Hr Miiko Peris Teie 26.10.2022 nr 12-1/22/4363
Kaitseministeerium Meie 14.12.2022 nr 15-5/8662-2
[email protected]
Arvamus Soodla harjutusvälja riigi
eriplaneeringu ja KSH kohta
Kaitseministeerium esitas 26.10.2022 Rahandusministeeriumile Soodla harjutusvälja riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise otsuse
ning lähteseisukohad tingimuste küsimiseks riigi eriplaneeringu koostamiseks.
Soodla harjutusvälja riigi eriplaneering ja KSH algatati Vabariigi Valitsuse 12.05.2022
korraldusega nr 147. Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab
Kaitseministeerium. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus. Planeeringuala asub
Harju maakonnas Kuusalu vallas Hirvli, Koitjärve ja Suru külades ning Anija vallas Pillapalu,
Härmakosu ja Raudoja külades. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7390 ha. Riigi
eriplaneeringu koostamise eesmärk on Soodla harjutusväljale kavandatavate riigikaitseliste
ehitiste ehitusõiguse määramine, Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni
ühenduskoridoride võimalike asukohtade ning Soodla harjutusväljast ida pool asuva põhja-
lõuna suunalise tee asukoha määramine ja muude planeerimisseaduses § 126 lõikes 1
nimetatud asjakohaste ülesannete lahendamine. Harjutusväli on vajalik sõjalise väljaõppe
korraldamiseks, eelkõige selleks et arendada soomusmanöövervõimet ja harjutada järjest
laienevat koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide üksustega. Soodla
harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamine on algatatud ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 alusel detailsema lahenduse menetlusest.
Tutvunud esitatud materjaliga, märgin järgmist.
1. PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatub riigi eriplaneeringu kehtestamisega planeeringuala
varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Planeeringuala Soodla harjutusväli ning
laske- ja õppeväljad jäävad Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud riigikaitse
harjutusvälja alale. Liikumiskoridorid aga on kavandatud maakonnaplaneeringuga
reserveeritud rohevõrgustiku tuumalasse. Seega peatub riigi eriplaneeringu kehtestamisel alal
muuhulgas maakonnaplaneeringu kehtivus, mistõttu antud alal ei kehti ka
maakonnaplaneeringust tulenevad tingimused. Palun maakonnaplaneeringus seatud
asjakohased tingimused rohevõrgustiku toimimiseks liita tingimustena riigi eriplaneeringu
koosseisu, et vältida rohevõrgustiku toimimise ohtu seadmist.
2. Lähteseisukohtade lk 8 on toodud: „Eriplaneeringu alale jäävad Põhja-Kõrvemaa loodusala
ja linnuala. Seda arvestades on KSH osana vajalik läbi viia nõuetele vastav Natura mõju
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
hindamine“ ja lk 10 viimane lause on: „KSH läbiviimisel lähtutakse PlanS-i kohasest KSH
menetlusest“.
PlanS § 2 lg 3 kohaselt planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju
strateegilisele hindamisele kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid.
Natura 2000 võrgustiku alal ja piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ettenähtud menetlusest.
Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele
tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
Soovime täpsustada sätte tähendust. Nimelt planeeringu ja KSH koostamisel lähtutakse
üldreeglina planeerimisseaduse kohasest menetlusest. Kui aga KSH raames on vajalik läbi
viia Natura hindamine ja/või piiriülene KSH menetlus, siis tuleb lisaks planeerimisseaduse
menetlusnõuetele Natura hindamise korral järgida lisaks KeHJS § 45 sätestatut ja piiriülese
KSH korral järgida lisaks KeHJS § 46 sätestatut.
3. Lähteseisukohtade punktis 2.3 (lk 9) on toodud: „Planeeringuga kavandatavad tegevused,
millega võib kaasneda oluline või asjakohane mõju, määratakse KSH programmi etapis.
Planeeringu alast välja ulatuvat laiendatud ohuala Soodla harjutusväljale määratud ei ole, kuid
arvestades pingelist/eskaleeruvat julgeoleku olukorda, on surve selle määramiseks suur,
mistõttu tuleb mõjude hindamisel arvestada laiendatud ohuala võimaliku olemasoluga.
Võimalikud piirid selleks annab ette tellija planeeringu koostamise käigus.“ Selgitame, et
planeeringu saab kehtestada vaid planeeringualal, mistõttu ei ole väljaspool seda asuvale alale
võimalik tingimusi saada. Kui eriplaneeringuga on soov kavandada ohuala planeeringualast
väljapoole, jääb selgusetuks, kuidas on võimalik sellisel kujul planeeringut kehtestada. Juhime
tähelepanu, et kui menetluse käigus soovitakse kaaluda esialgse planeeringuala suurendamist,
tekitab see tõenäoliselt ka vajaduse teatud menetlusetappide kordamiseks ja muudatuste
tegemiseks ajakavasse.
Ühtlasi anname teada, et soovime olla kaasatud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH
koostamisse. Teated palume saata e-posti teel aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
Tiiu Pärn 715 5866
[email protected]
2