dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

C-682/22

Rahandusministeerium · 14. detsember 2022
Viit
1.1-21/9853-1
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-21 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.1-21/2022
Vastutaja
Helena Lehtis (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
28. detsember 2022

Failid

  • 📎001-C-682-22--ET.pdf367 KB
  • 📎002-C-682-22-1-1239035-EN-G288009.pdf454 KB
  • 📎002-C-682-22-1-1239035-ET-G288009.pdf440 KB
  • 📎002-C-682-22-1-1239035-FR-G288009.pdf471 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB

Sisu (failidest)

Vastuvõtmise kuupäev : 14/12/2022 Anonymised version Translation C-682/22–1 Case C-682/22 Request for a preliminary ruling Date lodged: 2 November 2022 Referring court: Upravni sud u Zagrebu (Croatia) Date of the decision to refer: 17 October 2022 Applicant: LM Defendant: Ministarstvo financija Republike Hrvatske, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak Request for a preliminary ruling submitted to the Court of Justice of the European Union pursuant to the second paragraph of Article 267 of the Treaty on the Functioning of the European, in conjunction with subparagraph (b) of the first paragraph thereof Applicant: LM […] Zagreb […] Defendant: MINISTARSTVO FINANCIJA, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak (Ministry of Finance, Administrative Judicial Service), Zagreb […] Question referred for a preliminary ruling: EN REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 17 OCTOBER 2022. – CASE C-682/22 Must Article 26(2)(c) of the Framework Agreement between the Government of the Republic of Albania and the Commission of the European Communities on the rules for cooperation concerning European Community financial assistance to the Republic of Albania in the framework of the implementation of the assistance under the instrument for pre-accession assistance, signed on 18 October 2007, be interpreted as excluding the power of a Member State, in this case the Republic of Croatia, to charge income tax on the remuneration which was paid in 2016 to one of its nationals, employed as a long-term expert, for tasks carried out in the territory of Albania concerning a project whose beneficiaries are State institutions of the Republic of Albania and which is financed by the European Union under the 2013 instrument for pre-accession assistance (IPA)? I. Subject matter of the dispute 1 The subject matter of the dispute is the lawfulness of charging income tax, and the local income tax supplement, on the remuneration received in 2016 for tasks carried out by the applicant as a long-term expert in Albania, concerning a project financed by the European Union under the 2013 instrument for pre-accession assistance (IPA). II. Facts 2 The Deutsche Stiftung für Internationale rechtliche Zusammenarbeit (German foundation for international legal cooperation; ‘IRZ’), established in Bonn (Germany), employed the applicant as an expert on matters relating to the judiciary to carry out tasks concerning Project No 346–900 ‘Consolidation of the Justice System in Albania (EURALIS IV)’. That project was financed by the European Union under the IPA 2013 national programme and a consortium, which included the IRZ, was selected for its implementation. 3 The applicant, a citizen of the Republic of Croatia, concluded a contract with the IRZ to carry out her tasks, under which, inter alia, she had to work (a minimum of) 220 working days in 2016. For that purpose, the applicant entered into a contract to rent a flat in Tirana (Albania) and performed her duties daily at an office in Tirana. Previously, the applicant had obtained a work permit and an identity card from the competent Albanian authorities, declared her residence in Albania, and had health insurance there. At the same time, the applicant owned a flat in the territory of the Republic of Croatia (p. 4 of the application), was married, and her children were already of age. 4 For carrying out her tasks as a long-term expert on the project described in greater detail in paragraph 2 of this application, IRZ paid the applicant remuneration for each month in 2016, which consisted of a salary and a subsistence allowance. In 2016, the applicant was paid a total of EUR 140 400.00, or HRK 1 061 113.30. 2 Anonymised version MINISTARSTVO FINANCIJA 5 The tax decision of the Ministarstvo financija, Porezna uprava, Područni ured Zagreb, Ispostava Trnje (Ministry of Finance, Tax Administration, Zagreb Regional Office, Trnje Branch) […] of 20 December 2017 found that in respect 2016 the applicant received income totalling HRK 1 069 614.96, of which HRK 1 061 113.30 relates to foreign income (for performing tasks as a long-term expert on the project in question). After applying the relevant deductions and tax rates, the applicant’s final total tax liability for income tax and local income tax supplement was set at HRK 458 045.30. 6 The applicant appealed against that tax decision of 20 December 2017. In her appeal, the applicant refers, inter alia, to Article 26(2)(c) of the Framework Agreement between the Government of the Republic of Albania and the Commission of the European Communities on the rules for cooperation concerning EC financial assistance to the Republic of Albania in the framework of the implementation of the assistance under the instrument for pre-accession assistance of 18 October 2007 because she considers that that article excludes the possibility of the Republic of Croatia subjecting the remuneration which she received as an expert in Albania to income tax. 7 In its decision […] of 22 November 2021, the defendant granted the appeal, annulled the above tax decision of 20 December 2017, and referred the case back for reconsideration. It is evident from that decision that the defendant disagrees with the applicant’s findings regarding the interpretation of Article 26(2)(c) of the Framework Agreement between the Government of the Republic of Albania and the Commission of the European Communities on the rules for cooperation concerning EC financial assistance to the Republic of Albania in the framework of the implementation of the assistance under the instrument for pre-accession assistance of 18 October 2007. However, since the tax authority of first instance did not correctly establish all the relevant factual circumstances regarding the amount of the applicant’s income and tax residence in the Republic of Croatia, the defendant annulled the decision issued at first instance and referred the case back to the authority of first instance for reconsideration. 8 The applicant brought an action before the Upravni sud u Zagrebu (Administrative Court, Zagreb). In her application, she requests that the first-instance decision of 20 December 2017 and the defendant’s decision of 22 November 2021 be annulled in their entirety. As a result of the action, administrative court proceedings were initiated in which the referring court decided to request a preliminary ruling from the Court of Justice of the European Union. III. Legal framework II. a. European Union law 9 Article 7(1) of Commission Regulation (EC) No 718/2007 of 12 June 2007 implementing Council Regulation (EC) No 1085/2006 establishing an instrument 3 Anonymised version REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 17 OCTOBER 2022. – CASE C-682/22 for pre-accession assistance (IPA) [OJ 2007 L 170, p. 1; ‘Commission Regulation (EC) No 718/2007’] provides: ‘The Commission and the beneficiary country shall conclude a framework agreement, in order to set out and agree on the rules for cooperation concerning EC financial assistance to the beneficiary country. Where necessary, the framework agreement may be complemented by a sectoral agreement, or sectoral agreements, covering component specific provisions.’ 10 Article 7(3) of Commission Regulation (EC) No 718/2007 of 12 June 2007 provides: ‘3. The framework agreement shall lay down, in particular, the provisions concerning: (k) the rules on taxes, customs duties and other fiscal charges.’ 11 Article 26(2)(c) of the Framework Agreement between the Government of the Republic of Albania and the Commission of the European Communities on the rules for cooperation concerning EC financial assistance to the Republic of Albania in the framework of the implementation of the assistance under the instrument for pre-accession assistance (IPA), signed on 18 October 2007 (‘Framework agreement of 18 October 2007’) provides: ‘(c) Profit and/or income arising from EC contracts shall be taxable in Albania in accordance with the national/local tax system. However, natural and legal persons, including expatriate staff, from Member States of the European Union or other countries eligible under IPA, executing Community financed contracts shall be exempted from those taxes in Albania’. II. b. Law of the Republic of Croatia 12 Article 3(1) of the Zakon o porezu na dohodak (Law on income tax) (Narodne novine No 177/04, 73/08, 80/10, 114/11, 22/12, 144/12, 43/13, 120/13, 125/13, 148/13, 83/14, 143/14, and 136/2015; ‘ZPD’) provides: ‘A resident is a natural person who is domiciled or habitually resident in the Republic of Croatia’. 13 Article 5 of the ZPD provides: ‘(1) Sources of income are receipts obtained from employment, self-employment, property and property rights, capital, insurance and other remuneration’. (2) The following shall constitute taxable income under this Law, according to the source of income specified in paragraph 1 of this Article: 4 Anonymised version MINISTARSTVO FINANCIJA 1. income from employment, 2. income from self-employment, 3. income from property and property rights, 4. income from capital, 5. income from insurance, 6. other income’. 14 Article 6(1) of the ZPD provides: ‘A resident’s income tax base shall be the total amount of income from employment, self-employment in accordance with paragraph 3 of this Article, property and property rights, capital, insurance and other income which the resident has received at home and abroad (unlimited tax liability), less the personal deduction referred to in Article 36 and/or Article 54 of this Law’. 15 Article 8(1) and (2) of the ZPD provides: ‘(1) Income tax shall be levied at a rate of 12% on a tax base of up to HRK 2 200.00, at a rate of 25% on a tax base between HRK 2 200.00 and HRK 13 200.00, and at a rate of 40% on a tax base above HRK 13 200.00. (2) Income tax under paragraph 1 of this Article shall be increased by a local income tax supplement imposed by local authorities pursuant to special provisions, and reduced where local authorities lay down a smaller proportion of income tax than that due to them under a special law’. 16 Article 37(3) of the ZPD provides: ‘Annual income tax shall be determined according to the tax base defined in Article 6 of this Law, and the amounts of advance tax paid on all declared income shall be deducted from the determined annual tax in accordance with Article 5 of this Law and the amount of tax to be paid or refunded shall be determined.’ 17 Article 38(1) of the Opći porezni zakon (Tax Code) (Narodne novine Nos 147/2008, 18/2011, 78/2012, 136/2012, 73/2013, 26/2015, and 44/2016; ‘OPZ’) provides: ‘(1) For the purposes of this Law, a taxable person shall be deemed to be domiciled where he or she owns or possesses a dwelling for a continuous period of at least 183 days in one or two calendar years. Staying in the dwelling shall not be required’. 5 Anonymised version REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 17 OCTOBER 2022. – CASE C-682/22 IV. Main arguments of the parties 18 In her application and the main proceedings, the applicant maintains that she is not subject to income tax on the remuneration paid to her in 2016 for carrying out the tasks of an expert in Albania as part of the EU-funded IPA 2013 project. She relies on Article 26(2)(c) of the Framework Agreement of 18 October 2007 because she considers that that article excludes the possibility of the Republic of Croatia charging income tax on the remuneration which she received as an expert in Albania. In addition, the applicant states that other experts, nationals of other Member States employed on the same project, were not subject to income tax in the Member States of which they are nationals. In addition, the applicant claims that Article 12 of the Protocol No 7 on the privileges and immunities of the European Union attached the Treaty on the Functioning of the European Union [OJ 2016 C 202, p. 266; ‘Protocol No 7’] also applies to her and consequently she is exempt from paying income tax on the remuneration in question paid for her participation as an expert in the above project. 19 In its defence, the defendant refers to the findings contained in the decision of 22 November 2021 (see paragraph 7 of the present application). In that decision, the defendant rejects the applicant’s arguments concerning Article 26 of the Framework Agreement of 18 October [2007], finds that that agreement is not binding on the tax authorities of the Republic of Croatia, and that Article 26(2)(c) of the Framework Agreement of 18 October [2007] excludes the right of the Republic of Albania to tax the remuneration in question of the applicant as a long- term expert. Therefore, as stated in that decision, Croatian income tax legislation applies to the remuneration which the applicant received as an expert in Albania in so far as the applicant is a resident of the Republic of Croatia. However, since the tax authority of first instance did not correctly establish all the relevant facts concerning the amount of the applicant’s income and tax residence in the Republic of Croatia, the defendant annulled the decision issued by the authority of first instance and referred the case back to it for reconsideration. 20 In the light of the foregoing, the referring court considers the parties’ arguments on the disputed issue of the interpretation of Article 26(2)(c) of the Framework Agreement of 18 October [2007] to be relevant. As regards the parties’ other contentions, the referring court considers that Protocol No 7 does not apply to the applicant; she is not a servant or official of the European Union, but rather was employed by a person selected to implement an EU-funded project. Moreover, it is not evident from the attestation of the EU Delegation in Albania of 4 November 2016, to which the applicant refers, that Protocol No 7 applies to her. Furthermore, the referring court considers that there is sufficient evidence of the applicant’s tax residency in the territory of Croatia in 2016 under the relevant national legislation since at that time the applicant owned a dwelling in the territory of Croatia (p. 4 of the application), which, for the purposes of Article 38(1) of the OPZ, in conjunction with Article 3(1) of the ZPD, is sufficient to establish her tax residency and the application of national income tax legislation. 6 Anonymised version MINISTARSTVO FINANCIJA V. Reasons for the request for a preliminary ruling 21 The essential issue in the present case is the interpretation of Article 26(2)(c) of the Framework Agreement of 18 October [2007] and the power to charge income tax on the remuneration of a long-term expert such as the applicant, a national of a Member State, employed in a third country as part of an EU-funded IPA project. 22 According to the case-law of the Court of Justice of the European Union, as a general rule, Member States retain the power of direct taxation within their purview. Nevertheless, in the exercise of that power the Member States must observe the restrictions which may result from EU law (judgment of 14 February 1995, Schumacker, C-279/93, EU:C:1995:31, paragraph 21). It is therefore important for the referring court to clarify whether such a restriction was laid down in Article 26(2)(c) of the Framework Agreement of 18 October [2007] and what the scope thereof is in so far as such restriction exists. 23 If the above provision of the Framework Agreement of 18 October [2007] is to be interpreted as conferring on the Republic of Albania the exclusive right to charge income tax on the remuneration received by long-term experts employed on an EU-funded IPA project, that precludes the possibility of a Member State, including the Republic of Croatia, charging income tax on remuneration such as that received by the applicant in the present case. Consequently, there is no possibility for the tax authorities of the Republic of Croatia to take proceedings in respect the applicant in order to establish an obligation to pay income tax on the foreign remuneration in question arising from the applicant’s performance of the tasks of a long-term expert on an IPA project. In the circumstances of the main proceedings, this would mean that there is no statutory basis for the taxation of the applicant’s remuneration in question by the Croatian tax authorities and that the defendant’s position is unjustified, and there are therefore sufficient grounds for the referring court to annul in its entirety the defendant’s decision of 22 November 2021 and decision of 20 December 2017 issued by the first-instance authority. In any event, the referring court would have an opportunity to rule on the compatibility with the law of the contested decisions of the Croatian tax authorities in a manner consistent with the correct interpretation of the provision of the Framework Agreement of 18 October 2007 in question. 24 Some doubts in this regard are raised by the fact that certain categories of experts employed on the project, including long-term experts such as the applicant, who are nationals of the Member States, are exempt from income tax in Albania on that remuneration. The question arises whether that exemption opens up the possibility for the Member States to charge income tax on that remuneration of long-term experts who are their nationals. Related to this is also the question of the purpose of such an exemption – whether it is merely intended to protect the independence of employed (long-term) experts, nationals of the Member States, from the possible influence of the beneficiary country of an IPA project through tax measures, or whether such an exemption is also intended, in addition, to 7 Anonymised version REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 17 OCTOBER 2022. – CASE C-682/22 enable the Member States to tax the remuneration of their nationals who are employed as long-term experts on an EU-funded project. 25 If the provision of the Framework Agreement of 18 October 2007 in question is to be interpreted other than as set out in paragraph 23 of the present application, that is to say, if it is to be interpreted as not excluding the power of a Member State to charge income tax on the remuneration received by its nationals employed as long-term experts, then taxation of the remuneration of persons such as the applicant is governed by Croatian tax legislation and (possibly) international conventions for the avoidance of double taxation. The consequence of this interpretation is that the Framework Agreement of 18 October [2007] in question does not place a restriction on the Republic of Croatia’s power to charge income tax on remuneration such as that received by the applicant, which coincides with the defendant’s position in the contested decision of 22 November 2021 (see paragraph 7 of the present application). In that case, the referring court should examine whether there is an obligation on the part of the applicant to pay income tax under the ZPD and (possibly) the Convention for the avoidance of double taxation with respect to taxes on income and capital concluded between the Government of the Republic of Croatia and the Government of the Republic of Albania (Narodne novine – međunarodni ugovori No 13/95; ‘Convention for the prevention of double taxation with Albania’). Before such an examination, however, the disputed issue of the interpretation of Article 26(2)(c) of the Framework Agreement of 18 October [2007] must be resolved. 26 In view of the foregoing, the referring court decided, pursuant to the second paragraph of Article 267 of the Treaty on the Functioning of the European, in conjunction with subparagraph (b) of the first paragraph thereof, to refer a question to the Court of Justice of the European Union for a preliminary ruling, as set on the first page of this application. […] 8 Anonymised version Vastuvõtmise kuupäev : 14/12/2022 Anonüümseks muudetud versioon Tõlge C-682/22–1 Kohtuasi C-682/22 Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 2. november 2022 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Upravni sud u Zagrebu (Zagrebi halduskohus, Horvaatia) Eelotsusetaotluse kuupäev: 17. oktoober 2022 Kaebaja: LM Vastustaja: Ministarstvo financija Republike Hrvatske, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak Eelotsusetaotlus Euroopa Kohtule Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lõike 2 alusel koostoimes artikli 267 lõike 1 punktiga b. KAEBAJA: LM […] Zagreb […] VASTUSTAJA: MINISTARSTVO FINANCIJA, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak (rahandusministeerium, vaiete menetlemise osakond), Zagreb […] Eelotsuse küsimus: ET EELOTSUSETAOTLUS 17.10.2022 – KOHTUASI C-682/22 Kas Albaania Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel 18. oktoobril 2007 allkirjastatud raamlepingu, millega sätestatakse Euroopa Ühenduse ühinemiseelse rahastamisvahendi raames Albaania Vabariigile antava rahalise abiga seotud koostöö eeskirjad, artikli 26 lõike 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et see välistab liikmesriigi, käesoleval juhul Horvaatia Vabariigi õiguse maksustada tulumaksuga tasu, mida 2016. aastal maksti Horvaatia Vabariigi kodanikule, kes töötas pikaajalise eksperdina Albaania territooriumil projekti juures, mille puhul abisaajad on Albaania Vabariigi riigiasutused ja mida rahastab Euroopa Liit ühinemiseelse rahastamisvahendi IPA 2013 raames? I Vaidluse ese 1 Vaidluse esemeks on küsimus, kas on õiguspärane maksustada tulumaksuga ja kohaliku täiendava tulumaksuga tasu, mis on saadud aastal 2016 ülesannete eest, mida kaebaja täitis pikaajalise eksperdina Albaanias ja mis olid seotud Euroopa Liidu poolt ühinemiseelse rahastamisvahendi IPA 2013 raames rahastatud projektiga. II Faktilised asjaolud 2 Deutsche Stiftung für Internationale rechtliche Zusammenarbeit (Saksamaa rahvusvahelise õigusalase koostöö sihtasutus; edaspidi „IRZ“), asukohaga Bonnis (Saksamaa), võttis kaebaja tööle kohtueksperdina projektiga nr 346–900 „Kohtusüsteemi konsolideerimine Albaanias (EURALIS IV)“ seotud ülesannete täitmiseks. Kõnealust projekti rahastas Euroopa Liit IPA 2013 riikliku programmi raames, projekti elluviimiseks valiti aga konsortsium, mille koosseisu kuulus ka IRZ. 3 Kaebaja, Horvaatia Vabariigi kodanik, sõlmis oma ülesannete täitmiseks IRZga lepingu, mille alusel pidi ta muuhulgas aastal 2016 töötama (vähemalt) 220 päeva. Selleks sõlmis kaebaja korteri üürilepingu Tiranas (Albaania) ja täitis igapäevaselt oma tööülesandeid Tiranas asuvas kontoris. Eelnevalt oli kaebaja saanud asjaomastelt Albaania riigiasutustelt tööloa ja isikutunnistuse, deklareerinud oma elukohana Albaania ja seal oli tal ka tervisekindlustus. Samal ajal kuulus kaebajale ka korter Horvaatia Vabariigis (kaebuse lk 4), ta oli abielus ja tema lapsed olid juba täisealised. 4 Pikaajalise eksperdi ülesannete täitmise eest käesoleva taotluse punktis 2 täpsemalt kirjeldatud projekti juures maksis IRZ kaebajale 2016. aastal iga kuu eest tasu, mis koosnes töötasust ja eluasemetoetusest. 2016. aastal maksti kaebajale kokku 140 400 eurot ehk 1 061 113,30 Horvaatia kunat. 5 Oma 20. detsembri 2017. aasta maksuotsuses märkis Ministarstvo financija, Porezna uprava, Područni ured Zagreb, Ispostava Trnje (rahandusministeerium, maksuamet, Zagrebi piirkondlik amet, Trnje linnaosa osakond […], et 2016. aasta eest sai kaebaja kokku tulu summas 1 069 614,96 Horvaatia kunat, millest 2 Anonüümseks muudetud versioon RAHANDUSMINISTEERIUM 1 061 113,30 Horvaatia kunat on välismaalt saadud tulu (pikaajalise eksperdi ülesannete täitmise eest ülaltoodud projekti juures). Pärast asjakohaste mahaarvamiste ja maksumäärade rakendamist määrati kaebajale lõplikult tasumisele kuuluvat tulumaksu ja kohalikku täiendavat tulumaksu 458 045,30 Horvaatia kunat. 6 Kaebaja kaebas kõnelause 20. detsembri 2017. aasta maksuotsuse edasi. Oma kaebuses viitab kaebaja muuhulgas Albaania Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 18. oktoobri 2007 raamlepingu, millega sätestatakse Euroopa Ühenduse ühinemiseelse rahastamisvahendi raames Albaania Vabariigile antava rahalise abiga seotud koostöö eeskirjad, artikli 26 lõike 2 punktile c, sest ta on seisukohal, et ülaltoodud artikkel välistab võimaluse, et tasu, mille ta sai eksperdina Albaanias, oleks tulumaksuga maksustatav Horvaatia Vabariigis. 7 Vastustaja rahuldas oma 22. novembri 2021. aasta otsusega [...] kaebuse, tühistas 20. detsembri 2017. aasta maksuotsuse ja suunas asja uuesti läbivaatamisele. Sellest otsusest ilmneb, et vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega Albaania Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 18. oktoobri 2007 raamlepingu, millega sätestatakse Euroopa Ühenduse ühinemiseelse rahastamisvahendi raames Albaania Vabariigile antava rahalise abiga seotud koostöö eeskirjad, artikli 26 lõike 2 punkti c tõlgendamise kohta. Võttes aga arvesse, et esimese astme maksuhaldur ei teinud nõuetekohaselt kindlaks kõiki olulisi faktilisi asjaolusid seoses kaebaja tulu suuruse ja tema maksuresidentsusega Horvaatia Vabariigis, tühistas teine menetluspool esimese astme maksuhalduri otsuse ja saatis asja uuesti läbivaatamiseks tagasi esimese astme maksuhaldurile. 8 Kaebaja esitas kaebuse Upravni sud u Zagrebule (Zagrebi halduskohus). Selles taotleb kaebaja esimese astme maksuhalduri 20. detsembri 2017. aasta otsuse ja vastustaja 22. novembri 2021. aasta otsuse tühistamist tervikuna. Kaebuse esitamise tulemusel algatati halduskohtumenetlus, mille raames otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. III Õigusraamistik II Liidu õigus 9 Komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT 2007, L 170, lk 1) (edaspidi „komisjoni määrus (EÜ) nr 718/2007“) artikli 7 lõige 1 sätestab: „Komisjon ja abisaaja riik sõlmivad raamlepingu, et sätestada ja leppida kokku ühenduselt abisaajale riigile antava rahalise abiga seotud koostöö eeskirjad. Vajadusel võib raamlepingut täiendada valdkondliku lepingu või 3 Anonüümseks muudetud versioon EELOTSUSETAOTLUS 17.10.2022 – KOHTUASI C-682/22 valdkondlike lepingutega, mis hõlmavad konkreetset rahastamisvahendit käsitlevaid sätteid“. 10 Komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 718/2007 artikli 7 lõike 3 punkt k sätestab: „3. Eelkõige kehtestatakse raamlepingus sätted, mis on seotud järgmisega: k) maksude, tollimaksude ja muud maksustamisega seotud eeskirjad; 11 Albaania Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel 18. oktoobril 2007 allkirjastatud raamlepingu, millega sätestatakse Euroopa Ühenduse ühinemiseelse rahastamisvahendi raames Albaania Vabariigile antava rahalise abiga seotud koostöö eeskirjad (edaspidi „18. oktoobri 2007. aasta raamleping“), artikli 26 lõike 2 punkt c sätestab: „c) EÜga sõlmitud lepingust tulenev kasum või tulu maksustatakse Albaanias riikliku/kohaliku maksusüsteemi kohaselt. Füüsilised ja juriidilised isikud, sh Euroopa Liidu liikmesriikidest ja muudest IPA kohaldamisalaga hõlmatud riikidest pärit töötajad, kes elavad ajutiselt väljaspool oma koduriiki, täites ühenduse vahenditest rahastatavaid lepinguid, on Albaanias neist maksudest vabastatud“. II b Horvaatia Vabariigi õigus 12 Tulumaksuseaduse (Zakon o porezu na dohodak) (Narodne novine nr 177/04, 73/08, 80/10, 114/11, 22/12, 144/12, 43/13, 120/13, 125/13, 148/13, 83/14, 143/14, 136/2015; edaspidi „tulumaksuseadus“) artikli 3 lõige 1 sätestab: „Resident on füüsiline isik, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on Horvaatia Vabariigis“. 13 Tulumaksuseaduse artikkel 5 sätestab: „1) Tuluallikaks on palgatulu, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest saadud tulu, varast ja varalistest õigustest saadud tulu, kapitalitulu, kindlustushüvitis ja muudest tasudest saadud tulu. 2) Tulu, mis on maksustatav käesoleva seaduse kohaselt, jaotub käesoleva artikli lõikes 1 määratletud tuluallikate alusel järgmiselt: 1. palgatulu, 2. füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest saadud tulu, 3. varast ja varalistest õigustest saadud tulu, 4. kapitalitulu, 4 Anonüümseks muudetud versioon RAHANDUSMINISTEERIUM 5. kindlustushüvitis, 6. muu tulu“. 14 Tulumaksuseaduse artikli 6 lõige 1 sätestab: „Residendi tulumaksuga maksustatav summa on järgmiste tulude kogusumma: palgatulu, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest käesoleva artikli lõike 3 kohaselt saadud tulu, varast ja varalistest õigustest saadud tulu, kapitalitulu, kindlustushüvitis ja muu tulu, mida resident on saanud riigis ja välismaal (piiramatu maksukohustus), vähendatuna personaalsete mahaarvamiste võrra, mis on ette nähtud käesoleva seaduse artikli 36 ja/või artiklis 54“. 15 Tulumaksuseaduse artikli 8 lõiked 1 ja 2 sätestavad: „1) Tulumaksumäär on 12%, kui maksustatav summa on kuni 2200 Horvaatia kunat, 25%, kui maksustatav summa jääb vahemikku 2200 kuni 13 200 Horvaatia kunat, ja 40%, kui maksustatav summa on suurem kui 13 200 Horvaatia kunat. 2) Käesoleva artikli lõike 1 kohast määra suurendatakse tulumaksu kohaliku täiendava tulumaksu võrra, mille kehtestavad kohaliku omavalitsuse üksused eraldi õigusaktide alusel, ja vähendatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksused kehtestavad väiksema tulumaksuosa kui see, mis neile eriseaduse alusel maksmisele kuulub“. 16 Tulumaksuseaduse artikli 37 lõige 3 sätestab: „Iga-aastane tulumaks arvestatakse käesoleva seaduse artiklis 6 määratletud maksustatava summa alusel, arvestatud aastasest tulumaksust arvatakse käesoleva seaduse artikli 5 kohaselt maha kõigi viidatud tuluallikate eest ettemaksena tasutud maksusummad ja määratakse tasumisele kuuluv või tagastatav maksusumma“. 17 Maksukorralduse seaduse (Opći porezni zakon) (Narodne novine nr 147/2008, 18/2011, 78/2012, 136/2012, 73/2013, 26/2015, 44/2016) (edaspidi „maksukorralduse seadus“) artikli 38 lõige 1 sätestab: „1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse maksukohustuslane selle riigi residendiks, kus talle kuulub elukoht või kus ta omab elukohta järjest vähemalt 183 päeva ühe või kahe kalendriaasta jooksul. Elukohas viibimine ei ole nõutav“. IV Poolte peamised argumendid 18 Oma kaebuses ja kohtumenetluse käigus jäi kaebaja seisukohale, et tasu, mida maksti talle 2016. aastal eksperdi ülesannete täitmise eest Albaanias Euroopa Liidu rahastatud projekti IPA 2013 raames, ei ole tulumaksuga maksustatav. Kaebaja viitab 18. oktoobri 2007. aasta raamlepingu artikli 26 lõike 2 punktile c, sest on seisukohal, et ülaltoodud artikkel välistab võimaluse, et tasu, mille ta sai 5 Anonüümseks muudetud versioon EELOTSUSETAOTLUS 17.10.2022 – KOHTUASI C-682/22 eksperdina Albaanias, oleks tulumaksuga maksustatav Horvaatia Vabariigis. Lisaks väidab kaebaja, et teised eksperdid ehk teiste liimesriikide kodanikud, kes töötasid sama projekti juures, ei pidanud tasuma tulumaksu liikmesriikides, mille kodanikud nad on. Veelgi enam, kaebaja viitab asjaolule, et tema suhtes on kohaldatav ka ELTLle lisatud protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (ELT 2016, C 202, lk 266, edaspidi „protokoll nr 7“) artikkel 12, mille tulemusena on ta vabastatud tulumaksu maksmisest tasudelt, mis on talle makstud nimetatud projektis eksperdina osalemise eest. 19 Vastustaja viitab oma vastuses kaebusele 22. novembri 2021. aasta otsuses sisalduvatele väidetele (vt käesoleva eelotsusetaotluse punkt 7). Viidatud otsuses lükkab teine vastustaja ümber kaebaja argumendid, mis on seotud 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu artikliga 26, leiab, et see leping ei ole Horvaatia Vabariigi maksuhalduritele siduv ja et 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu artikli 26 lõike 2 punkt c välistab Albaania Vabariigi õiguse maksustada kaebaja kui pikaajalise eksperdi kõnealune tasu. Seetõttu, nagu on märgitud viidatud otsuses, on tasu suhtes, mille kaebaja sai eksperdina Albaanias, kohaldatav Horvaatia maksuõigus, sest kaebaja on Horvaatia Vabariigi resident. Võttes aga arvesse, et esimese astme maksuhaldur ei teinud nõuetekohaselt kindlaks kõiki olulisi faktilisi asjaolusid seoses kaebaja tulu suuruse ja tema maksuresidentsusega Horvaatia Vabariigis, tühistas vastustaja esimese astme maksuhalduri otsuse ja saatis asja viimasele uuesti läbivaatamiseks tagasi. 20 Ülaltoodu kontekstis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus oluliseks poolte argumente, mis on seotud 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu artikli 26 lõike 2 punkti c tõlgendamisega. Poolte ülejäänud argumentide puhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et protokoll nr 7 ei ole kaebaja suhtes kohaldatav; kaebaja ei ole Euroopa Liidu töötaja ega ametnik, vaid tema tööandjaks oli ELi rahastatava projekti elluviimiseks väljavalitud üksus. Samuti ei kinnita 4. novembri 2016. aasta tõend, mille saatis ELi delegatsioon Albaanias ja millele kaebaja viitab, et tema suhtes oleks kohaldatav protokoll nr 7. Veelgi enam, eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et liikmesriigi asjaomaste õigusnormide alusel on piisavalt tõendeid, et kaebaja oli 2016. aastal Horvaatia maksuresident, võttes arvesse, et kaebaja omandisse kuulus korter Horvaatia territooriumil (kaebuse lk 4), mis maksukorralduse seaduse artikli 38 lõike 1 kohaselt koosmõjus tulumaksuseaduse artikli 3 lõikega 1 on piisav selleks, et teha kindlaks kaebaja maksuresidentsus ja kohaldada tema suhtes liikmesriigi maksuõigust. V Eelotsuseküsimuse põhjendus 21 Käesolevas asjas on olulisel kohal õigusküsimus, mis on seotud 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu artikli 26 lõike 2 punkti c tõlgendamisega ja õigusega maksustada tulumaksuga sellise pikaajalise eksperdi tasu nagu kaebaja kui ELi liikmesriigi kodanik, kes töötab ELi rahastatud IPA projekti raames kolmandas riigis. 6 Anonüümseks muudetud versioon RAHANDUSMINISTEERIUM 22 Euroopa Kohtu praktika kohaselt säilitavad liikmesriigid üldjuhul oma pädevuse piires otseste maksudega seotud volitused. Neid volitusi kasutades peavad liikmesriigid aga järgima erandeid, mis võivad tuleneda liidu õigusest (14. veebruari 1995. aasta kohtuotsus Schumacker, C-279/93, EU:C:1995:31, punkt 21). Seetõttu on eelotsusetaotluse esitanud kohtu jaoks oluline selgitada välja, kas selline erand on sätestatud 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu artikli 26 lõike 2 punktis c, ja kui selline piirang on olemas, siis milline on selle ulatus. 23 Kui 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu sätet tuleb tõlgendada nii, et see annab Albaania Vabariigile ainuõiguse maksustada tulumaksuga tasu, mida saavad ELi rahastatava IPA projekti juures töötavad pikaajalised eksperdid, välistab see võimaluse, et liikmesriik, sh Horvaatia Vabariik, saab maksustada tulumaksuga sellise tasu, nagu tasu, mille sai kaebaja käesolevas asjas. Tulemusena on välistatud võimalus, et Horvaatia Vabariigi maksuhaldurid viiksid kaebaja suhtes läbi maksumenetluse, et teha kindlaks tema kohustus tasuda tulumaks kõnealuselt välismaalt saadud tulult ehk tasult, mille kaebaja sai IPA projekti juures pikaajalise eksperdi ülesannete täitmise eest. Eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja asjaoludel tähendaks see, et Horvaatia maksuhalduritel ei ole seaduslikku alust kaebaja kõnealuse tasu maksustamiseks ja et vastustaja seisukoht on põhjendamatu, mille tulemusena tekiks eelotsusetaotluse esitanud kohtul piisav alus vastustaja 22. novembri 2021. aasta otsuse ja esimese aseme maksuhalduri 20. detsembri 2017. aasta otsuse tühistamiseks. Igal juhul oleks eelotsusetaotluse esitanud kohtul võimalik otsustada Horvaatia maksuhaldurite vaidlustatud otsuste õiguspärasuse üle viisil, mis on kooskõlas 18. oktoobri 2007. aasta raamlepingu asjaomase sätte õige tõlgendusega. 24 Ülaltoodu kontekstis tekitab kahtlusi asjaolu, et teatavad projekti juures töötavate liikmesriikide kodanikest ekspertide kategooriad, sh ka pikaajalised eksperdid, nagu kaebaja, on Albaanias vabastatud nende tasude tulumaksust. Seega tekib küsimus, kas see vabastus loob liikmesriikidele võimaluse maksustada liikmesriigi kodanikest pikaajaliste ekspertide kõnealused tasud tulumaksuga. Sellega on seotud ka sellise maksuvabastuse eesmärk – kas see on mõeldud ainult liikmesriikide kodanikest (pikaajaliste) ekspertide sõltumatuse kaitsmiseks IPA projekti toetusesaaja riigi võimaliku mõju eest maksumeetmete kujul, või on selline vabastus mõeldud lisaks ka selleks, et liikmesriigid saaksid maksustada tasud, mida saavad liikmesriikide kodanikud ELi rahastatud projekti juures pikaajaliste ekspertidena töötades. 25 Kui 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu asjaomast sätet tuleb tõlgendada erinevalt käesoleva eelotsusetaotluse punktis 23 esitatud tõlgendusest ehk kui seda tuleb tõlgendada nii, et see ei välista liikmesriigi õigust maksustada tulumaksuga tasu, mida tema kodanik on saanud pikaajalise eksperdina, siis reguleerib selliste isikute nagu kaebaja tasude maksustamist Horvaatia maksuõigus ja (vajadusel) rahvusvahelised topeltmaksustamise vältimist käsitlevad lepingud. Sellise tõlgenduse tulemuseks on see, et 18. oktoobri [2007. aasta] raamleping ei piira Horvaatia Vabariigi õigust maksustada tulumaksuga selliseid tasusid, nagu sai 7 Anonüümseks muudetud versioon EELOTSUSETAOTLUS 17.10.2022 – KOHTUASI C-682/22 kaebaja, mis kattub teise menetluspoole seisukohaga, mis on esitatud 22. novembri 2021. aasta vaidlustatud otsuses (vt käesolevas eelotsusetaotluse punkt 7). Sellisel juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus kohustatud uurima, kas kaebajal on kohustus tasuda tulumaks tulumaksuseaduse ja (vajadusel) Horvaatia Vabariigi valitsuse ja Albaania Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud lepingu tulu- ja omandimaksu topeltmaksustamise vältimise kohta (Narodne novine – rahvusvahelised lepingud nr 13/95; edaspidi „Albaaniaga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping“) kohaselt. Enne sellist uurimist tuleb aga lahendada vaidlusalune 18. oktoobri [2007. aasta] raamlepingu artikli 26 lõike 2 punkti c tõlgendamise küsimus. 26 Võttes arvesse ülaltoodut otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus ELTL artikli 267 lõike 2 alusel koostoimes artikli 267 lõike 1 punktiga b esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse, mis on märgitud käesoleva eelotsuse taotluse esimesel leheküljel. […] 8 Anonüümseks muudetud versioon Vastuvõtmise kuupäev : 14/12/2022 Version anonymisée Traduction C-682/22 – 1 Affaire C-682/22 Demande de décision préjudicielle Date de dépôt : 2 novembre 2022 Juridiction de renvoi : Upravni sud u Zagrebu (Croatie) Date de la décision de renvoi : 17 octobre 2022 Partie requérante : LM Partie défenderesse : Ministarstvo financija Republike Hrvatske, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak Demande de décision préjudicielle présentée à la Cour de justice de l’Union européenne conformément à l’article 267, deuxième alinéa, TFUE, lu conjointement avec l’article 267, premier alinéa, sous b), TFUE PARTIE REQUÉRANTE : LM [OMISSIS] Zagreb [OMISSIS] PARTIE DÉFENDERESSE : MINISTARSTVO FINANCIJA, Samostalni sektor za drugostupanjski upravni postupak [Ministère des Finances, service en charge de la procédure administrative de second niveau], Zagreb, [OMISSIS] FR DEMANDE DE DECISION PREJUDICIELLE 17. 10. 2022 – AFFAIRE C-682/22 – 1 Question préjudicielle : L’article 26, paragraphe 2, sous c), du Framework Agreement between the Government of the Republic of Albania and the Commission of the European Communities on the rules for co-operation concerning EC-Financial Assistance to the Republic of Albania in the framework of the implementation of the assistance under the Instrument for Pre-Accession Assistance [accord-cadre conclu entre le gouvernement de la République d’Albanie et la Commission des Communautés européennes sur les règles de coopération concernant l’aide financière octroyée par les Communautés européennes à la République d’Albanie dans le cadre de la mise en œuvre de l’aide allouée au titre de l’instrument d’aide de préadhésion], signé le 18 octobre 2007, doit-il être interprété en ce sens qu’il exclut la compétence d’un État membre, en l’espèce la République de Croatie, de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants ayant été versés au cours de l’année 2016 à un ressortissant de cet État membre, en tant qu’expert à long terme, pour une mission accomplie sur le territoire de l’Albanie au titre d’un projet dont les bénéficiaires sont des institutions publiques de la République d’Albanie et qui est financé par l’Union européenne dans le cadre de l’instrument d’aide de préadhésion IAP 2013 ? I. Objet du litige 1 Le litige a pour objet le bien-fondé de l’assujettissement à l’impôt sur le revenu et à la surtaxe d’impôt sur le revenu des montants perçus au cours de l’année 2016 pour la mission accomplie par la requérante en tant qu’expert à long terme en Albanie au titre d’un projet financé par l’Union européenne dans le cadre de l’instrument d’aide de préadhésion IAP 2013. II. Cadre factuel 2 La Fondation allemande pour la coopération juridique internationale (Deutsche Stiftung für Internationale rechtliche Zusammenarbeit ; ci-après, la « fondation IRZ »), ayant son siège en Allemagne, à Bonn, a engagé la requérante en tant qu’expert juridique pour travailler au titre du projet no 346-900 « Consolidation du système juridique en Albanie (EURALIS IV) ». Le projet mentionné a été financé par l’Union européenne dans le cadre du programme national IAP 2013 et un groupement de sociétés commerciales ainsi que la fondation IRZ ont été sélectionnés pour sa mise en œuvre. 3 Aux fins de l’accomplissement d’une mission, la requérante, ressortissante de la République de Croatie, a conclu avec la fondation IRZ un contrat en vertu duquel elle devait notamment travailler au cours de l’année 2016 (au minimum) 220 jours ouvrables. La requérante a conclu, à cette fin, à Tirana, Albanie, un contrat de bail pour un logement et a exercé ses activités quotidiennement au bureau de Tirana. La requérante a obtenu auparavant des autorités albanaises compétentes une autorisation de travail et un titre d’identité ; elle a déclaré être domiciliée en 2 Version anonymisée MINISTARSTVO FINANCIJA Albanie et elle y bénéficiait d’une couverture au titre de l’assurance santé. Au cours de cette même période, la requérante était propriétaire d’un logement sur le territoire de la République de Croatie (p. 4 de la requête), elle était mariée et ses enfants étaient, à cette date, déjà majeurs. 4 Pour l’accomplissement de la mission d’expert à long terme au titre du projet précisé au point 2 de la présente demande, la fondation IRZ a versé à la requérante chaque mois de l’année 2016 un montant consistant en une compensation et une couverture des frais de séjour. Au cours de l’année 2016, la requérante a reçu un montant total de 140 400 euros, soit une contrevaleur de 1 061 113,30 kunas croates [HRK]. 5 Par avis d’imposition du ministère des Finances, administration fiscale, bureau local de Zagreb, secteur de Trnje [OMISSIS], du 20 décembre 2017, le revenu de la requérante pour l’année 2016 a été fixé à un montant total de 1 069 614,96 HRK, dont 1 061 113,30 HRK correspondant à un revenu de source étrangère (perçu pour la mission en tant qu’expert à long terme dans le cadre du projet concerné). Après application des réductions et des taux d’imposition correspondants, le montant total à acquitter en définitive par la requérante au titre de l’impôt sur le revenu et de la surtaxe d’impôt sur le revenu est de 458 045,30 HRK. 6 La requérante a introduit une réclamation contre l’avis d’imposition susmentionné du 20 décembre 2017. Dans sa réclamation, elle invoque, notamment, l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre conclu entre le gouvernement de la République d’Albanie et la Commission des Communautés européennes sur les règles de coopération concernant l’aide financière octroyée par les Communautés européennes à la République d’Albanie dans le cadre de la mise en œuvre de l’aide allouée au titre de l’instrument d’aide de préadhésion, du 18 octobre 2007 (ci-après l’« accord-cadre du 18 octobre 2007 »), car elle estime que cet article exclut la possibilité pour la République de Croatie de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants qu’elle a perçus en tant qu’expert en Albanie. 7 Par décision [OMISSIS] du 22 novembre 2021, la défenderesse a fait droit à la réclamation, annulé l’avis d’imposition susmentionné du 20 décembre 2017 et renvoyé l’affaire. Il ressort de cette décision que la défenderesse a rejeté les allégations de la requérante relatives à l’interprétation de l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 2007. Toutefois, étant donné que l’autorité fiscale de premier niveau n’a pas correctement établi tous les faits pertinents relatifs au niveau de revenu et à la résidence fiscale de la requérante en République de Croatie, la défenderesse a annulé la décision de premier niveau et renvoyé l’affaire devant l’autorité de premier niveau. 8 La requérante a introduit un recours devant l’Upravni sud u Zagrebu (tribunal administratif de Zagreb, Croatie). Ce recours tend à l’annulation de la décision de premier niveau du 20 décembre 2017 et de la décision de la défenderesse du 22 novembre 2021 dans leur intégralité. La recours a donné naissance à un 3 Version anonymisée DEMANDE DE DECISION PREJUDICIELLE 17. 10. 2022 – AFFAIRE C-682/22 – 1 contentieux administratif dans le cadre duquel la juridiction de céans, l’Upravni sud u Zagrebu (tribunal administratif de Zagreb), a décidé de présenter une demande de décision préjudicielle à la Cour de justice de l’Union européenne. III. Cadre juridique II. a. Cadre juridique de l’Union européenne 9 L’article 7, paragraphe 1, du règlement (CE) no 718/2007 de la Commission, du 12 juin 2007, portant application du règlement (CE) no 1085/2006 du Conseil établissant un instrument d’aide de préadhésion (IAP) (JO 2007, L 170, p. 1 ; édition spéciale croate : chapitre 11, tome 116, p. 183 ; ci-après le « règlement no 718/2007 ») prévoit ce qui suit : « La Commission et le pays bénéficiaire concluent un accord-cadre, afin d’énoncer et d’adopter les règles de coopération concernant l’aide financière communautaire au pays bénéficiaire. Au besoin, l’accord-cadre peut être assorti d’un ou de plusieurs accords sectoriels portant sur des dispositions propres à tel ou tel volet. » 10 L’article 7, paragraphe 3, sous k), du règlement no 718/2007 énonce que : « 3. L’accord-cadre doit, notamment, prévoir les dispositions concernant : k) les règles en matière de taxes, droits de douane et autres charges fiscales ; … » 11 L’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 2007 est libellé de la manière suivante : « c) Le bénéfice et/ou revenu obtenu sur la base d’un accord conclu avec les Communautés européennes est imposable en Albanie conformément au système fiscal national/local. Toutefois, les personnes physiques et morales, y compris les travailleurs temporairement établis hors de leur pays, en provenance d’un État membre de l’Union européenne ou d’autres États éligibles dans le cadre de l’IAP, qui exécutent des contrats financés par des fonds communautaires, sont exonérés de ces impôts en Albanie. » II. b. Cadre juridique de la République de Croatie 12 L’article 3, paragraphe 1, du Zakon o porezu na dohodak (loi relative à l’impôt sur le revenu) (« Narodne novine [journal officiel] » no 177/04, 73/08, 80/10, 114/11, 22/12, 144/12, 43/13, 120/13, 125/13, 148/13, 83/14, 143/14, 136/2015 ; ci-après le « ZPD ») prévoit ce qui suit : 4 Version anonymisée MINISTARSTVO FINANCIJA « Le résident est une personne physique ayant son domicile ou sa résidence habituelle en République de Croatie. » 13 L’article 5 du ZPD énonce que : « (1) Les sources de revenus sont les montants tirés d’une activité salariée, d’une activité indépendante, du patrimoine et de droits patrimoniaux, de capitaux, d’assurances et d’autres montants. (2) Le revenu imposable en vertu des dispositions de la présente loi est, par source de revenus visée au paragraphe 1 du présent article, le revenu suivant : 1. le revenu tiré d’une activité salariée, 2. le revenu tiré d’une activité indépendante, 3. le revenu tiré du patrimoine et des droits patrimoniaux, 4. le revenu tiré de capitaux, 5. le revenu tiré d’assurances, 6. un autre revenu. » 14 L’article 6, paragraphe 1, du ZPD énonce ce qui suit : « L’assiette de l’impôt sur le revenu d’un résident est le montant total du revenu tiré d’une activité salariée, du revenu tiré d’une activité indépendante visée au paragraphe 3 du présent article, du revenu tiré du patrimoine et de droits patrimoniaux, du revenu tiré de capitaux, du revenu tiré d’assurances et d’un autre revenu, perçu par un résident sur le territoire national et à l’étranger (principe du revenu mondial), diminué de la déduction à caractère personnel, prévue aux articles 36 et/ou 54 de la présente loi. » 15 L’article 8, paragraphes 1 et 2, du ZPD énonce ce qui suit : « (1) Le montant de l’impôt sur le revenu est calculé par application d’un taux de 12 % sur la base imposable jusqu’à hauteur de 2 200 HRK, d’un taux de 25 % sur la tranche de la base imposable comprise entre 2 200 HRK et 13 200 HRK et d’un taux de 40 % sur la part de la base imposable supérieure à 13 200 HRK. (2) L’impôt sur le revenu visé au paragraphe 1 du présent article est majoré de la surtaxe d’impôt sur le revenu, introduite par les collectivités locales conformément aux lois spéciales, et diminué si les collectivités locales prévoient une part d’impôt sur le revenu, inférieure à celle leur revenant en application d’une loi spéciale. » 16 L’article 37, paragraphe 3, du ZPD énonce ce qui suit : 5 Version anonymisée DEMANDE DE DECISION PREJUDICIELLE 17. 10. 2022 – AFFAIRE C-682/22 – 1 « Le montant de l’impôt annuel sur le revenu est calculé sur la base de l’assiette visée à l’article 6 de la présente loi ; les montants des acomptes d’impôt acquittés au titre de tous les revenus déclarés, visés à l’article 5 de la présente loi, sont déduits du montant calculé de l’impôt annuel et la différence est déterminée aux fins du paiement ou du remboursement de l’impôt. » 17 L’article 38, paragraphe 1, du Opći porezni zakon (loi générale sur l’imposition) (« Narodne novine » no 147/2008, 18/2011, 78/2012, 136/2012, 73/2013, 26/2015, 44/2016 ; ci-après le « OPZ ») prévoit ce qui suit : « (1) Au sens de la présente loi, l’assujetti est réputé avoir son domicile au lieu où il possède un logement en propriété ou en possession de manière continue pendant au moins 183 jours au cours d’une ou de deux années civiles. Le séjour dans le logement n’est pas obligatoire. » IV. Les principaux arguments des parties 18 Dans la requête et au cours de la procédure devant l’Upravni sud u Zagrebu (tribunal administratif de Zagreb), la requérante a fait valoir qu’elle n’est pas assujettie à l’impôt sur le revenu au titre des montants versés en 2016 pour la mission d’expert en Albanie dans le cadre du projet IAP 2013 financé par l’Union. Elle invoque l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 2007, en estimant que cet article exclut la possibilité pour la République de Croatie de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants qu’elle a perçus en tant qu’expert en Albanie. La requérante soutient en outre que d’autres experts, ressortissants d’autres États membres, ayant été engagés sur le même projet, ne sont pas assujettis à l’impôt sur le revenu dans les États membres dont ils sont ressortissants. La requérante fait également valoir qu’il convient d’appliquer à son égard l’article 12 du protocole (nº 7) sur les privilèges et immunités de l’Union européenne, annexé au traité sur le fonctionnement de l’Union européenne (JO 2016, C 202, p. 266 ; ci-après le « protocole (no 7) ») dont il résulte, selon elle, qu’elle serait exonérée de l’impôt sur le revenu sur les montants en cause, versés au titre de sa participation en tant qu’expert au projet mentionné. 19 Dans son mémoire en défense, la défenderesse invoque les indications figurant dans la décision du 22 novembre 2021 (voir point 7 de la présente demande). Dans cette décision, la défenderesse rejette les allégations de la requérante relatives à l’article 26 de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7, en considérant que cet accord ne lie pas les autorités fiscales de la République de Croatie et que les dispositions de l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 excluent le droit de la République d’Albanie d’imposer les montants en cause, perçus par la requérante en tant qu’expert à long terme. Ainsi, selon les indications figurant dans cette décision, il convient d’appliquer aux montants perçus par la requérante en tant qu’expert en Albanie les dispositions croates en matière d’impôt sur le revenu si la requérante réside en République de Croatie. Toutefois, étant donné que l’autorité fiscale de premier niveau n’a pas 6 Version anonymisée MINISTARSTVO FINANCIJA correctement établi tous les faits pertinents relatifs au niveau de revenu et à la résidence fiscale de la requérante en République de Croatie, la défenderesse a annulé la décision de premier niveau et renvoyé l’affaire devant l’autorité de premier niveau. 20 S’agissant des arguments invoqués, la juridiction de céans considère que les allégations des parties concernant la question litigieuse relative à l’interprétation de l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 sont pertinentes. S’agissant des autres allégations des parties, la juridiction de céans estime que le protocole (no 7) n’est pas applicable à la requérante, car celle-ci n’est ni agent ni fonctionnaire de l’Union, mais a été engagée par l’entité ayant été sélectionnée pour mettre en œuvre le projet financé par l’Union. En outre, il ne ressort pas de l’attestation de la délégation de l’Union en Albanie du 4 novembre 2016, invoquée par la requérante, que le protocole (no 7) lui serait applicable. De plus, la juridiction de céans estime qu’il existe, au regard de la réglementation nationale pertinente, une indication suffisante quant à la résidence de la requérante en 2016 sur le territoire croate, étant donné que, au cours de cette période, la requérante était propriétaire d’un logement sur le territoire de la Croatie (page 4 de la requête), ce qui, au sens de l’article 38, paragraphe 1, du OPZ, lu conjointement avec l’article 3, paragraphe 1, du ZPD, est suffisant aux fins de la détermination de sa résidence et de l’application de la réglementation nationale en matière d’impôt sur le revenu. V. Motifs de présentation d’une demande de décision préjudicielle 21 Dans la présente affaire, la question juridique pertinente concerne l’interprétation de l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 et la compétence de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants perçus par un expert à long terme, tel que la requérante, ressortissante d’un État membre, engagée sur le territoire d’un pays tiers pour un projet IAP, financé par l’Union. 22 Selon la jurisprudence de la Cour, le principe est que les États membres conservent, dans le cadre de leurs pouvoirs, la compétence en matière d’impôts directs. Dans l’exercice de cette compétence, ils doivent toutefois respecter les limitations susceptibles de découler du droit de l’Union (arrêt du 14 février 1995, Schumacker, C-279/93, EU:C:1995:31, point 21). Par conséquent, il est essentiel, pour la juridiction de céans, de clarifier le point de savoir si une telle limitation découle de l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 et quelle est sa portée, pour autant qu’une telle limitation existe. 23 Si cette disposition de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 était interprétée comme conférant à la République d’Albanie le droit exclusif de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants perçus par les experts à long terme engagés pour un projet IAP financé par l’Union, un État membre, y compris la République de Croatie, n’aurait pas la possibilité de soumette à l’impôt sur le revenu des montants tels que ceux perçus par la requérante dans la présente affaire. Par 7 Version anonymisée DEMANDE DE DECISION PREJUDICIELLE 17. 10. 2022 – AFFAIRE C-682/22 – 1 conséquent, il serait exclu que les autorités fiscales de la République de Croatie puissent mener une procédure à l’égard de la requérante aux fins de faire constater une obligation d’acquitter l’impôt sur le revenu sur les montants en cause, perçus à l’étranger pour la mission de la requérante en tant qu’expert à long terme dans le cadre du projet IAP. Dans les circonstances de l’affaire pendante devant la juridiction de céans, cela signifierait qu’il n’existe pas de base légale pour l’imposition, par les autorités fiscales croates, des montants en cause, perçus par la requérante, et que la position de la défenderesse n’est pas fondée, de sorte qu’il existerait une base suffisante pour que la juridiction de céans annule dans son intégralité la décision de la défenderesse du 22 novembre 2021 ainsi que la décision de premier niveau du 20 décembre 2017. En tout état de cause, la juridiction de céans aurait la possibilité de se prononcer sur la légalité des décisions contestées des autorités fiscales croates d’une manière qui serait conforme à l’interprétation correcte de la disposition en cause de l’accord-cadre du 18 octobre 2007. 24 Certains doutes quant aux considérations susmentionnées sont suscités par le fait que les montants perçus par une certaine catégorie d’experts, engagés au titre d’un projet, à savoir, notamment, les experts à long terme tels que la requérante, qui sont ressortissants d’un État membre, sont exonérés du paiement de l’impôt sur le revenu en Albanie. En effet, la question se pose de savoir si cette exonération ouvre pour les États membres la possibilité de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants en cause, perçus par les experts à long terme, ressortissants de ces États membres. Cette question est également liée à celle de la finalité d’une telle exonération, à savoir si cette exonération vise uniquement à protéger l’indépendance des experts ressortissants d’un État membre, engagés (à long terme), à l’égard d’éventuelles influences de l’État bénéficiaire du projet IAP, par le biais de mesures fiscales ou si une telle exonération vise également à titre supplémentaire à permettre aux États membres d’imposer les montants perçus par leurs ressortissants engagés en tant qu’experts à long terme dans le cadre d’un projet financé par l’Union. 25 Si l’on interprète cette disposition de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 d’une manière différente de celle indiquée au point 23 de la présente demande, à savoir si celle-ci est interprétée comme n’excluant pas la compétence des États membres de soumettre à l’impôt sur le revenu les montants perçus par ses ressortissants engagés en tant qu’experts à long terme, la question de l’imposition des montants perçus par des personnes telles que la requérante relève alors du domaine de la réglementation fiscale croate et (éventuellement) des conventions internationales préventives de double imposition. Il découle de cette interprétation que l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 en cause n’instaure pas de limitation en ce qui concerne la compétence de la République de Croatie de soumettre à l’impôt sur le revenu des montants tels que ceux perçus par la requérante, ce qui est également la position retenue par la défenderesse dans la décision contestée du 22 novembre 2021 (voir point 7 de la présente demande). Dans un tel cas de figure, la juridiction de céans devrait examiner s’il existe une obligation imposant à la requérante de payer l’impôt sur le revenu en vertu du ZPD et (éventuellement) 8 Version anonymisée MINISTARSTVO FINANCIJA de la convention préventive de double imposition en matière d’impôts sur le revenu et d’impôt sur le patrimoine, conclue entre le gouvernement de la République de Croatie et le gouvernement de la République d’Albanie (« Narodne novine – međunarodni ugovori [Journal officiel – conventions internationales] » no 13/95). Or un tel examen suppose que la question litigieuse concernant l’interprétation de l’article 26, paragraphe 2, sous c), de l’accord-cadre du 18 octobre 20[0]7 ait été tranchée. 26 Eu égard aux considérations qui précèdent, la juridiction de céans a, conformément à l’article 267, deuxième alinéa, TFUE, lu conjointement avec l’article 267, premier alinéa, sous b), TFUE, décidé de poser à la Cour de justice de l’Union européenne une question préjudicielle dans les termes indiqués à la première page de la présente demande. [OMISSIS] 9 Version anonymisée Vastuvõtmise kuupäev : 14/12/2022 EUROOPA LIIDU KOHUS 12/12/22 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1242290.6 HR Eelotsuse asi C-682/22 Ministarstvo financija (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Upravni sud u Zagrebu - Horvaatia) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Matija Longar Ametnik Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.12.2022 15:46 Adressaat: Marilin Mihkelson (EMTA) <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Virge Aasa <[email protected]>; Merili Kriisa <[email protected]> Teema: C-682/22 Manused: 001-C-682-22--ET.pdf; 002-C-682-22-1-1239035-EN-G288009.pdf; 002-C-682-22-1-1239035-ET-G288009.pdf; 002-C-682-22-1-1239035-FR- G288009.pdf Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2022/492 Kohtuasja number: C-682/22 Vastuse kuupäev: 28.12.2022 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: Euroopa Liidu rahastatav programm; maksustamine; tulumaks; töötamine kolmandas riigis; töötasu; ühinemiseelse abi rahastamisvahend Õiguslikud vormid: määrus (EÜ) nr 718/2007 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →