menetluse raames, sh see, et erihoolekande kliendid on Eesti elanikud ning rahvusvahelist teenust erihoolekande ettevõtted ei osuta (seda teenust saab pakkuda ainult SKA tellimuse kaudu, mis tähendab, et välisresidendid seda kasutada ei saa). Olukord teenuse sihtrühma osas ei ole muutunud. Kinnistu, mida soovitakse võõrandada HKTle, on mõeldud üksnes ja ainult kasutamiseks sihtgrupile, kes on SKA poolt määratud. Lisaks HKTle on Eestis veel teisigi sama teenuse osutajaid (eraomandis 31, põhinevad Eesti kapitalil). Üleantavale kinnistule ehitatavas kortermajas saab sotsiaalteenust pakkuda kokku 24 inimesele. Seetõttu saab teha järelduse, et erihoolekandega seotud toetuste puhul ei ole tegemist abimeetmega, mis mõjutab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Seega tingimus ei ole täidetud. Järeldus Analüüsist selgub, et täitmata on riigiabi kriteeriumide 4. tingimus (kaubanduse mõjutamine), mistõttu ei saa mitterahalise sissemakse tegemist HKTle aktsiakapitali suurendamiseks pidada riigiabiks. 2.5.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta Eeltoodud kaalutlustel saab asuda seisukohale, et hinnatav meede ei sisalda riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. 2.6. Finants- ja tasuvusarvutused Riigivaraseaduse § 53 punkt 1 lõike 5 kohaselt tuleb äriühingu aktsiakapitali suurendamise eelnõu seletuskirjas esitada finants- ja tasuvusarvutused. Alljärgnev analüüs tugineb HKT poolt esitatud „Mitterahalise sissemakse finantsanalüüsile“, mis on leitav riigi kinnisvararegistris menetluse 22-24155 juurest. Ehitatava kortermajaga saab sotsiaalteenust pakkuda 24 inimesele, projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 85% ja Eesti riik omaosalusena 15% ulatuses. Teenusele suunab kliendid SKA, teenust osutatakse vastavalt SHSile. Teenuse hinnad kehtestab sotsiaalkaitseminister määrusega. Kliendid tasuvad majutuse ja toitlustuse eest omaosalust, mille maksimaalne määr on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Teenuse osutamisel on eesmärgiks kasumi teenimine vaid selles määras, et oleks võimalik asendada amortiseerunud seadmeid ja sisustust. 7 Tegevustulemuste prognoosimisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud makromajanduse näitajate prognoosi aastateks 2000 kuni 2070. Sihtfinantseerimisega soetatud vara kajastub vara soetamise aastal tuluna (projekti maksumus) ning amortiseerumisperioodil (40 aastat) amortisatsiooni ulatuses kuluna. Sihtfinantseerimise tulu ja amortisatsioonikulu arvestamata on tegevus kasumlik, ehk ettevõte suudab vara tulemuslikult majandada. Kase tn 6 kortermaja Projekti kogumaksumus on 2 018 300 eurot (sh 300 000 eurot maksev kinnistu). Tegevustulud 10-aastases perioodis (2023-2032) on 3 692 194 eurot (so 30 768 eurot/kuus), tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 636 246 eurot (so 30 302 eurot/kuus, sh personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumit 55 948 eurot perioodis, kuus keskmiselt 466 eurot. Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikahjum 10 aastases perioodis 414 877 eurot. Jooksvateks investeeringuteks hoone sisseseadesse on kavandatud 55 000 eurot igal 10. aastal, lisaks on planeeritud iga-aastaselt hoone remondikuludeks 4200 eurot (kasvab iga-aastaselt THI võrra). Hoone iga-aastaseks remondiks planeeritud summa on 0,25% hoone algsest soetusmaksumusest. 2.6.1. Investeeringu tasuvus Kuna HKT tegevustulud ei kata ära tegevuskulude ja vara amortisatsiooni summat, siis kokkuvõttes investeeringu tulusus negatiivne: IRR = -0,2%. Võrdluseks: 2020. a osaluste koondaruandes on HKT omakapitali hinnaks arvutatud 6,1%. Majanduslikus mõttes ei ole investeering tasuv. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega. 4. Eelnõu mõju Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab SOMi haldusala äriühingul HKTl viia ellu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ellu oma projekti ning rajada üleantavatele kinnistutele meetme eesmärgi saavutamiseks korterelamud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. HKT vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi raha sihipärase kasutamise eest ja katab üleantavatel kinnistutel ehitustegevusega seotud kulud ning tulevikus kinnisvara haldamise- ja majandamise kulud. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust, notaritasust, eksperthinnangute ja audiitori aruannete koostamise tasudest. Kulud katab HKT. 8 6. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga. 9 EELNÕU 24.11.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine Riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel: 1. Volitada sotsiaalkaitseministrit riigi esindajana hääletama AS HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 300 000 euro võrra 4615 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad, tasudes mitterahalise sissemaksega Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara (hariliku väärtusega 300 000 eurot) üleandmise teel. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. 2. Anda nõusolek Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva Tartu maakonnas Tartu linnas asuva Kase tn 6 kinnistu (registriosa nr 4338050, katastritunnus 79501:002:0392, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 1903 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV65216, hariliku väärtusega 10 940 eurot) ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. 3. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiate valitsejaks Sotsiaalministeerium. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1500 - AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f97fa5d-1da1-4900-9eb1-5a8708caed46 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f97fa5d-1da1-4900-9eb1-5a8708caed46?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel