dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ eelnõu

Rahandusministeerium · 14. detsember 2022
Viit
1.1-11/9831-1
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
19. detsember 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎MEM_1_4_3_1013.asice334 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1555 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/876a3325-d872-4064-bf1b-3205cd31fdd3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/876a3325-d872-4064-bf1b-3205cd31fdd3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 3690454 1189245 EELNÕU 12 . 1 2 .2022 0 0 EELNÕU 12 . 1 2 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus . .. 2022 nr … Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Pärandniidu hooldamise toetus “ raames antava pärandniidu hooldamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ja kord. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse pärandniidu hooldamise tegevus t e elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal , mis on kindlaks määratud esimesel aastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus ) . (2) P ärandniidu hooldamise põhitegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaa sta ( edaspidi kohustuse periood ) jooksul. (3) Pärandniidu hooldamise lisa tegevust peab ellu viima kohustuseperioodi ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul. ( 4 ) Pärandniidu hooldamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle maa kohta, mille kohta antakse toetust pärandniidu hooldamise põhitegevuse elluviimise eest. ( 5 ) Pärandniidu hooldamise lisategevused, mille elluviimise eest toetust antakse, on: 1) liigikaitseliselt olulis e rannaala lisategevus ; 2) väärtuste hindamise lisategevus ; 3) pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevus ; 4) laiu või väikesaare lisategevus ; 5) pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus. (6) E simesel aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik maa, kus viiakse ellu pärandniidu hooldamise tegevusi (edaspidi kohustusealu n e maa ) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (7) K ohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese aasta 1. jaanuarist . ( 8 ) K ohustusealuse maa asukoht võib muutuda pärandniidu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. § 3. Toetuse ühikumäär (1 ) Toetuse ühikumäär põhitegevuse elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas: 1) 100 eurot enne 15. juulit pärandniidu, välja arvatud puisniidu niitmise korral; 2) 150 eurot alates 15. juulist pärandniidu, välja arvatud puisniidu niitmise korral; 3) 600 eurot p uisniidu niitmi s e korral; 4) 3 00 eurot p uisniidu taastamisjärg s e hooldami s e korral ; 5) 185 eurot pärandniidu k arjatamise korral. (2) Kui toetusõiguslikul maal viiakse koos põhitegevusega ellu tulemuspõhist viieaastast piloottegevust , suurendatakse lõikes 1 sätestatud ühikumäära 15 euro võrra ühe hektari kohta kalendriaastas. (3) Toetuse ühikumäär lisategevuste elluviimise eest on ühe hektari maa kohta kalendriaastas: 1) 80 eurot liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise korral ; 2) 200 eurot pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral; 3) 10 eurot laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise korral ; 4) 100 eurot pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse elluviimise korral ; 5) 10 eurot väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral. ( 4 ) Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral antakse pärandniidu kohta, mis on väiksem kui viis hektarit, toetust vähemalt 50 eurot. ( 5 ) Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral antakse pärandniidu kohta, mis on suurem kui 20 hektarit, toetust kuni 200 eurot . (6) Puhkeaasta korral on toetuse ühikumäär selle lõikes 1 nimetatud tegevuse ühikumäär, mille elluviimine on lubatud kaitsekorralduskavaga. Kui kaitsekorralduskavaga on lubatud mitme lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimine, siis madalaima ühikumääraga tegevuse ühikumäär. (7) Kui puisniit piirneb teiste pärandniitude ga või sisaldab neid, kuid neid niite ei ole võimalik looduses selgelt eristada, kohaldatakse lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud ühiku määra ka teiste pärandniitude kohta tingimusel, et teine pärandniit ei moodusta kogu pärandniidust, mille kohta toetust antakse, üle 49 protsen d i. (8) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste raha stamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. ( 9 ) Lõikes 8 sätestatud juhul on PRIA-l õigus vähendada üht, mitut või kõiki lõikes 1 nimetatud ühikumäärasid. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendus ele, kes viib ellu pärandniidu hooldamise tegevusi (edaspidi koos taotleja ). (2) Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) alusel poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. (3) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes tegeleb pärandniidu hooldamisega , peab olema osalenud esimese kohustuseaasta 15. augustiks Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel. (4) Lõike s 3 sätestatud nõude täitmisel arvestatakse alates 2023. aastast toimunud koolitusi. ( 5 ) Paragrahvi 20 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, olema osalenud Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 15. augustiks . (6) § 21 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel uuesti osalema. § 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1) Toetust antakse taotleja kasutatava vähemalt 0,1 hektari suuruse pärandniidu või selle osa (edaspidi koos pärandniit ) kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS ) ning mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal , mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik u kaitsmiseks. (2) Toetust antakse pärandniidu kohta, mille kohta on EELIS-esse kantud järgmised elupaiga koodid: 1) rannaniidud elupaiga koodiga 1630; 2) kuivad nõmmed elupaiga koodiga 4030; 3) kadastikud elupaiga koodiga 5130; 4) kuivad niidud lubjarikkal mullal ja olulised orhideede kasvualad elupaiga koodiga 6210; 5) liigirikkad niidud lubjavaesel mullal elupaiga koodiga 6270; 6) alvarid elupaiga koodiga 6280; 7) sinihelmikakooslused elupaiga koodiga 6410; 8) niiskuslembesed kõrgrohustud elupaiga koodiga 6430; 9) lamminiidud elupaiga koodiga 6450; 10) aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud elupaiga koodiga 6510; 11) puisniidud elupaiga koodiga 6530; 12) soostunud niidud elupaiga koodiga 7230; 13) plaatlood elupaiga koodiga 8240; 14) puiskarjamaad elupaiga koodiga 9070 . (3) Toetus t antakse pärandniidu kohta , mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. (4) Toetus t ei anta pärandnii du kohta , kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on üle 50 protsendi. P uisnii du ja puiska rjamaa kohta võib toetust anda, kui seal kasvavate puittaimede , sealhulgas kadakate liitus on üle 70 protsendi . (5) Toetust võib anda pärandniidu kohta, kus kasvavad puittaimed, sealhulgas kadakad, mille liitus on suurem lõikes 4 sätestatust, kui ala, mille kohta taotleja toetust taotleb, on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning seal on olemas pärandniidule omane rohttaimestik. (6) Pärandniidu toetusõigusliku maa hulka arvatakse: 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 6 lõigetes 8 – 11 nimetatud maastikuelemendid; 2) kuni kahe meetri laiune maastiku joonelement; 3) pinnastee; 4) maa, millel asub heinaküün, loomade varjualune või kiviaed; 5) kuni 0,5 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, mis on selgelt eristatav ja mille kogupindala ei ületa 15 protsenti pärandniidu pindalast; 6) kuni 0,5 hektari suurune väikeveekogu, vanajõgi ja muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ja mille kogupindala ei ületa 15 protsenti pärandniidu pindalast; 7) rannaniidu see osa, kus taimestik puudub, olenemata selle osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jääv liiva- ja kliburand; 8) roostik, mis ei ole puitunud. (7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel : 1) muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste ga seotud keskkonnatoetust; 2) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava dega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetust. (8) Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta antakse sama kohustuseaasta l l ooduskaitseseaduse §-s 18 sätestatud loodu shoiutoetust . ( 9 ) L iigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise eest antakse toetust pärandniidu kohta, mis paikneb l iigikaitseliselt olulise l rannaalal. Liigikaitseliselt oluline rannaala selle määruse tähenduses on ala, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) ala on liigikaitseliselt olulis e rannaala na kantud EELIS-esse ; 2) kui rannaalal on veepiir, siis peab rannaala olema vähemalt 75 protsendi ulatuses avatud veepiiriga; 3) kui rannaalal ei ole veepiiri, peab ranna ala külgnema alaga, millel on 75 protsendi ulatuses avatud veepiir; 4) ranna alal ei tohi esineda puittaimestikku, v älja arvatud koduloomade varjekoh as ; 5 ) rannaala peab kokku moodustama vähemalt 45 - h ektarilise terviku, välja arvatud laiul asuv rann a ala. ( 10 ) Sama pärandniidu kohta ei anta samal kohustuseaastal toetust tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimise eest ja väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6. Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimet atud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 7. Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1) ei kahjusta pärandniitu; 2) kontrollib loomakaitseseaduse alusel põllumajanduslooma tervist ja heaolu nii sageli, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks; 3 ) kannab andmed põllumajandusliku tegevus e kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse ; 4 ) täidab maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § - de s 2 ja 8 sätestatud nõudeid . 4 . peatükk Põhitegevuse elluviimise nõuded § 8. Põhitegevuse nõuded (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel maal. (2 ) Taotleja hooldab pärandniitu kaitse-eeskirjas või Keskkonnaameti haldusaktis (edaspidi koos kaitsekord ) ning selles peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja selles peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. (3) Lõikes 2 nimetatud haldusaktiga võib Keskkonnaamet seada toetuse andmisega seotud täpsemaid hooldamistingimusi, kui see on vajalik kaitsekorralduskava , liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, pärandniitude tegevuskava, ekspertarvamuse või teadusuuringu kohaselt. ( 4 ) Üks kord kohustuseperioodi jooksul võib jätta pärandniidu hooldamata , kui pärandniit on heas seisus. ( 5 ) Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. § 9. Nõuded niidetava pärandniidu kohta ( 1 ) Kui pärandnii dul on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik , mille kohta on andmed kantud EELIS - esse , võib pärandnii tu niita alates 15. juulist . (2) Kui taotleja kõikidel pärandniitudel on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, mille kohta on andmed kantud EELIS-esse, võib kuni 20 protsenti pärandniidust niita enne 15. juuli t . ( 3 ) 5–30 protsenti pärandniidust peab jätma niitmata. ( 4 ) Pärandniitu, välja arvatud puisniit u , mis on suurem kui 30 hektarit, peab niit m a keskelt-lahku või servast-serva. Tööde alustamisest peab teavita m a Keskkonnaametit. ( 5 ) Pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks ning k okku kogutud niide peab olema ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks . (6) Pärandniidul on hekseldamine keelatud, välja arvatud puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral. (7) P ärandniidul on pärast niitmist ja niite kokku kogumist lubatud karjatamine. § 10. Nõuded karjatatava pärandniidu kohta (1) Rannaalal peab alustama karjatamisega hiljemalt 31. mail. (2) Karjatamise tulemusena peab pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul on rohustu valdavalt söödud. (3) Pärandniidul on keelatud anda loomadele lisasööta. ( 4 ) Pärandniitu võib pärast karjatamist üle niita või hekseldada alates 1. augustist, kui lõikes 2 sätestatud nõuded on selleks ajaks täidetud. Kolm tööpäeva enne t ööde alu stamis t peab teavita m a Keskkonnaametit. § 1 1 . Puisniidu taastamisjärgne hooldamine ( 1 ) Taastamisjärgset p uisniitu peab hoolda ma niitmise, karjatamise või hekseldamise teel. (2) Puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral § 8 lõikes 4 ning §-des 9 ja 10 sätestatud nõudeid ei kohaldata. (3) Puisniidul ei ole h ekseldamine lubatud enne 1. augustit . (4) Puisniit peab olema niidetud, karjatatud või hekseldatud 1. oktoobriks. § 1 2 . Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus Kui t aotleja on liitunud LIFE’i projekt iga „Loodusrikas Eesti“ , lähtub ta pärandniidu hooldamisel ja hindamisel nimetatud projektis ettenähtust. 5 . peatükk Lisategevuse elluviimise nõuded § 1 3 . Lisategevuse nõuded (1) T aotleja täidab kohustuseaasta jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid pärandniidul, mille kohta ta taotleb toetust lisategevuse elluviimise eest . ( 2 ) Taotleja viib lisategevuse ellu kaitsekorras ning selles peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja selles peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. § 1 4 . Liigikaitseliselt olulis e rannaala lisategevus Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevus e elluviimise korral peab k arjatamise tulemusena pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 75 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul on rohustu valdavalt söödud . § 1 5 . V äärtuste hindamise lisategevus (1) Väärtuste hindamise lisategevus e elluviimise korral hindab t aotleja pärandniitu LIFE’i projekt i „Loodusrikas Eesti“ raames välja töötatud metoodika alusel. (2 ) Ü hele taotleja le antakse väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest toetust kuni kolme pärandniidu kohta aastas. § 1 6 . P ärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevus ( 1 ) Taotleja nii dab p ärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse elluviimise korral kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga . Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit . (2 ) Pärandniidu käs itsi või hobuniidukiga niitmise lisategevus e elluviimise korral § 9 lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid ei kohaldata. § 1 7 . L aiu või väikesaare lisategevus ( 1 ) Laiu või väikesaare lisategevus e elluviimise korral antakse toetust sellise pärandnii du hooldamise eest, mis asub laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga. (2 ) Ühele taotlejale antakse laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise eest toetust kuni 100 hektari pärandniidu kohta. § 1 8 . P ärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus ( 1 ) P ärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus e elluviimise korral teeb taotleja üh t e või mit ut järgmist tegevust : 1) sonni või lom bi taimestikust puhastamine ; 2) puistu kujundamine ; 3) mät ta eemaldamine ; 4) ebasoovitava taimestiku tõrjumiseks vajalik täiendav töö. (2 ) Toetust antakse pärandniidu selle osa kohta , kus p ärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi s eisundi parendamise lisategevust on Keskkonnaameti hinnangul vaja läbi viia . (3) Pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevus e elluviimise korral on pärandniidul hekseldamine lubatud lõikes 2 nimetatud pärandniidu osal. 6 . peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine ja vähendamine § 19 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 2 0 . Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 19 kohaselt. (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 21 ja 22 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektar i, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti ; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi . (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. ( 8 ) Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. § 21 . Kohustuse suurendamine (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud , siis kohustuseperioodi kestus ei muutu , kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti . (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikus t kalendriaastat , kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsend i. (3) Tulemuspõhi se viieaasta se piloottegevus e elluviimisega seotud kohustust suurendada ei saa. § 22 . Kohustuse vähendamine (1) Kui k ohustusealuse maa pindala vähendatakse § 20 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti . ( 2 ) Tulemuspõhi se viieaasta se piloottegevus e elluviimisega seotud kohustust vähendada ei saa. 7 . peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 23 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid : 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, § - de s 12 ja 13 nimetatud andmed; 2) selle pärandniidu ala number, pindala ja piir, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille kohta ta taotleb põhitegevuse elluviimise eest toetust; 3) selle pärandniidu ala number, pindala ja piir, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille kohta ta taotleb lisa tegevuse elluviimise eest toetust, näidates seejuures ära § 2 lõikes 5 nimetatud lisa tegevuse; 4) andmed selle kohta, kas pärandniitu hooldatakse niitmise või karjatamise teel; 5) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse . (2) Lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud pärandniidu ala number, pindala ja piir esitatakse pärandniitude kaardil. (3) Taotleja esitab muudatused nende pärandniitude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb , hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (4) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuse aasta 1. novembriks. (5) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 24. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2 ) Paragrahvi 5 lõigetes 1–6, 8 ja 9, § 7 punktides 1, 3 ja 4 ning §-des 8–18 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Keskkonnaamet. (3 ) Paragrahvi 7 punktis 2 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 4 ) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 25. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 26 . Ta otluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . ( 2 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. § 2 7 . Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 28. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) , artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 8. Peatükk Rakendussätted § 29 . Määruse muutmine (1) Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „ (9) Toetust ei anta ma a kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ) alusel põhisissetuleku toetust.“; 2) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ 1. septembri l“ tekstiosaga „8 . septembril“ ; 3) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „21. maini“ tekstiosaga „15. juunini“; 4 ) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, § - de s 12 ja 13 nimetatud andmed; 5 ) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) andmed selle kohta, kas taotleja valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis .“; 7 ) paragrahvi 17 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.“; 8 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ (21) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada. (22) Taotleja võib arengukava alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse . Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat . “ . § 30 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ), mis kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Pärandniidu hooldamise toetus“ raames antava pärandniidu hooldamise toetuse rakendamiseks. Pärandniidu hooldamise toetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 65 . Pärandniidu hooldamise toetuse eesmärk on säilitada pärandniite ja seeläbi liigirikkust kogu põllumajandusmaal. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. P ärandniidud on olulised loodusliku mitmekesisuse säilitamisel , ka esineb neil tavapärasest rohkem haruldasi taime- ja loomaliike. Oluline roll on pärandniitudel kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (edaspidi loodusdirektiiv ) eesmärk on saavutada kogu Euroopa Liidus ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Ülevaate saamiseks peavad liikmesriigid esitama loodusdirektiivi artikli 17 kohaselt aruande kõigi elupaigatüüpide seisundi kohta Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel. 2019. aastal esitatud aruande järgi on Eesti pärandniitudest halvas seisundis puisniidud ja soostunud niidud. Rannaniitude, aruniitude, loopealsete ja lammniitude seisund on hinnatud ebapiisavaks. Perioodil 2013-2018 on paranenud rannaniitude, loopealsete ja puiskarjamaade üldine seisund. Halvenenud on lamminiitude ja liigirikaste madalsoode olukord. Ebasoodsa seisundi peamine põhjus on niitude majandamise lakkamine, mis muudab omakorda koosluste liigilist koosseisu. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ja poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020 eesmärgiks oli aastaks 2020 hooldada 45 000 hektarit pärandniitusid. Kaitstavatel aladel oli 2020. aastal hoolduses ligikaudu 38 000 hektarit ja taastamises ligikaudu 3200 hektarit pärandniite. Hooldatavate pärandniitude pindala on kasvanud igal aastal. 2013. aastal oli poollooduslike koosluste hooldustoetusega kaetud ca 27 000 hektarit, 2020. aastal o li see pindala ligi 34 100 hektarit, seega on poollooduslike koosluste toetusaluse pinna suurenemine tegevuskava perioodi jooksul olnud üle 7000 hektari. Lisaks tuleb juurde arvestada need alad, mida hooldatakse teiste põllumajandusetoetuste abil (ühtne pindalatoetus), neid oli aastal 2020 peaaegu 4000 hektarit. 2019. aastal täitus käesoleva perioodi esimene viieaastane hoolduskohustuse periood ning võrreldes 2020. aastaga ei jätkatud poollooduslike koosluste hooldustoetuse taotlemist ligikaudu 600 hektaril. Seega toimub toetusaluse pindala suurenemisega samal ajal ka pindala vähenemine. Pärandniidu hooldamise t oetusel on oluline roll strateegiakava üldisemate eesmärkide saavutamisel. T oetusega hõlmatud hektarid aitavad kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 6 väljatoodud erieesmärkide d, e ja f saavutamisele. Erieesmärk e seab sihiks edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest . Erieesmärk d seab sihiks aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat. E rieesmärk f seab sihiks aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Samuti panustab toetus „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna eesmärkidesse: v äetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene ning säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Hinnanguliselt vajab Eesti kaitstavatel aladel säilitamist ligi 60 000 ha erinevaid niidukooslusi. Pärandniidu hooldamise toetuse sihttase on 45 000 hektarit. Taotleja võib „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetus e kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise toetuse kohustuse . Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat . Taotlusi toetusega liitumiseks võetakse vastu alates 2023. aastast. Iga pärandniidu kohta on üks toetatav põhitegevus, milleks on kas niitmine või karjatamine. Lisaks põhitegevusele võib taotleja taotleda toetust ühe või mitme üheaastase lisategevuse eest. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna peaspetsilist Kadri Kask ( 625 6141 [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127 , [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 3 0 paragrahvist. Eelnõu § 1 -ga sätestatakse määruse reguleerimisala. M äärusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Pärandniidu hooldamise toetus“ raames antava pärandniidu hooldamise toetuse andmise tingimused ja kord. Toetuse andmise tingimused ja kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste, toetuse ühikumäära de , nõudeid taotleja ja toetusõigusliku maa, tingimuslikkuse- ja baasnõuete, toetuse põhi- ja lisa tegevuste elluviimise nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, kohustuse üleandmise ja ülevõtmise, kohustuse suurendamise ja vähendamise, toetuse taotlemise, kontrollide, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise , toetuse maksmise, toetuse saaja andmete avalikustamise ja Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus e nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ määruse muutmise kohta. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetust antakse pärandniidu hooldamise põhi tegevuse ja lisategevuste elluviimise eest . Pärandniidu hooldamise põhitegevus t tuleb ellu viia viie järjestikuse kalendriaasta jooksul , mida loetakse kohustuse perioodiks . Ühte kalendriaastat kohustuseperioodi sees loetakse kohustuseaastaks. Pärandniidu hooldamise lisategevusi tuleb ellu viia kohustuseperioodi ühe kalendriaasta jooksul. Pärandniidu hooldamise lisategevusi saab ellu viia ainult koos pärandniidu hooldamise põhitegevusega. Kohustuseperioodi e simesel aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik maa, kus pärandniidu hooldamise tegevusi ellu viiakse, on kohustusealu ne maa , ja see loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese aasta 1. jaanuarist. K ohustusealuse maa asukoht võib muutuda pärandniidu ala piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär ad ja toetuste vähendamine . Paragrahvis on toodud põhitegevuste , lisategevuste ja puhkeaasta ühikumäärad eurodes ühe hektari maa kohta kalendriaastas. Toetusega hüvitatakse toetusesaajale toetuse tegevuste elluviimisest tingitud lisakulu ning saamata jäänud tulu osaliselt. Toetuse ühikumäära de väljatöötamisel arvesse võetud lisakulud ja saamata jäänud tulu on esitatud strateegiakava peatük is KK6 punkt i des 7 ja 12 . Lõigetes 8 ja 9 on toodud sätted juhuks, kui kohustuseaastal esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab sekkumisele eelarveaastaks määratud summat. Sel juhul vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. PRIA-l on õigus vähendada üht, mitut või kõiki põhitegevuse ühikumäärasid . Toetuse ühikumäära vähendamisel peab PRIA järgima taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Õiguslik alus toetuse ühikumäära vähendamiseks tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punktist 2 . Eelnõu §-dega 4 ja 5 sätestatakse toetusõiguslikkuse nõuded taotlejale ja n õuded toetusõigusliku maa kohta . Toetusõiguslikkuse nõuete eesmärk on tagada toetuse eesmärkide parem täitmine ning välistada toetuse mittesihipärane maksmine ja asjatu administratiivkoormus. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt antakse toetust füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või juriidilise isiku staatuseta ühendusele, kes viib ellu pärandniidu hooldamise tegevusi (edaspidi koos taotleja). Lõike 2 kohaselt ei anta toetust taotlejale, ke s saab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Samal kohustuseperioodil ei saa olla ühel taotlejal arengukava alusel antavat ja strateegiakava alusel antavat pärandniidu hooldamise kohustust. Lõike d 3-6 reguleerivad Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel osalemist. Koolitus peab olema läbitud esimese kohustuseaasta 15. augustiks, kohustuse ülevõtmise korral ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 15. augustiks. A rvestatakse alates 2023. aastast toimunud koolitusi . Kui kohustuse suurenemise korral algab uus 5-aastane kohustuseperiood, ei ole vaja koolitust uuesti läbida. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded toetusõigusliku maa kohta . Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda maale, mis on taotleja kasu tuses olev vähemalt 0,1 hektari suuru n e pärandnii t või selle osa (edaspidi koos pärandniit), mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) ning mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või Rebala muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastiku kaitsmiseks. Lõike s 2 on toodud nende EELIS ses se kantud pärandniitude elupai kade koodid, millele saab toetust taotleda . Lõike d 3 , 4 ja 5 sätestavad, millistele tingimustele peab pärandniit toetuse saamiseks vastama. Toetus t võib taotleda pärandnii tudele, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja niidetav ad või karjatatav ad või kus on taastamine lõppenud ja loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks . Pärandniidul kasvavate puittaimede, sealhulgas kadakate liitus ei tohi olla üle 50 protsendi. Puisniidul ja puiskarjamaal ei tohi puittaimede liitus olla üle 70 protsendi. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvab nii, et ala on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning seal on olemas niidule omane rohttaimestik, siis võib kadakatega pärandniitudel liituvus olla üle 50 protsendi ning puisniidul ja puiskarjamaal üle 70 protsendi. Kadakad kuuluvad puittaimede hulka. Lõikes 6 on ära toodud nimekiri maastikuelementidest, mis arvatakse toetusõigusliku maa hulka. Lõike 7 ja 8 kohaselt ei anta topeltrahastamise vältimiseks toetust maa kohta, mille kohta taotletakse strateegiakava alusel antavat muud pindalapõhist keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustustega seotud keskkonnatoetust, pärandniidu taastamiseks mõeldud loodushoiutoetust või kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetust . Pärandniidul on lubatud sama l aastal sama maa kohta lisaks pärandniidu hooldamise toetusele taotleda põhisissetuleku toetust ja mahepõllumajanduse ökokava toetust. Põhisissetuleku toetuse saamiseks peab pärandniidu hooldamise toetuse taotleja vastama maaeluministri xx määruse nr „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajand ustootja toetus“ paragrahvis 2 toodud nõuetele . Mahe ökokava toetuse saamiseks peab pärandniidu hooldamise toetuse taotleja vastama maaeluministri määruse s nr xx „ Perioodi 2023–2027 mahepõllumajanduse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus “ toodud nõuetele. Lõikes 9 sätestatakse nõuded liigikaitseliselt olulise rannaala kohta. Liigikaitseliselt olulise rannaala hooldamiseks saab taotleda toetust liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise eest. Liigikaitseliselt oluline rannaala peab olema kantud EELISesse liigikaitseliselt olulise rannaalana . K ui rannaalal on veepiir, siis peab rannaala olema vähemalt 75 protsendi ulatuses avatud veepiiriga, kui rannaalal ei ole veepiiri, peab rannaala külgnema alaga, millel on 75 protsendi ulatuses avatud veepiir . R annaalal ei tohi esineda puittaimestikku, välja arvatud koduloomade varjekohas , ja rannaala peab kokku moodustama vähemalt 45-hektarilise terviku, välja arvatud juhul, kui rannaala asu b laiul . Lõike 10 kohaselt ei anta samal kohustuseaastal toetust tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimise eest ja väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest õigusaktidest tulenvatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse baasnõuded. Toetust võib anda vaid nende kohustuste jaoks, mis on rangemad tingimuslikkusest, asjaomaste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõudetest ning muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustustest ning põllumajandusmaa heas seisukorras hoidmise tingimustest . Eelpool nimetatud kohustuslikke nõudeid, mille eest ei ole lubatud toetust maksta, nimetatakse tingimuslikkuseks ja baasnõueteks. Kui toetuse olemusest tulenevalt on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad need ühtlasi olla ka baasnõudeks. Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Pärandniidu hooldamise toetuse esimeseks baasnõudeks on pärandniidu kahjustamise keeld , mis tuleneb Looduskaitseseadusest . Keelatud on tegevused, mis võivad poollooduslikku kooslust hävitada ja kahjustada. Pärandniitudel on keelatud igasugune mullaharimine, mis mõjutab olemasolevat rohukamarat. Eesmärk on säilitada pärandniitudele omast taimestikku, mis on kujunenud pika aja jooksul just tänu rohukamarat erinevate abivahendite abil mehhaaniliselt mõjutamata. Metsloomade ülessongitud rohukamara tasandamine on lubatud, see ei käi mullaharimise mõiste alla. Pärandniite kahjustavateks tegevusteks on muuhulgas ka puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine. Sealjuures puitaimena käsitatakse puituvate ja korgistuvate vartega taimi: puud, põõsad, liaanid, puhmad. Teises baasnõudes on sätestatud, et toetuse saaja peab kontrollima loomakaitseseaduse alusel põllumajanduslooma tervist ja heaolu nii sageli, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks , kuna 76 protsenti pärandniitudest hooldatakse veiste, lammaste ja hobustega karjatamise teel. Kolmandaks baasnõudeks on põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tuleb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155. Neljas baasnõue viitab maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § -dele 2 ja 8 , millega sätestatakse püsirohumaa säilitamise kohustus ja keskkonnatundliku püsirohumaa, sealhulgas Natura 2000 aladel asuvate pärandniitude, künni ja kasutusotstarbe muutmise keeld. Eelnõu §-des 8–12 sätestatakse nõuded põhitegevuse elluviimiseks. Paragrahvis 7 nimetatud baasnõuetega võrreldes on tegemist täiendavate nõuetega, mille järgimise eest on võimalik põllumajanduslikku keskkonnatoetust maksta. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse pärandniidu hooldamise põhitegevuse nõuded . Lõike 1 kohaselt tuleb täita pärandniidu hooldamise põhitegevuse nõudeid kohustuseperioodi jooksul kogu kohustusealusel maal. Lõige 2 sätesta b , et t aotleja hooldab pärandniitu kaitse-eeskirjas või Keskkonnaameti haldusaktis (edaspidi koos kaitsekord ) ning antud määruse neljandas peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja neljandas peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. Lõige 3 sätestab, et Keskkonnaamet võib seada toetuse andmisega seotud täpsemaid hooldamistingimusi, kui see on vajalik kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, pärandniitude tegevuskava, ekspertarvamuse või teadusuuringu kohaselt. Keskkonnaamet lähtub oma otsuste tegemisel kaitsekorralduskava st , liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava st , pärandniitude tegevuskava st , ekspertarvamus est või alal tehtavatest teadusuuringutest . Lõike 4 kohaselt võib üks kord kohustuseperioodi jooksul jätta pärandniidu hooldamata ehk võtta puhkeaasta, kui pärandniit on heas seisus. Puhkeaastal makstakse pärandniidu hooldajale toetust § 3 lõige 6 alusel. Lõige 5 sätestab, et r annaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui Keskkonnaamet on sellise hooldamise viisi PRIA e-teenuse keskkonnas ette näinud . Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded niidetava pärandniidu kohta . Keskkonnaamet määrab vajadusel tulenevalt kaitse-eeskirjas t , kaitsekorralduskavas t , liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas t , pärandniitude tegevuskavas t või ekspertarvamuses t PRIA e-teenuse keskkonnas niitmise algusaja. Kui Keskkonnaamet on PRIA e-teenuse keskkonnas ette näinud niitmise algusaja, ei tohi pärandniitu niita enne nimetatud tähtpäeva. Kui Keskkonnaamet ei ole PRIA e-teenuse keskkonnas niitmise algusaega määranud, võib niita endale sobival ajal. Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse pärandniidu niitmist juhul, kui pärandniidul on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, mille kohta on andmed kantud EELIS-esse. Pärandniitu, kus asub kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, võib niita alates 15. juulist. Kui taotleja kõikidel pärandniitudel on kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, võib kuni 20 protsenti pärandniidust niita enne 15. juulit. Kui taotleja soovib kasutada võimalust niita kuni 20 protsenti pärandniidust enne 15. juulit, annab ta sellest PRIA e-keskkonnas teada ja Keskkonnaamet määrab ära ala, kus võib var em niita . Lõige 3 sätestab, et 5–30 protsenti pärandniidust peab jätma niitmata, kui ala ei ohusta seisundi halvenemine. Soovitatavalt võiks niitmata jäetud ala asuda igal aastal pärandniidu eri osas. 5 – 30 protsendi pärandniidu niitmata jätmine toetab elurikkust, võimaldab taimedel viljuda ning loob elupaiku. Kui Keskkonnaamet on e-PRIA keskkonnas ära märkinud, et ala ohustab seisundi halvenemine, tuleb ala tervenisti ära niita. Lõike 4 kohaselt tuleb üle 30 hektari suurust pärandniitu niita keskkonnasõbralikult keskelt-lahku või servast-serva. Servast-serva meetodil niitmisel liigutakse edasi-tagasi, niites järk-järgult ühest äärest teise. Keskelt-lahku meetodil niites tehakse esimene niide ala keskelt ning liigutakse järk-järgult ala ääre suunas. Servast ringiratast keskpunkti suunas niitmine ei ole lubatud. Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit. Suurte niidualade keskelt-lahku või servast-serva niitmine toetab elurikkuse säilimist, kuna võimaldab lindudel, väikeimetajatel ja putukatel niiduki eest ära niitmata aladele liikuda ja ei tekita lõksu. Nõue ei kehti puisniitudel, kuna puisniidud on liigendatud puude ja põõsastega , lagedate niidualade kogupind on seetõttu väikes e m ja niitmine toimub aeglasemalt väiksemate niidukitega . Lõige 5 reguleerib pärandniidu niitmise, niite kokku kogumise ja niite alalt äraviimise kuupäevi. Pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks ning kokku kogutud niide peab olema pärandniidult ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks. Niidetavate rohumaade puhul koosluse säilimiseks niitmisest üksi ei piisa, vaid vajalik on ka niite kokku kogumine ja alalt ära viimine . Heina niitmine säilitab küll maastiku avatuna, kuid ei taga head liigilist koosseisu. Heina mahajätmisel moodustub kulukiht, millest taimed ei suuda läbi kasvada. Samuti takistab kulukiht seemnete idanemist. Heina kokku kogumine ja alalt ära viimine on oluline ka seetõttu, et sellega viiakse ära toitaineid, eelkõige lämmastikku. Taimed koguvad lämmastikku ja kasutavad seda taimekasvu soodustamiseks. Kui niidet ei koristataks ega ära ei viidaks , saaksid taimed, kes suudavad lämmastikku rohkem siduda ja tõhusamalt kasutada, teiste taimede ees kasvuks olulise eelise. Nõuet on järgitud, kui eelmisest aastast ei ole alal heinapalle ega – kuhjasid. Niite ära viimise hiline tähtaeg on seotud poollooduslike koosluste traditsioonilise majandamisega. Näiteks on traditsiooniliselt märgadel lamminiitudel heina ära viidud talvisel perioodil, kui maa on külmunud. Lõige 6 sätestab, et pärandniitudel on hekseldamine keelatud. Nõue ei kehti puisniidu taastamisjärgse hooldamise korral , kuna v ahetult pärast taastamist võib puisniidul olla vajalik juurevõsude hekseldamine . Lõige 7 sätestab, et n iidetaval pärandniidul on pärast niitmist ja niite kok ku kogumist lubatud karjatamine ja sellest ei ole vaja Keskkonnaametit eelnevalt teavitada. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded karjatatava pärandniidu kohta. Keskkonnaamet määrab vajadusel tulenevalt kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast, pärandniitude tegevuskavast või ekspertarvamusest PRIA e-teenuse keskkonnas karjatamise algusaja. Kui Keskkonnaamet on PRIA e-teenuse keskkonnas ette näinud karjatamise algusaja, ei tohi pärandniitu karjatada enne nimetatud tähtpäeva. Kui Keskkonnaamet ei ole PRIA e-teenuse keskkonnas karjatamise algusaega määranud, võib karjatada endale sobival ajal. Lõi kega 1 reguleeritakse karjatamisega alustamise aega rannaaladel . Rannaalal peab alustama karjatamisega hiljemalt 31. mail. Kui Keskkonnaamet ei ole e-PRIA keskkonnas karjatamise algusaega ette näinud, võib alustada karjatamisega endale sobival ajal. Lõige 2 sätestab karjatamise tulemuse. Karjatamise tulemusena peab olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal viibinud ja toitunud ning vähemalt 50% ulatuses on rohustu madalaks söödud. Võrreldes kultuurrohumaadega on pärandniidud oluliselt liigirikkamad. Hea karjatamistulemuse saavutamisel tuleks arvestada, et ala ei pea olema ülepinnaliselt ühtlaselt söödud taimestikuga ehk niitmisega võrdse tulemusega ja alal võib olla ka loomade poolt söömata taimi. Ebasoodsates tingimustes söövad loomad ka selliseid taimi, mis pole neile meelepärased. Seepärast tule ks jätkata aladel hooldamist ka veel ajal, kui järele on jäänud taimestik, mida loomad üldjuhul ei söö, et seeläbi suruda alla nende taime liikide domineerimine. Soodustada tuleks segakarjatamist , kuna erinevad kariloomad eelistavad erinevaid taimi ja nii tagatakse ala parem hooldatus. Hea karjatamistulemus e saavutamiseks peab karjatamisega alustama varakevadel ja karjakoplid peavad olema optimaalse suurusega, arvestades loomade arvu. Oluline on silmas pidada, et karjatatava ala üle niitmine ei saa olla puuduliku karjatamise kompenseerimiseks . Lõikes 4 sätestatakse, et pärandniidul on loomadele lisasööda andmine keelatud. Pärandniidul võib lisasööta käsitleda väetisena, mille tõttu muutuvad mullaomadused , mikrofloora ja mulla niiskustingimused ning eelise saavad ebasoovitavad liigid, mis tõrjuvad teised liigid taimikust välja. Lisatoitainete tõttu muutub rohustu lopsakamaks ja liigivaesemaks. Silo- ja heinapallide viimisel koos lusele antakse võimalus teatud roht taimede seemnelise ks paljunemise ks . L oomade lisasöötmisega võib kaasneda ka ülemäärane ala tallamine, mistõttu võib kooslus hävida. Ekspertide hinnangul on taimiku liigilise koosseisu taastumise aeg umbes k ümnekordne mõjutamise aeg. Loom adele võib anda lisasööta väljaspool pärandniitu. Lisas öötmiseks ei loeta soola ja mineraali andmist loomadele, samuti on lubatud lühiajaliselt ja väikeses koguses heina ja muu sööda (nt õuna, kartuli, jõusööda, jahu) andmine loomade k okku kogumise ja inimesega harjutamise eesmärgil. Kuna vili võib hakata idanema, ei tohi seda suures koguses anda ega maapinnale söömiseks puistata. Kui loomi ei ole võimalik teistele aladele suunata, tuleb lisasööda söötmisala taotletavast pärandniidu alast välja arvata. Lõige 5 sätestab tingimused karjatatava ala hekseldamiseks või niitmiseks. P ärandniitu võib pärast karjatamist üle niita või hekseldada alates 1. augustist, kui § 10 lõikes 2 sätestatud nõuded karjatamisele on selleks ajaks täidetud. Kolm tööpäeva enne tööde alustamist peab teavitama Keskkonnaametit . Karjatatava ala üle niitmine või hekseldamine on täiendav vahend ala hea seisundi tagamiseks või parema seisundi loomiseks. Üleniitmine või hekseldamine ei saa olla vahend puuduliku karjatamise kompenseerimiseks. Karj a tamise järgne niitmine või hekseldamine võib olla vajalik nende taimede tõrjumiseks, mida loomad meelsasti ei söö, või ebasoovitavate dominantliikide allasurumiseks. Puittaimestiku niitmine või hekseldamine võib olla vajalik taastamisjärgselt juurevõsu allasurumiseks ja juhul, kui loomade karjatamine ei suuda ära hoida kadakate või võsa pealekasv u . Eelnõu §-ga 1 1 sätestatakse nõuded puisniidu taastamisjärgseks hooldamiseks. Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse taastamisjärgse puisniidu hooldamise viisid. Taastamisjärgset puisniitu peab hooldama niitmise, karjatamise või hekseldamise teel, samas ei pea täitma niitmise ja karjatamise põhitegevuse nõudeid. Taastamisjärgselt ei pruugi olla puisniidul niitmiseks ja niite kokku kogumiseks piisavalt heina ja seetõttu võib esimestel aastatel p ärast taastamist hooldada puisniitu hekseldamise või karjatamise teel või jätta pärast niitmist niid e kokku kogumata. Kuna enamasti taastatakse puisniidud võsastunud või metsaaladelt, siis võib olla vajalik hekseldamine ka juurevõsude tõrjumiseks. Kuna taastamisjär g selt ei ole puisniit veel heas seisus, siis ei saa sellele puhkeaastat võtta. Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse puisniidu taastamisjärgse hooldamise kuupäevad. Elurikkuse säästmiseks ei ole p uisniidul hekseldamine lubatud enne 1. augustit. Puisniidu taastamisjärgne hooldamine peab olema lõppenud ja p uisniit peab olema niidetud, karjatatud või hekseldatud 1. oktoobriks. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse nõuded tulemuspõhiseks viieaastaseks piloottegevuseks. Piloottegevusena töötatakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames välja viieaastane tulemuspõhine pärandniidu hooldamise ja hindamise metoodika. Koostöös teadlastega katsetatakse uusi innovaatilisi lahendusi pilootaladel umbes 500-l hektaril, kus taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. Kui taotleja on liitunud LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“, lähtub ta pärandniidu hooldamisel ja hindamisel nimetatud projektis ettenähtust. Tulemuspõhise tegevuse valimisel võib niitmise, karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta. Eelnõu §-des 13–18 sätestatakse nõuded lisategevuste elluviimiseks. Lisategevuse toetust antakse ainult sellele pärandniidule, kuhu on võetud põhitegevuse toetus. Kõiki lisategevusi võib võtta igal kohustuseperioodi aastal ja nende kestvuseks on üks kalendriaasta . L isategevus i saab võtta pärandniidu põhiselt. Taotleja viib lisategevuse ellu kaitsekorras ning viiendas peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja viiendas peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. Keskkonnaamet näeb lisategevuse ellu viimise tingimused ette PRIA e-teenuse keskkonnas. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse lisategevuse nõuded. Lõige 1 sätestab, et taotleja täidab kohustuseaasta jooksul peatükis 5 sätestatud lisategevuse elluviimise nõudeid sellel pärandniidul, mille kohta ta taotleb toetust lisategevuse elluviimise eest. Lõige 2 sätestab, et t aotleja viib lisategevuse ellu kaitsekorras ning viiendas peatükis ettenähtud tingimuste kohaselt. Kui kaitsekord ja viiendas peatükis sätestatud nõuded ei ole kooskõlas, siis rakendatakse kaitsekorda. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse nõuded. Liigikaitseliselt olulise rannaala lisategevuse elluviimise korral peab karjatamise tulemusena pärandniidu rohustu olema 1. oktoobriks 75 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud pärandniidul o lema rohustu valdavalt söödud. Liigikaitseliselt oluliste rannaalade lisategevuse jaoks on eksperdid välja valinud pärandniidud, kus asuvad olulised kurvitsaliste, sh niidurüdi pesitsusalad. Lisategevuse eesmärgiks on suunata need kooslused hooldusesse ja tagada sellistel aladel kõrgem hoolduskvaliteet. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse väärtuste hindamise lisategevuse nõuded. Lisategevusega testitakse tulemuspõhise toetuse metoodikat. Väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise korral hindab taotleja pärandniitu LIFE’i projekti „Loodusrikas Eesti“ raames välja töötatud metoodika alusel. Ühele taotlejale antakse väärtuste hindamise lisategevuse elluviimise eest toetust kuni kolme pärandniidu kohta aastas. Eelnõu §-ga 1 6 sätestataks pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmise lisategevuse nõuded. Taotleja niidab kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga. Tööde alustamisest peab teavitama Keskkonnaametit. Tegevust valides ei kehti niitmise põhitegevuse nõuded, välja arvatud niite kokku kogumise ja alalt ära viimise kuupäevad. Lisategevusega toetatakse väikeste ja raskesti hooldatavate pärandniitude niitmist ning traditsiooniliste töövõtete säilimist. Väikesed pärandniidud on olulised maastiku sidususe säilitamisel. Eelnõu §-ga 1 7 sätestatakse laiu või väikesaare lisategevuse nõuded . Lisategevusega toetatakse ilma püsiva praamiühenduseta väikesaartel ja laidudel asuvate pärandniitude hooldamist. Laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise korral antakse toetust sellise pärandniidu hooldamise eest, mis asub laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga. Ühele taotlejale antakse laiu või väikesaare lisategevuse elluviimise eest toetust kuni 100 hektari pärandniidu kohta. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse pärandniidu või selle loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liigi seisundi parendamise lisategevuse nõuded. Lisategevuse koosluse või liigi seisundi parendamiseks saab võtta juhul, kui pärandniidul on vaja teha lisatöid, et kaitsealuse koosluse või liigi seisundit par e ndada. Taotleja võib valida koosluse või liigi seisundi parendamiseks lisategevuse juhul, kui on vaja teostada ühte või mitut järgmist tegevust: sonnide ja lompide taimestikust puhastamine, puistu kujundamine, mätaste eemaldamine, ebasoovitava taimestiku tõrjumiseks vajalikud täiendavad tööd. Tegevust saab võtta ainult sellele osale pärandniidust, kus konkreetset tegevust on vaja läbi viia. Lisategevuse elluviimise korral on sellel pärandniidu osal hekseldamine lubatud. Lisategevus e elluviimiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek PRIA e-teenuse keskkonnas. Eelnõu §-ga 1 9 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Kui taotlejal oli enne majapidamise ülevõtmist endal kohustus olemas, siis toimub kohustuse suuruse ja kestuse arvestamine vastavalt §-s 20 sätestatud kohustuse üleandmise ja ülevõtmise tingimustele. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse kohustuse üleandmine ja ülevõtmine. Selleks, et tagada paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel, on lubatud kohustuse üleandmine ja ülevõtmine. Kohustust on lubatud osaliselt või täielikult teisele isikule üle anda või teiselt isikult üle võtta. Lõike 1 kohaselt võib kohustuse üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 19 kohaselt. Lõiked 2 - 6 sätestavad ülevõetud kohustuse suuruse ja kestuse arvestamise. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus ja esimeseks kohustuseaastaks kohustuse ülevõtmise aasta. Kui taotlejal on kohustusi, siis kohustuse ülevõtmise korral erineva ja sama kestvusega kohustused liidetakse ning kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem, kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala moodustab kohustuse ülevõtja esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti või kuni 2 hektarit; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala ületab 20 protsenti ja 2 hektarit kohustuse ülevõtja esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kui kohustus võetakse üle rohkem kui ühelt taotlejalt, võetakse kohustuseperioodi kestuse arvestamisel arvesse kõikide ülevõetud kohustuste kohustuseperioodide kestused, sealjuures arvestades lõikes 3 ja 4 sätestatud tingimustega. Lõike 7 kohaselt esitatakse kohustusealuse maa üleandmise korral PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu andmed üleandja, ülevõtja ja kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta . Lõige 8 sätestab, et kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üle antud maa osas kohustus lõpeb. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse kohustuse suurendamise kord. Lõi gete 1 ja 2 kohaselt võib toetuse saaja kohustust suurendada kuni 20 protsenti või kuni 2 hektarit esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul kohustuseperioodi kestus ei muutu. Kui kohustus suureneb rohkem kui 20 protsenti ja 2 hektarit , algab uus viieaastase perioodiga kohustus. Kohustuse suurendamiseks ei loeta § 19 kohast kogu majapidamise ülevõtmist ega § 20 kohast kohustuse üleandmist ja ülevõtmist. Lõige 3 sätestab, et tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimisega seotud kohustust suurendada ei saa. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse kohustuse vähendamise kord. Kohustusealuse maa pindala võib vähendada kuni 10 protsenti esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast ilma varasematel kohustuseaastatel saadud toetust tagasi maksmata. Toetus nõutakse tagasi selle maa eest, mille osas on kohustus kohustuseperioodi jooksul vähenenud üle 10 protsendi. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus lõpetatakse ja kohustuse üleandjalt toetust tagasi ei nõuta. Tulemuspõhise viieaastase piloottegevuse elluviimisega seotud kohustust vähendada ei saa. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonnas igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektroonilise taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ nr xx § 11 lõikes 1, § -s 12 ja §-s 13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lisaks tuleb taotlejal esitada selle pärandniidu ala number, pindala ja piir, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille kohta ta taotleb põhitegevuse ja/või lisategevuste elluviimise eest toetust. Samuti tuleb taotlejal taotlusel ära märkida, milliste lisategevuste kohta ta toetust taotleb ja kas ta hooldab pärandniitu niitmise või karjatamise teel . Taotleja peab esitama andmed selle kohta, kas ta jätkab arengukava alusel võetud poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse ga, lõpetab arengukava alusel antud poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse ja võtab strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise kohustuse või võtab strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise kohustuse . Lõike 2 kohaselt esitab taotleja pärandniitude kaardil selle pärandniidu ala numb ri , pindala ja piir i , mida taotlejal on õigus kasutada ja mille kohta ta taotleb põhitegevuse ja/või lisategevuste elluviimise eest toetust. Lõike 3 ja 4 kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohased eeltäidetud taotlusega seotud parandused hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks ning artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Lõike 5 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andm eid, mis on toetustele ühised . Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eelpool nimetatud toetuste kohta samaaegselt. Eelnõu §-ga 2 4 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõiked 2 ja 3 sätestavad, millist nõuetele vastavust kontrolli vad Keskkonnaamet ja Põllumajandus- ja Toiduamet. Lõike 4 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või seda toetava t tehnoloogia t . Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 109 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 26 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. PRIA teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks , võttes arvesse kontrollide tulemusi . Eelnõu §-ga 27 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 28 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-ga 29 muudetakse Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ . L õike 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 9 järgmises sõnastuses: „Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) alusel põhisissetuleku toetust“. Taotleja le , kes hooldab pärandniitu Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus e nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ alusel , ei anta sama maa kohta strateegiakava põhisissetuleku toetust (PST). L õike 1 punktiga 2 asendatakse paragrahvi 12 lõikes 2 tekstiosa „1. septembri l“ tekstiosaga „8. septembril“ . Kui põllumajandusliku majapidamise ülevõtja teavitab PRIAt ülevõtmisest hiljemalt 8. septembril , makstakse toetus ülevõtjale . L õike 1 punktiga 3 asendatakse paragrahvi 17 lõikes 1 tekstiosa „21. m aini“ tekstiosaga „15. juunini“. Taotleja esitab PRIAle § 17 lõikes 4 toodud dokumendid vahemikus 2. mai kuni 15. juuni. L õike 1 punktiga 4 sõnastatakse paragrahvi 17 lõike 4 punkt 1 järgmiselt: „1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, §-s 12 ja §-s 13 nimetatud andmed. Punktis 5 on lisatud viide taotlemise perioodil kehti m a hakkavale määrusele. L õike 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 17 lõike 4 punkt 2 . L õike 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 17 lõiget 4 punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) andmed selle kohta, et taotleja valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis “. Täiendus on vajalik, kuna uues tingimuslikkuse süsteemis ei ole enam kohustust üle kolme kuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis e kohta andmete esitamiseks, samas arengukava alusel poolloodusliku koosluse hooldamise kohustusega jätkajad peavad täitma ka nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid . L õike 1 punktiga 7 sõnastatakse paragrahvi 17 lõige 8 järgmiselt: „(8) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel“ . Strateegiakava alusel ja arengukava alusel antavad toetused esitatakse ühisel taotlusvormil. L õike 1 punktiga 8 paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada“. Arengukava alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise kohustust ei ole lubatud suurendada. „ (22) Taotleja võib arengukava alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse . Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat .“ Taotleja võib asendada oma arengukava alusel antava kohustuse kogu maa ulatuses strateegiakava alusel antava kohustusega ja sel juhul algab tal uus 5-aastane pärandniidu hooldamise kohustus . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele ja elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule ja riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetus on suunatud pärandniidu hooldajatele . Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele Mõju majandusele on positiivne. Ligi 76 -l protsendil pärandniitude st karjatatakse lihaveiseid ja lambaid , t oodanguks on veise- ja lambaliha, vill ja nahad. Suurem osa pärandniitudel karjatatavatest loomadest on maheloomad, seetõttu jõuab turule rohkem mahedat veise- ja lambaliha. Niidetavatelt pärandniitudelt saab arvestatavas koguses loomasööta. Toetusega hüvitatakse osaliselt toetuse saajale toetuse nõuete elluviimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja kulud. Pärandniitude hooldamine tagab põllumajandustootjatele lisasissetuleku. Pärandniitude hooldamine aitab hoida põllumajanduslikku tegevust ääremaadel ja madalama viljakusega muldadega piirkondades, kus tavapõllumajandust on vähem. Toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel halduskoormus ettevõtetele varasemaga võrreldes ei suurene. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne. Kõik meie pärandkooslused on arvatud Euroopa Liidu tasandil kaitstavate elupaikade hulka ja nende soodsa seisundi säilitamine on Eesti oluline vastutusvaldkond. Pärandniitude hooldamise eesmärk on tagada elupaikade ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Pärandniidud on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Ilma niitmise või karjatamiseta sellised alad roostuvad, võsastuvad ja lõpuks metsastuvad ning seejärel neile omane liigiline koosseis muutub. Traditsioonilised põllumajandusmaastikud, sealhulgas pärandniidud, on osaks Eesti kultuuripärandist . 20. sajandi algul moodustasid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40 protsenti Eesti territooriumist. Pärandniidud ja pärandmaastikud on oluline osa meie kultuuriloost, identiteedist ja maastikutunnetusest. Pärandniite iseloomustab väga suur taimestiku liigirikkus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Pärandniitudega on seotud paljud putukad, linnud, loomad, samblad, samblikud ja mullaelustik. Pärandkooslustel on oluline roll avatud maastikus elurikkuse säilimisel, samuti on pärandniidud olulised looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenuste pakkujad. Pärandniidud on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad, tuumalad, mis pakuvad asendamatuid toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele organismidele, sh ka nendele, kes pakuvad otseselt põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik biotõrje. Pärandniidud on olulised ja stabiilsed süsinikusidujad ning kliimamuutuste mõju leevendajad. Pärandniitude hooldamine mitmekesistab maaelu ja tagab üle-eestiliselt toidutootmise praktikate paljususe ja piirkondliku toidu varustuskindluse. Pärandniitudelt saadav toit on puhas, taimekaitsevahendite- ja väetiste vaba, mis omakorda toetab inimeste tervist ja heaolu. Kuna ligi kaks kolmandikku pärandniitudest hooldatakse karjatamisega, siis ilma pärandniitudeta väheneks hooldatavate püsirohumaade pindala ja kariloomade arv. Heas seisundis pärandniitude olemasolu toetab samuti turismivaldkonda, säilitades traditsioonilist ja kaunist maastikku ja võimalust tutvuda eri looma- ja taimeliikidega. Mõju julgeolekule ja välissuhetele Toetusel on toidujulgeolekule kaudne positiivne mõju. Hooldatavad pärandniidud asuvad pigem ääremaadel ja nendes maakondades, kus traditsioonilist põllumajandustootmist on vähem. Toidujulgeolekule on tootmise hajutatusel positiivne mõju, väikesed kohalikud ettevõtted suudavad tagada piirkonna toiduga varustatuse ka kriiside ajal, kui suuremad tarneahelad võivad olla läbi lõigatud. Samuti ei sõltu vabapidamisel lambad ja veised kuigivõrd elektrikatkestusest ning sisse ostetavast söödast, tagades seetõttu piirkonnas toidu varustuskindluse kriisi korral pikemaks ajaks. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele Pärandniitude tegevuskavas 2021–2027 on kirjas, et pärandniidud ei ole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju. Pärandniitude hooldamine on osa maaelu mitmekesistamisest ja toetab maale elama asumist ning seeläbi kogu regionaalarengut. Kaudselt aitab pärandniitude hooldamine ja sealt saadud toodangu väärindamine kaasa piirkonna mainekujundusele, toidutraditsioonide tutvustamisele ja turismile. PRIA andmetel taotletakse pärandniidu hooldamise toetust kõige rohkem Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas. 2021. aastal kiideti heaks kokku 829 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlust, millest 567 taotlust esitati Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnast. Taotletud 35 570 ha pärandniitude kogupindalast asus 27 521 ha ehk üle kahe kolmandiku nendes neljas maakonnas. 75 protsenti pärandniite hooldavatest lamba- ja kitsekasvatajatest ning 74 protsenti pärandniitudega seotud lihaveisekasvatajatest majandab Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakondades. Seega võiks pärandniitude sotsiaalmajanduslik mõju kõige rohkem avalduda nendes maakondades. Pärandniidu hooldamise t oetusel on positiivne mõju regionaalarengule ettevõtluse , töökohtade loomise ja elukeskkonna kaitse kaudu. Kaudne mõju avaldub läbi pärandniitude majandamisega tegelevate ettevõtjate loodud lisandväärtuse ja kaudse tulu (turism, ökosüsteemi teenused, piirkonna maine, kohalik toit, pärandniitudelt saadud toodangu väärindamine (liha, vill, nahad), loomasööt, käsitöö, loodusharidus, pärandkultuur, kinnisvara, teenused jms) . Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohta loomise vajadust, kuna pärandniitude hooldamist on toetatud ka kahel eelmisel eelarveperioodil . Uuel finantsperioodil rakendub esmakordselt pindalatoetustele pinnaseiresüsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Selle kaudu on võimalik vähendada PRIA töökoormust. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava maaelu toetuste erieesmärkide EE 4-6 sekkumiste kogueelarve on 173 966 030 eurot, millest p ärandniidu hooldamise toetus e eelarve on 42 095 975 eurot. Sellest 33 676 780 eurot rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist EAFRD ja 8 419 195 eurot rahastatakse Eesti riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile . Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle , Keskkonnaametile ja strateegiakava juhtkomisjonile . Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 14.12.2022 nr 1.4-3/1013 Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu viie päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määrus: EN_NIIT 2. Seletuskiri: SK_NIIT Kadri Kask 625 6141 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel