Maaelu mi n istri .. . 20 22.a määrus nr “ Perioodi 2023-2027 m ahep õ ll u m a j an d us liku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse t o etus ” lisa Ravim- ja maitsetaimede loetelu 1. Aedtill Anethum graveolens 2. Altee, h ar ilik Althaea officinalis 3. Aniis, ha r ilik Pimpinella anisum 4. Aniisi- h i idiisop Agastache foeniculum 5 . Apteegitill, aed- Foeniculum vulgare 6 . Arnika, mägi- Arnica montana 7 . Estragonpuju Artemisia dracunculus 8. Harakputk, aed- Anthriscus cerefolium 9 . Hiirekõrv, harilik Capsella bursa-pastoris 10. Humal Humulus lupulus 11 . Iisop, harilik Hyssopus officinalis 12 . Jalgleht, hi m aalaja Podophyllum exandrum 13 . Kannike, aas- Viola tricolor 14 . Kannike, lõhnav Viola odorata 15 . Kapsasrohi, m ust Brassica nigra 16 . Kapsa s rohi, sare p ta Brassica ju n cea 17 . Karulauk Allium ur s i n um 18 . Kassinaeris, m ets- Malva s y lv e stris 19 . Kassinaeris, m uskus- Malva moschata 20 . Kassinaeris, roos- Malva a lcea 21 . Kassinaeris, ü m aralehine Malva pusilla 22 . Kikkaputk, harilik Angelica archangelica 23 . Koirohi Artemisia absinthium 2 4 . Ko l m isruse Bidens t r ip a rtita 25 . Koriander, aed- Coriandrum sativum 26 . Kortsle h t, harilik Alchemilla v ulgaris 27 . Kress, salat- Lepidium sativum 2 8 . Kuldjuur, roosilõhnaline Rhodiola rosea 2 9 . Kum m e l , tee- Chamomilla recutita 30 . Kuningakepp, kaheaastane Oenothera biennis 3 1 . Käokuld, harilik Helichrysum arenarium 3 2 . Lagritsa- m agusjuur Clycyrrhiza glabra 3 3 . La m bal ä äts, põld- Trigonella foenum-graecum 3 4 . Lavendel, prantsuse Lavandula stoechas 3 5 . Lavendel, tähk- Lavendula a ngustif o lia 3 6 . Lavendel, vahel m ine Lavendula x intermedia 3 7 . Leeskputk, harilik Levisticum o fficinale 38 . Liivatee, aed- Thymus vulgaris 39 . Liivatee, nõmm- Thymus serpyllum 4 0 . Liivatee, paljaleheline Thymus pulegioides 4 1 . Liivatee, sidrun- Thymus x citriodorus 4 2 . Liivatee, varane Thymus praecox 4 3 . Liivsinep, võõr- Diplotuxis tenuifolia 4 4 . Linnurohi, harilik Polygonum aviculare 4 5 . Lutiklill , pronks Perilla fr u t escens 4 6 . Maarjahein, lõhnav Anthoxanthum odoratum 4 7 . Maarjaohakas, harilik Silbum marianum 48 . Maasapp, harilik Centaurium minus 49 . Mailane, harilik Veronica officinalis 5 0 . Majoraan, aed- Origanum majorana 5 1 . Mesiputk Myrrhis od o rata 5 2 . Monarda , aed- Monarda didyma 5 3 . Monarda , sidrun Monarda citriodora 5 4 . Monarda , toruõieline Monarda fistulosa 5 5 . Mugulju m i kas Rhaponticum carthamoides 5 6 . Mungalill, suur Tropaelom majus 5 7 . Murulauk Allium sch o enoprasum 58 . Mustköö m en, aed- Nigella s a ti v a 59 . Mustköö m en, türgi Nigella da m ascena 6 0 . Mustnupp, harilik Sanguisorba minor 6 1 . Mädarõigas, aed- Armoracia rusticana 6 2 . Münt, pikaleheline Mentha longifolia 6 3 . Münt, ü m araleheline Mentha rotundifolia 6 4 . Münt, pipar- Mentha x piperita 6 5 . Münt, rohe- Mentha spicata 6 6 . Münt, vääris- Mentha x gracilis 6 7 . Naistenõges, harilik Nepata cataria 68 . Naistepuna, liht - Hypericum perforatum 69 . Neitsikummel, lõhnav Tanacetum partheinum 7 0 . Näär, harilik Pimpinell saxifraga 7 1 . Näär, suur Pimpinella major 7 2 . Oblikas, hapu- Rumex acetosa 7 3 . Paiseleht Tussilago farfara 7 4 . Pajulill, väikeseõieline Epilobium parviflorum 7 5 . Palderjan, harilik Valeriana officinalis 76 . Palsa m -soolikarohi Tanacetum balsamita 77 . Petersell, aed- Petros e lin u m crispum 78 . Pii m juur, aed- Tragopogon porrifolius 79 . Pip a rrohi, aed- Satureja hortensis 8 0 . Pip a rrohi, m ägi- Satureja montana 8 1 . Por t ulak, harilik Portulaca oleracea 8 2 . Pune, harilik Origanum vulgare 8 3 . Pöörirohi, koera- Hyoscyamus niger 8 4 . Rass, harilik Cynogloss u m officinale 8 5 . Raudrohi, harilik Achillea millefolium 86 . Raudürt, harilik Verbena officinalis 87 . Ro s m ari i n, harilik Rosmarinus officinalis 88 . Rukkilill Centaurea cyanus 89 . Ruut, aed- Ruta graveolens 9 0 . Saialill, harilik Calendula officinalis 9 1 . Salvei, aed- Salvia officinalis 9 2 . Salvei, muskaat- Salvia sclarea 9 3 . Sidrunhein, harilik Cymbopogon citratus 9 4 . Sidrunmeliss Melissa officinalis 9 5 . Sidrunpuju Artemisia abrotanum 96 . Siilkübar, ahtalehi n e Echinacea a ngustif o lia 97 . Siilkübar, kahkjas Echinacea p allia 98 . Siilkübar, purpur- Echinacea perpurea 99 . Sinerõigas, harilik Isatis tinctoria 10 0 . Sinilatv, harilik Polemonium caeruleum 10 1 . Soo-kassiurb Gnaphalium uliginosum 10 2 . Soopihl Comarum palustre 10 3 . Süd a m erohi, lääne- Leonurus cardiaca 1 04 . Süd a m erohi, veiste- Leonorus villosus 1 05 . Tedre m a ran Potenilla erecta 106 . Teeleht, suur Plantago major 107 . Tihashein , baikali Scutellaria baicalensis 108 . Tihashein , harilik Scutellaria galericulata 109 . Tihashein , külgõieline Scutellaria lateriflora 11 0 . Tondipea, m oldaavia Dracocephalum moldavica 11 1 . Tõnnike, harilik Betonica officinalis 11 2 . Vaak, aed- Inula helenium 11 3 . Vaak, inglise Inula britannica 1 14 . Varemerohi Symphytum officinale 115 . Võõrkapsas, põld- Eruca sativa 116 . Vägihein, kõrge Verbascum densiflorum 117 . Vägihein, suureõieline Verbascum phlomoides 118 . Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 119 . Vürtsköö m en, harilik Cuminum cyminum 12 0 . Ürt-peni m ünt Marrubium vulgare 12 1 . Ürt-punanupp Sanguisorba officinalis Marko Gorban Kantsler
3690454 1189245 EELNÕU 1 2.1 2 .2022 0 0 EELNÕU 1 2.1 2 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus ……. . 20 2 2 nr ….. Perioodi 2023–2027 m ahepõllumajandus liku taimekasvatus e toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõi ke 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. R eguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava ) kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava ” raames antava m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse (edaspidi mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetus ) ning keskkonna-, kliima- ja muude maja ndamiskohustuste sekkumise „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus” raames antav a mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse (edaspidi mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatav tegevus (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetust antakse mahepõllumajandus liku tegevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul . (2) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse veiste, lammaste, kitsede, hobuste, sigade, küülikute, kodulindude või mesilasperede (edaspidi koos ka loomad ) mahepõllumajanduslikult pidamise eest ühe kalendriaasta jooksul. (3 ) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus t antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. § 3. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t o etuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetuse m inimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusega jätkamise korral on : 1) 132 kuni 182 eurot teravilja, kaunvilja , õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, v älja a rvatud kartul, ning muu tehnilis e kultuuri (edaspidi koos põllukultuur ) , kuni kolme aasta s e külvikorras olev a rohumaa ja põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaime de kasvatamise (edaspidi põldtunnustatud heinaseem n e põld ) korral ; 2) 300 kuni 42 0 eurot k artul i , maasika, ravim- või maitsetaime de , puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral ; 3) 800 kuni 112 0 eurot köögivilja kasvatamise korral ; 4) 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul , mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut ; 5) 25 kuni 35 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõllumajandusele ülemineku korral on: 1) 146 kuni 182 eurot põllu kultuuride kasvatamise , kuni kolme aasta s e külvikorras oleva rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemne põllu korral ; 2) 330 kuni 462 eurot kartuli, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral ; 3) 880 kuni 1150 eurot köögivilja kasvatamise korral ; 4) 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata rohumaa puhul , mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut : 5) 27 kuni 38 eurot punktis 1 nimetamata kuni ühe hektari suuruse rohumaa puhul, kui taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. (3) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „ Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine “ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. ( 4 ) Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 4 nimetatud rohumaa loomkoormuse arvutamisel aluseks taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate h o buste puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registris se kantud tegevuskohas . § 4 . Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetuse ühikumäärade otsustamine (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) otsustab mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. (2) Ühikumäära otsustamisel suurendab PRIA mahepõllumajanduslikust sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral ühikumäärasid 20 protsenti selle maa hektari kohta, kus põllumajanduskultuuri kasvatati. (3) Ühikumäära otsustamisel vähendab PRIA ühikumäära köögivilja kasvatamise korral 83 protsenti hektari kohta ning ravim- või maitsetaimede kasvatamise korral 55 protsenti hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit. (4) Kui mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära korral, rakendab PRIA minimaalset ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. (5) Lõikes 4 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. § 5. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suurus (1) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus arvutatakse taotleja § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4 ning § 3 lõik e 2 punktides 1 ja 4 sätestatud maa hektarite arvu järgi , mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Toetus e suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse taotleja mahepõl l umajanduslikult peetavate loomade keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel selle maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. (2) V eiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate selliste loomade keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse . ( 3 ) K odulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud selliste loomade keskmine arv, keda peetakse põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas , kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse , ning kelle kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta keskmine arv on vähemalt järgmine: 1) kalkun – 50 lindu; 2) hani – 50 lindu; 3) part – 50 lindu; 4) munakana – 50 vähemalt 18 nädala vanust lindu; 5) kanabroiler – 50 lindu; 6) pärlkana – 50 lindu; 7) vutt – 100 lindu; 8) siga – 5 siga; 9) küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut 10) mesilaspere – 5 peret. (4) Hobuste puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas. ( 5 ) Lõikes 1 nimetatud ühik arvutatakse järgmiste koefitsientide alusel: 1) piimalehm – 3,7 ; 2) ammlehm, üle 6 kuu vanune veis – 1,0 ; alla 6 kuu vanune veis – 0,2 ; 3) vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6 ; 4) vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3 ; 5) vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3 ; 6) emis või kult – 2,2 ; 7) vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2 ; 8) vähemalt 18 nädala vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,08 ; 9) vutt – 0,01 ; 10) üle 4 kuu vanune küülik – 0,02 ; 11) mesilaspere – 0,47. (6) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahe ndid, vähendab PRIA lõike 1 kohaselt arvutatud toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 23 lõike 3 kohaselt , vähendades proportsionaalselt igale taotlejale antava toetuse suurust . 2 . peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 6 . Nõuded taotlejale (1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetust ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse (edaspidi koos toetus ) antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ määruse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). (2) Mahepõllumajandusele ülemineku korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust : 1) kuni kahel järjestikusel kohustuseaastal taotlejale, kes esitas toetuse esmakordse taot le mise kalendri aastal või sellele eelnenud kalendriaastal ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele; 2) kuni kolmel järjestikusel k ohustuse aastal taotlejale, kes kasvatab üksnes puuvilja- ja marjakultuure ning kes esitas toetuse esmakordse taotlemise kalendriaastal või sellele eelnenud kahe kalendriaasta jooksul ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele; 3) taotlejale, kelle ettevõtte toetusõiguslikust maast on maksimaalselt 20% üleminekuaja läbinud ; 4 ) taotlejale, kellele ei ole eelnenud kalen driaastatel antud strateegia kava alusel antavat mahepõllumajanduse toetust , „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat mahepõllumajandusele ülemineku toetust ega mahepõllumajandusega jätkamise toetust. ( 3 ) Mahepõllumajandusega jätkamise korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotleja le : 1) kelle ettevõte on kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajan duse seaduse alusel tunnustatud või 2) kes on alustanud üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele, kuid kes ei vasta lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele. ( 4 ) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse taotlejale, kelle ettevõttes peetakse kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küülikuid, mesilasperesid või kodulinde ning kellele antakse mahepõllumajandus liku taimekasvatus e toetust. ( 5 ) Toetust ei anta taotlejale, kellel on kehtiv „Eesti maaelu aren gukava 2014–2020” alusel antava mahepõ llumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetus e kohane kohustus. § 7 . Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1) Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab vastama maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele. (2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetust antakse taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse: 1) põllumaa kohta , millel kasvatatakse põllu kultuuri, kartulit, köögivilja, maasikat, või lisas nimetatud ravim- või maitse taim i ; 2) põldtunnustatud heinaseemnepõllu kohta ; 3) kuni kolme aasta s e külvikorras oleva rohumaa kohta ; 4 ) põllumajandus maa kohta , millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri; 5 ) punkti de s 2 ja 3 nimetamata rohumaa kohta . (3) Lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuur i peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur selle määruse tähenduses on põllumajanduskultuur, mis külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt 15. juunil ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid . (4) Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks. ( 5 ) Toetust antakse maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat, kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 istikut hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; 4) luuviljalised – 270 istikut hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta; 7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta; 8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta; 11) maasikas – 20 000 taime hektari kohta; 12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta; 1 3) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta; 14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta. ( 6 ) Lõikes 5 nimetatud istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jäävat maad. ( 7 ) T oetust antakse lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta , mille iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut . (8) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud t aotlejale, kellel on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni ühe hektari lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta , mis ei vasta lõikes 7 sätestatud loomkoormuse nõudele. ( 9 ) Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mu stkesas või mis on jäetud sööti . ( 1 0 ) Kui lõike 2 punktis 4 nimetatud toetusõiguslikul maal kasvatatakse kohustuseaastal puuvilja- või marja kultuuri , või mõlemat kokku rohkem kui 70 hektaril, ei anta toetust selle maa pindala osa kohta, mis ületab 70 hektarit. ( 1 1 ) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuse aastale vahetult eelnenud iga kalendri aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi. Nullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta. ( 1 2 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegia kava alusel antavat mesilaste korjeala toetust . 3 . peatükk T ingimuslikkus ja baas nõuded § 8 . Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx mä äruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud e sitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 9 . Baasnõu e Taotleja kannab kohustuseaasta jooksul andmed põllumajandusliku tegevus e kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse . 4. peatükk Toetatava tegevuse nõuded § 1 0 . N õuded toetuse saamiseks Taotleja täidab kogu kohustuse aasta jooksul mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ning mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. § 1 1 . Koolitused (1) Mahepõllumajandusele ülemineku korral peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tegevusega , osalema toetuse esmakordse taotlemise kalendri aasta 1. novembriks vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel , mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames . (2) Lõikes 1 nimeta tud algkoolitusel ei pea osalema taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes on toetuse taotlemise aastale eelnenud viie kalendri aasta jooksul osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval või mahepõllumajandusliku tootm ise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning t oetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 1 2 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse s nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ sätestatut. § 1 3 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid : 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1 ning § -des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise põllu kohta taotletakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust; 3 ) andmed selle kohta , kas põld on mahepõllumajanduslikus või mitte-mahepõllumajanduslikus kasutuses, ning mahepõllumajandusele üleminekuajal oleva põllu puhul ülemineku aasta; 4 ) andmed selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld; 5 ) andmed selle kohta, kas taotleja kasvatab mahepõllumajanduslikust sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitse eritud seemnekartulist kartulit; 6 ) andmed selle kohta, kas taotleja taotleb mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust; 7 ) mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlemise korral mahepõllumajanduslikult peetava looma ja kodulinnu liik; (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. ( 4 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 1 4 . Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvi s sätestatud juhul muu asutus . ( 2 ) Paragrahvi s 10 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib PTA. ( 3 ) Paragrahvis 8 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 1 5 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetm ete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 1 6 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel. § 1 7 . Toetuse maksmine T oetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 18 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 s ätestatud alustel ja korras. 6 . peatükk Rakendussät t e d § 19 . Määruse muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septembril“ tekstiosaga „8. septembril“; 2 ) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „21. maini“ tekstiosaga „15. juunini“; 3 ) paragrahvi 22 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, §-s 12 ja §-s 13 nimetatud andmed; 5 ) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) andmed selle kohta, et taotleja valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis.“; 6 ) paragrahvi 22 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.“; 7 ) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 26 ja 27 järgmises sõnastuses: „(2 6 ) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada“. (2 7 ) Taotleja võib arengukava alusel antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on üks kalendriaasta .“ § 20 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
4362450 49530 Seletuskiri maaeluministri määruse “ Perioodi 2023 – 2027 m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 7 lõike 2, § 15 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ), mis kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava (edaspidi ökokava ) sekk umise „Mahepõllumajanduse ökokava ” ning keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste sekkumise „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus” raames toetuse andmiseks . S trateegia kava öko kava sekkumise liigi „Mahepõllumajandus e ökokava “ raames mahe põllumajanduse toetuse andmise õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31 , mille lõike 2 kohaselt a nnavad liikmesriigid selle artikli alusel toetust aktiivsetele põllumajandustootjatele või aktiivsete põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad kohustuse kasutada põllumajandustavasid, mis säästavad kliimat, keskkonda ning soodustavad loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse vastast võitlust. Toetuse ga hüvitatakse täielikult või osaliselt kohustuste võtmisega seonduvad täiendavad tekkin ud kulud ja saamata jäänud tulu. Sekkumine panustab kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästva arengu ja selliste loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusa majandamisega seotud eesmärkidesse. Lisaks on sekkumise eesmärk panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. Strateegiakava keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste sekkumise „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus” raames toetuse andmise õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 70 , mille lõike 2 kohaselt annavad l iikmesriigid toetust üksnes põllumajandustootjatele või muudele toetusesaajatele, kes võtavad vabatahtlikult majandamiskohustusi, mida peetakse kasulikuks ühe või mitme artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärgi saavutamiseks. Lõike 6 kohaselt võetakse kohustused viieks kuni seitsmeks aastaks. Lõikes 8 on sätestatud, et kui sama artikli alusel antakse toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimaakohustuste jaoks või kohustuste jaoks, mille eesmärk on üle minna määruses (EL) 2018/848 sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või neid säilitada, kehtestavad liikmesriigid hektaripõhise toetuse. Seetõttu antakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust hektaripõhise lisamaksena, mis liidetakse mahepõllumajanduse toetuse ühikumaksele. Kuna mahepõllumajanduse ökokava raames võetakse 1-aastane kohustus, siis on otstarbekas, et ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks võetakse 1-aastane kohustus. Sekkumine panustab kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästva arengu ja selliste loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusa majandamisega seotud eesmärkidesse. Lisaks on sekkumise eesmärk panustada elurikkuse kaitsesse, ede ndada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke ning p arandada põllumajanduse reageerimist ühiskonna o otustele toidu ja tervise osas. Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv u ja mahepõllumajandusliku maa suurenemine on viimastel aastatel pidurdunud. 20 21 . aastal tegeleti Eestis mahepõllumajandus liku tootmisega 2043 ettevõttes , k elle kasutuses oli 229 400 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustas ligi 23 % kogu Eesti põllumajandusmaast. Mahepõllumaad asuvad ena masti väheviljakatel aladel . Ligikaudu 64 % kogu mahepõllumajandusmaast on püsi- ja lühiajalised rohumaad, kus kasvatatakse suhteliselt palju liblikõielisi. Liblikõieliste või kõrreliste heintaimede kasvatamise korral põllukülvikorras ja püsirohumaadel säilib ja paraneb mulla orgaanilise aine sisaldus, mullastruktuur ja elurikkus, mis aitab oluliselt säilitada mullaviljakust ja takistada mullaerosiooni. Aeglustub ka kasvuhoonegaaside emissioon, kuna rohumaade alusel pinnal mulda ei harita. Lämmastiku leostumine ning sattumine pinna- ja põhjavette on mah etootmise kui keskkonna säilitamist ja parandamist soosiva tootmise puhul väike. Selline tootmine parandab vee kvaliteeti ja tagab veekogumite soodsa seisundi. Mahetootmisel keemiliste taimekaitsevahendite kasutamata jätmise korral puhastuvad mullad aja jooksul taimekaitsevahendite jääkidest, mis parandab samuti vee kvaliteeti. Sekkumis t e sektoripõhine eesmärk on arendada mahepõllumajandust, suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu. Sekkumised panusta vad ka „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna eesmärkidesse: 1) väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene; 2) põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimamuutusele ja õhukvaliteedile on vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud; 3) ning säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Mah epõllumajanduse toetust antakse tingimusel, et taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Mahepõllumajanduse le ülemineku ajal on v õrreldes perioodiga, mil üleminekuaeg on läbitud ja toodangut saab mahepõ llumajanduslikuna turustada, lisakulud ja saamata jä änud tulu ligikaudu 10% suuremad. Seetõttu on ka toetuse ühikumäär 10% kõrgem. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse mahepõllumajanduse toetuse taotlejale, kelle ettevõttes peetakse kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küülikuid, mesilasperesid või kodulinde . Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) ja se letuskirja koostas Maaelu ministeeriumi taimetervise osakonna mahepõ llumajanduse valdkonna juht Mar ika Ruberg (tel 625 6537 ,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283;
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 6 peatükist, 20 paragrahvist ja lisast . Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on strateegiakava kliima-, ke skkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava ” raames antava mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse (edaspidi mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ) ning keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste sekkumise „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus” raames antava mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse (edaspidi mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus ) andmise tingimused ning kord . Määrus hõlmab sätteid toetatavate tegevuste, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalse ja maksimaalse ühikumäära , mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäärade otsustamise , m ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suuruse ning taotleja ja maa toetusõiguslikkuse nõuete kohta. Lisaks on määruses sätted tingimuslikkuse ja baasnõuete , toetatava tegevuse nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise, kontrollimise , toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise , toetuse maksmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu § -s 2 sätestatakse toetatava tegevuse nõuded. L õikes 1 sätesta takse , et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetust antakse mahepõllumajandu sliku tege vuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul. Lõike 2 kohaselt antakse m ahepõllumajandusliku loomak asvatuse toetust veiste, lammaste, kitsede, hobuste, sigade, küülikute, kodulindude või mesilasperede (edaspidi koos ka loomad ) mahepõllumajanduslikult pidamise eest ühe kalendriaasta jooksul. Kohustus algab tagasiulatuvalt 1. jaanuaril . Lõikes 3 on sätestatud, et m ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta antakse samal kohustuseaastal ka mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 31 lõike 7 kohaselt antakse konkreetse ökokava eest toetust iga-aastase maksena kohustustega hõlmatud kõigi toetusõiguslike hektarite kohta. Toetusega hüvitatakse aktiivsetele põllumajandustootjatele või nende rühmadele täielikult või osaliselt kohustuste võtmisega seonduvad täiendavad tekkin u d kulud ja saamata jäänud tulu. M ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse hektaripõhise maksena, mis liidetakse mahepõllumajanduse toetuse ühikumaksele. Kuna mahepõllumajanduse ökokava raames võetakse 1-aastane mahepõllumajanduse toetuse ko hustus, siis on ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse kohustus 1-aastane . Võrreldes eelnenud toetusperioodidega on tegemist erinevusega, sest alates 2004. aastast on mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse pikkuseks olnud v iis aastat. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär . Lõike 1 kohaselt on m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse t oetuse min imaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta mahepõlluma jandusega jätkamise korral 132 kuni 182 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, välja arvatud kartul, ning muu tehnilise kultuuri (edaspidi koos põllukultuur ), kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ja põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud heintaimede kasvatamise (edaspidi põldtunnustatud heinaseemnepõld ) korral . Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär on 3 00 kuni 420 eurot kartuli, maasika, ravim- ja maitsetaimede, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise korral ning 800 kuni 1120 euro t köögivilja kasvatamise korral . Muu rohumaa, kui kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa või põldtunnustatud heinaseemne põld, kohta on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 25 kuni 35 eurot hektari kohta tingimusel, et se lle iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari k ohta on vähemalt 0,2 loomühikut. Kui taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet , siis on kuni ühe hektari muu rohumaa, kui kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa või põldtunnu statud heinaseemnepõld, kohta toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 25 kuni 35 eurot hektari kohta . Lõike 2 kohaselt on t oetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari toetusõigusliku maa kohta mahepõlluma jandusele ülemineku korral 146 kuni 182 eurot põllukultuuride, kuni kolme aastase külvikorras oleva rohumaa ja põldtunnustat ud heinaseemne põllu korral , 3 30 kuni 462 eurot kartuli, maasika, ravim- ja maitsetaimede, puuvilja- ja m arjakultuuride kasvatamise korral ning 880 kuni 1150 eurot köögivilja kasvatamise korral . Muu rohumaa, kui kuni kolme aastase külvikorras oleva rohumaa või põldtunnustatud heinaseemne põllu korral on toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 27 kuni 38 eurot tingimusel, et selle iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut. Kui taotlejal on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, siis on kuni ühe hektari muu rohumaa, kui kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa või põldtunnustatud heinaseemnepõld, kohta toetuse minima alne ja maksimaalne ühikumäär 27 kuni 3 8 eurot hektari kohta. Mahepõllumajandusele ülemineku ajal on toetuse ühikumäärad mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumääradest 10% kõrgemad. Üleminekuaeg on periood, mille vältel tuleb teha kulutusi selleks, et ettevõte mahepõllumajandusliku tootmise nõuetega vastavusse viia, aga tooteid veel mahepõllumajanduslikuna kõrgema hinnaga turustada ei saa, seetõttu on üleminekuperioodil tehtavad kulutused ja saamata jäänud tulu suuremad kui mahepõllumajandusega jätkamise perioodil ning kõrgem ühikumäär on põhjendatud. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artikli 102 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid otsetoetuste sekkumistele kehtestada iga ühikumäära puhul maksimaalse või minimaalse ühikumäära või mõlemad. Maksimaalse ja minimaalse ühikumäära kehtestamine igale ühikumäärale võimaldab vältida otsetoetustele ettenähtud iga-aastast eelarve kasutamata jätmist. Lõikes 3 on sätestatud, et m ahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise korral kasutatakse maaeluministri 30. septembri 2022. aasta määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise koefitsien did on järgmised : 1) üle 24 kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – üks loomühik; 2) 6–24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut; 3) kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut; 4) üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15 loomühikut; 5) kuni kuue kuu vanune lammas või kits – 0,05 loomühikut; 6) hobune – üks loomühik. Lõike 4 kohaselt võetakse m ahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lam maste ja kitsede puhul lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 4 nimetatud rohumaa loomkoormuse arvutamisel aluseks taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas. Aa sta keskmine loomade arv arvutatakse söötmispäevade alusel. Arvesse lähevad need söötmispäevad, mil loomi peeti mahepõllumajanduse nõuete kohaselt. Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegelemiseks võib taotleda tunnustamist aastaringselt, seetõttu võivad samad loomad olla kalendriaasta vältel karjas enne mahetootmisele üleminekut tav aloomadena. Loomade karja tuleku ja karjast lahkumise andmete põhjal leitakse sööt mispäevade arv. Looma karja tuleku päev loetakse söötmispäevade hulka, kuid karjast lahkumise päeva söötmispäevade hulka ei arvestata. Keskmise loomade arvu leidmiseks kalendrikuus tuleb kõigi k arjas olnud loomade söötmispäevad summeerida ja see arv jagada kuus olevate päevade arvuga (näiteks 4500 söötmispäeva jagata kse 30 päevaga = 150 looma). Keskmine loomade arv aastas leitakse summeeritud söötmispäevade arvu jagamisel aastas olevate päevade arvuga 365 või liigaastal arvuga 366. Eelnõu §-s 4 sätestatakse m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäärade otsustamine . Lõike 1 kohaselt otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäära arvestades ELÜPS-i § 16 lõikes 3 sätestatut. ELÜPS-i § 16 lõikes 3 sätestatakse, et otsetoetuse andmise tingimuste kohaselt kehtestab toetuse ühikumäära valdkonna eest vastutav minister või otsustab selle PRIA. Kui otsetoetuse andmise tingimuste kohaselt otsustab ühikumäära PRIA, siis arvestab ta otsetoetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohaste taotlustega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust antavate ühikute arvu. Lõike 2 kohaselt suurendab PRIA ühikumäära otsustamisel mahepõllumajanduslikust sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamise korral ühikumäärasid 20 protsenti selle maa hektari kohta, kus põllumajanduskultuuri kasvatati. Mahepõllumajanduslik sertifitseeritud seeme ja seemnekartul ning mahepõllumajanduslik heterogeenne paljundusmaterjal on võrreldes tavaseemnega kallimad, seetõttu on ka ettevõtjate kulutused seda kasutades suuremad ning põhjendatud on kõrgema ühikumääraga toetuse maksmine. Maheseemnesektor ei ole Eestis piisavalt arenenud. Kõrgema ühikumääraga toetuse maksmine maheseemne kasutamise korral aitab kaasa nõudluse suurendamisele maheseemne järele ning maheseemne sektori arengule. Lõike 3 kohaselt vähendab PRIA ühikumäära otsustamisel ühikumäära köögivilja kasvatamise korral 83 protsenti hektari kohta ning ravim- või maitsetaimede kasvatamise korral 55 protsenti hektari kohta selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit. Köögivilja ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumaa hektari kohta makstav ühikumäär on oluliselt kõrgem, kui teistel põllumajanduskultuurigruppidel. Köögivilja kasvatamise korral on mahepõllumajandusega jätkamisel minimaalne ühikumäär 800 eurot ning maksimaalne ühikumäär 1120 eurot ühe hektari põllumaa kohta. Mahepõllumajandusele ülemineku korral on minimaalne ühikumäär 880 ja maksimaalne ühikumäär 1150 eurot ühe hektari põllumaa kohta. Ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral on mahepõllumajandusega jätkamisel minimaalne ühikumäär 300 eurot ning maksimaalne ühikumäär 420 eurot ühe hektari põllumaa kohta. Mahepõllumajandusele ülemineku korral on minimaalne ühikumäär 330 ja maksimaalne ühikumäär 462 eurot ühe hektari põllumaa kohta. Võrreldes teiste põllumajanduskultuurigruppidega on köögivilja ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral toetuse ühikumäärad kõrgemad seetõttu, et aidata hüvitada peamiselt käsitsi tööd nõudvate ajamahukate ja kulukate agrotehniliste võtete rakendamist, mis on vajalikud nende kultuuride kasvatamiseks ja toodangu saamiseks. Suurtel pindadel köögivilja ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamisel tehakse põllutööd suures osas mehhaniseeritult, mille tulemusel käsitsi töö maht väheneb. Mehhaniseeritud põllutöö puhul on hektari kohta tehtavad kulud oluliselt väiksemad kui käsitsi tehtud töö puhul. Kui kohustusest tingitud lisakulud on tegelikkuses oluliselt väiksemad võrreldes toetusega hüvitatavate summadega, siis toimub toetuse kaudu tootmise ülehüvitamine ja seeläbi konkurentsieelise tekitamine. Toetuse eesmärk on hüvitada tootjale mahepõllumajandusliku tootmise ja sellega seonduvate tegevuste elluviimise kohustusest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu kas tervikuna või osaliselt ning kui lisakulud ja saamata jäänud tulu jäävad väiksemaks kui toetusega hüvitatav summa, tekib vastuolu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/2115. Kuna 10 hektarist suurematel pindadel köögivilja ja ravim- ning maitsetaimede kasvatamise korral kasutatakse suures osas mehhaniseeritud põllutööd ning samu agrothenilisi võtteid, kui teravilja, kaunvilja ja teiste põllukultuuride kasvatamisel, on põhjendatud ka sarnane ühikumäär, mis põllukultuuride kasvatamise korral. 10 hektarist suuremal pinnal köögivilja kasvatamise korral vähendatakse ühikumäära selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab kümmet hektarit, 83% ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 55%. Näiteks 10 hektarist suuremal pinnal köögivilja kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise korral on minimaalne ühikumäär 136 eurot ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest on minimaalne ühikumäär 135 eurot hektari kohta. Lõigetes 4 ja 5 on toodud sätted juhuks, kui mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära korral . Toetuse olemusest tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu on üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära või toetuse summa vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatult. Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul toetuse ühikumäära kuni minimaalse ühikumäärani ning kui ka siis eelarvest ei piisa, vähendab PRIA toetuse summat. Toetuse ühikumäära või summa vähendamisel peab PRIA järgima taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks, kui toetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. Mahepõllumajanduse toetuse suurus arvutatakse nelja ühikumäära alusel. Õiguslik alus toetuse ühikumäära ja toetuse summa vähendamiseks tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikest 5. Eelnõu §-s 5 sätestatakse m ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suurus . Lõikes 1 on sätestatud, et m ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus arvutatakse taotleja põllukultuuride, kuni kolme aastase külvikorras oleva rohumaa, põldtunnustatud heinaseemne põllu ning rohumaa , mille loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut , hektarite arvu järgi, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Toetuse suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel selle maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Lõikes 2 on sätestatud, et v eiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate selliste loomade keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Lõike 3 kohaselt võetakse k odulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede puhul lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud selliste loomade keskmine arv, keda peetakse põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse, ning kelle kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta keskmine arv on vähemalt järgmine: 1) kalkun – 50 lindu; 2) hani – 50 lindu; 3) part – 50 lindu; 4) munakana – 50 vähemalt 18 nädala vanust lindu; 5) kanabroiler – 50 lindu; 6) pärlkana – 50 lindu; 7) vutt – 100 lindu; 8) siga – 5 siga; 9) küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut 10) mesilaspere – 5 peret. Kodulinnud, sead ja küülikud ei ole kantud põllumajandusloomade registrisse, nende üle peetakse arvestust ettevõttes ning mahepõllumajanduse registrisse kantakse nende andmed Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi P TA ) kontrolli seisuga. PT A kontrollib dokumentide kontrollimise teel üle kohustuseaastale eelnenud kalendriaasta l peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu arvutamise. Lõikes 4 on sätestatud, et h obuste puhul võetakse lõikes 1 nimetatud ühiku arvutamisel arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse ja keda taotleja peab põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas. Lõikes 5 on sätestatud koefitsiendid, mille alusel arvutatakse l õikes 1 nimetatud ühik . Koefitsiendid on järgmised : 1) piimalehm – 3,7; 2) ammlehm, üle 6 kuu vanune veis – 1,0; 3) alla 6 kuu vanune veis – 0,2; 4) vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6; 5) vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3; 6) vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3; 7) emis või kult – 2,2; 8) vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2; 9) vähemalt 18 nädala vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,08; 10) vutt – 0,01; 11) üle 4 kuu vanune küülik – 0,02; 12) mesilaspere – 0,47. K oefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Lõikes 6 on sätestatud, et Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendid, vähendab PRIA lõike 1 kohaselt arvutatud toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 23 lõike 3 kohaselt, vähendades proportsionaalselt igale taotlejale antava toetuse suurust. ELÜPS-i § 23 lõikes 3 on sätestatud, et k ui maaelu arengu toetust antakse konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, antakse toetust taotluste esitamise ajalises järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõigile taotlejatele, vähendades proportsionaalselt antava toetuse suurust. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse eelarve ammendumise korral võib PRIA vähendada proportsionaalselt igale taotlejale antava toetuse suurust. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt antakse m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse (edaspidi koos toetus ) füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ määruse §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). Põllumajandusliku t egevusena ja aktiivse tootjana mõistetakse maaeluministri xx määruse nr „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põl lumajandustootja toetus“ §-s 2 nimetatud isikut ja §-s 3 nimetatud tegevust. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaasta l otsetoetusi kuni 5000 eurot. Kui põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000, loetakse taotleja aktiivseks põllumajandustootjaks juhul , kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad; 2) taotluse esitamise kalendriaastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta. Põllumajandusliku tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Lõike s 2 on sätestatud tingimused, mille täitmisel antakse taotlejale mah epõllumajandusele ülemineku korral mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust . Tegemist on 10% võrra kõrgema ühikumääraga toetusega võrreldes mahepõllumajandusega jätkamise korral makstava toetusega ning seda antakse kuni kahel järjestikusel kohustuseaastal taotlejale, kes esit as toetuse esmakordse taotlemise kalendriaastal või sellele eelnenud kalendriaastal ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele . Juhul, kui taotleja kasvata b ük snes puuvilja- ja marjakultuure ning esitas toetuse esmakordse taotlemise kalendriaastal või sellele eelnenud kahe kalendriaasta jooksul ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja alustas üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele , antakse mahepõllumajanduse le ülemineku korral mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust kuni kolmel esimesel üleminekuaastal. Kõrgema ühikumääraga toetus, mida antakse m ahepõllumajandusele ülemineku korral, on ette nähtud mahetootmisega alustavatele ettevõtjatele, kes peavad alates PTA- le ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse esitamisest täitma mahepõllumajandus e nõudeid. Maa üleminekuaeg kestab üldjuhul 2 aastat, kuid püsikultuur ide kasvatamise korral kestab see 3 aastat . Taimekasvatussaadusi saab mahepõllumajandusele viitava märgistusega tur ustada juhul, kui need on kasvatatud üleminekuaja läbinud maal . Mahepõllumajandusele ülemineku kor ral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotlejale, kelle ettev õtte toetusõiguslikust maast on maksimaalselt 20% üleminekuaja läbinud . Toetu sõiguslik maa peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. Arvesse ei võeta näiteks maad, mis on taotleja kasutuses olev mittemahepõllumajanduslik maa , samuti ei arvestata maaga, mille puhul on tegemist karjatamisega väljaspool põllumajandusmaad . See säte on lisatud selleks, et võimaldada ka alustavatele mahetootjatele toetuse andmisel paindlikkust. Eesti põllumajandus maast on juba ligi 23% mahepõllumajanduslikus kasutuses ning suur osa sellest on rendimaa , mis võib tihti omanikku vahetada . Seetõttu on võimalik, et alustavate mahetootjate käsutusse satub ka üleminekuaja läbinud maad. Kui enamus ettevõtte maast on üleminekuajal, siis on ettevõtte kulutused ja saamata jäänud tulu suuremad, kui mahetootmisega jätkavas ettevõttes ning kõrgema ühikumääraga toetuse andmine on põhjendatud. Mahepõllumajandusele ülemineku kor ral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotlejale , kellele ei ole eelnenud kalendriaastatel antud strateegiakava alusel antavat mahepõllumajanduse toetust, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat mahepõllumajandusele ülemineku toetust ega mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Nõue on sätestatud selleks, et välistada kõrgema ühikumääraga mahepõllumajandusele ülemineku korral antava toetuse saajate hulgast need, kes alustavad korduvalt üleminekut mahetootmisele ega ole tegelikult huvitatud mahetoodete tootmisest. Lõike s 3 on sätestatud tingimused, mille täitmisel antakse taotlejale mahepõllumajandusega jätkamise korral mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. M ahepõllumajandusega jätkamise korral antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotlejale, kelle ettevõte on kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või kes on alustanud üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele, kuid kes ei vasta lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Näiteks kui tegem ist on küll mahepõllumajandusele üleminekut alustava taotlejaga, aga tema ettevõtte maadest on 2 0% üleminekua ja läbinud, siis antakse talle sama ühikumääraga toetust , mis mahepõllumajandusega jätkamise korral . Ka juhul, kui taotleja alustab mahepõllumajandusele üleminekut , aga on varasematel aastatel taotlenud strateegiakava alusel ant avat mahepõllumajanduse toetust või „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat mahepõllum ajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust , antakse talle sama ühikumääraga toetust, mis mahepõllumajandusega jätkamise korral . Lõikes 4 on sätestatud, et m ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse taotlejale, kelle ettevõttes peetakse kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küülikuid, mesilasperesid või kodulinde ning kellele antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Lõikes 5 on sätestatud, et t oetust ei anta taotlejale, kellel on kehtiv „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustus. Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded toetusõigusliku maa kohta. Lõike 1 kohaselt peab t oet usõiguslik põllumajandusmaa vastama maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele. Kõiki otsetoetusi on võimalik taotleda, kui taotleja kasutuses on vähemalt üks hektar toetusõiguslikku põllumajandusmaad. Põllumajandusmaa peab olema taotleja kasutuses taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Nimetatud säte on vajalik juhul, kui põllumajandusmaa kasutusõigus läheb üle teisele isikule. Toetuse taotlemise õigus jääb sellele isikule, kellel oli õigus kasutada maad 15. juuni seisuga. Ühe hektari põllumajandusmaa arvestamisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,3 hektarit. Põllu pindala hulka arvestatakse seal asuvad kuni kahe meetri laiused hekid, kraavid, piirded, maastikuobjektid ja muud maastikule iseloomulikud vormid. Toetusõiguslik põllumajandusmaa peab olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi ning olema hooldatud, kasutades selliseid meetodeid või asjakohaseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Tegemist on üldreegliga seisundi kohta, millele põllumajandusmaa peab vastama sõltumata sellest, millise põllumajandusliku tegevusega seal tegeletakse. Kogu taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta kehtib üldine nõue, et see peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Nõuetele vastav hoolduse tase on võimalik saavutada, kasutades järgmisi tegevusi: põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa niitmine, sööti jäetud maa hooldamine niitmise või hekseldamise teel, põllumaa hoidmine musta kesana jm sobilik tegevus, vältimaks põllumajandusmaa otstarbe muutust, rohumaa või sööti jäetud maa maade võsastumist. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad kultuurtaimede saaki. Ebasoovitava taimestiku levikuna käsitatakse eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või seal kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed. Kui putkede ja puittaimedega on kaetud vaid osa põllust, siis see põllu osa ei vasta toetuse saamise nõuetele. Ilma lisakuludeta kasutusele võtmine tähendab, et taimekasvu ettevalmistamiseks tehakse lisaks rohumaa niitmisele või põllumaa kündmisele täiendavaid tegevusi. Agrotehniliste võtete kohaldamist toetab ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi koostatud juhendmaterjal „Hea põllumajandustava“, mis on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik ja koosneb õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. Toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põllumajandusmaa (va püsikultuurid), kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puude maksimaalne tihedus ei kehti püsirohumaade hulgas olevatele pärandniitudele. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad. Lõikes 2 on sätestatud, et m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, kartulit, köögivilja, maasikat, või lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi . Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust antakse ka põldtunnustatud heinaseemnepõllu , kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa või muu eelpool nimetamata rohumaa kohta ning põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri . Lõike 3 kohaselt peab lõikes 2 nimetatud toetusõiguslikku põllumajanduskultuuri kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur selle määruse tähenduses on põllumajanduskultuur, mis külvatakse, istutatakse või pannakse maha hiljemalt 15. juunil ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid . Põhikultuuride määratlemine võimaldab eristada peamiselt saagi saamiseks kasvatatavaid põllumajanduskultuure nendest taimedest, mida kasvatatakse põllumajanduskultuuri vaheldusena. Lõike 4 kohaselt arvestatakse t oetusõigusliku põllu pindala hulka köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaime, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala, mida kasutatakse põllutöömasinate ümberpööramiseks. Lõike 5 kohaselt antakse toetust maa kohta , millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultu uri või maasikat , kui taimede istutustihedus on vähemalt järgmine: 1) õunapuu tugeva kasvuga alusel – 100 istikut hektari kohta; 2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta; 3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta; 4) luuviljalised, pirnipuu – 270 istikut hektari kohta; 5) astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta; 6) sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta; 7) vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta; 8) viinapuu – 1300 istikut hektari kohta; 9) kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta; 10) kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta; 11) maasik as – 20 000 taime hektari kohta; 12) harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta; 13) söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta; 14) harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta. Tegemist on minimaalse taimede arvuga ühe hektari kohta, mille puhul saab seda maad veel istandikuks lugeda. Arvestades istikute võimalikku väljalangemist on soovitatav ühele hektarile neid rohkem istutada. Lõike 6 kohaselt ei arvestata puuvilja - või marjakultuuri või maasika istutustiheduse määramisel teenindusala alla jäävat maad. Lõikes 7 on sätestatud, et lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta antakse toetust , kui se lle iga hektari kohta on mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut. Tegemist on rohumaaga, mis ei ole kuni kolmeaasta ne külvikorras olev rohumaa ega põldtunnustatud heinaseemne põld. Selline rohumaa on toetusõiguslik üksnes juhul, kui mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotleja peetavate veiste, hobuste, lammaste või kitsede kohustuseaasta keskmise arvu alusel arvutatud loomkoormus ühe hektari koh ta on vähemalt 0,2 loomühikut. Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, lammaste ja kitsede puhul võetakse rohumaa loomkoormuse arvutamisel aluseks taotleja poolt kohustuseaastal peetavate loomade keskmine arv, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Hobuste puhul võetakse arve sse nende mahepõllumajanduse registrisse kantud loomade arv , keda peetakse taotleja poolt põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas. Lõikes 8 on sätestatud, et m ahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejale, kellel on vähemalt viis mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni ühe hektari lõike 2 punktis 5 nimetatud rohumaa kohta, mis ei vasta lõikes 7 sätestatud loomkoormuse nõudele. Mahemesinikel ei ole alati põllumajandusmaad ning nad ei pea põllumajandusloomi. Mesilaste korjealad on tihti looduslikud alad, milleks võivad olla rabad ning metsad, mis ei ole toetusõiguslik maa. Selleks, et mesilasperede kohta saaks mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust anda, peab taotlejal olema vähemalt 1 hektar põllumajandusmaad, mille k ohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Kui tegemist on rohumaaga, siis antakse toetust kuni 1 hektari rohumaa koh ta ilma, et taotlejal on selle iga hektari kohta sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, lambaid, hobuseid v õi kitsi , et loomkoormus ühe hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut . Kui rohumaad on rohkem, siis tuleb 1 hektarit ületaval osal täita loomkoormuse nõuet. Lõike 9 kohaselt ei anta toetust toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustke sas või mis on jäetud sööti. Mustkesa on põllumajanduskultuuride klassifikaatori kohaselt külvikorras olev maa, kus vegetatsiooniperioodi vältel valmistatakse maa korduva harimisega ette järgmiste põllukultuuride külviks ning eelkultuuri ei kasvatata. Sealjuures tuleb mustkesa harida selliselt, et umbrohutaimed ei kasvaks üle 5 cm pikkuseks, soovitatavalt tuleb harida iga 2-3 nädala tagant. Mulla intensiivse harimisega on umbrohtu ja taimekahjustajaid võimalik küll tõhusalt hävitada, kuid harimise käigus kiireneb mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, mille tõttu väheneb ka oluline hulk mulla orgaanilist ainet, lõhutakse mullastruktuuri ja suureneb toiteelementide leostumine. Lisaks on selline harimine väga töö- ja energiamahukas ega ole majanduslikult tulus. Seega ei ole põhjendatud maksta mustkesas hoitava maa kohta mahepõllumajanduse toetust. Sööti jäetud maa on põllumajanduskultuuride klassifikaatori kohaselt külvikorras olev maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki. Sööti jäetud maal kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse. Mullaviljakuse tõstmiseks võib maa sööti jätmise asemel külvata sellele näiteks haljasväetistaimi. Lõikes 10 on sätestatud, et k ui lõike 2 punktis 4 nimetatud toetusõiguslikul maal kasvatatakse kohustuseaastal puuvilja- või marjakultuuri , või mõlemat kokku rohkem kui 70 hektaril, ei anta toetust selle maa pindala osa kohta, mis ületab 70 hektarit. Puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise korral on mahepõllumajandusega jätkamisel minimaalne ühikumäär 300 eurot ning maksimaalne ühiku määr 420 e urot ühe hektari maa kohta. Mahepõllumajandusele ülemineku korral on minimaalne ühikumäär 330 ja maksimaalne ühiku määr 462 eurot ühe hektari maa kohta. Puuvilja- ja marjakultuuri hulka ei a rvestata maasikat, mis ei ole püsikultuur . Mahepõllumajanduse registri andmete kohaselt oli 2021. aastal Eestis mahepõllumajanduslikke viljapuu- ja marjaaedu 2427 hektarit. Levinumad puuvilja- ja marjakultuurid olid õunapuud kasvupinnaga 467 hektarit, must sõstar 268 hektarit ning mustikas 112 hektarit. Kõige enam kasvatati astelpaju, mille kasvupind oli 1283 hektarit, millest ligikaudu pool ehk 615 hektarit kuulus 1 ettevõttele. Võrreldes enamiku teiste põl lumajanduskultuurigruppidega on puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise korral toetuse ühikumäär kõrgem seetõttu, et hüvitada peamiselt käsitsi tööd nõudvate ajamahukate ja kuluka te agrotehniliste võtet e rakendamist, mis on vajalikud nende kultuuride kasvatamiseks ja toodangu saamiseks. Eelnevate aastate toetuse taotluste andmeid analüüsides saab aga järeldada, et kõrgem toetuse ühikumäär on tõenäoliselt peamine põhjus, miks puuvilja- ja marjakultuu ri kasvupind on ebaproportsionaalselt laienenud nii, et üks kultuur on muutunud domineerivaks, hõlmates ligikaudu poole kasvupinnast. Kõrgema ühikumäära tõttu mõjutab nende kult uuride kasvatamiseks kasutatava maa laienemine oluliselt toetuse eelarvet, seetõttu on vaj adus puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise toetamist piirata. Võttes aluseks olemasolevate puuvilja- ja marjaistanduste suu ruse ning arvestades istanduste laienemise potentsiaali, antakse edaspidi toetust kuni 70 hek tari puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava maa kohta. L õikes 11 on sätestatud, et s elle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse ka kohustuseaastale vahetult eelnenud iga aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi ning n ullaastaks loetakse heintaimede allakülvi aasta. See tähendab, et heintaimede kasvatamiseks kasutatud põllumaa vanust ar vestatakse tagasiulatuvalt ning uuendamine ilma vahekultuurita ei katkesta selle vanust. Söötis maa ja mustkesa sellise põllumaa vanust ei katkesta. Heintaimede allakülvi aasta loetakse heintaimede kasvatamiseks kasutatava põllumaa vanuse arvestamise juures nullaastaks, kuna põhikultuurina arvestatakse kattekultuuri. Lõike 12 kohaselt ei anta toetust maa kohta, mille kohta an takse strateegiakava alusel antavat mesilaste korjeala toetust. Nimetatud tegevus e puhul tehtavad lisakulutused ja saamata jäänud tulu h üvitatakse mesilaste korjeala toetusega . Eelnõu § -s 8 sätestatakse tingimuslikkuse nõuded. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse s nr xx „Maa heas põllumajandus- ja ke skkonnaseisundis hoidmise nõude d ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid. Nõudeid tuleb täita kogu nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul . Lõikes 3 on sätestatud, et t aotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta , kuna tingimuslikkus e nõudeid tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta. Andmed esitatakse toetuse taotlemisel. Uuel perioodil asendatakse varasematel perioodidel kehtinud nõuetele vastavuse süsteem tingimuslikkuse süsteemiga. Tingimuslikkuse süsteemi aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleb otsetoetuste ja teatud maaelu arengu toetuste täies mahus maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ühise põllumajanduspoliitika põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas. Tingimuslikkuse alla kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 lõikes 1 nimetatud kohustuslikud majandamisnõuded ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded. Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega nõuetele vastavuse süsteemist lähtuvalt ehk tegemist on vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Liikmesriigid peavad tagama, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Tulenevalt EL - i liikmesriikide erinevatest looduslikest, kliima- jm tingimustest ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärast ei ole võimalik kehtestada EL - i määrusega kõikidele liikmesriikidele kohalduvaid ühtseid tingimusi. Vastavalt EL -i määruses liikmesriigile antud kohustusele kehtestatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga miinimumnõuded maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määrusega nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“. Juhul, kui nõuded ei ole täidetud, vähen datakse makstavaid otsetoetusi või maaelu arengu toetusi, või jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Eelnõu §-s 9 sätestatakse baasnõue , mille kohaselt kannab taotleja andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse. Mahepõllumajanduse toetust, nagu teisigi strateegiakava ökokava sekkumiste raames antavaid toetusi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 5 kohaselt anda v aid nende kohustuste täitmise eest , mis on rangemad tingimuslikkusest, asjaomaste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõudetest ning muudest asjaomastest liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustustest, põllumajandusmaa heas seisukorras hoidmise tingimustest ning mis erinevad strateegiakava keskkonna- ja kliima- ning muudest majandamiskohustustest. Eelpool nimetatud kohustuslikke nõudeid, mille eest ei ole lubatud toetust maksta, nimetatakse tingimuslikkuseks ja baasnõueteks. Kui toetuse olemusest tulenevalt on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad need ühtlasi olla ka baasnõudeks. Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Baasnõudeid tuleb täita kohustuseperioodi jooksul . Baasnõue on täidetud , kui taotleja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud kõikide tegevuste kohta. Eeln õu §-s 10 sätestatakse nõuded toetuse saamiseks. Taotleja täidab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ning mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. M ahepõllumajandusliku taime - ja loomakasvatuse nõuete täitmist kontrollib PTA. Kui PTA tuvastab nõuete rikkumise, siis teavitab ta sellest PRIA-t , kes vähendab rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust . Kui tegemist on sellise nõuete rikkumisega, näiteks mahepõllumajanduses mittelubatud taimekaitsevahendite või väetiste kasutamine, mille tulemusel viiakse põld tagasi tavatootmisse, siis selle põllu eest toetust ei anta. Kui taotleja teavitab ise PTA-d sellest, et soovib oma mahepõllumajanduslikel põldudel mõneks ajaks mahetootmise lõpetada, näiteks selleks, et neil põldudel keemilist umbrohutõrjet teha, siis nende põldude eest samuti toetuse ei anta. Kui tegemist on sellise mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete rikkumisega, mille tulemusel võetakse loomaliigilt mahepõllumajanduslik staatus ning need loomad on edaspidi tavaloomad, siis nende loomade eest mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei anta. Samuti ei anta toetust nende loomaliikide eest, kes viiakse taotleja soovil ajutiselt, näiteks talveperioodiks tavatootmisse. Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded koolituste kohta. Mahepõllumajandusele ülemineku korral peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tegevusega, osalema toetuse esmakordse taotlemise kalendriaasta 1. novembriks vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. A lgkoolitus t el ei pea osalema taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes on toetuse taotlemise aastale eelnenud viie kalendriaasta jooksul osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel või õppepäeval või mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise täienduskoolitusel või õppepäeval. Mahepõllumaj andusliku tootmise algkoolitus on ette nähtud mahepõllumajandusega alustavatele taotlejatele, et anda neile teadmised mahepõllumajanduse üldpõhimõtetest ning mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse nõuete st. Kui taotleja või tema esindaja on toetuse taotlemisele eelnenud viie aasta jooksul osalenud mahepõ llumajandusliku tootmise alg - või täiendkoolitusel, siis ei ole ot starbekas nõuda temalt alg koolituse kordamist. Kui taotlejal on olemas algteadmised mahepõllumajandusest, siis on soovitatav tema edasine täiendamin e mahepõllumajanduse erinevates valdkondades . E elnõu § 12 reguleerib põllumajandusliku majapidamise üleandmist. Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruses nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ sätestatut. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIA - le selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded toetuse taotlemiseks. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIA - le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes taotleb esimest korda ELÜPS-i alusel antavat toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIA - le . Taotlus sisaldab selle menetlemiseks vajalikke andmeid . Taotlusel tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ nr xx § 11 lõikes 1 ning §-des 12 ja 13 nimetatud andmed , mille esitamine on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik . Taotleja peab taotlusel esitama andmed selle kohta, millise põllu kohta taotletakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ning andmed selle kohta, kas põld on mahepõllumajanduslikus või mitte-mahepõllumajanduslikus kasutuses, ning mahepõllumajandusele üleminekuajal oleva põllu puhul ülemineku aasta . Esitada tuleb ka andmed selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld . Kui taotleja kasvatab mahepõllumajanduslikust sertifitseeritud seemnest või mahepõllumajanduslikust heterogeensest paljundusmaterjalist põllumajanduskultuuri või mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartulit ja soovib ühikumäära suurendamist nende põldude eest, kus seda kasutati, peab ta taotlusele selle kohta märke tegema. M ahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse taotlemise korral tuleb taotlusel teha selle kohta märge ning esitada andmed looma ja kodulinnu liikide kohta, kelle pidamise eest toetust taotletakse . Lõike 2 kohaselt esitab taotleja muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised nt andmeid põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA t aotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele v astavust. Lõike 2 kohaselt kontrollib PTA mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse nõuete täitmist. Lõike 3 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-s 15 sätestat akse t oetuse vähendamis e ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvid e kaitseks meetmete kohaldamis e kord . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine to ob kaasa toetuse vähendamise, näiteks on rikutud baasnõuet või mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatuse nõuet. Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid , vähendatakse toetust. See, millises ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikku se nõuet , näiteks taotleja ei ole juriidiline isik, jäetakse taotlus rahuldamata . Lõike 2 kohaselt vähendatakse l õikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral ELÜPS-i §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL -i finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed. Eelnõu §-s 16 sätestat akse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb, teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluste rahuldamata jätmise otsuse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklis 62 ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alusele kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele, kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töökoormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Eelnõu §- s 17 sätestata kse toetuse maksmine . Selle paragrahvi kohaselt makstakse toetus toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 44 lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid , et pindala- ja loomapõhiste sekkumis t e ja meetmete kohased maksed tehakse kõige varem 1. detsembril ja kõige hiljem järgmise kalendriaasta 30. juunil. Eelnõu § -s 18 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-s 19 esitatakse rakendussätted m aaelumini stri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmiseks. Punkti 1 kohaselt asendatakse pa ragrahvi 17 lõikes 2 tekstiosa „1. septembril“ tekstiosaga „8. septembril “. Tegemist on põllumajandusliku majapidamise üleandmist käsitleva sättega, mille kohaselt k omisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punkt is a nimetatud ajavahemik algab 22 . mail ning lõppeb 1. septembri asemel 8. septembril . Punkti 2 kohaselt asendatakse paragrahvi 22 lõikes 1 tekstiosa „21. m aini“ tekstiosaga „15. juunini“. Muudatuse kohaselt esitab taotleja t oet use taotlemiseks PRIA-le igal kohustuseaastal ajava hemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab lõigetes 2–4 nimetatud andmeid. Punktis 3 tunnistatakse parag rahvi 22 lõige 1¹ , mille kohaselt esitab tao tleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 15 lõike 1 kohased taotluse muudatused hilje malt kohustuseaasta 15. juuniks, kehtetuks . Punkti 4 kohaselt sõnastatakse uuesti paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt taotleja esitab maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, §-s 12 ja §-s 13 nimetatud andmed . Punktis 5 täiendatakse paragrahvi 22 lõiget 2 punktiga 10 , mille kohaselt esitab taotleja andmed selle kohta, et taotleja valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis . Punktis 6 sõnastatakse uuesti paragrahvi 22 lõige 7 , mille kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel . Punktiga 7 täiendatakse määruse paragrahvi 27, kus on määruse rakendussätted, punktidega 26 ja 27, mille kohaselt ei saa kohustust alates 2023. aastast suurendada ning t aotleja võib arengukava alusel antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on üks kalendriaasta . Eelnõu §-s 20 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel . Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetus on suunatud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegelevatele ettevõtjatele. 2021 . aastal oli Eestis mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid 2043. M ahepõllumajandusmaad oli Eestis 229 400 ha, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast 23 %. K eskmises mahepõllumajandusettevõttes on ligikaudu 112 ha mahepõllumajandusmaad. Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele. Mõju majandusele on positiivne. Toetusega hüvitatakse osaliselt toetuse saamise nõuete täitmisega seotud lisakulutused saamata jäänud tulu. Võrreldes eelneva toetusperioodiga, mil tuli toetuse saamiseks täita mitmeid lisanõudeid, antakse uuel perioodil mahepõllumajanduse toetust üksnes mahepõllumajanduse nõuete täitmise eest, mis peaks aitama kaasa taotlejate arvu ja toetusaluse maa suurenemisele. Mahepõllumajandussaaduste eest on põllumajandustootjatel võimalus küsida kõrgemat hinda. Sektori laienemine ning kõrgem hind mahepõllumajandussaaduste eest aitab kaasa mahepõllumajanduse konkurentsivõime suurendamisele. Ettevõtete halduskoormus ei suurene, kuna pindala ja loomatoetuste taotlemisel kasutatakse endiselt ühtset taotlusvormi, mistõttu toetuste taotlemisel ei ole vaja samu andmeid korduvalt esitada. Mõju julgeolekule ja välissuhetele. Toetusel on toidujulgeolekule kaudne positiivne mõju. Toetuse nõuete täitmisel on võimalik olulisel määral leevendada väetiste ja pestitsiidide kasutamise vajadust, mis on välja toodud EL-i roheleppes ning seeläbi kaudselt tagada toiduga varustuskindluse. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Strateegiakava, mille alusel antakse mahepõllumajanduse toetust, keskkonnamõjud on hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegiline hindamise (2022) raames . Toetuse kaasabil suurendatakse toetusealust mahepõllumajandusmaad 230 000 hektari ni . Toetuse tegevuste elluviimisel väheneb veereostuse risk, paraneb mullaviljakus ning säilib elurikkus. Samuti aitab toetus kaasa mitmekesise põllumajandusmaastiku kujunemisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ning CO2 sidumisele. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. Toetusel on kaudne positiivne mõju regionaalarengule ettevõtluse ja elukeskkonna kaitse kaudu. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohta loomise vajadust kuna tegemist ei ole uue toetusega. Uuel finantsperioodil rakendub esmakordselt pindalatoetustele pinnaseiresüsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Selle kaudu on võimalik vähendada PRIA töökoormust toetuste andmisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava ökokava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava ” kogueelarve on strateegiaka va peatüki 6.2.1. kohaselt 93 000 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekk umise „ Mahepõllumaj andusliku loomakasvatuse toetus“ kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2.3. kohaselt 27 000 000 eurot. Toetust rahastatakse 80% ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) , 20% on riiklik kaasfinantseering . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid . Mahepõllumajanduse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse nõuded töötati välja keskkonnasõbralike praktikate ja mahepõllumajanduse , keskkonnasõbraliku aianduse ja kohalike sortide ning lupjamise töögruppides. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile õigusaktide eelnõude elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS. Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIA - le , PTA- le ja strateegiakava juhtkomisjonile.
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium Meie: 14.12.2022 nr 1.4-3/1019
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027
mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse
toetus” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_MAH_EIS.docx;
2. SK_MAH_EIS.docx;
3. Lisa_MAH.docx.
Marika Ruberg, 6256537
[email protected]
Mari-Liis Kivipõld, 6256283
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1556 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse
toetus” eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/824cf3e7-b09b-4b3b-b111-265d62fda9fe
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/824cf3e7-b09b-4b3b-b111-265d62fda9fe?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main