EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1554 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95e0426d-da95-4827-87f2-68b6a92dbf06
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95e0426d-da95-4827-87f2-68b6a92dbf06?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
0 3810 0 0 Määrus Perioodi 2023 – 2027 ö kosüsteemiteenuste säilitamise toetus EELNÕU 1 2 .1 2 .2022 . . . 2022 nr … Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ) k liima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „ Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal “ raames antava ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatav tegevus Toetust antakse mitmekesis e põllumajandusmaastiku, maastikuelementide ja looduslike alade säilitamis e eest toetusõiguslikul ja sellega piirneval maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul. § 3. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär (1) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta on 20 eurot kuni 21 eurot, kui põllumaal asuv põld on kaetud vähemalt 60 protsendi ulatuses ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualadega ja looduslike alade mõjualade ga. (2) Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta on 30 kuni 31 eurot, kui põllumaal asuv põld on kaetud vähemalt 90 protsendi ulatuses ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualadega ja looduslike alade mõjualadega . § 4. Toetuse ühikumäära otsustamine (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) otsustab toetuse ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. (2) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära rakendamise korral , rakendab PRIA minimaalset ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. (3) Lõikes 2 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 5. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse taotlejale, kes vastab maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud nõuetele (edaspidi koos taotleja ). (2) Taotleja kasutuses peab taotluse esitamise kalendriaastal olema vähemalt üks hektar põllumajandusmaad, mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele . § 6. Nõuded toetusõigusliku põllumaa kohta (1) Toetust antakse vähemalt 0,3 hektari suuruse t oetusõiguslik u põllu maa kohta, mis vasta b maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele . (2) Toetust antakse põllumaal asuva põllu kohta, mis on vähemalt 60 protsendi või vähemalt 90 protsendi ulatuses kaetud ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualade ja looduslike alade mõjualadega. (3) Põllumaal asuva põllu ö kosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualadega ja looduslike alade mõjualadega kaetus e arvutamisel arvestatakse mõjualade ulatus t järgmiselt: 1) p uittaimedega maastiku joon elemen di mõjuala on 35 m eetrit selle servast ; 2) pindalalise põllusaare mõjuala on 75 m eetrit selle servast ; 3) punktelemendilise põllusaare mõjuala raadius on 35 m eetrit ; 4) põllumaaga piirneva metsa mõjuala on 35 m eetrit selle servast ; 5) kivia ia mõjuala on 35 m eetrit selle servast ; 6) põllumaaga piirneva inventeeritud pärandnii du ja väärtuslik u püsirohumaa mõjuala on 300 m eetrit selle servast ; 7) põllumaaga piirneva kaitsealuse taimeliigi esinemisala ja punktobjekti mõjuala on 35 meetrit selle servast; 8) loodusliku vooluveekogu mõjuala on 45 meetrit selle servast; 9) laiema kui kahemeetrise kraavi mõjuala selle servast on meetrite arv, mis on võrdne kraavi maksimaalse meetrites väljendatud laiuse ja teguri 1,5 korrutisega . 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 7. Tingimuslikkus (1) T aotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruses nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid . (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatu d nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 8 . Baasnõue Taotleja täidab kohustuseaasta jooksul järgmisi nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevus e kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse ; 2 ) täidab maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § -s 5 sätestatud nõudeid . 4 . peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 9 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ §-s 6 sätestatut. § 1 0 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA - le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, § 12 lõike 1 punktides 1–15 ja 18 ning §-s 13 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus t taotleb; 3) andmed § 6 lõike 3 punktides 1–9 nimetatud maastikuelementide ja looduslike alade kohta, kui need andmed ei ole PRIA-le muul viisil kättesaadavad . (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. ( 4 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 1 1 . Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus . (2) Paragrahvis 7 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 1 2 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 1 3 . T aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . ( 2 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. § 1 4 . Toetuse maksmine T oetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . § 1 5 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 s ätestatud alustel ja korras. § 1 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
SELETUSKIRI m aaeluministri määruse „ Perioodi 2023–2027 ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027 , mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu A rengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nende st fondidest toetuste a ndmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb l iikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava , milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegia kava ), mis kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava (edaspidi ökokava ) sekkumise „ Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ” rakendamiseks. Ökosüsteemiteenuste säilitami se t oetuse, nagu ka teiste ökokava alusel antavate toetuste õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31. Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus on uus toetusskeem, mida ei ole Eestis varem rakendatud. Sekkumisega toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku, maastikuelementide ja looduslike alade säilitamist eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased, kes osutavad looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Parasitoidid ja röövtoidulised lülijalgsed ohjavad olulisel määral põllumajanduskahjurite arvukust, vähendades seeläbi taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Lisaks tagavad põllu sees ja ümber olevad looduslikud alad ja maastikuelemendid ka teiste põllumajanduse jaoks oluliste liigirühmade nagu lindude, tolmeldajate, mullamikroobide jt püsimise ja mitmekesisuse. Maastikuelementide ja looduslike alade olemasolu põllu sees ja põllu ümber on oluline integreeritud taimekaitse rakendamisel. Looduslik kahjuritõrje ehk kahjurite looduslike vaenlaste toetamine on oluline ökosüsteemi teenus, mis soodustab põllumajandussaaduste tootmist, vähendades taimekahjurite arvukust tootmispõldudel ja nende poolt saagile tehtavat kahju. Looduslik kahjuritõre võimaldab kasutada põllul vähem pestitsiide ja on oluline meede integreeritud taimekaitse rakendamisel. Põllumajanduskeskkonna elurikkus on seotud maastikuelementide ja looduslike alade esinemisega põllumajandusmaastikus. Siiski ei piisa loodusliku kahjuritõrje teenuse tagamiseks ain ult tingimuslikkuse ga kehtestatud maastikuelementide kohustustest. Seepärast töötati strateegiakavas välja sekkumine, mis läheb tingimuslikkuse nõuetest oluliselt kaugemale ning arvestab lisaks elementidele ja mittetootlikele aladele ka nende tekitatud mõjuala de ga. Maastiku lihtsustumine vähendab liigirikkust, loodusliku kahjuritõrje võimalusi ja seeläbi ka saaki. Maastiku komplekssus ning looduslikud ja poollooduslikud elupaigad suurendavad röövtoiduliste lülijalgsete (näiteks ämblikulaadsed, jooksiklased, lühitiiblased, parasitoidid) poolt pakutavat loodusliku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Maastikuelemendid on toidu-, varje-, pesitsus-, talvitumis- ja elupaigaks kahjurite looduslike le vaenlastele. Mosaiiksel maastikul, kus on suur servatihedus, suureneb ka looduslik kahjuritõrje. Ideaalsel juhul võiksid tootmispõllud olla kaetud 90-100 protsendi ulatuses bioloogilise kahjuritõrje ökosüsteemi teenusega. Võrreldes püsirohumaadega on külvikorras olevate põldude majandamine agrotehniliselt palju intensiivsem ja seetõttu põllud enamasti kasulike organismide esinemist ei toeta. P rojekti „ Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid “ (ELME) käigus hinnati ka agroökosüsteemide olukorda Eestis. Tulemused on leitavad p rojekti lõpparuandest file:///C:/Users/KaKask/Downloads/elme-ost-baastasemed_l6pparuanne_14-06-21%20(5).pdf . Analüüsides maastikuelementide ja pärandniitude mõjualade katvust ainult külvikorras olevatel põllumaadel selgus, et Eestis on keskmiselt 44 protsenti külvikorrast olevatest põldudest sellised, mis maastikuelementidega ei piirne või siis piirnevad väga vähesel määral (maastikuelementide mõjualadega kaetus >30 protsenti ) ja vaid 3 protsenti sellised, kus maastikuelementide mõjualaga kaetus oli suurem kui 90 protsenti (kokku 21 409 ha) ning 5,6 protsenti selliseid põlde, kus maastikuelementide mõjualadega kaetus ulatus 80–100 protsenti , (kokku 39 000 ha). Toetusel on oma roll strateegi a kava üldisemate eesmärkide saavutamisel . T oetusega hõlmatud hektarid aitavad kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 6 väljatoodud erieesmär gi f saavutamisele. Erieesmärk f seab sihiks aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Samuti panustab toetus „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskesk konna tegevussuuna eesmärkidesse: v äetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene ning säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Toetusega on kavas hõlmata 70 000 hektarit põllumaad, mis on kaetud vähemalt 60 protsendi ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega ja 20 000 hektarit põllumaad, mis on kaetud vähemalt 90 protsendi ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega. Vastavalt sellele, kas põld on kaetud 60 protsendi või 90 protsendi ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, kujuneb ka toetussumma. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetuse d, mida kalendriaastal antakse. Kui toetuse andmist ei ole eelarveaastal määrusega kehtestatud, siis toetuse taotlemise õigust ei teki. Määruse eelnõu ja se letuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna peaspetsialist Kadri Kask (625 6141
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127 ,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 1 7 paragrahvist ja lisast . Eelnõu § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse strateegiakava ökokava sekkumise „ Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ” raames antava ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse andmise tingimused ja kord. Toetuse andmise tingimused ja kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste , toetuse ühikumäära ja selle otsustamise , nõudeid taotleja ja toetusõigusliku maa , ting imuslikkuse- ja baasnõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, toetuse taotlemise, kon trollide, toetuse vähendamise, taotluse rahuld amise ja rahuldamata jätmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetust antakse mitmekesise põllumajandusmaastiku, maastikuelementide ja looduslike alade säilitamise eest toetusõiguslikul ja sellega piirneval maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul. Kalendriaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Toetuse taotlejad peavad järgima ka tingimuslikkuse süsteemi nõudeid, mida kontrollitakse samuti kalendriaasta kohta ja nõuete rikkumisel vähendatakse kalendriaastal makstavat toetust. Seega on ühtseks toetuse menetlemiseks põhjendatud rakendada kalendriaastat. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaal n e ühikumäär. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta on 20 eurot kuni 21 eurot, juhul kui põllumaal asuv põld on kaetud vähemalt 60 protsendi ulatuses ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualadega ja looduslike alade mõjualadega. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta on 30 kuni 31 eurot, juhul kui põllumaal asuv põld on kaetud vähemalt 90 protsendi ulatuses ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualadega ja looduslike alade mõjualadega. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 , artikkel 102 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid otsetoetuste sekkumistele kehtestada iga ühikumäära puhul maksimaalse või minim aalse ühikumäära või mõlemad . Maksimaalse ja minimaalse ühikumäära kehtestamine igale ühikumäärale võimaldab vältida otsetoetustele ettenähtud iga-aastast eelarve kasutamata jätmist. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse t oetuse ühikumäära otsustamine . Lõike 1 kohaselt otsustab t oetuse ühikumäära Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) , võttes arvesse toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohase taotlusega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite arvu . Lõigetes 2 ja 3 on toodud sätted juhuks, kui kohustuseaastal esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab sekkumisele eelarveaastaks määratud summat. Toetuse olemusest tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eel arve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu on üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära või toetuse summa vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatu lt. Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul toetust kuni minimaalse ühikumäärani ning kui ka siis eelarvest ei piisa, vähendab toetuse summat . Toetuse ühikumäära vähendamisel peab PRIA järgima taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Õiguslik alus toetuse ühikumäära vähendamiseks tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikest 5 . Eelnõu §-de ga 5 ja 6 sätestatakse toetusõiguslikkuse nõuded taotleja ja põllumaa kohta. Toetusõiguslikkuse nõuete eesmärk on tagada toetuse eesmärkide parem täitmine ning välistada toetuse mittesihipärane maksmine ja asjatu administratiivkoormus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike 8 punkt 1 järgi jäetakse toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 ja 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes vastab maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 sätestatud nõuetele . Põllumajandusliku tegevusena ja aktiivse tootjana mõistetakse maaeluministri xx määruse nr „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 nimetatud isikut ja §-s 3 nimetatud tegevust. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot. Kui põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000, loetakse taotleja aktiivseks põllumajandustootjaks juhul kui taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere või tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu on vähemalt 60 eurot hektari kohta. Põllumajandusliku ks tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded toetusõigusliku põllu maa kohta. Lõike 1 kohaselt antakse toetust põllumaa kohta, mis vastab maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele. Lõike 2 sätestab, et t oetust antakse põllumaal asuva põllu kohta, mis on vähemalt 60 protsendi või vähemalt 90 protsendi ulatuses kaetud ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide mõjualade ja looduslike alade mõjualadega. Lõik e s 3 tuuakse välja ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide j a looduslike alade nimekiri ja nende kaetuse arvutamisel saadud mõjualade ulatused. Mõjuala ulatuse puhul on mõeldud mõjuala ulatust ühes suunas ja kummalegi poole maastikuelementi nii palju kui vastavas suunas võimalik. Mõjuala arvestatakse maastikuelemendi või loodusliku ala servast. Ö kosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide ja looduslike alade nimekiri ja nende kaetuse arvutamise ning mõjualade ulatuse arvutamise metoodika on välja töötatud projekti „ Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid “ (ELME) käigus ja leitav projekti lõpparuandest file:///C:/Users/KaKask/Downloads/elme-ost-baastasemed_l6pparuanne_14-06-21%20(5).pdf . Taotlejale on taotlusvormil m õjualad e ulatus ja nendega kaetuse protsent põllu kohta välja arvutatud ja kaardile kantud . Antud maastikuelementide hulgas on ka M aaeluministri xx a määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ paragrahvis 6 toodud tingimuslikkuse süsteemi raames säilitatavad maastikuelemendid, mis asuvad põllumaal või külgnevad põllumaaga ning lisaks muud sarnased maastikuelemendid, mis ei ole kaardistatud tingimuslikkuse süsteemi säilitatavate elementidena olenemata nende asukohast . M aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ paragrahvis 10 lõigetes 6 ja 7 on välja toodud need maastikuelemendid, mis arvatakse toetusõigusliku maa hulka. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse tingimuslikkus. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumaja nduslikus tegevuses maaelu ministri xx a määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid , mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu k ohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse baasnõuded. K ohustuslikke nõudeid, mille eest ei ole lubatud toetust maksta, nimetatakse tingimuslikkuseks ja baasnõueteks. Kui toetuse olemusest tulenevalt on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad need ühtlasi olla ka baasnõudeks. Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse baasnõudeks on põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tul eb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine . Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Eelnõu §-ga 1 0 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus nr xx § 11 lõikes 1, § 12 lõike 1 punktides 1–15 ja 18 ning §-s 13 nimetatud andmed , mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lisaks tuleb t aotlejal esitada andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja ökosüsteemiteenuste säilitamise toetust taotleb ja andmed eelpool nimetatud maastikuelementide ja looduslike alade kohta, kui need andmed ei ole PRIAle muul viisil kättesaadavad. Kui taotleja põllul on maastikuelemente, mis ökosüsteemiteenuste kaardil ei kajastu, siis tuleb tal sellistest elementidest või aladest PRIAle teada anda. Lõike 2 ja 3 kohaselt kohaldatakse toetuse taotlemisele, taotluse muutmisele maaeluministri xx määruses “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ nr xx sätestatut. Selle kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohased eeltäidetud taotlusega seotud parandused hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks ning artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid , mis on toetustele ühised . Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eelpool nimet atud toetuste kohta samaaegselt. Eelnõu §-ga 1 1 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret ja seda toetavaid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 1 2 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet – nt korjetaimedel taimekaitsevahendite kasutamise keelu nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata . Lõike 2 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 1 3 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb, teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks võttes arvesse kontrollide tulemusi . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotlus t e rahuldamata jätmise otsuse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2 021, lk 187–261) artiklis 62 ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alusele kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele, kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töökoormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse toetuse maksmine. Kuna ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetusest, kohaldub sellele sama määruse art ikli 44 lõige 2 ning PRIA peab maksma toetuse esimesel võimalusel pärast taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsust kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse t oetuse saaja andmete avalikustamine . PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) . 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid elu- ja looduskeskkonnale . Toetatakse mitmekesises maastikus paiknevaid põlde ja suunatakse säilitama maastikuelemente põllumaal . Ökosüsteemi seisundi hindamise seisukohast on väga oluline arvestada nii tootmise intensiivsuse kui ka põllumaad ümbritseva maastiku struktuuriga, sest suur osa põllumajandusmaastike elurikkusest ja põllumajanduslike ökosüsteemide hüvedest on seotud nii põllumaid ümbritsevate kui ka neil asuvate maastikuelementidega. Võrreldes püsirohumaadega on külvikorras olevate põldude majandamine agrotehniliselt palju intensiivsem ja seetõttu põllud enamasti kasulike organismide esinemist ei soodusta. Seega on mitteharitavate alade olemasolu eriti oluline külvikorras olevate põldude vahetus läheduses. Parasitoidid ja röövtoidulised lülijalgsed ohjavad olulisel määral põllumajanduskahjurite arvukust, vähendades seeläbi taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Lisaks tagavad põllu sees ja ümber olevad looduslikud alad ja maastikuelemendid ka teiste põllumajanduse jaoks oluliste liigirühmade nagu lindude, tolmeldajate, mullamikroobide jt püsimise ja mitmekesisuse . Eelnõu rakendamine ei oma otseseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud S ekkumise „ Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ” kogueelarve on strateegia kava peatüki 6.2.1. kohaselt 9 720 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 201 9–2020 valdkondlikud töögrupid. J uhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle ja strateegiakava juht komisjonile.
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 14.12.2022 nr 1.4-3/1012
Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 ökosüsteemiteenuste säilitamise
toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027
ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus“ eelnõu.
Palume kooskõlastada eelnõu viie päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Määrus: EN_OST
2. Seletuskiri: SK_OST
Kadri Kask
625 6141
[email protected]
Ketlyn Roze
625 6127
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 /
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734