dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 9. detsember 2022
Viit
14-1/9342-2
Registreeritud
9. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Peipsiääre Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Eliko Saks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎14-19342-2 09.12.2022 Väljaminev kiri.asice555 KB

Sisu (failidest)

Eveli Norring Teie 28.11.2022 Peipsiääre Vallavalitsus Meie 09.12.2022 nr 14-1/9342-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Austatud proua Norring Esitasite 28.11.2022 Rahandusministeeriumile selgitustaotluse, milles palute hinnangut Peipsiääre Vallavalitsuse 8. ja 15. novembri istungil vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide ja -toimingute õiguspärasust, ega analüüsida omavalitsusorganites tekkinud õigusvaidlusi.1 Saame anda üksnes soovitusi ja selgitusi oma vastutusalas olevate seaduste kohaldamiseks, milleks on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS). Seega saame esitada üksnes oma tähelepanekud, kuid mitte anda õiguslikku hinnangut Peipsiääre Vallavalitsuse haldusaktide kehtivuse kohta. Kirjutate pöördumises, et Peipsiääre vallavanema käskkirjaga määrati 15.–17.11.2022 vallasekretäri asendajaks õigusnõunik, kes ei vastanud KOKS § 55 lõikes 2 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele2. Õigusnõunik allkirjastas Peipsiääre Vallavalitsuse 8. ja 15. novembri istungil vastuvõetud korraldused. Küsite, kas 8. ja 15. novembril istungil vastuvõetud korraldused tuleb vorminõude rikkumise tõttu uuesti valitsuse istungile otsustamiseks viia. Märgite pöördumises, et 8. ja 15. novembri korraldused on adressaatidele juba teatavaks tehtud ning korralduste alusel on tehtud ka väljamakseid ja välja antud ehitusload. 1 Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõike 1 järgi on Rahandusministeeriumi valitsemisalas nimelt kohaliku omavalitsuse üksuste arendamine ja nõustamine ning vastavate (riigi tasandi) õigusaktide eelnõude koostamine. Haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 lõikele 1. 2 Selgitasime 24.11.2022 saadetud e-kirjas, et kui õigusnõunik ei vasta vähemalt ühele KOKS § 55 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tingimusele, ei saa teda määrata vallasekretäri asendajaks. KOKS § 55 lõikes 5 sätestatakse, et valla- või linnasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema või linnapea käskkirjaga määratud isik. Sama lõike teine lause sätestab, et valla- või linnasekretäri asendaja peab olema vähemalt 21-aastane Eesti kodanik ning vastama vähemalt ühele KOKS § 55 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud valla- või linnasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele (omama kas magistrikraad õiguse õppesuunal või bakalaureusekraadi õiguse õppesuunal ning olema töötanud ATS § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või omandanud valla- ja linnasekretäri kutsetunnistuse). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva (KOKS § 31 lõige 5). 8. ja 15. novembri korraldused on teatavaks tehtud, seega jõustunud. Vallasekretäri asendamine on reguleeritud KOKS § 55 lõikes 5. Peipsiääre valla põhimääruse § 14 lõike 2 alusel allkirjastavad vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud valitsuse õigusaktid hiljemalt viiendal tööpäeval valitsuse istungi toimumisest arvates. Valitsuse määrusi ega korraldusi ei saa vallasekretäri asemel allkirjastada muu ametiisik, v. a. juhul, kui ta on määratud KOKS § 55 lõike 5 alusel samal istungil vallasekretäri asendama. Õigusnõunik allkirjastas 8. novembri istungil vastuvõetud korraldused, kuigi ta ei olnud määratud sel päeval asendajana vallasekretäri ülesandeid täitma. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §- s 54. Nimelt, haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti vorminõuded on sätestatud HMS §-s 55. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed (HMS § 55 lõige 4). Kuna KOKS § 55 lõike 4 punkti 2 alusel annab vallasekretär valitsuse korraldustele kaasallkirja, tuleb vallasekretäri kaasallkirja lugeda haldusakti vorminõudeks. Riigikohtu halduskolleegium on käsitlenud haldusakti allkirjastamata jätmist vorminõude rikkumisena 06.02.2001. a otsuses nr 3-3-1-60-00 ning asus seisukohale, et ainuüksi otsuse allkirjastamata jätmise kui vorminõude rikkumise tõttu ei saa sellise haldusaktiga talu loomiseks maa eraldamist pidada õigusvastaseks, kuna avalikku võimu teostanud organi sisuliselt seadusliku otsustuse vormiveal oleks põhjendamatult negatiivne mõju otsustuse adressaadile. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Juhul, kui küsimus otsustati sisuliselt õigesti, s.t. haldusakt on sisuliselt õiguspärane, kuid esinevad formaalsed puudused (nt haldusakt pole korrektselt vormistatud, puudub teise organi kooskõlastus, puudub allkiri), võib haldusorgan sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti kaalutlusõiguse alusel omal initsiatiivil kehtetuks tunnistada, kuid seejuures tuleb arvestada HMS § 64 lõikes 3 sätestatut3. HMS § 58 seab menetlus- ja vormivigade tähelepanemata jätmise eelduseks asjaolu, et viga ei võinud mõjutada asja otsustamist. See tähendab, et haldusorgan või kohus, kes kehtetuks tunnistamise taotluse/vaide/kaebuse saab, peab hindama, kas viga võis mõjutada haldusakti sisu – kas kõikide õigusaktist tulenevate menetlus- ja vorminõuete järgimisel oleks lõppotsustus olnud teistsugune. Kui esineb kahtlus, et valitsuse 8. ja 15. istungil vastu võetud korralduste vorminõuete järgimisel (haldusakti kaasallkirjastaja vastab KOKSis sätestatud nõuetele, kaasallkirja andja on käskkirjaga määratud vallasekretäri asendajaks) oleks lõppotsustus olnud teistsugune, tuleks haldusorganil haldusakt(id) kehtetuks tunnistada. 3 HMS § 64 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada: haldusakti andmise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju isikule; haldusakti andmise menetluse põhjalikkust; kui tähtis on haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjus ning kuidas on see seotud isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega; haldusakti andmisest möödunud aega; muid tähtsaid asjaolusid. 2 Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Juhul, kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel uuesti algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi menetlusosaliste jaoks ning suurendaks haldusorgani kulutusi, kuigi lõpptulemus (antava haldusakti sisu) sellest ei muutuks.4 Selgitame, et vaatamata vorminõuete rikkumisele on vallasekretäri asendaja poolt allkirjastatud 8. ja 15. novembri vallavalitsuse korraldused kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Telefoni teel esitatud päringule andis Rahandusministeeriumi esindaja soovituse viia 22. novembril antud valitsuse korraldused, mis jäid vallasekretäril enne tema ametist vabastamist allkirjastamata, uuesti valitsuse istungile. 22. novembri valitsuse istungil osales vastavalt KOKS § 55 lõikele 3 vallasekretär5 ning tema asemel ei saa teine ametiisik valitsuse õigusakte allkirjastada. Peipsiääre Vallavalitsuse kantselei spetsialist kinnitas Rahandusministeeriumi esindajale telefoni teel, et 22.11.2022 valitsuse istungi korraldused on lõpuni vormistamata ning neid ei ole teatavaks tehtud ega täitmisele pööratud. Edastatud informatsioonile tuginedes antigi soovitus viia 22.11.2022 istungi päevakorras olnud haldusaktid uuesti valitsuse istungile ning need vastu võtta järgides seejuures ka menetlus- ja vorminõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Eliko Saks 715 5832, [email protected] 4 Anno Aedmaa, Nele Parrest, (2003), „Ülevaatlik õppematerjal haldusõigusest“. Kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/22628 5 KOKS § 55 lõige 3: Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel