Haljala Vallavalitsus Teie 25.10.2022 nr 7-1/50-34
[email protected] Meie 12.12.2022 nr 14-13/8536-2
Ettepanekud Käsmu sadama
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse kohta
Austatud vallavanem Anti Puusepp
Haljala Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 25.10.2022 kirjaga nr 7-1/50-34 Käsmu
sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise
kavatsuse planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute tegemiseks, samuti
hinnangu andmiseks nimetatud dokumendi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Rahandusministeerium pikendas ettepanekute esitamise tähtaega kuni 09.12.2022 seoses
täiendava menetlusaja vajadusega.
Detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine algatati Haljala Vallavolikogu 29.06.2021
otsusega nr 185 (sealhulgas on otsust muudetud Haljala Vallavolikogu 21.09.2021 otsusega
nr 199), millega kinnitati ka detailplaneeringu lähteseisukohad.
Detailplaneeringu eesmärk on Käsmu sadama arendamine nii maismaal kui ka veealal.
Maismaal on eesmärgiks korrastada ja muuta funktsionaalsemaks sadama ja vahetu naabruse
maakasutust ning kavandada ehitusõigus arhitektuurselt väärtusliku ja asukohta sobiva
hoonestuse ja taristu rajamiseks. Veealal on eesmärgiks tormivarju pakkuvate muulide ning
kaide (sildumiskohtade) rajamine kuni ca 50 erineva süvisega aluse vastuvõtmiseks.
Kavandatava sadama sügavus on kuni 4 meetrit. Sadama muulid rajatakse piisavalt pikad
(pikim põhjapoolne muul ca 130 meetrit kaldast), et sadama vajalik sügavus saavutada ilma
täiendava süvendamiseta. Planeeringuala suurus on 2,4 hektarit, millest maismaa on ca 0,8 ja
mereala ca 1,6 hektarit.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19
kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu muutmiseks. Nimelt soovitakse koostatava
detailplaneeringuga muuta kehtivas üldplaneeringus sadama tarbeks reserveeritud ala
asukohta.
Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtudes PlanS § 81 lõikest 1, teeme ettepaneku
täiendada KSH väljatöötamise kavatsust järgmiselt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. 13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste
„KSH väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Detailplaneering ja KSH
algatati 29.06.2021 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist. Arvestades, et planeering
kehtestataks haldusaktiga, mis peab kehtestamisel vastama kehtivale õigusele
(haldusmenetluse seaduse § 54), samuti lähtudes asjaolust, et KSH väljatöötamise kavatsuse
ja KSH programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga, teeme ettepaneku eraldi
välja tuua, et KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes.
2. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 3.2 „Alternatiivsed arengustsenaariumid“ on
toodud, et kavandatavat tegevust ja nende reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses 0-
alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on sadama
arendamisest loobumine. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH-s järgmisi variante:
olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta (0-alternatiiv); Haljala
Vallavolikogu poolt 29.06.2021 otsusega nr 185 algatatud detailplaneeringu kehtestamine ja
elluviimine (alternatiiv 1).
Tartu Halduskohus on 26.03.2020 otsuse nr 3-18-787 (tehtud Haljala Vallavolikogu
20.03.2018 otsusega nr 39 kehtestatud Käsmu sadama detailplaneeringu kohta) punktis 11
selgitanud, et Riigikohus leidis 11.10.2019.a otsuses kohtuasjas 3-15-2232, et üheks oluliseks
küsimuseks ehitise rajamisel on selle asukoha valik. Kui ehitise asukohale esitatakse
vastuväide, siis tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda alternatiivseid asukohti. Ehitise
asukohta ei otsusta üksnes isik, kes soovib seda rajada. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on
arutada puudutatud isikutega läbi võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida
puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus. Viidatud
lahendis toimus vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle, kuid kohtu hinnangul on tegemist kõigis
planeerimis- ja ehitusmenetluses rakendamisele kuuluva üldise põhimõttega, mida saab
kohaldada ka praeguses vaidluses.
Sama otsuse punktis 13 on toodud, et kohus nõustub sellega, et üldplaneeringut muutev
detailplaneering on iseenesest lubatud ja ei ole midagi ebatavalist. Kuid praeguses asjas ei
ole tegemist päris tavalise olukorraga, näiteks üldplaneeringu muutmisega seetõttu, et isik
soovib võtta osa maatulundusmaast kasutusele elamu rajamiseks või rajada elamumaa
juhtfunktsiooniga alale väikeettevõtte. Tegemist on olukorraga, kus kehtiv üldplaneering näeb
ette ühe sadama rajamise Käsmu külas ja sadama konkreetse asukoha, kuid vaidlusalune
detailplaneering näeb ette sadama rajamise mujale. Ka keskkonnamõju hindamisel on
alternatiividena kaalutud detailplaneeringu elluviimist ja nullvarianti, mitte sadama rajamist
mõnda alternatiivsesse asukohta.
Vastustaja on detailplaneeringus näinud üldplaneeringut muutvana üksnes asjaolu, et
muudetakse detailplaneeringu ala sihtotstarvet ning varasema riigikaitselise maa uuteks
sihtotstarveteks saab sadama maa, ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa ja elamumaa. Kohtu
hinnangul seisneb vastuolu üldplaneeringuga või üldplaneeringu muutmine ka selles, et
sadamat ei rajata üldplaneeringus selleks reserveeritud alale ja varasema ühe sadama asemel
on neid nüüd Käsmu külas võimalik rajada kaks.
KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.3 „Vihula valla üldplaneering“ on märgitud, et
kehtivas Vihula valla üldplaneeringus on Käsmu sadama asukohana märgitud Võrkneeme
piirkond, koostatav detailplaneering on algatatud aga Merekooli tn 5 ja 5a piirkonda.
2
Hetkel kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja 4.6.2 „Sadamad ja lautrid“ on
märgitud, et käesoleva üldplaneeringuga on sadamate maad reserveeritud Käsmu külas ning
Võsu alevikus. Nii Käsmu külas kui Võsu alevikus on ajalooliselt kujunenud sadamakohad.
Säilinud on olemasolevad sadamarajatised: Käsmus vanad paadikuurid ja sadamakai ja
Võsul muul. Olemasolevad ehitised tuleks rekonstrueerida. Et Käsmu küla puhul on tegemist
miljööväärtusliku külaga, tuleks uute sadamaehitiste ehitamisel jälgida nende sobivust
ümbritsevasse keskkonda.
Koostatava Haljala valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Avalikus veekogus kaldaga
püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja
asukoha määramine“ on märgitud, et üldplaneeringus on määratud sadamate ja lautrikohtade
asukohad, kus jätkub tänane tegevus ning mille arendamist üldplaneeringuga soodustatakse.
… Üldplaneering näeb ette Käsmu Merekooli tänava lõpus paiknevate sildumisrajatiste
piirkonna arendamise väikesadamaks, mille täpne ruumiline lahendus pannakse paika
koostatava detailplaneeringuga. Käsmu sadama puhul arendatakse olemasolevad
sildumisrajatised sadamaks.
Sellest tulenevalt on Rahandusministeeriumi hinnangul oluline lähtuda varasemas
kohtuotsuses toodud väikesadama alternatiivide kaalumise vajadusest ja sellekohaste mõjude
hindamisest, et kõigile osapooltele oleks üheselt arusaadav, miks Merekooli tn 5 ja 5a
piirkonda kavandatav väikesadam on võrreldes teiste kaalutud asukohtadega parim variant.
Palume lisada kaalutlused, millest lähtuvalt on leitud, et pakutud asukoht väikesadama
rajamiseks on parim.
3. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.2.1 „Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-
Viru maakonna rannikuala“ on kirjas, et eraldi piirkonnana käsitletakse Lääne-Viru MP-s
Lääne-Viru maakonna rannikuala. Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna
rannikuala“ (rannikuala MP), mis kehtestati maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258,
jäi kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ lisana. Rannikuala MP kohaselt on
Käsmu rannikualade planeeringus määratud kompaktse asustuse arengualaks A2 – II tasandi
asustuse arengualad (Joonis 4-2).
KSH väljatöötamise kavatsuse peatükki 4.2.1 on lisatud väljavõte kehtetust Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ põhijoonisest. Märgime, et
27.02.2019 kehtestatud uus Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ sisaldab endas suuresti
rannikuala maakonnaplaneeringu põhimõtteid ja tingimusi, sealhulgas käsitleb väärtuslike
maastike, rohelise võrgustiku, sadamate, puhkealade, puhkekeskuste ja rannikuala asustuse
arengualade temaatikat. Seega palume eemaldada KSH väljatöötamise kavatsusest eksitav
rannikuala maakonnaplaneeringu peatükk.
4. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.2 „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+“ on
märgitud, et maakonnaplaneering käsitleb Lääne-Virumaa rannikualal arendatavate
sadamatena muuhulgas Käsmu sadamaid, mis asuvad ajalooliselt välja kujunenud
sadamakohtades (Joonis 4-2). Suuruse ja perspektiivse kasutuse järgi on sadamad jaotatud
kategooriatesse, millest Käsmu sadamad kuuluvad väikesadamate alla.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja peatükis 5.4 „Sadamad“ on toodud, et
maakonnaplaneering käsitleb Lääne-Virumaa rannikualal arendatavate sadamatena Kunda,
Vergi, Mahu, Võsu, Eisma, Käsmu, Vainupea, Karepa ja Eru sadamaid. Käsmu ning Võsu
3
sadamad on ajalooliselt välja kujunenud sadamakohtades, kus on säilinud sadamarajatised,
paadikuurid, sadamakai ning Võsu muul.
Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik viidata joonisele 4-2, kuna tegemist on kehtetu Lääne-
Viru maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ põhijoonise väljavõttega.
5. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestati Eesti mereala planeering,
mis on kättesaadav aadressil https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-
planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering. Näiteks on toodud mereala
planeeringu peatükis 5.16 „Meri-maismaa seosed“ mere ja maismaa vahelised seosed, mis
hõlmavad nii laiemaid mõjusid (nt põllumajandusreostus vee seisundi halvendajana), kui
konkreetse koha põhiseid ruumilise kokkupuutepunkte (sadamad, kaabelühendused). Palume
detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada mereala planeeringus sisalduvate
tingimuste ja suunistega.
6. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on kirjas, kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4
loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt
esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad
mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik:
mõju kultuurimälestistele ja maastikele – planeeringualal ega selle läheduses ei asu
kaitsealuseid kultuurimälestisi. Kavandatava tegevuse mõjusid maastikele
käsitletakse teiste teemavaldkondade raames (mõju kaitstavatele loodusobjektidele,
kõrghaljastusele, metsakooslustele, rohevõrgustikele, ning pinnasele).
Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb
detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale ja maakondliku tähtsusega
puhkealale Võsu-Käsmu. Sellest tulenevalt palume selgitada ja põhjendada, kas ja kuidas
hindate kavandatava tegevuse mõju väärtusliku maastiku ja maakondliku tähtsusega puhkeala
säilimisele.
Samuti märgime, et olemasolevad kultuurimälestised jäävad detailplaneeringu
kontaktvööndisse1: planeeringuala lääneosa piirneb ehitismälestisega Käsmu tuletorn
(registrinumber 16067) ning vahetus läheduses asuvad ehitismälestised Käsmu
piirivalvekordoni hoone (registrinumber 16068) ja ajaloo- ja ehitismälestis Käsmu merekooli
hoone (registrinumber 5813). Kuna kavandatav tegevus avaldab eeldatavalt mõju vahetus
läheduses paiknevale kultuuripärandile, on Rahandusministeeriumi hinnangul vajalik selle
mõju hinnata.
7. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on kirjas, et kuna kõigi KeHJS § 40 lõige
4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt
esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad
mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik:
mõju kliimamuutustele – arenduse mastaapi arvesse võttes ei ole otstarbekas
detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele.
1 KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 2 „KSH eesmärk ja ulatus“ määratletakse KSH ulatus alljärgnevalt:
detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub; detailplaneeringu
kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatava tegevuse mõju avaldab; arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas
kavandatavate arendustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega.
4
Kuna sadama puhul on tegemist kliimamuutuste suhtes tundliku arendusega, on
Rahandusministeeriumi hinnangul vajalik analüüsida, milliseid mõjusid võivad
kavandatavale tegevusele kliimamuutused avaldada ja kuidas neid mõjusid leevendada või
vältida.
8. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel
tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha
täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis
detailplaneeringu ja selle KSH menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Palume detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitada Rahandusministeeriumile PlanS §
85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
5
Janika Merisalu 6113038
[email protected]
6