dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja detailplaneeringule heakskiidu andmine

Rahandusministeerium · 7. detsember 2022
Viit
15-3/7724-3
Registreeritud
7. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Paide Linnavalitsus, K. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kersti Viggor (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37724-3 07.12.2022 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Paide Linnavalitsus Teie 26.09.2022 nr 7-1/22/54-1 [email protected] Meie 07.12.2022 nr 15-3/7724-3 Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja detailplaneeringule heakskiidu andmine Austatud linnapea Paide Linnavalitsus esitas 26.09.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Paide Linnavalitsus andis teada, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas planeeringulahenduse kohta arvamuse üks isik, kelle arvamusega on osaliselt arvestatud ja detailplaneeringut täiendatud. Täiendatud detailplaneeringu seletuskiri saadeti arvamuse saamiseks vastuväidete esitajale, kes ei ole tagasisidet andnud ja vastuväidetest loobunud. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja muude tingimuste andmine matka- ja suusaraja rajamiseks Paide linna, Pärnu jõe lähedale, kinnistutele Mündi haljasala H2 (katastritunnus 56701:001:0791) ja Mündi haljasala H3 (katastritunnus 56701:001:0785). Detailplaneeringuga soovitakse muuta Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29 kehtestatud Paide linna üldplaneeringut seoses puhkekohtade planeerimisega Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse. Planeeritavale alale varasemalt detailplaneeringut koostatud ei ole. Planeeringuala koosseisu kuuluv Pärnu jõe osa on Pärnu jõe hoiualas (KLO2000025), kus vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusele nr 234 „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas1 “ § 1 punktile 4 on kaitse-eesmärgiks EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõe hoiuala kuulub Pärnu jõe loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkuse otsustamiseks koostati Hendrikson & Ko juhtekspert Riin Kutsari (litsents KMH0131) poolt KSH eelhinnang, sealhulgas Natura eelhinnang, mille põhjal kaaluti KSH algatamise vajadust. KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks küsis Paide Linnavalitsus seisukohta Keskkonnaametilt, kes nõustus eelhinnanguga ega pidanud KSH algatamist vajalikuks. Kohalik omavalitsus kaalus KSH algatamise vajadust, tuginedes KSH eelhinnangu lõppjäreldusele ning Keskkonnaameti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 seisukohale ja jõudis järeldusele, et detailplaneeringu algatamisega ei ole eeldada olulise keskkonnamõju tekkimist ning jättis KSH algatamata. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. 1. Detailplaneeringu menetluskäik Detailplaneeringu koostamine algatati Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 59. Teated detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest ilmusid ajalehes Järva Teataja (10.11.2018), Paide Linnalehes (november 2018), Paide linna veebilehel ning Ametlikes Teadaannetes (01.11.2018). Detailplaneeringu algatamisest on Paide Linnavalitsus teavitanud koostöötegijaid ja kaastavaid isikuid. Kuna detailplaneering ei vasta kehtivale Paide linna üldplaneeringule, siis on menetlus läbi viidud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohalduvate nõuete kohaselt. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.07.‒ 13.08.2019. Avaliku arutelu aeg oli kavandatud 29.08.2019 Paide linnavalitsuses, kuid arutelul kedagi ei osalenud, mistõttu seda ei toimunud. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Keskkonnaamet (15.09.2022 kiri nr 6-2/22/16182-2), Päästeamet (29.11.2021 kiri nr 7.2-3.4/9084-2) ja Maa-amet (16.12.2021 kiri nr 6- 3/21/18397-2). Detailplaneering võeti vastu Paide Linnavolikogu 17.03.2022 otsusega nr 7 ja suunati avalikule väljapanekule, mis toimus ajavahemikul 18.04.‒19.05.2022. Planeeringulahendusega oli võimalik tutvuda Paide linnavalitsuses ja Paide linna veebilehel. Paide Linnavalitsus esitas 31.03.2022 kirjaga nr 7-1/22/19-1 Keskkonnaametile taotluse Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonistel 5 ja 6 näidatud puhkekohtade osas. Keskkonnaamet andis nõusoleku Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks 29.04.2022 kirjaga nr 7-13/22/6181-2. Avaliku väljapaneku kestel esitas planeeringulahenduse kohta kirjalikke arvamusi Kalle Kroon. Ettepanekute alusel planeeringulahendust korrigeeriti, kuid arvesse ei võetud kõiki arvamusi. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 21.06.2022 Paide Linnavalitsuses. Arvamuste esitaja avalikul arutelul ei osalenud ja oma arvamustest ei loobunud. Kuna detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustega kohalik omavalitsus täielikult ei arvestanud, siis korraldas Rahandusministeerium 09.11.2022 osapoolte ‒ avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku 2 omavalitsuse, ärakuulamise. Sellel osalesid Paide Linnavalitsuse esindaja Anti Annus ja Rahandusministeeriumi ametnikud. Arvamuste esitaja Kalle Kroon ärakuulamisele ei ilmunud. 2. Arvestamata jäänud arvamused 2.1 Kalle Kroon leidis, et detailplaneeringus ei ole arvestatud piisavalt Pärnu jõe kui Natura 2000 hoiuala tingimustega ja oleks pidanud algatama KSH. Tema hinnangul võib Keskkonnaamet kavandatavat tegevust lubada üksnes siis, kui täidetakse KeHJS § 29 lõikes 2 esitatud kohustuslikkuse põhimõtet, et tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku kaitseala kaitsekord. Paide Linnavalitsus ja Keskkonnaamet ei ole arvestanud seadusest tulenevate nõuetega ja detailplaneering ei ole seadustega kooskõlas ning planeeringumenetlus tuleb lõpetada. Paide Linnavalitsus on selgitanud, et matkaraja planeerimine ei kuulu KeHJS § 31 lõike 1 alusel kohustusliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud tegevuste loetelusse ja KSH koostamise vajalikkuse hindamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetele 2 kuni 5. KSH eelhinnang ja Natura 2000 eelhindamine koostati litsentseeritud keskkonnamõju hindamise eksperdi poolt. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimine on võimalik teostada eelhinnangus väljatoodud leevendavate meetmete rakendamisel looduskeskkonnale ebasoodsat keskkonnamõju mitte tekitades. KSH algatamata jätmisega on nõustunud asjaomased valitsusasutused. Detailplaneering on koostatud kooskõlas planeerimisseadusega ning kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetluse lõpetamist ei pea vajalikuks. Kohalik omavalitsus soovib Paide linna elanike looduses liikumisvõimaluste parandamiseks ning puhke- ja spordialade ühendamiseks detailplaneeringu kehtestada. Ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et KSH algatamata jätmisel tugineti eelkõige Keskkonnaameti arvamusele ja kooskõlastusele ning detailplaneeringu koostamise käigus on piisavalt võimalikku keskkonnamõju kaalutud ja planeeringulahenduses arvestatud. Rahandusministeerium leiab, et planeeringu koostamise korraldaja on KSH algatamata jätmist kaalunud ja põhjendanud. Koostatud KSH eelhinnang, sh Natura 2000 eelhindamine on läbiviidud piisava põhjalikkusega ja pädevate ekspertide poolt ning detailplaneeringu koostamisel on eelhinnangu tulemustega arvestatud. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana on omapoolse seisukoha KSH algatamise osas andnud ning KSH eelhinnangus toodud põhjenduste ja järeldustega nõustunud. Detailplaneeringu koostamisel on linnavalitsus teinud koostööd Keskkonnaametiga, kes on 15.09.2022 planeeringu ka kooskõlastanud, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda detailplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule detailplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud valitsusasutus. Samas juhime siiski kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et lõplik vastutus detailplaneeringu õiguspärasuse, sh KSH algatamise või algatamata jätmise eest on kohalikul 3 omavalitsusel kui planeeringu kehtestajal. Tulenevalt Riigikohtu 6.12.2012 lahendist asjas 3- 3-1-56-12 ei taga asjakohase valitsusasutuse kooskõlastus iseenesest haldusakti õiguspärasust (vt p 18). Paide Linnavolikogu on 17.03.2022 otsusega nr 7 detailplaneeringu vastu võtnud ja kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele ning et see on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ehk hinnanud koostatud planeeringulahenduse sobivaks ja otstarbekaks. Selgitame, et detailplaneeringu koostamise vajaduse ja otstarbekuse üle saab otsustada üksnes kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. 2.2 Arvamuse esitaja arvates kannab suurvesi taandudes matkaraja ehitusmaterjali jõkke tagasi, matab enda alla veeloomastiku ning vaestab vee-elustiku toidubaasi ja rikub haugi kudemisalad. Matkaraja teetammi tagant ei pääse vesi jõkke tagasi voolama ja planeeringulahenduse elluviimisega likvideeritakse piirkonnas haugi kudealad. Paide Linnavalitsus on selgitanud, et matkaraja planeerimine ja rajamine ei ole vastuolus haugi kudemise võimalustega luhaalal, sest vee liikumine suurvee ajal luhale ja tagasi jõkke ei saa olema oluliselt takistatud, kuna matkaraja alla ehitatakse valikesse kohtadesse truubid. Mõju haugi kudemisalale ei saa võrdsustada mõjudega Pärnu jõe loodusalale ja mõjudega Pärnu jõe hoiualale, sest haug ei ole Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiga kalaliik. KSH eelhinnangus läbiviidud Natura 2000 eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et ebasoodsad mõjud Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele puuduvad. Ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et täiendavalt on konsulteeritud ja detailplaneeringu koostamisse kaasatud hüdrogeoloog, kes on tuletanud võimalikku üleujutusala arvestades matkaraja kõrgused. Seletuskirja lisati, et matkaraja projekteerimisel tuleb rakendada insenertehnilisi võtteid, arvestada katendi alust ja minimaalset vajalikku kõrgust, et vältida katendi kandumist jõkke ja seoses sellega kudemisalade kahjustumist. Kogu raja ulatuses tuleb tagada pinnaveerežiimi säilimine. Kalade liikumiseks teeammist luhaalale on erinevatesse kohtadesse ette nähtud kalatruubid, mille asukohad määratakse koostöös kalastikueksperdiga. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu lahenduse koostamisel on tehtud koostööd Keskkonnaametiga ja koostamisse on kaastatud pädevad eksperdid – hüdrogeoloog, botaanik ja kalastikuekspert, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda. Avalikustamise tulemusena on linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja täiendanud ja lisanud, et matkaraja projekteerimisel tuleb teha koostööd kalastikueksperdiga ja oluline on rakendada insenertehnilisi võtteid vältimaks teekatendi kandumist jõkke. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4 „Matka- ja suusaraja asukoha- ja konstruktsioonivaliku põhjendus ja analüüs“ on selgitatud ja analüüsitud, kuidas ja millest matka- ja suusarada rajada ning selgitatud miks valiti põhilahenduses toodud variant. Lisaks on Skepast & Puhkim OÜ 2020. aastal Pärnu jõe võimalike üleujutusriskide hindamiseks koostatud uuringus „Paide linnas korduva üleujutusala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine“ hinnatud, et planeeringuala piirkond on 1% tõenäosusega üleujutatavas alas. Uuringus on antud soovitus matkaraja võimalikult looduslikuks kujundamiseks ja raja 4 konstruktsiooni valiku tegemiseks on antud soovitus koostada pinnaseuuring. Rahandusministeerium leiab, et nimetatud uuringus selgunud üleujutusriske ja meetmeid on detailplaneeringu lahenduses arvestatud ja seletuskirjas käsitletud. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et projekteerimisel tuleb detailplaneeringus toodud nõuetega arvestada. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et kohalik omavalitsus on arvamuse esitaja seisukohtadega arvestanud ja neid piisavalt detailplaneeringus käsitlenud. 3. Detailplaneeringu õigusaktidele vastavus Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on detailplaneeringu koostamist korraldanud pädev organ ehk Paide Linnavalitsus. Samuti on detailplaneering koostatud selleks pädeva planeerija poolt (maastikuarhitekt-planeerija Minea Kaplinski-Sauk, Kobras OÜ), kes vastab PlanS § 4 lõikes 5 nõutud kvalifikatsioonile. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate huvide, sh kinnisasja omanike huvide kaalumine ja arvesse võtmine ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Rahandusministeeriumi kui planeeringu heakskiitja pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuste esitaja olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuste esitaja saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise ja menetluse nõuetega ning lahendatud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse 5 kaalutlused ja põhjendused piisavad, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29 kehtestatud Paide linna üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga taotletakse avalikes huvides matkaraja puhkekohtade rajamiseks Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamist veekaitsevööndini. Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva Järva maakonnaplaneeringuga 2030+. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Üldplaneeringu muutmise põhjendus“ üldplaneeringu muutmise vajadust piisavalt kaalutletud ja põhjendatud ning puuduvad takistavad asjaolud Paide linna üldplaneeringu muutmiseks vastavalt Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja detailplaneeringus tehtud ettepanekule. 4. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Paide Linnavolikogu, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Samas palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada, et kehtestamise otsus peab olema motiveeritud ning juhul, kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Palume eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan Pärnu jõe äärse matka- ja suusaraja detailplaneeringule heakskiidu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palun kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. 1 RKHKo 3-3-1-39-07 6 Juhin tähelepanu, et alates 1. novembrist 2022 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt tuleb planeeringu koostamise korraldajal esitada kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates (PlanS § 139 lg 41). Samuti juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga2. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: K. Kroon 2 RKHKo 3-3-1-12-07 7 Kersti Viggor 6113057 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel