dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Alutaguse valla Kuremäe küla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine

Rahandusministeerium · 14. detsember 2022
Viit
15-3/9478-2
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Alutaguse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39478-2 14.12.2022 Väljaminev kiri.asice432 KB

Sisu (failidest)

Teie 30.11.2022 nr 7-6/228-1 Alutaguse Vallavalitsus [email protected] Meie 14.12.2022 nr 15-3/9478-2 Alutaguse valla Kuremäe küla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine Alutaguse Vallavalitsus esitas 30.11.2022 kirjaga nr 7-6/228-1 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Alutaguse vallas Kuremäe küla detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. Alutaguse Vallavalitsus soovib tunnistada kehtetuks Kuremäe küla detailplaneeringu valla omandis olevate Allika tee 2/ Raamatukogu (22901:004:0151), Allika tee 4 (22901:001:0379), Allika tee 6 (22901:001:0385) ja Tehno (13001:001:0407) kinnistute osas. Detailplaneetring kehtestati Alutaguse Vallavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 52. Planeeringuala suurus on ca 24,6 ha. Alutaguse Vallavalitsus soovib maaomanikuna detailplaneeringu elluviimisest loobuda eelnimetatud kinnistutel, kuna vallavalitsusele on laekunud ettepanek Allika tee 4 katastriüksuse maakorraldustoimingute läbiviimiseks ning olemasoleva hoone ostmiseks. Lähtudes soovist ja vajadusest raamatukogu hoone võtta laiemalt kasutusele kogukonnamajana, on vajadus hoone laiendamiseks ja invatranspordiga juurdepääsu väljaehitamiseks, hoonet teenindava abihoone ehitamiseks rattaparkla ja jäätmehoone jaoks ning hoonet teenindava päikesepargi rajamiseks Tehno kinnistule. Eelnõus on selgitatud, et detailplaneeringu kehtivuse ajal on muutunud vajadused ja huvid detailplaneeringu realiseerimisel. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas osas. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on võimalik maakorralduslike toimingute ja ehitusseadustikust tulenevate menetluste läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove. Asjaolusid kogumina hinnates, on põhjendatud tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks, sest ajas muutunud eesmärke ja vajadusi järgiv lahendus on kehtiva õiguse järgi saavutatav vähem koormavate menetlustega, mida on võimalik läbi viia pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist, riivamata sealjuures kolmandate isikute huvisid ja üldist avalikku huvi. Tutvunud esitatud eelnõuga märgime: 1. Otsuse eelnõus on viidatud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistada kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesoleval juhul soovib vald Kuremäe küla detailplaneeringu ala maa omanikuna planeeringu elluviimisest kehtestatud kujul loobuda ülaltoodud kinnistute osas. Märgime, et antud juhul ei soovi maaomanik loobuda detailplaneeringu elluviimisest, vaid soovib ehitusõigust erinevalt detailplaneeringuga määratust. PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. See tähendab, et elluviimine on pidev protsess, mille kestel avalik võim jätkuvalt hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist ja tingimustest. Elluviimisest loobumine tähendab eelkõige, et Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 käsitletavale alale ei soovita tulevikus midagi ehitada või ala kuidagi teisiti kasutada. Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille tulemus on saavutatud kaasates erinevaid osapooli. Juhul kui detailplaneeringut ei soovita ellu viia vastavalt planeeringus esitatud tingimustele, on võimalus koostada osaliselt uus detailplaneering, mille menetlemisse kaasatakse planeeringuala kruntide omanikud ja laiem üldsus. Selgitame, et osaliselt võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada juhul, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviidavus pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS 140 lõige 2). Eeltoodust lähtuvalt tuleb juhul, kui detailplaneeringu lahendus ei ole elluviidav ja soovitakse kehtivast detailplaneeringust erinevat lahendust, kaaluda muu hulgas (lisaks kehtetuks tunnistamisele ja detailplaneeringu täpsustamisele ehitusseadustiku § 27 kohaste projekteerimis-tingimustega) uue detailplaneeringu algatamist. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Lisaks märgime, et kuigi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt on haldusmenetluse efektiivne läbiviimine üheks haldusmenetluse põhimõtteks, ei ole seda võimalik rakendada ilma konkreetset haldusmenetlust (antud juhul planeerimismenetlust) reguleerivaid norme järgimata. Nii tuleneb PlanS § 1 lg-st 3, et PlanS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse küll haldusmenetluse seadust, kuid arvestada tuleb PlanS-i erisusi. Seega tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel eelkõige lähtuda PlanS § 140 sätestatud nõuetest. 2. Esitatud eelnõust ei selgu, kas edaspidine soovitud tegevus on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringu eesmärkidega ning kas üldplaneeringus on toodud piisavad tingimused projekteerimistingimuste määramiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, millele kehtivad HMS-st tulenevad nõuded, sh nõue haldusakti põhjendamiseks vastavalt HMS §-le 56. Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, tuleb põhjenduses märkida kaalutlused, millest kohalik omavalitsus lähtub hinnates seejuures nii era- kui ka avalikku huvi. Palume otsuse eelnõud eeltoodust lähtudes täiendada, tuues muu hulgas välja kaalutlused, millest lähtudes ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul vajalik uue detailplaneeringu koostamine või miks ei ole võimalik detailplaneeringut täpsustada ehitusseadustiku § 27 kohaste projekteerimistingimustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Tiit Toos 715 5813 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel