Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
otsusele nr ….
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Detailplaneeringuala hõlmab Reo külas Andruse katastriüksust tunnusega 71401:001:1071
(pindala 14861 m2, 100% elamumaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu eesmärgiks on
ehitusõiguse taotlemine Anna asumi hoonete ehitamiseks, sh rida- ja üksikelamu ning
üldkasutatava kogukonnamaja ehitamiseks.
Andruse katastriüksus piirneb põhja ja loode poolt 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee
(59201:002:0677, 100% transpordimaa) katastriüksusega, kagu ja lõuna poolt Põlluma
(59201:003:0404, 100% maatulundusmaa) katastriüksusega, kirde ja ida poolt Reomäe
(59201:001:0989, 100% maatulundusmaa) ning edela ja lääne poolt Tamme (71401:001:1072,
100% maatulundusmaa) katastriüksustega.
Planeeritaval maaüksustel kehtiv üldplaneering ja kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Saare
maakonnaplaneering 2030+ alusel ruumiliste väärtuste kaardi alusel on planeeringualal nn hall
ala ehk piirangud puuduvad. Tegemist on vana talukohaga.
Planeeringualal puudub kehtiv üldplaneering, millest tulenevalt kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Vastavalt planeerimisseaduse §
142 lõikele 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 tuleb üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel
anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju on oluline,
kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Katastriüksusel on järgnevad piirangud:
1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
2) Elektripaigaldise kaitsevöönd
1
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (06.12.2022 seisuga)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Andruse katastriüksus asub Reo külas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaantee ääres, ca
11 km kaugusel Kuressaare linnast. Juurdepääs planeeringualale tagatakse autodele Saare teelt
(nr 5920276) ning jalakäijatele luuakse juurdepääs kinnistu lääneosas Risti-Virtsu-Kuivastu-
Kuressaare teelt. Kinnistu asub enamasti hoonestamata kinnistute vahel, välja arvatud Tamme
kinnistu, millel asub abihoone. Kinnistul asuvad hetkel rehielamu ja kõrvalhoone.
Andruse kinnistul on absoluutkõrgus vahemikus 18-19 m. Kinnistu on valdavalt lage põllumaa,
maantee äärses osas on ka lehtpuid. Kaitstavaid taimeliike planeeringualal Eesti looduse
infosüsteemi andmetel ei leidu. Kinnistust ca 80 m läänepool asub Tahula-Reo hoiuala,
hoiualale (ca 185 m kinnistu piirist) on inventeeritud vana loodusmetsa (9010*) ja vana
laialehise metsa (9020*) elupaigatüübid.
2
Joonis 2. Kinnistul asuv rehielamu, mis läheb lammutamisele, vaade loodest kagusse (K.
Kuusk 30.11.22)
Joonis 3. Vaade hoonestusalale (mängu- ja puhkeala ning parkla asukohale), vaade loodest
kagusse (K. Kuusk 30.11.22)
3
Joonis 4. Vaade hoonestusalale, vaade kirdest edelasse (K. Kuusk 30.11.22)
4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud
Planeeritud tegevusest tulenevad mõjud võib laias laastus jagada kaheks: ehitusaegsed ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on intensiivsemad kui ehitusjärgsed, kuid samas
lühiajalised ja lõppevad hoonete ning rajatiste valmimisega. Ehitusaegsete mõjude juurde
kuulub ka olemasoleva hoone lammutamine. Algatamise taotluse kohaselt ei plaanita
maaüksusele rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte.
4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal – kuna kinnistu paikneb vahetult kaitsmata põhjaveega ala servas, saab
põhjavee kaitstuse osas täpsema info puurkaevu rajamisel geoloogilise läbilõike andmetele
tuginedes. Hetkel on kinnistul salvkaev, plaanis on rajada puurkaev. Reovee kohtkäitluse
lahenduse kavandamisel võtta arvesse, et põhjavee kaitstust ja eeldatavat reoveekogust silmas
pidades saab eeldatavasti asjakohaseks pidada bioloogilisel puhastusel põhinevat
reoveepuhastit, mille eeldatav suubla on pinnas või reovee kogumismahuteid. Omapuhasti
kavandamisel suublaga pinnases on mõju vähendamiseks soovitav kavandada immutustorudega
imbsüsteem, mis on tõstetud maapealsesse peenrasse. Planeeringulahenduses kajastada
mõlemad lahendused koos kaasnevate kitsenduste ja võimaliku asukohaga. Nii puurkaevu kui
ka reoveekäitluse kavandamisel arvesse võtta võimalikku tarbimismahtu ning sellest tulenevaid
täiendavaid nõudeid keskkonnaloa taotlemisele. Planeerides alale nõuetekohased vee- ja
reoveekäitlussüsteemid, arvestades ka kõrval asuvate kinnistute puurkaevude ja
reoveesüsteemidega ning järgides vastavaid hooldusjuhiseid ei ole oodata olulisi mõjusid
põhja- ja pinnaveele.
4
Joonis 5. Kinnistul olemasolev salvkaev, vaade loodest kagusse (K. Kuusk 30.11.22)
4.2. Mõju maavaradele
Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei leidu planeeringualal maardlaid ega
kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-
ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Mõningane maavarade kasutamise
vajadus võib tekkida seoses ehitustegevusega. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast
võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate
tehnosüsteemide rajamise etapis. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks
territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus
hävineb paratamatult olemasolev haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka
vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa
taimestikust. Kinnistule ei paikne rohevõrgustikku ning kuna tegemist on ajaloolise talukohaga
ei ole sealsel ehitustegevusel arvatavasti oluline mõju loomade liikumisele.
4.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringuga ei kaasne. Mõningane mõju
välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju
välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on
vaid ajutise iseloomuga. Olemasoleva hoone lammutamisel esineb mõju välisõhule
lammutamisel tekkiva tolmu ning masinatest eralduvate heitgaaside näol. Kuid tegemist on
ajutiste mõjudega ning viies lammutustöid läbi nõuetele vastavalt, on mõju väiksemahuline.
Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei
ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast
tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama
5
Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis
sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole
heitgaasidest tingitud mõju oluline.
4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms) ning lammutamisele.
Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda
litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul
omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete
käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju
keskkonnale.
4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline
mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega
nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu
saastetase piirkonnas, välja arvatud lammutus- ning ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt
ei suurene. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste
tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada lammutus ning ehitustegevuses masinad,
kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata.
5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad
esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja
kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete
täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla
vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on
lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise
võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii
tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine
ebatõenäoline.
6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele
92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.
Planeeringualast ca 80 m läänepool asub Tahula-Reo hoiuala (KLO2000333), mis kuulub
ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Tahula-Reo loodusalana (RAH0000518).
6
Tahula-Reo hoiuala
Tahula-Reo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - kadastike (5130), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning II lisas nimetatud liigi - jäiga keerdsambla (Tortella rigens) elupaiga kaitse, samuti
III kaitsekategooria linnuliikide - raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), sookure
(Grus grus), musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus minor)
elupaikade kaitse.
Tahula-Reo loodusala
Tahula-Reo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - kadastike (5130), loodude (6280*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade
loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning II lisas nimetatud liigi - jäiga keerdsambla (Tortella rigens) elupaiga kaitse, samuti
III kaitsekategooria linnuliikide - raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), sookure
(Grus grus), musträhni (Dryocopus martius) ja väike-kirjurähni (Dendrocopus minor)
elupaikade kaitse.
Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele ja liikidele
Andruse maaüksusel planeeritud ehitustegevus ei asu kaitstavatel aladel ega kaitstavate liikide
leiukohtadel. Seetõttu ei ole oodata, et seoses planeeringu elluviimisega kaasneksid Tahula-Reo
hoiualale ning inventeeritud elupaigatüüpidele ebasoodsad mõjud, kuna hoiuala ning
elupaigatüübid asuvad planeeringualast piisavalt kaugel ning ei planeerita tegevusi, mille
tulemusel võiksid mõjud ulatuda hoiualani.
7. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette
näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline
strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju
ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Koostaja: Kerli Kuusk
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
7
OTSUS EELNÕU
Kuressaare
Reo külas Anna asumi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Saaremaa Vallavolikogu algatas 16. detsember 2021. a otsusega nr 1-3/84 Reo küla Anna
asumi detailplaneeringu. Detailplaneeringuala suurusega ca 1,4 ha hõlmab Reo külas Andruse
katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1071, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 14861
m2). Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine Anna asumi hoonete ehitamiseks,
sh rida- ja üksikelamu ning üldkasutatava kogukonnamaja ehitamiseks.
Alal ei ole kehtivat üldplaneeringut. Planeeringuala ei asu detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal planeerimisseaduse § 125 lg 1 mõistes. Planeeringualal puudub kehtiv
üldplaneering, millest tulenevalt ei ole alale määratud maakasutuse juhtotstarvet ega
ehitustingimusi, samuti ei ole määratud detailplaneeringu koostamise alasid ega juhte.
Arvestades planeeritava asumi hoonestuse mahtu, selle asukohta seni praktiliselt
hoonestamata piirkonnas ja riigimaantee kaitsevööndis ning asumiga kaasnevaid võimalikke
sotsiaalseid mõjusid olemasolevas külas, algatas Saaremaa vald Anna asumi
detailplaneeringu planeerimisseaduse § 125 lg 3 alusel.
Detailplaneeringu algatamisel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust
kaalutud. Rahandusministeerium juhtis oma 25.11.2022 kirjas nr 15-3/8523-2 tähelepanu
sellele, et kuna planeeringualal puudub kehtiv üldplaneering, kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Vastavalt planeerimisseaduse
§ 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 tuleb üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel
anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi
või vara.
Eeltoodust tulenevalt koostas Saaremaa vald Anna asumi detailplaneeringuga kavandatava
tegevuse keskkonnamõju strateegilise eelhindamise. Koostatud eelhinnangus (toodud käes-
oleva otsuse lisana) leiab Saaremaa vald, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonna-
ohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid an-
tud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel
ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline
kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline
mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju
ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või
omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavanda-
tava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.
Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 käesoleva korralduse eelnõu koos
keskkonnamõju strateegilise eelhinnanguga kirjaga nr XXX Keskkonnaametile,
Rahandusministeeriumile ja Transpordiametile seisukoha andmiseks.
Lähtudes eeltoodust, korralduse lisas toodud kaalutlustest ning lähtudes keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 2 ja § 35 lõikest 3 Saaremaa
Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Mitte algatada Reo külas Anna asumi detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkon-
namõju strateegilist hindamist, kuna planeeritava tegevuse elluviimisega ei kaasne eelda-
tavalt olulist negatiivset keskkonnamõju vastavalt otsuse lisas toodud keskkonnamõju stra-
teegilisele eelhinnangule.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Rahandusministeerium
[email protected] 09.12.2022 nr 5-2/7136-1
Reo külas Anna asumi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajaduse kohta seisukoha küsimine
Saaremaa Vallavolikogu algatas 16. detsember 2021. a otsusega nr 1-3/84 Reo küla Anna asumi
detailplaneeringu. Detailplaneeringuala suurusega ca 1,4 ha hõlmab Reo külas Andruse
katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1071, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 14861 m2).
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine Anna asumi hoonete ehitamiseks, sh rida-
ja üksikelamu ning üldkasutatava kogukonnamaja ehitamiseks.
Alal ei ole kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneeringu algatamisel ei ole keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajadust kaalutud. Rahandusministeerium juhtis oma 25.11.2022 kirjas nr
15-3/8523-2 tähelepanu sellele, et kuna planeeringualal puudub kehtiv üldplaneering,
kohaldatakse detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 tuleb
üldplaneeringu muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist. Eeltoodust tulenevalt on koostatud keskkonnamõju
eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Kirja manuses on Anna asumi
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos
lisaga, nimetatud dokumendid koos ülejäänud detailplaneeringu materjalidega on kättesaadavad
https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-21-021/
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Kätlin Kallas, 452 5094
[email protected]
Lisad: Anna asumi DP KSH algatamata jätmata_eelnou.pdf
Lisa_eelhinnang.pdf
Sama: Keskkonnaamet, Transpordiamet
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee