dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Järelepärimine

Rahandusministeerium · 9. detsember 2022
Seotud ettevõtted
Ernst & Young Baltic AS (adressaat)
Viit
1.4-1/9725-1
Registreeritud
9. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ernst & Young Baltic AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. detsember 2022

Failid

  • 📎Ühisteenused AS päring 09.12.2022.asice192 KB

Sisu (failidest)

Ernst & Young Baltic AS Ernst & Young Baltic AS Rävala 4 Rävala 4 10143 Tallinn 10143 Tallinn Eesti Estonia Tel.: +372 611 4610 Phone.: +372 611 4610 Faks.: +372 611 4611 Fax.: +372 611 4611 [email protected] [email protected] www.ey.com www.ey.com Äriregistri kood 10877299 Code of legal entity 10877299 KMKR: EE 100770654 VAT payer code EE 100770654 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn /kuupäev digiallkirjas/ Järelepärimine Käesolevaga palub Ernst & Young Baltic AS Rahandusministeeriumi juhiseid eraparklate parkimistrahvide käibemaksustamise asjus alates 01.01.2023. 1. Taust 20. jaanuaril 2022 tegi Euroopa Liidu Kohus otsuse käibemaksuasjas C-90/20, millega sedastas, et eraparklate parkimise kontrollikulud tuleks käibemaksuga maksustada sarnaselt parkimiskuludega. Nimetatud lahendit aluseks võttes teavitas Maksu- ja Tolliamet, et kohtuotsuses käsitletud parkimise kontrollikulusid tuleb Eesti mõistes võrdsustada parkimisnõuete rikkumise eest väljastatava leppetrahvi või viivistasunõudega. Viimane tähendaks hiljemalt alates 2023. aasta algusest eraparklate poolt väljastatud leppetrahvide ja viivistasunõuete täies ulatuses käibemaksustamist. Maksu- ja Tolliameti kodulehel on informatsioon1, mille kohaselt peavad Eestis eraparklaid pidavad käibemaksukohustuslased viima oma käibemaksuarvestuse nimetatud kohtulahendiga vastavusse esimesel võimalusel ja hiljemalt 1. jaanuariks 2023. Tasu, mida võetakse parkimisteenuse osutamise eest juhul, kui auto on pargitud parkla kasutamise tingimusi rikkudes, tulebki käibemaksuga maksustada nagu tavapärane parkimisteenus – vastavalt Euroopa Kohtu lahendile seda ei saa Euroopa Liidu õiguse kohaselt nimetada parkimistrahviks, vaid see on tasu osutatud teenuse eest, mis tuleb käibemaksuga maksustada. Selleks, et eraparklad saaksid alates 2023. aasta esimesest jaanuarist täita maksuhalduri ettekirjutust, peab enne olema lahendatud terve rida juriidilisi ja korralduslikke teemasid, mille osas palumegi teie selgitusi/juhendeid. 2. Maksuõiguslik käsitlus 2.1. Käibemaksudirektiivi ja Euroopa Kohtu otsuste otsekohaldatavus Eesti käibemaksusüsteem põhineb käibemaksudirektiivil 112/2006/EÜ, mis tähendab, et Eesti käibemaksusüsteemi rakendamisel peab lähtuma muuhulgas Euroopa Kohtu poolt antud suunistest käibemaksudirektiivi tõlgendamisel. Liikmesriigi kohtud kohaldavad tavaliselt vajaduse korral ise ELi õigust. Kui aga liikmesriigi kohtusse antakse ELi õiguse tõlgendamisega seotud küsimus, võib liikmesriigi kohus taotleda eelotsust Euroopa Kohtult. Liikmesriigi kohus 1 Käibemaks | Maksu- ja Tolliamet (emta.ee) A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 2 esitab küsimuse(d) ELi õiguse sätte tõlgendamise või kehtivuse kohta üldiselt otsuse vormis vastavalt riigisisestele menetlusnormidele2. Riigikohus on varasemalt korduvalt rõhutanud3 siseriiklike kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades4. Siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu korral tuleks eelistada Eesti õiguse tõlgendamist võimalikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eesti õiguse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega tuleb vastuolus olev Eesti õigus jätta kohaldamata. Olukorras, kus kooskõlaline tõlgendamine pole võimalik, võib kõne alla tulla direktiivi otsekohaldamine. Riigikohus on direktiivi otsekohaldamise võimalikkusele oma varasemas praktikas osutanud näiteks 12. veebruari 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-90- 06 (p 11)5. Parkimistrahvide maksustamise olukorras on Euroopa Kohus andnud liikmesriikidele suunised, kuidas tuleks riigisiseseid õigusnorme kohaldada. Euroopa Kohtu lahend ei ole Eestis õigussüsteemis otseseks õiguse allikaks, kuid see on riigisisesele kohtule õiguse tõlgendamisel edasiseks suuniseks. Küll aga ei saa liikmesriik kindlasti panna oma maksumaksjatele otseseid kohustusi tuginedes Euroopa Kohtu otsusele olukorras kus senine halduspraktika on olnud täiesti vastupidine. Juhul kui Euroopa Kohtu seisukohad ei haaku Eesti õigusaktidega, siis tuleb esmalt seadust muuta. Eesti maksumaksjatele saab panna kohustusi ainult lähtuvalt Eesti seadustest. Sama moodi ei saa liikmesriik toetuda vaidluses otse käibemaksudirektiivi sätetele, kui need on riigisiseses õiguses üle võtmata või valesti kohaldatud. Küll aga on maksumaksjal õigus direktiivi sätteid otse kohaldada, kui liikmesriik on direktiivi sätted jätnud üle võtmata või on seda valesti teinud. Euroopa Kohus rõhutas varasemalt, et eraõiguslikud isikud saavad kõigil juhtudel, kui direktiivi sätted on nende sätete sisu silmas pidades tingimusteta ja piisavalt täpsed, neile liikmesriigi kohtus selle riigi vastu tugineda nii juhul, kui liikmesriik on jätnud direktiivi riigisisesesse õigusesse ettenähtud tähtaja jooksul üle võtmata, kui ka juhul, kui direktiiv on üle võetud ebaõigesti6. Antud juhul ei ole ei direktiivi ega ka Euroopa Kohtu seisukohad üheselt kohaldatavad ega arusaadavad. 2 Euroopa Liidu Kohtu pädevus | Teabelehed Euroopa Liidu kohta | Euroopa Parlament (europa.eu) 3 Vt näiteks halduskolleegiumi 7. mai 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-85-07 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. juuni 2008. a määrus asjas nr 3-4-1-5-08 4 Vt selle kohta Euroopa Kohtu 13. novembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C- 106/89: Marleasing, EKL 1990, lk I-4135, punkt 8, ja 15. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C- 268/06: Impact, EKL 2008, lk I-2483, punktid 98-101. 5 Riigikohtu 16. juuni 2010 lahend 3-3-1-36-10. 6 15. veebruari 2017. aasta kohtuotsus British Film Institute, C-592/15, EU:C:2017:117, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 3 Euroopa Liidu õigusnorm on tingimusteta siis, kui selles sätestatud kohustus ei ole seotud ühegi tingimusega ja selle rakendamine või mõju ei ole seatud sõltuvusse ühegi õigusakti vastuvõtmisest Euroopa Liidu institutsioonide või liikmesriikide poolt7. Õigusnorm on piisavalt täpne, kui selles ette nähtud kohustus on sõnastatud ühemõtteliselt8. 2.2. Leppetrahvide ja viivistasude käibemaksu analüüs Leppetrahvide ja viivistasunõuete käibemaksuga maksustamise juures tuleb muuhulgas arvestada sellega, et varasem Euroopa Kohtu praktika ei toeta tänaste õigusnormide alusel leppetrahvide ja viivistasunõuete käibemaksuga maksustamist. Mis tähendab seda, et tänase halduspraktika ümberkujundamiseks tuleb muuta seadust. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt KMS § 12 lõikele 1 moodustab käibe maksustatava väärtuse teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille teenuse osutaja teenuse eest on saanud või saab. Rahandusministeerium on Euroopa kohtu praktikast lähtuvalt käibemaksuseaduse § 2 lõikeid 2 ja 3 kommenteerinud järgmiselt. Ettevõtlus on majandustegevuse käigus teenuse osutamine kui seda osutatakse tasu eest ning kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ning teenuse eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel on otsene seos. Samuti on teenus maksustatav vaid siis kui teenuse eest saadav tasu vastab majanduslikult väärtuselt teenuse saajale osutavale teenusele. Teenus on osutatud tasu eest kui teenuse osutaja võimaldab teenuse saajal teenust kasutada, sõltumata sellest kas teenuse saaja seda kasutab või mitte kui ta ei ole teenuse saajale maksnud hüvitist. 9 Euroopa Nõukogu direktiivi 2006/112/EMÜ (edaspidi käibemaksudirektiiv) artikli 2 lg 1 punkti c kohaselt on käibemaksuga maksustatud teenuste osutamine tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb. Käibemaksudirektiivi artikkel 73 sätestab, et kauba või teenuse maksustatavaks väärtuseks on kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused. Euroopa Kohus on täpsustanud lahendis komisjon vs. Soome, et kuigi kuues direktiiv (vastav kehtiv õigusakt Nõukogu direktiiv 2006/112/EMÜ) määratleb käibemaksu laia kohaldamisala, on selle maksuga hõlmatud üksnes majanduslikku olemust omav tegevus. Mõiste „majandustegevus” on kuuenda direktiivi artikli 4 lõikes 2 määratletud tegevusena, mis hõlmab tootjate, ettevõtjate ja teenuseid osutavate isikute mis tahes tegevust, muu hulgas ka 7 16. juuli 2015. aasta kohtuotsus Larentia + Minerva ja Marenave Schiffahrt, C-108/14 ja C-109/14, EU:C:2015:496, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika. 8 1. juuli 2010. aasta kohtuotsus Gassmayr, C-194/08, EU:C:2010:386, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika. 9 Käibemaksuseadus Rahandusministeeriumi kommentaaridega, seisuga august 2022, lk 18. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 4 materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil. Nende määratluste analüüsist ilmneb, et majandustegevuse mõistega on hõlmatud lai kohaldamisala ja selle mõiste objektiivne olemus selles mõttes, et tegevust käsitletakse iseseisvana, sõltumata selle eesmärkidest või tulemitest. Seevastu tuleneb kohtupraktikast, et tasu saamine iseenesest ei anna asjaomasele tegevusele majanduslikku sisu. 10 Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et käibemaksusüsteemi raames eeldab maksustatav tehing poolte vahelist tehingut, mille raames on kokku lepitud hinnas või tasus. Kui teenuse osutaja tegevus seisneb üksnes teenuse osutamises otsese tasuta, puudub maksustatav summa ja teenuseid seega käibemaksuga ei maksustata.11 Eeltoodust tulenevalt on teenuse osutamisega tegu siis, kui seda osutatakse tasu eest ning kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ning teenuse eest makstava tasu ja osutatava teenuse vahel on otsene seos. Teenus on maksustatav vaid siis kui teenuse eest saadav tasu vastab majanduslikult väärtuselt teenuse saajale osutavale teenusele. Euroopa Kohtu praktika on sätestanud ka selle, et makstud summad kujutavad endast tegelikku tasu individualiseeritava teenuse eest, mida osutati sellise õigussuhte raames ning maksustatav teokoosseis tekib alles kauba kättetoimetamise või teenuse osutamise hetkest. Nende asjaolude põhjal selgub, et teenuse osutamine maksustatakse käibemaksuga, kui esiteks summa, mille teenuse saaja maksab teenuse osutajale õigussuhte raames, on otseselt seotud individualiseeritava teenusega, mille eest makstav tasu see on, ja teiseks, kui teenus on osutatud.12 Euroopa Kohus on 2022. aastal hinnanud „suurendatud tasude“ arvel käibe tekkimist olukorras, kus äriühing haldas eramaal asuvate parklate käitamist kokkuleppel nende maaomanikega. Oma tegevuse raames määras äriühing kindlaks enda hallatavate parklate kasutamise tüüptingimused, näiteks tasu ja maksimaalset parkimisaega puudutavad tingimused. Iga parkla sissepääsu juures asetses märk, millel oli kirjas, et parkimisala kasutatakse vastavalt eraõiguse sätetele ja eeskirjade rikkumise korral võidakse sisse nõuda kontrollikulud märgil toodud summades. 13 Esiteks leidis kohus, et selle õigussuhte raames on pooltel õigused ja kohustused vastavalt asjaomaste parklate kasutamise tüüptingimustele, mille hulgas on eelkõige parklaoperaatori poolt autoparklate kasutusse andmine ja asjaomase autojuhi kohustus maksta lisaks parkimistasule olenevalt olukorrast juhul, kui neid tüüptingimusi ei järgitud, õigusvastase parkimise kontrollimise kuludele vastav summa, mis olid kirjas parkla sissesõidu kohal asuvatel märkidel. Kohus luges tingimuse täidetuks, sest parkimistasu ja olenevalt olukorrast ebaseadusliku parkimise kontrollimise kuludele vastava summa maksmine kujutab endast tasu 10 29. oktoobri 2009. aasta otsus komisjon vs. Soome, C-246/08, EU:C:2009:671, punktid 34 ja 36-37. 11 Vt eespool otsus komisjon vs. Soome, punkt 43; 1. aprilli 1982. aasta otsus Hong-Kong Trade, C-89/81, EU:C:1982:121, punktid 9 ja 10, 3. märtsi 1994. aasta otsus Tolsma, C‑16/93, EU:C:1994:80, punkt 12. 12 23. detsembri 2015. aasta otsus Air France – KLM, C‑250/14 ja C‑289/14, EU:C:2015:841, punktid 23-24. 13 20. jaanuari 2022. aasta otsus Apcoa Parking Danmark, C-90/20, EU:C:2022:37, punktid 9-11. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 5 parkimiskoha kasutusse andmise eest.14 Teiseks kujutas kohtu hinnangul nende summade kogusumma, mida autojuht oli kohustatud tasuma äriühingu osutatud parkimisteenuse eest, sealhulgas olenevalt olukorrast kontrollikulud õigusvastase parkimise eest, endast tingimusi, mille alusel autojuht tegelikult sai kasutada parkimiskohta, ja seda isegi juhul, kui ta otsustas seda ülemäära kasutada, ületades lubatud parkimisaega, jättes nõuetekohaselt tõendamata oma parkimisõiguse või parkides kohale, mis on reserveeritud või tähistamata, või takistades teisi liiklejaid vastuolus asjaomaste parklate kasutamise tüüptingimustega.15 Kohus möönis lisaks, et otsene seos on olemas juhul, kui kaks sooritust on vastastikku seotud: üks tehakse üksnes tingimusel, et teine tehakse samuti, ja vastupidi. Kohtu hinnangul on omavahel seotud asjaolu, et äriühing kogub õigusvastase parkimise kontrollimise kulusid, ning asjaolu, et autojuht pargib äriühingu kindlaksmääratud erilistel asjaoludel, mis on aluseks sellele kõrgemale tariifile. Nimelt ei ole vaja õigusvastast parkimist kontrollida ja järelikult ei kehtestata selliseid kontrollikulusid juhul, kui parkimiskoha kasutusse andmise teenust ei ole varem osutatud.16 2.3. Leppetrahvi õiguslik analüüs Leppetrahv on oma olemuselt võlaõiguslik sanktsioonimeede, millega reageeritakse lepingulise suhte rikkumisele. Pooled lepivad kokku lepingu rikkumise tagajärgedes ja sanktsiooni, ehk leppetrahvi suuruses. Siiani pole Eesti õiguskorras lepingulisi leppetrahve (karistusi) käibemaksuga maksustatud. Selleks puudub ka vastav regulatsioon käibemaksuseaduses. Ühtlasi juhime teie tähelepanu asjaolule, et kaks Eesti suuremat eraparklate operaatorit väljastavad parkimisnõuete rikkujatele erineva sisuga leppetrahvi otsuseid. Eraparkla operaator väljastab leppetrahvi nõude nii parkimiskorraldus nõuete eiramise eest (nt puudub parkimisluba, parkimiskell, pargib väljaspool parkimiskohti, kollasel joonel jne) kui ka siis kui tasu on maksmata. Võlaõigusseaduse §158 lg 1 alusel on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega määratakse leppetrahv kohustuse rikkumise puhuks. See tähendab, et lepingupool lubab maksta leppetrahvina kokkulepitud summa juhul, kui ta kohustust rikub ning vastupidi: leppetrahvi nõudmise õigus sõltub leppetrahviga tagatud kohustuse rikkumise faktist. Sisuliselt on seetõttu tegemist lepingulise õiguskaitsevahendiga võlausaldaja rikutud huvi heastamiseks.17 Tuleb märkida, et spetsiaalselt eraparklate suhtes on leitud, et parkimistingimusi sisaldava infotahvli alt sõidukiga läbisõitmine ning parkimine vastab võlaõigusseaduse §-s 20 sätestatud nõustumuse tunnustele ning toob enesega kaasa lepingu sõlmimise.18 14 Punktid 29-30 15 P-id 32-33 16 Punktid 41-42. 17 A. Sander, 2003. Leppetrahv. Juridica 2003/10, lk 686. 18 M.-K. Sild, 2003. Eraparklate parkimislepingute õiguslikke probleeme. Juridica 2011/4, lk 317. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 6 Leppetrahvi kokkuleppe üheks eesmärgiks võib olla surve avaldamine võlgnikule, et viimane täidaks oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Survefunktsiooni täidab leppetrahv eelkõige siis, kui kokkulepitud summa on suurem kui lepingurikkumisest tulenev kahju, mis kuuluks üldises korras hüvitamisele. Sõna „trahv“ viitab juba olemuslikult leppetrahvi instituudi teatud hirmutavale ning karistuslikule iseloomule. Leppetrahvi survefunktsioonist tulenevalt võib leppetrahvi käsitada võlaõigusliku tagatisena. Erinevalt käendusest, garantiist ja pandist kui klassikalistest tagatistest ei paku leppetrahv aga võlausaldajale kindlustust võlgniku maksejõuetuse vastu, sest leppetrahvi tagav funktsioon ei seisne lisaallika garanteerimises, vaid sellel on üksnes preventiivne toime. Leppetrahvi kokkuleppe kaudu püüab võlausaldaja sundida võlgnikku kohustust täitma läbi hirmu kaotada kokkulepitud rahasumma.19 Kui võlgnik siiski rikub kohustust, lihtsustab leppetrahvikokkulepe kahju hüvitamist, sest kahjustatud poolel on leppetrahvile õigus ilma, et ta peaks kahju suuruse kohta tooma konkreetseid tõendeid (leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioon). Seega aitab leppetrahvi kokkulepe vältida kahju hüvitamise nõudega kaasnevat tõendamiskoormust ning vaidlusi hüvitamisele kuuluvate summade üle. Lisaks sellele saab leppetrahvi kokkuleppega muuta hüvitatavaks ka mittevaralise kahju, mis reeglina lepingulise kohustuse rikkumise puhul hüvitamisele ei kuulu või kui kuulubki, siis on selle tõendamine sageli liialt keeruline.20 Siiski on Eesti eraparklatega seoses välja toodud, et tüüptingimustes ettenähtud leppetrahvi summad ületavad ilmselgelt parkimistingimuste rikkumisega tekitatud kahju. Sellest tulenevalt on nad eelkõige karistuslikud ehk täidavad survefunktsiooni. Leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel ei saa nõutud leppetrahvi suurust vaadelda iseenesest, vaid seda tuleb millegagi võrrelda. Levinud on leppetrahvi suuruse võrdlemine kannatanud lepingupoolele tekkinud reaalse kahjuga, sealjuures on oluline just võrdlemine faktilise kahjuga. Seega tuleks parkimislepingus sätestatud leppetrahvi suurust võrrelda eelkõige parkimistingimuste rikkumisega parkla operaatorile tekitatud reaalse kahju suurusega.21 Tekitatud kahju suurus sõltub sellest, millise parkimistingimuse rikkumisega on tegu. Kui rikutud parkimistingimuseks on tasulises parklas parkimistasu maksmine, on parkla operaatorile tekitatud reaalne kahju samaväärne parkimistasu suurusega. Teiselt poolt, kui rikutud on parkimistingimust, mis nõuab parkimiskella kasutamist tasuta parkimiseks parklas, kus parkimistasud puuduvad, ei ole parkla operaatorile reaalset kahju üldse tekkinud. Reaalset kahju ei teki ka juhul, kui sõidukijuht rikub parklas parkimise reegleid (nt pargib valesse kohta). Viimati nimetatud juhtudel on leppetrahvil seega ainuüksi karistuslik iseloom, mida tuntakse pigem kui leppetrahvi survefunktsiooni.22 19 Vt eespool viide A. Sander, lk 687. 20 Vt eespool viide A. Sander, 2003. 21 Vt eespool viide M.-K. Sild, 2011, lk 316. 22 Vt eespool viide M.-K. Sild, 2011, lk 316. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 7 Kokkuvõtlikult on rõhutatud eraparklate väljastatavate leppetrahvide osas nende survefunktsiooni tulenevalt trahvi suurest summast võrreldes rikkumisega tekitatud kahjuga. Tegemist on võlaõigusliku tagatisena, millel on üksnes preventiivne toime. Sellest tulenevalt kuulub trahv maksmisele vaid siis, kui lepingupool lepingut rikub (st. eraparklas ilma tasumata või muul moel reegleid rikkudes sõidukit pargib). 2.4. Ühisteenused AS poolt rikkumiste eest väljastatud leppetrahvide käibemaksukäsitlus Euroopa Kohtu otsusega Apcoa Parking Denmark sätestatud praktika on üle võtnud ka Rahandusministeerium ning väljendanud seda käibemaksuseaduse kommenteeritud väljaandes järgmiselt: „Tasu, mida eraparklate käitlemisega tegelev eraõiguslik äriühing kogub juhul kui autojuht ei ole järginud parkla kasutamise tingimusi, tuleb käsitada vastutasuna nende teenuste eest, mida osutati tasu eest selle sätte tähenduses, ning on sellisena käibemaksuga maksustatav.“ 23 Me mõistame ega sea kahtluse alla Euroopa Kohtu tõlgendust, kuid siinkohal tuleb rõhutada, et kaasus on lahendatud konkreetselt Taani õigussüsteemi raamistikus. Nagu otsuses välja toodud, siis on Taanis eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tavapäraselt käsitletud summasid, mida eraõiguslikud haldamisega tegelevad äriühingud koguvad õigusvastase parkimise kontrollimise kulude eest, alati käibemaksuga maksustatavatena. Sellega seoses on viidatud Taani kohtupraktikale, mis tuleneb eelkõige 12. aprilli 1996. aasta kohtuotsusest ja milles on võetud seisukoht selliste kontrollikulude laadi kohta käibemaksu seisukohalt, kvalifitseerides need „suurendatud parkimistasudeks“. Sellest kohtuotsusest nähtus, et selliseid „suurendatud tasusid“, mida koguti kvaasilepingulise suhete alusel, tuli pidada tasuks teenuste osutamise eest ja seega käibemaksuga maksustada hoolimata asjaolust, et need „suurendatud tasud“ olid kindlaks määratud varem kehtestatud ja märkimisväärse tariifina võrreldes tasuga, mis vastab parkimistasule, kusjuures nende „suurendatud tasude“ eesmärk oli vältida ebaseaduslikku parkimist. Asjakohane praktika on Eestis aga vastupidine. Seni on tavapäraselt peetud parkimistingimuste rikkumise eest väljastatud trahve leppetrahvideks VÕS § 158 mõistes, mis oma olemuselt on võlaõiguslik õiguskaitsevahend, mitte tasu teenuste eest. Taoline käsitlus eraparklates väljastatud leppetrahvide olemusest erineb oluliselt VÕS-is sätestatust. Nagu varasemalt märgitud, siis nimetatud sätete analüüsist tulenevalt on eraparklates parkimistingimuste rikkumise eest määratud leppetrahvidel peamiselt survefunktsioon. Survefunktsioon väljendub trahvisumma märkimisväärses erinevuses võrreldes tegeliku kahjuga, mida rikkuja eraparklale tekitas. Seega ei saa tegu olla põhimõtteliselt tasuga teenuse eest, vaid määrataval trahvisummal on eelkõige preventiivne ja karistuslik funktsioon, mis survestab lepingupoolt lepingutingimusi täitma. 23 Vt eespool viide Rahandusministeerium, lk 18. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 8 Tuleb taaskord märkida, et teenuse käibe tekkimise eelduseks on tasu vastavus teenuse majanduslikule väärtusele, mida praeguse võlaõigusseaduse tõlgendamise juures ei saa pidada täidetuks, sest teenuse majanduslik väärtus kui tegelik parkimisoperaatorile tekkinud kahju ei ole võrdne saadud tasuga, vaid sellele on lisatud karistuslik meede. Sellest tulenevalt tuleb tõstatada asjaolu, et Euroopa Kohtu tõlgendus käibemaksudirektiivist ei pruugi sobituda Eestis kehtiva õiguskorraga ning sellest tulenevalt ei saa praktikat ilma KMS ja VÕS muutmata otse üle võtta. Tuleb arvestada ka, et nimetatud praktika ülevõtmisega tekib vastuolu võrdse kohtlemise põhimõtte aspektist, kus ühele valdkonnale rakenduvad erinevad maksustamise sätted kui teistele valdkondadele. Kahtluse alla võib sattuda leppetrahvi institutsioon kui selline, sest see rajaneb eeldusel, et tegemist ei ole mitte lisatasuga teenuse eest vaid preventiivse õiguskaitsemeetmega, millel on lisaks kahju hüvitamise funktsioonile ka survefunktsioon täitma lepingupooli nendele pandud kohustusi. Ka varem mainitud kommenteeritud väljaandes esineb vastuolu, kus Rahandusministeerium on toonud leppetrahve näitena olukorraks, kus käivet ei teki24. Ühisteenused AS korraldab parkimist eramaal vastavalt maaomaniku ja parkimisoperaatori vahel sõlmitud lepingule. Eramaale sisse sõites informeerivad Ühisteenused AS-i infotahvlid autojuhte parklas kehtivatest parkimistingimustest. Sõidukiga parklasse sõites loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt sõidukijuht kohustub parkima ja liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditele (paigaldatud viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja liikluse reguleerija juhistele. Parkimistasud erinevad parklate ja piirkondade lõikes, keskmiselt on parkimistasu Ühisteenused AS parklas 5-6 eurot päevas. Ühisteenused AS parkimistingimuste kohaselt kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Tallinna puhul on parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Viivistasu määr Tallinnas on 31 eurot ööpäevas. Tartu puhul, kui parkimistasu jäetakse maksmata, tasutakse väiksema määra järgi, ületatakse parkimisaega või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt paigaldatud, teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus) vastavalt liiklusseaduse §-le 188. Viivistasu määr ööpäevas on 15 eurot parkimistasu maksmisel väiksema määra järgi või 30 eurot parkimistasu maksmata jätmisel või tasutud parkimisaja ületamisel või tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohaselt täitmata jätmisel või mittenõuetekohase paigaldamise eest. Viivistasu ja leppetrahvide määrad on toodud ka sissesõidu juurde paigaldatud tahvlitel. Ühisteenused AS poolt osutatavate teenuste puhul on teenuse osutamisega tegemist selgelt siis, kui isik täidab Ühisteenused AS poolt seatud kohustusi. Nii on toimingud on vastastikused – klient maksab tasu või täidab muid talle lepinguga pandud kohustusi, millele vastutasuks 24 Vt eespool viide Rahandusministeerium, lk 160. A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 9 võimaldab Ühisteenused AS kasutada oma maad sõiduki parkimiseks. Kui aga klient lepinguga (mille on ta aktsepteerinud märgistatud alale sisse sõites) pandud makse- või muid kohustusi ei täida, on Ühisteenused AS õigustatud esitama kliendile leppetrahvi, mille summa erineb märkimisväärselt teenuse tegeliku väärtusega tulenevalt lisanduvast survefunktsioonist, mis on VÕS-is sätestatud leppetrahvi oluline funktsioon – seda eriti eraparklate parkimistingimuste rikkumise eest väljastatavate leppetrahvide aspektist. Eeltoodust tulenevalt leiame, et tulenevalt ebasobivusest Eesti õigussüsteemiga ei ole Euroopa Kohtu esitatud tõlgendus Eestis kohaldatav enne, kui ei ole viidud sisse seadusemuudatusi, mis üheselt viitaksid sarnastes olukordades väljastatud leppetrahvide määratlemisele teenuse tasu eest osutamisena. Tuleb ka arvestada, et määratluse rakendamine vaid ühele valdkonnale ilma määrava erisuseta võrreldes muude valdkondadega, võib minna vastuollu võrdse kohtlemise põhimõttega. 3. Lahendamist vajavad küsimused/asjaolud Enne kui maksumaksjad hakkavad leppetrahve maksustama, tuleb seadusandjal koostöös täitevvõimu esindajatega lahendada järgnevad juriidilised küsimused. 1. Analüüsida, kas Euroopa Kohtu otsuses käsitletud parkimise kontrollikulu maksustamise regulatsioon on täies ulatuses kohaldatav Eesti õiguskorras eraparklate poolt väljastatavatele leppetrahvile? 2. Juhul kui õigusliku analüüsi käigus selgub, et nimetatud Euroopa Kohtu lahend on kohaldatav Eesti õiguskorras, siis mis ajahetkel peavad eraparkalad oma tegevuse selle lahendiga kooskõlla viima? 3. Millise seaduse, millisele sättele viidates tuleb edaspidi eraparklatel leppetrahv käibemaksuga maksustada? 4. Kas maksustamise vaatest on vahet, kas tegemist on eraparkla leppetrahviga või kohaliku omavalitsuse poolt määratud viivistasunõudega? 5. Kas kohaliku omavalitsuse poolt määratavad viivistasunõuded tuleb edaspidi samuti maksustada käibemaksuga? Kui, siis millise seadusesätte alusel? 6. Mis on leppetrahvi käibemaksustamisel käibe tekkimise aeg? Kas selles osas on plaanis muuta käibemaksuseadust? 7. Juhul kui eraõiguslikke leppetrahve ja viivistasunõudeid hakatakse tulevikus käibemaksuga maksustama, kas siis on plaanis muuta ka võlaõigusseadust ja/või liiklusseadust? 8. Juhul kui eraparklate leppetrahve hakatakse käibemaksuga maksustama alates 2023. aastast, siis kuidas tuleb käsitleda varasematel perioodidel väljastatud leppetrahve? 9. Kuidas käituda leppetrahvidega, mis on määratud enne kohtuotsuse jõustumist ning laekuvad pärast seda kuupäeva, millal peaks nende käibemaksustamine algama? 10. Juhul kui leppetrahvid on suuremad kui 1000 eurot, kas siis sellisel juhul tuleb need kajastada ka KMD lisas INF? 11. Kas parkimiskorra rikkumise eest tehtavad leppetrahvid kuuluvad edaspidi kõik tervikuna käibemaksuga maksustamisele või tuleb leppetrahve nende määramise aluse alusel eristada? Leppetrahve määratakse nii piirkondades, kus parkimine lubatud, kui ka seal, kus üldse parkida ei tohi? Erinevad leppetrahvi väljastamise alused: A member firm of Ernst & Young Global Limited lk. 10 kontrollparklad – leppetrahv parkimiskorraldusnõuete eiramise eest (sõlmitakse tasuta kasutamise leping sõidukijuhiga), tasulised parklad (vastab üürilepingu tunnustele) – leppetrahv väljastatakse parkimistasu maksmata jätmise eest. 12. Kas leppetrahvid tuleb täies ulatuses maksustada või tuleb edaspidi eristada tasu teenuse eest ja sanktsiooni lepingu rikkumise eest? 13. Kas leppetrahvide ja viivistasu otsused peavad hakkama vastama KMS § 37 toodud nõuetele? 14. Kas äriühing, kes on saanud käibemaksuga maksustatud leppetrahvi, võib trahvil või viivistasunõudel näidatud sisendkäibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata? 15. Kas leppetrahvidega seotud sissenõudmise kulud VÕS § 113 sekunda alusel on ka pärast leppetrahvide käibemaksustamist mittekäive? Vastuse palume saata meiliaadressile [email protected]. Lugupidamisega /digiallkirjastatud/ Tõnis Elling Juhtivkonsultant Maksuosakond Ernst & Young Baltic AS A member firm of Ernst & Young Global Limited
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel