Paide Linnavalitsus Teie 26.09.2022 nr 7-1/22/54-1
[email protected] Meie 07.12.2022 nr 15-3/7724-3
Pärnu jõe äärse matka- ja
suusaraja detailplaneeringule
heakskiidu andmine
Austatud linnapea
Paide Linnavalitsus esitas 26.09.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi
PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Paide Linnavalitsus andis teada, et
detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas planeeringulahenduse kohta arvamuse üks
isik, kelle arvamusega on osaliselt arvestatud ja detailplaneeringut täiendatud. Täiendatud
detailplaneeringu seletuskiri saadeti arvamuse saamiseks vastuväidete esitajale, kes ei ole
tagasisidet andnud ja vastuväidetest loobunud.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja muude tingimuste andmine matka- ja
suusaraja rajamiseks Paide linna, Pärnu jõe lähedale, kinnistutele Mündi haljasala H2
(katastritunnus 56701:001:0791) ja Mündi haljasala H3 (katastritunnus 56701:001:0785).
Detailplaneeringuga soovitakse muuta Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29
kehtestatud Paide linna üldplaneeringut seoses puhkekohtade planeerimisega Pärnu jõe
ehituskeeluvööndisse. Planeeritavale alale varasemalt detailplaneeringut koostatud ei ole.
Planeeringuala koosseisu kuuluv Pärnu jõe osa on Pärnu jõe hoiualas (KLO2000025), kus
vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusele nr 234 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Järva maakonnas1 “ § 1 punktile 4 on kaitse-eesmärgiks EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku
hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõe hoiuala
kuulub Pärnu jõe loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkuse otsustamiseks koostati
Hendrikson & Ko juhtekspert Riin Kutsari (litsents KMH0131) poolt KSH eelhinnang,
sealhulgas Natura eelhinnang, mille põhjal kaaluti KSH algatamise vajadust. KSH algatamise
vajalikkuse üle otsustamiseks küsis Paide Linnavalitsus seisukohta Keskkonnaametilt, kes
nõustus eelhinnanguga ega pidanud KSH algatamist vajalikuks. Kohalik omavalitsus kaalus
KSH algatamise vajadust, tuginedes KSH eelhinnangu lõppjäreldusele ning Keskkonnaameti
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
seisukohale ja jõudis järeldusele, et detailplaneeringu algatamisega ei ole eeldada olulise
keskkonnamõju tekkimist ning jättis KSH algatamata.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad
osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta.
1. Detailplaneeringu menetluskäik
Detailplaneeringu koostamine algatati Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 59.
Teated detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest ilmusid ajalehes Järva
Teataja (10.11.2018), Paide Linnalehes (november 2018), Paide linna veebilehel ning
Ametlikes Teadaannetes (01.11.2018). Detailplaneeringu algatamisest on Paide Linnavalitsus
teavitanud koostöötegijaid ja kaastavaid isikuid.
Kuna detailplaneering ei vasta kehtivale Paide linna üldplaneeringule, siis on menetlus läbi
viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisele kohalduvate nõuete kohaselt.
Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.07.‒
13.08.2019. Avaliku arutelu aeg oli kavandatud 29.08.2019 Paide linnavalitsuses, kuid
arutelul kedagi ei osalenud, mistõttu seda ei toimunud.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Keskkonnaamet (15.09.2022 kiri nr 6-2/22/16182-2),
Päästeamet (29.11.2021 kiri nr 7.2-3.4/9084-2) ja Maa-amet (16.12.2021 kiri nr 6-
3/21/18397-2).
Detailplaneering võeti vastu Paide Linnavolikogu 17.03.2022 otsusega nr 7 ja suunati
avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 18.04.‒19.05.2022.
Planeeringulahendusega oli võimalik tutvuda Paide linnavalitsuses ja Paide linna veebilehel.
Paide Linnavalitsus esitas 31.03.2022 kirjaga nr 7-1/22/19-1 Keskkonnaametile taotluse
Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonistel 5 ja 6 näidatud
puhkekohtade osas. Keskkonnaamet andis nõusoleku Pärnu jõe ehituskeeluvööndi
vähendamiseks 29.04.2022 kirjaga nr 7-13/22/6181-2.
Avaliku väljapaneku kestel esitas planeeringulahenduse kohta kirjalikke arvamusi Kalle
Kroon. Ettepanekute alusel planeeringulahendust korrigeeriti, kuid arvesse ei võetud kõiki
arvamusi. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 21.06.2022 Paide Linnavalitsuses.
Arvamuste esitaja avalikul arutelul ei osalenud ja oma arvamustest ei loobunud.
Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustega kohalik omavalitsus
täielikult ei arvestanud, siis korraldas Rahandusministeerium 09.11.2022 osapoolte ‒ avalikul
väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku
2
omavalitsuse, ärakuulamise. Sellel osalesid Paide Linnavalitsuse esindaja Anti Annus ja
Rahandusministeeriumi ametnikud. Arvamuste esitaja Kalle Kroon ärakuulamisele ei
ilmunud.
2. Arvestamata jäänud arvamused
2.1 Kalle Kroon leidis, et detailplaneeringus ei ole arvestatud piisavalt Pärnu jõe kui Natura
2000 hoiuala tingimustega ja oleks pidanud algatama KSH. Tema hinnangul võib
Keskkonnaamet kavandatavat tegevust lubada üksnes siis, kui täidetakse KeHJS § 29 lõikes
2 esitatud kohustuslikkuse põhimõtet, et tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000
võrgustiku kaitseala kaitsekord. Paide Linnavalitsus ja Keskkonnaamet ei ole arvestanud
seadusest tulenevate nõuetega ja detailplaneering ei ole seadustega kooskõlas ning
planeeringumenetlus tuleb lõpetada.
Paide Linnavalitsus on selgitanud, et matkaraja planeerimine ei kuulu KeHJS § 31 lõike 1
alusel kohustusliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud tegevuste loetelusse ja
KSH koostamise vajalikkuse hindamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetele
2 kuni 5. KSH eelhinnang ja Natura 2000 eelhindamine koostati litsentseeritud
keskkonnamõju hindamise eksperdi poolt. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava
tegevuse elluviimine on võimalik teostada eelhinnangus väljatoodud leevendavate meetmete
rakendamisel looduskeskkonnale ebasoodsat keskkonnamõju mitte tekitades. KSH
algatamata jätmisega on nõustunud asjaomased valitsusasutused. Detailplaneering on
koostatud kooskõlas planeerimisseadusega ning kohalik omavalitsus detailplaneeringu
menetluse lõpetamist ei pea vajalikuks. Kohalik omavalitsus soovib Paide linna elanike
looduses liikumisvõimaluste parandamiseks ning puhke- ja spordialade ühendamiseks
detailplaneeringu kehtestada.
Ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et KSH algatamata jätmisel tugineti eelkõige
Keskkonnaameti arvamusele ja kooskõlastusele ning detailplaneeringu koostamise käigus on
piisavalt võimalikku keskkonnamõju kaalutud ja planeeringulahenduses arvestatud.
Rahandusministeerium leiab, et planeeringu koostamise korraldaja on KSH algatamata jätmist
kaalunud ja põhjendanud. Koostatud KSH eelhinnang, sh Natura 2000 eelhindamine on
läbiviidud piisava põhjalikkusega ja pädevate ekspertide poolt ning detailplaneeringu
koostamisel on eelhinnangu tulemustega arvestatud. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana on
omapoolse seisukoha KSH algatamise osas andnud ning KSH eelhinnangus toodud
põhjenduste ja järeldustega nõustunud.
Detailplaneeringu koostamisel on linnavalitsus teinud koostööd Keskkonnaametiga, kes on
15.09.2022 planeeringu ka kooskõlastanud, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda
detailplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on
tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule detailplaneeringu,
mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud valitsusasutus.
Samas juhime siiski kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et lõplik vastutus
detailplaneeringu õiguspärasuse, sh KSH algatamise või algatamata jätmise eest on kohalikul
3
omavalitsusel kui planeeringu kehtestajal. Tulenevalt Riigikohtu 6.12.2012 lahendist asjas 3-
3-1-56-12 ei taga asjakohase valitsusasutuse kooskõlastus iseenesest haldusakti õiguspärasust
(vt p 18).
Paide Linnavolikogu on 17.03.2022 otsusega nr 7 detailplaneeringu vastu võtnud ja
kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele ning et see on koostatud vastavuses linna
ruumilise arengu eesmärkidega ehk hinnanud koostatud planeeringulahenduse sobivaks ja
otstarbekaks. Selgitame, et detailplaneeringu koostamise vajaduse ja otstarbekuse üle saab
otsustada üksnes kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse kohaselt ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
2.2 Arvamuse esitaja arvates kannab suurvesi taandudes matkaraja ehitusmaterjali jõkke
tagasi, matab enda alla veeloomastiku ning vaestab vee-elustiku toidubaasi ja rikub haugi
kudemisalad. Matkaraja teetammi tagant ei pääse vesi jõkke tagasi voolama ja
planeeringulahenduse elluviimisega likvideeritakse piirkonnas haugi kudealad.
Paide Linnavalitsus on selgitanud, et matkaraja planeerimine ja rajamine ei ole vastuolus
haugi kudemise võimalustega luhaalal, sest vee liikumine suurvee ajal luhale ja tagasi jõkke
ei saa olema oluliselt takistatud, kuna matkaraja alla ehitatakse valikesse kohtadesse truubid.
Mõju haugi kudemisalale ei saa võrdsustada mõjudega Pärnu jõe loodusalale ja mõjudega
Pärnu jõe hoiualale, sest haug ei ole Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiga kalaliik. KSH
eelhinnangus läbiviidud Natura 2000 eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et ebasoodsad
mõjud Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele puuduvad.
Ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et täiendavalt on konsulteeritud ja
detailplaneeringu koostamisse kaasatud hüdrogeoloog, kes on tuletanud võimalikku
üleujutusala arvestades matkaraja kõrgused. Seletuskirja lisati, et matkaraja projekteerimisel
tuleb rakendada insenertehnilisi võtteid, arvestada katendi alust ja minimaalset vajalikku
kõrgust, et vältida katendi kandumist jõkke ja seoses sellega kudemisalade kahjustumist.
Kogu raja ulatuses tuleb tagada pinnaveerežiimi säilimine. Kalade liikumiseks teeammist
luhaalale on erinevatesse kohtadesse ette nähtud kalatruubid, mille asukohad määratakse
koostöös kalastikueksperdiga.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu lahenduse koostamisel on tehtud
koostööd Keskkonnaametiga ja koostamisse on kaastatud pädevad eksperdid – hüdrogeoloog,
botaanik ja kalastikuekspert, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda. Avalikustamise
tulemusena on linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja täiendanud ja lisanud, et matkaraja
projekteerimisel tuleb teha koostööd kalastikueksperdiga ja oluline on rakendada
insenertehnilisi võtteid vältimaks teekatendi kandumist jõkke. Detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 4 „Matka- ja suusaraja asukoha- ja konstruktsioonivaliku põhjendus ja analüüs“ on
selgitatud ja analüüsitud, kuidas ja millest matka- ja suusarada rajada ning selgitatud miks
valiti põhilahenduses toodud variant. Lisaks on Skepast & Puhkim OÜ 2020. aastal Pärnu jõe
võimalike üleujutusriskide hindamiseks koostatud uuringus „Paide linnas korduva
üleujutusala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete
väljatöötamine“ hinnatud, et planeeringuala piirkond on 1% tõenäosusega üleujutatavas alas.
Uuringus on antud soovitus matkaraja võimalikult looduslikuks kujundamiseks ja raja
4
konstruktsiooni valiku tegemiseks on antud soovitus koostada pinnaseuuring.
Rahandusministeerium leiab, et nimetatud uuringus selgunud üleujutusriske ja meetmeid on
detailplaneeringu lahenduses arvestatud ja seletuskirjas käsitletud. Samuti on seletuskirjas
välja toodud, et projekteerimisel tuleb detailplaneeringus toodud nõuetega arvestada.
Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et kohalik omavalitsus on arvamuse esitaja
seisukohtadega arvestanud ja neid piisavalt detailplaneeringus käsitlenud.
3. Detailplaneeringu õigusaktidele vastavus
Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute
olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on
kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on detailplaneeringu koostamist korraldanud pädev organ
ehk Paide Linnavalitsus. Samuti on detailplaneering koostatud selleks pädeva planeerija poolt
(maastikuarhitekt-planeerija Minea Kaplinski-Sauk, Kobras OÜ), kes vastab PlanS § 4 lõikes
5 nõutud kvalifikatsioonile.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega,
on erinevate huvide, sh kinnisasja omanike huvide kaalumine ja arvesse võtmine ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Rahandusministeeriumi kui planeeringu
heakskiitja pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuste esitaja olnud teadlik
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise
käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste
esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega
on arvamuste esitaja saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi
olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi
vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi. Detailplaneeringu koostamisel
on arvestatud PlanS-s sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise ja
menetluse nõuetega ning lahendatud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud
asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste
asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest
teavitatud puudutatud isikuid. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse
5
kaalutlused ja põhjendused piisavad, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s
sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29 kehtestatud Paide linna
üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga taotletakse avalikes huvides matkaraja
puhkekohtade rajamiseks Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamist veekaitsevööndini.
Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva Järva maakonnaplaneeringuga 2030+.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5
„Üldplaneeringu muutmise põhjendus“ üldplaneeringu muutmise vajadust piisavalt
kaalutletud ja põhjendatud ning puuduvad takistavad asjaolud Paide linna üldplaneeringu
muutmiseks vastavalt Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja detailplaneeringus tehtud
ettepanekule.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Paide Linnavolikogu, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Samas palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse
vormistamisel arvestada, et kehtestamise otsus peab olema motiveeritud ning juhul, kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Palume eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh
vajadusel täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada.
Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan Pärnu jõe äärse
matka- ja suusaraja detailplaneeringule heakskiidu ning tagastan planeeringu
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palun kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul
pärast detailplaneeringu kehtestamist.
1
RKHKo 3-3-1-39-07
6
Juhin tähelepanu, et alates 1. novembrist 2022 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt
tuleb planeeringu koostamise korraldajal esitada kehtestatud detailplaneeringu kohta
PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul
detailplaneeringu kehtestamisest arvates (PlanS § 139 lg 41).
Samuti juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks.
Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga
kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki
menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku
haldusaktiga2.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik
kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: K. Kroon
2
RKHKo 3-3-1-12-07
7
Kersti Viggor 6113057
[email protected]
8