Rahandusministeerium
[email protected] 01.07.2022 nr 10-2/0712
Statistikanõukogu arvamus
Edastame Statistikanõukogu arvamuse Statistikaameti 2023.-2027. aasta statistikatööde programmi kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmet Lee
peadirektor
Lisa: Statistikanõukogu arvamus 2022
/Koostaja nimi/ /Koostaja telefon/
/Koostaja e-posti aadress/
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee
S tatistikanõukogu arvamus Statistikaameti 20 2 3 .–202 7 . aasta statistikatööde programmi kohta S tatistikanõukogu sai ülevaate Statistikaameti 20 2 3 .–202 7 . aasta statistika tööde programmi s t ja arutas seda 17 . juuni 202 2 . a koosolekul . Statistikaamet on 2021. ja 2022. aastal korrastanud olemasolevaid ja algatanud uusi tegevusi, et nii riigi eelarvestrateegia, riigieelarve kui ka EL statistikamäärusega kaasnevaid ressursi vajadusi kompaktsemalt ning läbimõeldumalt esitada. Statistikanõukogu tunnustab Statistikaamet it, kes on valdkondlike statistikavajaduste varajaseks väljaselgitamiseks loonud ministeeriumide ja Riigikantselei esindajatest koosneva riikliku statistika töörühma. See loob eelduse, et valdkond ade andme vajadus te olulisust paremini järjestatakse ning otsitakse varakult lahendusi ühiskonnale vajaliku uue statistika tegemiseks ja andmeteenuste pakkumiseks . Samuti on nõukogu hinnangul oluline, et Statistikaametit kaasatakse EL poliitikakujundamise juures võimalikult varakult (nt EL asjade koordinatsioonikogus). Nõukogule tutvustatud materjalide alusel on Statistikaamet üle vaadanud erinevad statistika vajadused ning moodustanud neist kompaktsed eelarvetaotlused, sh priori ti seerinud . Oluline on, et Statistikaamet kava tseb keskpikas perspektiivis senisest oluliselt enam panustada riigi administratiiv andmete korrastamisse ja taaskasutamisse statistika tegemisel. Eeldatavalt pannakse nii alus kiiremale ja tõhusamale statistika tootmisele ning koos vajalike infotehnoloogiliste arendustega jõutakse ka mõõdetava ressursivajaduse optimeerimiseni. Samas on selge, et ilma täiendavate investeeringuteta Statistikaamet n ende tulemusteni ei jõua . Muutuste kiiret elluviimist tingib ka aastatel 2023 – 2026 uute EL määruste rakendamise kohustus, mille ks on vaja ca 1 4 mln eurot nii ameti töötajate, metoodika kui tehnoloogia arendamiseks. Niisugused Eesti jaoks kohustuslikest õigus aktidest tulenevad ressursivajadused on parem koheselt kajastada riigieelarves arvestuslikena või arvestada riigi eelarvestrateegias. Statistikaameti info kohaselt on EL määruste rakendamise taotlustest menetluses rahvamajanduse arvepidamise kaasajastamise taotlus, mille kogumaksumuseks aastatel 2023 – 2026 on ligi 4 mln eurot. See summa ei sisalda aga IKT arenduskulusid, mida käsitletakse eraldi. Statistika tootmiseks vajalike rakenduste ülal hoidmise baasvajaduste, tarkvaralitsentside soetamise ja arenduste katteks on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aastatel 2023–2026 täiendava eelarvetaotluse ligi 10,5 mln eurot. Keskmiselt on aastas vaja olemasolevate süsteemide ülalpidamiseks täiendavalt 2,5 mln eurot (sisaldab rakenduste hooldust, litsentse, RMIT töökohti, küberturvet ). Nõukogu hinnangul on vältimatu , et nii statistikatöö arendami n e kui ka jooksva tootmise rahastamine toimuks käsikäes koos vajalike IT arenduste rahastamisega. Rahvamajanduse arvepidamise õigusaktidele vastavuse tagamise ning kaasajastamise kõrval nelja ülejäänud EL määruse rakendamiseks tuleb jätkusuutlikud lahendused alles leida. Lahenduste leidmise hea näitena võib välja tuua 2024. a kehtima hakkavate põllumajandusstatistika nõuete õigusliku menetluse, mille kulu on esialgsel hinnangul aastatel 2022–2026 ligikaudu 1,5 mln eurot ning mille rakendamiseks ja jätkusuutlikuks rahastamiseks eraldati vahendid Statistikaameti ja Maaeluministeeriumi eelarve te sse. Statistikanõukogu rõhutab, et grandid ja muud toetused, mida EL ja teised rahvusvahelised organisatsioonid annavad, on tänuväärne abi mitmesuguseks arend ustööks , aga püsi tegevuse rahastamiseks tuleb leida täiendavad vahendid riigieelarvest . Valdkondlike ja riiklike strateegiate , sh strateegia Eesti 2035, mõõdikute rahastamise ks ei ole püsivat lahendust leitud . Sellised täiendavad siseriiklikud statistika vajadused lisaks statistikatööde programmile , vajavad perioodil 2023 – 2026 lisaks 2,6 mln eurot. Statistika nõukogu rõhutab, et Statistikaameti poolt esitatud vastava eelarvetaotluse rahuldamine on esimene samm, et vähendada suurt ebakõla rahvusvaheliste kohustustega määratud ja Eesti omavajadusest lähtuvate tööde rahastamise vahel . Laiemaks eesmärgiks tuleb aga seada kestlik ja optimaalne andmeteenuste korraldus siseriiklike andmevajaduste rahuldami seks . 93% Statistikaameti eelarvest on seotud EL kohustusliku statistika tootmisega tingimustes, kus on vastu võetud või lähiajal vastuvõtmisel hulk uusi valdkondlike arengukavasid, mille tulemusmõõdikud on vaja välja töötada. Statistikaameti sõnul on ametini jõudnud mitme ministeeriumi regulaarse iseloomuga, kuid seni riiklikus statistikas mittesisalduvaid, andmevajadusi. Alates 2021. aastast tasub iga ministeerium , riikliku statistika programmi praeguse rahastusmudeli alusel , valdkondlikest arengukavadest ja riiklikest strateegiatest tulenevate mõõdikute tootmise eest oma eelarvest . Statistikaameti 2022. a esitatud siseriiklike statistika prioriteetsete tööde tootmise riigieelarve strateegia taotluse rahuldamata jätmise korral, ei ole võimalik riikliku statistika programmi lisada ühtegi siseriikliku statistika lisa- ega muutmisvajadust. Statistikanõukogu peab oluliseks , et Statistikaamet suudaks lisaks EL õigusaktidest tulenevale statistikale toota ka riiklike ja valdkondade arengu eesmärkid e saavutamisega seotud näitajaid. Nimetatud suutlikkuse tagamine on kooskõlas ka nõukogule tutvustatud Eurostati poolt 2021. a tehtud Statistikaameti kollegiaalhindamise tulemustega . See raport tõi samuti ühe olulise lahendust vajava probleemina välja riikliku statistika arendamise , sh praeguse rahastamis mudeli puudused . Statistikatööde senine rahastami se korraldus ei toeta halduskoormuse vähendamise ning andmete kvaliteedi tagamise ja parandamise eesmärke ega võimalda läbi viia hädavajalikke arendusprojekte statistika tootmise tõhustamiseks . Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vaatamata Statistikaameti algatustele statistika tööde programmi maksumuse väljaselgitamise l ning tööde olulisuse määramisel, on optimaalne lahendus riikliku statistika tegemise käigus hoidmiseks ja arendamiseks veel leid mat a. Seetõttu ootab Statistikanõukogu Rahandusministeeriumilt ja Statistikaametilt riikliku statistika tervikliku arendamise , sh ka rahastuse osas otsuseid ja tegevusi, mis võtavad arvesse eespool tõstatatud küsimusi. Hea võimaluse loob selleks Statistikaameti uue arengukava 2023 – 2027 koostamine.
Riigikantselei Meie 09.12.2022 nr 1.1-10.1/9691-1
[email protected]
Statistikaameti 2023.-2027.
statistikatööde nimekiri
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti
2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu”.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisa(d):
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
4. Kooskõlastustabel
5. Statistikanõukogu arvamus
Silver Salla
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
KORRALDUS
Statistikaameti 2023.−2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel:
1. Kinnitada Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 07. veebruari 2022. a korraldus nr 30
„Statistikaameti 2022.–2026. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“.
3. Korraldust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023. a.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Jrk nr Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või
näitajate 2023 2024 2025 2026 2027 moment
3 020 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739
Keskkond
1 Jäätmekäitlus 24 12 12 10 12 12 (EÜ) 2150/2002 aasta aasta
2 Keskkonna 20 12 12 11 11 12 Eesmärk on anda teavet olulisemate Välja töötamisel on täiendavad aasta aasta
arengukavad keskkonnaprobleemide ja nende tekkimist või väljundnäitajad valdkonna
süvenemist põhjustava inimtegevuse kohta. arengukavade uuendamisega
Avaliku huvi esindaja Keskkonnaministeerium. seoses.
3 Keskkonnamajandus 65 523 524 466 524 525 (EÜ) 295/2008; (EÜ) 251/2009; (EL) 691/2011 Perioodil 2023-2026 plaanitakse aasta aasta
muuta kohustuslikuks (EL)
691/2011 määruse
keskkonnamajanduse
ökosüsteemide, metsanduse, vee
ning keskkonnasiirete ja
subsiidiumide arvepidamiste
moodulid.
4 Taimekaitsevahendid 1 239 71 67 228 176 (EÜ) 1185/2009 aasta, üle aasta
ja ja taimetoitained viie aasta
5 Veekasutus 30 3 3 3 4 4 Eesmärk on anda teavet veekasutuse kohta aasta aasta
põllumajanduses. Avaliku huvi esindaja
Maaeluministeerium.
6 Metsandus 33 2 2 2 2 3 Eesmärk on anda teavet metsavarude aasta aasta
kasutamise kohta. Avaliku huvi esindaja
Keskkonnaministeerium.
Majandus
7 Ehitus 33 22 22 22 22 22 (EÜ) 1165/98; (EL) 549/2013; (EL) 2019/2152 Õigusaktist (EL) 2019/2152 kvartal, kvartal, aasta
tulenevad muudatused aasta
8 Ettevõtete 273 405 406 406 406 407 (EÜ) 295/2008; (EÜ) 138/2004 Õigusaktist (EL) 2019/2152 aasta aasta
majandusnäitajad tulenevad muudatused
(aasta)
9 Ettevõtete 63 192 192 192 193 193 (EL) 549/2013; (EL) 2019/2152 kvartal kvartal
majandusnäitajad
(kvartal)
10 Ettevõtluse 13 72 72 72 73 73 (EÜ) 177/2008; (EÜ) 295/2008 Õigusaktist (EL) 2019/2152 aasta aasta
demograafia tulenevad muudatused.
11 Sisekaubandus 15 57 57 57 57 57 (EL) 2019/2152 kuu, kvartal kuu, kvartal
Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Jrk nr Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või
näitajate 2023 2024 2025 2026 2027 moment
3 020 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739
12 Välismaiste 33 42 42 42 42 42 (EÜ) 716/2007 Õigusaktist (EL) 2019/2152 aasta aasta
tütarettevõtete tulenevad muudatused
majandusnäitajad
13 Tööstus 22 175 176 176 176 176 (EMÜ) 3924/91; (EL) 549/2013; (EL) kuu, aasta kuu, aasta
2019/2152
14 Rahvamajandus 159 1325 1360 1397 933 953 (EÜ) 2516/2000; (EÜ, Euratom) 1287/2003; Õigusaktist (EL) 2019/2152 kuu, kvartal, kuu, kvartal,
(EÜ) 1365/2006; 2007/436/EÜ; (EÜ) tulenevad muudatused. aasta aasta
716/2007; (EÜ) 295/2008; (EL) 549/2013;
2014/335/EL, Euratom; (EL) 2019/2152
15 Ostujõu pariteet 275 275 275 275 275 (EÜ) 1445/2007 aasta aasta
16 Valitsemissektori 45 1 227 888 708 729 742 (EÜ) 1221/2002; (EÜ) 501/2004; (EÜ) SDDS+ standardi juurutamisega kuu, kvartal, kuu, kvartal,
rahandus 1222/2004; (EÜ) 1161/2005; (EL) 549/2013; lisandub Statistikaameti aasta aasta
majandusstatistikasse kaks uut
andmekategooriat. Vastavalt
Euroopa Keskpanga
Statistikakomitee nõuetele on
Statistikaamet koostöös Eesti
Pangaga kohustatud täiendavalt
koguma ja esitama statistikat
laenu- ja hoiuste kohustuste
kohta.
17 Tarbijahinnaindeks 6 606 607 607 607 608 (EL) 2016/792 kuu kuu
18 Eluaseme hinnaindeks 4 101 101 101 101 101 (EL) 1176/2011; (EL) 93/2013; (EL) 2016/792 kvartal kvartal
19 Tootja- ja 17 473 473 474 474 474 (EÜ) 1165/98; (EL) 2019/2152 kuu kuu
ehitushinnaindeksid
20 Impordi- ja 5 96 96 96 96 96 (EL) 549/2013; (EÜ) 1165/98; (EL) 2019/2152 kuu kuu
ekspordihinnaindeks
21 Elektrienergia ja 4 26 26 26 26 26 (EL) 2016/1952 poolaasta poolaasta
maagaasi hind
22 Energeetika 180 296 296 297 297 297 (EÜ) 1099/2008 Alustatud on energiastatistika kuu, aasta kuu, aasta
aja- ja asjakohastamisega.
23 Põllumajandus 122 380 431 425 419 352 (EÜ) 138/2004 kuu, aasta kuu, aasta
Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Jrk nr Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või
näitajate 2023 2024 2025 2026 2027 moment
3 020 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739
24 Põllumajandussaaduse 69 26 23 20 18 20 Eesmärk on anda teavet põllumajandussaaduste aasta aasta
d ressursi ja kasutamise kohta. Avaliku huvi
esindaja Maaeluministeerium.
25 Põllumajanduse 83 42 0 0 0 (EÜ) nr 2018/1091 Üle kolme aasta
struktuuriuuring või nelja
aasta
26 Kalakasvatus 1 37 35 33 29 33 (EÜ) 762/2008 aasta aasta
27 Kalapüük 3 7 7 7 6 7 (EÜ) 1921/2006; (EÜ) 216/2009; (EÜ) aasta aasta
217/2009; (EÜ) 218/2009
28 Loomakasvatus ja 40 284 253 223 193 220 (EÜ) 1165/2008 kuu, kvartal, kuu, kvartal,
lihatootmine aasta aasta
29 Piim ja selle 18 89 79 70 60 69 96/16/EÜ kuu, aasta kuu, aasta
kasutamine
30 Taimekasvatus 22 563 358 307 243 276 (EÜ) 543/2009 aasta aasta
31 Infotehnoloogia 80 132 122 130 131 131 (EÜ) 808/2004 Õigusaktist (EL) 2019/2152 aasta aasta
ettevõttes tulenevad muudatused
32 Teadus- ja 34 143 131 143 142 142 1608/2003/EÜ Õigusaktist (EL) 2019/2152 aasta aasta
arendustegevus tulenevad muudatused
33 Innovatsioon** 1 268 290 268 271 271 1608/2003/EÜ Õigusaktist (EL) 2019/2152 üle kahe aasta
tulenevad muudatused aasta
34 Turism, majutus ja 45 581 581 582 582 582 (EL) 692/2011 kuu, kvartal, kuu, kvartal,
toitlustus aasta aasta
35 Veetransport 23 51 51 51 51 51 2009/42/EÜ kuu, kvartal kuu, kvartal,
aasta
36 Veondus 23 62 62 62 62 62 (EÜ) 1365/2006; (EL) 2018/974 kvartal kvartal
37 Kaubavedu 27 209 209 209 209 210 (EL) 70/2012 nädal kvartal, aasta
maanteedel
38 Transpordi ja 50 44 44 44 44 44 Eesmärk on anda teavet arengu jälgimiseks ja kuu, aasta kuu, aasta
liikuvuse arengukava uute tegevuste planeerimiseks transpordi ja
liikuvuse valdkonnas. Avaliku huvi esindaja on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
39 Õhutransport 10 14 14 14 14 14 (EÜ) 437/2003 kvartal kvartal
Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Jrk nr Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või
näitajate 2023 2024 2025 2026 2027 moment
3 020 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739
40 Raudteetransport 26 30 30 30 30 30 (EÜ) 91/2003; (EL) 2018/643 kuu, kvartal, kuu, kvartal,
aasta aasta
41 Vabad ametikohad ja 25 17 24 25 25 8 (EÜ) 453/2008 kuu kvartal
tööjõu liikumine
42 Töötasud ja 83 435 428 429 428 446 (EÜ) 450/2003; Muudatused tulenevalt kuu, üle kuu, kvartal,
tööjõukulud (EÜ) 530/1999 registriandmete kasutusele nelja aasta aasta
võtmisest (EÜ) 450/2003).
43 Väliskaubandus 31 848 845 847 846 841 (EÜ) 638/2004; (EÜ) 471/2009; (EL) Alates 2021. aastast kogub kuu, kvartal kuu, kvartal
2019/2152 andmeid Eesti Panga asemel
statistikaamet.
44 Laevastikupõhised 44 48 46 48 53 (EL) 2017/1004 aasta aasta
majandus- ja
sotsiaalnäitajad
Rahvastik
45 Rahvastik 102 73 88 95 96 96 (EL) 328/2011; (EL) 1260/2013 kuu, aasta 1. jaanuar,
kuu, aasta
46 Ränne 5 8 10 11 11 11 (EÜ) 862/2007 aasta aasta
47 Rahva ja eluruumide 412 352 389 388 389 (EÜ) 763/2008 iga 10 aasta 31. detsember
registripõhine loendus tagant
48 Rahvastikuprognoos 0 44 0 0 0 Eesmärk on koostada Eesti rahvastikuprognoos iga viie 1. jaanuar
ja piirkondlik rahvastikuprognoos. Avaliku huvi aasta tagant
esindaja on Sotsiaalministeerium.
Sotsiaalelu
49 Heaolu 86 1 054 1 022 616 1 044 1050 (EÜ) 1177/2003; (EL) 2019/1700; (EL) Õigusaktist (EL) 2019/2152 kvartal, aasta
2020/256, lisaks EUROMOD mudel, mille tulenevad muudatused aasta, üle
eesmärk on hinnata poliitikameetmete (maksud, kümne aasta
toetused) leibkondade sissetulekutele, inimeste
töötamise stiimulitele, tulude ebavõrdsusele,
vaesuse määrale ja riigieelarvele. Avaliku huvi
esindajad on Rahandusministeerium ja
Sotsiaalministeerium
Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Jrk nr Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või
näitajate 2023 2024 2025 2026 2027 moment
3 020 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739
50 Heaolu arengukava 67 22 19 22 40 40 Eesmärk on anda teavet heaolu aasta aasta
tulemusvaldkonnas arengute jälgimiseks, uute
tegevuste planeerimiseks ja ellu viimiseks.
Avaliku huvi esindaja on Sotsiaalministeerium.
51 Lõimumispoliitika 21 2 2 2 4 4 Eesmärk on anda teavet lõimumispoliitika aasta aasta
kujundamiseks ja ellu viimise jälgimiseks.
Avaliku huvi esindaja on Kultuuriministeerium.
52 Sotsiaalne kaitse 102 6 5 6 11 11 (EÜ) 458/2007 aasta aasta
53 Tervis 7 4 45 453 7 7 (EÜ) 1338/2008 aasta, üle aasta
kuue aasta
54 Tööhõive 241 795 795 768 542 772 (EÜ) 1338/2008; (EL) 2019/1700 Õigusaktist (EL) 2019/2152 kuu, kvartal, kuu, kvartal,
tulenevad muudatused aasta aasta
55 Tööelu 76 56 56 84 311 81 Eesmärk on pakkuda ülevaadet tööga hõivatute, kuu, kvartal, kuu, kvartal,
majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku, töö- ja aasta, üle aasta
tööajakorralduse, töötervishoiu, töötasustamise, kuue aasta
töötajate arendamise, kaasamise ja kollektiivse
töösuhte kohta Eestis. Avaliku huvi esindaja on
Sotsiaalministeerium.
56 Haridus 109 362 355 362 355 364 (EÜ) 1552/2005; (EÜ) 452/2008; (EL) Õigusaktist (EL) 2019/2152 aasta, igal aasta
549/2013;(EL) 2019/1700 tulenevad muudatused viiendal
aastal, igal
kuuendal
aastal
57 Huviharidus 2 2 9 2 9 1 Eesmärk on anda teavet huvihariduse kohta aasta aasta
UNESCOle. Avaliku huvi esindaja on
Haridusministeerium.
58 Kultuur 243 535 441 416 569 456 Eesmärk on anda olulist teavet kultuuri aasta, igal aasta
valdkondade (film, muuseum, muusika, kolmandal
rahvakultuur, raamatukogu, ringhääling, sport, aastal
teater, trükitoodang, elanike kultuuris
osalemine) kohta. Avaliku huvi esindaja on
Kultuuriministeerium.
Eri valdkondade statistika
Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu
Jrk nr Nimetus Väljund- Maksumus (tuhat eurot) Õiguslik alus Metoodika muudatus Sagedus Periood või
näitajate 2023 2024 2025 2026 2027 moment
3 020 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739
59 Piirkondlik statistika 150 169 Eesmärk on anda olulist teavet piirkondade aasta, igal aasta
olukorra kohta. Avaliku huvi esindaja on teisel aastal
Rahandusministeerium.
60 Säästev areng 58 199 199 199 199 199 Eesmärk on anda ülevaade Eesti jätkusuutlikust aasta aasta
arengust, mis lähtub üleilmsetest säästva arengu
eesmärkidest ning strateegias „Säästev Eesti 21“
seatud põhieesmärkidest. Avaliku huvi esindaja
Riigikantselei.
61 Eesti 2023 strateegia 123 100 106 113 119 127 Eesmärk on anda ülevaade Eesti arengust, mis aasta aasta
lähtub strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas
seatud põhieesmärkidest. Avaliku huvi
esindajad ministeeriumid ja Riigikantselei.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate
statistikatööde loetelu“
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistika-
tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2023.–2027.
Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu
õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.
Riikliku statistika programmi üheks oluliseks lähtepunktiks on erinevate valdkondade
poliitikate kujundamiseks ja ellu viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike
eesmärkide hindamiseks vajalikku statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna
eest vastutav ministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks
metoodikate väljatöötamiseks ja tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning
andmete jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas.
Viimastel aastatel on Euroopa Liidu tasandil õigusakte vastu võetud väga lühikese rakendus-
ajaga. See on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidu kohustusliku statistika tegemiseks
vajalikud arendustööd on koondunud nii lühikesele ajale, et selles ajagraafikus ei ole võimalik
leida vajalikku arendusressurssi ega rahalisi vahendeid olemasolevast eelarvest. Vaatamata
Statistikaameti pingutustele need arendused õigeks ajaks lõpetada võib see kaasa tuua
olukorra, et Eesti ei jõua määrustes kehtestatud tähtajal kõiki kohustuslikke andmeid esitada,
sest metoodika ja tehnoloogia arendamiseks ei jätku ressurssi.
Eeltoodud riskide vähendamiseks tegutseb Statistikaameti algatusel loodud ministeeriumide
ja Riigikantselei esindajatest koosnev riikliku statistika töörühm. Töörühma ülesanne on
valdkondlike statistikavajaduste varajane seire, vajalike nähtuste ja näitajate teadvustamine,
erinevate valdkondlike arenguvajaduste prioriseerimine lähtudes õigusaktide väljatöötamise ja
kehtestamise ajakavadest ning lahenduste pakkumine uute vajaduste rahastamiseks. Töörühma
kohtumistel on Statistikaamet tutvustanud ka riikliku statistika rahastamisega seotud
väljakutseid. Lisaks on Statistikaamet juhtinud tähelepanu ameti kaasamise olulisusele
ministeeriumide poolt EL poliitikakujundamise varases faasis (Eesti aruandluskohustus EL
ees, statistikavajadused poliitikate tulemuslikkuse hindamiseks) ka teistes poliitika-
kujundamise võrgustikes, näiteks EL asjade koordinatsioonikogus.
Statistikaameti programmi eelarve on aastatel 2023–2027 samas suurusjärgus, selle keskmine
aastamaksumus on ligikaudu 13,3 mln ja kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmi-
perioodil 66,4 mln eurot. Samas Euroopa Liidu liikmesriikide tasemel kokku lepitud
kohustuslike statistikatööde maht kasvab, 2023. a moodustab EL kohustuslik statistika 93%
statistikaprogrammi eelarvest. Samas on jätkuv nõudlus ka riiklike strateegiate ja valdkondlike
arengukavade mõõdikute väljatöötamise ja selleks statistika tegemise järele. Euroopa Liidus
kavandamisel olevate ja hiljuti vastuvõetud statistikamääruste rakendamiseks vajab Statistika-
amet hinnanguliselt aastatel 2023–2027 lisarahastust 13 mln eurot. Amet on analüüsinud
sisemisi kokkuhoiu- ja EL-poolse rahastuse võimalusi, millest on selgunud, et seadusega
pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks, sh EL kohustusliku statistika tootmiseks, on
vältimatult vaja leida lähiaastatel lisarahastust.
Statistikaametil on eelarves püsimiseks vaja jätkuvalt vaadata üle statistikatööde sisu ehk
väljundnäitajate koosseis ja näitajate seosed erinevate statistikatööde vahel. Eesmärgiks on
1
endiselt vähendada süsteemselt väljundnäitajate arvu ehk toota riiklike statistikatööde
koosseisus ainult olulise tähtsusega väljundnäitajaid ja analüüsida valdkondliku statistika
osaliselt tellimustööna tegemise võimalusi. Selleks vaatab Statistikaamet kriitilise pilguga üle
nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel tehtava statistika ning räägib tehtavad
muudatused partneritega läbi.
Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaie Koskaru-Nelk (kaie.koskaru-
[email protected], tel 625 9199, ametist lahkunud), partnerlussuhete juht Jaana Tael
(
[email protected], tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik (
[email protected], tel 625 9342),
Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakonna riigimajade projektijuht Silver Salla (
[email protected], tel 5850 4107).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja
17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti
tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub
riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.
RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö
kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajate arv, sagedus, periood või
moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.
Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd,
mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline
statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole
teada (ebaregulaarne statistika).
Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri vald-
kondade statistika valdkondadeks. Põhistatistika töödes avaldatakse põhiosa loetletud väljund-
näitajatest statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Eba-
regulaarsete statistikatööde ja põhistatistika arendustööde kohta ei ole võimalik teavet esitada,
sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst. Väljundnäitajad seisuga 31.10.2022 on
esitatud eelnõu seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andme-
baasides.
Lisaks statistikatööde loetelus esitatud statistikatöödele (nn programmilistele statistika-
töödele) teeb statistikaamet programmiväliseid statistikatöid ka tellimustöödena. Statistika-
tööde loetelus ega seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd
tehakse vastavalt sõlmitud lepingutele.
Võrreldes kehtiva Statistikaameti statistikatööde loeteluga on välja jäetud eksperimentaal-
statistika, registrite ja andmehalduse statistikatööd, sest hetkel rahastatakse eksperimentaal-
statistika ja andmehalduse tegevusi programmiväliselt ning registritega seonduvad kulud
arvestab Statistikaamet põhistatistikatööde koosseisu. ELi ja siseriiklikud peamised otsustajad
soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja kvaliteetselt, samas
riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja ajakohasuse tagamiseks on
vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust) ja andmehaldust, seda eriti
uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne.) uurimiseks. 2020. aastani rahastati
eksperimentaalstatistika tööd ühekordsete toetustega, mille toel moodustati tugev meeskond
andmeteaduse rakendamiseks statistika tegemisel. 2020. aasta COVID-19 kriisiolukord näitas
väga hästi sellise statistikatöö püsiva rahastamise vajadust. Statistikaamet tegi 2021.–2025. a
statistikaprogrammis ettepaneku lisada eksperimentaalstatistika riikliku statistika programmi
osaks, aga rahastamist need tööd riikliku statistikana ei leidnud.
2
Eelnevast tulenevalt on statistikatööde koondmaksumusest välja jäetud tellimustöödeks (sh
eksperimentaalstatistikaks) arvestatud eelarve ja andmehalduseks kavandatud eelarve. 2022. a
võttis Statistikaamet kasutusele uue kulumudeli, mis annab parema ülevaate tööde
maksumusest. Võrreldavuse tagamiseks on 2022. a statistikatööde maksumusi korrigeeritud
võrreldavaks 2023. a tööde maksumustega. Samuti on võrreldavuse huvides 2022. a tööde
koguarvust maha võetud andmehalduse ja registrite tööd. Maksumuse muudatustest
2023. aastal võrreldes 2022. aasta loeteluga annab infot tabel 1.
Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus
2022 2023
Statistikatöö liik Maksumus, Arv Maksumus, Arv
tuhat eurot tuhat eurot
Keskkond 565 4 790 6
Majandus 7 333 40 9 737 38
Rahvastik 992 3 493 4
Sotsiaalelu 2 587 11 2 838 10
Eri valdkondade statistika 199 2 299 3
Kokku 11 675 61 14 157 61
Keskkonnastatistikasse on lisandunud vee- ja metsandusstatistika, mida amet tegi varem
tellimustöödena, kuid alates 2023. aastast on võimalik seoses RES rahastusega lisada riikliku
statistika programmi. Majandusvaldkonna statistikatööde arv on vähenenud seoses ekspordi-
ja impordihinnaindeksite statistika ühendamise, töötasude ja tööjõukulude regulaarse ja
tsüklilise statistika ühendamise ning ettevõtete infotehnoloogiaalase statistika ühendamisega.
Sotsiaalstatistikast on rahvastikustatistikasse tõstetud rahvastikuprognoos, kultuuristatistikas-
se on seoses riigieelarve rahastusega lisandunud kultuuris osalemise uuring. Heaolustatistikas-
se lisas amet EUROMODi uuringu, mis võimaldab hinnata poliitikameetmete (nt maksude ja
toetuste) mõju eraisikute ja leibkondade toimetulekule ning tööelus osalemisele. Piirkondlik
statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda vald-
kondliku metoodika alusel, samas lisandub 2024. aastal riikliku statistika programmi üle-
eestiline elanike kohalike avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuring Rahandu-
sministeeriumile. 2023. aastast alates ei avalda Statistikaamet enam kuritegevuse statistikat.
Ülesannete dubleerimise vähendamiseks avaldab nimetatud statistikat Justiitsministeerium.
Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised
arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel. Tabelist 2 selgub, et
2023. aastal Euroopa Liidu õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus
moodustab 93% tööde kogumaksumusest.
Tabel 2. Statistikatööde jaotus tellimuse alusel
2022 2023
Statistikatöö liik Arv Maksumus, Arv Maksumus,
tuhat eurot tuhat eurot
Euroopa Liidu õigusakti alusel 48 10 828 48 13 154
Riigisisese tellimuse alusel 13 847 13 1 003
Kokku 61 11 675 61 14 157
3
2.1. Põhistatistika
Riiklikuks statistikaks vajalikke andmeid kogutakse administratiivsetest allikatest ehk andme-
kogudest ning uuringutega. Tabelis 3 on toodud allikad põhistatistikavaldkondade lõikes.
Tabel 3. Andmeallikate arv statistikavaldkondade lõikes 2023. aastal
Keskkond Majandus Rahvastik Sotsiaal- Eri vald- Kokku
elu kondade
statistika
Administratiiv- 11 58 33 21 22 145
allikad
Uuringud, sh 3 92 14 109
Ettevõtte- 3 88 9 100
uuringud
Isiku-uuringud 4 5 9
Kokku 14 150 33 35 22 254
2.1.1. Keskkond
2023. aastal võrreldes 2022. aastaga lisandus keskkonna põhistatistikatööde hulka vee- ja
metsandusstatistika, mida varem tehti tellimustöödena. Kokku tehakse 6 statistikatööd
eeldatava maksumusega 790 tuhat eurot. Riikliku statistika hulka lisandusid veekasutuse
statistika, mida tehakse Maaeluministeeriumi andmevajaduste jaoks, ning metsandusstatistika
Keskkonnaministeeriumi valdkonna arengute jälgimise jaoks.
Taimekaitsevahendite tööd on sisuliselt täiendatud ja muudetud statistikatööde loetelus
taimekaitsevahendite ja taimetoitainete tööks. Selle koosseisus oleva taimekaitsevahendite
põllumajandusliku kasutamise tsüklilise töö jaoks kogutakse andmeid 2026. aastal ja
tulemused avaldatakse 2027. aastal. Kui on üleeuroopaliselt olemas digitaalsed administratiiv-
andmed (nt e-põlluraamat), tehakse statistikat alates 2028. aastast iga aasta kohta. Kui
digitaalselt kättesaadavaid alusandmeid kõikides liikmesriikides ei ole, siis tehakse uuring igal
teisel aastal. Alates 2026. aastast lisandub taimekaitsevahendite ja taimetoitainete töösse EL
õiguse alusel ka toitainebilansside tsükliline töö, mida tehakse igal 5. aastal. Mõlemat tööd
tehakse uue põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse alusel. Bilansi koostab
Eurostat, Eesti saadab selle koostamiseks vajalikud andmestikud, mis valmivad samuti iga viie
aasta tagant. Samas osa bilansi sisendeid, näiteks mineraalväetiste andmed pannakse kokku
igal aastal, orgaaniliste väetiste andmed igal kolmandal aastal.
Perioodil 2023–2027 tehakse keskkonna valdkonnas suuri metoodikamuudatusi. Nimelt
muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna
siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. Sel aastal arendab Statistikaamet
sarnaselt eelmistele aastale nende arvepidamiste kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid iga-
aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid leida igal liikmesriigil enda eelarvest,
Eestis aastatel 2023–2027 ligikaudu 2,6 mln eurot.
2.1.2. Majandus
Majandusvaldkonnas tehakse kokku 38 statistikatööd eeldatava maksumusega 9,74 mln eurot.
4
Valdkonnas valmistatakse ette mitmeid metoodikamuudatusi:
1. Suurim muudatus on seotud makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümber-
kujundamisega. Euroopa Liidus on läbirääkimisel määruse ettepanek, millega
muudetakse määrust (EL) nr 549/2013 ja tunnistatakse kehtetuks 11 rahvamajanduse
arvepidamise valdkonna õigusakti. Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahva-
majanduse arvepidamiste (sisend-väljundtabelid, SKP) digitaliseerimine, tähtaegade
lühendamine, valdkondade vaheline vastavuse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks vajab
statistikaamet aastatel 2023–2027 6,2 mln eurot. 2023-2026 riigi eelarvestrateegia
protsessis eraldati arendustöödeks 4,1 mln eurot.
2. Uuest Euroopa Liidu ettevõtlusstatistika raammäärusest ((EL)2019/2152) tulenevalt
vaadatakse üle vähemalt 8 statistikatöö metoodika ja väljundnäitajad. Muudatused
rakenduvad vastavalt nimetatud raammääruse rakendusaktide vastuvõtmisele ja nendes
sätestatud rakendamise tähtaegadele. Õigusakti rakendamisega seotud lisakulud on
aastatel 2023–2027 ligi 1,9 mln eurot.
3. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöös on plaanis hakata keskmist palka arvutama
registriandmete põhjal, kasutades andmeid maksu- ja tolliameti TÖR (töötamise
register) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja
töötuskindlustusmakse deklaratsioon) ühendatud andmebaasist. Varasemalt avaldati
andmeid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi maakonna
tasemel. Edaspidi on plaanis avaldada andmeid detailsemalt kahekohalise EMTAKi
järgi ametiala ja maakonna tasemel.
4. Lisaks on alustatud avaliku huvi esindajatega energiastatistika asja- ja ajakohastamist.
Energiastatistika ajakohastamise vajadusele on tähelepanu juhtinud mitmel korral nii
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Keskkonnaministeerium. 2020.
aastal kaardistati arendamist vajavad teemad. 2022. a võeti vastu EL määrus, millega
ajakohastatakse energiastatistikat. Teemadega edasiminek programmiperioodil on
otseselt seotud täiendava ressursivajadusega 2,6 mln eurot. Statistikavaldkond tuleb
Eestis alles välja arendada, kuid 2023. a eelarves selleks otstarbeks vahendeid
eraldatud ei ole.
Tsüklilise sagedusega statistikatöid on neli:
1. Iga nelja aasta tagant läbi viidav põllumajanduse struktuuriuuring, mille eesmärk on
uurida majapidamise tegevust kompleksselt, sh maa omandivormi, juhtimist, taime- ja
loomakasvatust, tööjõudu, muid tulutoovaid tegevusi jms. Andmeid kogutakse 2023.
aastal ja avaldatakse 2024. aastal.
2. Iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö „Innovatsioon“, mille eesmärk on anda teavet
ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta, on alates 2021. aastast riikliku
statistika loetelus. Innovatsioon on ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime
peamisi tegureid. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis
EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse.
2022. aasta kohta avaldatakse statistika 2023. aastal. Varem toetas selle Euroopa Liidu
õigusaktide alusel tehtava töö tegemist Eurostat, kuid alates 2021 tuleb töö tegemise
iga-aastane 268 tuhande euro suurune kulu katta riigieelarvest. Siseriikliku vajaduse
katmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud tellimus-
leping, EL määrustega pandud kohustusi kaetakse teiste statistikatööde arvelt.
3. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöö koosseisus tehtava töötasu struktuuriuuringu
eesmärk on anda teavet töötajate tunnitasude kohta ametiala, tegevusala, hariduse,
vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi ning tuua välja töötajate brutokuutöötasu
5
ja brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi. Andmeid
kogutakse 2023. ja avaldatakse 2024. aastal.
4. Ebaregulaarse statistikatööna jätkub statistikatöö „Laevastikupõhised majandus- ja
sotsiaalnäitajad“, mille eesmärk on koguda riikliku programmi „Eesti riiklik töökava
kalandussektori bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike
lähteandmete kogumiseks 2022.‒2024. aastal“ täitmiseks majandusnäitajaid ja teha
statistikat laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa.
2.1.3. Rahvastik
2023. aastal liikus rahvastikuprognooside tsükliline töö sotsiaalstatistika valdkonnast
rahvastikuvaldkonda. Tööde ettevalmistus algab 2023. aastal ja andmed avaldatakse 2024.
aastal. Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 493 tuhat eurot. Maksumuse
mitmekordne vähenemine 2022. aastaga võrreldes tuleneb statistikatöö „Rahva ja eluruumide
loendus“ aktiivse arendus- ja kogumisperioodi lõppemisest.
Euroopa Komisjon avaldab EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse eelnõu 2022.
aasta lõpus, selle rakendamise kuludeks on Statistikaamet aastatel 2025–2026 hinnanud kokku
576 tuhat eurot, edaspidi lisandub iga-aastane varasemast täpsema ja uutes valdkondades
tehtava statistika kulu. Nii määruse rakendamiseks kui statistikategemiseks on Eestil vaja leida
lisarahastust.
2.1.4. Sotsiaalelu
Sotsiaalstatistikasse lisandub 2023. aastal kultuuristatistikasse kultuuris osalemise uuringu
läbiviimine ning heaolustatistikasse EUROMODi mudeli koostamine, mis annab infot
poliitikameetmete mõju kohta inimeste ja leibkondade heaolule. Lisaks rahvastikuprognooside
statistikatöö liikumisele rahvastikustatistika alla ei avalda Statistikaamet 2023. aastal enam
kuritegevuse statistikat. Kokku tehakse 10 statistikatööd eeldatava maksumusega 2,59 mln
eurot.
Kultuuriministeerium on avaldanud soovi, et Statistikaamet viiks tsüklilise tööna 2023. a läbi
kultuuris osalemise uuringu, mille eesmärk on anda teavet elanike kultuuris osalemise
harjumuste, kultuuriharrastuste ja nendega seotud sotsiaalsete aspektide kohta. Kuna eelmise
uuringu maht ületas selleks ettenähtud eelarvet märkimisväärselt, alustas Statistikaamet
järgmise uuringu 2022. a läbirääkimisi tellijaga, et vaadata vajadused läbi ja leida nende
rahuldamiseks täiendav rahastus. 2023–2026 riigi eelarvestrateegia protsessi tulemusena oli
võimalik uuringu riikliku statistika hulka lisada.
Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega
uue sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendatakse sotsiaalstatistika
aluseid, suurendatakse statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta
oleks võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima muudatusena lisandub alates 2026.
aastast kohustuslikuna leibkondade eelarve uuring, mis on aluseks tarbijahinnaindeksi
arvutamisele. Määruse rakendamisega kaasnevaid eelarvestamata kulusid on aastatel 2023–
2027 2,1 mln eurot.
2.1.5. Eri valdkondade statistika
2023. aastal tehakse eri valdkondade statistikatöödena vaid üks, säästva arengu statistikatöö,
maksumusega 199 tuhat eurot. Piirkondlik statistika avaldatakse ja maksumus arvestatakse
üldpõhimõttena teiste põhistatistika valdkondade koosseisus, kuid alates 2024. aastast viib
6
Statistikaamet tsüklilise statistikana läbi riikliku statistika koosseisus ka Eesti elanike kohalike
avalike teenuste ja elukeskkonnaga rahulolu uuringut.
Alates 2021. aastast on seoses Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta oktoobris heaks kiidetud
ja Riigikogu poolt 2021. aasta mais vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti
2035“ tekkinud vajadus ka uue statistikatöö tegemiseks. Statistikaametile on ülesandeks tehtud
riiklikult kokku lepitud näitajate koondamine ja tootmine. Statistikaamet on alustanud Eesti
2035 näitajate tootmisega ja näitajate välja töötamisega tellimustöödena. Alates 2023. aastast
on Eesti 2023 strateegiaga seotud statistika tootmine riikliku statistika programmi osa.
2.2. Statistilised registrid, andmehaldus ja klassifikaatorite süsteemi juhtimine
Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on 2022. aastal arvatud registreid andme-
allikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis väljatoomine
ei ole enam asjakohane.
Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andme-
halduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult
riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige
riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad
andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada.
Statistikaametile on eraldatud rahalised vahendid Eesti taaskäivituskava (RRF) digiriigi
komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja proaktiivseks". Digi-
pööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus selle oluline sisuline
komponent. Taaskäivituskavast on tegevus rahastatud aastatel 2021–2025, alates 2026. aastast
peab vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks riigieelarves planeerida. 2023.–2026. a
riigi eelarvestrateegiasse tegi Statistikaamet ka vastava lisarahastustaotluse, kuid see ei leidnud
toetust. Tegemist on ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii
Rahandusministeeriumi kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse,
mistõttu on väljakutseks selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise rahastamine. On
oluline märkida, et tõhus andmehaldus on üks peamisi võimalusi, kuidas muuta ka riikliku
statistikaprogrammi elluviimine tõhusamaks (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks
administratiivsete andmete kasutamiseks statistikatöödes).
3. Eelnõu mõjud
Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja
riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse,
rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste
hindamiseks. Piisava rahastuse puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvus-
vaheliste kohustuste ja võrreldavuse tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste
andmete tootmine (SKP, tarbijahinnaindeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad).
4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Statistikatööde loetelus on 2023. aastal 61 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieel-
arvesse planeeritud 2023. aastaks 14,2 mln eurot. Riigi eelarvestrateegias riikliku statistika
tegemiseks planeeritud vahendid ajavahemikul 2023–2027 statistikatöö liigi järgi on esitatud
tabelis 4.
7
Tabel 4. Statistikatööde maksumuseks planeeritud vahendid riigieelarves ja EL
õigusaktide rakendamise lisavajadused
Maksumus, tuhat eurot
2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
Põhistatistika 14 157 13 517 13 007 13 007 12 739 66 427
Lisavajadused 2 127 2 217 2 836 2 591 3 225 12 996
Kavandamisel ja hiljuti vastu võetud EL statistikamääruste rakendamise kuludeks aastatel
2023–2027 on Statistikaamet hinnanud 17 mln eurot, millest 4,1 mln eurot eraldati Statistika-
ametile 2023.–2026. a riigi eelarvestrateegia protsessis. Rahandusministeeriumiga koostöös
esitati eelarvetaotlus ühe valdkonna (makromajanduse statistika) arendamiseks ja
ministeeriumide täiendavate statistikavajaduste lisamiseks riikliku statistika hulka kogu-
summas 7,9 mln eurot perioodil 2023–2026. Taotlus rahuldati 5,2 mln euro ulatuses, millest
4,1 mln kulub rahvamajanduse arvepidamise arendamiseks ning 1,1 mln uute statistika-
vajaduste riiklikku statistika hulka lisamiseks (vt tabel 5).
Tabel 5. Uus riiklik statistika
2023 2024 2025 2026 2027
Uus riiklik statistika (tuhat eurot) 355 421 257 590 324
Keskkonnaministeerium
Metsandusstatistika tootmine 2 2 2 2 3
Kultuuriministeerium
Kultuuris osalemise uuringu läbiviimine 170 75 50 202 89
Maaeluministeerium
Veevõtu ja -kasutuse andmete tootmine 3 3 3 3 4
Riigikantselei, ministeeriumid
Eesti 2035 tegevuskava näitajate tootmine ja 100 106 112 119 126
avaldamine
Rahandusministeerium
EUROMOD mudeli tootmine kavandatavate toetuste ja 80 85 90 95 101
maksude mõju hindamiseks eraisikute ja leibkondade
sissetulekutele
Kohaliku omavalitsuse rahulolu-uuringu läbiviimine 150 169
5. Eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile
ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
8
Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse Arvestatud. RES protsessi tulemusena on
Teadusministeerium „Statistikaameti 2023.-2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu. Esitame võimalik Eesti 2035 statistikatöö riikliku
siiski paar märkust, mida palume arvestada. statistika hulka arvata.
Väljundnäitajate tabelist on puudu viide tabelile HTG14. Palume selgitada, mis on selle
põhjuseks. Samuti palume täpsustada, kuidas on plaanis edasi liikuda Eesti 2035
arengustrateegia indikaatorite tootmisega. Soovime, et EE2035 näitajad lisataks
statistikatööna programmi.
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta. Arvestatud
Sotsiaalministeerium toetab statistikatööde programmi täiendamist koos vastava
eelarvega lisataotlustes välja toodud töödega.
Välisministeerium Välisministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. Võtame teadmiseks
Palume Statistikaameti tööde nimekirjas säilitada statistika, mida Välisministeerium 1. Väliskaubanduse andmed avaldatakse
kasutab strateegilises planeerimises: Statistikaameti väliskaubanduse
rakenduses ja andmetabelitena.
1. Teenuste eksport ja import riigi järgi (tabel VKT13) ning kaupade eksport ja import
riigi lõikes (tabel VK10_3). 2. Diasporaa suuruse osas on Statistika-ameti
andmeteadlased proovinud hinnangut
Välisministeeriumi hinnangul on majandusdiplomaatia tegevussuunas vajalik, et anda, kuid selleks oleme kasutanud muid
teenuste ekspordis oleks täiendatavalt eristatav riigi ja teenusegrupi ristlõige. Eesti ja välismaiseid allikaid ning need ei
Selgitava näitena: kuidas on ajas muutunud IT teenuste ekspordimaht Jaapanisse või ole ametlik statistika.
Singapuri. Varasemalt on Eesti Pank sellise detailsuse suutnud lisaks põhitabelile 3. Viimastel aastatel on välisturiste olnud
Välisministeeriumi tarbeks eritööna välja tuua. Eestis väga vähe võrreldes varasemate
aastatega ja Statistikaamet on rakendanud
2. Sisserännanute arv lähtekohariigi ja sünniriigi alusel (tabel RVR09) on avaldatavatele andmetele rangemaid
konfidentsiaalsuse reegleid. Seega kõiki
Rändevoogude statistika tõlgendamisel on Välisministeeriumi töös oluliseks andmeid samal ajal kuude, riikide ja
konteksti andvaks taustanäitajaks Eesti diasporaa suurus. Sihistame võõrsil elava maakondade/linnade kaupa ei olnud
eestlaskonna kaasamisel Eestis sündinud isikute tagasipöördumise määra, mis sõltub võimalik avaldada. Turismi taastumisega
nii konkreetse perioodi tagasipöördujate arvust (avaldab Statistikaamet) kui ka aastal 2022 on andmeid saanud suuremas
hinnangust diasporaa suurusele, mida avaldatakse meile teada olevalt sporaadiliselt detailsuses avaldada kui paaril varasemal
ja kaudsetele hinnangutele tuginedes laiades vahemikes. Teeme ettepaneku määrata aastal. 2021. aastal vähenes majutatud
rändestatistikas tõsikindlaim meile teada olev diasporaa suuruse hinnang, mida siis välisturistide arv teatavasti 75% võrreldes
rändevoogude saldo suhtes iga-aastaselt korrigeerida. koroonapuhangu eelse 2019. aastaga.
Aasia riikide (elukohariigi järgi)
3. Majutatud ja majutatute ööbimised elukohariigi järgi (tabel TU131) majutatud moodustasid 2021. aastal 1.2%
välisriikides majutatutest, sh muudest
Teeme ettepaneku, sarnaselt eelnevate perioodide (2021-2025; 2022-2026) Aasia riikidest 0.9%. Üle 85% andsid
statistikatööde kavadele tehtud ettepanekutega, arendada detailsuse astmelt edasi Euroopa riikidest pärit majutatud. 2019.
statistikatabelit TU131. Tulenevalt vajadusest välisesinduste tööd planeerida, on aastal oli Aasia riikidest majutatuid küll
Välisministeeriumile väga oluline saada ööbimiste statistika näitajaid riikide lõikes 4.5% kogu välisriikide majutatutest, kuid
detailsemalt eristatuna. Näiteks kasvava turismi eksportregiooni Aasia vaates on vaid 1.4% andsid muud aasia riigid.
hetkel statistikas eristatud riigiti ööbimiste arvud vaid Jaapani, Hiina ja Lõuna-Korea
kohta. Praktikas vajame enamal määral riikide lõikes eristatud andmeid. Eesti kohta kokku on kõigi loetelus olevate
riikide andmed avaldatud kui seal ei esine
Teema on eriti oluline olukorras, kus Eesti turismisektorit on lühikese aja jooksul konfidentsiaalsust (vähemalt 3 majutus-
tabanud kaks suurt negatiivset nõudlusšokki. Covid-19 mõjul langes turismiteenuste asutuse andmed). Statistikaamet kasutab
aastane eksport nii 2020. a kui ka 2021. a rohkem kui miljardi euro võrra. Ukraina EL määrusega kehtestatud loendit
sõjale järgnevalt on Eesti turult pikaks ajaks kadunud Venemaa turistid ning majutatute elukohariigi määratlemiseks ja
õhuruumide sulgemise ja kõrgenenud kütusehindade tulemusena on meie regiooni seda EL tasandil muuta ei ole kavas. Muud
ligipääsetavus kaugemalt tulnud turistide jaoks oluliselt halvenenud. Olukorraga Aasia riigid moodustasid 2022 jaanuarist -
kohanemine toob välisturistide riiki meelitamisel kaasa tihedama konkurentsi Eesti ja septembrini vaid 0,9% kõikidest
meie lähinaabrite vahel. Oma turismisektorit püüavad toetada kõik riigid ning majutatud välisturistidest.
ööbimiste lähteriikide lõikes detailsem esitamine aitaks Välisministeeriumil ja teistel
siseriiklikel partneritel (EIS, MKM) turismisektori eksporti mõõdetavamalt ja Kui tulevikus rakendub Eesti majutus-
sihistatumalt toetada. asutustes digitaalne majutatute arvestuse
süsteem, siis võib tekkida võimekus teha
Välisministeerium kasutab strateegilise planeerimise mõõdikuna ka turismiteenuste statistikat rohkemate riikide kohta.
ekspordi kogumahtu, mida on seni avaldanud EAS koostöös Eesti Pangaga. Pikas
vaates oleks sarnaselt kaupade ja teenuste ekspordi näitajaga otstarbekas lülitada see Turismiteenuste ekspordi kogumahtu
mõõdik Statistikaameti põhitööde loetellu. on seni avaldanud EAS koostöös Eesti
Pangaga. Turismiteenus on hetkel
kajastatud Statistikaameti andmetabelis
VKT11.
Alates 2023. aastast saab hakata avaldama
ka aastast andmeid riikide ja maksebilansi
laiendatud teenuste (EBOPS 2010
klassifikaator) kaupa ehk teenuste
statistika on jaotatud riikide lõikes.
KultuuriministeeriumKultuuriministeerium on tutvunud Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2023.– Arvestatud. RES protsessi tulemusena on
2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu materjalidega ja selle seletuskirjas võimalik kultuuris osalemise uuring riikliku
esitatuga. Seal on viidatud, et arusaamatuste vältimiseks ja lisarahastuse siduvate otsuste statistika hulka arvata
puudumise tõttu 2023. aasta programmis kultuuris osalemise uuringu korraldamisega
praegu arvestatud ei ole. Pärast uuringu rahastamiseks vahendite eraldamist saab
programmi vastavalt täiendada. Teatame, et me ei kooskõlasta nimetatud eelnõu.
Kultuuriministeerium on teinud pingutusi tsüklilise statistikatööna planeeritud 2023. aasta
kultuuris osalemise uuringu toimumiseks ning arvestanud uuringu toimumisega 2023.
aastal tulenevalt Vabariigi Valitsuse korraldusest „Statistikaameti 2022.–2026. aastal
tehtavate statistikatööde loetelu“ 1 . Oleme teinud ettepaneku 2023. aasta kultuuris
osalemise uuringu eelarve vähendamiseks, vähendades uuringu küsimustiku mahtu,
valimi suurust ja lühendades uuringu korraldamise perioodi. Oleme sellele viidanud
kohtumistel Statistikaameti ja Rahandusministeeriumi esindajatega ning
Kultuuriministeeriumi vastuskirjas Statistikaameti lisaeelarve taotlusele riigieelarve
strateegiast (25.05.2022, dokument nr 6-2/912-2). Kultuuris osalemise 2023. aasta uuringu
andmed on aluseks „Eesti 2035“ arengustrateegia2 mõõdikule „kultuurielus osalemine“,
„Kultuuri arengukava 2021–2030“ 3 neljale mõõdikule, „Sidusa Eesti arengukava 2021–
2030“ 4 ühele mõõdikule ja Säästva Arengu strateegia 5 näitajale nr 18. Tegemist on
Kultuuriministeeriumi jaoks väga olulise uuringuga, mille tulemusi kasutatakse kultuuri-,
kultuuriväärtuste ja spordivaldkonnas erinevate tegevuste planeerimiseks ja mõjude
hindamiseks, eri arengukavade ning kultuuriprogrammi 2023–2026 mõõdikute seireks ja
tulemusaruandluseks. Uuringuga kogutakse võrreldavaid andmeid aastast 2015. Teistest
andmeallikatest vajalikke sisendandmeid ei saa.
Kultuuris osalemise uuringu mittekajastamine 2023. aasta statistikaprogrammis muudab
keerukaks Kultuuriministeeriumi tegevusvaldkondade arengukavade mõõdikute seire,
tulemusaruandluse ning tegevuste planeerimise ja elluviimise mitmel järgmisel aastal.
Loodame, et Statistikaameti (20.04.2022) esitatud lisaeelarve taotlus riigi eelarve-
strateegiasse ministeeriumidele valdkondlike arengukavade eesmärkide saavutamiseks
vajalike näitajate tootmiseks riikliku statistika koosseisus leiab Vabariigi Valitsuse
kooskõlastuse, mis võimaldaks ka teha järgmise kultuuris osalemise uuringu.
Majandus- ja Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2023.–2027. aastal Arvestatud osaliselt
Kommunikatsioonimin tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu järgnevate märkustega. 1. Nõustume
isteerium
1. Juhime tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on inflatsioon Eestis oluliselt 2. Meremajanduse statistika riigi
kiirenenud ning seetõttu ei pruugi Statistikaameti eelarve kasv olla kooskõlas riikliku eelarvestrateegia koostamise protsessis
statistika tegemise kuludega. Teadmistepõhiseks poliitikakujundamiseks ei ole piisav, rahastust ei leidnud.
3. Turismi satelliitkonto eelduseks olev
kui kogutakse vaid Eurostati poolt nõutud andmeid. Oluline on pakkuda Eesti
rahvamajanduse arvepidamise arendus
poliitikakujundajatele vajalikku andmestikku ning tegeleda süstemaatiliselt statistika leidis riigi eelarvestrateegia protsessis
ja selle kogumise protsesside arendamisega. Ilma kvaliteetse, kaasaegse ja ajakohase rahastuse, turismi satelliitkonto
statistikata ei saa teha riigi juhtimiseks vajalikke otsuseid. koostamise rahastust taotleme järgmiste
aastate RES protsessis.
2. Soovime üle rõhutada meremajanduse piisava detailsusega statistika kogumise ja 4. Sõnastust täpsustatud
meremajanduse juhtimislaua sisustamise teema. Oleme ka varasemalt 5. Maavarade statistika RES protsessis
rahastust ei leidnud. Statistikaamet
Statistikaametiga sel teemal suhelnud ja jõudnud järeldusele, et meremajanduse
plaanib tahastust taotleda järgmise aasta
statistika ei ole hetkel piisava detailsusastmega kättesaadav, mis omakorda pärsib riigi eelarvestrateegia koostamisel.
tulevikuotsuste tegemist.
3. Teeme ettepaneku lisada Statistikatööde programmi hiljemalt aastaks 2025 turismi
satelliitkonto info olemasolu või samaväärse info saamise võimalus. Taotleme
turismistrateegiast 2022-2025 tulenevate turismiandmete, sh turismi satelliitkonto
tootmise arvamist riikliku statistika hulka. See on üks olulisemaid andmeallikaid, mis
kajastab turismi mõju lisaks turismiettevõtetele ka turismiga kaudsemalt seotud
sektoritele. Taotleme andmete senisest sagedasemat avaldamist. Seni on seda tehtud
tellimustööna.
4. Juhime tähelepanu, et Digiühiskonna 2030 arengukavas pole andmehalduse ja -
teaduse oivakeskuste teemal räägitud Statistikaametist kui asutusest, mis saab olema
oivakeskus. Taastekavast on tagatud rahastus andmekirjelduse ja andmekvaliteedi
tegevustele, mis on üks osa laiemast kompetentsikeskuse käivitamisest ehk
Statistikaamet on üks mitmest partnerist. Palume selles osas seletuskirja parandada.
Lisaks lükkame ümber väite, nagu poleks andmehalduse teema Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi üks riigiülestest andmete suuna prioriteetidest.
Palume see valeväide eemaldada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
rahastab Statistikaametis andmehalduse suuna tegevusi ning on ka varasemalt andnud
ja andmas edaspidigi toetust teiste suundade käivitamiseks/elluviimiseks.
5. Statistikat, mis puudutab maavarade (eriti just ehitusmaavarade) kasutamist, hetkel ei
kajastata. Oleme sellise ettepaneku teinud ja Statistikaametiga korduvalt arutanud,
kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud. See mõjutab prognooside tegemist ning
varustuskindlusele hinnangu andmist.
Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab Rahandusministeeriumi poolt saadetud Vabariigi Arvestatud. RES protsessi tulemusena on
Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2023.‒2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ võimalik Eesti 2035 statistikatöö riikliku
eelnõu järgmise märkusega. Toetame seletuskirjas lk.7 esitatud vajadust lisada loetellu statistika hulka arvata.
statistikatöö „Eesti 2035“ ning tagada Statistikaameti eelarvesse selleks püsiv rahastus 180
000 eurot aastas, selleks et oleks tagatud statistikatöö „Eesti 2035“ kvaliteet ja täidetud
riikliku statistika seaduse §4 lg 1.
Eesti Linnade ja Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2023.-2027. aastal Teadmiseks võetud
Valdade Liit tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu ettepanekuga lisada loetellu järgmised tööd, mis
on vajalikud avalike teenuste kujundamisel ja kvaliteedi tõstmisel (andmed Tallinna Tööõnnetuste ja hariduse osas on
kohta): võimalik Statistikaametist Tallinna kohta
• TH753 Tervena elatud aastad; andmeid saada tellimustööna.
• RAA0050 Turismi osa Tallinna SKPs;
Turismi osa Tallinna SKP-s: detailsuse tõttu
• TO01 Tööõnnetused (TAI); ei tehta regionaalset arvestust nii täpselt kui
• HT71 Avalik-õiguslike ülikoolide hariduskulutused; riiklikku SKP-d ja teostatavust tuleb soovi
• HTG14 Hariduskulutused finantseerimisallika järgi; korral hinnata, arvestades Statistikaameti
• HTG15 Eraõppeasutuste hariduskulutused; muu tööplaaniga ja ressurssidega.
• TD052 Kulutused teadus- ja arendustegevusele ja nende rahastamine; Kulutusi teadus- ja arendustegevuse
• eraldi võiks saada infot „laste ilmajäetuse määra“ kohta Tallinnas. andmeid ega andmeid tervena elatud aastate
kohta ei ole võimalik piirkondlikul tasemel
anda, kuna neid ei koguta piirkondliku
tunnuse alusel.