HARKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Tabasalu 06. detsember 2022 nr 627
Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus
19801:002:2470) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970)
tööle nr HDP-02/2021.
A. Planeeritava ala kirjeldus
Planeeritav ala, suurusega u 0,53 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku tee ja Kuusiku tn
ristmikust u 50 m kaugusel põhja suunas, piirnedes põhjast Mesika tn 2 (katastritunnus
19801:001:4521) üldkasutatava maa ja transpordimaaga, Mesika tn 4 (katastritunnus
19801:001:4522) elamumaaga ja Kuusiku tn 3 (katastritunnus 19801:002:1062) elamumaaga, idast
Kuusiku tänav (katastritunnus 19801:002:1113) transpordimaaga, Kuusiku tänav L1 (katastritunnus
19801:001:3584) transpordimaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 (katastritunnus
19801:001:3260) transpordimaaga ning läänest 11191 Harku-Rannamõisa tee (katastritunnus
19801:002:0299) transpordimaaga.
Kuusiku tn 1 maaüksus, suurusega 4095 m², on elamumaa 100%. Ehitisregistri andmetel asub
maaüksusel elamu (ehitisregistrikood 116002208) ja abihoone (ehitisregistrikoodidega 116002209).
Maaüksusel kasvab kõrghaljastust. Juurdepääs maaüksusele on Kuusiku tänavalt üle reformimata
riigimaa ja Harku-Rannamõisa teelt.
Kuusiku tn 1a maaüksus, riigi reservmaa (katastritunnus 19801:001:4050), suurusega 1229 m2, on
hoonestamata ning kaetud kõrghaljastusega.
Planeeritavale alale jäävate maaüksuste kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,
elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitiste kaitsevööndid ja gaasipaigaldise kaitsevöönd.
B. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 maaüksusest ja
reformimata riigimaast kolme elamumaa krundi moodustamiseks ning moodustatavatele kruntidele
ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on
detailplaneeringuga soov kavandada Kuusiku tn 1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krunt
olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee äärde ning reformimata riigimaast 1 ehitusõiguseta
elamumaa sihtotstarbega krunt, mis tulevikus on võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega.
Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsude ning tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu
Detailplaneeringuga kavandatakse kolm ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega krunti vastavalt
detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 1500 m2, krunt pos nr 3 suurusega
1947 m2 ja krunt pos nr 4 suurusega 1501 m2. Üks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt
vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 5 suurusega 134 m2 ning üks transpordimaa
sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 1 suurusega 243 m2.
Moodustatavatele ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega kruntidele pos nr 2, pos nr 3 ja pos nr 4
määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga vastavalt
detailplaneeringu põhijoonisele kuni 300 m2. Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on
planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks
maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on kruntidel pos
nr 2 ja pos nr 3 määratud vahemikus 0-60°, kasutades kombineeritud katusekaldeid.
Kahekorruseline elamu ja kahekorruselise elamu osa peab olema viilkatusega või ühepoolse
katusekaldega. Ühekorruselise hoone puhul on lubatud ka 0° katuse kaldega hoone püstitamine.
Krundil pos nr 4 on kahekorruselisel hoonel lubatud katuse kalle määratud vahemikus 28-45° ning
ühekorruselise hoone puhul on lubatud katuse kalle määratud vahemikus 0-20°.
Detailplaneeringuga moodustatakse Kuusiku tn 1a maaüksusest üks ehitusõiguseta elamumaa
sihtotstarbega krunt, mis on tulevikus võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega ja Kuusiku tn 1
maaüksusest moodustatakse detailplaneeringuga üks transpordimaa sihtotstarbega krunt olemasoleva
kergliiklustee tarbeks Harku-Rannamõisa tee äärde, mis võõrandatakse tasuta vallale.
Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile on lahendatud Harku-Rannamõisa teelt ning Kuusiku
tänavalt.
Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.
D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning
Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu
lahenduse ja tingimustega.
E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni
Detailplaneeringu koostamise algatas Harku Vallavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 100.
Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus Harku vallamajas
26. august 2021.
Detailplaneering võeti vastu 26. mai 2022 Harku Vallavolikogu otsusega nr 52.
F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 01. juulist 2022 kuni 14. juulini 2022.
Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid
ei esitatud.
G. Kokkuvõte
Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetlusdokumentidega, on
seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole
huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda
kinnisasja vabaks kasutamiseks.
Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning on
kooskõlas Harku Valla kehtiva üldplaneeringuga ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke
alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.
Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete
vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades
säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu.
Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isikud, kes on ühtlasi ka
planeeritava ala maaüksuste omanikud, sõlminud Harku Vallavalitsusega 14.11.2022 notariaalse
lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid.
Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike
2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017
määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel:
1. Kehtestada Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus 19801:002:2470) maaüksuse ja
lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-02/2021.
2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused
on järgmised:
1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi
kandmine kinnistusraamatusse;
3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 1 suurusega 243 m² tasuta võõrandamine vallale;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja
– rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi
kavandatud liitumispunktideni;
5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud
krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete
ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1
3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud
14.11.2022 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Krause
vallavanem Maarja Lehemets-Tihhanov
vallasekretär
1. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale
Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload
KUUSIKU TN 1 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, TABASALU ALEVIK
PlanID 65767
DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs
Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
E-post:
[email protected]
Tel: +372 5203279
/digitaalselt allkirjastatud/
TÖÖ NR.: HDP-02/2021
HUVITATUD ISIKUD: Margus Järbach
Tel: +372 504 4097
E-post:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
ja
Meelis Ploompuu
Tel: +372 518 6412
E-post:
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt
2022
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3
2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-4
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 4-6
4. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 6
4.1. Asukoht 6
4.2. Pinnas 6
4.3. Reljeef ja haljastus 7
4.4. Hoonestus 7
4.5. Teed 7
4.6. Tehnovõrgud 7
4.7. Kehtivad piirangud 7-8
5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8
5.1.Üldised põhimõtted 8-12
5.2. Vertikaalplaneering 12
5.3. Insenertehniline lahendus 12
5.3.1. Veevarustus 13
5.3.2. Kanalisatsioon 13
5.3.3. Sademevesi 13
5.3.4. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 13-14
5.3.5. Gaasivarustus 14
5.3.6. Soojavarustus 14-15
5.3.7. Elektrivarustus 15
5.3.8. Telekommunikatsioon 15
6. Haljastus ja keskkonnakaitselised abinõud 15-16
7. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE 17-19
8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 19-20
9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 20
10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 20
11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 21
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan_420x580
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_420x850
Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 2
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
1. Detailplaneeringu koostamise alused:
• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
• Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);
• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78)
• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav
teemaplaneering;
• Harku Vallavolikogu 28. novembri 2019 otsusega nr 100 „Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“
2. Arengukavad ja -strateegiad:
• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtest. Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7);
3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud):
• Topo-geodeetiline alusplaan (G.E.POINT OÜ töö 20-G304 25.06.2020.a.);
4. Eesti standardid:
• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;
• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;
• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 ja Kuusiku tn 1a
maaüksustest kolme elamumaa krundi moodustamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse
määramine üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks kavandatakse Kuusiku tn
1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krundi olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee
äärde ning Kuusiku tn 1a maaüksusest ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krundi, mida on
võimalik hiljem liita Kuusiku tn 3 katastriüksusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ka
juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-
4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke
alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu
kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 3
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu lahenduse ja
tingimustega.
VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST
Planeeringu ala asukoht
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNK TSIONAALSED SEOSED
Lähimad lasteaiad, koolid, sotsiaalteenuseid pakkuvad asutused, kauplused jms paiknevad Tabasalu
alevikus. Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Mere tee“ paikneb Klooga mnt ääres,
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 4
planeeringualast ca 1km kaugusel põhjasuunas ja „Tabasalu“ planeeringualast kirdesuunas, samuti ca
1km kaugusel.
Kontaktvööndis on kehtestatud ja algatatud järgmised detailplaneeringud:
1. Tabasalu alevikus Kuusiku – Vahtra tn elamukvartali detailplaneeringu korrektuur (kehtestatud
Harku Vallavalitsuse 09.05.1997 korraldusega nr 491) – maakasutuse korrastamine seoses
tagastatavate maadega
2. Tabasalu alevikus Vahtra 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Harku
Vallavalitsuse 09.01.2017 korraldusega nr 11). DP on realiseeritud.
3. Tabasalu alevikus Vahtra tn 3 ja 4 detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 20.06.2002
otsusega nr 49) – kolme elamukrundi moodustamine. DP on realiseeritud.
4. Tabasalu alevikus Kuusiku tn 16 kinnistu detailplaneering (kehtestatud HVV 23.05.2000 otsusega
nr 656) – kahe elamukrundi moodustamine.
5. Tabasalu alevikus Vahtra tn 2 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud HVV 26.11.2020 otsusega
nr 99)- Vahtra tänav 2 maaüksuse jagamise kaheks elamumaa krundiks.
6. Tabasalu alevikus Kuusiku 3 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu
27.02.2003 otsusega nr 17) –kahe elamukrundi moodustamine ning elamumaa kruntidele
ehitusõiguse määramine. DP on realiseeritud.
7. Tabasalu alevikus Sootaguse 1 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu
21.04.2005 otsusega nr 32) - 7 elamumaa krundi, kahe transpordimaa ja ühe üldmaa krundi
moodustamine ning elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramine. DP on realiseerimisel.
8. Mesika tn 2 ja Meski tn 4 maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavalitsuse
08.12.2020 korraldusega nr 796)-varasemalt kehtestatud Tabasalu alevikus Sootaguse 1
maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Mesika tn 2 maaüksuse osas ja Kuusiku 3
maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Mesika tn 4 maaüksuse osas.
9. Rannamõisa külas Välja maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu
30.08.2012 otsusega nr 61) - olemasoleva katastriüksuse jagamine kaheks elamukrundiks. DP on
realiseeritud.
10. Rannamõisa külas Sootaguse elamukvartali detailplaneering, (algatatud Harku Vallavalitsuse
22.06.2004 korraldusega nr 694) detailplaneeringu lõpetamine alustatud.
11. Rannamõisa külas Tänavaotsa maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Harku Vallavalitsuse
13.07.2021 korraldusega nr 461)- ehitusõiguse määramine vanale talukohale endise hoonestuse
taastamine ja selleks elamumaa krundi moodustamine.
Planeeringuala lähiümbruses paiknevad põhiliselt üksikelamute ja nende abihoonetega hoonestatud
krundid. Elamumaa kruntide suurused on vahemikus ca 1200 m2 ... 6000 m2.
Väljavõte Maa-ameti kaldaerofotost
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 5
Maa-ameti kaldaerofotost on nähtav, et Kuusiku tänava parempoolsed elamud on valdavalt
ühekorruselised ühepoolse u 20 kraadise katusekaldega. Kuusiku tänava vasakpoolsed elamud (Kuusiku
tn 1,3,5,7,9,11) on ühtse arhitektuurse lahendusega. Elamud on 1970-1980 -ndatel moes olnud hoone
kesktelje suhtes nihutatud harjajoonega, katuspoolte erineva kaldenurgaga osaliselt maapinnani ulatuva
katusega, elamud on II korruselised, katusekaldega 0-60°.
Arhitektuurne lahendus on sarnane Voldemar Herkeli projekteeritud ja 1966. aastal valminud kuulsa
„Merepiiga kohvikuga“ arhitektuurse kontseptsiooniga, kus põimub omavahel kokku modernistliku
arhitektuuri ja rahvuslik traditsioon.
„Kohvik Merepiiga“ Kuusiku tänava elamu
4. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD
4.1. ASUKOHT
Planeeritav ala, suurusega u 0,53 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku tee ja Kuusiku tn ristmikust u 45m
kaugusel põhja suunas. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa km 4,55-4,69.
Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus alljärgnevaid maaüksusi:
Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik
aadress tunnus nr.
Kuusiku tn 1 19801:002:2470 474802 4095 m² Elamumaa 100% Margus Järbach
Meelis Ploompuu
Kuusiku tn 1a 19801:001:4050 - 1229 m² Sihtotstarbeta Omandi ulatus
maa 100% selgitamisel
Maa-ala piirnevad maaüksused on:
19801:001:4521 Mesika tn 2 30% TRANSPORDIMAA JA
70% ÜLDKASUTATAVA MAA SIHTOTSTARBEGA
19801:001:4522 Mesika tn 4 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:002:1062 Kuusiku tn 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:002:1113 Kuusiku tänav TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:001:3584 Kuusiku tänav L1 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:001:3260 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
19801:002:0299 11191 Harku-Rannamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
4.2. PINNAS
Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on 100% maa-alast õhuke paepealne
muld (Kh''), mulla lihtlõimis on rähkne liivsavi, millele järgneb paas (r3ls/p);
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 6
4.3. RELJEEF JA HALJASTUS
Planeeritava ala on suhteliselt tasane, reljeef kulgeb maa-ala lääne-ida suunas, jäädes
absoluutkõrgustelt 30,22m -29,26m vahele.
Kuusiku tn 1 maaüksus, suurusega 4095 m², on elamumaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab
990m², metsamaa 200m², õuemaa 2733m² ja muu maa 172m².
Kuusiku tn 1a maaüksus, suurusega 1229m², on 100% sihtotstarbeta maa, millest metsa on 960m² ja
muu maa 269m².
4.4. HOONESTUS
Kuusiku tn 1a maaüksusel hoonestus puudub
Kuusiku tn 1 maaüksusel olevad ehitised ja rajatised
Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m²
1 116002209 Abihoone 81
2 116002208 Elamu 173
Kuusiku tn 1 elamu Kuusiku tn 1 abihoone
Kuusiku tn 1 jagamisel jääb krundile pos. 2 olemasolev välikamin (väikeehitis), mis paikneb Kuusiku tn 3
piirist 1,5m kaugusel.
4.5. TEED
Juurdepääsuna planeeringualale on kasutatud olemasolevat ristumiskohta riigiteelt 11191 km 4,685 ning
kohalikku Kuusiku tänavat.
4.6. TEHNOVÕRGUD
Kuusiku tn 1 maaüksusel paiknevad 11191 Harku-Rannamõisa teepoolsel küljel sidekaabel, piirkonna
ühisveevarustus ja -kanalisatsioonitorustikud.
Kuusiku tn 1a maaüksusel paiknevad: elektriliin (teenindab Kuusiku tn 1 maaüksust), piirkonna
ühisveevarustus ja -kanalisatsioonitorud, gaasirajatis, sademeveetorustik, sidekaabel.
4.7. KEHTIVAD PIIRANGUD
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-
4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.
Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.
Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele
katastriüksustele registreeritu
Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni
30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 7
juhul vähendada. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa km 4,55-4,69, mille tee
kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb,
et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit
võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud
detailplaneeringuga on Kuusiku tänava kaitsevöönditeks määratud äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit.
Kuusiku tn 1, kinnistu nr 474802 on seatud isiklik kasutusõigus Harku vald kasuks. Isiklik kasutusõigus
tee ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks, hooldamiseks, remontimiseks, tee
korrashoiu korraldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks tee avaliku kasutamise ja liiklemise
eesmärgil, vastavalt 02.03.2018 sõlmitud lepingu punktidele 3.1.–3.10 ning lepingu lisaks olevale
plaanile (2.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.03.2018).
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd on 2m torustiku välispinnast või
kandekonstruktsioonist mõlemale poole.
Elektripaigaldise kaitsevöönd -maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Gaasitorustiku kaitsevöönd- gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku on A- ja B-
kategooria gaasipaigaldiste korral torustiku välimisest mõõtmest 1 meetrit;
Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter
5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS
5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 ja Kuusiku tn 1a
maaüksustest kolme elamumaa krundi moodustamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse
määramine üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks kavandatakse Kuusiku tn
1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krundi olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee
äärde ning Kuusiku tn 1a maaüksusest ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krundi, mida on
võimalik hiljem liita Kuusiku tn 3 katastriüksusega. Planeeringu lahendusega antakse suunitlused ala
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise osas.
Planeeritud elamumaa krundil pos.2 paiknevad olemasolevad kõrvalhooned, mida soovitakse ühendada
arhitektuurselt üheks eluhooneks koos kõrvalhoonega. Krundil pos. 3 paikneb olemasolev elamu ning
krundile pos. 4 on kavandatud rajada uued ehitised selliselt, et maantee poolsele küljele jääks nii müra,
kui autoliiklusest tuleneva saaste leviku tõkestamiseks kõrvalhoone ja elamu on kavandatud Kuusiku
tänava poolsele küljele.
Planeeritavad krundid
Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine
nr kasutusotsta planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve
rve DP liigi suurus m² liites, lahutades osade pindala m² katastriüksuse liikide
järgi (+/-) järgi
1 LK 100% 243 19801:002:2470 -243 Elamumaa
2 EP 100% 1500 19801:002:2470 -1500 Elamumaa
3 EP 100% 1947 19801:002:2470 -1366 Elamumaa
19801:001:4050 -581 Sihtotstarbeta maa
4 EP 100% 1501 19801:002:2470 -986 Elamumaa
19801:001:4050 -515 Sihtotstarbeta maa
5 EP 100 134 19801:001:4050 -134 Sihtotstarbeta maa
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 8
EP- üksikelamu maa, LK- kergliiklusmaa
Näitajad kruntide kohta
maapinnast (m) Elamu/abihoone
Maa sihtotstarve ja osakaal (% )
Maa sihtotstarve ja osakaal (%)-
-detailplaneeringu liikide kaupa
Suurim hoonete kõrgus-kõrgus
Krundi planeeritud suurus m²
Suurim ehitisealune pind m²
Katastriüksuse liikide kaupa
Kitsendused ja servituudid
Hoonestusala suurus
Suurim korruselisus-
Hoonete arv krundil
Suletud brutopind
(elamu/abihoone)
elamu/abihoone
Pos. nr
1 243 - - - - - LK L - 30m tee kaitsevöönd
Olemolevate
tehnovõrkude servituudi
ala
2 1500 300 455 II/I 9/5 2(1/1) EP E 600 30m tee kaitsevöönd
Olemasolevate
tehnovõrkude servituudi
ala
3 1947 300 1312 II/I 9/5 2(1/1) EP E 600 30m tee kaitsevöönd
10m tänava kaitsevvöönd
Sidekaabli servituut 1m
kaabli teljest
Gaasirajatise servituut 1m
gaasirajatise teljest
Vee- ja kanalisatsiooni
servituut, 2m rajatise
teljest
4 1501 300 689 II/I 9/5 2(1/1) EP E 600 30m tee kaitsevvöönd
Olemasolevate
tehnovõrkude servituudi
ala
5 134 - - - - - EP E - 10m tänava kaitsevvöönd
Sidekaabli servituut 1m
kaabli teljest
Veetorustiku 2m
servituut torustiku teljest
Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa
Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda on paika pandud
järgmised ehituspõhimõtted:
Projekteerimise reeglid
Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning
moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone(d) ja nende
välisviimistlus peavad sobima põhihoonega.
Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on
ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev
osad).
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 9
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“
§ 19. Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.
(2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon
horisontaaltasapinnal.
(3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža,
varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta
arvesse hoone küljes olevat:
1) vihmaveesüsteemi;
2) päikesekaitsevarjestust;
3) terrassi;
4) kaldteed ning treppi;
5) valguskasti;
6) vundamendi taldmikku;
7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned:
• Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb
arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt
harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga
väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).
Kuusiku tn 1 jagamisel jääb krundile pos. 2 olemasolev välikamin (väikeehitis), mis paikneb Kuusiku tn 3
piirist 1,5m kaugusel.
Arhitektuursed tingimused kruntidel pos. 2, 3,
Krundil võib paikneda 1 elamu ja 1 abihoonet
Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealset korrus ning abihoone I maapealne korrus
Elamu kõrgusega maapinnast kuni 9m ning abihoone kõrgus maapinnast kuni 5m
Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m
Lubatud katusekalle on vahemikus 0º-60º, kasutada kombineeritud katusekaldeid.
0° katusekalle on lubatud vaid ühekordse hoonemahu puhul.
Kahekorruseline elamu ja kahekorruselise elamu osa peab olema viilkatusega või ühepoolse
katusekaldega.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 10
Arhitektuursed tingimused kruntidel pos. 4
Krundil võib paikneda 1 elamu ja 1 abihoonet
Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealset korrus ning abihoone I maapealne korrus
Elamu kõrgusega maapinnast kuni 9m ning abihoone kõrgus maapinnast kuni 5m
Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m
0º-20º katusekalle on lubatud vaid ühekordse hoonemahu puhul.
Kahekorruseline elamu, katusekaldega 28°-45°, peab olema viilkatusega või ühepoolse katusekaldega.
Kasutatavad ehitusmaterjalid
Hoonete lubatavad välisviimistlus materjalid on: puit, kivi (nii looduslik kui tehis) fassaadipekki, klaas ja
krohvitud pinnad. Ehitiste välisviimistluses on keelatud kasutada ümarpalki ja plastikust välisvoodrit.
Aiad ja piirded
Piirdeaedade kõrgused peavad olema 1.5m vastavalt kehtivale „Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav
teemaplaneeringule“. Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Tänavapoolsete
piirdeaedade rajamisel kivi võib kasutada aia sokliosas või postidel. Läbipaistmatute plankaedade
püstitamine on keelatud.
Krundi pos.2 piirdeaias võib kasutada paekivist aia lõike, kuid kogu kinnistu piiri ulatuses ei ole kinniste
kivimüüride rajamine lubatud. Krundi pos. 2 piirdeaia täpne lahendus antakse hoone ehitusprojekti
mahus.
Joonis moodustatava krundi pos. 2 paekivist piirdeaia mõõtudega.
Teed ja platsid
Juurdepääs planeeritud elamumaa kruntidele pos. 3 ja 4 on tagatud Kuusiku tänavalt ning juurdepääs
krundile pos. 2 on tagatud olemasolevalt ristumiskohast riigiteelt 11191 km 4,685.
Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni
30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud
juhul vähendada. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa km 4,55-4,69, mille tee
kaitsevöönd on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 11
Krundi pos. 2 hoonestus on planeeritud riigiteest 11191 Harku-Rannamõisa 10,87m-21.87m seoses
olemasolevale kõrvalhoonega ning krundi pos. 4 hoonestus 15,82m-24,46m, kuna teepoolsele küljele
soovitakse rajada kõrvalhoone, mis on nii müra kui saaste tõkkeks.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 kui see ei vähenda riigitee ohutust.
Detailplaneeringu joonisele on peale kantud riigitee nähtavuskolmnurk „Peatu ja anna teed“ 8x100m.
Käesolevas detailplaneeringus uusi ristumiskohti riigiteega ei ole ette nähtud. Planeering ei näe ette
riigitee laiendamist. Riigiteel parkimist, sh manööverdamist ei ole lubatud.
Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb,
et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit
võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Antud
detailplaneeringuga on Kuusiku tänava kaitsevöönditeks määratud äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit.
Müra, vibratsioon ja ohusaaste on peatükis 7.
Kuna krundi pos. 4 sissesõidu kohal asuvad täna avalikud pakendikonteinerid, siis detailplaneeringuga on
kavandatud pakendikonteineritele uus asukoht, mis tuleb rajada enne krundi pos.4 sissesõitu rajamist
krundi pos. 4 omaniku poolt.
Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.
Sõiduautode parkimiskoht tuleb lahendada omal krundil.
Parkimisnormatiiv ( Elamute parkimisnormatiiv väike-elamute alal).
Pos. nr Ehitise otstarve Normatiivsete Normatiivne Detailplaneeringus
parkimiskohtade parkimiskohtade arv ettenähtud
arvutus parkimiskohtade arv
1 Elamu - 3 3
2 Elamu - 3 3
3 Elamu - 3 3
KOKKU 9 9
5.2. VERTIKAALPLANEERING
Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete
ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida
ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Sademevete juhtimine
naaberkinnistule ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole
lubatud.
5.3. INSENERTEHNILINE LAHENDUS
Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja
hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.
Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.
Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks
vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku
teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 12
5.3.1. VEEVARUSTUS
Planeeritav ala asub OÜ Strantum vee-ettevõtluspiirkonnas. Veevarustus tagatakse vastavalt OÜ
Strantumi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 27.07.2021.
Planeeritava ala ööpäevane veevajadus
Krundi pos.nr Veevajadus m³/ööpäevas
2 0,3
3 0,3
4 0,3
Kokku Q =0,90 m³/d.
Krundi pos.2 liitumine veetrassiga toimub krundil pos.1 olemasolevast ÜVK kohasest veetrassist. Krunt
pos.3 omab liitumist veetrassiga, kuid see tuleb tõsta ümber teemaale kuni 1m kinnistu piirist. Krundile
pos.4 tuleb rajada uus liitumine Kuusiku tänaval kulgevast ÜVK kohasest veetrassist, liitumine rajada
teemaale kuni 1m kinnistu piirist. Krundi pos. 3 tarbeks liitumispunkti ümbertõstmine ja pos. 4 tarbeks
uue liitumispunkti rajamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus.
Liitumiseks veetrassiga tuleb sõlmida OÜ Strantumiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumislepingu.
5.3.2. KANALISATSIOON
Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni
0,9m³/d.
Planeeritud elamumaa krundi pos.2 kanalisatsioon on lahendatud survetrassi baasil, kust reoveed
juhitakse Harku-Rannamõisa teel paiknevasse De110 survekanalisatsiooni (krundi pos.1). Elamumaa
krundile planeeritakse kinnistu omaniku halduses olevat eramaja pumplat, mille asukoht määratakse
hooneprojekti käigus.
Kuusiku tn 1 elamu omab liitumist OÜ Strantumiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid
moodustatava krundi pos. 3 puhul tuleb ÜVK kohane liitumispunkt tõsta ümber teemaale kuni 1m
kinnistu piirist.
Planeeritud krundi pos. 4 kanalisatsiooni lahenduseks rajatakse uus liitumispunkt Kuusiku tänaval
paikneva De 160 isevoolse ühiskanalisatsioonil olemasoleva kanalisatsioonikaevu baasil.
ÜVK korrastamine ja liitumisvõimaluste rajamine peab olema teostatud enne hoonete ehitisõiguse
andmist. Krundi pos. 3 tarbeks liitumispunkti ümbertõstmine ja pos. 4 tarbeks uue liitumispunkti
rajamine on planeeringust huvitatud isikute kohustus. Liitumiseks kanalisatsioonitrassiga tuleb sõlmida
OÜ Strantumiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumislepingu.
5.3.3. SADEMEVESI
Kuusiku tn 1 elamu katuselt tulevad sademeveed on juhitud Kuusiku tänava sademeveekanalisatsioon.
Planeeritud uute elamumaa kruntide sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal
kinnistul. Hoonete katuse sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel
immutatakse. Soovitav on ette näha sademevee kogumine kastmisveeks. Võttes arvesse viimastel
aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis on vihmavee kogumine
muutunud eriti oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib kasutada põuaperioodidel aiamaa kastmiseks.
5.3.4. TULETÕRJEVEE VARUST US JA TULEOHUTUSNÕUDED
Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.
Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu
alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim
tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 13
Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine
(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks
tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.
(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa
meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tulelevikut.
(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-
klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800
ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes
4 esitatud piirväärtusi, peab:
1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;
2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale
konkreetsele hoonele või rajatisele.
Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Kuusiku tn ja Harku tee ristmikul paiknevast
tuletõrjehüdrandist, mis paikneb planeeritava ala vahetus läheduses.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega.
5.3.5. GAASIVARUSTUS
Kuusiku tn 1 olemasoleva elamu tarvis on rajatud liitumisvalmistus gaasivarustuseks ning sõlmitud
maagaasi müügileping AS Alexela´ga , müügileping nr. GA1200088169.
Gaasivõrgu liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused on väljastatud Gaasienergia AS/Adven Eesti
AS poolt 30.06.2021. Gaasienergia AS/Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev A kategooria maa-alune
gaasitorustik paikneb Kuusiku tänav ja Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 transpordimaa kinnistutel.
Detailplaneeringuga käsitleva üksikelamu Kuusiku tn 1 kinnistu maagaasiga varustamiseks on ette
nähtud olemasoleval maagaasitorustikul liitumispunkt kinnistu ida poolse piiri lähedal.
Detailplaneerinuga on ette nähtud olemasoleva liitumispunkti maakraani ümbertõstmist Kuusiku
tänavale Kuusiku tn L1 kinnistule moodustatava kinnistu piirile. Detailplaneeringuga moodustatava
lõuna poolsema kinnistu (krunt pos.4) jaoks on planeeritud haru ja liitumispunkti maakraan alates
olemasolevast gaasitorustikust Kuusiku tänaval kuni moodustatava kinnistu piirini.
Krundi pos. 3 tarbeks liitumispunkti ümbertõstmine ja pos. 4 tarbeks uue liitumispunkti rajamine on
planeeringust huvitatud isikute kohustus.
Kuna moodustatava elamumaa krundi pos. 2 tarbeks ei soovita liitumist gaasienergiaga, siis
detailplaneeringuga pole lahendatud krundi pos. 2 liitumist maagaasiga.
5.3.6. SOOJAVARUSTUS
Krundi pos. 3 soojavarustus on lahendatud gaasiküttega, MAAGAASI MÜÜGILEPING nr. GA1200088169.
Soojavarustus kruntidel pos. 1 ja 2 lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada
elektrikütet, pelletikütet, gaasiküte, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 14
Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.
Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist
5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m.
Kuna soojuspuurauk on lõpuni tamoneeritud ning temast vett ei võeta,
siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.
Enne puuraukude rajamist tuleb Harku Vallavalitsuselt taotled puuraukude asukoha kooskõlastus.
Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana.
Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.
5.3.7. ELEKTRIVARUSTUS
Elektrilevi OÜ poolt on väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38261 27.07.2021
Kuusiku tn 1 maaüksusel olev elamu omab liitumist Elektrilevi OÜ-ga.
Planeeritud kahe uue elamumaa kruntide elektrivarustuseks on planeeritud uus mitmekohaline
liitumiskilp, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist
objektini näha ette maakaabliga. Liitumiskilbi asukoht paikneb jaotuskilbi JK49332 vahetus läheduses.
Jaotuskilp JK49332 on Kariku:(Tabasalu) F1 fiidri toitel.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
5.3.8. TELEKOMMUNIKATSIOON
Kuusiku tn 1 kinnistul ja selle ääres paiknevad Telia liinirajatised: sidekanalisatsioon sidekaevudega.
Olemasoleva hooneni on välja ehitatud maasidekaabel, mis hoones on otsastatud jaotuskarbiga.
Antud detailplaneeringuga liitumine Telia sidekaabliga toimib vastavalt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 35348757.
Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud individuaalsed 50mm sidekanalisatsiooni trassid.
Planeeritavate trasside liitumine on kinnistule väljaehitatud 50mm sidekanalisatsiooni torust,
paigaldades sellele torule sidekaevu. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatete all
1m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8mm. Tagada normatiivsed
sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele
tasapinnale. Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja
isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul,
vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15. Hoonete püstitamiseks tehtavale ehitusprojektile
tuleb taotleda uued tehnilised tingimused.
Hoonete sisevõrgud projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonetesse
vajalikumahulised andmesidejaotlad. Sisevõrk rajada CAT6 tüüpi kaablitega. Jaotlasse peab olema
paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 220V elektrivõrguga.
Vastavalt Telia Eesti AS kooskõlastusele nr 35599873 tuleb Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste
planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78
nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,
MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku
juhenditest ja nõuetest.
6. HALJATUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD
Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Ehitustööde piirkonnas kaitsta puude juurestikku
ja tüvesid, et vältida vigastuste tekkimist. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid
kujasid. Uue haljastusplaani koostamisel tuua kinnistule rohkem madalhaljastust (leht- ja okaspõõsaid).
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 15
Kõrghaljastuse likvideerimisel lähtuda kehtivast puude raie korrast Harku vallas. Ühtki puud ei tohi
likvideerida ilma raieloata. Ilma raieloata tohib likvideerida vaid võsa, mis on alla 8cm
rinnatisdiameetriga.
Uue kõrghaljastuse rajamiseks on soovitav kasutada:
Okaspuud:
lehised (Larix sp.)
kadakad (Juniperus sp.)
Lehtpuud :
harilik vaher ja tema vormid (Acer platanoides cv.)
mägivaher (Acer pseudoplatanus)
harilik pihlakas ja tema vormid (Sorbus aucuparia cv.)
poopuu (Sorbus intermedia )
viirpuud (Crataegus sp.) jt.
Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma
sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.
Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei
ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1
punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1
nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes
KeHJS § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,
mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse
langetamine.
Planeeritaval alal keskkonda reostavad objektid puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav
ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse
isevoolselt reoveekanalisatsiooni
Jäätmed tuleb koguda liigiti.
Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.
Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele
märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis.
Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla
jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul
asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit.
Kuna krundi pos. 4 sissesõidu kohal asuvad täna avalikud pakendikonteinerid, siis detailplaneeringuga on
kavandatud pakendikonteineritele uus asukoht, mis tuleb rajada enne krundi pos.4 sissesõitu rajamist
krundi pos. 4 omaniku poolt.
Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja
haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 16
7. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE
Autotranspordi näol on tegemist küllaltki suure saasteallikaga, mis avaldab mõju nii inimesele kui
loodusele. Vastavalt Eesti keskkonnastrateegiale mõjutab transport keskkonda järgmiselt:
❖ saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid;
❖ saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega;
❖ liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude
ohtlike ainetega;
❖ ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi (rändeteede tõkestamine).
❖ tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni.
Mis on müra? Teaduslikult väljendudes on müra eri sageduse ja intensiivsusega helivõngete kogum.
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja
jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema
aja kestel).
Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest,
teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud
haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev
sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete
sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või
hoonestamata ala kategooriast.
Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist
(liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa.
Müra normtasemeteks on piirväärtus ja sihtväärtus:
• müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut
ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
• müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel (rakendatakse uute
müratundlike alade planeerimisel ehk üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmisel).
Kehtestatud normtaseme suurus sõltub maa-ala kasutusest.
Maa-alad jaotatakse vastavalt üldplaneeringu kohasele maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
I kategooria – virgestusrajatise maa-alad;
II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,
rohealad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
V kategooria – tootmise maa-alad;
VI kategooria – liikluse maa-alad.
Suurim lubatud ekvivalentne müratase on kategooriate kaupa esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 17
Tabel 1. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast
Aeg, Piirväärtus Sihtväärtus
Kategooria
indikaator Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra
päev, Ld 55 55 50 45
I kategooria
öö, Ln 50 40 40 35
päev, Ld 60/651 60 55 50
II kategooria 1
öö, Ln 55/60 45 50 40
III kategooria päev, Ld 65/701 65 60 55
IV kategooria öö, Ln 55/601 50 50 45
1
lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel
Analüüsides riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteeliiklusest tingitud mürataset km
6,37-8,27, kui 2017 aasta liiklussagedus oli 10790 autot/ööpäevas, siis selgub tuginedes Maa-ameti
mürakaardile, et aasta keskmine müratase on normis (60dB) 18m kaugusel tee teljest ja öine müratase
on (55dB) on normis 8m kaugusel tee teljest.
Planeeritav ala paikneb 11191 Harku-Rannamõisa km 4,685. 11191 Harku-Rannamõisa liiklussagedus
2020 aasta seisuga on 2248 autot ööpäevas, seega 4,80 korda väiksem kui 2017 aastal 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 6,37-8,27. Liikluskiirus detailplaneeringu raames on 50km/h, tee on
korrektse asfaltkattega.
Krundi pos.2 abihoone hoonestusala paikneb tee teljest 14m kaugusel ning perspektiivse eluhoone
hoonestusala kaugus on tee teljest 24m kaugusel. Krundi pos. 4 abihoone hoonestusala kaugus tee
teljest on 24m ka eluhoone hoonestusala kaugus tee teljest 32m, kusjuures on 1 lubatud müratundliku
hoone teepoolsel küljel müra tasemeks 65dB päeval ja 60dB öösel.
Analüüsi alusel saab järeldada, et olemasolevate ning planeeritavate hoonetele mõjuv müra ei ületa
piirväärtust.
Soovitav on rakendada hoonete projekteerimisel järgmisi leevendavaid meetmeid:
1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli
6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks
projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva
heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB)
on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide
vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate
konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO
717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul.
Hoone seinakonstruktsioonid tuleb planeerida tõhusa heliisolatsiooniga.
2. Akende valikul elamu maantee poolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile
teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna
nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav
kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid, mille heliisolatsioon R´w + Ctr ≥ 35 dB.
3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud
elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et
ruumides ületatakse lubatud müratasemed.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 18
Planeeritav ala asub Tabasalu alevikus kuhu vald ei luba müratõkkemüüride püstitamist, seetõttu
krundi igakordne omanik peab arvestama maanteelt tuleneva müra, tolmu jm häiringuga.
Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon
Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse
vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase
materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased
summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist
oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.
Vibratsioon liiklusest tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust,
sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad
varuosad jne). Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib
kahjustada hooneid.
Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku
tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada
korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega
hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid
isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused
antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel
kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.
Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste
Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast
kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb
riigitee ning planeeritud elamumaa kruntide hoonestusalade vahelisel alal säilitada olemasolev
kõrghaljastus ning soovitav teepoolsele küljele rajada hekke, mis takistavad õhusaaste levimist.
Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud
häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega
seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja.
8. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast
maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni
imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja
vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest,
keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada
majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid.
Radoonist tulenev terviserisk
Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda
tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon
ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise
radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne
lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 19
Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja
tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti.
Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele
ohtu ei kujuta.
Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega
alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne
detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad
järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.
9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid
10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:
1) Kinnisasja jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse otstarbele;
2) Planeeringujärgsete servituutide seadmine ning vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja
servituutide kandmine kinnistusraamatusse;
3) Transpordimaa sihtotstarbega krundi pos. nr 1, suurusega 243m², tasuta võõrandamine Harku
vallale;
4) Olemasolevate liitumispunktide ümbertõstmine ja uute liitumispunktide rajamine jääb
planeeringust huvitatud isikute kohustusteks. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest
liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni.
5) Kuusiku tn 1 kinnistu omanik on kohustatud ümber tõstma gaasivõrguga olemasoleva liitumispunkti
maakraani moodustatava kinnistu piirile. Liitumispunkti maakraani ümber ehituse tingimustes leppida
kokku Adven Eesti Asiga/Gaasienergia ASiga enne ehituse algust, tagada gaasivõrgu ettevõttele ehituse
järelevalve tegemise võimalus;
5) Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi
ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse
realiseerimist sellel maaüksusel.
Riigitee ristmiku ümberehitus (vajaduse esinemisel) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused
(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,
tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat
pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §
99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Transpordiamet.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 20
11. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,
tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 21
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan_420x580
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_420x850
Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Kuusiku tn 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering lk 22
HARKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Tabasalu 06. detsember 2022 nr 627
Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus
19801:002:2470) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970)
tööle nr HDP-02/2021.
A. Planeeritava ala kirjeldus
Planeeritav ala, suurusega u 0,53 ha, paikneb Tabasalu alevikus Harku tee ja Kuusiku tn
ristmikust u 50 m kaugusel põhja suunas, piirnedes põhjast Mesika tn 2 (katastritunnus
19801:001:4521) üldkasutatava maa ja transpordimaaga, Mesika tn 4 (katastritunnus
19801:001:4522) elamumaaga ja Kuusiku tn 3 (katastritunnus 19801:002:1062) elamumaaga, idast
Kuusiku tänav (katastritunnus 19801:002:1113) transpordimaaga, Kuusiku tänav L1 (katastritunnus
19801:001:3584) transpordimaaga, lõunast Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 (katastritunnus
19801:001:3260) transpordimaaga ning läänest 11191 Harku-Rannamõisa tee (katastritunnus
19801:002:0299) transpordimaaga.
Kuusiku tn 1 maaüksus, suurusega 4095 m², on elamumaa 100%. Ehitisregistri andmetel asub
maaüksusel elamu (ehitisregistrikood 116002208) ja abihoone (ehitisregistrikoodidega 116002209).
Maaüksusel kasvab kõrghaljastust. Juurdepääs maaüksusele on Kuusiku tänavalt üle reformimata
riigimaa ja Harku-Rannamõisa teelt.
Kuusiku tn 1a maaüksus, riigi reservmaa (katastritunnus 19801:001:4050), suurusega 1229 m2, on
hoonestamata ning kaetud kõrghaljastusega.
Planeeritavale alale jäävate maaüksuste kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,
elektripaigaldise kaitsevöönd, sideehitiste kaitsevööndid ja gaasipaigaldise kaitsevöönd.
B. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kuusiku tn 1 maaüksusest ja
reformimata riigimaast kolme elamumaa krundi moodustamiseks ning moodustatavatele kruntidele
ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on
detailplaneeringuga soov kavandada Kuusiku tn 1 maaüksusest transpordimaa sihtotstarbega krunt
olemasoleva kergliiklustee tarbeks Rannamõisa tee äärde ning reformimata riigimaast 1 ehitusõiguseta
elamumaa sihtotstarbega krunt, mis tulevikus on võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega.
Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsude ning tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu
Detailplaneeringuga kavandatakse kolm ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega krunti vastavalt
detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 1500 m2, krunt pos nr 3 suurusega
1947 m2 ja krunt pos nr 4 suurusega 1501 m2. Üks ehitusõiguseta elamumaa sihtotstarbega krunt
vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 5 suurusega 134 m2 ning üks transpordimaa
sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 1 suurusega 243 m2.
Moodustatavatele ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega kruntidele pos nr 2, pos nr 3 ja pos nr 4
määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga vastavalt
detailplaneeringu põhijoonisele kuni 300 m2. Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on
planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks
maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on kruntidel pos
nr 2 ja pos nr 3 määratud vahemikus 0-60°, kasutades kombineeritud katusekaldeid.
Kahekorruseline elamu ja kahekorruselise elamu osa peab olema viilkatusega või ühepoolse
katusekaldega. Ühekorruselise hoone puhul on lubatud ka 0° katuse kaldega hoone püstitamine.
Krundil pos nr 4 on kahekorruselisel hoonel lubatud katuse kalle määratud vahemikus 28-45° ning
ühekorruselise hoone puhul on lubatud katuse kalle määratud vahemikus 0-20°.
Detailplaneeringuga moodustatakse Kuusiku tn 1a maaüksusest üks ehitusõiguseta elamumaa
sihtotstarbega krunt, mis on tulevikus võimalik liita Kuusiku tn 3 maaüksusega ja Kuusiku tn 1
maaüksusest moodustatakse detailplaneeringuga üks transpordimaa sihtotstarbega krunt olemasoleva
kergliiklustee tarbeks Harku-Rannamõisa tee äärde, mis võõrandatakse tasuta vallale.
Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile on lahendatud Harku-Rannamõisa teelt ning Kuusiku
tänavalt.
Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimusetele.
D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning
Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu
lahenduse ja tingimustega.
E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni
Detailplaneeringu koostamise algatas Harku Vallavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 100.
Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus Harku vallamajas
26. august 2021.
Detailplaneering võeti vastu 26. mai 2022 Harku Vallavolikogu otsusega nr 52.
F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 01. juulist 2022 kuni 14. juulini 2022.
Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid
ei esitatud.
G. Kokkuvõte
Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetlusdokumentidega, on
seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole
huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda
kinnisasja vabaks kasutamiseks.
Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning on
kooskõlas Harku Valla kehtiva üldplaneeringuga ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke
alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.
Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete
vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades
säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu.
Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isikud, kes on ühtlasi ka
planeeritava ala maaüksuste omanikud, sõlminud Harku Vallavalitsusega 14.11.2022 notariaalse
lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid.
Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike
2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017
määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel:
1. Kehtestada Tabasalu alevikus Kuusiku tn 1 (katastritunnus 19801:002:2470) maaüksuse ja
lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-02/2021.
2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused
on järgmised:
1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi
kandmine kinnistusraamatusse;
3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 1 suurusega 243 m² tasuta võõrandamine vallale;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja
– rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi
kavandatud liitumispunktideni;
5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud
krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete
ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1
3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud
14.11.2022 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Krause
vallavanem Maarja Lehemets-Tihhanov
vallasekretär
1. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale
Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload