dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud Käsmu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeerium · 12. detsember 2022
Viit
14-13/8536-2
Registreeritud
12. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎14-138536-2 12.12.2022 Väljaminev kiri.asice463 KB

Sisu (failidest)

Haljala Vallavalitsus Teie 25.10.2022 nr 7-1/50-34 [email protected] Meie 12.12.2022 nr 14-13/8536-2 Ettepanekud Käsmu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Austatud vallavanem Anti Puusepp Haljala Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 25.10.2022 kirjaga nr 7-1/50-34 Käsmu sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel ettepanekute tegemiseks, samuti hinnangu andmiseks nimetatud dokumendi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Rahandusministeerium pikendas ettepanekute esitamise tähtaega kuni 09.12.2022 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. Detailplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine algatati Haljala Vallavolikogu 29.06.2021 otsusega nr 185 (sealhulgas on otsust muudetud Haljala Vallavolikogu 21.09.2021 otsusega nr 199), millega kinnitati ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu eesmärk on Käsmu sadama arendamine nii maismaal kui ka veealal. Maismaal on eesmärgiks korrastada ja muuta funktsionaalsemaks sadama ja vahetu naabruse maakasutust ning kavandada ehitusõigus arhitektuurselt väärtusliku ja asukohta sobiva hoonestuse ja taristu rajamiseks. Veealal on eesmärgiks tormivarju pakkuvate muulide ning kaide (sildumiskohtade) rajamine kuni ca 50 erineva süvisega aluse vastuvõtmiseks. Kavandatava sadama sügavus on kuni 4 meetrit. Sadama muulid rajatakse piisavalt pikad (pikim põhjapoolne muul ca 130 meetrit kaldast), et sadama vajalik sügavus saavutada ilma täiendava süvendamiseta. Planeeringuala suurus on 2,4 hektarit, millest maismaa on ca 0,8 ja mereala ca 1,6 hektarit. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu muutmiseks. Nimelt soovitakse koostatava detailplaneeringuga muuta kehtivas üldplaneeringus sadama tarbeks reserveeritud ala asukohta. Tutvunud esitatud materjalidega ning lähtudes PlanS § 81 lõikest 1, teeme ettepaneku täiendada KSH väljatöötamise kavatsust järgmiselt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. 13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste „KSH väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Detailplaneering ja KSH algatati 29.06.2021 ehk enne eelnimetatud muudatuste jõustumist. Arvestades, et planeering kehtestataks haldusaktiga, mis peab kehtestamisel vastama kehtivale õigusele (haldusmenetluse seaduse § 54), samuti lähtudes asjaolust, et KSH väljatöötamise kavatsuse ja KSH programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga, teeme ettepaneku eraldi välja tuua, et KSH VTK all on mõeldud KSH programmi täna kehtiva PlanS mõistes. 2. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 3.2 „Alternatiivsed arengustsenaariumid“ on toodud, et kavandatavat tegevust ja nende reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses 0- alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on sadama arendamisest loobumine. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH-s järgmisi variante: olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta (0-alternatiiv); Haljala Vallavolikogu poolt 29.06.2021 otsusega nr 185 algatatud detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine (alternatiiv 1). Tartu Halduskohus on 26.03.2020 otsuse nr 3-18-787 (tehtud Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusega nr 39 kehtestatud Käsmu sadama detailplaneeringu kohta) punktis 11 selgitanud, et Riigikohus leidis 11.10.2019.a otsuses kohtuasjas 3-15-2232, et üheks oluliseks küsimuseks ehitise rajamisel on selle asukoha valik. Kui ehitise asukohale esitatakse vastuväide, siis tuleb kohalikul omavalitsusel kaaluda alternatiivseid asukohti. Ehitise asukohta ei otsusta üksnes isik, kes soovib seda rajada. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on arutada puudutatud isikutega läbi võimalikud alternatiivid, neid kaaluda ning leida puudutatud isikute õigusi ja muid olulisi huve arvestades optimaalseim lahendus. Viidatud lahendis toimus vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle, kuid kohtu hinnangul on tegemist kõigis planeerimis- ja ehitusmenetluses rakendamisele kuuluva üldise põhimõttega, mida saab kohaldada ka praeguses vaidluses. Sama otsuse punktis 13 on toodud, et kohus nõustub sellega, et üldplaneeringut muutev detailplaneering on iseenesest lubatud ja ei ole midagi ebatavalist. Kuid praeguses asjas ei ole tegemist päris tavalise olukorraga, näiteks üldplaneeringu muutmisega seetõttu, et isik soovib võtta osa maatulundusmaast kasutusele elamu rajamiseks või rajada elamumaa juhtfunktsiooniga alale väikeettevõtte. Tegemist on olukorraga, kus kehtiv üldplaneering näeb ette ühe sadama rajamise Käsmu külas ja sadama konkreetse asukoha, kuid vaidlusalune detailplaneering näeb ette sadama rajamise mujale. Ka keskkonnamõju hindamisel on alternatiividena kaalutud detailplaneeringu elluviimist ja nullvarianti, mitte sadama rajamist mõnda alternatiivsesse asukohta. Vastustaja on detailplaneeringus näinud üldplaneeringut muutvana üksnes asjaolu, et muudetakse detailplaneeringu ala sihtotstarvet ning varasema riigikaitselise maa uuteks sihtotstarveteks saab sadama maa, ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa ja elamumaa. Kohtu hinnangul seisneb vastuolu üldplaneeringuga või üldplaneeringu muutmine ka selles, et sadamat ei rajata üldplaneeringus selleks reserveeritud alale ja varasema ühe sadama asemel on neid nüüd Käsmu külas võimalik rajada kaks. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.3 „Vihula valla üldplaneering“ on märgitud, et kehtivas Vihula valla üldplaneeringus on Käsmu sadama asukohana märgitud Võrkneeme piirkond, koostatav detailplaneering on algatatud aga Merekooli tn 5 ja 5a piirkonda. 2 Hetkel kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja 4.6.2 „Sadamad ja lautrid“ on märgitud, et käesoleva üldplaneeringuga on sadamate maad reserveeritud Käsmu külas ning Võsu alevikus. Nii Käsmu külas kui Võsu alevikus on ajalooliselt kujunenud sadamakohad. Säilinud on olemasolevad sadamarajatised: Käsmus vanad paadikuurid ja sadamakai ja Võsul muul. Olemasolevad ehitised tuleks rekonstrueerida. Et Käsmu küla puhul on tegemist miljööväärtusliku külaga, tuleks uute sadamaehitiste ehitamisel jälgida nende sobivust ümbritsevasse keskkonda. Koostatava Haljala valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine“ on märgitud, et üldplaneeringus on määratud sadamate ja lautrikohtade asukohad, kus jätkub tänane tegevus ning mille arendamist üldplaneeringuga soodustatakse. … Üldplaneering näeb ette Käsmu Merekooli tänava lõpus paiknevate sildumisrajatiste piirkonna arendamise väikesadamaks, mille täpne ruumiline lahendus pannakse paika koostatava detailplaneeringuga. Käsmu sadama puhul arendatakse olemasolevad sildumisrajatised sadamaks. Sellest tulenevalt on Rahandusministeeriumi hinnangul oluline lähtuda varasemas kohtuotsuses toodud väikesadama alternatiivide kaalumise vajadusest ja sellekohaste mõjude hindamisest, et kõigile osapooltele oleks üheselt arusaadav, miks Merekooli tn 5 ja 5a piirkonda kavandatav väikesadam on võrreldes teiste kaalutud asukohtadega parim variant. Palume lisada kaalutlused, millest lähtuvalt on leitud, et pakutud asukoht väikesadama rajamiseks on parim. 3. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.2.1 „Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne- Viru maakonna rannikuala“ on kirjas, et eraldi piirkonnana käsitletakse Lääne-Viru MP-s Lääne-Viru maakonna rannikuala. Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (rannikuala MP), mis kehtestati maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258, jäi kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ lisana. Rannikuala MP kohaselt on Käsmu rannikualade planeeringus määratud kompaktse asustuse arengualaks A2 – II tasandi asustuse arengualad (Joonis 4-2). KSH väljatöötamise kavatsuse peatükki 4.2.1 on lisatud väljavõte kehtetust Lääne-Viru maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ põhijoonisest. Märgime, et 27.02.2019 kehtestatud uus Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ sisaldab endas suuresti rannikuala maakonnaplaneeringu põhimõtteid ja tingimusi, sealhulgas käsitleb väärtuslike maastike, rohelise võrgustiku, sadamate, puhkealade, puhkekeskuste ja rannikuala asustuse arengualade temaatikat. Seega palume eemaldada KSH väljatöötamise kavatsusest eksitav rannikuala maakonnaplaneeringu peatükk. 4. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.2 „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+“ on märgitud, et maakonnaplaneering käsitleb Lääne-Virumaa rannikualal arendatavate sadamatena muuhulgas Käsmu sadamaid, mis asuvad ajalooliselt välja kujunenud sadamakohtades (Joonis 4-2). Suuruse ja perspektiivse kasutuse järgi on sadamad jaotatud kategooriatesse, millest Käsmu sadamad kuuluvad väikesadamate alla. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja peatükis 5.4 „Sadamad“ on toodud, et maakonnaplaneering käsitleb Lääne-Virumaa rannikualal arendatavate sadamatena Kunda, Vergi, Mahu, Võsu, Eisma, Käsmu, Vainupea, Karepa ja Eru sadamaid. Käsmu ning Võsu 3 sadamad on ajalooliselt välja kujunenud sadamakohtades, kus on säilinud sadamarajatised, paadikuurid, sadamakai ning Võsu muul. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik viidata joonisele 4-2, kuna tegemist on kehtetu Lääne- Viru maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ põhijoonise väljavõttega. 5. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestati Eesti mereala planeering, mis on kättesaadav aadressil https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering. Näiteks on toodud mereala planeeringu peatükis 5.16 „Meri-maismaa seosed“ mere ja maismaa vahelised seosed, mis hõlmavad nii laiemaid mõjusid (nt põllumajandusreostus vee seisundi halvendajana), kui konkreetse koha põhiseid ruumilise kokkupuutepunkte (sadamad, kaabelühendused). Palume detailplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada mereala planeeringus sisalduvate tingimuste ja suunistega. 6. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on kirjas, kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik:  mõju kultuurimälestistele ja maastikele – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid kultuurimälestisi. Kavandatava tegevuse mõjusid maastikele käsitletakse teiste teemavaldkondade raames (mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kõrghaljastusele, metsakooslustele, rohevõrgustikele, ning pinnasele). Juhime tähelepanu asjaolule, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale ja maakondliku tähtsusega puhkealale Võsu-Käsmu. Sellest tulenevalt palume selgitada ja põhjendada, kas ja kuidas hindate kavandatava tegevuse mõju väärtusliku maastiku ja maakondliku tähtsusega puhkeala säilimisele. Samuti märgime, et olemasolevad kultuurimälestised jäävad detailplaneeringu kontaktvööndisse1: planeeringuala lääneosa piirneb ehitismälestisega Käsmu tuletorn (registrinumber 16067) ning vahetus läheduses asuvad ehitismälestised Käsmu piirivalvekordoni hoone (registrinumber 16068) ja ajaloo- ja ehitismälestis Käsmu merekooli hoone (registrinumber 5813). Kuna kavandatav tegevus avaldab eeldatavalt mõju vahetus läheduses paiknevale kultuuripärandile, on Rahandusministeeriumi hinnangul vajalik selle mõju hinnata. 7. KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 6 „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju“ on kirjas, et kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik:  mõju kliimamuutustele – arenduse mastaapi arvesse võttes ei ole otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele. 1 KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 2 „KSH eesmärk ja ulatus“ määratletakse KSH ulatus alljärgnevalt: detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub; detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatava tegevuse mõju avaldab; arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega. 4 Kuna sadama puhul on tegemist kliimamuutuste suhtes tundliku arendusega, on Rahandusministeeriumi hinnangul vajalik analüüsida, milliseid mõjusid võivad kavandatavale tegevusele kliimamuutused avaldada ja kuidas neid mõjusid leevendada või vältida. 8. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu ja selle KSH menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Palume detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 5 Janika Merisalu 6113038 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel