-864235 -144145 0 0 Määrus xx . xx . 202x nr x T era- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus , puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspo liitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 , § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse järgmiste tootmis kohustus ega seotud otse toetus te saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord : 1) tera - ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus ; 2) puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ; 3) seemnekartuli kasvatamise otsetoetus. § 2. Nõuded toetuse taotlejale (1) Tera - ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust , p uu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetust või seemnekartuli kasvatamise otsetoetust (edaspidi koos toetus ) antakse isik ule või isikute ühendus ele , kes vastab maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud nõuetele (edaspidi koos taotleja ). (2) Toetust antaks e taotlejale, kelle kasutuses on kokku vähemalt üks hektar põllumajandusmaad. § 3. Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta (1) T oetust antakse põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põ llumajandusliku tegevusega, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga ja mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2– 4 , 7 ja 11 sätestatud nõuetele . (2 ) Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust antakse vähemalt viie hektari põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse lisas nimetatud teraviljakultuure või kaunvilju. (3 ) Tera - ja kaun vilja kasvatamise otsetoetust antakse kuni 100 hektari põllumajandus maa kohta. ( 4 ) Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otset oetust antakse vähemalt 0,3 0 hektari põllumajandusmaa kohta, millel kasvatakse lisas nimetatud puu- ja köögivilja kultuure või marja kultuure . ( 5 ) Põllumajandusmaal, mille kohta antakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetust , peab viljapuude ja marjapõõsaste minimaalne istutustihedus olema järgmine: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – 100 istikut hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; 4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – 2000 istikut hektari kohta; 7) vaarikas – 3000 istikut hektari kohta; 8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta; 11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta; 12 ) söödav kusla puu – 665 istikut hektari kohta. ( 6 ) Seemnekartuli kasvatamise otsetoetust antakse vähemalt 0,3 0 hektari põllumajandusmaa kohta , millel kasvatatakse sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi seemnekartulit , mis on sertifitseeritud põllumajandusministri 3. mai 2006. a määruses nr 58 „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt. (7) Lõigetes 2–6 nimetatud p õllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 0 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,3 0 hektarit. ( 8 ) Toetust ei anta puukooli kohta. (9) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse s nr xx „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” sätestatust. § 4 . Tingimuslikkuse nõuded ( 1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamis e maal maaeluministri xx. detsembri 2022 . a määruse nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 5. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx. detsembri 2022 . a määruse nr xx „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” §-s x sätestatut. § 6 . Toetuse taotlemine (1) T oetus e taotleja esitab toetuse taotluse PRIAle ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonna kaudu strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel , mis sisaldab: 1) maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 11 lõikes 1 ning § -des 12 ja 13 n imetatud andmeid; 2) andmeid, kas põllu kohta taotletakse tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust ja lisas nimetatud põllumajanduskultuuri nimetust ; 3) andmeid, kas põllu kohta taotletakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetust ja l isas nimetatud põllumajanduskultuuri nimetust; 4) andmeid, kas põllu kohta taotletakse seemnekartuli kasvatamise otsetoetust ja seemnekartuli sordinime . (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta , mille kohta ta taotleb toetust lõikes 1 nimetatud ajavahemikul esitatud taotluse kohaselt, hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. § 7 . Taotluse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2 ) P aragrahvi 3 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (3) Paragrahvis 4 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. ( 4 ) Taotleja teeb lõigetes 1–3 nimetatud asutustele teatavaks kõik toetuse taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette põllu piiri. § 8 . Toetuse ühikumäär (1) PRIA otsustab puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ühikumäära d taotluse esitamise kalendriaasta 1. detsembriks , arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. (2) PRIA otsustab seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse ühikumäär a taotluse esitamise kalendriaasta le järgneva kalendriaasta 1. juuniks , arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. § 9 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arv estades samas lõikes sätestatut . (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 109 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 10 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta 10. detsembriks. (2) PRIA teeb seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta le järgneva kalendriaasta 10. juuniks. ( 3 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . § 11 . Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 12 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 13 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 3 . a. § 14 . Määruse kehtetuks tunnistamine Maaeluministri 20. aprilli 2015. a määrus nr 33 „ Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus ” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Tera- ja kaunvilja otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid ning p uu- ja köögiviljakultuuride ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid .
SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspo liitika rakendamise seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 , § 15 lõike 2 ja § 38 lõike 3 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 32 kohaselt on võimalik liikmesriikidel anda vabatahtliku tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust sektoritele , parandades nende konkurentsivõimet, kestlikkust või kvaliteeti. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on i ga-aastane toetus, mida antakse kas hektari või põllumajanduslooma kohta. Määruse alusel antava tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ja seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 32 kohaselt anda vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust sektoritele , mis on olulised sotsiaalmajanduslikel või keskkonnaga seotud põhjustel . Määruse alusel antava tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse eesmärgiks on vähendada majandusliku jätkusuutlikkuse erinevusi suuremate ja väiksemate tootjate vahel . Samuti aidata põllumajandustootjatel maandada tootmis riskide, sealhulgas nii turu - kui ilmastiku risk. Seetõttu on võimalik kõikidel tera- ja kaunviljakasvatajatel, kes kasvatavad toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure vähemalt viiel hektaril taotledes toetust esimese kuni 100 tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamise eest . Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse eesmärgiks on aidata kaasa aianduses konkurentsivõime parandamisele ning tagada õiglasem sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetust antakse kõikidele aiandustootjatele, kes kasvatavad toetusõiguslikke kultuure. S eemnekartuli kasvatamise eesmär k on elavdada Eestis seemnekartuli kasvatamist ja tagada seeläbi toidujulgeolek ning kvaliteetne sisend kartulikasvatusele . Toetatakse sertifitseeritud seemnekartuli kasvatajaid ning toetust antakse nende poolt kasvatatava sertifitseeritud seemnekartuli kasvupinna eest. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika valdkonna peaspetsialist Birgit Pai (625 6146,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld ( 625 6283 ;
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 14 paragrahvist . Eelnõu § -s 1 sätestatakse m ääruse reguleerimisala . Määrusega kehtestatakse tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ja sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse (edaspidi toetus ) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Toetus on tootmiskohustusega seotud toetus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e § 14 lõike 2 punkti 3 tähenduses. Tootmiskohustusega seotud toetuse rakendamise põhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 33. Tootmiskohustustega seotud toetust võib anda artiklis 33 loetletud sektoritele ning toodangule või teatavatele nendega seotud põllumajanduslikele tootmisviisidele, kui need on olulised sotsiaalmajanduslikel või keskkonnaga seotud põhjustel . Selle põhjal antakse Eestis vastavalt 11. novembril 2022 aastal Euroopa Komisjoni otsusega C(2022) 7912 final heaks kiidetud Eesti ÜPP strateegiakava ga 2023–2027 toetusi teravilja- ja kaunviljakasvatajatele , köögivilja, puuv ilja ja marjakultuuride kasvatajatele ning seemnekartuli kasvatajatele . Eelnõu § -s 2 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale . L õikes 1 sätestatakse , et toetust antakse isikule või isikute ühendusele, kes vastab maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,, Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja n oo re põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud nõuetele (edaspidi koos taotleja ). Nimetatud paragrahvis on kehtestatud nõuded, mis kehtivad kõikidele otsetoetuste taotlejatele, kaasa arvatud käesoleva määruse §-s 1 loetletud toetuste taotlejatele. Seega antakse otsetoetusi isikule või isikute ühendusele, kes tegeleb põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega ja vastab aktiivse põllumajandustootja nõuetele . Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot . Kui põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000 , loetakse taotleja aktiivseks põllumajandustootjaks juhul kui taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere või tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu on vähemalt 60 eurot hektari kohta. Põllumajandusliku tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Lõikes 2 sätestatakse, et tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetust ning sertifitseeritud s eemnekartuli kasvatamise otsetoetust antakse taotlejale, kelle kasutuses on vähemalt üks hektar põllumajandusmaad. Üleüldine nõue on, et otsetoetust on võimalik taotleda siis , kui taotleja kasutuses on vähemalt üks hektar toetusõiguslikku põllumajandusmaad seejuures on m inimaalse hektarite arvu ( üks h ekt a r) kehtestamisel o luline ka see , et väheneks taotluste menetlemise halduskoormus. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta . Lõike 1 kohaselt antakse toetust põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumaj andusliku tegevusega, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja n oore põllumajandustootja toetus” § 4 lõigetes 2– 4, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. Põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 0 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,3 0 hektarit. Nimetatud määruse § 4 lõike 2 kohaselt peab toetuse saamiseks põllumajandusmaa olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi. Lõike 3 kohaselt tuleb põllumajandusmaal, millega tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Lõikes 4 sätestatakse, et põllumajandusmaal, mis vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele ning kus tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, kasutatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Lõike 7 kohaselt on põllumajandusmaa, mida kasutatakse alates taotluse esitamisest kuni taotluse esitamise kalendriaasta lõpuni lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi kasutusele võtta põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Lõike 11 sätestatakse, et toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri määruses „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” §-s x sätestatust. Lõikes 2 sätestatakse, et tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust antakse taotlejale, kes kasvatab vähemalt viiel hektari l põllumajandusmaa l lisas nimetatud tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikke kultuure. Toetuse maksmise miinimum hektarite piirmäär on vajalik vähendamaks administratiivset koormust n ing tagamaks toetuse ühikumäär a tase, mis motiveeriks taotlejaid toetust taotlema . T oetust makstakse taotlejatele vaid lisas loetletud tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamise eest . Minimaalse hektarite arvu täitmiseks võib taotleja kasvatada kokku vähemalt viiel hektaril vaid teraviljakultuure ja mitte ühelgi hektaril kaunvilju, või vastupidi, kasvatada kokku vähemalt viiel hektaril vaid kaunvilju ja mitte ühelgi hektaril teraviljakultuure. Mõlemal juhul on minimaalse hektarite arvu nõue täidetud. Lõike 3 kohaselt antakse tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust kuni toetusõiguslike kultuuride summeeritud 100 hektari kohta. Juhul kui taotlejal on minimaalse hektarite arvu nõue täidetud, antakse toetust alatest esimesest hektarist kuni 100 hektarini. Sel viisil toetatakse sihitatult väiksemaid ja keskmise suurusega majapidamisi ning toetatakse kogu taotlejate kasutuses oleva teravilja pinda 58%-l kõikidest teraviljakasvatajatest . Lõige 4 sätestab, et puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetust antakse vähemalt 0,3 0 hektari põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse lisas nimetatud puu- ja köögiviljakultuure. Seejuures ei ole kehtestatud taotlejatele toetatavate hektarite piirmäära. Kuna aianduskultuuride kasvupind on kahanenud, siis oluline on toetada kõiki aiandustootjaid piiramata seejuures kasvupindasid ega mõjutades toetusega taotleja tootmisotsuseid. Toetatakse kõiki puu- ja köögivilja ning marjakultuure, mida kasvatatakse Eestis kokku vähemalt kolmel hektaril. Lõige 5 sätestab, et p õllumajandusmaal, mille kohta toetust taotletakse, peab viljapuude ja marjapõõsaste minimaalne istutustihedus olema järgmine: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – 100 istikut hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; 4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – 2000 istikut hektari kohta; 7) vaarikas – 3000 istikut hektari kohta; 8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta; 11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta; 12) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta. Kehtestatud on minimaal ne istikute arv ühe hektari kohta, mille puhul saab seda põllumajandus maad selle toetuse raames lugeda toetusõiguslikuks. Istutustihedus on määratud selleks, et tagada toetuse andmine tootmiseks kasutatava maa eest. Lõikes 6 sätestatakse nõue, et seemnekartuli kasvatamise otsetoetust antaks e vähemalt 0,3 0 hektari põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi seemnekartulit, mis on sertifitseeritud põllumajandusministri 3. mai 2006. a määruses nr 58 „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded” (edaspidi määrus nr 58 ) sätestatud nõuete kohaselt. Vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele on kartul taimeliik, mille paljundusmaterjal kuulub sertifitseerimisele. Sertifitseeritud seemnekartul peab olema liigi- ja sordiehtne, liigi- ja sordipuhas ning vastama seemnekartuli klassile kehtestatud nõuetele. Sertifitseerimisele kuuluvad kartulisordid peavad olema võetud sordilehte või Euroopa Liidu põllukultuuride ühtsesse sordilehte. Vastavalt määruse nr 58 §-le 4 peab kartuli kasvatamisest seemnekartulipõllul olema möödunud sertifitseeritud seemnekartuli tootmise korral vähemalt kaks aastat. Seemnekartuli nõuetekohasuse kontrollimiseks vastavalt määruse nr 58 §-le 5 võtab Põllumajandus- j a Toiduameti ametnik seemnekartuli kasvatamiseks kavandatavalt põllult mullaproovid, teeb vastavalt §-le 7 põldtunnustamise, korraldab mugulaproovide analüüsimise bakter- ja viirushaiguste määramiseks ning hindab seemnekartulipartii kvaliteeti. Mugulaproov viirus- ja bakterhaiguste määramiseks võetakse kohe pärast saagi koristust sorteerimata seemnekartuli partiist. Seemnekartuli partiid peab olema võimalik tuvastada selle juures oleva dokumendi alusel, millele on kantud seemnekartuli sordi nimi, klass, põldtunnustamise kontrolli protokolli number ja partii suurus . Vastavalt määruse nr 58 §-le 16 võib turustada üksnes sertifitseeritud seemnekartulit, mis on pakendatud üksnes uude müügipakendisse või puhtasse konteinerisse ja nõuetekohaselt märgistatud. Lõike 7 kohaselt võetakse lõigetes 2–6 nimetatud põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 0 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,3 0 hektarit. Lõikes 8 on sätestatud, et toetust ei anta puukoolidele. Lõike 9 kohaselt lähtutakse toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel maaeluministri „ Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” §-s x sätestatust. Toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad. Eelnõu § -s 4 sätestatakse tingimuslikkuse nõu ded . Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ’’ sätestatud nõudeid. Nõudeid tuleb täita kogu taotluse esitamise kalendriaasta vältel. Uuel perioodil asendatakse varasematel perioodidel kehtinud nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiga. Tingimuslikkuse süsteemi aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks otsetoetuste ja teatud maaelu arengu toetuste täies mahus maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ühise põllumajanduspoliitika põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas. Tingimuslikkuse alla kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 lõikes 1 nimetatud kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded. Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega nõuetele vastavuse süsteemist lähtuvalt ehk tegemist on vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Liikmesriigid peavad tagama, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Tulenevalt ELi liikmesriikide erinevatest looduslikest, kliima- jm tingimustest ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärast ei ole võimalik kehtestada ELi määrusega kõikidele liikmesriikidele kohalduvaid ühtseid tingimusi. Vastavalt EL määruses liikmesriigile antud kohustusele kehtestatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga miinimumnõuded maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määrusega nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” . Juhul, kui nõuded ei ole täidetud, vähendatakse makstavaid otsetoetuseid või jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama andmed kogu põllumajandusliku majapidamise maa kohta kuna tingimuslikkus tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta. Andmed esitatakse toetuse taotlemisel. Eelnõu §-s 5 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine . Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” sätestatut. Eelnõu § -s 6 sätestatakse toetuse taotlemine . Lõikes 1 sätestatakse , et tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ja seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse taotleja esitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonna kaudu strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel , mis sisaldab toetuse menetlemiseks vajalike andmeid ja dokumente. Liikmesriikidele on EL õigusega antud suuremad volitused rakendada uuel perioodil senisest suuremat paindlikkust toetuse taotluse süsteemi (taotluste esitamine, muutmine, tagasi võtmine) rakendamisega seoses, mida kohaldatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi IAKS ) raames. Võrreldes varasema perioodiga ei kehtestata uuel perioodil enam nn hilinenud taotluste esitamist ning ei kohaldata ka 1%list vähendamist iga hilinenud tööpäeva kohta. Seega on perioodil 2023-2027 kehtestatud üks taotluse esitamise periood, mille kohaselt saavad eelpool nimetatud toetuse taotlejad esitada ühtse taotluse ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Lõikes 2 ja 3 sätestatakse tingimused taotluse muudatuste esitamise kohta. Nimelt saab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohaselt esitada muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta taotleb lõikes 1 nimetatud ajavahemikul esitatud taotluse kohaselt põhisissetuleku toetust, hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks. Kuni 15. augustini on lubatud ainult olemasolevate taotlusaluste põllu pindalade suurendamine ja uute põldude lisamine ilma taotlemise märketa. Toetuse taotlemise märgete lisamine olemasolevatele põldudele ei ole lubatud, toetuse taotlemise märke lisamine ei ole lubatud täiesti uuetele põldudele. Lubatud muudatuste tegemise võimalus on antud eelkõige seetõttu, et taotleja saaks oma taotluse vastavusse viia tegeliku olukorraga. Maakasutuse näitamist arvestatakse eelkõige tingimuslikkuse raames. Tingimuslikkuse raames on põllumajanduskultuuride info vajalik eelkõige HPK 1, HPK 7, HPK 8 ja HPK 9 jaoks. Arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi, siis 15. august on kuupäev, mis ajal peaks enamus põllumajanduskultuure veel kasvama ning mida kontrolliasutusel oleks võimalik veel kuni vegetatsiooniperioodi lõpuni tuvastada pinnaseire või kohapealse kontrolli teel. Muudatuste tegemise tähtaeg on optimaalne tagamaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikkel 69 ja 70 kvaliteedi hindamise nõuetekohase rakendamise. Lisaks on võimalik taotlejal esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Perioodil 2023-2027 on võimalik muudatusi teha pikema perioodi jooksul, kui see oli lubatud eelmise programmperioodi raames, mis on osaliselt tingitud ka pinnaseiresüsteemi rakendamisest, mis võimaldab süstemaatiliselt ja automaatselt seirata põllumajandustegevusi põllumajandusmaal. Eelnõu § -s 7 sätestatakse taotluse kontrollimi n e . L õike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. PRIA vaatab taotluse koos esitatud andmete ja dokumentidega läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust, vajadusel esitab järelepärimisi, mille põhjal otsustab taotleja vastavuse toetuse saamise nõuetele. Lõike 2 kohaselt kontrollib sertifitseeritud seemnekartuli kasvatamisele sätestatud nõuete täitmist Põllumajandus- ja Toiduamet . Vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele korraldab seemnekartuli sertifitseerimist sordi omaniku, esindaja või säilitaja taotluse alusel Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakond. L õike 3 kohaselt paragrahvis 4 sätestatud tingimuslikkuse nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. Nendeks asutusteks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Lõike 4 kohaselt teeb taotleja lõigetes 1-3 nimetatud asutustele teatavaks kõik toetuse taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette põllu piiri. Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse ühikumäär . Lõike 1 kohaselt otsustab PRIA tera- ja kaunvilja, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse ühikumäära taotluse esitamise aasta 1. detsembriks. Ühikumäär on iga toetuse puhul toetusõigusliku põllumajandusmaa hektari kohta ühetaoline. Lõike 2 kohaselt otsustab PRIA seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse ühikumäära taotluse esitamise kalendriaasta le järgneva kalendriaasta 1. juuniks. Eelnõu § -s 9 kehtestatakse toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine . Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arv estades samas lõikes sätestatut ning lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 109 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Vähendamise kohaldamisel arvestatakse taotleja ja põllumajandusmaa vastavust toetuse saamise nõuetele ning taotlusel deklareeritud põllumajandusmaa pindala vastavust kontrolli käigus kindlaks tehtud pindalale. IAKS süsteemi üheks elemendiks on jätkuvalt karistuste süsteem, mille raames rakendatakse ka toetuste vähendamist. Senini on vähenduste kohaldamisel tuginetud peamiselt komisjoni detailsele reeglistikule ning erinevatele regulatsioonidele, kuid mis uuel perioodil muutub. Nimelt on perioodil 2023-2027 karistuste süsteemi kohaldamisel senisest rohkem paindlikkust, mistõttu vastava reeglistiku välja töötamine ning selle kohaldamine on jäetud liikmesriigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 72 kohaselt ning lähtudes sa ma määruse artiklist 59. Siiski on komisjon juhtinud liikmesriikide tähelepanu võimalusel kasutada juba olemasolevat süsteemi, millega on võimalik maandada riske ning ohtu fondidele. Sellest tulenevalt ei ole võrreldes perioodiga 2014-2020 vähendamiste aluspõhimõtted muutunud. Lõike 3 kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Eelnõu § -s 10 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine . Lõike 1 kohaselt teeb PRIA puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus e taotluse ning tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus e taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta 10. detsembriks. Nimetatud tähtaja määramisel on arvestatud toetuste administreerimise keerukust ja mahukust ning asjaolu, et põllumajanduslikke otsetoetuseid võib vastavalt EL õigusele välja maksta alates taotluse esitamise aasta 1. detsembrist. Põllumajanduslike otsetoetuste menetlemise käigus tuvastatud rikkumiste korral tuleb vastavalt EL määrustele kas toetust vähendada või jätta taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt teeb PRIA seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise kalendriaasta le järgnenud kalendriaasta 10. juuni ks. Nimetatud tähtaja määramisel on arve statud, et seemnekartuli sertifitseerimist teostab PTA järgides sertifitseeritud seemnekartulile esitatavaid nõudeid ja kontrolle, mille käigus tehakse kindlaks, et liigi- ja sordiehtsus ning liigi- ja sordipuhtus ja seemnekartuli klassile kehtestatud nõuetele vastavus . Lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse maksmine . Euroopa P arlamendi ja nõukogu mää ruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõik e 1 kohaselt makstakse toetus välja taotluse esitamise aastale järgneva kalendriaasta 30. juunini . Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine . PRIA l on kohustus teavitada toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu § 13 sätestatakse määruse jõustumine . Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Eelnõu § 14 sätestatakse m ääruse kehtetuks tunnistamine . Tulenevalt EL eelarveperioodi vahetusest lõpetatakse senise tootmiskohustusega seotud otsetoetuse rakendamine, mistõttu tunnistatakse kehtetuks vastav toetusmeetme määrus: Maaeluministri 20. aprilli 2015. a määrus nr 33 „ Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus ” tunnistatakse kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013; 3) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22) ; 4) Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022 , lk 23—34 ) . 4. Määruse mõjud Määruse alusel antavate toetuste sihtgrupiks on tera- ja kaunvilja kasvatajad, köögivilja, puuvilja ja marjakultuuride kasvatajad ning seemnekartuli kasvatajad. Mõju avaldub peamiselt väiksemate ettevõtete konkurentsivõime paranemises, panustades seeläbi majanduslikku jätkusuutlikkusse. Tera- ja kaunvilja kasvatus . Mõju ulatus on keskmine. Spetsialiseerunud teraviljakasvatajad moodustavad 15% põllumajanduslikest majapidamistest, nende kasutuses on 38% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 25% kogu standardtoodangu väärtusest ja nad kasuta vad 16% tööjõuühikutest. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustab teravilja ka kaunvilja toodangu väärtus ligi veerandi . T egu on Eesti jaoks olulise sektoriga nii toidu kui sööda tootmisel , kus tootmine koondub üha enam suurematesse majapidamistesse ja tegevuse lõpetavad pigem väiksemad tootjad . Väiksemate tootjate konkurentsis mitte püsimisel ja tegevuse lõpetamisel on negatiivne mõju riigi tootmis riskide hajutamisele ja toidujulgeolekule. Alla 100 ha teravilja kasvatab 77% teraviljakasvatajatest ja alla 100 ha kaunvilja kasvatab 92% kaunviljakasvatajatest . Toetuse sihtgrupis on kokku ~ 3 400 tera- ja kaunviljakasvatajat (2021. a andmetel), kellel on kokku ~ 4 40 000 ha tera- ja kaunvilja, millest toetusõi guslik (esimesed 1-100 ha) on ~180 000 ha. Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamise eest. FADN andmetel on tera- ja kaunviljakasvatust iseloomustava s tootmistüübis (15) erinevused väiksemate ja suuremate majapidamiste vahel olulised (sh saagikustes, kuludega toimetulekul, tööjõu tootlikkuses, peretööjõu kasutuses ja riskijuhtimises). Teraviljakasvatust iseloomustab suur sissetulekute volatiilsus (kuni üle +/-50% aastate võrdluses). Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot, kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ( ca 108 €/ha) ja tootmisega seotud toetusega (ca 30 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel tera- ja kaunviljakasvatajatel kompenseeritakse seotud toetusega 6% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2977 eurot. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel . K öögivilja, puuvilja ja marjakultuuride kasvatus. Mõju ulatus on oluline. Toetuse sihtgruppi kuuluvad kõik köögivilja, puuvilja ja marjakultuure avamaal kasvatavad tootjad (~2300), kellel on toetusõiguslike kultuuride pind 0,3 ha või suurem (kokku ca 5400 ha) . Spetsialiseerunud köögivilja ja aiasaaduste kasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, neil on kokku 0,3% kasutatavast põllumajandusmaast, nad annavad 2% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutavad 4% tööjõu aastaühikutest. Köögivilja ja aiasaaduste kasvatajate arv ning nende kasutuses olev põllumajanduslik maa väheneb . Spetsialiseerunud puuvilja ja marjakasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, nende kasutuses on 0,3% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 0,4% kogu standardtoodangu väärtusest ja nad kasuta vad 1% tööjõuühikutest, standardtoodangu väärtuses on 2013–2016 arenguseisak. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodusta b köögivilja, puuvilja ja marjakultuuride toodangu väärtus 5–8%. Eestis on nende kultuuridega isevarustatuse tase väga madal - p uu- ja köögivilju ning marjakultuure kasvata ta kse Eestis ligemale 4 korda vähem kui toodetakse . Kasvupinnad on langeva suundumusega ning iga üksiku tootja väljalangemine mõjutab sektori tulemust. Võttes arvesse FADN andmetel nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014–2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega ( ~ 349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses. Seemnekartuli kasvatus. Mõju ulatus on oluline ja avaldub kartuli tootmiseks vaj aliku kohaliku sisendi tagamise s. Toetuse sihtgrupiks on 22 isikut, kelle kasutuses on toetusõiguslikku pinda ~220 ha. Kaudne mõju võib avalduda ~3000 kartulikasvatajale, kes toodavad Eestis kartulit ~3400 ha suurusel pinnal. Kvaliteetne sisend seemnekartulina on vajalik eelkõige toidujulgeoleku seisukohast, et ergutada seemnekartuli kasvatust, mille eelduseks on kõrgemad kvaliteedinormid, mis omakorda tõstab seemnekartuli kasvatajate kulusid võrreldes toidu - või söödakartuli tootmisega. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse ÜPP strateegiakavaga rakendatavate keskkonnameetmetega ning antud tootmiskohustusega seotud toetus t e l keskkonnamõju puudub . 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Toetuse andmist rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest (EAGFi vahenditest). Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse eelarve on 2023. aastal 5 038 422 eurot. Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse eelarve on samal aastal 1 887 586 eurot ja seemnekartuli kasvatamise otsetoetuse eelarve on 76 780 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning a rvamuse avaldamiseks PRIAle ning Põllumajandus- ja Toiduametile .
3654952 -710015 Maaelu m inistri xx . 2022 määrus nr xx „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus ” Lisa 0 0 Maaelu m inistri xx . 2022 määrus nr xx „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus ” Lisa Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: k aer ( Avena L.) ; m ais ( Zea L.) ; r ukis ( Secale L.) ; s orgo ( Sorgum Moench ) ; s peltanisu ( Triticum spelta L.); s uvinisu ( Triticum L.) ; s uvioder ( Hordeum L.) ; s uvitritikale ( Triticosecale Wittm . ex A. Camus ); t alinisu ( Triticum L.) ; t alioder ( Hordeum L.) ; t alitritikale ( Triticosecale Wittm . ex A. Camus ); t atar ( Fagopyrum Mill .); t eraviljade segu ; k ikerhernes ( Cicer L.); l ääts ( Lens Mill ., nom . cons .) ; m aguslupiin ( Lupinus L.); p õldhernes ( Pisum sativum subsp . sativum var . Sativum ); p õld-hiirehernes ( Vicia villosa Roth ); p õlduba ( Vicia faba L.); s uvivikk ( Vicia sativa L.); s egavili /segatis ; k aunviljade segu . Puu - ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otse toetuse toetusõiguslikud põllumajandus kultuurid Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: aedhernes ( Pisum sativum subsp . sativum ); aeduba ( Phaseolus L. ); aroonia ( Aronia Medik . ); astelpaju ( Hippophae L. ); brüsseli kapsas (rooskapsas) ( Brassica oleracea var . gemmifera ); ebaküdoonia ( Chaenomeles Lindl . ); haraline ploomipuu ( alõtša ) ( Prunus cerasifera Ehrh .); hiina kapsas (hiina lehtnaeris) ( Brassica rapa subsp . chinensis ); jõhvikas ( Oxycoccus Hill ); jääsalat ( Lactuca sativa var . capitata ) kaalikas ( Brassica napus L. ); karusmari ( Ribes grossularia L.); kirsipuu ( Prunus cerasus L.); kreegipuu ( Prunus insititia ); kurk ( Cucumis sativus L.); kõrvits ( Cucurbita pepo L. ); küüslauk ( Allium sativum L. ); lehtkapsas ( Brassica oleracea var . acephala ); lillkapsas ( Brassica oleracea var . botrytis ); maasikas ( Fragaria L. ); murelipuu ( Prunus cerasus L. var . austera L.); must sõstar ( Ribes nigrum ) ; mustikas ( Vaccinium myrtillus L. ); naeris ( Brassica rapa subsp . rapa ) nuikapsas ( Brassica oleracea var . gongylodes ); pastinaak ( Pastinaca sativa L. ); pirnipuu ( Pyrus communis L.); ploomipuu ( Prunus domestica L.); porgand ( Daucus carota L. subsp . sativus ( Hoffm .) Hayk .); porrulauk ( Allium ampeloprasum var . porrum (L.) J.Gay ); punane sõstar ( Ribes rubrum ) ; rabarber ( Rheum rhaponticum L. ); redis ( Raphanus sativus L. var . sativus ); sibul ( Allium cepa ) ; spargelkapsas (ehk brokoli ) ( Brassica oleracea var . italica ); söödav kuslapuu ( Lonicera caerulea L. var . edulis Turcz . ex Herder ); söögipeet ( Beta vulgaris L. var . conditiva Alef.); vaarikas ( Rubus idaeus L.); valge peakapsas ( Brassica oleracea var . capitata f. alba ); valge sõstar ( Ribes rubrum f. leucocarpum hort . ) ; viinapuu ( Vitis vinifera L. ); õunapuu ( Malus pumila Mill .) .
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium Meie: 09.12.2022 nr 1.4-3/1004
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Tera- ja kaunvilja
kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning
seemnekartuli kasvatamise otsetoetus” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_x_2022_ST_PIND.docx;
2. SK_x_2022_ST_PIND.docx;
3. LISA_TV_PKV.docx.
Birgit Pai, 625 6146
[email protected]
Mari-Liis Kivipõld, 625 6283
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1518 - Maaeluministri määruse „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18483e26-76a0-4c6c-a574-0527fc77959e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18483e26-76a0-4c6c-a574-0527fc77959e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main