dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 12. detsember 2022
Viit
15-3/9750-1
Registreeritud
12. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. jaanuar 2023

Failid

  • 📎Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3.pdf4880 KB
  • 📎Joonis_3_Tugiplaan_420x580.pdf652 KB
  • 📎Joonis_4_Põhijoonis_tehnov_420x850_16.02.22.pdf1798 KB
  • 📎korraldus_06122022_627.pdf166 KB
  • 📎RUUMILINE ILLUSTRATSIOON.pdf
  • 📎Seletuskiri_16.03.2022.pdf1775 KB
  • 📎Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplanee.asice132 KB

Sisu (failidest)

HARKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Tabasalu 06. detsember 2022 nr 627 Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus 19801:002:2470) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-02/2021. A. Planeeritava ala kirjeldus Planeeritav ala, suurusega u 0,53 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku tee ja Kuusiku tn ristmikust u 50 m kaugusel põhja suunas, piirnedes põhjast Mesika tn 2 (katastritunnus 19801:001:4521) üldkasutatava maa ja transpordimaaga, Mesika tn 4 (katastritunnus 19801:001:4522) elamumaaga ja Kuusiku tn 3 (katastritunnus 19801:002:1062) elamumaaga, idast Kuusiku tänav (katastritunnus 19801:002:1113) transpordimaaga, Kuusiku tänav L1 (katastritunnus 19801:001:3584) transpordimaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 (katastritunnus 19801:001:3260) transpordimaaga ning läänest 11191 Harku-Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga. Kuusiku tn 1 maaüksus, suurusega 4095 m², on elamumaa 100%. Ehitisregistri andmetel asub maaüksusel elamu (ehitisregistrikood 116002208) ja abihoone (ehitisregistrikoodidega 116002209). Maaüksusel kasvab kõrghaljastust. Juurdepääs maaüksusele on Kuusiku tänavalt üle reformimata riigimaa ja Harku-Rannamõisa teelt. Kuusiku tn 1a maaüksus, riigi reservmaa (katastritunnus 19801:001:4050), suurusega 1229 m2, on hoonestamata ning kaetud kõrghaljastusega. Planeeritavale alale jäävate maaüksuste kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitiste kaitsevööndid ja gaasipaigaldise kaitsevöönd. B. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 maaüksusest ja reformimata riigimaast kolme elamumaa krundi moodustamiseks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringuga soov kavandada Kuusiku tn 1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krunt olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee äärde ning reformimata riigimaast 1 ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt, mis tulevikus on võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsude ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu Detailplaneeringuga kavandatakse kolm ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega krunti vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 1500 m2, krunt pos nr 3 suurusega 1947 m2 ja krunt pos nr 4 suurusega 1501 m2. Üks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 5 suurusega 134 m2 ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 1 suurusega 243 m2. Moodustatavatele ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega kruntidele pos nr 2, pos nr 3 ja pos nr 4 määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele kuni 300 m2. Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on kruntidel pos nr 2 ja pos nr 3 määratud vahemikus 0-60°, kasutades kombineeritud katusekaldeid. Kahekorruseline elamu ja kahekorruselise elamu osa peab olema viilkatusega või ühepoolse katusekaldega. Ühekorruselise hoone puhul on lubatud ka 0° katuse kaldega hoone püstitamine. Krundil pos nr 4 on kahekorruselisel hoonel lubatud katuse kalle määratud vahemikus 28-45° ning ühekorruselise hoone puhul on lubatud katuse kalle määratud vahemikus 0-20°. Detailplaneeringuga moodustatakse Kuusiku tn 1a maaüksusest üks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt, mis on tulevikus võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega ja Kuusiku tn 1 maaüksusest moodustatakse detailplaneeringuga üks transpordimaa sihtotstarbega krunt olemasoleva kergliiklustee tarbeks Harku-Rannamõisa tee äärde, mis võõrandatakse tasuta vallale. Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile on lahendatud Harku-Rannamõisa teelt ning Kuusiku tänavalt. Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele. D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni Detailplaneeringu koostamise algatas Harku Vallavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 100. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus Harku vallamajas 26. august 2021. Detailplaneering võeti vastu 26. mai 2022 Harku Vallavolikogu otsusega nr 52. F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 01. juulist 2022 kuni 14. juulini 2022. Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud. G. Kokkuvõte Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetlusdokumentidega, on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda kinnisasja vabaks kasutamiseks. Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning on kooskõlas Harku Valla kehtiva üldplaneeringuga ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga. Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isikud, kes on ühtlasi ka planeeritava ala maaüksuste omanikud, sõlminud Harku Vallavalitsusega 14.11.2022 notariaalse lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid. Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel: 1. Kehtestada Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus 19801:002:2470) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-02/2021. 2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused on järgmised: 1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; 3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 1 suurusega 243 m² tasuta võõrandamine vallale; 4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja – rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1 3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud 14.11.2022 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Krause vallavanem Maarja Lehemets-Tihhanov vallasekretär 1. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload KUUSIKU TN 1 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, TABASALU ALEVIK PlanID 65767 DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 E-post: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ TÖÖ NR.: HDP-02/2021 HUVITATUD ISIKUD: Margus Järbach Tel: +372 504 4097 E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ ja Meelis Ploompuu Tel: +372 518 6412 E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt 2022 I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-4 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 4-6 4. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 6 4.1. Asukoht 6 4.2. Pinnas 6 4.3. Reljeef ja haljastus 7 4.4. Hoonestus 7 4.5. Teed 7 4.6. Tehnovõrgud 7 4.7. Kehtivad piirangud 7-8 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8 5.1.Üldised põhimõtted 8-12 5.2. Vertikaalplaneering 12 5.3. Insenertehniline lahendus 12 5.3.1. Veevarustus 13 5.3.2. Kanalisatsioon 13 5.3.3. Sademevesi 13 5.3.4. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 13-14 5.3.5. Gaasivarustus 14 5.3.6. Soojavarustus 14-15 5.3.7. Elektrivarustus 15 5.3.8. Telekommunikatsioon 15 6. Haljastus ja keskkonnakaitselised abinõud 15-16 7. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE 17-19 8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 19-20 9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 20 10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 20 11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 21 II DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3 Joonis_3_Tugiplaan_420x580 Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_420x850 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 2 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138); • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) • Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering; • Harku Vallavolikogu 28. novembri 2019 otsusega nr 100 „Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“ 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtest. Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • Topo-geodeetiline alusplaan (G.E.POINT OÜ töö 20-G304 25.06.2020.a.); 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 ja Kuusiku tn 1a maaüksustest kolme elamumaa krundi moodustamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks kavandatakse Kuusiku tn 1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krundi olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee äärde ning Kuusiku tn 1a maaüksusest ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krundi, mida on võimalik hiljem liita Kuusiku tn 3 katastriüksusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ka juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1- 4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad). Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 3 Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST Planeeringu ala asukoht 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNK TSIONAALSED SEOSED Lähimad lasteaiad, koolid, sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused, kauplused jms paiknevad Tabasalu alevikus. Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Mere tee“ paikneb Klooga mnt ääres, Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 4 planeeringualast ca 1km kaugusel põhjasuunas ja „Tabasalu“ planeeringualast kirdesuunas, samuti ca 1km kaugusel. Kontaktvööndis on kehtestatud ja algatatud järgmised detailplaneeringud: 1. Tabasalu alevikus Kuusiku – Vahtra tn elamukvartali detailplaneeringu korrektuur (kehtestatud Harku Vallavalitsuse 09.05.1997 korraldusega nr 491) – maakasutuse korrastamine seoses tagastatavate maadega 2. Tabasalu alevikus Vahtra 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavalitsuse 09.01.2017 korraldusega nr 11). DP on realiseeritud. 3. Tabasalu alevikus Vahtra tn 3 ja 4 detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 20.06.2002 otsusega nr 49) – kolme elamukrundi moodustamine. DP on realiseeritud. 4. Tabasalu alevikus Kuusiku tn 16 kinnistu detailplaneering (kehtestatud HVV 23.05.2000 otsusega nr 656) – kahe elamukrundi moodustamine. 5. Tabasalu alevikus Vahtra tn 2 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud HVV 26.11.2020 otsusega nr 99)- Vahtra tänav 2 maaüksuse jagamise kaheks elamumaa krundiks. 6. Tabasalu alevikus Kuusiku 3 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 27.02.2003 otsusega nr 17) –kahe elamukrundi moodustamine ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine. DP on realiseeritud. 7. Tabasalu alevikus Sootaguse 1 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsusega nr 32) - 7 elamumaa krundi, kahe transpordimaa ja ühe üldmaa krundi moodustamine ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine. DP on realiseerimisel. 8. Mesika tn 2 ja Meski tn 4 maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavalitsuse 08.12.2020 korraldusega nr 796)-varasemalt kehtestatud Tabasalu alevikus Sootaguse 1 maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Mesika tn 2 maaüksuse osas ja Kuusiku 3 maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Mesika tn 4 maaüksuse osas. 9. Rannamõisa külas Välja maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 30.08.2012 otsusega nr 61) - olemasoleva katastriüksuse jagamine kaheks elamukrundiks. DP on realiseeritud. 10. Rannamõisa külas Sootaguse elamukvartali detailplaneering, (algatatud Harku Vallavalitsuse 22.06.2004 korraldusega nr 694) detailplaneeringu lõpetamine alustatud. 11. Rannamõisa külas Tänavaotsa maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavalitsuse 13.07.2021 korraldusega nr 461)- ehitusõiguse määramine vanale talukohale endise hoonestuse taastamine ja selleks elamumaa krundi moodustamine. Planeeringuala lähiümbruses paiknevad põhiliselt üksikelamute ja nende abihoonetega hoonestatud krundid. Elamumaa kruntide suurused on vahemikus ca 1200 m2 ... 6000 m2. Väljavõte Maa-ameti kaldaerofotost Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 5 Maa-ameti kaldaerofotost on nähtav, et Kuusiku tänava parempoolsed elamud on valdavalt ühekorruselised ühepoolse u 20 kraadise katusekaldega. Kuusiku tänava vasakpoolsed elamud (Kuusiku tn 1,3,5,7,9,11) on ühtse arhitektuurse lahendusega. Elamud on 1970-1980 -ndatel moes olnud hoone kesktelje suhtes nihutatud harjajoonega, katuspoolte erineva kaldenurgaga osaliselt maapinnani ulatuva katusega, elamud on II korruselised, katusekaldega 0-60°. Arhitektuurne lahendus on sarnane Voldemar Herkeli projekteeritud ja 1966. aastal valminud kuulsa „Merepiiga kohvikuga“ arhitektuurse kontseptsiooniga, kus põimub omavahel kokku modernistliku arhitektuuri ja rahvuslik traditsioon. „Kohvik Merepiiga“ Kuusiku tänava elamu 4. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4.1. ASUKOHT Planeeritav ala, suurusega u 0,53 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku tee ja Kuusiku tn ristmikust u 45m kaugusel põhja suunas. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa km 4,55-4,69. Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus alljärgnevaid maaüksusi: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik aadress tunnus nr. Kuusiku tn 1 19801:002:2470 474802 4095 m² Elamumaa 100% Margus Järbach Meelis Ploompuu Kuusiku tn 1a 19801:001:4050 - 1229 m² Sihtotstarbeta Omandi ulatus maa 100% selgitamisel Maa-ala piirnevad maaüksused on: 19801:001:4521 Mesika tn 2 30% TRANSPORDIMAA JA 70% ÜLDKASUTATAVA MAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:4522 Mesika tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:002:1062 Kuusiku tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:002:1113 Kuusiku tänav TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3584 Kuusiku tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:001:3260 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 19801:002:0299 11191 Harku-Rannamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 4.2. PINNAS Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on 100% maa-alast õhuke paepealne muld (Kh''), mulla lihtlõimis on rähkne liivsavi, millele järgneb paas (r3ls/p); Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 6 4.3. RELJEEF JA HALJASTUS Planeeritava ala on suhteliselt tasane, reljeef kulgeb maa-ala lääne-ida suunas, jäädes absoluutkõrgustelt 30,22m -29,26m vahele. Kuusiku tn 1 maaüksus, suurusega 4095 m², on elamumaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 990m², metsamaa 200m², õuemaa 2733m² ja muu maa 172m². Kuusiku tn 1a maaüksus, suurusega 1229m², on 100% sihtotstarbeta maa, millest metsa on 960m² ja muu maa 269m². 4.4. HOONESTUS Kuusiku tn 1a maaüksusel hoonestus puudub Kuusiku tn 1 maaüksusel olevad ehitised ja rajatised Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m² 1 116002209 Abihoone 81 2 116002208 Elamu 173 Kuusiku tn 1 elamu Kuusiku tn 1 abihoone Kuusiku tn 1 jagamisel jääb krundile pos. 2 olemasolev välikamin (väikeehitis), mis paikneb Kuusiku tn 3 piirist 1,5m kaugusel. 4.5. TEED Juurdepääsuna planeeringualale on kasutatud olemasolevat ristumiskohta riigiteelt 11191 km 4,685 ning kohalikku Kuusiku tänavat. 4.6. TEHNOVÕRGUD Kuusiku tn 1 maaüksusel paiknevad 11191 Harku-Rannamõisa teepoolsel küljel sidekaabel, piirkonna ühisveevarustus ja -kanalisatsioonitorustikud. Kuusiku tn 1a maaüksusel paiknevad: elektriliin (teenindab Kuusiku tn 1 maaüksust), piirkonna ühisveevarustus ja -kanalisatsioonitorud, gaasirajatis, sademeveetorustik, sidekaabel. 4.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1- 4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad. Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele katastriüksustele registreeritu Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 7 juhul vähendada. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa km 4,55-4,69, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud detailplaneeringuga on Kuusiku tänava kaitsevöönditeks määratud äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kuusiku tn 1, kinnistu nr 474802 on seatud isiklik kasutusõigus Harku vald kasuks. Isiklik kasutusõigus tee ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks, hooldamiseks, remontimiseks, tee korrashoiu korraldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks tee avaliku kasutamise ja liiklemise eesmärgil, vastavalt 02.03.2018 sõlmitud lepingu punktidele 3.1.–3.10 ning lepingu lisaks olevale plaanile (2.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.03.2018). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd on 2m torustiku välispinnast või kandekonstruktsioonist mõlemale poole. Elektripaigaldise kaitsevöönd -maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Gaasitorustiku kaitsevöönd- gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on A- ja B- kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit; Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 ja Kuusiku tn 1a maaüksustest kolme elamumaa krundi moodustamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks kavandatakse Kuusiku tn 1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krundi olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee äärde ning Kuusiku tn 1a maaüksusest ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krundi, mida on võimalik hiljem liita Kuusiku tn 3 katastriüksusega. Planeeringu lahendusega antakse suunitlused ala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise osas. Planeeritud elamumaa krundil pos.2 paiknevad olemasolevad kõrvalhooned, mida soovitakse ühendada arhitektuurselt üheks eluhooneks koos kõrvalhoonega. Krundil pos. 3 paikneb olemasolev elamu ning krundile pos. 4 on kavandatud rajada uued ehitised selliselt, et maantee poolsele küljele jääks nii müra, kui autoliiklusest tuleneva saaste leviku tõkestamiseks kõrvalhoone ja elamu on kavandatud Kuusiku tänava poolsele küljele. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr kasutusotsta planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve rve DP liigi suurus m² liites, lahutades osade pindala m² katastriüksuse liikide järgi (+/-) järgi 1 LK 100% 243 19801:002:2470 -243 Elamumaa 2 EP 100% 1500 19801:002:2470 -1500 Elamumaa 3 EP 100% 1947 19801:002:2470 -1366 Elamumaa 19801:001:4050 -581 Sihtotstarbeta maa 4 EP 100% 1501 19801:002:2470 -986 Elamumaa 19801:001:4050 -515 Sihtotstarbeta maa 5 EP 100 134 19801:001:4050 -134 Sihtotstarbeta maa Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 8 EP- üksikelamu maa, LK- kergliiklusmaa Näitajad kruntide kohta maapinnast (m) Elamu/abihoone Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus-kõrgus Krundi planeeritud suurus m² Suurim ehitisealune pind m² Katastriüksuse liikide kaupa Kitsendused ja servituudid Hoonestusala suurus Suurim korruselisus- Hoonete arv krundil Suletud brutopind (elamu/abihoone) elamu/abihoone Pos. nr 1 243 - - - - - LK L - 30m tee kaitsevöönd Olemolevate tehnovõrkude servituudi ala 2 1500 300 455 II/I 9/5 2(1/1) EP E 600 30m tee kaitsevöönd Olemasolevate tehnovõrkude servituudi ala 3 1947 300 1312 II/I 9/5 2(1/1) EP E 600 30m tee kaitsevöönd 10m tänava kaitsevvöönd Sidekaabli servituut 1m kaabli teljest Gaasirajatise servituut 1m gaasirajatise teljest Vee- ja kanalisatsiooni servituut, 2m rajatise teljest 4 1501 300 689 II/I 9/5 2(1/1) EP E 600 30m tee kaitsevvöönd Olemasolevate tehnovõrkude servituudi ala 5 134 - - - - - EP E - 10m tänava kaitsevvöönd Sidekaabli servituut 1m kaabli teljest Veetorustiku 2m servituut torustiku teljest Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud järgmised ehituspõhimõtted: Projekteerimise reeglid Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone(d) ja nende välisviimistlus peavad sobima põhihoonega. Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad). Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 9 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned: • Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. • Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Kuusiku tn 1 jagamisel jääb krundile pos. 2 olemasolev välikamin (väikeehitis), mis paikneb Kuusiku tn 3 piirist 1,5m kaugusel. Arhitektuursed tingimused kruntidel pos. 2, 3, Krundil võib paikneda 1 elamu ja 1 abihoonet Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealset korrus ning abihoone I maapealne korrus Elamu kõrgusega maapinnast kuni 9m ning abihoone kõrgus maapinnast kuni 5m Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m Lubatud katusekalle on vahemikus 0º-60º, kasutada kombineeritud katusekaldeid. 0° katusekalle on lubatud vaid ühekordse hoonemahu puhul. Kahekorruseline elamu ja kahekorruselise elamu osa peab olema viilkatusega või ühepoolse katusekaldega. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 10 Arhitektuursed tingimused kruntidel pos. 4 Krundil võib paikneda 1 elamu ja 1 abihoonet Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealset korrus ning abihoone I maapealne korrus Elamu kõrgusega maapinnast kuni 9m ning abihoone kõrgus maapinnast kuni 5m Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m 0º-20º katusekalle on lubatud vaid ühekordse hoonemahu puhul. Kahekorruseline elamu, katusekaldega 28°-45°, peab olema viilkatusega või ühepoolse katusekaldega. Kasutatavad ehitusmaterjalid Hoonete lubatavad välisviimistlus materjalid on: puit, kivi (nii looduslik kui tehis) fassaadipekki, klaas ja krohvitud pinnad. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada ümarpalki ja plastikust välisvoodrit. Aiad ja piirded Piirdeaedade kõrgused peavad olema 1.5m vastavalt kehtivale „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“. Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Tänavapoolsete piirdeaedade rajamisel kivi võib kasutada aia sokliosas või postidel. Läbipaistmatute plankaedade püstitamine on keelatud. Krundi pos.2 piirdeaias võib kasutada paekivist aia lõike, kuid kogu kinnistu piiri ulatuses ei ole kinniste kivimüüride rajamine lubatud. Krundi pos. 2 piirdeaia täpne lahendus antakse hoone ehitusprojekti mahus. Joonis moodustatava krundi pos. 2 paekivist piirdeaia mõõtudega. Teed ja platsid Juurdepääs planeeritud elamumaa kruntidele pos. 3 ja 4 on tagatud Kuusiku tänavalt ning juurdepääs krundile pos. 2 on tagatud olemasolevalt ristumiskohast riigiteelt 11191 km 4,685. Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa km 4,55-4,69, mille tee kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 11 Krundi pos. 2 hoonestus on planeeritud riigiteest 11191 Harku-Rannamõisa 10,87m-21.87m seoses olemasolevale kõrvalhoonega ning krundi pos. 4 hoonestus 15,82m-24,46m, kuna teepoolsele küljele soovitakse rajada kõrvalhoone, mis on nii müra kui saaste tõkkeks. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 kui see ei vähenda riigitee ohutust. Detailplaneeringu joonisele on peale kantud riigitee nähtavuskolmnurk „Peatu ja anna teed“ 8x100m. Käesolevas detailplaneeringus uusi ristumiskohti riigiteega ei ole ette nähtud. Planeering ei näe ette riigitee laiendamist. Riigiteel parkimist, sh manööverdamist ei ole lubatud. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud detailplaneeringuga on Kuusiku tänava kaitsevöönditeks määratud äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Müra, vibratsioon ja ohusaaste on peatükis 7. Kuna krundi pos. 4 sissesõidu kohal asuvad täna avalikud pakendikonteinerid, siis detailplaneeringuga on kavandatud pakendikonteineritele uus asukoht, mis tuleb rajada enne krundi pos.4 sissesõitu rajamist krundi pos. 4 omaniku poolt. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Sõiduautode parkimiskoht tuleb lahendada omal krundil. Parkimisnormatiiv ( Elamute parkimisnormatiiv väike-elamute alal). Pos. nr Ehitise otstarve Normatiivsete Normatiivne Detailplaneeringus parkimiskohtade parkimiskohtade arv ettenähtud arvutus parkimiskohtade arv 1 Elamu - 3 3 2 Elamu - 3 3 3 Elamu - 3 3 KOKKU 9 9 5.2. VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Sademevete juhtimine naaberkinnistule ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud. 5.3. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 12 5.3.1. VEEVARUSTUS Planeeritav ala asub OÜ Strantum vee-ettevõtluspiirkonnas. Veevarustus tagatakse vastavalt OÜ Strantumi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 27.07.2021. Planeeritava ala ööpäevane veevajadus Krundi pos.nr Veevajadus m³/ööpäevas 2 0,3 3 0,3 4 0,3 Kokku Q =0,90 m³/d. Krundi pos.2 liitumine veetrassiga toimub krundil pos.1 olemasolevast ÜVK kohasest veetrassist. Krunt pos.3 omab liitumist veetrassiga, kuid see tuleb tõsta ümber teemaale kuni 1m kinnistu piirist. Krundile pos.4 tuleb rajada uus liitumine Kuusiku tänaval kulgevast ÜVK kohasest veetrassist, liitumine rajada teemaale kuni 1m kinnistu piirist. Krundi pos. 3 tarbeks liitumispunkti ümbertõstmine ja pos. 4 tarbeks uue liitumispunkti rajamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus. Liitumiseks veetrassiga tuleb sõlmida OÜ Strantumiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumislepingu. 5.3.2. KANALISATSIOON Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0,9m³/d. Planeeritud elamumaa krundi pos.2 kanalisatsioon on lahendatud survetrassi baasil, kust reoveed juhitakse Harku-Rannamõisa teel paiknevasse De110 survekanalisatsiooni (krundi pos.1). Elamumaa krundile planeeritakse kinnistu omaniku halduses olevat eramaja pumplat, mille asukoht määratakse hooneprojekti käigus. Kuusiku tn 1 elamu omab liitumist OÜ Strantumiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid moodustatava krundi pos. 3 puhul tuleb ÜVK kohane liitumispunkt tõsta ümber teemaale kuni 1m kinnistu piirist. Planeeritud krundi pos. 4 kanalisatsiooni lahenduseks rajatakse uus liitumispunkt Kuusiku tänaval paikneva De 160 isevoolse ühiskanalisatsioonil olemasoleva kanalisatsioonikaevu baasil. ÜVK korrastamine ja liitumisvõimaluste rajamine peab olema teostatud enne hoonete ehitisõiguse andmist. Krundi pos. 3 tarbeks liitumispunkti ümbertõstmine ja pos. 4 tarbeks uue liitumispunkti rajamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus. Liitumiseks kanalisatsioonitrassiga tuleb sõlmida OÜ Strantumiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumislepingu. 5.3.3. SADEMEVESI Kuusiku tn 1 elamu katuselt tulevad sademeveed on juhitud Kuusiku tänava sademeveekanalisatsioon. Planeeritud uute elamumaa kruntide sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav on ette näha sademevee kogumine kastmisveeks. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis on vihmavee kogumine muutunud eriti oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib kasutada põuaperioodidel aiamaa kastmiseks. 5.3.4. TULETÕRJEVEE VARUST US JA TULEOHUTUSNÕUDED Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 13 Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3- klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Kuusiku tn ja Harku tee ristmikul paiknevast tuletõrjehüdrandist, mis paikneb planeeritava ala vahetus läheduses. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.3.5. GAASIVARUSTUS Kuusiku tn 1 olemasoleva elamu tarvis on rajatud liitumisvalmistus gaasivarustuseks ning sõlmitud maagaasi müügileping AS Alexela´ga , müügileping nr. GA1200088169. Gaasivõrgu liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused on väljastatud Gaasienergia AS/Adven Eesti AS poolt 30.06.2021. Gaasienergia AS/Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev A kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb Kuusiku tänav ja Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 transpordimaa kinnistutel. Detailplaneeringuga käsitleva üksikelamu Kuusiku tn 1 kinnistu maagaasiga varustamiseks on ette nähtud olemasoleval maagaasitorustikul liitumispunkt kinnistu ida poolse piiri lähedal. Detailplaneerinuga on ette nähtud olemasoleva liitumispunkti maakraani ümbertõstmist Kuusiku tänavale Kuusiku tn L1 kinnistule moodustatava kinnistu piirile. Detailplaneeringuga moodustatava lõuna poolsema kinnistu (krunt pos.4) jaoks on planeeritud haru ja liitumispunkti maakraan alates olemasolevast gaasitorustikust Kuusiku tänaval kuni moodustatava kinnistu piirini. Krundi pos. 3 tarbeks liitumispunkti ümbertõstmine ja pos. 4 tarbeks uue liitumispunkti rajamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus. Kuna moodustatava elamumaa krundi pos. 2 tarbeks ei soovita liitumist gaasienergiaga, siis detailplaneeringuga pole lahendatud krundi pos. 2 liitumist maagaasiga. 5.3.6. SOOJAVARUSTUS Krundi pos. 3 soojavarustus on lahendatud gaasiküttega, MAAGAASI MÜÜGILEPING nr. GA1200088169. Soojavarustus kruntidel pos. 1 ja 2 lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada elektrikütet, pelletikütet, gaasiküte, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 14 Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m. Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna soojuspuurauk on lõpuni tamoneeritud ning temast vett ei võeta, siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Enne puuraukude rajamist tuleb Harku Vallavalitsuselt taotled puuraukude asukoha kooskõlastus. Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 5.3.7. ELEKTRIVARUSTUS Elektrilevi OÜ poolt on väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38261 27.07.2021 Kuusiku tn 1 maaüksusel olev elamu omab liitumist Elektrilevi OÜ-ga. Planeeritud kahe uue elamumaa kruntide elektrivarustuseks on planeeritud uus mitmekohaline liitumiskilp, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Liitumiskilbi asukoht paikneb jaotuskilbi JK49332 vahetus läheduses. Jaotuskilp JK49332 on Kariku:(Tabasalu) F1 fiidri toitel. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. 5.3.8. TELEKOMMUNIKATSIOON Kuusiku tn 1 kinnistul ja selle ääres paiknevad Telia liinirajatised: sidekanalisatsioon sidekaevudega. Olemasoleva hooneni on välja ehitatud maasidekaabel, mis hoones on otsastatud jaotuskarbiga. Antud detailplaneeringuga liitumine Telia sidekaabliga toimib vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 35348757. Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud individuaalsed 50mm sidekanalisatsiooni trassid. Planeeritavate trasside liitumine on kinnistule väljaehitatud 50mm sidekanalisatsiooni torust, paigaldades sellele torule sidekaevu. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatete all 1m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8mm. Tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale. Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15. Hoonete püstitamiseks tehtavale ehitusprojektile tuleb taotleda uued tehnilised tingimused. Hoonete sisevõrgud projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonetesse vajalikumahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada CAT6 tüüpi kaablitega. Jaotlasse peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga. Vastavalt Telia Eesti AS kooskõlastusele nr 35599873 tuleb Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. 6. HALJATUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Ehitustööde piirkonnas kaitsta puude juurestikku ja tüvesid, et vältida vigastuste tekkimist. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Uue haljastusplaani koostamisel tuua kinnistule rohkem madalhaljastust (leht- ja okaspõõsaid). Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 15 Kõrghaljastuse likvideerimisel lähtuda kehtivast puude raie korrast Harku vallas. Ühtki puud ei tohi likvideerida ilma raieloata. Ilma raieloata tohib likvideerida vaid võsa, mis on alla 8cm rinnatisdiameetriga. Uue kõrghaljastuse rajamiseks on soovitav kasutada: Okaspuud: lehised (Larix sp.) kadakad (Juniperus sp.) Lehtpuud : harilik vaher ja tema vormid (Acer platanoides cv.) mägivaher (Acer pseudoplatanus) harilik pihlakas ja tema vormid (Sorbus aucuparia cv.) poopuu (Sorbus intermedia ) viirpuud (Crataegus sp.) jt. Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit. Kuna krundi pos. 4 sissesõidu kohal asuvad täna avalikud pakendikonteinerid, siis detailplaneeringuga on kavandatud pakendikonteineritele uus asukoht, mis tuleb rajada enne krundi pos.4 sissesõitu rajamist krundi pos. 4 omaniku poolt. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 16 7. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt: ❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; ❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; ❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega; ❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine). ❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni. Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa. Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus: • müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel). Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest. Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad; VI kategooria – liikluse maa-alad. Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 17 Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast Aeg, Piirväärtus Sihtväärtus Kategooria indikaator Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra päev, Ld 55 55 50 45 I kategooria öö, Ln 50 40 40 35 päev, Ld 60/651 60 55 50 II kategooria 1 öö, Ln 55/60 45 50 40 III kategooria päev, Ld 65/701 65 60 55 IV kategooria öö, Ln 55/601 50 50 45 1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel Analüüsides riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteeliiklusest tingitud mürataset km 6,37-8,27, kui 2017 aasta liiklussagedus oli 10790 autot/ööpäevas, siis selgub tuginedes Maa-ameti mürakaardile, et aasta keskmine müratase on normis (60dB) 18m kaugusel tee teljest ja öine müratase on (55dB) on normis 8m kaugusel tee teljest. Planeeritav ala paikneb 11191 Harku-Rannamõisa km 4,685. 11191 Harku-Rannamõisa liiklussagedus 2020 aasta seisuga on 2248 autot ööpäevas, seega 4,80 korda väiksem kui 2017 aastal 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 6,37-8,27. Liikluskiirus detailplaneeringu raames on 50km/h, tee on korrektse asfaltkattega. Krundi pos.2 abihoone hoonestusala paikneb tee teljest 14m kaugusel ning perspektiivse eluhoone hoonestusala kaugus on tee teljest 24m kaugusel. Krundi pos. 4 abihoone hoonestusala kaugus tee teljest on 24m ka eluhoone hoonestusala kaugus tee teljest 32m, kusjuures on 1 lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel müra tasemeks 65dB päeval ja 60dB öösel. Analüüsi alusel saab järeldada, et olemasolevate ning planeeritavate hoonetele mõjuv müra ei ületa piirväärtust. Soovitav on rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga. 2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w + Ctr ≥ 35 dB. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 18 Planeeritav ala asub Tabasalu alevikus kuhu vald ei luba müratõkkemüüride püstitamist, seetõttu krundi igakordne omanik peab arvestama maanteelt tuleneva müra, tolmu jm häiringuga. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad. Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb riigitee ning planeeritud elamumaa kruntide hoonestusalade vahelisel alal säilitada olemasolev kõrghaljastus ning soovitav teepoolsele küljele rajada hekke, mis takistavad õhusaaste levimist. Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja. 8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 19 Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised. 9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid 10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) Kinnisasja jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) Planeeringujärgsete servituutide seadmine ning vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 3) Transpordimaa sihtotstarbega krundi pos. nr 1, suurusega 243m², tasuta võõrandamine Harku vallale; 4) Olemasolevate liitumispunktide ümbertõstmine ja uute liitumispunktide rajamine jääb planeeringust huvitatud isikute kohustusteks. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni. 5) Kuusiku tn 1 kinnistu omanik on kohustatud ümber tõstma gaasivõrguga olemasoleva liitumispunkti maakraani moodustatava kinnistu piirile. Liitumispunkti maakraani ümber ehituse tingimustes leppida kokku Adven Eesti Asiga/Gaasienergia ASiga enne ehituse algust, tagada gaasivõrgu ettevõttele ehituse järelevalve tegemise võimalus; 5) Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Riigitee ristmiku ümberehitus (vajaduse esinemisel) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 20 11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 21 II DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3 Joonis_3_Tugiplaan_420x580 Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_420x850 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 22 HARKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Tabasalu 06. detsember 2022 nr 627 Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus 19801:002:2470) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-02/2021. A. Planeeritava ala kirjeldus Planeeritav ala, suurusega u 0,53 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku tee ja Kuusiku tn ristmikust u 50 m kaugusel põhja suunas, piirnedes põhjast Mesika tn 2 (katastritunnus 19801:001:4521) üldkasutatava maa ja transpordimaaga, Mesika tn 4 (katastritunnus 19801:001:4522) elamumaaga ja Kuusiku tn 3 (katastritunnus 19801:002:1062) elamumaaga, idast Kuusiku tänav (katastritunnus 19801:002:1113) transpordimaaga, Kuusiku tänav L1 (katastritunnus 19801:001:3584) transpordimaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 (katastritunnus 19801:001:3260) transpordimaaga ning läänest 11191 Harku-Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga. Kuusiku tn 1 maaüksus, suurusega 4095 m², on elamumaa 100%. Ehitisregistri andmetel asub maaüksusel elamu (ehitisregistrikood 116002208) ja abihoone (ehitisregistrikoodidega 116002209). Maaüksusel kasvab kõrghaljastust. Juurdepääs maaüksusele on Kuusiku tänavalt üle reformimata riigimaa ja Harku-Rannamõisa teelt. Kuusiku tn 1a maaüksus, riigi reservmaa (katastritunnus 19801:001:4050), suurusega 1229 m2, on hoonestamata ning kaetud kõrghaljastusega. Planeeritavale alale jäävate maaüksuste kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitiste kaitsevööndid ja gaasipaigaldise kaitsevöönd. B. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 maaüksusest ja reformimata riigimaast kolme elamumaa krundi moodustamiseks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringuga soov kavandada Kuusiku tn 1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krunt olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee äärde ning reformimata riigimaast 1 ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt, mis tulevikus on võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsude ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu Detailplaneeringuga kavandatakse kolm ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega krunti vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 1500 m2, krunt pos nr 3 suurusega 1947 m2 ja krunt pos nr 4 suurusega 1501 m2. Üks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 5 suurusega 134 m2 ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 1 suurusega 243 m2. Moodustatavatele ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega kruntidele pos nr 2, pos nr 3 ja pos nr 4 määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele kuni 300 m2. Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on kruntidel pos nr 2 ja pos nr 3 määratud vahemikus 0-60°, kasutades kombineeritud katusekaldeid. Kahekorruseline elamu ja kahekorruselise elamu osa peab olema viilkatusega või ühepoolse katusekaldega. Ühekorruselise hoone puhul on lubatud ka 0° katuse kaldega hoone püstitamine. Krundil pos nr 4 on kahekorruselisel hoonel lubatud katuse kalle määratud vahemikus 28-45° ning ühekorruselise hoone puhul on lubatud katuse kalle määratud vahemikus 0-20°. Detailplaneeringuga moodustatakse Kuusiku tn 1a maaüksusest üks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt, mis on tulevikus võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega ja Kuusiku tn 1 maaüksusest moodustatakse detailplaneeringuga üks transpordimaa sihtotstarbega krunt olemasoleva kergliiklustee tarbeks Harku-Rannamõisa tee äärde, mis võõrandatakse tasuta vallale. Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile on lahendatud Harku-Rannamõisa teelt ning Kuusiku tänavalt. Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele. D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni Detailplaneeringu koostamise algatas Harku Vallavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 100. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus Harku vallamajas 26. august 2021. Detailplaneering võeti vastu 26. mai 2022 Harku Vallavolikogu otsusega nr 52. F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 01. juulist 2022 kuni 14. juulini 2022. Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud. G. Kokkuvõte Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetlusdokumentidega, on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda kinnisasja vabaks kasutamiseks. Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning on kooskõlas Harku Valla kehtiva üldplaneeringuga ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga. Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isikud, kes on ühtlasi ka planeeritava ala maaüksuste omanikud, sõlminud Harku Vallavalitsusega 14.11.2022 notariaalse lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid. Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel: 1. Kehtestada Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus 19801:002:2470) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-02/2021. 2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused on järgmised: 1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; 3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 1 suurusega 243 m² tasuta võõrandamine vallale; 4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja – rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1 3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud 14.11.2022 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Krause vallavanem Maarja Lehemets-Tihhanov vallasekretär 1. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel