EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1517 - Maaeluministri määruse „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fe0ea2e-0e3c-41af-b2d2-71e6580143d8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0fe0ea2e-0e3c-41af-b2d2-71e6580143d8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
-635 27305 0 0 3690454 1189245 EELNÕU 0 8 .12 .2022 0 0 EELNÕU 0 8 .12 .2022 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , artikli 13 lõigete 1 ja 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõu ded ning kohustuslik ud majandamisnõu ded, mida peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. (2) M aa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõu ded on sätestatud §-des 2– 8 . (3) Kohustuslikud majandamisnõuded on esitatud määruse lisas 1 . § 2 . Süsinikuvaru säilitamise üldised kaitsemeetmed (1) Püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaas ei tohi riigi tasemel väheneda üle komisjoni delegeeritud määruse 2022/126 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94) , artikli 48 lõikes 1 sätestatud piirmäära võrreldes võrdlussuhtarvuga. (2) Põllumajandustootja säilitab püsirohumaa pindala vähemalt ulatuses, mis on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste ühise taotluse (edaspidi ühine taotlus ) esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga. (3) Kui püsirohumaa antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb ülevõtjale üle ka püsirohumaa säilitamise kohustus. (4 ) Kui püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaas on riigi tasemel vähenenud üle komisjoni delegeeritud määruse 2022/126 artikli 4 8 lõikes 1 sätestatud piirmäära, ei tohi püs irohumaa kasutusotstarvet muuta . Osutatud juhu esinemise alguse ja lõpu kohta annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) peadirektor käskkirja, mis tehakse teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikustatakse viivitamata PRIA veebilehel. ( 5 ) L õikes 4 nimetatud juhul määrab PRIA kindlaks p õllumajandustootjad, kes peavad püsirohumaa tagasi rajama, lähtudes komisjoni delegeeritud määruse 2022/126 artiklis 48 sätestatust. Püsirohumaa tagasirajamise kohustus määratakse igale põllumajandustootjale nende püsirohumaa hektarite alusel, mille kasutusotstarvet on muudetud ühise taotluse esitamise tähtpäevale eelnenud 24 kuu jooksul. (6 ) Püsirohumaa peab olema tagasi rajatud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määramise aastale järgneva aasta 15. juuniks. Tagasirajatud rohumaa puhul kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse 2022/126 artikli 48 lõikes 5 sätestatut. (7 ) Püsirohumaa rohukamara uuendamist ei loeta kasutusotstarbe muutmiseks ja see ei katke sta püsirohumaa vanuse arvestamise l aastate järgnevus t . ( 8 ) Püsirohumaad on lubatud asendada püsirohumaa uuendamiseks ja mullaviljakuse tõstmiseks . Sellisel juhul tuleb ülesharitava püsirohumaa asemele rajada sellega võrdse pindala ulatuses pü sirohumaad. ( 9 ) PRIA peab arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 48 kohaselt . Kui püsirohumaa suhtarv on riigi tasemel võrdlusarvuga võrreldes vähenenud üle nelja protsendi, avalikustab PRIA sellekohase teabe oma veebilehel ning teavitab sellest põllumajandustootjaid, kellel on püsirohumaa säilitamise kohustus. § 3 . Mulla ja süsinikuvarude kaitse (1) Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole künd mine ja freesimine lubatud. Kui põllumajandus tootja on võtnud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) alusel antava mulla kaitse toetuse kohase kohustuse turvasmuldade kohta , siis võib seda rohumaad kohustuseperi oodi jooksul üks kord freesida. (2) Kuivendatama märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaid ei ole lubatud kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turva smullaga põllumajanduslikuks tegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva drenaažisüsteemi toimimiseks. ( 3 ) Põllumajandusmaal ei ole lubatud põletada kulu, heina ja põhku, välja arvatud : 1) Põllumajandus- ja Toiduamet i ettekirjutuse alusel ohtliku taimeka hjustaja tõrjumise eesm ärgil ; 2) Keskkonnaameti nõusolekul loodusliku linnustiku ja looduslike elupaikade kaitse eesmärgil. ( 4 ) Ü le kümne protsendilise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada järgmisi agrotehnilisi võtteid : 1) mulla harimine risti kallakuga ; 2) püsirohumaa rajamine ; 3) heintaimede kasvatamine ; 4) minimeeritud mullaharimine ; 5) kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. ( 5 ) Põllumajandusliku majapidamise p õllumaa st ja püsikultuuride aluse st maa st peab vähemalt 50 protsenti olema talvise taimkatte all . Kui p õllumajandusliku majapidamise põllumaast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, puuvilja, marjakultuur i, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid, peab p õllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all . Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuridealusel maa l olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuur, kõrretüü ja taimejäänused. ( 6 ) Põllumajandusliku majapidamise põllumaal ei ole lubatud kasvatada samal põllul sama põhikult uuri üle kolme aasta, välja arvatud mitmeaastased põ llukultuurid, rohumaakultuurid, looduslikud rohttaimed ja kesa . Põllumajandusliku majapidamise põllumaast 50 protsendil ei ole lubatud kasvatad a sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal , välja arvatud vahekultuuri kasvatamise korral. (7) P õhikultuur on põllumajanduskultuur, mis külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt 15. juunil ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelise ajal. (8 ) Lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata põllumajandustootja suhtes, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, või kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa suurus on kuni kümme hektarit. § 4 . Veekaitse (1) Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on vähemalt: 1) üks meet er – alla 10-ruutkilo meetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatu d eesvooluna kasutatava kraavi puhul , kui see asub alla 10 protsendilise kaldega alal ; 2) kolm meetrit – alla 10-ruutkilo meetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatu d eesvooluna kasutatava kraavi puhul , kui see asub vähemalt 10 protsendilise kaldega alal ; 3) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhu l ; 4) 10 meetrit – üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna k asutava vooluveekogu puhul. (2) L õike 1 punktides 1–3 sätestatud nõuet kohaldatakse sellise kraavi, peakraavi, jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt peakraav, kraav , jõgi, oja või kanal. § 5 . M aa ja elementide tootmisest kõrvale jätmine (1) Põllumajandustootja jätab lõigetes 2, 3 või 4 sätestatud ulatuses tootmisest kõrvale järgmised maa-alad ja elemendid, mis asuvad tema põllumajandusliku majapidamise põllumaal või vahetult külgnevad sellega : 1 ) mustkesa, sööti jäetud maa ja haljas kesa haljasväetise sissekünniks; 2) 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba ja §-s 4 nimetatud puhverrib a ; 3) paragrahvi 6 lõigetes 1 – 4 ja 6 – 8 nimetatud maastikuelement. (2 ) Põllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud maa-ala ning punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt neli protsenti tema põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindalast. (3) Põllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud maa-ala või punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt kolm protsenti tema põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindalast, kui ta võtab strateegiakava ökoalade sekkumise kohustuse. ( 4 ) Põllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale lõike 1 punktides 1 nimetatud maa-ala või punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt kolm protsenti tema põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindalast, kui ta kasvatab vähemalt neljal protsendil oma põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaast lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. (5 ) Tootmisest kõrvale jäetud maa-alal ja elemendil ei ole lubatud põllumajanduslik tegevus ning taimekaitsevahendite kasutamine kuni taotluse esitamise aasta 25. juulini . Kui haljasväetise sissekünni aastal külvatakse haljaskesa le talivili, võib haljas kesa niita ja hekseldada enne 26 . juulit. (6) Sööti jäetud maa ja 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba loetakse põllumaaks seni , kuni põllumajandustootja määratleb seda lõike 1 kohaselt tootmisest kõrvale jäetud maana. (7 ) Rohumaariba on olemasolev või rajata v 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid . Rohumaariba ei tohi külgneda lühiajalise rohumaa ega sööti jäetud maaga ega moodustada põllu pindalast üle kümne protsendi. (8 ) L ämmastikku siduvate põll umajanduskultuuride kasvuala on põllumaa, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) põllumaal kasvab kas esparsett ( Onobrychis Mill.), ristik ( Trifolium spp.), lutsern ( Medicago sativa , Medicago L.), mesikas ( Melilotus Mill.), nõiahammas ( Lotus corniculatus ), vikk ( Vicia spp.), hernes ( Pisum spp.), aeduba ( Phaseolus spp., vigna spp.), põlduba ( Vicia faba ) või sojauba ( Glycine max L.) (edaspidi lämmastikku siduv põllumajanduskultuur ); 2) l ämmastikku siduv põllumajanduskultuur kasvab põllumaal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega , kui lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi ; 3) põllumaa ei asu veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis ; 4) põllumaal ei kasutata taimekaitsevahendeid; 5 ) põllumaad ei hekseldata kuni 25 . juulini ; 6) talivilja kasvatamise korral on see külvatud hiljemalt 15. oktoobril; 7) põllumaad, millel ei kasvatata talivilja, ei künta sisse enne 15. oktoobrit ega kasutat a seal muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise . ( 9 ) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata põllumajandusliku majapidamise kohta , kui : 1) üle 75 protsendil põllumaast kasvatatakse rohumaakultuure või muid looduslikke rohttaimi, liblikõielisi kultuure, maad hoitakse kesas või kasutatakse nende kombinatsiooni; 2) üle 75 protsendil toetusõiguslikust põ llumajandusmaast on püsirohumaa ; 3) p õllumajandustootjad, kelle toetusõ iguslik põllumaa ei ületa 10 hektarit ; 4 ) põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa asub vähema lt 50 protsendi ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. (10 ) Põld loetakse l isas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaks tingimusel, et põllumassiiv, millel põld asub, on täies ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. (11) Lõike 9 punkti 4 ei kohaldata põllumajandustootja suhtes, kelle põllumajandu sliku majapidamise põllumajandu maa asub vähema lt 50 protsendi ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kuid kes on võtnud strateegiakava ökoalade sekkumise kohustuse. § 6 . Maastikuel emendid ( 1 ) Põllumaa l tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puud, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast . ( 2 ) Põllumaa l tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. ( 3 ) Põllumajandusmaa servas ja kogu põllumaal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. ( 4 ) P õllumajandusmaa servas ja kogu põllumaal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt kümne meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused . (5) Kui lõigetes 1–4 nimetatud maastikuelement rajatakse drenaaži maa-alale, tuleb selle rajamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. (6) Põllumajandusmaal tuleb säilitada kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav ning selline eesvool ja kraav, mis on koos selle serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kokku kuni 12 meetri laiune. ( 7 ) Põllumajandusmaa l ja selle servas ning põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “, „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ või strateegiakava maaparanduse investeeringu toetuse abil rajatud p uhastuslodu d ja settebassein id . ( 8 ) Põllumajandusmaa l ja selle servas tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed ning „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ või „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ kiviaia taastamise toetuse abil taastatud kiviaed . ( 9 ) Põllumajandusmaal ja selle servas tuleb säilitada üksik puu, kivi , s ealhulgas rahn või kivikülv , ja allikas, mis on kaitstav looduse üksikobjekt looduskaitseseaduse § 4 tähenduses. ( 10 ) Põllumajandusmaa l ja selle servas tuleb säilitada matusepaik, muistne põld, loh ukivi, kultusekoht, tee ja sild, mis on kinnismälestis muinsuskaitseseaduse § 11 tähenduses. ( 1 1 ) Põllumajandusmaa l ja selle servas tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum. § 7 . Hekkide ja puude lõikamise keeld ning meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks ( 1 ) Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. ( 2 ) Põllumajandusmaal või sellega külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti l andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile. § 8 . Elupaikade ja liikide kaitse (1) M aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta . (2) M aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine ei ole lubatud. (2) M aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktis 1 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine on lubatud ü ksnes pealtkülvi teel. Uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada. (1) Põllumajandustootja, kes on muutnud m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud ala üles kündnud, peab püsirohumaa tagasi rajama PRIA määratud tähtpäevaks. § 9 . Kohustuslikud majandamisnõuded Taotleja täidab lisas 1 esitatud kohustuslikke majandamisnõudeid . § 10 . Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimine (1) Selles määruses sätestatud nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2 ) P aragrahvis 4 sätestatud nõuetele, lisas 1 esitatud kohustuslikele majandamisnõu etele 1– 4 ning lisas 1 esitatud kohustuslik e majandamisnõuete 7 ja 8 nõu del e 5 vastavust kontrollib Keskkonnaamet. (3) Lisas 1 esitatud kohustuslikele majandamisnõuetele 5, 6 ja 9–11 ning lisas 1 esitatud kohustuslike majandamisnõuete 7 ja 8 nõuetele 1–4, 6 ja 7 vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet . § 11 . Rakendussätted ( 1 ) 2023. aastal säilitab põllumajandustootja püsirohumaa pindala vähemalt ulatuses, mis on võrdne 2022. a astal esitatud kõikide pindalatoetuste ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavate loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga . ( 2) Seda püsirohumaad, mille osas puudus 2022. aastal säilitamise kohustus, säilitab põllumajandustootja 2023. aastal vähemalt pindala ulatuses, mis on võrdne 2023 . a asta ühisele taotlusele märgitud pindalaga. (3) 2023. aastal võib põllumajandustootja määratleda § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud maa-ala tootmisest kõrvale jäetud maa-alana ka siis, kui neil kasvatatakse või toodetakse põllumajandustooteid , välja arvatud sojauba, mais ja lühikese raieringiga madalmets, ning kasutatakse taimekaitsevahendeid. § 12 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuari l 2023. a . (2) Määruse § 3 lõiked 1, 2 ja 6–8 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisad: Lisa 1 Kohustuslikud majandamisnõuded Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu , kus ei kohaldata maa ja elementide tootmisest kõrvale jätmise kohustust Lisa 3 Karuputke võõrliigist teatamise vorm
Maaeluministri xx määrus nr xx “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” Lisa 1 KM 1 Põhja- ja pinnavee kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ : artikli 11 lõike 3 punktid e ja h, mis on seotud fosfaatide hajureostusallikate kontrollimise suhtes kohaldatavate kohustuslike nõuetega Nõue 1: veeseaduse § 187 punktid 1 ja 2 . Nõue 2: veeseaduse § 161 lõiked 8 ja 9 ; maaeluministri 30. septembri 2019. a määrus nr 74 „Fosforitarbe klassid“ Nõue 3: veeseadus e § 151 lõige 2 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega Nõue 4: veeseadus e § 154 lõige 5 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega Nõue 5: keskkonnaministri 8. oktoobri 2019. a määruse nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ § 3 lõige 1 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega Nõue 6: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" veeseaduse § 158 lõiked 1–3 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega Nõue 7: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" veeseaduse § 159 lõiked 1–6 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 8: veeseaduse § 160 lõiked 1 ja 2 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 9: veeseaduse § 161 lõiked 1 ja 8, § 163 lõiked 1–3 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 10: veeseaduse § 164 lõiked 1–7, ning keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 4 5 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 5 lõiked 1–6 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 11: veeseaduse § 165, § 166, § 168 lõike 3 punkt 2, § 118 lõiked 1–4 ja § 119 punkt 3; keskkonnaministri 1. oktoobri 2019. a määrus nr 47 „Sügavallapanusõnniku auna rajamise teatise andmekoosseis ja esitamise kord" Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 12: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv" veeseaduse § 167 lõige 1 ja keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 4; §-d 6 ja 7. Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 13: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv" veeseaduse § 169 lõike 1 punktid 1 ja 5, lõiked 2-5 1 Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 14: veeseaduse § 170 lõiked 1, 2 ja 4 . Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. Nõue 15: veeseaduse § 171 lõiked 1 ja 2; keskkonnaministri 1.oktoobri 2019. a määrus nr 46 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Selgitus: nõue seotud fosforväetise kasutamisega. KM 2 Nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal (NTA-l) Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ artiklid 4 ja 5. Nõue 1: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" veeseaduse § 158 lõiked 1–4. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 2: veeseaduse §160 lõiked 1 ja 2 Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 3: veeseaduse § 168 lõige 3 . Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 4: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" veeseaduse § 161 lõiked 1 ja 7 ja ; keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 9 3 ; keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määruse nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal 1 “ § 3 punktid 1 ja 3. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 5: veeseadus e § 154 lõige 5 Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega Nõue 6: keskkonnaministri 8. oktoobri 2019. a määruse nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ § 3 lõige 1 Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega Nõue 7: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" veeseaduse § 158 lõiked 1–4. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega Nõue 8: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017" veeseaduse § 159 lõiked 1–6. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 9: veeseaduse § 160 lõiked 1 ja 2 Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 10: veeseaduse § 161 lõige 1, § 163 lõiked 1–3 . Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 11: veeseaduse § 164 lõiked 1–7, ning keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 5 lõiked 1–6. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 12: veeseaduse § 165, § 166, § 168 lõike 3 punkt 2, § 118 lõiked 1–4 ja § 119 punkt 3; keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 4; keskkonnaministri 1. oktoobri 2019. a määrus nr 47 „Sügavallapanusõnniku auna rajamise teatise andmekoosseis ja esitamise kord" . Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 13: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv" veeseaduse § 167 lõige 1 ja keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ §-d 6 ja 7. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 14: HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv" veeseaduse § 169 lõike 1 punktid 1 ja 5, lõiked 2-5 1 Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 15: veeseaduse § 170 lõiked 1, 2 ja 4 . Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. Nõue 16: veeseaduse § 171 lõiked 1 ja 2; keskkonnaministri 1.oktoobri 2019. a määrus nr 46 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Selgitus: nõue seotud lämmastikväetise kasutamisega. KM 3 Loodusliku linnustiku kaitse ja KM 4 Looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ artikli 3 lõige 1, artikli 3 lõike 2 punkt b, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiked 1 ja 2. Nõue 1: looduskaitseseaduse § 12 lõiked 1 ja 2, § 30 lõike 2 punktid 1 ja 2; Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaitseala kaitse eeskirja määrused; keskkonnaministri kehtestatud püsielupaiga kaitse eeskirja määrused. Nõue 2 : looduskaitseseaduse § 31 lõige 2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaitseala kaitse eeskirja määrused; keskkonnaministri kehtestatud püsielupaiga kaitse eeskirja määrused. Nõue 3: looduskaitseseaduse § 33 lõige 1, § 32 lõige 2 . Nõue 4: looduskaitseseaduse § 30 lõige 2 ; Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaitseala kaitse eeskirja määrused; keskkonnaministri kehtestatud püsielupaiga kaitse eeskirja määrused. Nõue 5: looduskaitse s eaduse § 14 lõike 1 punktid 1 ja 9. KM 5 Toidu- ja söödaohutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklid 14 ja 15, artikli 17 lõige 1 ning artiklid 18, 19 ja 20. Nõue 1: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 14; toid u se a duse § 12 lõige 1 . Nõue 2: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 15 ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU) nr 767/2009 artikli 4 lõiked 1 ja 3; artikli 6 lõige 1; söödaseaduse § 4 lõige 4 ; põll u m ajandusministri 25. aprilli 2007. a määrus nr 66 „Soovimatute ainete loetelu ja nende sisalduse lubatud piirmäärad söödas 1 “ . Nõue 3: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 4 lõige 1 ning lisa I A osa (II jaotise punktid 2 ja 3, punkti 4 alapunktid g, h ja j, punkti 5 alapunktid f ja h, punkt 6); veterinaarseadus § 2 lõige 4 . Nõue 4: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa III jaotise punkt 7, punkti 8 alapunktid a, b, d ja e, punkti 9 alapunktid a ja c . Nõue 5: põllu m ajandusministri 15. juuni 2006. a määruse n r 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded“ § 2 lõiked 3 ja 4, §4 lõiked 2 ja 3 ning § 5 lõiked 3 , 6 ja 7 Nõue 6: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I peatüki punkt 1 . Nõue 7: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõige 1, I lisa A osa I peatüki punkt 4 e ja g, III lisa III osa punktid 1 ja 2 . Nõue 8: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa A osa II peatüki punkti 2 alapunktid a, b, e; EPN määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 lõiked 2 ja 3 . Nõue 9: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõige 6 . Nõue 10: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 artikkel 18 . Nõue 11: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 18; toiduseaduse § 23 , KOM määrus (EL) nr 931/2011 artikkel 3 . Nõue 12: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 19 ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikkel 15; HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/104122019030?leiaKehtiv" toiduseaduse § 22 lõige 1 ja § 48 lõige 4. Nõue 13: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 20; söödaseaduse § 4 lõige 7 . KM 6 Hormoonide kasutamine loomakasvatuses Nõukogu direktiivi 96/22/EÜ artikli 3 punktid a, b, d ja e ning artiklid 4, 5 ja 7. Nõue 1 : põll u majandusministri 12. jaanuari 2009. a mää r use nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud 1 “ § 1 ; toiduseaduse § 22 lõige 4 . Nõue 2 : Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2019/6 artikkel 108 . KM 7-8 Taimekaitsevahendite kasutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 55 esimene ja teine lause. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ artikli 5 lõige 2 ja artikli 8 lõiked 1–5; artikkel 12 seoses piirangutega, mida kohaldatakse pestitsiidide kasutamise suhtes vee raamdirektiivi ja Natura 2000 võrgustikku käsitlevate õigusaktide põhjal kindlaks määratletud kaitsealadel; artikli 13 lõiked 1 ja 3, milles käsitletakse pestitsiidide käitlemist ja ladustamist ning pestitsiidijääkide töötlemist. Nõue 1: taimekaits e seaduse § 78 lõige 1 , veeseaduse § 119 punktid 3 ja 4. Põllumajandu sministri 29. novembri 2011. a määruse nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ § 4. Nõue 2: taimekaitseseaduse § 79 lõiked 1 ja 6, § 78 2 lõige 1 . Nõue 3: taimekaitseseaduse § 87 lõige 1 . Nõue 4: taimekaitseseaduse § 84 lõiked 1 ja 1 1 ning 2 ja põllumajandusministri 20. aprilli 2006. a määrus nr 49 „ Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded 1 “ . Nõue 5: veeseaduse § 158 lõige 2 ja § 168 lõike 3 punkt 2 . Nõue 6: taimekaitseseadus § 78 lõige 8 ja põllumajandusministri 20. aprilli 2006. a määruse nr 49 „Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded 1 “ §-d 4 ja 5. Nõue 7: taimekaitseseaduse § 78 lõiked 5 ja 9. Põllumajandusministri 29. novembri 2011. a määruse nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded 1 “ § 1. KM 9 Vasikate pidamise miinimumnõuded Nõukogu direktiivi 2008/119/EÜ) artiklid 3 ja 4. Nõue 1: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a mä ä r use nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 8 lõiked 1 ja 3 . Nõue 2 : põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 7, § 8 lõiked 2 ja 4. Nõue 3: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 3 lõiked 1 ja 3 . Nõue 4: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 5 lõiked 3 ja 4 . Nõue 5: põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 9 lõiked 2 ja 3, § 10 lõiked 1 ja 5 . KM 10 Sigade pidamise miinimumnõuded Nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ artiklid 3 ja 4. Nõue 1: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a m ä ä ruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 4 lõiked 1–5 . Nõue 2: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 12 lõiked 2 ja 3 . Nõue 3: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 7 lõiked 1–6, § 14 . Nõue 4: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 8 lõiked 1 ja 4, § 16 lõige 6 ja § 9 lõige 1 . Nõue 5: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 6 lõiked 1 ja 2 . Nõue 6: põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 7 lõige 8, § 18 lõiked 1 ja 2 ; § 19. KM 11 Põllumajandusloomade kaitse Nõukogu direktiivi 98/58/EÜ artikkel 4. Nõue 1: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkt 1; põllumajandusministri 27 . augusti 2009. a m ääruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 16 lõiked 1-3 ja 5 ; põllumajandusministri 3. detse mbri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 16 lõiked 1-4, § 17 lõiked 1 ja 2; põllumajandusministri 27. augu sti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 12 lõiked 1-4; põllumajandusministri 23. oktoobri 20 0 2. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 9 lõige 1, § 10 lõiked 1, 2 ja 4 ; põllumajandusministri 19. juuni 2 003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ §-d 5 ja 8 ; põllumajandusministri 27. juuli 2 010. a määruse nr 84 „Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta 1 “ § 8 ; põllumajandusministri 6. septembri 2 010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 13 . Nõue 2: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktid 3 ja 4 ning lõige 3. 2.1: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkt 3 ja lõige 3; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 3 lõiked 1-3 ; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 3 lõige 1 ja § 7 lõige 1 ; põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 10 lõige 1 ja § 11 lõige 1 ; põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 3 lõige 3 ; põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 84 „Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta 1 “ § 5 lõige 1 ; põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 5 lõige 1; põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele1“ § 5 lõiked 1 ja 2 . 2.2: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkt 3; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 7 lõiked 1 ja 3 ; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 6 lõiked 1 ja 3 ; põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 2 lõige 2 ja § 6 ; põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 10 lõige 5, § 13 lõiked 1 ja 2 ; põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 84 „Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta 1 “ § 6 ; põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele1“ § 3 lõige 6 ja § 4 lõiked 1, 3 ja 4 ; põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 7 lõiked 1 ja 3. 2.3: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkt 4; põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 15 lõiked 1 ja 2; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 15 ; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 7 lõige 5, § 11 lõiked 3, 4 ja 5; põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 9 ; põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele1“ § 2 1 ; põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 5 lõiked 2 ja 5 Nõue 3: loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkt 2, lõiked 3 1 ja 3 2 ; põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 4 ja § 11 ; põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 3 ja § 5 ; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 1 ja § 2 lõiked 1 ja 4; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 1 ja § 2 lõiked 1 ja 4 ; põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 6 ja § 7 lõiked 1 ja 2 ; põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 84 „Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta 1 “ § 2 ja § 4 lõiked 1 ja 3; põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 2 ja § 3 lõiked 1 ja 3. Nõue 4: loomakaitseseaduse § 3 lõige 3 3 ; põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 2 lõige 3 ; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 4 lõiked 1 ,3 ja 4 ning § 7 lõige 4 ; põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ § 11 lõige 2 ; põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 4 lõige 1, § 6 lõige 4 ; põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele 1 “ § 4 lõige 2 ; põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 84 „Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta 1 “ § 7 lõige 2 ; põllumajandusministri 6. septembri 2010. a määruse nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta 1 “ § 6 lõiked 3 ja 4 ning § 7 lõige 2. Nõue 5: loomakaitseseaduse § 4 lõige 1, § 9 lõiked (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Maaeluministri xx määrus nr xx “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” Lisa 2 Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu, kus ei kohaldata maa ja elementide tootmisest kõrvale jätmise kohustust 1. Anija vald 2. Kose vald 3. Kuusalu vald 4. Lääne- Harju vald 5. Viimsi vald 6. Hiiumaa vald 7. Alutaguse vald 8. Lüganuse vald 9. Narva- Jõesuu linn 10. Mustvee vald 11. Vormsi vald 12. Häädemeeste vald 13. Saarde vald 14. Kohila vald 15. Ruhnu vald 16. Saaremaa vald 17. Peipsiääre vald 18. Tõrva vald 19. Valga vald 20. Põhja-Sakala vald 21. Rõuge vald (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Maaeluministri xx määrus nr xx “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” Lisa 3 KARUPUTKE VÕÕRLIIGIST TEATAMISE VORM I Teatise esitaja andmed Isikukood/registrikood: Maaomanik/valdaja (teatise esitaja isiku nimi ja ärinimi): e-post: Aadress: Telefon: Teatise esitaja allkiri 1 : ( allkirjastatud digitaalselt ) või omakäeliselt: _________________________, _______________ / allkiri / / kuupäev / II Karuputke võõrliigi esinemine ja asukoht Minu valduses asuval põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esineb karuputke võõrliike (hiid-karuputk, Sosnovski karuputk või pärsia karuputk), mis ei kajastu Maa-ameti geoportaali karuputketõrje rakenduses 2 . Jrk nr Põllumassiivi nr või katastritunnus 3 Põllu nr Koordinaadid 4 Tõrje korraldamine 5 Märkus 1 Digitaalselt allkirjastatud teatis saata aadressil
[email protected] , käsitsi allkirjastatud teatis saata või tuua Keskkonnaameti kontorisse (kontorite aadressid: www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/kontakt-2/). 2 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis . Juhised kaardirakenduse kasutamiseks on leitavad nt Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee). 3 Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri järgne põllumassiivi nr (koosneb 11 sümbolist) või põllumajandusmaa katastritunnus (koosneb 12 sümbolist), kui maa ei ole kantud p õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. 4 Anda X- ja Y-koordinaat Maa-ameti geoportaalist (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) järgi kontrollituna. Ühe koloonia (putketaim või nende kogumik) puhul piisab ühe punkti koordinaatidest; kui taimed on üksteisest juba mitmekümne meetri kaugusel, palume märkida mitme punkti koordinaadid. 5 Märgi siia variant 1, 2 ja/või 3 alajaotusest III III Karuputketõrje variandid (täiendav info Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee) 1. Soovin, et tõrje korraldaks Keskkonnaamet ning olen nõus, kui tõrje käigus kasutatakse taimekaitsevahendeid. 2. Soovin, et tõrje korraldaks Keskkonnaamet mahepõllumajanduses lubatud tõrje- ja taimekaitsevahendeid kasutades, sest tegemist on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud ettevõttega. 3. Korraldan tõrje ise. Abi teatise täitmiseks e-posti-aadressilt
[email protected] või Keskkonnaameti telefoninumbrilt +372 662 5999 (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI m aaeluministri määruse „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , artikli 13 lõigete 1 ja 2 alusel. Määrusega kehtestatakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõu ded (edaspidi HPK ) ning kohustuslik ud majandamisnõu ded (edaspidi KM ) , mida peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. T ingimuslikkuse süsteem koosneb kahte tüüpi nõuetest: kohustuslikud majandamisnõuded ehk KM (ingliskeelne lühend SMR ) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ehk HPK (ingliskeelne lühend GAEC ). Tingimuslikkus e süsteem on nõuete ja nende kontrollimise süsteem, millega seotakse ÜPP strateegiakava kõigi pindala- ja loomatoetuste taotlemine keskkonna, loomade heaolu, rahva-, looma- ja taimetervise nõuete ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõuete täitmisega. Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Sisuliselt on tegemist praegusel Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodil rakendatava nõuetele vastavuse süsteemi ambitsioonikama edasiarendusega. Tingimuslikkuse eesmärk on jätkuvalt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhis tandardite järgimise vajadusest. Uuel programmperioodil kantakse tingimuslikkuse süsteemi HPK nõuetesse üle ka praeguse perioodi kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud pü sirohumaa säilitamise kohustus, samuti muutub tingimuslikkuse süsteemi osaks tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide määratlemise nõue. Määruse muutmise eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Siim Suure (625 6118,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127,
[email protected] ). 2. Eelnõue sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § -s 1 sätes tatakse määruse reguleerimisala Lõike 1 kohaselt kehtestatakse m äärusega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded, mida peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. L õikes 2 sätestatakse , et maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded on sätestatud §-des 2– 8 . L õikes 3 sätestatakse, et k ohustuslikud majandamisnõuded on esitatud määruse lisas 1. Eelnõu §-s 2 sätestatakse süsinik u varu säilitamise üldised kaitsemeetmed Süsinikuvaru säilitamise üldise kaitsemeetme na käsitletakse püsirohumaa säilitamist. Selleks sätestatakse nõuded püsirohumaa suhtarvu säilitamise kohta , mis EL eelarveperioodil 2014-2020 olid reguleeritud kliima ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse raames. Alates 1. jaanuarist 2023, kuulub püsirohumaa säilitamise kohustus tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis (edaspidi HPK ) nõu ete hulka. Püsirohumaa ja püsikarjamaa (edaspidi koos püsirohumaa ) on maa, mi llel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid , kas looduslikul viisil või harimise teel , ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Püsirohumaa säilit amist kontrollitakse igal aastal tootja poolt taotluses deklareeritud püsirohumaa pindala alusel , Eesti on valinud riigi tasemel püsirohumaa säilitamise . Samuti on iga-aastasel eeltäidetud taotluse l näidatud taotlejale põllumassiivide registri andmed püsirohumaa pindala kohta, kus taotleja saab vajaduse korral teha muudatusi või kinnitada olemasolevat pindala, millel püsirohumaa sä ilitamise kohustust tuleb täita. Võrreldes eelmise EL eelarve perioodiga, ei ole uuel eelarve perioodil enam püsirohumaa säilitamise kohustuse nõudest vabastatud mahe põllumajandus tootja d mahetunnustatud maa osas ning väike põllumajandus tootjate kavaga liitunu d taotlejad . Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 1 standardile. Lõikes 1 sätestatakse, et püsirohumaa pindala suhtarv Eestis põllumajandustootjate deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalasse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse 2022/126 artikli 48 lõikes 1, ei väheneks rohkem kui 5% võrreldes 2018. aastal kindlaks määratud võrdlus suhtarvuga. Püsirohumaa suhtarv arvutatakse igal aastal uuesti taotlejate deklareeritud pindalade alusel. Seega võrreldakse igal aastal riigi tasemel püsirohumaa suhtarvu (püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhe) 2018. aasta võrdlussuhtarvuga (2018. aasta püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhe). Lõikes 2 sätestatakse toetuse taotlejale kohustus säilitada püsirohumaa pindala ulatuses, mis on võrdne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste ühise taotluse (edaspidi ühine taotlus ) esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga. See tähendab, et taotleja säilitab vähemalt olemasoleva ( te ) püsi r oh u maa ( de ) pindala, võrreldes eelmise kalendriaastaga . Püsirohumaa pinda on lubatud ka suurendada. Lõike s 3 sätestatakse püsirohumaa üleandmine teisele põllumajandustootjale . Perioodil 2023-2027 rakendatakse jätkuvalt püsirohumaade üleandmisel nõue t , et kui püsirohumaa antakse üle teisele põllumajandustootjale, läheb vastuvõtjale üle ka püsirohumaa säilitamis e kohustus. Eriti oluline on antud asjaolu püsirohumaa tagasirajamise kohustuse raames. Juhul, kui püsirohumaa on üles haritud ning peale seda antud rendile või müüdud teisele tootjale, antakse ka püsirohumaa tagasirajamise kohustus üle sellele tootjale, kes rentis või ostis nimetatud maa (nn vastuvõtja). Lõikes 4 sätestatakse, et k omisjoni delegeeritud määrus e (E L) nr 2022/126 artikli 48 lõikes 1 sätestat ud juhul peavad need põllumajandustootjad, kelle kasutuses oleva põllumajandusmaa hulka kuuluva püsirohumaa kasutusotstarvet on muudetud, püsirohumaa tagasi rajama, kui liikmesriigi tasemel on kindlaks tehtud, et püsirohumaa suhtarv on vähenenud rohkem kui 5% võrre ldes kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Püsirohumaa osakaal riigis t ervikuna ei tohi perioodil 2023-2027 väheneda üle 5% võrreldes 201 8 a kindlaks määratud võrdlu s s uht arvuga. Püsirohumaa suhtarv arvutatakse igal aastal uuesti kontrollide käigus kindlaks tehtud püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa pindalade alusel. Kui liikmesriigi tasemel on kindlaks tehtud, et püsirohumaa suhtarv on vähenenud rohkem kui 5% võrreldes võrdlussuhtarvuga, rakendatakse püsirohumaa suhtarvu säilitamiseks nii vajalikke abinõusid, millega nähakse ette muuta alad tagasi püsirohumaa all olevateks , kui ka eeskirj u , millega hoida ära püsirohumaa uusi muutmisi. Põllumajanduse Re gistrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) te eb kindlaks t aotlejad , kelle kasutuses on püsi rohumaa , mille ma akasutust on muudetud ja kes peavad püsirohumaa tagasi rajama. Lisaks tagasirajamise kohustusele kehtib nõue, millega keelatakse kõikidel põllumajandustootjatel olemasoleva püsirohumaa kasutusotstarbe muutmine, sealhulgas kündmine . Kasutusotstarbe muutmine tähendab püsirohumaa muutmist teiseks maakasutustüübiga põllumajandusmaaks , aga ka mittepõllumajandusmaaks. Teisisõnu saab kasutusotstarbe muutmine toimuda eelkõige seeläbi, kui püsirohumaa üleskündmise või muu mullaharimisviisi ja muude kultuuride, kui rohumaakultuuride, külvi või istutuse tõttu muutub ka maakasutustüüp – püsirohumaast saab põllumaa või püsikultuuride all olev maa. Kasutusotstarbe muutmine mittepõllumajandusmaaks saab aga toimuda näiteks püsirohumaa võsastumise või metsastumise tõttu , või kui sinna rajatakse ehitised (näiteks raudtee, maanteed jne), mille tõttu arvatakse nimetatud maa toetusõigusliku põllumajandusmaa hulgast välja . Lõikega 4 reguleeritakse olukorda, ku s Eestis on püsirohumaa suhtarv vähenenud üle lubatud 5%, kui ka juhtumit, kui Eestis on püsirohumaa suhtarv uuesti lubatud piirides ehk suhtarvu vähenemine on alla 5%. Sellise juhu esinemise alguse ja lõpu kohta (ehk kui suhtarvu vähenemine on uuesti alla 5%) annab PRIA peadirektor välja käskkirja, mis avalikustatakse viivitamatult nii Ametlikes Teadaannetes kui ka PRIA veebilehel. Sellise teabe jagamine on vajalik selleks, et tootjad saaksid operatiivselt käituda oma ettevõtte tegevuste planeerimisel, kuna olemasoleva püsirohumaa kasutusotstarbe muutmi n e ja selle ülesharimise keeld kohaldub kõigile taotlejatele, kellel on püsirohumaa – nii nendele, kes on rikkunud püsirohumaa säilitamise kohustust, kui ka nendele, kes seda rikkunud ei ole. Püsirohumaa kasutusotstarbe muutmise ja selle ülesharimise keeld olukorras, kus püsirohumaa suhtarv on Eestis vähenenud üle 5%, on üks püsirohumaa suhtarvu säilitamise abinõu. Üldjuhul saab püsirohumaade säilitamise kohta vajalik info selgeks detsembri keskpaiku ja s elleks ajaks on PRIA lõpetanud kontrollid, sh nii haldus- kui ka kohapealsed kontrollid , ning teinud ka mitmete toetus t e andmise otsused. Sel juhul on PRIA-l võimalik kindlaks teha ka eelnimetatud püsirohumaa suhtarvu vähenemise juhud ning sellest taotlejaid vastavalt teavitada, et taotlejatele jääks piisavalt aega arvestada järgmise taotlusaasta tegevuste planeerimisega. Kuna püsirohumaa säilimist jälgitakse igal aastal, võrreldes iga- aastast suhtarvu 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga, ilmneb iga aasta lõpuks ka asjaolu, kas Eesti on säilitanud olukorra, kus aastane suhtarv ei ole võrdlusarvu suhtes vähenenud üle 5%, või mitte, ning sellest lähtudes vaadatakse üle nii kehtivad kohustused kui abinõud. Lisateave püsirohumaade säilitamise kohta, mida PRIA uuendab vastavalt olukorrale ja vajadusele, sh arvestades käskkirjade väljaandmist, on leitav ka PRIA veebilehelt registrite rubriigist. Tootjad, kellel on tagasirajamisele kuuluva (TAR) märkega alad, peavad rohumaa etteantud ulatuses tagasi rajama ning säilitama nimetatud maa kasutusotstarvet vähemalt rohumaa vanuse kuuenda aastani, hoides maa rohumaakultuuride seguga kaetuna , ning ei tohi seda maad üles harida. Siiski on lubatud ka tagasirajatava püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ega muuda ka seeläbi maakasutusotstarvet. See tähendab, et püsirohumaa uuendamine on lubatud nii pealtparanduse teel, mille puhul uut rohukamarat üles ei künta , kui ka uuskülvi teel, mille puhul vana rohukamar küntak se sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti rohumaakultuuride segu. Lõikes 5 sätestatakse, et kui riigi tasemel ületatakse püsirohumaa vähenemise lubatud 5% piirmäära, siis teavitab PRIA neid põllumajandustootjad, kelle kasutuses on maa, millel olnud püsirohumaa kasutusotstarvet on muudetud viimase 24 kuu jooksul ning kes peavad püsirohumaa tagasi rajama. Lõikes 6 sätestatakse, milliseks tähtajaks peab taotleja püsirohumaa tagasi rajama. Põllumajandustootjaid teavitatakse üldjuhul detsembris , millal määruse (EL) nr 2021/215 lisas III nimetatud suhtarv vähenes rohkem kui 5%, individuaalsetest tagasirajamise kohustusest ja eeskirjadest, et ära hoida edasist püsirohumaade kasutuse muutmist. Püsirohumaa peab olema tagasi rajatud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määramise aastale järgneva aasta 15. juuni ks. Taotleja võib püsirohumaa tagasirajamise kohustuse täitmiseks rajada uue rohumaa või võtta kasutusele sööti jäetud maa (v.a mittetootliku alana märgitud sööti jäetud maa) või määrata püsirohumaaks ühe- kuni viieaastase lühiajalise rohumaa või lühiajalise rohumaa, mis taotlemise aastal muutub püsirohumaaks vastavalt püsirohumaa vanuse arvestamisele ning on kantud ka põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Ka ei pea püsirohumaad rajama tagasi täpselt samale kohale, kus see oli enne selle ülesharimist. Oluline on jälgida, et tootja rajab PRIA poolt määratud kohustuse ulatuses püsirohumaa pindala tagasi. Taastatav püsirohumaa peab olema tagasi rajatud hiljemalt hiljemalt 15. juuniks ning rohumaakultuuride segu peab olema selleks hetkeks külvatud alale, mis planeeritakse jätta tagasirajatud püsirohumaaks. Ka on nõutav, et taotleja märgib taotlusel tagasirajatud püsirohumaa tagasirajamise esimesest aastast alates maakasutuse tähisega „ TAR “ (tagasirajatud püsirohumaa). TAR-märkega püsirohumaad peab säilitama vähemalt püsirohumaa vanuse kuuenda aastani muutumatuna. Tagasirajatud püsirohumaaks ei saa märkida mittetootliku alana määratletud kesa, k.a sööti jäetud maad. TAR-märge on eelkõige vajalik selleks, et PRIA-l oleks võimalik igal aastal jälgida tagasirajatud püsirohumaa pindalaga seotud muutusi. Tagasirajatud püsirohumaaks võib märkida ka sellise maa, kus rohumaakultuuride segu on kasvanud aastatel 2018–2022 ning mis 2023. aastal muutub vanuse tõttu püsirohumaaks Püsiro humaana käsitletakse kõiki põlde , kus kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid järjest vähemalt viis aastat. Sel juhul saab sellisest maast kuuendal aastal püsirohumaa , mille maakasutuse tüübiks on taotlusel põldude loetelus püsirohumaa „ PR “ . Kui taotleja on eelnevad viis aastat põl du kasutanud lühiajalise rohumaana, mille maakasutuse tüü p on põllumaa ( P ), siis alates kuuenda st aasta st märgitakse see põld püsirohumaana (PR). TAR-märkega põldude puhul käsitletakse kõiki selliseid põlde alates tagasirajamise või kasutuse muutmise esimesest päevast püsirohumaadena. Samuti kehtivad TAR-märkega põldudele samad hooldamisnõuded nagu tavalisele PR-märkega püsirohumaale. Tagasi rajatava t püsirohuma a d võib samuti uuendada, kui sellega ei muudeta püsirohumaa kasutusotstarvet. See tähendab, et lubatud ei ole olukord, kui püs irohumaa haritakse üles ning külvatakse peale teine põhikultuur , näiteks teravili, kartul või ka mistahes püsikultuur, mis katkestab automaatselt püsirohumaa vanuse arvestuse ning mille käigus muutub maakasutus püsirohumaast põllumaaks või püsikultuuride all olevaks maaks maakasutustähisega „ P “ või „ PK “ . Kui aga püsirohumaad uuendatakse rohumaakultuuride seguga olenemata sellest, kas seda tegevust viiakse läbi pealtparanduse teel või küntakse maa üles ja külvatakse uus rohumaakultuuride segu, jääb selline maa endiselt püsirohumaaks ning eelnimetatud tegevuse kaudu ei muutu püsirohumaa kasutusotstarve. Sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus “ puhul, mis on seotud pikaajaliste kohustustega, rakendatakse rohumaa vanuse arvestuse puhul nn külmutamist ehk rohumaa vanuse arvutamise peatumist kohustuseperioodi vältel. Siiski, kui ka nimetatud taotlusalune maa märgitakse TAR-iks , katkestab see külmutamise ning püsirohumaa vanust arvestatakse edasi sealt, kus külmutamine lõppes, ehk rohumaa vanuse arvutamise peatumise hetkest. Püsirohumaa tagasirajamise kohustuse mittetäitmisel ja püsirohumaa ülesharimisel rakenduvad vastavad vähendused. 2022. aastal saadud TAR kohustus kandub üle 2023 . aastasse ja mitte tagasirajamisel vähendatakse toetust vastavalt rohestamise toetuse vähendustele. Lõikes 7 sätestatakse, et p üsirohumaa rohukamara uuendamist ei loeta kasutusotstarbe muutmiseks ja see ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamisel aastate järgnevust. Püsirohumaa uuendamine on lubatud rohumaakultuuride segu külvamise teel, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ega muuda ka seeläbi maakasutusotstarvet. Teisisõnu on püsirohumaa uuendamine lubatud nii pealtparanduse teel, mille puhul uut rohukamarat üles ei künta , kui ka uuskülvi teel, mille puhul vana rohukamar küntakse sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti rohumaakultuuride segu. Tagasi rajatava püsirohumaa puhul ei katkesta rohumaa vanuse lugemist maa märkimine sööti jäetud maaks (va tootmisest kõrvale jäetud alaks ja ökoalaks märgitud kesa). Muude kultuuride ( rohumaakultuuride monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga ), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa. Rohumaakultuuride segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse hulka arvestatavate aastate j ärgnevust, võivad olla näiteks: - kõrreliste segu (vähemalt 80% kõrrelisi); - muu heintaimede segu; - liblikõieliste ja kõrreliste segu (30-80% liblikõielisi); - liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30-80% liblikõielisi); - muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi); - valge ristik „Jõgeva 4“ segus aasnurmikaga (mõlemat 50%); - punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - harilik esparsett ( esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%); - lämmastikku (N) siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi - esparsett , ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%); - N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett , ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%); - N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi - esparsett , ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%); - valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%); - N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett , ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas, aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle 50% ja heintaimed on segus valdavad). Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse mõni muu põhikultuur, mis jääb kahe rohumaakultuuri kasvatamise vahele või rajatakse mustkesa, ei käsitleta seda enam püsirohumaana. Kui mitmest liigist koosneva lühiajalise rohumaa uuendamine toimub samuti mitmest liigist koosneva rohumaakultuuride seguga, ei katkesta see rohumaa vanuse lugemist püsirohumaaks muutumise osas ja selline rohumaa loetakse alates kuue ndast aastast püsirohumaaks. Rohumaa vanuse arvestamine peatub, kui kesas või lämmastikku siduvate kultuuride seguna hoitav põllumaa määratletakse tootmisest kõrvale jäetud alana või lühiajalisele rohumaale taotletakse MULD või VESI rohumaa toetust. Lõikes 8 sätestatakse, et p üsirohumaad on lubatud asendada püsirohumaa uuendamiseks ja mullaviljakuse tõstmiseks. Sellisel juhul tuleb ülesharitava püsirohumaa asemele rajada sellega võrdse pindala ulatuses püsirohumaad. Püsirohumaade asendamine on lubatud ülesharitud püsirohumaade mõistele vastava rohumaaga ka neil aastatel, mil suhtarv on vähenenud üle 5 %- ndi . L õikes 9 sätestatakse, et riigi tasemel püsirohumaa säilitamise kohustuse üle peab arvestust PRIA komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 48 kohaselt . Juhul, kui selgub, et püsirohumaa suhtarv on riigi tasemel võrdlusarvuga võrreldes vähenenud üle nelja protsendi, avalikustab PRIA sellekohase teabe oma veebilehel ning teavitab sellest põllumajandustootjaid, kellel on püsirohumaa säilitamise kohustus. Se e on vajalik, et tagada suhtarvu säilimine riigi tasandil ja kaitsta põllumajandustootjaid täiendavate sanktsioonide eest . Selleks kehtestatakse nn varajase hoiatamise süsteem , mille abil on PRIA-l võimalik eelnevalt, so suhtarvu vähemalt üle 4%- lise vähenemise korral hoiatada sellest põllumajandustootjaid ja teavitada neid kohustusest mitte muuta püsirohumaade kasutusotsarvet. Varajase hoiatamise süsteemi abil on võimalik riskivabamalt hoida ja säilitada riigi tasemel kehtestatud püsirohumaa suhtarvu. Sellise paindliku süsteemi sisse viimine aitab ka taotlejatel ettevõtte majandamisel arvestada juba ette võimalike piirangutega nt. talivilja kasvatamisega seotud asjaolud jne. Siiski võttes arvesse põllumajanduse head tava ning tavapäraseid harimispraktikaid võib selliste maade üles kündmine teatud juhtudel osutuda vajalikuks. Seetõttu on lubatud püsirohumaad üles künda või selle kasutusotstarvet muuta ainult juhtudel, kui taotlejal on võimalik taotluse esitamise aastal asendada vähemalt sama pindala ulatuses rohumaaga, näiteks vastava vanusega senise lühiajalise rohumaaga. Eelnõu §-s 3 sätestatakse m ulla ja süsinikuvarude kaitse nõuded Eelnõu §-s 3 sätestatakse mulla ja süsinikuvarude kaitse nõuded maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise viie standardi alt, milleks on märg- ja tur ba alade kaitse, orgaanilise aine taseme sisalduse säilitamine, kohaspetsiifilistele tingimustele vastav maakasutus erosiooni piiramiseks, minimaalne taimkate ja külvikord. Analoogsed nõuded on kehtinud ka seni (v.a. märg- ja tur ba alade kaitse ) nõuetele vastavuse süsteemis . M ärg- ja turbalade kaitse n õude põhieesmärk on süsinikurikaste muldade kaitse. Märg- ja turbalaad on olulised süsiniku neeldajad ning mulla orgaanilise süsiniku taseme säilitamise seisukohalt väga tähtsad alad. Märg- ja turbaalad on ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väga väärtuslikud ökosüsteemid, kuna need aitavad kaasa elupaikade, eelkõige lindude kaitsele. Seega on selliste alade kaitse kliimamuutuste kontekstis väga oluline. Märg - ja tur ba alade kaitse nõue raken dub alates 1. jaanuar ist 2024. Nõue rakendub aasta hiljem kuna rakendamiseks on vaja läbi viia märg- ja tur ba alade inventeerimine. Nõude rakendamiseks viiakse 2022. ja 2023. aastal läbi turvasmuldade inventeerimine. Kui inventeerimine on tehtud, saab uuendada mullastikukaarti ja määratleda märg- ja turba alad. Praegune kaart on loodud 40 aastat tagasi ning osaliselt on kaardil olevad turvasmullad mineraliseerunud. Lõikes 1 sätestatakse , et turvasm ullaga põllumajandusmaal on kündmin e ja freesimine keelatud . Kui taotleja on võtnud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) alusel antava mullakaitse toetuse kohase kohustuse turvasmuldade kohta, siis võib seda rohumaad kohustuseperioodi jooksul üks kord freesida. Lõikes 2 sätestatakse, et keelatud on kuivendada kuivendatama märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüs teemi toimimiseks (nt. ei tõsteta kuivendusefektiivsust läbi rohkemate kuivendustorude lisamise). Märgalaks loetakse antud nõude raames kaitstavatel aladel asuvad pärndniidu märjad elupaiga tüübid (rannaniidud, lamminiidud, soostunud niidud, sinihelmikakooslused ja kõrgrohustud ), mis asuvad põllumajandusmaal. Turvasmullaga põllumajan dusmaaks aga loe takse selle nõude puhul vähemalt 90 % ulatuses turvasmullaga põld. Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2115 lisa III GAEC 2 standardile. Lõikes 3 sätestatakse nõue, mis keelab põllumajandusmaal kulu, heina ja põhu põletamise. Tegemist on juba palju aastaid kehtinud nõudega. Nõude peamiseks eesmärgiks on mullas orgaanilise aine sisalduse taseme ja toitainete säilitamine. Kokku kogutud põhku ja heina on võimalik kasutada bioenergia tootmiseks, l oomasöödaks, allapanuna, ära müüa, anda jahimeestele ulukite toitmiseks vms. Riknenud põhku, heina või silo saab eelnevalt hekseldada ja segada sõnniku hulka või komposteerida. Nõude kontrollimisel on põletamise indikaatoriks selgete põlemistunnustega taimeosad . Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil on põletamine luba tud. Lisaks võib loodus- ja linnudirek tiivi eesmärkide täitmiseks Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks. Põletamine on vajalik keerulisemates kohtades, kuhu tehnikaga ligipääs on raskendatud, kuid linnustikule on vajalik tagada maksimaalne avatus (rannaroostikud – linnustikule avatud veepiiri tagamine läbi põletuse). Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 3 standardile. Lõikes 4 sätestatakse nõue erosiooni piiramiseks üle 10% kaldega aladel. Nõude kohaselt tuleb üle 10% kaldega aladel erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele . Nii püsi- kui lühiajaline rohumaa pakuvad vee-erosiooni vastu märkimisväärset kaitset. Nõlvaga risti harimine ei lase veel hooga nõlvast alla voolata kogu ulatuses ning avaldab erosiooni takistavat mõju. Üle 10% kaldega alade määramiseks kasutab PRIA Maa-ameti poolt koostatud üle 10% kaldega alade kaarti . Kaart on leitav: https://kls.pria.ee/kaart/ abiinfo kihtide all nimega „Maapinna kalded üle 10%“. Erosiooni piiramise nõue kohaldub Eestis umbkaudselt 176 300 ha-le põllumajandusmaale. Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 5 standardile. Lõikes 5 sätestatakse minimaalse talvise taimkatte nõue. Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru se (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 50% olema talvise taimkatte all . Juhul, kui p õllumajandusliku majapidamise põllumaast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid , peab p õllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all . Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas va hekultuu rid, kõrretüü ja taimejäänused. Võrreldes eelmisel EL eelarve perioodil kehtinud nõudega, ei ole nõue enam 7 valla põhine, vaid rakendub üle kogu Eesti. Tõusnud on ka protsendimäär, mis varasema 30% pealt on tõusnud 50% peale, välja arvatud juhul kui põllumaast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi, ning istikuid . Nõue kohaldub põllumaa le ja püsikultuuride alu s e le maa le , mis tähendab, et talvise taimkatte nõuet ei ole võimalik täita püsirohumaaga. Nõude kohapeal kontrollimisel lähtutakse põlluraamatusse tehtud sissekannetest ja reaalsest olukorrast põllul, mida tuvastatakse visuaalselt. Talvise taimkatte arvestusse lähevad taotlusel näidatud mitmeaastased põllu kultuurid (näiteks rohumaakultuurid ), püsikultuurid, külvatud taliviljad ja kõrretüü . Taimejäänusteks loetakse antud nõude raames teraviljakõrre heksel (põhk pole põllult koristatud), köögiviljade taimejäänused, koristamata põllukultuurid jne, kus po le taotluse aastale järgnevale aastale kuni 31. märtsini mullaharimist tehtud (äestamine, randaalimine, freesimine, künd). Põllumajandusuuringute Keskuse uuringute alusel on talvise taimkatte osakaal pindalatoetust taotletud põllumaast keskmiselt 45%, kuid see ei tähenda, et nõue on individuaalsel tasemel juba täidetud. Erandi mõju köögivilja, puuvilja, marjakultuuri, lille, maitse- ja ravimtaimede, ning istikute kasvatamisel jälgitakse ja vajaduse korral tehakse muudatusi tagamaks, et erandit kohaldatakse jätkuvalt ainult eelpool väljatoodu kasvatamisel. Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 6 standardile. L õikes 6 sätestatakse nõue lihtsustatud külvikorrale, see tähendab, põllumajandusliku majapidamise põllumaal, ei tohi sama l põllul sama põhikultuuri kasvatada üle kolme aa sta (välja arvatud mitmeaastased põllukultuurid (näiteks rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral). Lisaks kolme-aastasele viljavahelduse nõudele tuleb 50% majapidamise põllumaal vahetada põhikultuuri igal aastal. Selleks, et soodustada vahekultuuride kasvatamist, mis Eesti kliimas ei ole levinud, tehakse erand viljavahelduse nõudesse, mis kehtib igal aastal 50% põllumaale, et vahekultuur katkestab põhikultuuride järgnevuse. Se da aga maksimaalselt kahel korral, et tagada põhikultuuri vaheldumine vähemalt 3 aasta möödudes. Külvikorra nõude eesmärk on aidata säilitada ja suurendada mullaviljakust, parandada fütosanitaarset seisundit (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada toiteelementide mullast välja leostumist. Mitmed mullatervise probleemid on viljavahelduse ja teiste õigete agrotehniliste võtetega kõrvaldatavad. Seejuures võimaldab viljavahelduse järgimine säilitada ja suurendada saagitaset ning vähendada vajadust taimekaitsevahendite ning põhjendatud kultuuride vaheldumise korral konkreetsel kasvukohal ka väetiste kasutamise järele. Samas põhikultuuriks loetakse antud nõude raames suvinisu ja suvinisu, eri nevaks põhi kultuuriks loetakse nt. o der ja kaer, kartul ja rukis. Talivilja ja suvivilja käsitatakse eri põllumajanduskultuuridena, kuigi need kuuluvad samasse perekonda , ehk et suvinisu ja talinisu loetakse antud nõude raames erinevaks põhikultuuriks. Lõike 7 kohaselt määratletakse põhikultuur. Põhikultuuride määratlemine võimaldab eristada peamiselt saagi saamiseks kasvatatavaid põllumajanduskultuure nendest taimedest, mida kasvatatakse põllumajanduskultuuri vaheldusena. Lisaks määratletakse samas lõikes ka vahekultuur. Sügisel külvatud talikultuur, mis külvatakse eesmärgiga saada järgneval aastal saaki (näiteks rukis) on põhikultuur. Kui sügisel külvatud rukis kevadel enne 15. juunit mulda küntakse ja külvatakse samale maale mõni muu põllumajanduskultuur, siis on tegemist vahekultuuriga. Lõikes 8 sätestatakse erisus lõikes 6 sätestatud lihtsustatud külvikorra nõudele, mille kohaselt on nõude täitmisest vabastatud põllumajandustootjad, kelle ettevõte on mahepõllumajandusseaduse alusel tunnustatud või põllu majanduslikud majapidamised, kus põllumaa suurus on kuni 10 hektarit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisa joonealuse märkuse 4 punkt ile c. Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 7 standardile. Eelnõu §-s 4 sätestatakse veekaitse nõuded Eelnõu §-s 4 sätestatud veekaitse valdkonna nõuded on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetena kehtinud ka seni ning üldprintsiip tuleneb veeseadusest. Lõikes 1 sätestatakse taotleja kohustus jätta vooluveekogude äärde puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt: 1) üks meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatava kraavi puhul, kui see asub alla 10 protsendilise kaldega alal; 2) kolm meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatava kraavi puhul, kui see asub vähemalt 10 protsendilise kaldega alal; 3) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhu l ; 4) 10 meetrit – üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutava vooluveekogu puhul. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamise nõue maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena on kehtin ud alates 1. jaanuarist 2012. a. Eestis on veekaitsevöönd reguleeritud läbi veeseaduse ja minimaalseks veekaitsevööndi laiuseks on vooluveekogudel siseriiklikult kehtestatud 1 m või 10 m. Alates 2023. aastast kehtestatakse minimaal seks puhverriba laiuseks 10 m, 1 m ja erandina 3 m. Puhverriba nõudele (mitte kasutada puhverribadel väetisi ja taimekaitsevahendeid) lisandub riigisisese meetmena ka keeld veekaitsevööndis 1 meetri ulatuses maad mitte harida, puu- ja põõsasrinde raie keeld, harimise keeld, väetise ja reoveesette kasu tamise keeld, sõnnikuhoidla ja auna paigaldamise keeld, keemilise taimekaitsevahendi kasutamise keeld, pinnase kahjustamise keeld ning lisaks puhverribade rajamise nõude raames taimekaitsevahendi ja väetise kas utamise keeld täiendava 2 meetri ulatuses, juhul kui puhverriba asub vähemalt 10 protsendilise kaldega ala (kolme meetrine puhverriba nõue). Jõe, oja, kanali ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutava vooluveekogu puhul on veekaitsevööndi laiuseks 10 meetrit. Seega on Eestis veekaitsevöönd lisaks nimetatud piirangutele erinevalt puhverribast alati rohumaa või puude ja põõsastega kaetud. Vo oluveekogude ääres puhverribade rajamise ja säilitamise peamiseks eesmärgiks on takistada väetiste ja taimekaitsevahendite võimalikku kandumist veekogudesse. Tavaliselt koosneb puhverriba püsivast looduslikust taimestikust, põõsastest või puudest. Tihe taimestik ja nende juured takistavad füüsiliselt saasteainete veekogusse kandumist ning looduslike veekogude äärsed puhverribad üldiselt ei vaja eraldi hooldamist. Soovitav on siiski arvestada, et liialt tihedast rohurindeta võsastikust kipub vesi ja väetisained läbi voolama ja soodustada tuleks rohurinde tekkimist. Puhverribade rajamisel tuleb arvestada maaparandusseaduses ja selle alusel kehtestat ud õigusaktides sätestatuga, et tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Näiteks ainult puittaimestikust koosnevad puhverribad drenaažisüsteemide maa-alal pole lubatud, kuna puujuured ummistavad dreene ja kollektoreid. Puhverribad aitavad, lisaks veekaitsele reostuse eest, säilitada ka veekogu ja maismaa vahelist looduslikku tasakaalu. Lõikes 1 punktis 2 sätestatud al l a 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui need asuvad üle 10 % kaldega alal, seal on puhverriba laiuseks 3 meet r it . Üle 10% kaldega aladel, kus maapind on järsema kaldega, toimub väetiste ja taimekaitsevahendite ärakanne peamiselt pindmise äravoolu teel, seetõttu on alla 10 ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avataud eesvooluna kasutataval kraavil puhverriba minimaalseks laiuseks 3 meetrit. 10% kaldega alade kaart ( kaart leitav: https://kls.pria.ee/kaart/ abiinfo kihtide all nimega „Maapinna kalded > 10%“). Tegemist on eraldi seisva abiinfo kihiga, mida taotleja saab toetuste taotlemisel kasutada. Antud kihi alusel näeb taotleja, kas tema põld kattub 10% kaldega . Toetuse taotlejal on varasemalt juba teada, et alla 10 km 2 valgala puhul on puhverrib a laiuseks üks meeter, nüüd tuleb kõrvutada seda 10% kaldega alade kaa r diga ning juhul kui kaldega alal on kokkupuude puhverribaga, tuleb taotlejal ühe meetri asemel laiendada puhverriba kolme meetrini. Puhverribadel on positiivne mõju looduslikule elurikkusele ja maastiku mitmekesisusele, võimaldades kasvukohti veekoguäärsetele taimeliikidele ning luues pesitsuspaiku lindudele, loomadele ja kimalastele. Veekogude äärsed puhverribad takistavad mulla ärakannet veekogudesse ja kaitsevad põlde üleujutuse puhul. Sisuliselt on tegemist ühe osaga Veeseaduse §-s 11 9 sätestatud keelatud tegevustest veekogude äärses veekaitsevööndis. Käesolevas määruses sätestatud nõue keelab väetiste (nii orgaaniliste- kui mineraalväetiste) ja taimekaitsevahendite kasutamise veekaitsevööndi ulatuses . Selle määruse nõudena loetakse vooluveekogudeks jõed, ojad, peakraavid, kanalid ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolud. Kõik nimetatud vooluveekogud on Eestis kaardistatud ja toetuste taotlejatele kättesaadavad Maa-ameti kaardirakendusest. Lõikes 2 sätestatakse, et lõike 1 punktides 1–3 sätestatud nõuet kohaldatakse sellise kraavi, peakraavi, jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt peakraav, kraav, jõgi, oja või kanal. Kehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 4 standardile. E elnõu §-s 5 sätestatakse m aa ja elementide tootmisest kõrvale jätmis e nõuded , et suurendada elurikkust Tootmisest kõrvale jäetud maa-ala ja elementide eesmärgiks on eelkõige kaitsta ja parandada põllumajandu slike majapidamiste elurikkust. Tootmisest kõrvale jäetud maa- alad ja elemendid peaksid seetõttu hõlmama alasid, mis bioloogilist mitmekesisust otseselt mõjutavad, nagu kesa või maastikuelemendid, aga ka alasid , mis elurikkust kaudselt mõjutavad, näiteks lämmastikku siduvate põ llumajanduskultuuride kasvualad. Lõike s 1 sätestatakse, et taotleja jätab lõigetes 2, 3 või 4 sätestatud ulatuses tootmisest kõrvale järgmised maa-alad ja elemendid, mis asuvad tema põllumajandusliku majapidamise põllumaal või vahetult külgnevad sellega: 1 ) mustkesa, sööti jäetud maa ja haljaskesa haljasväetise sissekünniks ; 2) 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba ja §-s 4 nimetatud puhverrib a (lähevad arvesse ka need puhverribad, mis juba on muutunud maakasutuse tüübilt püsirohumaaks); 3) paragrahvi 6 lõigetes 1–4 ja 6–8 nimetatud maastikuelement Lõikes 2 sätestatakse, et põllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud maa-ala ning punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt neli protsenti tema põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindalast. Tootmisest kõrvale jäetud maa-alana sobivad seega mustkesa, sööti jäetud maa, haljaskesa haljasväetise sissekünniks , 6-12 meetri laiused rohumaaribad ning §-s 4 nimetatud puhverrib a. Elementideks sobivad aga paragrahvis 6 lõigetes 1-4 ja 6-8 nimetatud maastikuelemendid . Tootjal peab olema nii maa-alasid, kui ka elemente. Lõikes 3 sätestatakse, et p õllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud maa-ala või punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt kolm protsenti tema põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindalast, kui ta võtab strateegiakava ökoalade sekkumise kohustuse. Juhul, kui põllumajandustootja ei soovi taotleda ökolade sekkumist, ei ole võimalik antud varianti kasutada. M ittetootlike alade ja elementide tingimuse täimiseks on võimalik kasutada madalamat lävendit eelkõige nendel tootjatel, kes panustavad läbi ökokavade senisest veelgi rohkem maastikulisse mitmekesisusse ja elurikkuse säilitamisse . Antud baasnõude lävendi täitmiseks sobivad t ootmisest kõrvale jäetud maa-alana seega mustkesa, sööti jäetud maa, haljaskesa haljasväetise sissekünniks , 6-12 meetri laiused rohumaaribad ning §-s 4 nimetatud puhverrib a. Elementideks sobivad aga paragrahvis 6 lõigetes 1-4 ja 6-8 nimetatud maastikuelemendid . Võrreldes lõikes 2 sätestatud variandiga, ei ole antud variandi raames oluline, et taotlejal oleks ilmtingimata elemente . Lõikes 4 sätestatakse, et p õllumajandustootja jätab tootmisest kõrvale lõike 1 punktides 1 nimetatud maa-ala või punktis 3 nimetatud maastikuelemente kokku sellise pindala ulatuses, mis moodustab vähemalt kolm protsenti tema põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindalast, kui ta kasvatab vähemalt neljal protsendil oma põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaast lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure. Tootmisest kõrvale jäetud maa-alana sobivad seega mustkesa, sööti jäetud maa, haljaskesa haljasväetise sissekünniks . El ementideks sobivad paragrahvis 6 lõigetes 1-4 ja 6-8 nimetatud maastikuelemendid . Võrreldes lõikes 2 sätestatud variandiga, ei ole antud variandi raames oluline, et taotlejal oleks ilmtingimata elemente . Lõigetes 2-4 nimetatud tootmisest kõrvale jätmise kolmest erinevast nõudest peab taotleja täitma ühte. Selle põhjal teeb taotleja ka vastava märke toetuse taotlusel. Lõikes 5 sätestatakse, et t ootmisest kõrvale jäetud maa-alal ja elemendil ei ole lubatud põllumajanduslik tegevus (niitmine, karjatamine, hekseldamine) ning taimekaitsevahendite kasutamine kuni taotluse esitamise aasta 25. juulini . Kui haljasväetise sissekünni aastal külvatakse haljaskesale talivili, võib haljaskesa niita ja hekseldada enne 26. juulit. Haljasväetise sissekünd kesal on lubatud tegevus ainult juhul, kui peale haljasväetise sissekündi rajatakse sellele maale talivili. Sellisel juhul ei loeta seda tootmisega seotud tegevuseks, kuna sellise tegevusega rikastatakse mullastikku, et valmistada ette pinda põllumajanduskultuuride talikülviks, lisaks aitab see vältida umbrohu levikut. Lõikes 6 sätestatakse, et sööti jäetud maa ja 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba loetakse põllumaaks seni kuni põllumajandustootja määratleb seda lõike 1 kohaselt tootmisest kõrvale jäetud maana. Lõikes 7 sätestatakse, et r ohumaariba on olemasolev või rajata v 6 – 12 meetri laiu ne rohumaariba, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid . Rohumaariba ei tohi külgneda lühiajalise rohumaa ega sööti jäetud maaga ega moodustada põllu pindalast üle kümne protsendi. Lõikes 8 sätestatakse, et l ämmastikku siduvate põll umajanduskultuuride kasvuala on põllumaa, mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) põllumaal kasvab kas esparsett ( Onobrychis Mill .), ristik ( Trifolium spp .), lutsern ( Medicago sativa , Medicago L.), mesikas ( Melilotus Mill .), nõiahammas ( Lotus corniculatus ), vikk ( Vicia spp .), hernes ( Pisum spp .), aeduba ( Phaseolus spp ., vigna spp .), põlduba ( Vicia faba ) või sojauba ( Glycine max L.) (edaspidi lämmastikku siduv põllumajanduskultuur ); 2) lämmastikku siduv põllumajanduskultuur kasvab põllumaal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega , kui lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi ; mida võimalik kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastada 3) põllumaa ei asu veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis ; 4) põllumaal ei kasutata taimekaitsevahendeid; 5) põllumaad ei hekseldata kuni 25 . juulini ; 6) talivilja kasvatamise korral on see külvatud hiljemalt 15. oktoobril; 7) põllumaad, millel ei kasvatata talivilja, ei künta sisse enne 15. oktoobrit ega kasutat a seal muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise . Eesti Taimekasvatus Instituudi ekspertide hinnangul jäävad üheaastased liblikõielised põllumajanduskultuurid (hernes, uba, soja, vikk) külvides valdavateks isegi juhul, kui nende osakaal külvisegus on 50%. Mitmeaastased põllumajanduskultuurid (ristikud, lutsernid, esparsett , nõiahammas) on külviaastal valdavad, järgmisel aastal domineerivad, kolmandal kasutusaastal võivad jääda vähemusse ja veel kaugemas tulevikus jäävad alles vaid üksikud taimed kõrreliste h ulgas. Mesikas on valdav kultuur kõigil kasutusaastatel, isegi kui seda kasvatatakse kauem kui kolm aastat. Võimalikud sobilikud külvisegud on nimetatud ka põllumajanduskultuuride loetelus, eesmärgiga lihtsustada taotlejal nii nõude täitmist kui PRIA-l taotluse menetlemist (erisuste sh lävendite arvestamist, põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava täitmise hindamist, püsirohumaa kohustuse täitmise hindamist jne). Kohapeal kontrollib PRIA nõude täitmist üldjuhul visuaalselt taimiku väljanägemise järgi, kuid kahtluse korral ei hinnata lehepinna osatähtsust, vaid taimede/võrset e osatähtsust, kuna lehepind on muutuv ning sõltub otseselt kasvuperioodist. Taimede/võrsete arv püsib üldjuhul vegetatsiooniperioodi jooksul muutumatuna. Vajadusel kasutatakse ka teisi kontrollimeetodeid. Lämastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualadel ei ole lubatud kasutada taimekaitsevahendeid põllumajanduskultuuri külvist kuni koristuseni. Taimekaitsevahendi kasutamise piirang algab hetkest, millal tootja on konkreetsel põllul, mille ta on märkinud HPK 8.1 nõude raames lämmastikku siduva kultuuri kasvualaks, seemne mulda viinud ehk külvanud ja piirang lõpeb pärast kultuuri koristamist. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et kui lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualana soovitakse märkida põld, kus see kultuur kasvas juba eelmisel aastal, siis kehtib taimekaitsevahendite kasutamise keeld juba alates taotlusaasta 1. jaanuarist kuni kultuuri koristamiseni. L ämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvualal on lubatud saagikoristus, sealhulgas niitmine ja karjatamine. Hekseldamine on keelatud kuni taotluse esitamise aasta 25. juulin i . Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualal on lubatud talivilja kasvatamine, mis peab olema rajatud hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. oktoobriks. Põllumaad, kus ei kasvatata pärast lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamist talivilja, ei tohi enne nimetatud tähtaega sisse künda ega kasutada muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise . Lõikes 9 sätesta ta kse, et lõikes 1 toodud nõude täitmisest on vabastatud põl lumajanduslikud majapidamised: 1 ) kus üle 75 protsendil põllumaast kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks, kesana, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks või kõnealuste kasu tusviiside kombinatsioonina; 2 ) kus üle 75 protsendil toetusõiguslikust põllumajandusmaast on püsirohumaa ; 3 ) mille põllumaa suurus ei ületa 10 hektarit; 4 ) põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa asub vähema lt 50 protsendi ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Eesti rakendab määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa joonealuse märkuse 1 kohaselt erisust , mille kohaselt on antud nõude täitmisest vabastatud põllumajanduslikud majapidamised, mille põllumajandusmaa asub vähema lt 50 protsendi ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Tegemist on eelmise EL eelarveperioodi, täpsemalt nn metsasuse erisuse rakendamise jätkamise ga, mida võimaldati juba rohestamise toetuse raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 1307/2013 artikli s 46 lõikes 7 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli s 48 sätestatud tingimustel. Olulisem muudatus v õrreldes eelarveperioodi ga 2014-2020 on seotud asjaoluga, et Eesti on otsustanud rakendada erandit vaid eraldiseisvatele kohalikele omavalitsusüksustele , mitte ühtse geograafilise piirkon na tasandil. Uue määratluse kohaselt, s elleks, et kohalik omavalitsuse üksus saaks vabastus e lõike 9 punkt 4 kohaselt, peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) üle 50% kogu maismaa pindalast peab olema kaetud metsaga ; 2) metsa ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv peab olema suurem kui 3:1 ; 3) majapidamised peavad asuma piirkondades, mis on määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena. Võrreldes aastani 2022 kehtiva metsasuse erisusega on aastast 2023 kehtima hakkavas erisuses vähenenud vabastuse ulatus , kellele antud erisus kohaldub . Kui aastal 2022 rakendub metsasuse erisus 52-le vallale, mille põllumajandusmaa pindala on kokku 667 627 ha, siis aastast 2023 21-le vallale, mille põllumajandusmaa pindala kokku on 230 000 ha. M etsasuse erisusega hõlmatud territooriumi analüüsimiseks ja määratlemiseks võeti aluseks järgmis ed andmed 2021 . ja 2022 . aasta seisuga: 1) maismaa kogupindala 4 355 2560 ha; 2) metsamaa kogupindala 2 473 551 ha; 3) kasutuses oleva põllumajandusmaa kogupindala 983 747 ha. Analüüs põhineb Keskkonnaagentuurilt (metsa andmed), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (edaspidi PRIA), Statistikaametilt (kasutatava põllumajandusmaa andmed) ja Maa-ametilt (KOV pindala andmed) kogutud andmetel. Praktikas võivad põllumajandustootjate majapidamise põllumajandusmaad asuda mitme valla piires. Sellisel juhul loetakse põllumajandustootja tootmisest kõrvale jäetud maa- alade ja elementide nõude täitmisest vabastatuks, kui tema põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa as ub vähemalt 50% ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi l. Lõikes 10 täpsustatakse, mis tingimustel loetakse põld metsasuse erisusega vallas asuvaks. Seda ainult juhul kui põld asub täies ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Lõikes 11 sätestatakse, et lõike 9 punkti 4 ei kohaldata põllumajandustootja suhtes, kelle põllumajandu sliku majapidamise põllumajandu s maa asub vähema lt 50 protsendi ulatuses lisas 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kuid kes on võtnud strateegiakava ökoalade sekkumise kohustuse. Seega ökoalade sekkumise taotleja metsasuse erisust kasutada ei saa. Eelnõu §-s 5 kehtestatud nõuded vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 8 standardile. Eelnõu §-s 6 sätestatakse maastikuelementide säilitamise nõuded . Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. Paragrahvis 6 sätestatud maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ja toetuste taotlejatel on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku Põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi nt kiviaed ja puude rida või hekk ja kraav. Kõrvutiasetsevad maastikuelemendid peavad olema ü ksteisest selgesti eristatavad. P õllumajandusmaa servas asetsemise all pe etakse silmas juhtumeid, kus maastikuelement kas kattub põlluga ehk asetseb põllul või on selle kõrval, aga on igal juhul põllumassiivi sees. Maastikuelementide haldamise ja järelevalve üle peab arvestust PRIA. Lõigetes 1 -4 ja 6-8 nimetatud taotleja valduses asuvad maastikuelemendid, milleks on põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, eesvoolud ja kraavid, kiviaiad ning puhastuslodud/settebasseinid kaardistatakse koostöös taotleja ja PRIAga , kusjuures taotlejal on kohustus PRIAle teada anda oma kasutuses oleval põllumajandusmaal esinevatest maastikuelementides t . Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis taotleja peab teavitama sellest koheselt PRIAt . Lõikes 1 sätestatakse, et põllumaa l tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineva kus võivad esineda põõsa d , puud, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Põllusaar võib olla igasuguse kujuga kuni 0,5 0 hektari suurune loodusliku taimestiku ja päritoluga maastikuelement. Nõude täitmise kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ja lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahj ustamata. Lõikes 2 sätestatakse, et põllumaa l tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandina võib olla metsasiil maksimaalselt 30 meetri ulatuses kokkupuutes põllumassiivi piiriga. Metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid põllumaal asuvaid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Metsasiil võib asuda põllumaa keskel nii, et ei puutu ühestki servast põllumassiiviga kokku või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Nõue täitmise kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ja lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Üksikuid hukkunud puid asendada ei ole vaja. Lõikes 3 sätestatakse, et põllumajandusmaa servas ja kogu põllumaal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 20 meetri pikkune ning kus puude tiheduseks on 3 puud igal 10 meetril. Puude rea minimaalne suurus on 0,01 hektarit, mis arvestatakse võrade ulatuse põhjal. Puude reaks ei arvata põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Puude reas tuleb hukkunud puud asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev puude rida, mis arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks ja mida edaspidi nimetatakse põllumajandusmaa servas olevaks puude reaks. Lõikes 4 sätestatakse, et põllumajandusmaa servas ja kogu põllumaal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suuru ne ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt kümne meetri laiune. Hekiks ei arvata põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki. Hekiks ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kuni 4 meetriseid heki katkestusi ei loeta heki katkemiseks. Hekiks loetakse ka esimesel aastal rajatud hekk. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev hekk, mis arvatakse t oetusõigusliku põllumajandusmaa osaks ja mida edaspidi nimetatakse põllumajandusmaa ääres olevaks hekiks. Lõikes 5 sätestatakse, et kui lõigetes 1–4 nimetatud maastikuelement rajatakse drenaaži maa-alale, tuleb selle rajamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Rajatavad maastikuelemendid ei tohi kahjustada drenaaži maa-ala. Lõikes 6 sätestatakse, et põllumajandusmaal tuleb säilitada eesvoolud ja kraavid. Kuna looduses asuvad kraav, põllu piir ja nende vahel olev võimalik puittaimestik looklevalt, siis on asjakohane lugeda toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka eesvool ja kraav, mis on koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kokku kuni 12 meetri laiune. Maastikuelemendi säilitamise nõude täitmise kontrollimisel loetakse säilitatuks eesvool ja kraav, kui need on kuni 12 meetri laiused. Kraavi säilitatuks lugemisel ei kontrollita nõuetekohaste maaparanduslike hoiutööde tegemist ja taimestiku esinemist kraavi pervel või nõlval. Puittaimestik kraavi kaldal täidab ka vee- ja mullakaitse eesmärke ning sellise nii öelda puhverriba jätmine on soovitatav tegevus, et vähendada toitainete ärakannet ja kaitsta kraavi nõlva mullaerosiooni eest. Võrreldes eelmise EL eelarveperioodiga, ei lähe maastikuelemendina arvesse enam metsaäärsed eesvoolud ja kuivenduskraavid. L õikes 7 sätestatakse, et põllumajandusmaa l ja selle servas ning põllumajandusmaa ga külgneval alal tuleb „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “, „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ või strateegiakava maaparanduse investeeringu toetuse abil rajatud p uhastuslodu d ja settebassein id . P õllumajandus- ja Toiduamet esitab PRIA-le iga-aastaselt värske kaardikihi settebasseini ja puhastuslodude kohta. Lõ ikes 8 sätestataks, et p õllumajandusmaa l ja selle servas tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed ning „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ või „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ kiviaia taastamise toetuse abil taastatud kiviaed . Kiviaiale on kehtestatud järgnevad miinimum ja maksimum mõõdud: minimaalne laius 50 cm, maksimaalne laius 280 cm, minimaalne kõrgus 30 cm ja maksimaalne kõrgus 170 cm. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiad on üle Eesti kaardistatud ning vastav kaardikiht on kõigile avalikult kasutatav ning kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses. Nimetatud kaardikiht on lisatud ka PRIA kodulehel asu vale põllumassiivide kaardikihile ning e-PRIA kasutajatele nähtavad ka oma põllumassiivide kaardil. Toetusega rajatud või taastatud kiviaedade säilimis e kontrollimisel lähtutakse samadest kontrollikriteeriumitest, mis on sätestatud toetusega rajatud või taastatud kiviaia säilitamisele. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaedade puhul on oluline, et objekt oma ajaloolises väärtuses samal kohal säilitataks. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiale võib taotleda kiviaia taastamise toetust ja taastada kiviaed samale kohale. Sel juhul ei pea seda kiviaeda säilitama algses olekus ning nõue loetakse täidetuks kui säilitatakse taastatud kiviaed. L õikes 9 sä testatakse, et põllumajandusmaal ja selle servas tuleb säilitada üksik puu, kivi , s ealhulgas rahn või kivikülv , ja allikas, mis on kaitstav looduse üksikobjekt looduskaitseseaduse § 4 tähenduses. Analoogne nõue on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena kehtinud alates 1. jaanuari st 2010. a. Nüüdsest t uuakse nõude sõnastuses välja konkreetsed looduse üksikobjektid, mis põllumajandusmaal esineda võivad ja nendeks on üksik puu, kivi, rahn või kivikülv ja allikas. Jätkuvalt tuleb säilitada ka kõik ülejäänud looduskaitseseaduse § 4 lõike 6 alusel kaitse all olevad looduse üksikobjektid, kuid need ei ole otseselt seotud põllumajandustoetuste saamisega ja määratletud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetena. Nimetatud looduse üksikobjektid on kaardistatud ja taotlejal e kättesaadavad nii Maa-ameti kaardirakendusest, Eesti Looduse Infosüsteemi ( EELIS ) andmebaasist kui ka PRIA põllumassiivide veebikaardil. PRIA e-keskkonna kaudu taotlejatele on looduse üksikobjektid nähtavad ka oma põllumassiivide kaardil. L õikes 10 sätestatakse, et p õllumajandusmaa l ja selle servas tuleb säilitada matusepaik, muistne põld, loh ukivi, kultusekoht, tee ja sild, mis on kinnismälestis muinsuskaitseseaduse § 11 tähenduses. Analoogne nõue on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena kehtinud alates 1. jaanuarist 2010. a. Nimetatud kinnismälestised on kaardistatud ja leitavad nii Maa-ameti kaardirakendusest kui ka PRIA põllumassiivide veebikaardi arheoloogiamälestiste kaardikihilt. PRIA e-keskkonna kaudu taotlejatele on looduse üksikobjektid nähtavad ka oma põllumassiivide kaardil. Lõikes 1 1 sätestatakse, et põllumajandusmaal ja selle servas tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum. A astatel 2006–2011 toimus üle Eesti pärandkultuuriobjektide kaardistamine ning loodi andmebaas Maa-ameti kaardirakenduse juurde. Selleks, et pärandkultuuri objektid teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline maaomanike ja maastikul tegutse jate teadlikkus nende väärtuslike objektide olemasolust. Oma valduses olevad pärandkultuuriobjektid leiab Maaameti kaardirakendusest ja ka PRIA põllumassiivide veebikaardilt ning need elemendid saab arvata oma toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. Eelnõu §-s 6 kehtestatud nõuded vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 8 standardile. Eelnõu §-s 7 sätestatakse hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks Lõikes 1 s ätestatakse, et lõigetes 3, 4 , 9 ja 1 1 nimetatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. Sisuliselt on tege mist loodusliku linnustiku kaitse direktiivist 2009/147/EÜ tuleneva kohustusega ja Eestis looduskaitseseaduse § 55 lõikes 6 1 kehtestatud nõudega, mis on sätestavad lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise kaitse nõuded. Käesolevas määruses kehtestatud nõudega sätestatakse konkreetne kuupäev, millest varem ei tohi maastikuelementidena määratletud puid ja hek ke pügada, et kaitsta lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Lõikes 2 sätestatakse, et põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist , mille kohta ei ole Maa-ameti l andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 2 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile. Suures enamuses on Keskkonnaametil karuputke võõrliigi esinemise kohad juba kaardistatud ja edastatud Maa-ameti geoportaali karuputke rakendusse ning üldjuhul on nendel maadel karuputke tõrje maaomanikuga ka erinevate infokanalite kaudu kooskõlastatud. Nõude kehtestamise eesmärk on toetuste taotlejate tähelepanu juhtimine k aruputke võõrliikide esinemise probleemile ning vajadusele tegeleda tõrjega. Toetuste taotleja pea b kontrollima oma valduses olevaid põllumajandusmaid ja põllumajandusmaaga külgnevaid alasid ning karuputke esinemise korral omakorda kontrollima, kas koloonia on geoportaali karuputke rakendusse märgitud. Kui ei ole, siis tuleb täita käesoleva määruse lisas olev teatis ning esitada see Keskkonnaametile. Põllumajandusmaaga külgneva ala all mõeldakse vahetult põllumajandusmaaga kokkupuutes olevaid karuputke esinemiskohti, kuid soovitatav on Keskkonnaametile teada anda ka põllumajandusmaast kaugemal olevatest karuputke esinemise kohtadest. Eestis esinevad peamised karuputke võõrliigid on Sosnovski karuputk, hiid-karuputk ja pärsia karuputk. Eestis esineb ka nt siberi karuputk, mis ei ole võõrliik , mille levik ei ole inimesele ega loodusele kahjulik ja mida ei ole vaja tõrjuda. Kui on raskusi karuputke liigi määramisel, on kindlam esitada teatis või konsulteerida Keskkonnaametiga. Teatises teeb taotleja ise valiku või vajadusel konsulteerib Keskkonnaametiga, kas ta tegeleb karuputke tõrjega ise või laseb Keskkonnaametil tõrje tellida. Kui toetuse saaja tegeleb karuputke tõrjega ise, siis tuleks tal tutvuda Keskkonnaameti kodulehel avaldatud juhendiga. Kui tegemist on mahepõllumajanduslikult tunnustatud ettevõtte põllumajandusmaaga, siis tuleb kasutada mahetootmises aktsepteeritavat tõrjemeetodit, milleks on nt käsitsi kaevamine või õisikute lõikamine . Eelnõu §-s 7 kehtestatud nõuded vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 8 standardile. Eelnõu § -s 8 sätestatakse e lupaikade ja liikide kaitse nõu e L õikes 1 sätestatakse, et keskkonnatundl iku püsirohuma a kasutusotstarvet ei tohi muuta ja seda ei tohi üles künda . Keskkonnatundlik püsirohumaa on Natura 2000 võrgustiku alal asuv: 1) püsirohumaa, mille põlllu muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld; 2) pärandniit või 3) inventeeritud väärtuslik püsirohumaa. K eskkonnatundliku püsirohumaa , sealhulgas säilitamine, on oluline eelkõige süsihappegaasi sidumise ja keskkonnakaitse, aga ka elurikkuse ja loodusliku mitmekesisuse säilimise, veemajanduse, süsinikurikaste mullastike ja märgalade säilitamise seisukohast. Kõige keskkonnatundlikemates piirkondades NATURA 2000 aladel, mis on hõlmatud direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, on lisaks üldisele kaitsemeetmele, mis seisneb püsirohumaa suhtarvu säilitamisel muu kasutusotstarbega põllumajandusmaast, vajalik sätestada lisakaitsemeetmeid. Kuna tegemist on ranget kaitset vajavate keskkon n atundliku püsirohumaaga, ei ole lubatud selle kasutusotstarvet muuta ega üles künda . Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist. Lõikes 2 sätestatakse erand keskkonnatundlik u püsirohumaade uuendamise kohta. Selliste püsirohumaa rohukamara uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIA-t eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, st mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil. Kündmine ei ole mitte mingis ulatuses lubatud isegi siis, kui soovitakse püsirohumaad uuendada üles harimise teel, et peale kü lvata rohumaakultuuride segu. R ohukamara uuendamine pealtkülvi teel, mill ega ei pöörata rohukamarat ümber on lubatud ainult püsirohumaa puhul , mille muld on 10 0 protsendi ulatuses turvasmuld. Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad e i ole lubatud uuendada ka pealtkülvi teel. Lõikes 3 sätestatakse keskkonnatundliku püsirohumaa tagasirajamise tähtaeg põllumajandustootjatele, kellel on samuti kohustus selliseid püsirohumaid säilitada. Kui nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet on muudetud või need on täielikult või osaliselt üles küntud, teavitab PRIA taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest, annab põllumajandustootjale üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvad tagasirajamise juhised ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Eelnõu §-s 8 k ehtestatud nõue vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisa III GAEC 9 standardile. Eelnõu § - s 9 sätestatakse viide kohustuslikele majandamisnõuetele Eelnõu §-s 9 on välja toodud viide lisas 1 esitatud kohustuslikele majandamisnõuetele. Kohustuslikud majandamisnõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisast, nende puhul on tegemist kolme peamisesse valdkonda rühmitatud 11 EL-i õigusaktis toodud nõudega. Nendeks valdkon dadeks on: keskkond, kliimamuutused, maa hea põllumajandusseisund; rahva-, looma- ja taimetervis; loomade heaolu. Kohustuslike majandamisnõuete loetelu hõlmab nii otsekohalduvate EL-i määruste kui ka direktiivide sätteid. Võrreldes eelmise EL eelarve perioodiga on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise- ja registreerimisega seotud nõuded (senine KM 6–8) ning transmissiivsest spongiformsest entsefalopaatiast (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Täiendavalt on lisandunud põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitse koolituse nõue (KM 8). Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega tingimuslikkuse süsteem ist lähtuvalt ehk tegemist on oma olemuselt vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Kõiki nõudeid on kontrollitud tavapärase järelevalve käigus ka varem. Eelnõu § -s 10 sätestatakse m aa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimin e Lõikes 1 sätestatakse, et selles määruses sätestatud nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. Lõikes 2 sätestatakse, et paragrahvis 4 sätestatud nõuetele, lisas 1 esitatud kohustuslikele majandamisnõuetele 1–4 ning lisas 1 esitatud kohustuslike majandamisnõuete 7 ja 8 nõudele 5 vastavust kontrollib Keskkonnaamet. Lõikes 3 sätestatakse, et lisas 1 esitatud kohustuslikele majandamisnõuetele 5, 6 ja 9–11 ning lisas 1 esitatud kohustuslike majandamisnõuete 7 ja 8 nõuetele 1–4, 6 ja 7 vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu §-s 11 esitatakse rakendussätted Lõikes 1 sätestatakse, et 2023. aastal säilitab põllumajandustootja püsirohumaa pindala vähemalt ulatuses, mis on võrdne 2022. a astal esitatud kõikide pindalatoetuste ning „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavate loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga . Lõikes 2 sätestatakse, et seda püsirohumaad, mille osas puudus 2022. aastal säilitamise kohustus, säilitab põllumajandustootja 2023. aastal vähemalt pindala ulatuses, mis on võrdne 2023 . a asta ühisele taotlusele märgitud pindalaga. Lõigetega 1 ja 2 tagatakse kahe EL eelarveperioodi sujuv üleminek püsirohumaa säilitamise kohustuse rakendamisel. Lõikes 3 sätestatakse, et 2023. aastal võib põllumajandustootja määratleda § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud maa-ala tootmisest kõrvale jäetud maa-alana ka siis, kui neil kasvatatakse või toodetakse põllumajandustooteid , välja arvatud sojauba, mais ja lühikese raieringiga madalmets, ning kasutatakse taimekaitsevahendeid. Selleks, et suurendada toidu ja sööda tootmiseks kasutatava põllumaa kogupinda ja tagada selle kaudu toiduga varustatus, on k omisjoni rakendusotsuse kohaselt 2023. aastaks kehtestanud erandi HPK 8 standardi esimese nõude toomisest kõrvale jäetud maa-ala (kesa) suhtes kehtivate nõuete kohta . Erandi kohaselt on 2023. aastal võimalik kesal tegeleda põllumajandusliku tegevusega ja kasutada taimekaitsevahendeid sellisel maal, mis tavaolukorras on tootmisest kõrvale jäetud ning mille eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja elurikkust HPK 8 esimese punkti kohaselt pole erisuse raames lubatud kasvatada soja uba, maisi ja lühikese raieringiga mada l metsa, kuna tegemist peamiselt sööda mitte toiduga. Eesti on otsustanud 202 3 . aastal rakendada komisjoni rakendusotsuse s (EL) 2022/ 1317 nimetatud erandit HPK 8 standardi esimese nõude tava järgimise kohta. Tootmisest kõrvale jäetud maa-alana määratletud kesal on erandlikult lubatud põllumajanduskultuuride (nt tera- ja köögiviljade jne) kasvatamine. Samuti on lubatud kasutada taimekaitsevahendeid, kui seda ala kasutatakse eelnimetatud tegevuste elluviimiseks. Kui taotleja soovib sellise kesa tootmisest kõrvale jäetud maa-alana määratleda , peab ta toetuse taotlusel põldude loetelus lisama vastavale kesa põllule märke. Eelnõu § -s 12 sätestatakse m ääruse jõustumine Lõikes 1 sätestatakse, et määrus jõustub 1. jaanuari l 2023. a . Lõikes 2 sätestatakse, et määruse § 3 lõiked 1, 2 ja 6–8 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. Seega rakendatakse märg- ja turvasalade kaitse ning külvikor ra nõudeid alates 2024. aastast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 ( ELT L 435, 6.12.2021, lk 187—261 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu ( ELT L 20, 31.1.2022, lk 52—94 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22) ; Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022ja1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 23—34) . 4. Määruse mõjud Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete kehtestamisel on positiivne mõju põllumajandusmaade ja põllumajandustegevusega seotud loodus- ja elukeskkonna säilimisele. Määrusega kehtestatavad vee- ja mullakaitse nõuded, maasti kuelementide säilitamise nõue on maa heas põllumajandus- ja keskkonn a seisundis hoidmise nõuetena kehtinud ka EL eelarveperioodil 2014-2020 . Põllumajandusmaa kasutaja ja toetuste taotleja jaoks on uuteks nõueteks investeeringu toetuse raames rajatud puhastuslodude/settebasseini de säilitami se kohustus. Maastikuelementide säilitamise nõuded aitavad kaasa põllumajandusega seotud maastiku ja looduse mitmekesisuse säilimisele ja maade kasutajate jaoks ei too kaasa otseseid lisakohustusi ega piiranguid senisele tegevusel e. Uuendusena hakkab m aa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete alla kuuluma perioodil 2015–2022 rakendatud kliima ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud püsirohumaa säilitamise kohustus, keskkonnatundliku püsirohumaa sä ilitamise kohustus, mittetootlike alade määratlemise kohustus. Püsirohumaa säilitamise kohustus puudutab kõiki põllumajandustootjaid, kelle kasutuses on püsirohumaid. Uue nõudena on lisa ndunud lihtsustatud külvikord ja märg- ja turvasalade kaitse nõue, mis rakenduvad alatest aastast 2024. Kohustuslikud majandamisnõuded põhinevad Euroopa Liidu direktiividel ja määrustel ning puudutavad valdkondi nagu veekaitse, elurikkus, toiduohutus, loomahaigused, taimekaitsevahendid ning loomade heaolu. Direktiivide nõuded rakendab iga liikmesriik oma õigusaktidega. Kohustuslike majandamisnõuete puhul on tegemist juba siseriiklikus seaduses kehtivate nõuetega, mis tulenevad määrustest ning seadustest. Antud nõuete täitmine on intrigeeritud tingimuslikkuse süsteemi, e t tagada toetuste täies mahus saamine neile taotlejatele, kes järgivad nn elementaarseid nõudeid. 2022 . aastal taotles pindala- ja loomatoetusi ning Natura metsatoetust kokku umbkaudu 17 000 isikut. A ntud toetustaotlejate arvu võib pidada ka potentsiaalseteks nõude täitjate arvuks, kellele kohalduvad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ja kohustuslikud majandamisnõuded. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevu sed, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Määruse § 3 lõiked 1, 2 ja 6–8 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse saamiseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile , Keskkonnametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile .
Keskkonnaministeerium Meie: 09.12.2022 1.4-3/1003
Rahandusministeerium
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maa heas
põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud
majandamisnõuded” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, HPK_KM_EN.docx;
2. Seletuskiri, SK_HPK_KM.docx;
3. Lisa1.docx;
4. Lisa2.docx;
5. Lisa3.docx.
Siim Suure 625 6118,
[email protected]
Ketlyn Roze 625 6127,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734