12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
8. detsember 2022(*)
Eelotsusetaotlus – Maksustamisalane halduskoostöö – Kohustuslik automaatne teabevahetus
aruantavate piiriüleste skeemide puhul – Direktiiv 2011/16/EL, mida on muudetud direktiiviga
(EL) 2018/822 – Artikli 8ab lõige 5 – Kehtivus – Advokaadi kutsesaladus – Kutsesaladust hoidma
kohustatud vahendajast advokaadi vabastamine aruandluskohustusest – Vahendajast advokaadi
kohustus teavitada mis tahes teist vahendajat, kes ei ole tema klient, tema aruandluskohustustest –
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 47
Kohtuasjas C‑694/20,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Grondwettelijk Hofi (konstitutsioonikohus, Belgia) 17. detsembri
2020. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 21. detsembril 2020,
menetluses
Orde van Vlaamse Balies,
IG,
Belgian Association of Tax Lawyers,
CD,
JU
versus
Vlaamse Regering,
EUROOPA KOHUS (suurkoda),
koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid A. Arabadjiev,
A. Prechal, K. Jürimäe, P. G. Xuereb, L. S. Rossi ja D. Gratsias, kohtunikud F. Biltgen, N. Piçarra,
I. Jarukaitis, N. Jääskinen, N. Wahl, I. Ziemele ja J. Passer (ettekandja),
kohtujurist: A. Rantos,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikku menetlust ja 25. jaanuari 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Orde van Vlaamse Balies ja IG, esindajad: advocaten S. Eskenazi ja P. Wouters,
– Belgian Association of Tax Lawyers, CD ja JU, esindajad: avocat P. Malherbe ja advocaat
P. Verhaeghe,
– Belgia valitsus, esindajad: S. Baeyens, J.‑C. Halleux ja C. Pochet, keda abistas advocaat
M. Delanote,
– Tšehhi valitsus, esindajad: J. Očková, M. Smolek ja J. Vláčil,
É
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 1/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
– Prantsuse valitsus, esindajad: R. Bénard, A.‑L. Desjonquères, E. de Moustier ja É. Toutain,
– Läti valitsus, esindajad: J. Davidoviča, I. Hūna ja K. Pommere,
– Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: E. Chatziioakeimidou, I. Gurov ja S. Van Overmeire,
– Euroopa Komisjon, esindajad: W. Roels ja P. Van Nuffel,
olles 5. aprilli 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2011, L 64, lk 1),
mida on muudetud nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/822 (ELT 2018, L 139, lk 1)
(edaspidi „muudetud direktiiv 2011/16“), artikli 8ab lõike 5 kehtivust Euroopa Liidu põhiõiguste harta
(edaspidi „harta“) artiklite 7 ja 47 seisukohast.
2 Taotlus on esitatud kohtuvaidlustes, mille pooled on ühelt poolt Orde van Vlaamse Balies (Flandria
advokatuur), advokaatide kutseühing Belgian Association of Tax Lawyers ning kolm advokaati IG, CD
ja JU ning teiselt poolt Vlaamse Regering (Flandria valitsus, Belgia) ning mis käsitlevad maksualast
halduskoostööd reguleerivate Flandria õigusaktide teatavate sätete kehtivust.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Direktiiv 2011/16
3 Direktiiviga 2011/16 kehtestati liikmesriikide maksuhaldurite vahelise koostöö süsteem ning eeskirjad
ja menetlused, mida tuleb maksustamisalase teabevahetuse korral kohaldada.
Direktiiv 2018/822
4 Direktiivi 2011/16 on korduvalt muudetud, sealhulgas direktiiviga 2018/822. Selle direktiiviga
kehtestati kohustus teatada pädevatele asutustele potentsiaalselt agressiivse maksuplaneerimisega
seotud piiriülestest maksuskeemidest. Sellega seoses on direktiivi 2018/822 põhjendustes 2, 4, 6, 8, 9
ja 18 märgitud:
„(2) Liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest, kuna
maksuplaneerimise struktuurid on muutunud erakordselt keerukateks ning kasutavad sageli ära
nii kapitali kui ka isikute suurenenud liikuvust siseturul. […] Seetõttu on oluline, et
liikmesriikide maksuhaldurid saaksid põhjalikku ja asjakohast teavet võimaliku maksude
agressiivse planeerimise kohta. Selline teave võimaldaks maksuhalduritel kiiresti reageerida
kahjulikele maksutavadele ning kaotada seaduselüngad, kehtestades õigusakte või tehes
asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid. […]
[…]
(4) Tunnistades, et läbipaistev raamistik äritegevuse arendamiseks võib aidata kaasa maksustamise
vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisele siseturul, on [Euroopa K]omisjon
kutsutud üles käivitama algatusi muuta kohustuslikuks teavitada võimalikest maksude agressiivse
planeerimise skeemidest kooskõlas [Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)]
maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 12. meetmega. Sellega seoses
on Euroopa Parlament nõudnud karmimaid meetmeid vahendajate suhtes, kes aitavad kaasa
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 2/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
skeemidele, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimiseni. Samuti on
tähtis ära märkida, et G7 maksukuritegude ja muude ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemise
13. mai 2017. aasta Bari deklaratsioonis paluti OECD-l alustada arutelu võimalike viiside üle,
mida võtta ette selliste skeemidega, mille eesmärk on hoida kõrvale ühise aruandlusstandardi
kohasest aruandlusest või varjata tegelikke kasusaajaid läbipaistmatute struktuuride abil,
kaaludes samuti kohustusliku teavitamise normide mudeleid, sarnaselt maksubaasi kahanemise ja
kasumi ümberpaigutamise tegevuskava 12. meetme aruandes esile toodud lähenemisviisiga
maksude vältimise skeemide kohta.
[…]
(6) Võimalikest maksude agressiivse piiriülese planeerimise skeemidest teavitamine võib aidata
tõhusalt kaasa õiglase maksukeskkonna loomisele siseturul. Vahendajate kohustus teavitada
maksuhaldureid […] oleks samm õiges suunas. […]
[…]
(8) Selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja hoida ära lüngad kavandatud normide
raamistikus, peaks teabe esitamise kohustus lasuma kõikidel osalejatel, kes on tavaliselt kaasatud
aruantava piiriülese tehingu või selliste tehingute seeria väljatöötamisse, turustamisse,
korraldamisse või haldamisse, ning samuti neil, kes abistavad või nõustavad. Samuti ei tohiks
jätta tähelepanuta seda, et teatavatel juhtudel ei saa kohustada vahendajat kutsesaladuse hoidmise
kohustuse tõttu teavet esitada, või vahendajat ei ole näiteks seetõttu, et maksumaksja kavandab ja
kasutab skeemi ise. Oleks oluline, et sellisel juhul maksuhaldur ei kaotaks võimalust saada teavet
maksuskeemidest, mis võivad olla seotud maksude agressiivse planeerimisega. Sellistel juhtudel
tuleks teabe esitamise kohustus suunata maksumaksjale, kes saab skeemist kasu.
(9) Maksude agressiivse planeerimise skeemid on aastate jooksul muutunud iseäranis
mitmetahuliseks ning neid kohandatakse ja muudetakse pidevalt, et reageerida maksuhaldurite
vastumeetmetele. Seda arvesse võttes oleks tõhusam püüda tuvastada võimalik maksude
agressiivse planeerimise skeem nimekirja abil, mis koondab tehingute sellised omadused ja
elemendid, mis kujutavad endast tõsist märki maksustamise vältimisest või kuritarvitustest,
selmet määratleda maksude agressiivne planeerimine. Neid märke nimetatakse tunnusteks.
[…]
(18) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige […] hartas tunnustatud
põhimõtteid.“
Muudetud direktiiv 2011/16
5 Muudetud direktiivi 2011/16 artiklis 3 „Mõisted“ on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) liikmesriigi „pädev asutus“ – asjaomase liikmesriigi poolt selleks nimetatud asutus. Käesoleva
direktiivi kohaselt tegutsedes käsitatakse pädevate asutustena ka teabevahetuse keskasutust,
teabevahetuse üksust või pädevat ametnikku, kui neile antakse artikli 4 alusel vastav pädevus;
[…]
18) „piiriülene skeem“ – maksuplaneerimise skeem, mis puudutab kas üht või mitut liikmesriiki või
liikmesriiki ja kolmandat riiki, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
a) mitte kõik skeemis osalejad ei ole ühe ja sama jurisdiktsiooni maksuresidendid;
b) üks või mitu skeemis osalejat on ühel ja samal ajal maksuresident (maksuresidendid)
rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 3/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
c) ühe või mitme skeemis osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis seal
asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja selle skeemi näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu
majandustegevusega või osaga sellest;
d) üks või mitu skeemis osalejat tegutseb mõnes teises jurisdiktsioonis, kus ta ei ole
maksuresident (nad ei ole maksuresidendid) ja kus ei ole tekkinud tema (nende) püsivat
tegevuskohta;
e) selline skeem võib mõjutada automaatset teabevahetust või tegeliku kasusaaja tuvastamist.
[…]
19) „aruantav piiriülene skeem“ – mis tahes piiriülene skeem, millel on vähemalt üks IV lisas
loetletud tunnus;
20) „tunnus“ – piiriülese skeemi joon või omadus, mis viitab võimalikule maksustamise vältimise
ohule, nagu on loetletud IV lisas;
21) „vahendaja“ – isik, kes töötab aruantava piiriülese skeemi välja, turustab või korraldab
aruantavat piiriülest skeemi või teeb selle rakendamiseks kättesaadavaks või kes juhib selle
rakendamist.
See tähendab samuti igat isikut, kes kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja tingimusi arvesse võttes
ning tuginedes kättesaadavale teabele ja enda erialastele teadmistele ja arusaamisele, mida on
vaja selliste teenuste pakkumiseks, teab või kelle puhul võib õigustatult eeldada, et ta teab, et ta
on võtnud ülesandeks pakkuda, otse või teiste isikute kaudu, abi, tuge või nõu aruantava
piiriülese skeemi väljatöötamiseks, turustamiseks või korraldamiseks, selle rakendamiseks
kättesaadavaks tegemiseks või selle rakendamise juhtimiseks. Igal isikul on õigus esitada
tõendeid selle kohta, et ta ei teadnud või et tema puhul sai õigustatult eeldada, et ta ei teadnud, et
ta oli seotud aruantava piiriülese skeemiga. Sel eesmärgil võib nimetatud isik viidata kõigile
tähtsust omavatele asjaoludele ja tingimustele, samuti kättesaadavale teabele ja enda erialastele
teadmistele ja arusaamisele.
Selleks et olla vahendaja, peab isik vastama veel vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) isik on liikmesriigi maksuresident;
b) tal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht, mille kaudu osutatakse skeemiga seonduvaid
teenuseid;
c) isik on asutatud liikmesriigis või tema suhtes kehtivad liikmesriigi õigusnormid;
d) isik on registreeritud liikmesriigis õigus- või maksualase nõustamise teenuseid või
konsultatsiooniteenuseid pakkuva kutseühenduse juures;
22) „asjaomane maksumaksja“ – isik, kellele on aruantav piiriülene skeem tehtud rakendamiseks
kättesaadavaks või kes on valmis aruantavat piiriülest skeemi rakendama või kes on rakendanud
nimetatud skeemi esimese etapi;
[…]
24) „turustatav skeem“ – piiriülene skeem, mis on välja töötatud, turustatud, valmis rakendamiseks
või on rakendamiseks kättesaadav sellisel kujul, mida ei ole vaja märkimisväärselt kohandada;
25) „kohandatav skeem“ – kõik piiriülesed skeemid, mis ei ole turustatavad skeemid.“
6 Muudetud direktiivi 2011/16 artikkel 8ab „Aruantavaid piiriüleseid skeeme puudutava kohustusliku
automaatse teabevahetuse ulatus ja tingimused“ lisati direktiivi 2018/822 artikli 1 lõikega 2 ja selles on
sätestatud:
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 4/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
„1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, millega nõutakse, et vahendajad esitaksid aruantavaid
piiriüleseid skeeme käsitleva teabe, mis on neile teada, nende valduses või kontrolli all, pädevatele
asutustele 30 päeva jooksul alates
a) aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevast või
b) aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või
c) päevast, mil tehakse esimene samm aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks,
olenevalt sellest, milline päev on varasem.
Olenemata esimeses lõigus sätestatust nõutakse artikli 3 punkti 21 teises lõigus osutatud vahendajatelt
samuti teabe esitamist 30 päeva jooksul alates päevast, mil nad andsid otse või teiste isikute kaudu abi,
toetust või nõu.
2. Turustatavate skeemide puhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et nõuda vahendajalt iga
kolme kuu tagant ajakohastatud perioodilise aruande esitamist, mis sisaldab lõike 14 punktides a, d, g
ja h osutatud uut esitatavat teavet, mis on saanud kättesaadavaks pärast viimase aruande esitamist.
[…]
5. Iga liikmesriik võib võtta vajalikke meetmeid, et anda vahendajatele õigus loobuda aruantava
piiriülese skeemi kohta teabe esitamisest, kui aruandluskohustus võib olla vastuolus selle liikmesriigi
õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Sellisel juhul võtab iga liikmesriik vajalikud
meetmed, millega nõutakse, et vahendajad tea[vi]taksid viivitamata mis tahes mu[id] vahendaja[id],
või kui selliseid vahendajaid ei ole, siis teavitataks maksumaksjat [nende] lõike 6 kohasest
aruandluskohustusest. [täpsustatud sõnastus]
Vahendajatele võib anda esimese lõigu kohase loobumisõiguse üksnes sellises ulatuses, milles nad
tegutsevad nende kutseala reguleerivate asjaomaste siseriiklike õigusnormide kohaldamisalas.
6. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed sellise nõude kehtestamiseks, et kui vahendaja puudub
või kui vahendaja teatab asjaomasele maksumaksjale või teisele vahendajale lõike 5 kohase
loobumisõiguse kohaldamisest, on aruantavatest piiriülestest skeemidest teabe esitamise kohustus teisel
teate saanud vahendajal või sellise vahendaja puudumise korral asjaomasel maksumaksjal.
[…]
9. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed sellise nõude kehtestamiseks, et kui vahendajaid on
rohkem kui üks, on aruantava piiriülese skeemi kohta teabe esitamise kohustus kõikidel sama
aruantava piiriülese skeemiga seotud vahendajatel.
Vahendaja vabastatakse teabe esitamisest üksnes juhul, kui ta siseriikliku õiguse kohaselt tõendab, et
lõikes 14 osutatud sama teabe on juba esitanud teine vahendaja.
[…]
13. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele teave […] lõigete 1–12 kohaselt esitati, edastab […]
lõikes 14 osutatud teabe […] kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele […].
14. Teave, mida liikmesriigi pädev asutus peab lõike 13 kohaselt edastama, sisaldab vastavalt
asjaoludele järgmist:
a) vahendajate ja asjaomaste maksumaksjate tuvastamist võimaldavad andmed, sh nimi, sünniaeg ja
-koht (füüsilise isiku puhul), maksuresidentsus, maksukohustuslasena registreerimise number
ning vajadusel isikud, kes on asjaomase maksumaksjaga seotud ettevõtjad;
b) IV lisas loetletud nende tunnuste üksikasjad, mis muudavad piiriülese skeemi aruantavaks;
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 5/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
c) aruantava piiriülese skeemi sisu kokkuvõte, sh viide nimele, mille all seda tavaliselt teatakse (kui
see on olemas) ning üldsõnaline kirjeldus asjaomaste majandustegevuste või tehingute kohta,
avaldamata seejuures äri-, tööstus- või kutsesaladust ega turustusprotsessi ega sellist teavet, mille
esitamine oleks vastuolus avaliku korraga;
d) kuupäev, mil tehti või tehakse esimene samm aruantava piiriülese skeemi rakendamiseks;
e) aruantava piiriülese skeemi aluseks olevate siseriiklike õigusnormide üksikasjad;
f) aruantava piiriülese skeemi väärtus;
g) asjaomas(t)e maksumaksja(te)ga seotud liikmesriik ja kõik teised liikmesriigid, keda aruantav
piiriülene skeem tõenäoliselt puudutab;
h) kõik teised isikud liikmesriigis, keda aruantav piiriülene skeem tõenäoliselt mõjutab, tuues välja,
milliste liikmesriikidega on sellised isikud seotud.
[…]“.
Belgia õigus
7 21. juuni 2013. aasta dekreediga maksustamisalase halduskoostöö kohta (decreet betreffende de
administratieve samenwerking op het gebied van belastingen) (Belgisch Staatsblad, 26.6.2013,
lk 40587; edaspidi „21. juuni 2013. aasta dekreet“) võeti direktiiv 2011/16 üle Flandria piirkonna
(Belgia) õigusesse.
8 Seda dekreeti muudeti 26. juuni 2020. aasta dekreediga, millega muudetakse 21. juuni 2013. aasta
dekreeti osas, mis puudutab kohustuslikku automaatset teabevahetust maksustamise valdkonnas
aruantavate piiriüleste skeemide puhul (decreet tot wijziging van het decreet van 21 juni 2013, wat
betreft de verplichte automatische uitwisseling van inlichtingen op belastinggebied met betrekking tot
meldingsplichtige grensoverschrijdende constructies) (Belgisch Staatsblad, 3.7.2020, lk 49170;
edaspidi „26. juuni 2020. aasta dekreet“), millega võeti üle direktiiv 2018/822.
9 21. juuni 2013. aasta dekreedi 2. peatüki 2. jao 2. jaotis reguleerib seda, kuidas asjaomased vahendajad
või maksumaksjad peavad kohustuslikus korras edastama teavet aruantavate piiriüleste maksuskeemide
kohta.
10 Selle jaotise artiklis 11/6, mis lisati 21. juuni 2013. aasta dekreedile 26. juuni 2020. aasta dekreedi
artikliga 14, on määratletud aruandluskohustuse ja teatud vahendajatel lasuva kutsesaladuse hoidmise
kohustuse suhe. Sellega võeti üle muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõiked 5 ja 6. Artikli 11/6
lõikes 1 on sätestatud:
„Kui vahendajal on kutsesaladuse hoidmise kohustus, peab ta:
1) teavitama teist vahendajat või teisi vahendajaid kirjalikult ja põhistatult sellest, et ta ei saa
aruandluskohustust täita, mistõttu läheb aruandluskohustus automaatselt üle teisele vahendajale või
teistele vahendajatele;
2) teise vahendaja puudumise korral teavitama asjaomast maksumaksjat või asjaomaseid
maksumaksjaid kirjalikult ja põhistatult tema või nende aruandluskohustusest.
Aruandluskohustusest vabastamine rakendub alles siis, kui vahendaja on [esimeses lõigus] nimetatud
kohustuse täitnud.“
11 21. juuni 2013. aasta dekreedi artiklis 11/7, mis lisati sellesse dekreeti 26. juuni 2020. aasta dekreedi
artikliga 15, on ette nähtud:
„[…] kui vahendaja teavitab asjaomast maksumaksjat või teist vahendajat vabastuse kohaldamisest
artikli 11/6 [lõike 1] alusel, läheb aruantava piiriülese skeemi kohta teabe esitamise kohustus üle teisele
vahendajale, keda on teavitatud, või tema puudumise korral asjaomasele maksumaksjale“.
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 6/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimus
12 Põhikohtuasjade kaebajad esitasid 31. augustil ja 1. oktoobril 2020 Grondwettelijk Hofile
(konstitutsioonikohus, Belgia), eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kaebused 26. juuni 2020. aasta
dekreedi kohaldamise peatamise ja selle täieliku või osalise tühistamise nõudes.
13 Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasjade kaebajad vaidlustavad eelkõige kohustuse, mis on ette
nähtud 21. juuni 2013. aasta dekreedi artikli 11/6 lõike 1 esimese lõigu punktis 1, mis lisati sellesse
dekreeti 26. juuni 2020. aasta dekreedi artikliga 14, ja mille kohaselt peab vahendajana tegutsev
advokaat juhul, kui tal on kutsesaladuse hoidmise kohustus, teavitama teisi asjasse puutuvaid
vahendajaid kirjalikult ja põhistatult sellest, et ta ei saa oma aruandluskohustust täita. Põhikohtuasjade
kaebajate hinnangul on seda teavitamiskohustust võimatu täita, rikkumata advokaatide kutsesaladuse
hoidmise kohustust. Lisaks ei ole teavitamiskohustus vajalik selleks, et tagada piiriülestest skeemidest
aruandmine, kuna klient – olenemata sellest, kas advokaat teda abistab või mitte – võib ise teisi
vahendajaid teavitada ja paluda neil aruandluskohustust täita.
14 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et teave, mille advokaadid peavad pädevale asutusele oma
klientide kohta edastama, on kaitstud kutsesaladusega, kui see teave puudutab tegevust, mis on seotud
nende erilise kaitseülesande või kohtus esindamise ja õigusnõustamise ülesandega. Ta tõdeb, et juba
pelk advokaadi teenuste kasutamine on hõlmatud kutsesaladusega ning seda enam kehtib see
advokaadi kliendi isikuandmete kohta. Ametiasutuste eest kutsesaladusega kaitstud teave on kaitstud
ka teiste isikute eest, näiteks teiste vahendajate eest.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et 26. juuni 2020. aasta dekreedi ettevalmistavate materjalide
kohaselt on vahendaja kohustus põhistatult teavitada teisi vahendajaid sellest, et ta on kohustatud
hoidma kutsesaladust ega täida seetõttu aruandluskohustust, nõutav direktiivi 2018/822 nõuete
täitmiseks ja selle tagamiseks, et kutsesaladuse hoidmine ei takista vajalikku aruandlust.
16 See kohus tõdeb, et põhikohtuasjades esitatud kaebused tõstatavad niisiis küsimuse
direktiivi 2018/822 kehtivuse kohta, kuivõrd nimetatud direktiiviga on kehtestatud selline kohustus.
Seega, enne kui on võimalik kaebuste suhtes lõplik otsus teha, on vaja kõigepealt see küsimus
lahendada.
17 Neil asjaoludel otsustas Grondwettelijk Hof (konstitutsioonikohus) esiteks peatada muu hulgas
21. juuni 2013. aasta dekreedi artikli 11/6 lõike 1 esimese lõigu punkti 1 – mis lisati 26. juuni
2020. aasta dekreedi artikliga 14 – kohaldamise osas, milles selle sättega on vahendajana tegutsevale
advokaadile kehtestatud kohustus teavitada teist vahendajat, kes ei ole tema klient, kuni need kaebused
lahendava kohtuotsuse avaldamise kuupäevani. Teiseks otsustas see kohus menetluse peatada ja esitada
Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi [2018/822] artikli 1 punkt 2 rikub õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on
tagatud […] harta artikliga 47, ja õigust eraelu puutumatusele, mis on tagatud […] harta artikliga 7,
kuivõrd uue artikli 8ab lõikes 5, mis sellega lisati direktiivi [2011/16], on ette nähtud, et kui liikmesriik
võtab vajalikud meetmed, et anda vahendajatele õigus saada vabastus aruantava piiriülese skeemi
kohta teabe esitamise kohustusest, juhul kui aruandluskohustus võib olla vastuolus selle liikmesriigi
õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustusega, on see liikmesriik kohustatud nõudma, et
vahendajad annaksid viivitamata mis tahes teisele vahendajale või kui selliseid vahendajaid ei ole, siis
maksumaksjale, teada tema aruandluskohustusest, kuna niisuguse kohustuse tagajärjel on vahendajana
tegutsev advokaat kohustatud andma teisele vahendajale, kes ei ole tema klient, teavet, mis on talle
teatavaks saanud kutsetegevuse käigus, nimelt kliendi kaitsmisel või esindamisel kohtus ja talle
õigusnõu andmisel, isegi väljaspool igasugust kohtumenetlust?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
18 Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi esitatud küsimus viitab muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab
lõikes 5 ette nähtud kohustusele teavitada nii vahendajaid kui ka vahendajate puudumise korral
asjaomast maksumaksjat, tuleneb eelotsusetaotluse lugemisest tervikuna siiski, et eelotsusetaotluse
esitanud kohtul on tegelikult tekkinud küsimus üksnes selle kohustuse kehtivuse kohta ulatuses, milles
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 7/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
direktiivi artikli 3 punkti 21 tähenduses vahendajana tegutsev advokaat (edaspidi „vahendajast
advokaat“) peab teavitama teist vahendajat, kes ei ole tema klient.
19 Nimelt, kui muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette nähtud teate esitab vahendajast
advokaat oma kliendile, olenemata sellest, kas klient on teine vahendaja või asjaomane maksumaksja,
siis ei saa see teatamine seada kahtluse alla harta artiklitega 7 ja 47 tagatud õiguste ja vabaduste
järgimist, kuna esiteks ei ole vahendajast advokaadil oma kliendi ees mingit kutsesaladuse hoidmise
kohustust ja teiseks välistab kliendi poolt direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmise
staadiumis vahendajast advokaadi ja tema kliendi suhte konfidentsiaalsus selle, et viimaselt võiks
nõuda, et ta avaldaks kolmandatele isikutele, sh maksuhaldurile, et ta konsulteerib advokaadiga.
20 Eelotsusetaotlusest nähtub niisiis, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega Euroopa
Kohtul sisuliselt analüüsida muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõike 5 kehtivust lähtuvalt harta
artiklitest 7 ja 47, kuna liikmesriikide poolt selle sätte kohaldamise tagajärjel on direktiivi artikli 3
punkti 21 tähenduses vahendajana tegutsev advokaat kohustatud juhul, kui ta on kutsesaladuse
hoidmise kohustuse tõttu vabastatud direktiivi artikli 8ab lõikes 1 ette nähtud aruandluskohustusest,
viivitamata teavitama mis tahes teist vahendajat, kes ei ole tema klient, aruandluskohustustest, mis tal
on artikli 8ab lõike 6 alusel.
21 Sellega seoses väärib meeldetuletamist, et vastavalt muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikele 1
võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et vahendajad esitaksid aruantavaid piiriüleseid skeeme
käsitleva teabe, mis on neile teada, nende valduses või kontrolli all, pädevatele asutustele 30 päeva
jooksul. Selles sättes ette nähtud aruandluskohustus kehtib kõigi aruantavate piiriüleste skeemide
suhtes ja seega nii muudetud direktiivi 2011/16 artikli 3 punktis 25 määratletud kohandatavate
skeemide suhtes kui ka artikli 3 punktis 24 määratletud turustatavate skeemide suhtes.
22 Tuleb tõdeda, et advokaadid võivad oma tegevuses olla „vahendajad“ muudetud direktiivi 2011/16
artikli 3 punkti 21 tähenduses, kuna nad võivad ise tegeleda aruantavate piiriüleste skeemide
väljatöötamise, turustamise, korraldamise, nende rakendamiseks kättesaadavaks tegemise või nende
rakendamise juhtimisega või kui nad seda ei tee, siis kuna nad võivad seoses selliste tegevustega
pakkuda abi, tuge või nõu. Niisuguste tegevustega tegelevate advokaatide suhtes kehtib niisiis üldjuhul
direktiivi artikli 8ab lõikes 1 ette nähtud aruandluskohustus.
23 Muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõike 5 esimese lõigu kohaselt võib iga liikmesriik siiski võtta
vajalikke meetmeid, et anda vahendajatele, sh vahendajast advokaatidele, õigus loobuda teabe
esitamisest aruantava piiriülese skeemi kohta, kui aruandluskohustus võib olla vastuolus selle
liikmesriigi õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Sellisel juhul võtab iga liikmesriik
vajalikud meetmed, et vahendajad teavitaksid viivitamata mis tahes muid vahendajaid, või kui selliseid
vahendajaid ei ole, siis teavitataks maksumaksjat tema lõike 6 kohasest aruandluskohustusest. Lõikes 6
on ette nähtud, et niisugusel juhul on aruandluskohustus teisel teate saanud vahendajal või sellise
vahendaja puudumise korral asjaomasel maksumaksjal.
24 Oluline on siiski rõhutada, et vastavalt muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõike 5 teisele lõigule
võib vahendajatele anda lõike 5 esimese lõigu kohase loobumisõiguse üksnes sellises ulatuses, milles
nad tegutsevad nende kutseala reguleerivate asjakohaste riigisiseste õigusnormide kohaldamisalas, ning
seda peavad liikmesriigi kohtud neid õigusnorme kohaldades vajaduse korral kontrollima. Järelikult
tuleb direktiivi artikli 8ab lõike 5 kehtivust harta artiklite 7 ja 47 seisukohast analüüsida üksnes
vahendajast advokaatide suhtes, kes tegelikult tegutsevad sellises kohaldamisalas.
25 Sellega seoses tuleb märkida, et harta artikkel 7, mis annab igaühele õiguse sellele, et austataks tema
era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust, vastab Roomas 4. novembril 1950
allakirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikli 8
lõikele 1, samas kui artikkel 47, mis tagab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtulikule arutamisele, vastab EIÕK artikli 6 lõikele 1.
26 Vastavalt harta artikli 52 lõikele 3, mille eesmärk on tagada vajalik kooskõla selles sisalduvate õiguste
ja EIÕKga tagatud vastavate õiguste vahel, ilma et sellega kahjustataks liidu õiguse autonoomiat, peab
Euroopa Kohus harta artiklitega 7 ja 47 tagatud õiguste tõlgendamisel seega arvesse võtma vastavaid
õigusi, mis on tagatud EIÕK artikli 8 lõikega 1 ja artikli 6 lõikega 1 – nagu Euroopa Inimõiguste
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 8/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
Kohus (edaspidi „EIK“) on neid tõlgendanud –, kui minimaalset kaitsetaset (vt selle kohta 2. veebruari
2021. aasta kohtuotsus Consob, C‑481/19, EU:C:2021:84, punktid 36 ja 37).
27 Mis puudutab muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõike 5 kehtivust harta artikli 7 seisukohast, siis
nähtub EIK praktikast, et EIÕK artikli 8 lõige 1 kaitseb igasuguse isikutevahelise kirjavahetuse
konfidentsiaalsust ning annab tugevdatud kaitse advokaadi ja tema klientide vahelisele teabevahetusele
(vt selle kohta EIK 6. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Michaud vs. Prantsusmaa,
CE:ECHR:2012:1206JUD001232311, punktid 117 ja 118). Samamoodi nagu see säte, millest tulenev
kaitse ei hõlma mitte ainult kaitsetegevust, vaid ka õigusnõustamist, tagab harta artikkel 7 tingimata
õigusnõustamise salajasuse nii selle sisu kui ka selle olemasolu osas. Nimelt, nagu EIK märkis, võivad
advokaadiga konsulteerivad isikud mõistlikult eeldada, et nende edastatud sõnumid jäävad isiklikuks ja
konfidentsiaalseks (EIK 9. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Altay vs. Türgi (nr 2),
CE:ECHR:2019:0409JUD001123609, punkt 49). Seega, välja arvatud erandjuhud, peab neil isikutel
olema võimalik õiguspäraselt oodata, et nende advokaat ei avalda ilma nende nõusolekuta kellelegi, et
nad konsulteerivad temaga.
28 Erilist kaitset, mis on harta artikliga 7 ja EIÕK artikli 8 lõikega 1 antud advokaatide kutsesaladusele ja
mis väljendub eelkõige neil lasuvates kohustustes, õigustab asjaolu, et advokaatidele antakse
demokraatlikus ühiskonnas põhjapanev ülesanne kaitsta õigussubjekte (EIK 6. detsembri 2012. aasta
kohtuotsus Michaud vs. Prantsusmaa, CE:ECHR:2012:1206JUD001232311, punktid 118 ja 119). See
põhjapanev ülesanne hõlmab esiteks nõuet – mille tähtsust tunnustavad kõik liikmesriigid –, et igal
õigussubjektil peab olema võimalus pöörduda vabalt oma advokaadi poole, kelle kutseala ise hõlmab
oma olemuselt kohustust anda sõltumatult õiguslikke arvamusi kõigile neid vajavatele isikutele, ja
teiseks sellele vastavat nõuet, et advokaat peab olema oma kliendile lojaalne (vt selle kohta 18. mai
1982. aasta kohtuotsus AM & S Europe vs. komisjon, 155/79, EU:C:1982:157, punkt 18).
29 Ent muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette nähtud kohustus, mis lasub vahendajast
advokaadil, kui ta on riigisisese õiguse kohase kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu vabastatud
artikli 8ab lõikes 1 ette nähtud aruandluskohustusest, viivitamata teavitada teisi vahendajaid, kes ei ole
tema kliendid, neil artikli 8ab lõike 6 alusel lasuvatest aruandluskohustustest toob tingimata kaasa
selle, et teised vahendajad saavad teada neid teavitava vahendajast advokaadi isiku, tema hinnangu,
mille kohaselt tuleb asjasse puutuvast skeemist aru anda, ning asjaolu, et temaga konsulteeritakse sel
teemal.
30 Neil asjaoludel ja niivõrd, kui need teised vahendajad ei pruugi tingimata teada vahendajast advokaadi
isikut ja asjaolu, et temaga konsulteeritakse aruantava piiriülese skeemi teemal, riivab muudetud
direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette nähtud teavitamiskohustus harta artikliga 7 tagatud õigust
sellele, et austataks advokaatide ja nende klientide vahel edastatavate sõnumite saladust.
31 Tuleb veel märkida, et see teavitamiskohustus toob kaudselt kaasa sama õiguse veel ühe riive, mis
tuleneb sellest, et selliselt teavitatud kolmandast isikust vahendajad avaldavad maksuhaldurile
vahendajast advokaadi isiku ja asjaolu, et temaga konsulteeritakse.
32 Muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõigetest 1, 9, 13 ja 14 nähtub nimelt, et vahendajate
tuvastamist võimaldavad andmed on osa teabest, mis tuleb aruandluskohustust täites esitada, kuna
liikmesriikide pädevad asutused vahetavad selle tuvastamise kohta teavet. Järelikult peavad direktiivi
artikli 8ab lõike 5 kohase teatamise korral teavitatud kolmandast isikust vahendajad, kellele on seega
vahendajast advokaadi isik ja temaga aruantava piiriülese skeemi teemal konsulteerimine teatavaks
tehtud ning kellel endal ei ole kutsesaladuse hoidmise kohustust, teavitama direktiivi artikli 3 lõikes 1
nimetatud pädevaid asutusi nii selle skeemi olemasolust ja asjaomas(t)e maksumaksja(te) isikust kui ka
vahendajast advokaadi isikust ja asjaolust, et temaga konsulteeritakse.
33 Järelikult tuleb analüüsida, kas riived, mis puudutavad harta artikliga 7 tagatud õigust sellele, et
austataks advokaatide ja nende klientide vahel edastatavate sõnumite saladust, võivad olla
põhjendatud.
34 Selles kontekstis väärib meeldetuletamist, et harta artiklis 7 tunnustatud õigused ei ole absoluutsed
eelisõigused, vaid nende arvessevõtmisel tuleb silmas pidada nende ülesannet ühiskonnas. Nimelt,
nagu nähtub harta artikli 52 lõikest 1, lubab harta nende õiguste teostamist piirata, tingimusel et
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&c… 9/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
piirangud on ette nähtud seaduses, nad arvestavad nimetatud õiguste olemust ning on
proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja teenivad tegelikult Euroopa Liidu poolt tunnustatud
üldisele huvile vastavaid eesmärke või vajadust kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (vt selle kohta
6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Privacy International, C‑623/17, EU:C:2020:790, punktid 63 ja 64).
35 Mis puudutab esimesena nõuet, et põhiõiguste teostamist tohib piirata ainult seadusega, siis tähendab
see, et selles õigusaktis endas, mis lubab nende õiguste riivet, peab olema kindlaks määratud, kui
ulatuslikult tohib asjaomase õiguse teostamist piirata, kusjuures esiteks ei välista see nõue, et selline
piirang võib olla sõnastatud piisavalt avatult, et seda saaks kohandada erinevate juhtumite ja muutuvate
olukordadega. Teiseks võib Euroopa Kohus olenevalt olukorrast tõlgendamise teel täpsustada piirangu
konkreetset ulatust, arvestades nii kõnealuse liidu õigusakti sõnastust kui ka selle üldist ülesehitust ja
sellega taotletavaid eesmärke, tõlgendatuna lähtuvalt hartaga tagatud põhiõigustest (21. juuni
2022. aasta kohtuotsus Ligue des droits humains, C‑817/19, EU:C:2022:491, punkt 114 ja seal viidatud
kohtupraktika).
36 Sellega seoses tuleb märkida, et esiteks on muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 sõnaselgelt
ette nähtud, et vahendajast advokaat, kes on kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu
aruandluskohustusest vabastatud, peab teistele vahendajatele teatama aruandluskohustustest, mis neil
on selle artikli lõike 6 alusel. Teiseks, nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktides 29 ja 30, on
riive, mis puudutab harta artikliga 7 tagatud õigust sellele, et austataks advokaatide ja nende klientide
vahel edastatavate sõnumite saladust, selle otsene tagajärg, kui advokaat teavitab teist vahendajat, kes
ei ole tema klient, eelkõige kui viimane ei olnud kuni teate saamiseni teadlik selle advokaadi isikust
ega asjaolust, et temaga konsulteeritakse aruantava piiriülese skeemi teemal.
37 Lisaks, mis puudutab riivet, mis tuleneb teavitamiskohustusest kaudselt seetõttu, et teavitatud
kolmandast isikust vahendajad avaldavad maksuhaldurile vahendajast advokaadi isiku ja asjaolu, et
temaga konsulteeritakse, siis nagu käesoleva kohtuotsuse punktides 31 ja 32 on tõdetud, põhjustab
selle muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõigetest 1, 9, 13 ja 14 tulenevate teavitamiskohustuste
ulatus.
38 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et seaduslikkuse põhimõtet on järgitud.
39 Mis puudutab teisena seda, kas on järgitud selle õiguse olemust, mis on tagatud harta artikliga 7 ja
mille kohaselt tuleb austada advokaatide ja nende klientide vahel edastatavate sõnumite saladust, siis
tuleb märkida, et muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikega 5 kehtestatud teavitamiskohustus toob
üksnes piiratud ulatuses kaasa vahendajast advokaadi ja tema kliendi vaheliste sõnumite
konfidentsiaalsuse kõrvaldamise kolmandast isikust vahendaja ja maksuhalduri ees. Täpsemalt ei ole
selles sättes vahendajast advokaadile ette nähtud ei kohustust ega isegi luba jagada ilma kliendi
nõusolekuta teavet nende sõnumite sisu kohta teiste vahendajatega ja viimased ei saa seega sellist
teavet maksuhaldurile edastada.
40 Neil asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette
nähtud teavitamiskohustus kahjustab selle õiguse olemust, mis on tagatud harta artikliga 7 ja mille
kohaselt tuleb austada advokaatide ja nende klientide vahel edastatavate sõnumite saladust.
41 Kolmandana, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, siis nõuab see põhimõte, et
piirangud, mida liidu õigusaktid võivad hartaga tagatud õigustele ja vabadustele seada, ei läheks
kaugemale sellest, mis on taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks või teiste isikute õiguste
ja vabaduste kaitsmiseks sobiv ja vajalik, võttes arvesse, et juhul kui on võimalik valida mitme sobiva
meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem koormavat meedet. Ka ei saa üldist huvi teenivat eesmärki
taotledes jätta arvesse võtmata, et see peab olema kooskõlas põhiõigustega, mida meede puudutab,
ning selleks tuleb saavutada tasakaal ühelt poolt üldist huvi teeniva eesmärgi ja teiselt poolt asjasse
puutuvate õiguste vahel, tagamaks, et meetmega tekitatud ebamugavused ei oleks seatud eesmärke
arvestades ülemäära suured. Seega tuleb harta artikliga 7 tagatud õiguste piiramise põhjendamise
võimalikkust hinnates kaaluda piiranguga kaasneva riive raskust ja kontrollida, et piiranguga taotletava
üldist huvi teeniva eesmärgi olulisus oleks selle raskusastmega vastavuses (26. aprilli 2022. aasta
kohtuotsus Poola vs. parlament ja nõukogu, C‑401/19, EU:C:2022:297, punkt 65, ning 22. novembri
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&… 10/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
2022. aasta kohtuotsus Luxembourg Business Registers ja Sovim, C‑37/20 ja C‑601/20,
EU:C:2022:912, punkt 64).
42 Seega tuleb kõigepealt kontrollida, kas muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette nähtud
teavitamiskohustus vastab liidu tunnustatud üldist huvi teenivale eesmärgile. Jaatava vastuse korral
tuleb seejärel veenduda, et esiteks on see kõnealuse eesmärgi saavutamiseks sobiv, teiseks piirdub
teavitamiskohustusest tuleneda võiv riive, mis puudutab põhiõigust sellele, et austataks advokaatide ja
nende klientide vahel edastatavate sõnumite saladust, tingimata vajalikuga selles mõttes, et eesmärki ei
ole võimalik mõistlikult sama tõhusalt saavutada muude vahenditega, mis riivavad seda õigust vähem,
ja kolmandaks – kui see on tõesti nii – ei ole riive selle eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne; see
eeldab eelkõige eesmärgi olulisuse ja riive raskuse kaalumist (vt selle kohta 22. novembri 2022. aasta
kohtuotsus Luxembourg Business Registers ja Sovim, C‑37/20 ja C‑601/20, EU:C:2022:912,
punkt 66).
43 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 88 märkis, kuulub direktiiviga 2018/822 direktiivi 2011/16
tehtud muudatus selle rahvusvahelise maksualase koostöö raamesse, mille eesmärk on võidelda
agressiivse maksuplaneerimise vastu ja mis väljendub liikmesriikidevahelises teabevahetuses. Sellega
seoses nähtub eelkõige direktiivi 2018/822 põhjendustest 2, 4, 8 ja 9, et muudetud direktiivi 2011/16
artikliga 8ab kehtestatud aruandlus- ja teavitamiskohustuste eesmärk on aidata ära hoida maksustamise
vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ohtu.
44 Võitlus agressiivse maksuplaneerimise vastu ning maksustamise vältimise ja maksudest
kõrvalehoidumise ohu ärahoidmine on aga harta artikli 52 lõike 1 tähenduses liidu poolt tunnustatud
üldist huvi teenivad eesmärgid, mis võimaldavad piirata harta artikliga 7 tagatud õiguste teostamist (vt
selle kohta 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus État luxembourgeois (õigus esitada kaebus maksuteabe
taotluse peale), C‑245/19 ja C‑246/19, EU:C:2020:795, punkt 87).
45 Mis puudutab küsimust, kas muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette nähtud
teavitamiskohustus on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, siis väidavad Prantsuse ja Läti
valitsus sisuliselt, et selline teavitamine võimaldab muu hulgas juhtida teiste vahendajate tähelepanu
nende kohustusele täita aruandluskohustust ja seega vältida seda, et need teised vahendajad ei ole
teadlikud, et piiriülesest skeemist aruandmise kohustus on neile muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab
lõike 6 alusel üle läinud. Nii on need valitsused seisukohal, et kui vahendajast advokaadil ei ole
teavitamiskohustust, võib tekkida oht, et piiriülesest skeemist ei anta üldse aru, mis on vastuolus
direktiivi eesmärkidega.
46 Ent isegi kui eeldada, et muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikega 5 kehtestatud
teavitamiskohustus võib tõepoolest aidata kaasa võitlusele agressiivse maksuplaneerimise vastu ning
maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ohu ärahoidmisele, tuleb tõdeda, et seda ei saa
siiski pidada tingimata vajalikuks nende eesmärkide saavutamiseks ja eelkõige selleks, et tagada, et
pädevatele asutustele edastatakse teave aruantavate piiriüleste skeemide kohta.
47 Nimelt esiteks on vahendajate aruandluskohustused sõnaselgelt sätestatud muudetud
direktiivis 2011/16, täpsemalt selle artikli 8ab lõikes 1. Selle sätte kohaselt on kõik vahendajad
üldjuhul kohustatud edastama pädevatele asutustele aruantavaid piiriüleseid skeeme käsitleva teabe,
mis on neile teada, nende valduses või kontrolli all. Veel on direktiivi artikli 8ab lõike 9 esimeses
lõigus ette nähtud, et iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed sellise nõude kehtestamiseks, et kui
vahendajaid on rohkem kui üks, on teabe esitamise kohustus kõikidel sama aruantava piiriülese
skeemiga seotud vahendajatel. Ükski vahendaja ei saa niisiis tulemuslikult väita, et ta ei olnud teadlik
tema suhtes otseselt ja isiklikult kehtivatest aruandluskohustustest ainuüksi seetõttu, et ta on vahendaja.
48 Teiseks, mis puudutab Läti valitsuse argumenti, et teavitamiskohustus vähendab ohtu, et teised
vahendajad arvestavad sellega, et vahendajast advokaat annab nõutavast teabest pädevatele asutustele
aru, ja sel põhjusel jätavad ise aruande esitamata, siis tuleb ühelt poolt tõdeda, et kuna advokaadiga
konsulteerimise suhtes kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei pruugi teised vahendajad – nagu on
märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 30 – tingimata teada vahendajast advokaadi isikut ega asjaolu,
et temaga konsulteeritakse aruantava piiriülese skeemi teemal, ning see välistab niisugusel juhul sellise
ohu juba eos.
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&… 11/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
49 Teiselt poolt, isegi vastupidisel juhul, kui teistel vahendajatel on selline teave, ei ole alust karta, et nad
ilma kontrollimata arvestavad sellega, et vahendajast advokaat esitab nõutava aruande, kuna muudetud
direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõike 9 teises lõigus on täpsustatud, et vahendaja vabastatakse teabe
esitamise kohustusest üksnes juhul, kui ta tõendab, et sama teabe on juba esitanud teine vahendaja.
Lisaks, nähes artikli 8ab lõikes 5 sõnaselgelt ette, et kutsesaladuse hoidmise kohustus võib kaasa tuua
aruandluskohustusest vabastamise, teeb muudetud direktiiv 2011/16 vahendajast advokaadist isiku,
kellelt teised vahendajad ei saa a priori oodata ühtegi algatust, mis vabastaks nad nende endi
aruandluskohustustest.
50 Kolmandaks väärib meeldetuletamist, et iga vahendaja, kes tal riigisisese õiguse kohaselt lasuva
kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu on vabastatud muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 1
ette nähtud aruandluskohustusest, on siiski kohustatud oma klienti viivitamata teavitama
aruandluskohustustest, mis tal on selle artikli lõike 6 alusel.
51 Mis puudutab neljandaks seda, et teavitatud kolmandast isikust vahendajad avaldavad maksuhaldurile
vahendajast advokaadi isiku ja asjaolu, et temaga konsulteeritakse, siis ei ole ka see avaldamine
tingimata vajalik, et saavutada muudetud direktiivi 2011/16 eesmärke, milleks on võitlus agressiivse
maksuplaneerimise vastu ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ohu
ärahoidmine.
52 Nimelt ühelt poolt tagavad aruandluskohustus, mis lasub teistel vahendajatel, kellel ei ole
kutsesaladuse hoidmise kohustust, ja selliste vahendajate puudumise korral asjaomase maksumaksja
aruandluskohustus üldjuhul, et maksuhaldurit teavitatakse aruantavatest piiriülestest skeemidest. Peale
selle võib maksuhaldur pärast sellise teabe saamist taotleda vajaduse korral kõnealuse süsteemi kohta
lisateavet otse asjaomaselt maksumaksjalt, kes võib seejärel pöörduda oma advokaadi poole abi
saamiseks, või kontrollida maksumaksja maksuõiguslikku olukorda.
53 Teiselt poolt, arvestades muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 5 ette nähtud vabastamist
aruande esitamisest, ei võimalda see, kui maksuhaldurile avaldatakse vahendajast advokaadi isik ja
asjaolu, et temaga konsulteeritakse, mingil juhul maksuhalduril nõuda advokaadilt teavet ilma kliendi
nõusolekuta.
54 Euroopa Kohtu istungil väitis komisjon siiski sisuliselt, et vahendajast advokaadi isiku ja asjaolu, et
temaga konsulteeritakse, avaldamine on vajalik, et maksuhaldur saaks kontrollida, kas viimane tugineb
põhjendatult kutsesaladuse hoidmisele.
55 Selle argumendiga ei saa nõustuda.
56 Tõepoolest, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 24, on muudetud direktiivi 2011/16
artikli 8ab lõike 5 teises lõigus täpsustatud, et vahendajast advokaatidele võib anda selle lõike esimese
lõigu kohase loobumisõiguse üksnes sellises ulatuses, milles nad tegutsevad nende kutseala
reguleerivate asjakohaste riigisiseste õigusnormide kohaldamisalas. Direktiivi artiklis 8ab ette nähtud
aruandlus- ja teavitamiskohustuste eesmärk ei ole siiski kontrollida, et vahendajast advokaadid
tegutsevad nendes piirides, vaid võidelda potentsiaalselt agressiivse maksuplaneerimise vastu ning
hoida ära maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ohtu, tagades, et teave aruantavate
piiriüleste skeemide kohta edastatakse pädevatele asutustele.
57 Ent nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 47–53, tagab direktiiv maksuhaldurile sellise teabe
andmise, ilma et selleks oleks vaja talle avaldada vahendajast advokaadi isikut ja asjaolu, et temaga
konsulteeritakse.
58 Neil asjaoludel ei anna vahendajast advokaatide võimalus tugineda alusetult kutsesaladusele, et
vabaneda oma aruandluskohustusest, alust pidada tingimata vajalikuks direktiivi artikli 8ab lõikes 5
ette nähtud teavitamiskohustust ega sellega kaasnevat teate esitanud vahendajast advokaadi isiku ja
selle, et temaga konsulteeritakse, maksuhaldurile avaldamist.
59 Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõige 5 rikub harta
artikliga 7 tagatud õigust sellele, et austataks advokaadi ja tema kliendi vahel edastatavate sõnumite
saladust, kuna selles on sisuliselt ette nähtud, et vahendajast advokaat, kellel on kutsesaladuse
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&… 12/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
hoidmise kohustus, on kohustatud teatama mis tahes teisele vahendajale, kes ei ole tema klient, tema
aruandluskohustustest.
60 Mis puudutab muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõike 5 kehtivust harta artikli 47 seisukohast,
siis väärib meenutamist, et viimati nimetatud sättega tagatud õigus õiglasele asja arutamisele koosneb
erinevatest elementidest. See hõlmab muu hulgas kaitseõigusi, poolte võrdsuse põhimõtet, õigust
pöörduda kohtusse ja õigust advokaadile nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Advokaat ei saaks kliendi
nõustamise, kaitsmise ja esindamise ülesannet nõuetekohaselt täita ja klient jääks seetõttu ilma talle
harta artikliga 47 antud õigustest, kui advokaat oleks kohtumenetluses või selle ettevalmistamisel
kohustatud tegema koostööd avaliku võimuga, edastades sellele teavet, mille ta sellise menetluse
raames toimunud õigusnõustamise käigus on saanud (vt selle kohta 26. juuni 2007. aasta kohtuotsus
Ordre des barreaux francophones et germanophone jt, C‑305/05, EU:C:2007:383, punktid 31 ja 32).
61 Nendest kaalutlustest nähtub, et õigusest õiglasele asja arutamisele tulenevad nõuded viitavad juba
iseenesest seosele kohtumenetlusega (vt selle kohta 26. juuni 2007. aasta kohtuotsus Ordre des
barreaux francophones et germanophone jt, C‑305/05, EU:C:2007:383, punkt 35).
62 Tuleb aga tõdeda, et käesoleval juhul ei ole sellist seost tuvastatud.
63 Muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõigetest 1 ja 5 ning eelkõige nendes sätetes ette nähtud
tähtaegadest tuleneb nimelt, et teavitamiskohustus tekib varases staadiumis hiljemalt siis, kui aruantav
piiriülene skeem on välja töötatud ja rakendamiseks valmis, seega väljaspool kohtumenetlust või selle
ettevalmistamist.
64 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 41 sisuliselt märkis, ei tegutse vahendajast advokaat selles
varases staadiumis kliendi kaitsjana õigusvaidluses ja ainuüksi asjaolu, et advokaadi nõuanded või
piiriülene skeem, millega seoses temaga konsulteeritakse, võivad hilisemas staadiumis tekitada
kohtuvaidluse, ei tähenda, et advokaat on tegutsenud oma kliendi kaitseõiguste raames või huvides.
65 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et teavitamiskohustus, mis vahendajast advokaadi jaoks,
kellel on kutsesaladuse hoidmise kohustus, asendab muudetud direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõikes 1
ette nähtud aruandluskohustuse, ei riiva harta artikliga 47 tagatud õigust õiglasele asja arutamisele.
66 Kõigist eespool toodud kaalutlustest järeldub, et esitatud küsimusele tuleb vastata, et muudetud
direktiivi 2011/16 artikli 8ab lõige 5 on lähtuvalt harta artiklist 7 kehtetu, kuna liikmesriikide poolt
selle sätte kohaldamise tagajärjel on direktiivi artikli 3 punkti 21 tähenduses vahendajana tegutsev
advokaat kohustatud juhul, kui ta on kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu vabastatud direktiivi
artikli 8ab lõikes 1 ette nähtud aruandluskohustusest, viivitamata teavitama mis tahes teist vahendajat,
kes ei ole tema klient, aruandluskohustustest, mis tal on artikli 8ab lõike 6 alusel.
Kohtukulud
67 Kuna põhikohtuasjade poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli
oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule
seisukohtade esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (muudetud nõukogu 25. mai 2018. aasta
direktiiviga (EL) 2018/822) artikli 8ab lõige 5 on lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta
artiklist 7 kehtetu, kuna liikmesriikide poolt selle sätte kohaldamise tagajärjel on muudetud
direktiivi artikli 3 punkti 21 tähenduses vahendajana tegutsev advokaat kohustatud juhul, kui ta
on kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu vabastatud direktiivi artikli 8ab lõikes 1 ette nähtud
aruandluskohustusest, viivitamata teavitama mis tahes teist vahendajat, kes ei ole tema klient,
aruandluskohustustest, mis tal on artikli 8ab lõike 6 alusel.
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&… 13/14
12/8/22, 6:19 PM CURIA - Dokumendid
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.
https://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?mode=lst&pageIndex=0&docid=269982&part=1&doclang=ET&text=&dir=&occ=first&… 14/14
Vastuvõtmise kuupäev : 08/12/2022
EUROOPA LIIDU KOHUS
08/12/22
Kantselei
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1242043.6 NL
Eelotsusetaotlus C-694/20
Orde van Vlaamse Balies e.a.
(eelotsusetaotluse esitanud kohus: Grondwettelijk Hof - Belgia)
Kohtuotsuse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesoleva kirjaga kohtuotsuse kinnitatud koopia.
Teised keeleversioonid, mis on juba kättesaadaval, on üleval Euroopa Kohtu kodulehel, aadressil
http://www.curia.europa.eu.
Anne Lamote
Ametnik
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus
E-mail :
[email protected] Kantselei
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 08.12.2022 18:24
Adressaat: JM info Shared MB <
[email protected]>; Margo Roasto
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; Virge Aasa
<
[email protected]>; Merili Kriisa <
[email protected]>
Teema: C-694/20
Manused: C-694-20 otsus ET.pdf; C-694-20 otsuse kättetoimetamine.pdf
Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2021/45-4 Kohtuasja number:
C-694/20
Staadium: Määrus(ed), otsus
Märksõnad: aruandluskohustus; era- ja perekonnaelu austamine;
maksustamisalane halduskoostöö; teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine;
õigus õiglasele kohtulikule arutamisele
Õiguslikud vormid: direktiiv 2011/16/EL; direktiiv (EL) 2018/822; EL
põhiõiguste harta artikkel 47; EL põhiõiguste harta artikkel 7
EL õiguse büroo
Välisministeerium