dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Lääneranna vald, Saulepi küla Kandleoru detailplaneering)

Rahandusministeerium · 9. detsember 2022
Viit
15-3/9713-1
Registreeritud
9. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääneranna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. jaanuar 2023

Failid

  • 📎20228-12429-1 08.12.2022 Väljaminev kiri.asice2926 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU OTSUS Lihula 2023 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Saulepi küla, Kandleoru) Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Saulepi külas Kandleoru (katastritunnus 86301:006:0044, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 17254 m²) maaüksusel eesmärgiga nimetatud maaüksusel vähendada ranna ehituskeeluvööndit ning määrata ehitusõigus elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) munitsipaalomanduses oleva Vana Matsi tee (teeregistri nr 8630004), osalt munitsipaalomanduses ja osalt eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe tee (teeregistri nr 8630006), üle Lembitu (86301:006:0102), Kandlemäe (43001:001:1202) ja Kandle rada (43001:001:1203) maaüksuse. Planeeringuala on hoonestamata, maa-ala on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud metsa ja võsaga. Ala piirneb merepoolses küljes ida ja kirdesuunas kiviaiaga. Kandleoru lääneküljele ulatub Karlanina poolsaare keskel asuv seljandik (kõrgeim punkt 6,1 m). Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Lõunaküljel piirneb Kandleoru hoonestatud Kandlemäe kinnistuga. Kandleoru maaüksuse läheduses asub Saulepi (Säina) sadam (Säina 86301:006:0286). Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on ehituskeeluvööndi laius üldjuhul 100 m alates 1 m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. Tulenevalt ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust on tegemist Varbla valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja lõpetamine volikogu ainupädevusse. PlanS § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Lääneranna Vallavolikogu on 14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud PlanS tulenevad otsustusõigused, välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele. PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisaks on Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, milles järeldati, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju Natura 2000 alale, samuti ei nähtu vajadust koostada lisauuringuid. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse otsusele lisatud keskkonnamõjude eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja keskkonnatingimustega ning rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida või viia miinimumini, kui hoonete ja taristu asukohtade valikul, projekteerimisel ja edasisel kasutamisel arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui kavandatav tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet. Planeeritav tegevus (elamu ja kuni kahe abihoone ehitamine) ei ole olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 2 algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad esitati Keskkonnaametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks. Eelnõu täieneb Detailplaneeringu lahendus, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus. Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald. Juhindudes looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punktist 2; planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõike 1 punktist 3, lõikest 2 ja lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6; võttes aluseks Varbla valla üldplaneeringu ning lähtudes huvitatud isikute esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusest Lääneranna Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu koostamine Kandleoru (katastritunnus 86301:006:0044) ja Kandle rada (katastritunnus 43001:001:1203) maaüksustel. 2. Määrata planeeringuala ligikaudu 1,77 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 1. 3. Detailplaneeringu eesmärgiks on Saulepi küla Kandleoru maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine, ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks ja taristu lahendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Varbla valla üldplaneeringu muutmiseks. 4. Mitte algatada Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele vastavalt otsuse lisas 2 toodud eelhinnangule. 5. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3. 6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist huvitatud isikul sõlmida Lääneranna Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab muuhulgas planeeringu koostamise ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. 3 Detailplaneeringu koostamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik. 7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning Rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord. 8. Detailplaneering koostada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud. 9. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn, Lääneranna vald, [email protected]). 10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. 11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 12. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 13. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi. 14. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 15. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Armand Reinmaa volikogu esimees 4 EELNÕU LISA 2 Lääneranna Vallavolikogu ....2023.a otsus nr .... Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõikes 6 toodud asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Lääneranna vallas Saulepi külas asuval Kandleoru maaüksusel (joonis 1). Joonis 1. Kandleoru planeeringuala. (Kavandatud hoonete asukoht tähistatud punase ringiga, kavandatav juurdepääs avalikule teele kollase katkendliku joonega) 1 Detailplaneeringu eesmärgiks on Kandleoru maaüksusele (katastritunnus 86301:006:0044, pindala 17254 m2, sh looduslik rohumaa 5671 m2, metsamaa 1786 m2 ja muu maa 9797 m2, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Hoonestusala kavandatakse Kandleoru maaüksuse lääneservas asuvale seljandikule, planeeritavast alast lõunas asuvate Kandlemäe ja Sassimardi maaüksustel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele (joonis 1). Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis (joonis 2). Hajaasustusalal on metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1 m samakõrgusjoonest, muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1 m samakõrgusjoonest. Joonis 2. Kandleoru planeeringuala. Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi väljavõte Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Planeeringuga on kavandatud teha ettepanek ranna ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks. EKV vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste tegemisel lähtutakse ranna kaitse eesmärkidest. Ranna kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arv kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1. Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74). Planeeringuala asub Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alal T9 (maakonna väike tuumala). Rohelise võrgustiku alal kavandavate tegevuste planeerimisel tagada rohelise võrgustiku terviklikkuse ja sidususe säilimine ning vältida loodusalade killustumist. Tagada, et looduslike 2 alade osatähtsus rohevõrgustiku tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala. (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.3.1. Roheline võrgustik). Planeeringualale ulatub Sõmeri – Raespa (A.22) rannikumaastiku väärtuslik maastik. Väärtuslikul maastikul tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente (maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud). Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused, mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused). 2.2. Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks koostada detailplaneering. 2.3. Mõju maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Pärnu maakonna planeeringuga ega Varbla valla üldplaneeringuga (v.a. ranna ehituskeeluvöönd). Ümbruskonnas on hoonestatud kinnistuid ning kujunemas on hajaasustuse ilmega üksikelamute ja suvekodude piirkond. Läheduses asub Saulepi (Säina) väikesadam. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Varbla valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Detailplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndiga tuleb arvestada koostamisel olevas Lääneranna valla üldplaneeringus. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala, mille moodustavad Saulepi küla Kandleoru ja Kandle rada maaüksused (86301:006:0044, 43001:001:1203), pindalaga kokku 1,77 ha, asub hajaasustusega piirkonnas. Planeeringula piirneb põhjas ja idas Kõrve (86301:006:0306) , lõunas hoonestatud Kandlemäe (43001:001:1202) ja läänes Lembitu (86301:006:0102) maaüksusega. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) munitsipaalomanduses oleva Vana Matsi tee (teeregistri nr 8630004), osalt munitsipaalomanduses ja osalt eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe teelt (teeregistri nr 8630006), üle Lembitu (86301:006:0102) maaüksuse. Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Kandleoru maaüksuse kõlvikutest looduslik rohumaa 5671 m², metsamaa 1786 m² ja muu maa 9797 m². 401 m2 suuruse Kandle rada maaüksuse kõlvik on loodulik rohumaa. 3 Planeeringuala on hoonestamata, maa on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud metsa, kadastiku ja võsaga. Ala lääneküljel asub merepinnast 5-6 m kõrguseni ulatuv seljandik, ala keskosa on looduslik rohumaa. Maaüksuse ida ja põjapiiril asuvad kiviaiad. Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide rakenduse andmeil on Kandleoru maaüksus ja selle ümbrus olnud lage karja- ja heinamaa (joonis 3). Maaüksuse läänepiiril on asunud Lepiku talu hooned. Joonis 3. Kandleoru planeeringuala. Maa-ameti kaardirakendus. Ajaloolised kaardid (o42 10T 1946-1989) Korduvalt üleujutatud ala (1 m samakõrgusjoon) ulatub Maa-ameti kaardi põhjal Kandleoru idapiiril oleva kiviaiani või üle selle, ligikaudu 85-105 meetri kauguseni veepiirist. Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. Planeeringuala piirneb idas Raespa hoiualaga, Natura 2000 võrgustiku Raespa loodusalaga ning Pärnu lahe linnualaga. Planeeringualal teadaolevalt kaitstavaid loodusobjeke ja liike ei asu. Muinsuskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad. 4. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, sellele vaatamata on otstarbekas planeerinulahenduses ette näha meetmed põhjavee kaitseks ning vältida pinnavee reostust. 4 Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine toob endaga kaasa olmevee tarbimise. Vee võtmist on võimalik planeerida planeeringualale rajatavast puurkaevust. Lähim hoonestatud kinnistu Kandlemäe asub kavandatud Kandleoru hoonestusalast ligikaudu 100 m kaugusel ning Kandleoru ja Kandlemäe puurkaevude sanitaarkaitsealad ei ulatu naaberkinnistutele. Veevarustuse täpsem lahendus seatakse detailplaneeringuga. Reovee käitluse lahendus planeeritakse lokaalsena. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, tarvitatava vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Hoonete kasutamisel vajatakse elektrit. Lähim 1 kuni 20 kV elektriõhuliini punkt paikneb Kandleoru maaüksuse edelanurgast ligikaudu 80 kaugusel Kandlemäe maaüksusel. Elektrivõrguga liitumise viis ja tingimused seatakse detailplaneeringu menetluse käigus. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse käigus. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa utiliseeritakse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast eelkõige hoonestusala ulatuses. Ohtlike ainete pinnasesse viimist ei toimu ning pinnasele ehitustööde käigus olulist negatiivset mõju ei avaldata. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib väljuda planeeritavalt alalt. Planeeritaval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kavandatud tegevustega kaasnev mürahäiring ei ole oluline ning mürahinnangu koostamine ei ole vajalik. Eelhinnangu koostamise ajal valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. 5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele võib avalduda ehitustöödel. Õnnetuste vältimiseks tuleb ehitustöödel kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitamisel tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale. Ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust näiteks lekete näol. Ehitusel töötajad peavad olema vastva hariduse ja teadmistega. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalikud avariiolukorrad, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu 5 pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveepuhasti, reoveetorustiku või -mahutiga. Näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned ja taristu planeeringualal on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole juhul kui on arvestatud rannavööndis paiknemise riskidega. 6. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Planeeringualale lähim elamu asub Kandlemäe kinnistul ligikaudu 100 m kaugusel planeeringuala piirist. Ehitusperioodil võib väheneda kõrval asuva kinnistu elanike heaolu, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Detailplaneeringuga kavandatu - elamu ja abihoonete ehitamine - elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus on väike, piirdudes naaberkinnistustega. 7. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ehitamise käigus avaldatakse ehitusalusele pinnasele negatiivset mõju. Mõjud ehitusalusele pinnasele on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. 8. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeritav ala piirneb ida- ja kirdeküljel Raespa hoiualaga (KLO2000285), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse. Planeeringualast kaugemal (200 m planeeringula edelanurgast) asub Sõmeri hoiuala (KLO2000299), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*) ja lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud liigi - emaputke (Angelica palustris) elupaiga kaitse. Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste ning looduskaitse ja Natura 2000 kaartide andmetel planeeritaval alal kaitsealuseid liike ei asu. 6 Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi Kandleoru maaüksuse lääneservas, milline asub maaüksuse Raespa hoiualast kõige kaugemale jäävas osas. Planeeringuga kaitsealuste liikide elukohas tegevusi ette ei nähta ning ehitustegevust kavandata. 9. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale, Natura eelhindamine Natura hindamine on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Juhul, kui planeeringualal asub Natura 2000 võrgustiku ala või Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringu võimaliku mõjualasse, tuleb KSH eelhindamise ühe osana anda hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, ehk läbi viia Natura eelhindamine. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda võivad jääda Natura 2000 võrgustiku Raespa loodusala ja Pärnu lahe linnuala. Alad piirnevad Kandleoru planeeringualaga idas. Hoonestust kavandatakse Raespa loodusalast kõige kaugemale jäävas osas. Pärnu lahe linnuala asub valdavas osas merel. Raespa loodusalal (RAH0000300) on kaitstavad elupaigatüübid rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia). (Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee). Pärnu lahe linnualal on liigid mille isendite elupaiku kaitstakse rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo- loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). (Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee). Planeeringu koostamisel ja edasisel elluviimisel soovitakse võimalikult säilitada olemasolev looduslik keskkond ning tagada maksimaalselt kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi Kandleoru maaüksuse lääneosas, milline asub maaüksuse Raespa loodus- ja hoiualast kõige kaugemale jäävas osas. Hoonestusala soovitakse ette näha võimalikult kompaktsena, millega välditakse Pärnu lahe linnuala ja Raespa loodusala kaitsealuste liikide elupaikade vähenemist, killustamist või muul viisil mõjutamist. 7 Elamu kasutamisega kaasneb igapäevane olmemüra, kuid kavandatud hooned asuks planeeringuala merest kõige kaugemale jäävas ja Kandlemäe naaberkinnistu olemasoleva elamu läheduses asuvas osas. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende leviku ulatust, linnuala kaitse-eesmärke ja nende ohutegureid, on mõju Pärnu lahe linnuala ja Raespa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub. 10. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid. Elamu ja abihoone rajamisega planeeringualale kaasneb osaliselt looduskeskkonna mõjutamine ehitusaluse pinna ning kavandatava õuemaa osas, kuid tegemist on hajaasustusega ning hoonete kavandamisel lähtutakse võimalikult palju looduskeskkonna säilimise aspektist. Kõige suurem mõju avaldub lühiajalisel perioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülene mõju detailplaneeringu elluviimisel puudub. Kumulatiivse mõju võivad moodustada planeeringualaga piirnevate kinnistute ning lähipiirkonnas asuvad ühepereelmud koos. 11. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega edastati seisukoha kujundamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Terviseametile. Eelnõu täieneb 12. Kokkuvõte Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse käesolevast keskkonnamõjude eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja keskkonnatingimustega ning rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida või viia miinimumini, kui hoonete ja taristu asukohtade valikul, projekteerimisel ja edasisel kasutamisel arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui kavandatav tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet. 8 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel jäävad kehtima veekaitsevööndi ja korduva üleujutusala piirid ning piirangud (veeseadus § 118 ja § 119). Veeseaduse (VeeS) § 119 p 5 kohaselt on veekaitsevööndis ehitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lg s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS s sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega. Planeeringuga veekaitsevööndis ehitamist ette ei nähta ja sellest tulenevalt on kavandatud tegevused kooskõlas VeeS § 118 lg 1 sätestatud eesmärkidega. Tuginedes eeltoodule ei ole planeeritav tegevus (elamu ja abihoonete ehitamine) olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus. 13. Ettepanekud Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest on Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu koostamise käigus vajalik: 13.1. planeerida hoonestusala ja sellele rajatavad ehitised Kandleoru maaüksuse lääneossa võimalikult kompaktselt, olemasolevat taristut kasutavalt ning looduskeskkonda ja kaitsealuseid liike võimalikult vähe häirivana; 13.2. näha ette meetmed pinna- ja põhjavee kaitseks; 13.3. kaaluda läbi kavandatud hoonete ja taristu rajamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed; 13.4. täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses planeeringulahenduses; 13.5. näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. Margus Källe planeeringute spetsialist 9 EELNÕU LISA 3 Lääneranna Vallavolikogu ....2023.a. otsus nr ..... Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu lähteseisukohad Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna Vallavalitsus. 1. Planeeringuala, olemasolev olukord Planeeringuala, mille moodustavad Saulepi küla Kandleoru ja Kandle rada maaüksused (86301:006:0044, 43001:001:1203), pindalaga kokku 1,77 ha, asub hajaasustusega piirkonnas. Planeeringula piirneb põhjas ja idas Kõrve (86301:006:0306) , lõunas hoonestatud Kandlemäe (43001:001:1202) ja läänes Lembitu (86301:006:0102) maaüksusega. Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101) munitsipaalomanduses oleva Vana Matsi tee (teeregistri nr 8630004), osalt munitsipaal- omanduses ja osalt eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe tee (teeregistri nr 8630006), üle Lembitu (86301:006:0102) maaüksuse. Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Kandleoru maaüksuse kõlvikutest looduslik rohumaa 5671 m², metsamaa 1786 m² ja muu maa 9797 m². 401 m2 suuruse Kandle rada maaüksuse kõlvik on loodulik rohumaa. Planeeringuala on hoonestamata, maa-ala on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale kasvanud metsa, kadakate ja võsaga. Ala piirneb merepoolses ida ja kirdesuunas kiviaiaga. Kandleoru lääneküljele ulatub Karlanina poolsaare keskel asuv seljandik (kõrgeim punkt 6,1 m). Kandleoru piirneb lõunaküljel hoonestatud Kandlemäe kinnistuga. Planeeringuala läänepiiril asuvad Lembitu maaüksusel asunud taluhoonete asemed ja vundament. Planeeringuala piirneb kirde- ja idaküljel Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualaga ning Raespa hoiualaga. Alast ligikaudu 200 läänesuunas asub Sõmeri hoiualala. Kandleoru ja Kandle rada maaüksustel kaitsealused liigid, kaitsealused objektid ja püsielupaigad puuduvad. Muinsuskaitsealused objektid ning riigi kaitse all olevad kultuurimälestised puuduvad. Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest. 2. Kehtivad planeeringud. Vastavus üldplaneeringule Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74). Planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal T9 (maakonna väike tuumala) ja Sõmeri-Raespa rannikumaastiku väärtuslikul maastikul. Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide hoonestamiseks koostada detailplaneering. Ümbruskonnas on hoonestatud kinnistuid ning läheduses asub Saulepi (Säina) väikesadam. 1 Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Varbla valla üldplaneeringut vähendades Kandleoru ja Kandle rada maaüksustel ranna ehituskeeluvööndit. 3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on Kandleoru ja Kandle rada maaüksustel ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ning Kandleoru maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks, taristu planeerimine. Hoonestusala kavandatakse Kandlemäe (43001:001:1202) ja Sassimardi (86301:006:0148) maaüksustel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele või sellest veidi idapoole (joonis 1). Joonis 1. Kandleoru planeeringuala. (Kavandatud hoonete asukoht tähistatud punase ringiga, kavandatav juurdepääs avalikule teele kollase katkendliku joonega) Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on metsaseaduse § 3 lg 2 alusel metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest (võrdne ranna või kalda piiranguvööndi ulatusega), muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud teha ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vööndi vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste tegemisel lähtutakse ranna kaitse eesmärkidest, milleks on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning rannas vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus § 34). 2 4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas: 1) planeeringuala kruntideks jaotamine (või mittejaotamine); 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) servituutide seadmise ja olemasoleva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 7) olemasoleva tee avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine; 8) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 9) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 10) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 11) kuja määramine; 12) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 13) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; 14) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 15) jäätmekäitluse lahenduse määramine; 16) tuleohutustingimuste määramine. 5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks 5.1. Planeeringualale moodustatakse üks krunt. Hoonestusala ja ehitised paigutada planeeringuala edelanurka ja lääneküljele ulatuvale Karlanina poolsaare keskel asuvale seljandikule (kõrgeim punkt 6,1 m). 5.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda planeeringuala lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist. Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda. 5.3. Planeerida hoonestusala ja selle ehitiste alune osa kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning looduskeskkonda ja planeeringualal asuvaid kaitsealuseid liike võimalikult vähe häirivana. Kandleoru planeeringuala on olnud hoonestamata. Planeeritud hoonete ja taristuga muutub olemasolev olukord ja väheneb loodusliku ala pindala. Minimeerimaks looduslike koosluste kadu, tuleb hoonestusala määrata võimalikult väike ja säilitada ümbritsev looduskeskkond. 5.4. Planeeringuala asub Pärnu maakonnaplaneeringu Sõmeri-Raespa rannikumaastiku väärtuslikul maastikul. Väärtuslikul maastikul tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud). 3 5.5. Planeeringuala asub Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alal T9 (maakonna väike tuumala). Rohelise võrgustiku alal kavandavate tegevuste planeerimisel tagada rohelise võrgustiku terviklikkuse ja sidususe säilimine ning vältida loodusalade killustumist. Tagada, et looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala. (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.3.1. Roheline võrgustik). 5.6. Planeeringuga mitte kavandada ehitustegevusi veekaitsevööndis (veeseadus § 118). 5.7. Planeeringuala piirneb kirde ja idaküljel Raespa hoiualaga (KLO2000285), mille kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse. Planeeringuala piirneb kirde ja idaküljel Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualaga (RAH0000131), mis asub Pärnu lahe linnuala asub peamiselt veealal ja Raespa loodusalaga (RAH0000300) ). Planeeringuga kavandatud tegevused ei tohi kahjustada Raespa hoiuala ja Pärnu lahe linnuala ja Raespa loodusala kaitse-eesmärke. 5.8. Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas kus reostusohtlikkuse tase on madal. Planeeringumenetluses tuleb läbi analüüsida võimalused reovee puhastamiseks, sh lokaalse reoveepuhasti rajamisel reovee suublasse või pinnasesse juhtimise võimalikkus. Vee ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ja mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks. 5.9. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed. 5.10. Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaplaneeringus sätestatud kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused, mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused). Täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses. Planeeringu koostamise käigus tuleb üleujutusohtu täpsustada ja töötada välja konkreetsed ennetavad ja leevendavad meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida kahju keskkonnale, inimese tervisele ja varale. Näha planeeringus ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega planeeringulahenduses arvestada. 5.11. Kavandada juurdepääs planeeringualale avalikult kasutatavalt Kandlemäe teelt (teeregistri nr 8630006) üle eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe teelõigu (teeregistri nr 8630006), Lembitu (86301:006:0102), Kandlemäe (43001:001:1202) ja Kandle rada (43001:001:1203) maaüksuse.(joonis 1). Parkimine lahendada krundisiseselt. 5.12. Määrata piirdeaedade asukohad ja ehitustingimused. Eelistatud on ligikaudu 1m kõrgused looduslikust kivist aiad, lattaiad, hekid. Soovitav on kõrghaljastuses ja hekkides kasutada piirkonna looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. Säilitada kinnistul paiknevad 4 ajaloolised kiviaiad. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala. 5.13. Sademevee immutamine lahendada krundisiseselt. Sademevee juhtimine naaberkinnisasjadele ei ole lubatud. 5.14. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 5.15. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1). 6. Vajalikud uuringud 6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd). 6.2. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeerngu koostamise käigus. 7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 7.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. 7.2. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (detailplaneeringu algatamise otsuse lisa), kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritav tegevus (elamu ja abihoonete ehitamine) ei ole olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus ning mõju Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnuala ja Raespa loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub. 8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis 8.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele. 8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas: planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 8.3. Detailplaneering koosseisu lisada üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja vajalike joonistega. Seletuskirjas esitada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek (planeeringuala osas), arvestades ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest. 8.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline illustratsioon. 5 8.5. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel 9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb: 9.1.1. Päästeamet, 9.1.2. Keskkonnaamet, 9.1.3. Muinsuskaitseamet, 9.1.4. Terviseamet. Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad. 9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse Rahandusministeeriumi, Kõrve, Kandlemäe, Kandle rada, Lembitu naaberkinnisasjade omanikud. Muud kaasatavad isikud, sealhulgas isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele. 9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad: 9.3.1. Elektrilevi OÜ. 9.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus. 10. Detailplaneeringu koostamise ajakava 10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus. Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi. 11. Lõppsätted 11.1. Juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist Lääneranna Vallavolikogu poolt. 11.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus. 6 LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie 08.12.2022 nr 2022/8-1/2429-1 Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Lääneranna vald, Saulepi küla Kandleoru detailplaneering) Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saulepi külas Kandleoru (katastritunnus 86301:006:0044) ja Kandle rada maaüksustel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kandleoru maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ehitamiseks ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist, mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana vastav eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana on koostatud detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning lähteseisukohtad tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lg 3 palume vajadusel esitada ettepanek täiendavalt isikute ja asutuste määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja ettepanekud Kandleoru detailplaneeringu algatamise eelnõu ja selle lisade kohta hiljemalt 09. jaanuaril 2023. Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole esitatud määratud tähtajaks, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Källe planeeringute spetsialist 56655521, [email protected] Lisad: Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel