EELNÕU
LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lihula 2023 nr
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine (Saulepi küla, Kandleoru)
Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
algatamiseks Saulepi külas Kandleoru (katastritunnus 86301:006:0044, sihtotstarve 100%
elamumaa, pindala 17254 m²) maaüksusel eesmärgiga nimetatud maaüksusel vähendada ranna
ehituskeeluvööndit ning määrata ehitusõigus elamu ja kahe abihoone rajamiseks.
Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101)
munitsipaalomanduses oleva Vana Matsi tee (teeregistri nr 8630004), osalt
munitsipaalomanduses ja osalt eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe tee
(teeregistri nr 8630006), üle Lembitu (86301:006:0102), Kandlemäe (43001:001:1202) ja Kandle
rada (43001:001:1203) maaüksuse.
Planeeringuala on hoonestamata, maa-ala on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud
rohumaale kasvanud metsa ja võsaga. Ala piirneb merepoolses küljes ida ja kirdesuunas
kiviaiaga. Kandleoru lääneküljele ulatub Karlanina poolsaare keskel asuv seljandik (kõrgeim
punkt 6,1 m).
Kehtiva Varbla valla üldplaneeringu järgi asub planeeringuala nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet
ei ole määratud. Lõunaküljel piirneb Kandleoru hoonestatud Kandlemäe kinnistuga.
Kandleoru maaüksuse läheduses asub Saulepi (Säina) sadam (Säina 86301:006:0286).
Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on ehituskeeluvööndi laius
üldjuhul 100 m alates 1 m samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on
ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna
ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi
vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud
detailplaneering.
Tulenevalt ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekust on tegemist Varbla valla
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) kohaliku omavalitsuse volikogu
otsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 31 kohaselt
kuulub üldplaneeringu algatamine ja lõpetamine volikogu ainupädevusse. PlanS § 74 lõike 8
alusel on üldplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Lääneranna
Vallavolikogu on 14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud PlanS tulenevad otsustusõigused,
välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele.
PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura
2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,
lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Detailplaneeringu algatamise otsuse lisaks on Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, milles järeldati, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju Natura 2000 alale, samuti
ei nähtu vajadust koostada lisauuringuid. Kui detailplaneering koostatakse arvestades
keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse otsusele lisatud keskkonnamõjude
eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja keskkonnatingimustega ning
rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne detailplaneeringu
elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata keskkonnas
pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara. Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida
või viia miinimumini, kui hoonete ja taristu asukohtade valikul, projekteerimisel ja edasisel
kasutamisel arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui
kavandatav tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus
ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet. Planeeritav
tegevus (elamu ja kuni kahe abihoone ehitamine) ei ole olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning
keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning keskkonnatingimustega
arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt planeerimismenetluse käigus.
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist
küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS §
33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse
eelnõu.
PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab planeeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
2
algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta
ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab
ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH eelhinnang ning detailplaneeringu
lähteseisukohad esitati Keskkonnaametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks
ja ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.
Eelnõu täieneb
Detailplaneeringu lahendus, ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ning kehtestamise
võimalikkus selgub planeeringu menetlemise käigus.
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning
tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.
Juhindudes looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punktist 2; planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142
lõike 1 punktist 3, lõikest 2 ja lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6;
võttes aluseks Varbla valla üldplaneeringu ning lähtudes huvitatud isikute esitatud
detailplaneeringu algatamise taotlusest Lääneranna Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu koostamine Kandleoru (katastritunnus
86301:006:0044) ja Kandle rada (katastritunnus 43001:001:1203) maaüksustel.
2. Määrata planeeringuala ligikaudu 1,77 ha suuruses vastavalt otsuse lisale 1.
3. Detailplaneeringu eesmärgiks on Saulepi küla Kandleoru maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine, ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks ja taristu
lahendamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Varbla valla üldplaneeringu
muutmiseks.
4. Mitte algatada Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist
hindamist kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist
keskkonnamõju ega ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele vastavalt
otsuse lisas 2 toodud eelhinnangule.
5. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 3.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist huvitatud isikul sõlmida Lääneranna
Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab muuhulgas
planeeringu koostamise ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest.
3
Detailplaneeringu koostamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
7. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning Rahandusministeeriumi
juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu
elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord.
8. Detailplaneering koostada koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
planeering käsitleb. Planeeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.
9. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn,
Lääneranna vald,
[email protected]).
10. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Lääneranna Vallavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või muude avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
11. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
13. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.
14. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla
veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.
15. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või
vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Armand Reinmaa
volikogu esimees
4
EELNÕU
LISA 2
Lääneranna Vallavolikogu
....2023.a
otsus nr ....
Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis
eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju ja PlanS § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142
nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõikes 6 toodud asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Detailplaneeringust huvitatud isik esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu
algatamiseks Lääneranna vallas Saulepi külas asuval Kandleoru maaüksusel (joonis 1).
Joonis 1. Kandleoru planeeringuala. (Kavandatud hoonete asukoht tähistatud punase ringiga, kavandatav juurdepääs
avalikule teele kollase katkendliku joonega)
1
Detailplaneeringu eesmärgiks on Kandleoru maaüksusele (katastritunnus 86301:006:0044, pindala
17254 m2, sh looduslik rohumaa 5671 m2, metsamaa 1786 m2 ja muu maa 9797 m2, sihtotstarve
100% maatulundusmaa) ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kahe abihoone rajamiseks, taristu
planeerimine ning ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Hoonestusala kavandatakse Kandleoru
maaüksuse lääneservas asuvale seljandikule, planeeritavast alast lõunas asuvate Kandlemäe ja
Sassimardi maaüksustel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele (joonis 1).
Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis (joonis 2). Hajaasustusalal on metsamaal ranna- ja
kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1 m samakõrgusjoonest, muudel kõlvikutel üldjuhul 100
m alates 1 m samakõrgusjoonest.
Joonis 2. Kandleoru planeeringuala. Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi väljavõte
Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud. Planeeringuga on kavandatud teha ettepanek ranna ehituskeeluvööndi (EKV)
vähendamiseks. EKV vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste tegemisel
lähtutakse ranna kaitse eesmärkidest. Ranna kaitse eesmärk on seal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arv kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära
arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja arvestava asustuse suunamine ning seal vaba
liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks on üldplaneeringu muutmise
ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1. Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/74).
Planeeringuala asub Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alal T9 (maakonna väike
tuumala). Rohelise võrgustiku alal kavandavate tegevuste planeerimisel tagada rohelise võrgustiku
terviklikkuse ja sidususe säilimine ning vältida loodusalade killustumist. Tagada, et looduslike
2
alade osatähtsus rohevõrgustiku tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Loomade liikumise
takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala. (Pärnu
maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.3.1. Roheline võrgustik).
Planeeringualale ulatub Sõmeri – Raespa (A.22) rannikumaastiku väärtuslik maastik. Väärtuslikul
maastikul tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud üldiseid kasutustingimusi väärtuslike
maastike säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike omapära säilimiseks, sealhulgas
hoonestuse planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate
võrgu ning ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid
hooneid ja elemente (maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud).
Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud
kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused,
mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku kahju
vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks
madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (Pärnu maakonnaplaneeringu
seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused).
2.2. Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.).
Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei ole
määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate kruntide
hoonestamiseks koostada detailplaneering.
2.3. Mõju maakonnaplaneeringule ja üldplaneeringule
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Pärnu maakonna planeeringuga
ega Varbla valla üldplaneeringuga (v.a. ranna ehituskeeluvöönd). Ümbruskonnas on hoonestatud
kinnistuid ning kujunemas on hajaasustuse ilmega üksikelamute ja suvekodude piirkond. Läheduses
asub Saulepi (Säina) väikesadam.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Varbla valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi
vähendamise osas. Detailplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndiga tuleb arvestada
koostamisel olevas Lääneranna valla üldplaneeringus.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala, mille moodustavad Saulepi küla Kandleoru ja Kandle rada maaüksused
(86301:006:0044, 43001:001:1203), pindalaga kokku 1,77 ha, asub hajaasustusega piirkonnas.
Planeeringula piirneb põhjas ja idas Kõrve (86301:006:0306) , lõunas hoonestatud Kandlemäe
(43001:001:1202) ja läänes Lembitu (86301:006:0102) maaüksusega.
Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101)
munitsipaalomanduses oleva Vana Matsi tee (teeregistri nr 8630004), osalt munitsipaalomanduses
ja osalt eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe teelt (teeregistri nr 8630006),
üle Lembitu (86301:006:0102) maaüksuse.
Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Kandleoru maaüksuse kõlvikutest looduslik
rohumaa 5671 m², metsamaa 1786 m² ja muu maa 9797 m². 401 m2 suuruse Kandle rada
maaüksuse kõlvik on loodulik rohumaa.
3
Planeeringuala on hoonestamata, maa on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud rohumaale
kasvanud metsa, kadastiku ja võsaga. Ala lääneküljel asub merepinnast 5-6 m kõrguseni ulatuv
seljandik, ala keskosa on looduslik rohumaa. Maaüksuse ida ja põjapiiril asuvad kiviaiad.
Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide rakenduse andmeil on Kandleoru maaüksus ja selle
ümbrus olnud lage karja- ja heinamaa (joonis 3). Maaüksuse läänepiiril on asunud Lepiku talu
hooned.
Joonis 3. Kandleoru planeeringuala. Maa-ameti kaardirakendus. Ajaloolised kaardid (o42 10T 1946-1989)
Korduvalt üleujutatud ala (1 m samakõrgusjoon) ulatub Maa-ameti kaardi põhjal Kandleoru
idapiiril oleva kiviaiani või üle selle, ligikaudu 85-105 meetri kauguseni veepiirist.
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade
väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse,
geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Planeeringuala piirneb idas Raespa hoiualaga, Natura 2000 võrgustiku Raespa loodusalaga ning
Pärnu lahe linnualaga.
Planeeringualal teadaolevalt kaitstavaid loodusobjeke ja liike ei asu.
Muinsuskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad.
4. Kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, sellele vaatamata on otstarbekas
planeerinulahenduses ette näha meetmed põhjavee kaitseks ning vältida pinnavee reostust.
4
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine toob endaga kaasa olmevee tarbimise. Vee võtmist
on võimalik planeerida planeeringualale rajatavast puurkaevust. Lähim hoonestatud kinnistu
Kandlemäe asub kavandatud Kandleoru hoonestusalast ligikaudu 100 m kaugusel ning Kandleoru ja
Kandlemäe puurkaevude sanitaarkaitsealad ei ulatu naaberkinnistutele. Veevarustuse täpsem
lahendus seatakse detailplaneeringuga. Reovee käitluse lahendus planeeritakse lokaalsena.
Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, tarvitatava vee ja tekkiva reovee kogused ei ole
täpselt teada.
Hoonete kasutamisel vajatakse elektrit. Lähim 1 kuni 20 kV elektriõhuliini punkt paikneb
Kandleoru maaüksuse edelanurgast ligikaudu 80 kaugusel Kandlemäe maaüksusel. Elektrivõrguga
liitumise viis ja tingimused seatakse detailplaneeringu menetluse käigus.
Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik selgub detailplaneeringu menetluse
käigus.
Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa
suunata uuesti kasutusse ja osa utiliseeritakse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt
vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt
pakendijäätmed, vanapaber ja segaolmejäätmed. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise
ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja
keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Lääneranna valla
jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse
jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid.
Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast eelkõige hoonestusala ulatuses.
Ohtlike ainete pinnasesse viimist ei toimu ning pinnasele ehitustööde käigus olulist negatiivset mõju
ei avaldata.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib
väljuda planeeritavalt alalt. Planeeritaval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme
piiridesse. Kavandatud tegevustega kaasnev mürahäiring ei ole oluline ning mürahinnangu
koostamine ei ole vajalik.
Eelhinnangu koostamise ajal valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.
5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht
inimese tervisele võib avalduda ehitustöödel. Õnnetuste vältimiseks tuleb ehitustöödel kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitamisel tuleb
kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale. Ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust näiteks lekete näol. Ehitusel töötajad peavad olema vastva hariduse ja
teadmistega.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalikud avariiolukorrad, mille tulemusena reostub või
saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed
või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu
5
pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveepuhasti,
reoveetorustiku või -mahutiga.
Näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad
riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega
planeeringulahenduses arvestada.
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned ja taristu planeeringualal on valminud, siis
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole juhul kui on arvestatud rannavööndis
paiknemise riskidega.
6. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond
Planeeringualale lähim elamu asub Kandlemäe kinnistul ligikaudu 100 m kaugusel planeeringuala
piirist. Ehitusperioodil võib väheneda kõrval asuva kinnistu elanike heaolu, kuna ehitustegevuse
käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse sotsiaalministri
04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Detailplaneeringuga kavandatu - elamu ja abihoonete ehitamine - elluviimise mõju suurus ja
ruumiline ulatus on väike, piirdudes naaberkinnistustega.
7. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud
iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse ehitusalusele pinnasele negatiivset mõju. Mõjud ehitusalusele
pinnasele on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju
kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase
eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Täpne mõju
suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
8. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritav ala piirneb ida- ja kirdeküljel Raespa hoiualaga (KLO2000285), mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), kadastike
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loodude (6280*), puisniitude (6530*) ja vanade
laialehiste metsade (9020*) kaitse. Planeeringualast kaugemal (200 m planeeringula edelanurgast)
asub Sõmeri hoiuala (KLO2000299), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), kadastike (5130), loodude (6280*) ja
lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud liigi - emaputke (Angelica palustris) elupaiga
kaitse.
Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste ning looduskaitse ja Natura 2000 kaartide andmetel
planeeritaval alal kaitsealuseid liike ei asu.
6
Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi Kandleoru maaüksuse lääneservas, milline asub
maaüksuse Raespa hoiualast kõige kaugemale jäävas osas. Planeeringuga kaitsealuste liikide
elukohas tegevusi ette ei nähta ning ehitustegevust kavandata.
9. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale, Natura eelhindamine
Natura hindamine on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju
hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Juhul, kui planeeringualal asub Natura 2000 võrgustiku
ala või Natura 2000 võrgustiku ala jääb planeeringu võimaliku mõjualasse, tuleb KSH eelhindamise
ühe osana anda hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, ehk
läbi viia Natura eelhindamine.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda võivad jääda Natura 2000 võrgustiku Raespa loodusala ja
Pärnu lahe linnuala. Alad piirnevad Kandleoru planeeringualaga idas. Hoonestust kavandatakse
Raespa loodusalast kõige kaugemale jäävas osas. Pärnu lahe linnuala asub valdavas osas merel.
Raespa loodusalal (RAH0000300) on kaitstavad elupaigatüübid rannaniidud (*1630), kadastikud
(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid -
*6280), puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra
fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia). (Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee).
Pärnu lahe linnualal on liigid mille isendite elupaiku kaitstakse rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas
crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula),
rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),
rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya
fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-
loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),
laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser),
rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus
pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons),
jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder
(Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
(Keskkonnaportaal. https://register.keskkonnaportaal.ee).
Planeeringu koostamisel ja edasisel elluviimisel soovitakse võimalikult säilitada olemasolev
looduslik keskkond ning tagada maksimaalselt kaitsealuste liikide elupaikade säilimine.
Detailplaneeringuga kavandatakse tegevusi Kandleoru maaüksuse lääneosas, milline asub
maaüksuse Raespa loodus- ja hoiualast kõige kaugemale jäävas osas. Hoonestusala soovitakse ette
näha võimalikult kompaktsena, millega välditakse Pärnu lahe linnuala ja Raespa loodusala
kaitsealuste liikide elupaikade vähenemist, killustamist või muul viisil mõjutamist.
7
Elamu kasutamisega kaasneb igapäevane olmemüra, kuid kavandatud hooned asuks planeeringuala
merest kõige kaugemale jäävas ja Kandlemäe naaberkinnistu olemasoleva elamu läheduses asuvas
osas.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende leviku ulatust,
linnuala kaitse-eesmärke ja nende ohutegureid, on mõju Pärnu lahe linnuala ja Raespa loodusala
kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub.
10. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju
Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna
vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid. Elamu ja
abihoone rajamisega planeeringualale kaasneb osaliselt looduskeskkonna mõjutamine ehitusaluse
pinna ning kavandatava õuemaa osas, kuid tegemist on hajaasustusega ning hoonete kavandamisel
lähtutakse võimalikult palju looduskeskkonna säilimise aspektist.
Kõige suurem mõju avaldub lühiajalisel perioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja
rajatiste püstitamiseks.
Piiriülene mõju detailplaneeringu elluviimisel puudub. Kumulatiivse mõju võivad moodustada
planeeringualaga piirnevate kinnistute ning lähipiirkonnas asuvad ühepereelmud koos.
11. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist
küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33
lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega edastati seisukoha kujundamiseks
Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Terviseametile.
Eelnõu täieneb
12. Kokkuvõte
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonnakaitsealaseid õigusakte ja norme, lähtutakse
käesolevast keskkonnamõjude eelhinnangust ning arvestatakse ümbruskonna olude ja
keskkonnatingimustega ning rakendatakse vastavaid ennetus- ja leevendusmeetmeid, siis ei kaasne
detailplaneeringu elluviimisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei põhjustata
keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara.
Planeeringuga kavandatu elluviimisega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu saab vältida või viia
miinimumini, kui hoonete ja taristu asukohtade valikul, projekteerimisel ja edasisel kasutamisel
arvestatakse planeeringuala selle ümbruse maastiku ja looduskeskkonna eripära. Kui kavandatav
tegevus arvestab keskkonnakaitse nõudeid, ei ole mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale
keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ja taastumisvõimet.
8
Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel jäävad kehtima veekaitsevööndi ja korduva üleujutusala
piirid ning piirangud (veeseadus § 118 ja § 119). Veeseaduse (VeeS) § 119 p 5 kohaselt on
veekaitsevööndis ehitamine keelatud, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse §
118 lg s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS s sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega.
Planeeringuga veekaitsevööndis ehitamist ette ei nähta ja sellest tulenevalt on kavandatud tegevused
kooskõlas VeeS § 118 lg 1 sätestatud eesmärkidega.
Tuginedes eeltoodule ei ole planeeritav tegevus (elamu ja abihoonete ehitamine) olulise negatiivse
keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik ning
keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 kohaselt
planeerimismenetluse käigus.
13. Ettepanekud
Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest on Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu
koostamise käigus vajalik:
13.1. planeerida hoonestusala ja sellele rajatavad ehitised Kandleoru maaüksuse lääneossa
võimalikult kompaktselt, olemasolevat taristut kasutavalt ning looduskeskkonda ja kaitsealuseid
liike võimalikult vähe häirivana;
13.2. näha ette meetmed pinna- ja põhjavee kaitseks;
13.3. kaaluda läbi kavandatud hoonete ja taristu rajamise ja hilisema kasutamisega seotud
võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja
avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed;
13.4. täpsustada korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada
üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses planeeringulahenduses;
13.5. näha planeeringulahenduses ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest
tulenevad riskid (üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja
nendega planeeringulahenduses arvestada.
Margus Källe
planeeringute spetsialist
9
EELNÕU
LISA 3
Lääneranna Vallavolikogu
....2023.a.
otsus nr .....
Saulepi küla Kandleoru detailplaneeringu lähteseisukohad
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise
korraldaja Lääneranna Vallavalitsus.
1. Planeeringuala, olemasolev olukord
Planeeringuala, mille moodustavad Saulepi küla Kandleoru ja Kandle rada maaüksused
(86301:006:0044, 43001:001:1203), pindalaga kokku 1,77 ha, asub hajaasustusega piirkonnas.
Planeeringula piirneb põhjas ja idas Kõrve (86301:006:0306) , lõunas hoonestatud Kandlemäe
(43001:001:1202) ja läänes Lembitu (86301:006:0102) maaüksusega.
Juurdepääs planeeringualale on Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt (teeregistri nr 19101)
munitsipaalomanduses oleva Vana Matsi tee (teeregistri nr 8630004), osalt munitsipaal-
omanduses ja osalt eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe tee (teeregistri
nr 8630006), üle Lembitu (86301:006:0102) maaüksuse.
Maa-ameti kaardirakenduse andmeil moodustab Kandleoru maaüksuse kõlvikutest looduslik
rohumaa 5671 m², metsamaa 1786 m² ja muu maa 9797 m². 401 m2 suuruse Kandle rada
maaüksuse kõlvik on loodulik rohumaa.
Planeeringuala on hoonestamata, maa-ala on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud
rohumaale kasvanud metsa, kadakate ja võsaga. Ala piirneb merepoolses ida ja kirdesuunas
kiviaiaga. Kandleoru lääneküljele ulatub Karlanina poolsaare keskel asuv seljandik (kõrgeim
punkt 6,1 m). Kandleoru piirneb lõunaküljel hoonestatud Kandlemäe kinnistuga. Planeeringuala
läänepiiril asuvad Lembitu maaüksusel asunud taluhoonete asemed ja vundament.
Planeeringuala piirneb kirde- ja idaküljel Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualaga ning
Raespa hoiualaga. Alast ligikaudu 200 läänesuunas asub Sõmeri hoiualala. Kandleoru ja Kandle
rada maaüksustel kaitsealused liigid, kaitsealused objektid ja püsielupaigad puuduvad.
Muinsuskaitsealused objektid ning riigi kaitse all olevad kultuurimälestised puuduvad.
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade
väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse,
geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
2. Kehtivad planeeringud. Vastavus üldplaneeringule
Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-
4/74). Planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalal T9
(maakonna väike tuumala) ja Sõmeri-Raespa rannikumaastiku väärtuslikul maastikul.
Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999.a määrusega nr 1.).
Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala hajaasustusalal nn valgel alal kus juhtsihtotstarvet ei
ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate
kruntide hoonestamiseks koostada detailplaneering. Ümbruskonnas on hoonestatud kinnistuid
ning läheduses asub Saulepi (Säina) väikesadam.
1
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Varbla valla üldplaneeringut vähendades
Kandleoru ja Kandle rada maaüksustel ranna ehituskeeluvööndit.
3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
Detailplaneeringu eesmärgiks on Kandleoru ja Kandle rada maaüksustel ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine ning Kandleoru maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja kuni kahe abihoone
rajamiseks, taristu planeerimine. Hoonestusala kavandatakse Kandlemäe (43001:001:1202) ja
Sassimardi (86301:006:0148) maaüksustel asuva hoonestusega samale ehitusjoonele või sellest
veidi idapoole (joonis 1).
Joonis 1. Kandleoru planeeringuala. (Kavandatud hoonete asukoht tähistatud punase ringiga, kavandatav
juurdepääs avalikule teele kollase katkendliku joonega)
Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis. Hajaasustusalal on metsaseaduse § 3 lg 2 alusel
metsamaal ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi laius 200 m alates 1m samakõrgusjoonest (võrdne
ranna või kalda piiranguvööndi ulatusega), muudel kõlvikutel üldjuhul 100 m alates 1m
samakõrgusjoonest. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt on ranna või kalda
ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, ehituskeeluvööndi vähendamise
aluseks on üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav vastuvõetud detailplaneering.
Planeeringuga on kavandatud teha ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vööndi
vähendamine on kaalutlusotsuse alusel erandi tegemine ning otsuste tegemisel lähtutakse ranna
kaitse eesmärkidest, milleks on looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku
mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning rannas vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus § 34).
2
4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud
ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas:
1) planeeringuala kruntideks jaotamine (või mittejaotamine);
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
6) servituutide seadmise ja olemasoleva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse
märkimine;
7) olemasoleva tee avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või
sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
8) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
9) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
10) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
11) kuja määramine;
12) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
13) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
14) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav;
15) jäätmekäitluse lahenduse määramine;
16) tuleohutustingimuste määramine.
5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks
5.1. Planeeringualale moodustatakse üks krunt. Hoonestusala ja ehitised paigutada
planeeringuala edelanurka ja lääneküljele ulatuvale Karlanina poolsaare keskel asuvale
seljandikule (kõrgeim punkt 6,1 m).
5.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja
kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda
planeeringuala lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist. Kavandatava hoonestuse
arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma keskkonda.
5.3. Planeerida hoonestusala ja selle ehitiste alune osa kompaktselt, olemasolevat taristut
võimalikult kasutavalt ning looduskeskkonda ja planeeringualal asuvaid kaitsealuseid liike
võimalikult vähe häirivana. Kandleoru planeeringuala on olnud hoonestamata. Planeeritud
hoonete ja taristuga muutub olemasolev olukord ja väheneb loodusliku ala pindala.
Minimeerimaks looduslike koosluste kadu, tuleb hoonestusala määrata võimalikult väike ja
säilitada ümbritsev looduskeskkond.
5.4. Planeeringuala asub Pärnu maakonnaplaneeringu Sõmeri-Raespa rannikumaastiku
väärtuslikul maastikul. Väärtuslikul maastikul tuleb järgida maakonnaplaneeringus toodud
üldiseid kasutustingimusi väärtuslike maastike säilitamiseks ning tingimusi väärtuslike maastike
omapära säilimiseks, sealhulgas hoonestuse planeerimisel olemasolevat ajaloolist asustust,
arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega, hoonete ehitamisel
säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente (Pärnu maakonnaplaneeringu
seletuskiri, punkt 3.1.1. Väärtuslikud maastikud).
3
5.5. Planeeringuala asub Pärnu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alal T9 (maakonna väike
tuumala). Rohelise võrgustiku alal kavandavate tegevuste planeerimisel tagada rohelise
võrgustiku terviklikkuse ja sidususe säilimine ning vältida loodusalade killustumist. Tagada, et
looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast. Loomade
liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala.
(Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 3.3.1. Roheline võrgustik).
5.6. Planeeringuga mitte kavandada ehitustegevusi veekaitsevööndis (veeseadus § 118).
5.7. Planeeringuala piirneb kirde ja idaküljel Raespa hoiualaga (KLO2000285), mille kaitse
eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude
(1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loodude (6280*),
puisniitude (6530*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse. Planeeringuala piirneb kirde ja
idaküljel Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnualaga (RAH0000131), mis asub Pärnu lahe
linnuala asub peamiselt veealal ja Raespa loodusalaga (RAH0000300) ). Planeeringuga
kavandatud tegevused ei tohi kahjustada Raespa hoiuala ja Pärnu lahe linnuala ja Raespa
loodusala kaitse-eesmärke.
5.8. Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas kus reostusohtlikkuse tase on
madal. Planeeringumenetluses tuleb läbi analüüsida võimalused reovee puhastamiseks, sh
lokaalse reoveepuhasti rajamisel reovee suublasse või pinnasesse juhtimise võimalikkus. Vee ja
reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse nõuetele, näha ette meetmed
põhjavee kaitseks. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada
ülenormatiivseid häiringuid ja mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja naaberkinnistutele,
vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste häiringute
vältimiseks.
5.9. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud
võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja
avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.
5.10. Hoonestusala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaplaneeringus sätestatud
kliimamuutuste ja üleujutuste tingimustega . Lähikümnenditel võib suureneda tormikahjustused,
mistõttu tuleb ehituslikult arvestada üleujutusohu riskiga. Üleujutusriskiga alal majandusliku
kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda
lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m. (Pärnu
maakonnaplaneeringu seletuskiri, punkt 5.3. Kliimamuutused ja üleujutused). Täpsustada
korduva üleujutuse ja kõrgvee ohuga alade ulatus ja piirid ning arvestada planeeringulahenduses
üleujutuse ja kõrgvee esinemisega planeeringualal ja selle ümbruses. Planeeringu koostamise
käigus tuleb üleujutusohtu täpsustada ja töötada välja konkreetsed ennetavad ja leevendavad
meetmed ning ehituslikud tingimused, et vältida kahju keskkonnale, inimese tervisele ja varale.
Näha planeeringus ette kavandatud ehitiste ja taristu rannavööndis paiknemisest tulenevad riskid
(üleujutus, torm, kliimamuutustest tulenev võimalik merevee taseme tõus) ja nendega
planeeringulahenduses arvestada.
5.11. Kavandada juurdepääs planeeringualale avalikult kasutatavalt Kandlemäe teelt (teeregistri
nr 8630006) üle eraomanduses (Merevaate 86301:006:0108) oleva Kandlemäe teelõigu
(teeregistri nr 8630006), Lembitu (86301:006:0102), Kandlemäe (43001:001:1202) ja Kandle
rada (43001:001:1203) maaüksuse.(joonis 1). Parkimine lahendada krundisiseselt.
5.12. Määrata piirdeaedade asukohad ja ehitustingimused. Eelistatud on ligikaudu 1m kõrgused
looduslikust kivist aiad, lattaiad, hekid. Soovitav on kõrghaljastuses ja hekkides kasutada
piirkonna looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. Säilitada kinnistul paiknevad
4
ajaloolised kiviaiad. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine
lubatud ainult vahetult ümber õueala.
5.13. Sademevee immutamine lahendada krundisiseselt. Sademevee juhtimine
naaberkinnisasjadele ei ole lubatud.
5.14. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh siseministri
18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
5.15. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).
6. Vajalikud uuringud
6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo-
geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala
väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd).
6.2. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeerngu koostamise käigus.
7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
7.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
7.2. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang (detailplaneeringu algatamise otsuse lisa), kus on analüüsitud võimalikke
planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke,
põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ning võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeritav tegevus (elamu ja abihoonete ehitamine) ei ole
olulise negatiivse keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei
ole vajalik ning keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1
kohaselt planeerimismenetluse käigus ning mõju Natura 2000 võrgustiku Pärnu lahe linnuala ja
Raespa loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele eeldatavalt puudub.
8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis
8.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.
8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja
http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas:
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
8.3. Detailplaneering koosseisu lisada üldplaneeringu muutmise ettepanek koos põhjenduse ja
vajalike joonistega. Seletuskirjas esitada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
(planeeringuala osas), arvestades ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevatest teede- ja tehnovõrkudest.
8.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline
illustratsioon.
5
8.5. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse
17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
9.1.1. Päästeamet,
9.1.2. Keskkonnaamet,
9.1.3. Muinsuskaitseamet,
9.1.4. Terviseamet.
Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus
käsitlemisele tulevad.
9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse Rahandusministeeriumi,
Kõrve, Kandlemäe, Kandle rada, Lembitu naaberkinnisasjade omanikud. Muud kaasatavad
isikud, sealhulgas isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada ning isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse, selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.
9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal
olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud
koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate
väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad:
9.3.1. Elektrilevi OÜ.
9.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu
vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja
täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.
10. Detailplaneeringu koostamise ajakava
10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus.
Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et detailplaneeringu
menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid asjaolusid ning ei teki
pikaajalisi planeeringuvaidlusi.
11. Lõppsätted
11.1. Juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu
vastuvõtmist Lääneranna Vallavolikogu poolt.
11.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemise käigus.
6
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 08.12.2022 nr 2022/8-1/2429-1
Detailplaneeringu algatamisel seisukohtade ja ettepanekute küsimine (Lääneranna
vald, Saulepi küla Kandleoru detailplaneering)
Lääneranna Vallavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist Pärnu maakonnas
Lääneranna vallas Saulepi külas Kandleoru (katastritunnus 86301:006:0044) ja Kandle
rada maaüksustel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kandleoru maaüksusele ehitusõiguse
määramine elamu ehitamiseks ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
Detailplaneeringu algatamisel ei ole kavas algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist,
mille osas on koostatud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisana vastav
eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana on koostatud detailplaneeringu
koostamise lähteseisukohad.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu algatamise
otsuse eelnõu, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning lähteseisukohtad
tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lg 3 palume
vajadusel esitada ettepanek täiendavalt isikute ja asutuste määramiseks, kellega tuleb
detailplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse
kaasata.
Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja
ettepanekud Kandleoru detailplaneeringu algatamise eelnõu ja selle lisade kohta hiljemalt
09. jaanuaril 2023. Tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole
esitatud määratud tähtajaks, siis loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Källe
planeeringute spetsialist
56655521,
[email protected]
Lisad: Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, Detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang, Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298
Jaama 1, 90302 Lihula
[email protected] IBAN EE341010602005099006
Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank