dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine

Rahandusministeerium · 12. detsember 2022
Viit
15-3/9746-1
Registreeritud
12. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. jaanuar 2023

Failid

  • 📎vallavalitsuse_korraldus_nr_574.asice2333 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Kiili Valitsuse 06.12.2022 korralduse nr 574 juurde Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Jussinuka detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 40572 m². Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Jussinuka 40572 m² 30401:001:0471 Maatulundusmaa 100% Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirneb: Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Pilve 38157 m² 30401:001:1368 Maatulundusmaa 100% 2 Aasa 105704 m² 30401:001:1460 Maatulundusmaa 100% 3 Priidu 15,43 ha 30401:001:0846 Maatulundusmaa 100% 4 11115 Kurna-Tuhala tee 218393 m² 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Ehitisregistri andmetel kinnistul hooned puuduvad. Olemasolev tehnovarustus Puuduvad liitumised. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11115 Kurna-Tuhala teelt. Kehtivad piirangud: Maa-ameti infosüsteemi andmetel põhjustavad katastriüksusele kitsendusi: • 11115 Kurna-Tuhala tee teekaitsevöönd • Maaparandussüsteemi ala 1/8 • Geodeetiline märk • Sideehitise kaitsevöönd ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud. 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus, kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeirngust 2/8 Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Jussinuka katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa (E), kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ja üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohooned. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused: • Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam. • Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). • Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. • Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. • Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). • Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla. • Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Detailplaneeringuga kavandatu Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Hoonete eskiislahendused peavad olema esteetilised ja koostajal piisavalt kogemust avalike hoonete loomisel. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. 5. Avalik huvi Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid 3/8 vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna hu- vina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV ko- hustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seo- tud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 6. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efek- tiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põh- jendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 6.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eel- dused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruu- milise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisal- dab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitek- tuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsama- jandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsu- sega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumi- loome töörühma lõpparuanne): • ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkritee- riumid; • 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehitus- kultuuri edendamine; • Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; • PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; • Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise ju- hend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus 4/8 -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid va- jadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvali- teedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alterna- tiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimusti- kule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialis- tide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukor- dade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seis- neb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud oluli- semaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalus- tatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalita- tiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnan- gute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikon- kursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüstee- miga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töö- rühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 8 ILU 2 FUNKTSIONAALSUS 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 7 KOHATUNNETUS 0% 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm 5/8 Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 6.2. Äri- ja tootmismaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): • atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; • elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga; • ettevõtluse arengu soodustamiseks tootmisettevõtete võimalike asukohtade esitamisega. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus ela- mine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: • uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; • vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste te- ket piirkonna looduskeskkonnale; • uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; • miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; • atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiiv- sed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; nega- tiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda või- vad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tule- mused on esitatud tabelis 3. Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev elamistingimused paranevad. hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade planeerimisega suureneb pakutavate kohalike teenuste arv. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb raskeliikluse liiklus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 4 uut ärikinnistut ja majanduslik mõju on kohalikele elanikele tuntav, samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral. uute elanike tulek piirkonda, suurendab Positiivne mõju: äripindade moodustamisega elanike kasvu ette näha nii valla kui ka teenuse pakkujate pole. Suureneb pakutavate teenuste arv vallas ja lähipiirkonnas. tulusid transpordi-ja infrastruktuuri Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus paranemine valla eelarvele. ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet). Suureneb raskeliikluse liiklus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. 6/8 liikumisvõimaluste ja Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus juurdepääsetavuse paranemine valla eelarvele. loodusmaastiku asendumine Pigem positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. tehismaastikuga (looduskoosluste Olemasolev hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade hävimine) planeerimisega suureneb pakutavate kohalike teenuste arv. maastiku killustumine Pigem positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade planeerimisega suureneb pakutavate kohalike teenuste arv. põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole. tasuvuse vähenemine maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. kinnisvaraarenduse muutumine Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev valdavaks maakasutuseks – söötis hooldamata looduslik ala korrastatakse. Äripindade planeerimisega kõlvikud suureneb pakutavate kohalike teenuste arv. ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale ning planeeringuga täidetakse puuduv osa Kiili alevikust. sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Puudub mõju: Äripindade planeerimisega suureneb pakutavate rajamise vajadus – suur koormus valla kohalike teenuste arv kuid mitte vajadus sotsiaalse infrastruktuuri eelarvele järele. võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega. transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine) pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate suurenemine tingimuste seadmisega. ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate takistatud tingimuste seadmisega. radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone võimalik visuaalne reostus Positiivne mõju: detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega nõutakse esteetiliste hoonete ehitamist. Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (4) kuid positiivsed mõjud (8) on ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 7. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on 7/8 keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. 1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp. 2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. 8. Detailplaneeringu menetlus 02.08.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. 10.08.2022 – Algatamise taotlus, 8-1/1829-1. 23.09.2022 – Haldusleping nr 8-15/134-22. Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 8/8 Lisa 4 Kiili Valitsuse 06.12.2022 korralduse nr 574 juurde KIILI ALEVIS JUSSINUKA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Jussinuka detailplaneering. Asukoht: Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 40572 m2. Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: • Kiili valla üldplaneering 2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus, kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Käesolev detailplaneering sisaldab Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta 1/5 Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks 2/5 tagatud vee liikumine läbi teetammi; lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist; 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale läbi Priidu kinnistu (lahendatud Priidu kinnistu detailplaneeringuga). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Ligipääs planeeringualale peab olema tagatud ka läbi Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. 8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega, 8.1.2 Põllumajandus- ja toiduametiga, 8.1.3 Transpordiametiga, 8.1.4 Terviseametiga. 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa: • tiitelleht; 3/5 • sisukord; • täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); • seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 9.1.2 joonised: • situatsiooniskeem; • tugiplaan; • planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs; • põhijoonis; • tehnovõrkude joonis; • vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab: • Seletuskiri • Joonised • Tehnilised tingimused • Kooskõlastused 10.2 Lisade kaust sisaldab: • Menetlusdokumendid • Koostatud uuringud 10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: 1_Jussinuka_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu) ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu. 4/5 13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 5/5 Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 06.12.2022 korraldusele nr 574 Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alevis Jussinuka detailplaneering osas. 1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus, kohvik, juuksur jne). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. 2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Maa-ala juhtotstarbeks on sellel alal tootmis ja/või ärihoonete maa ja väikeelamumaa (vt joon 1). Menetletav detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks. Ala on ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkond. 1 Joon.1 Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust EV-väikeelamumaa, võimalikud arengualad juhtotstarbega B-kaubandus, teenindus ja büroohoonete maa A – üldkasutatava hoone maa T/B- tootmis-ja/või ärihoonete maa (DP apa põhjanurk) Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD andmetel, seisuga 25.08.2022): Alast põhjas- Priidu kinnistu detailplaneering, eesmärgiks Kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneering on vastu võetud. Alast idas, teisel pool Kurna- Tuhala teed- Miku maaüksuse dateilplaneering, eesmärgiks ala Kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja 2 tehnovõrkude lahendamine. Kehtestatud otsusega nr 119, 18.04.2018. Detailplaneeringut viiakse ellu. Alast kagus on Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering. Eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine.Kehtestatud otsusega nr 54, 20.06.2011. Detailplaneeringut viiakse ellu. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus. 3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus Võttes aluseks KeHJS § 33 lõike 2 punktid 1, 3-5, tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmisest : − missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; − missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; − strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; − strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; − strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; − mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; − oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; − mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; − eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; − mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri veebikeskkonnast saadud informatsiooni. Detailplaneeringu ala paikneb Kiili valla põhjapoolses osas olevas Vaela külas. Planeeringuala idapiiriks on 11115 Kurna-Tuhala tee. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringutega on ette nähtud maatulundusmaa jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast kirdes on rajatud ridaelamud ja ühepere elamud. Alast lõunas on alustatud töid elamute rajamiseks. Ehitised EHR-i (ehitisregistri) andmetel täna alal hooneid ei ole. Maakatastri andmetel põhjustavad alale kitsendusi (vt joon 2) *11115 Kurna-Tuhala tee (teekaitsevöönd), 3 *maaparandussüsteemi ala (Kiili), *geodeetiline märk Vaela, *sideehitise (kaitsevöönd). Detailplaneeringu alast põhjas, lõunas, läänes on Maakatastri andmetel praegu maa- tulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused (Priidu, Pilve, Aasa), kirdes-idas (teisel pool Kurne-Tuhala teed) asuvad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestikul (Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalne lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega). Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Joon.2 Detaiplaneeringuala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed) 4 Alal paiknevad peamiselt leostunud gleimullad, ka koreserikkad ja rähksed gleimullad. (Go,Gk), ala põhjapoolsel nurgal aga gleistunud leostunud mullad (Kog, vt joon.3). Inimtegevus (maa harimine põllumajandussaaduste tootmiseks ja kuivendussüsteemide rajamine) on mõningal määral mõjutanud mullastikku. Samas ei ole alust väita, et mõjud keskkonnale oleksid oluliselt negatiivsed. Joon 3. Muldade paiknemine. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on suuremal osal detailplaneeringu alast põhjavesi nõrgalt kaitstud. Reovee ärajuhtimine on võimalik lahendada liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) trassiga. Reovesi suunatakse kollektortrassiga Tallinna linna reoveepuhastisse. ÜVK teenuse osutajaks on Kiili KVH OÜ. Planeeringualal kõrghaljastust ei ole. 5 Maardlad, lähim maardla (Vaela turbamaardla) jääb planeeringualast läände ca 1,2 km kaugusele. Lähim jõgi, Vääna jõgi jääb vaadeldavast alast lõuna suunas ca 3 km kaugusele. Lähim vooluveekogu, ala kuivendussüsteemide eesvooluks olev Harjuva oja (peakraav) jääb alast lõuna suunal ca 0,9 km kaugusele. Lähim looduskaitse objekt (Kurna mõisa park) asub alast kagu suunas ca 2,5 km kaugusel. Lähim mets jääb alast läände ca 0,4 km kaugusele. Infosüsteemide alusel ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel alal kaitsealuseid objekte ei ole. Lähimad kultuurimälestised jäävad alast ca 0,9 km kaugusele (arheoloogiamälestis Asulakoht nr 17975 alast põhja suunal, arheoloogiamälestis Kultusekivi nr 17976 alast lääne suunal, arheoloogiamälestis Asulakoht nr 17960 alast lõuna suunal). Pärandkultuuriobjektidest on lähim ca 0,9 km alast lõuna suunal olev Padiküla karjamõis. Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel asub keskkonnaluba (õhusaasteluba) omav ettevõte AS Efekt alast ca 1,6 km kaugusel kagus. Ohtliku objektina märgitud Maxima logistikakeskus (ammoniaagimahutid) on alast põhja suunas ca 1,7 km kaugusel. Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Piirkonnal on hea bussiühendus Tallinna linnaga ja Kiili aleviga. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis ja Jüri alevikus. Piirkonna põhiliseks tööhõivekeskuseks on Tallinn. 4.Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud mõjud, keskkonnaprobleemid Täna ei ole täpselt teada, millised tegevused alal toimuma hakkavad (va. kütuseankla). Kavandatavates hoonetes plaanitava tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning kavandatavate tegevuste keskkonnamõju (sh kumulatiivne mõju) tuleb kaaluda tegevuslubade (näit. ehituslubade) taotlemise etapis. Olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise ulatuses. Pinnas, muld- ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata 6 uuesti kasutusse haljastuses ja taimekasvatuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju kasvupinnasele (mullale). Suuremas plaanis vaadatuna ei saa väita, et kavandatud tegevused omaksid piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal. Mõju täpne ulatus pole teada. Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju. Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda. Mets ja teised looduslikud kooslused- metsamaa planeeritud tegevused kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda. Eelpool nimetatud negatiivsete mõjude suurust ja ulatust ei ole täna võimalik ette teada. Mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv tegevus) võib kaasneda juhul, kui ala piiratakse aiaga.(liikumist häiriv). Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas on ala juba pikema aja jooksul olnud tugevalt mõjutatud inimtegevusest (näit. põllumajanduslik kasutus, läheduses paiknevad elamud, maantee naabrus). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba inimtegevusest mõjutatud, võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja katastriüksuste hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Põhjavesi- üheks loodusvaraks, mida planeeritud hoonete kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Ehitustegevuse ajal ei ole vee erikasutusluba eeldatavalt vajalik. Hoonete sihtotstarbelikseks kasutamiseks (ei ole täpselt teada, milliste tegevuste tarbeks hooneid rajatakse) vajatavate veekoguste kohta täna info puudub. Olmevee tarbimiseks tuleb liituda ühisveevärgiga (teenuse pakkuja piirkonnas on Kiili KVH OÜ). Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis olulise veevajadusega tegevusi ei saa alale lubada. Kui põhjaveeressurssi eraldatakse vallale juurde, siis on võimalik ka suurema veevajadustega tegevuste lubamine. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole. Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise 7 nõudeid. Kui sademevett suunatakse suublasse, peavad olema tagatud veeseadusega kehtestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid. Reovesi- Reovee käitlemine peab vastama nõuetele ja reovee suunamisel ühiskanalisatsiooni tuleb järgida Kiili KVH OÜ poolt esitatud tingimusi. Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja Kiili KVH-ga sõlmitud lepingust, ei ole hoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne. Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- täna pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Samuti pole olemasoleva info alusel võimalik eeldada, et kavandatud tegevuse elluviimine mõjutaks olemasolevaid ettevõtteid negatiivselt. Eeldatavalt või olla väike positiivne mõju võimaliku töökohtade lisandumise läbi. Täpsed mõjud pole teada. Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib erinevaid jäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole veel teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost või tootmisjäätmete käitlemisest oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud keskkonnahäiringuid. Ehitusprojektides tuleb kajastada ehitises toimuva hakkavat tegevust ja anda selle tehnoloogiline kirjeldus. Samuti kirjeldada tekkivaid jäätmeid ja näha ette nõuetele vastavad jäätmete käitlemiskohad. Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Hoonetest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täna täpselt teada. Ehitustegevusega võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Hoonete kasutamisel tekkivate lõhnade kohta täna teavet ei ole. Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Hoonete ja taristu kasutamisega kaasneva vibratsiooni kohta teavet täna ei ole. Kui hoonete rajamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus või tegevusloas (ehitusloas) näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Keskkonnalubade vajadust tuleb hinnata ehitusprojekti menetlemisel. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja eeldatavalt huvitatud kütuse 8 säästlikust kasutamisest. Mõju täpne suurus, ulatus pole teada, kuid eeldatavalt on see negatiivne, kuid mitteoluline. Sõltuvalt kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei ole see oluliselt negatiivne. Täpne info täna puudub. Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline. Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada suhteliselt väikeseks ent negatiivseks. Täpne mõju pole teada. Samuti pole täna võimalik hinnata hoonete kasutamisest kliimale lähtuvat mõju Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid - eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju kauguse tõttu ei kaasne. Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna tootmis- ja äriettevõtete poolt pakutavate teenuste arv. Võib ka suureneda töökohtade ja ka elanike arv vallas. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne. Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naabruses asuvate kinnisvarade hindasid. Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega. Pole teada, et naabruses asuvate katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Raadoon ei põhjusta eeldatavalt olulist ohtu kavandatavale tegevusele. Hoonete ehitamisel saab kasutada leevendusmeetmeid. Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta. Logistiliselt soodsa asukoha ja Tallinna linna läheduse tõttu on inimtegevus oluliselt mõjutanud piirkonda. Nii varasema põllumajandusliku tegevusega kui ka viimaste aastate ehitustegevusega on muudetud piirkonnas oluliselt maastikku, looduskeskkonda, piirkonnas on suurenenud inimtegevusest lähtuvad mõjud. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevuste tulemusena suureneb alal inimtegevuse mõju veelgi. Toimunud muudatused (ehitustegevuse tulemus) on looduskeskkonnale pöördumatud ja siiski teataval määral pöördumatud ja negatiivsed. Mõju täpne ulatus ja suurus ei ole teada. Eeldatavalt on planeeringu rakendamisega kaasnev mõju olemasoleva elanikkonna ja looduskeskkonna jaoks mitte oluliselt negatiivne, kui järgitakse detailplaneeringuga ettenähtud nõudeid ja leevendusmeetmeid. 9 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Mõju ulatus ei ole ette teada. Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse, tooraine sattumine pinnasele ja sealt vette). Õhusaastumist võib põhjustada hoonete kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud. Mõju ulatust pole teada. Jäätmevoogude (sh olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused pole täpselt teada, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha. Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju. Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha. Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Eriti oluline on, et planeeringuga ettenähtud tegevused ei põhjustaks olulist negatiivset mõju ja häiringuid naabruses asuvatele elanikele. 4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Keskkonnaameti, Terviseameti ja Põllumajandus- ja toiduameti seisukohti. 5.1 Väljavõte Keskkonnaameti kirjast .......................... 5.2 Väljavõte Terviseameti kirjast ............................ 5.3 Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast ............................. 6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine põllumajanduslikul otstarbel ja alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid 10 laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Ärihoonete, milles toimuvad tegevused ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, lisandumine sobib antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Planeeringuga tuleb näha ette võimalikele negatiivsetele mõjudele piisavad leevendusmeetmed või mitte lubada tegevusi, milledega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju (sh Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevusi). Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Vaela külas Jussinuka kinnistu detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel: - lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; - detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. - avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. - keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust. - detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. - tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud valgustust. - detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; - ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. - planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega. 11 Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. Koostas: Siiri Treimann Keskkonnanõunik 29.08.2022 12 KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 06. detsember 2022 nr 574 Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamise algatamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35 alusel ning arvestades 10.08.2022 taotlust nr 8-1/1829-1 ja 23.09.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/134- 22. Detailplaneeringu koostamise algataja, kehtestaja ja menetleja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). 1. Algatada Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu koostamine. Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 40572 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Jussinuka katastriüksuste jagamine neljaks äri- ja tootmismaa (ärimaa sihtotstarve vähemalt 70%) sihtotstarbega krundiks ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatavatele kruntidele tohib ehitada kaks kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 9,0 m. Pos. 2 ehitusõigus tankla ehitamiseks. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääsu planeerimisel arvestada Priidu (DP0207) detailplaneeringu lahendust. Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga. Äri- ja tootmishoonest Kurna-Tuhala tee poole on lubatud parklate ja haljasalade rajamine, detailplaneeringus näha ette tingimused nende rajamiseks. Materjalide ladustamine ja hoidmine pole sellel alal lubatud. Materjalide ladustamine ja hoidmine, sh varjualused peavad jääma hoonete taha, so läänepoolsele alale. Planeeritud äritegevus peab olema suunatud ümbritsevale elukeskkonna teenindamiseks (nt kauplus). Kergliikluse lahenduse puhul arvestada Priidu ja Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute (DP0201) detailplaneeringuga. Peab olema tagatud ligipääs Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga rajatavatele elamutele. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 4. 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 5. 7. Mitte algatada Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel: 7.1. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta planeeringus kavandatud mahus ehitiste rajamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Kruntidel toimuvaid tegevusi tuleb planeerida selliselt, et tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud (eelkõige müra, õhusaaste, vibratsioon) on väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Lubatud ei ole Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 lg 1 nimetatud tegevused. Keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus; 7.2. detailplaneeringu algatamise staadiumis ei ole täpselt teada alal edaspidi toimuma hakkavad tegevused, mistõttu ei saa hinnata detailsemalt tegevustega kaasnevaid tagajärgi. Planeeringuga on lubatud alale sellised tegevused, mis olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta või näha ette negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavad leevendusmeetmed. Õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 7.3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 7.4. keskkonnalubade vajadust tuleb analüüsida tegevuslubade (ehituslubade) menetlemise käigus. Koos ehitusloa taotlusega tuleb vallavalitsusele esitada rajatavasse ehitisse planeeritud tootmise tehnoloogiline kirjeldus selliselt, et oleks võimalik kaaluda keskkonnamõju hindamise vajadust. 7.5. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust, mis põhjustaksid kavandatavale tegevusele (sh ehitustegevusele) piiranguid. 7.6. tegevusi tuleb alale planeerida selliselt, et ei kaasneks olulisel määral soojuse, kiirguse, lõhna ega vibratsiooni teket. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teedel, tänavatel ega läheduses asuvaid ettevõtteid ja piirkonna elanikke. Kasutada tuleb nn tarka valgustust ja kindlasti suunatud valgustust. 7.7. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada; 7.8. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub. 7.9. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja toiduameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega. 8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 9.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad). 10. Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 10.03.2009 korraldus nr 88 „Jussinuka kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“. 11. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 12. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 13. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 14. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. / allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.12.2022 korraldusele nr 574; 2. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alevis Jussinuka detailplaneeringu osas. EHITUSÕIGUSE TABEL Hoone kõrgus Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Suletud brutopind Parkimiskohtade arv Krundi aadress Krundi Suurim Hoonestusala Hoone suurim maapinnast (m) Hoonete arv ja osakaalu % ja osakaalu % katastriüksuse Min. Pos nr või aadressi planeeritud ehitisealune Kitsendused Servituudi vajadus suurus (m²) korruselisus / absoluutne krundil (detailplaneering (katastriüksuse sihtotstarvete tulepüsivusklass ettepanek suurus pind (m²) kõrgus (m) u liikide kaupa) liikide kaupa) kaupa (m²) Normatiivne Kavandatud tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; juurdepääsu servituudi vajadusega ala; Ä 70-100% / T Ä 70-100% / T Ä 2780 - 3970 maaparandussüsteemi maa-ala; 1 4 410 1985 2 280 2 9 2 TP 2 54 54 0-30% 0-30% T 0 - 1190 Ä 70-100% / T Ä 70-100% / T Ä 5670 - 8100 tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; juurdepääsu servituudi vajadusega ala; 2 9 000 4050 6 985 2 9 2 TP 2 80 80 0-30% 0-30% T 0 - 2430 maaparandussüsteemi maa-ala; tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; Ä 70-100% / T Ä 70-100% / T Ä 6845 - 9780 maaparandussüsteemi maa-ala; 3 10 866 4890 8 310 2 9 2 TP 2 134 134 0-30% 0-30% T 0 - 2935 Ä 70-100% / T Ä 70-100% / T Ä 9135 - 13050 maaparandussüsteemi maa-ala; juurdepääsu servituudi vajadusega ala; 4 14 500 6525 13 095 2 9 2 TP 2 178 178 0-30% 0-30% T 0 - 3915 5 1796 - - - - - L 100% L 100% - - - - maaparandussüsteemi maa-ala Ä 24 430 - 34 900 Kokku: 40 572 17450 446 446 T 0 - 10 470 Arhitektuurinõuded: L 100% 5 - - 2 m - 12,0 · hoonestusviis: lahtine; - - m2 · katusekalle: 0 - 30°; · väline viimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit ja ilmastikukindel plaat; Krunt 1796m2 · katusematerjal: rullmaterjal või plekk; · keelatud on kasutada imiteerivaid materjale; · hoone ± 0,00 on planeeritud maapinnast 0,3 - 0,5 m kõrgemale; Ä 70-100% / T 0-30% · hooned on võimalik ehitada krundi piiri äärde arvestades tuleohutusnõudeid või ehitada üks hoone, mis asub mitmel katastriüksusel; 9m 1985 m2 2 1 2 2280 m2 · arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav; · välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis; Krunt 4410m2 · äri- ja toomishoonete kruntidel võib kasutada maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaeda. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED P9 DETAILPLANEERINGU ALA PIIR VEETORUSTIK P1 0 6 30,0 ASUSTUSÜKSUSE PIIR REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK P1 P1 P9 8 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR DRENAAŽITORUSTIK P9 PLANEERITUD KRUNDI PIIR SIDEKAABEL OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA MADALPINGE MAAKAABEL Ä 70-100% / T 0-30% 9m 4050 m2 2 OLEMASOLEV ASFALTKATTETA AUTOLIIKLUSE ALA 2 2 6985 m2 VAREM PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA Krunt 9000m2 Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA 5,0 Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune pindala (m²) Hoonete arv krundil OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE 1 Korruste arv Hoonestusala suurus (m²) VAREM PLANEERITUD KÕNNITEE Krunt 3380m2 Moodustatava krundi suurus PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA Moodustatava krundi positsiooni number Ä 70-100% / T 0-30% 9m 4890 m2 2 3 2 8310 m2 PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT Krunt 10 866m2 TULEMÜÜRI VAJADUS Ä 70-100% / T 0-30% 9m 6525 m2 2 JUURDEPÄÄS KRUNDILE 4 2 13095 m2 PLANEERITUD HALJASTUS Krunt 14 500m2 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TEE KAITSEVÖÖND ROHEVÕRGUSTIK (kehtestatud Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringuga) 4,0 JUURDEPÄÄSU SERVITUUT MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA PLANEERITUD ALA NÄITAJAD Planeeritava ala suurus 4,10 ha Kavandatud kruntide arv 5 Krunditava ala maa bilanss: 27 147 - 38 776 m² 67 - 96% ärimaa tootmismaa 0 - 11 633 m² 0 - 29% transpordimaa 1796 m² 4% Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas geodeesiakeskus G.E.Point OÜ, 16.11.2021, töö nr 21-G516; Planeeringu koostamise Kiili Vallavalitsus KIILI VALD, KIILI ALEV Töö nr. 481 korraldaja ESKIIS Planeerija Optimal Projekt OÜ JUSSINUKA KINNISTU DETAILPLANEERING M 1:1000 Arhitekt I.Punger 24.05.2022 Projektijuht A.Anton PÕHIJOONISE ESKIIS AS-03 Tehnik K.Kuus
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel