3690454 1189245 EELNÕU 1 3 .1 2 .2022 0 0 EELNÕU 1 3 .1 2 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr ….. Perioodi 2023 – 2027 l oomade heaolu toetu s Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi str a teegiakava ) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Loomade heaolu toetus” raames antava loomade heaolu toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse loomade heaolu tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi kohustus ) . (2) Loomade heaolu põhitegevust ja lisategevust peab ellu viima ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul taotlusel e märgitud looma pidamisel , kui määruses ei ole sätestatud teisiti . ( 3) Loomade heaolu lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selliste looma de kohta , kelle kohta antakse toetust ka loomade heaolu põhitegevuse elluviimise eest. § 3. Toetuse ü h ikumäärad (1) Toetuse ühikumäär põhitegevuse nõuete täitmise eest looma kohta aastas loomarühmade kaupa on järgmine: 1) 150 eurot piimalehma ja muu vähemalt kahe aasta vanuse piima tõugu veise kohta; 2) 50 eurot vähemalt kuue kuu vanuse piima tõugu veise , v älja arvatud punktis 1 nimetatud piima tõugu veise kohta; 3) 25 eurot alla kuue kuu vanuse piima tõugu veise kohta; 4 ) 50 eurot vähemalt kuue kuu vanuse hobuse kohta; 5) 40 eurot emise kohta ; 6) 30 eurot võõrdepõrsa, kesiku, nuumsea, nooremise kohta; 7) 1,60 eurot munakana kohta; 8) 2,30 eurot vuti kohta. (2) Toetuse ühikumäär emiste lisategevuse nõude täitmise eest on 40 eurot emise kohta aastas. (3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, kohaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) lõikes 1 sätestatud ühikumäära sellise arvu ühele taotlusel e märgitud ja ühte loomarühma kuuluvate loomade kohta , mis vastab kuni 100 loomühikule . Lõikes 2 sätestatud ühikumäära kohaldatakse emiste osas sõltumata nende arvust. (4) Lõikes 3 sätestatud juhul kohaldab PRIA n ende loomade osas, kes ületavad samas lõikes sätestatud piirmäära, ühikumäära, mis saadakse lõikes 1 sätest atud ühikumäära vähendamisel ulatuses, mis on vajalik toetuse andmiseks maksimaalsel võimalikul määral . ( 5 ) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on loomarühmade kaupa järgmised : 1) piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimatõugu veis 1; 2) vähemalt kuue kuu vanune piimatõugu veis, välja arvatud punktis 1 nimetatud piimatõugu veis 0,7; 3) alla kuue kuu vanune piimatõugu veis 0,4; 4) vähemalt kuue kuu vanune hobune 1; 5) emis 0,5; 6) võõrdepõrsas, kesik, nuumsiga, nooremis 0,3; 7) munakana 0,014; 8) vutt 0,03. 2. peatükk Toetus õiguslikkuse nõuded § 4 . Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse loomapidaja le veterinaars eaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja ), kes peab kohustuseaastal vähemalt: 1) piimatõugu veise i d ja hobuse i d kokku arvul, mis vastab kahele loomühikule ; 2) emise i d, võõrdepõrsa i d, kesiku id, nuumsigu ja nooremise i d kokku arvul, mis vastab kahele loomühikule ; 3) 50 munakana; 4) 350 vutti. ( 2 ) Taotleja võib pidada kohustuseaastal lõikes 1 sätestatud arvust vähem asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamis t , haldamis t ja seire t ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2) loom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) loom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. 3. peatükk Piima tõugu v eiste heaolu toetus § 5. Nõuded piimatõugu veis t e kohta (1) Toetust antakse piimatõugu veise kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning keda taotleja peab vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini. (2) Piimatõuks loetakse järgmised tõud: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) ja dzörsi (JER). (3) Toetust antakse piima tõugu veise kohta, keda peetakse kohustuseaastal tegevuskohas, mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registris se. ( 4 ) Toetust ei anta looma kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana. § 6. B aasnõuded p iimatõugu veiste pidamise l (1) Taotleja peab piima tõugu veiste pidamisel järgima loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktis 1 ning põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” § 15 lõigetes 1 ja 4 ning § 16 lõikes 1 sätestatud nõu d e id . (2) T aotleja kannab andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu ning karjamaa asukoha ja pindala kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatus s e. § 7. P õhitegevuse nõuded p iimatõugu veiste pidamisel (1) Ühte loomarühma kuuluvaid p iima tõugu veiseid karjatatakse 2. mai st kuni 31. augusti ni rohumaal vähemalt taotlusele märgitud arvul. (2) Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. (3) R ohumaa peab olema ümbritsetud karjaaiaga , v älja arvatud rohumaa külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. (4) P iima tõugu veistel peab rohumaal olema tagatud juurdepääs puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis kaitseb loomi halbade ilmastikutingimuste eest. (5) L õigetes 3 ja 4 sätestatud nõude d peavad olema täidetud ajal, mil piimtõugu veised viibivad rohumaal. (6 ) Taotleja hindab piimatõugu veis t e heaolu loomade heaolu hindamis protokolli alusel . Hindamine tuleb läbi viia hiljemalt kohustusea asta 1. juuliks ja hindamis protokolli tuleb säilitada vähemalt kohustuse aasta lõpuni. (7) Loomade heaolu hindamisprotokolli avaldab PRIA oma veebilehel. 4. peatükk Hobuste heaolu toetus § 8. Nõuded hobus t e kohta (1) Toetust antakse hobuse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning keda taotleja peab vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini. (2 ) Toetust antakse hobuse kohta, keda peetakse kohustuseaastal tegevuskohas, mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registris se. (3) Toetust ei anta looma kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana. § 9. Baasnõuded hobuste pidamisel (1) Taotleja peab hobuste pidamisel järgima loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõude i d. (2) T aotleja kannab andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu ning karjamaa asukoha ja pindala kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatus s e. § 10. P õhitegevuse nõuded hobuste pidamisel (1) Hobuseid , välja arvatud täkke, karjatatakse 2. maist kuni 31. augusti ni rohumaal vähemalt taotlusel e märgitud arvul . Taotlusele märgitud täkkusid samal perioodil kas karjatatakse või tagatakse neile p ääs väliaedikusse. (2) Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. (3) R ohumaa peab olema ümbritsetud karjaaiaga , välja arvatud rohumaa külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. (4) R ohumaal ja väliaedikus tuleb tagada hobustele pidev vaba juurdepääs joogiveele. (5) Hobustel peab rohumaal ja väliaedikus olema tagatud juurdepääs puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis kaitseb loomi halbade ilmastikutingimuste eest. (6) Lõigete s 3 – 5 sätestatud nõude d peavad olema täidetud ajal, mil hobused viibivad rohumaal või väliaedikus . 5. peatükk Sigade heaolu toetus § 11. Nõuded sigade kohta (1) Toetust antakse emise, nooremise, võõrdepõrsa, kesiku ja nuumsea kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud . (2 ) Toetust antakse emise, nooremise, võõrdepõrsa, kesiku ja nuumsea kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 30. aprilli seisuga taotlusel märgitud ja põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoones . ( 3 ) Toetust ei anta looma kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana. § 12. Baasnõuded sigade pidamisel (1) Kui taotletakse toetust emiste ja põrsaste põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja emiste ja põrsaste pidamisel järgima põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 5 lõikes 2, § 16 lõigetes 1 ja 6, § 18 lõigetes 1 ja 2, § 19 lõigetes 1 ja 2 ning loomakaitseseaduse § 9 lõikes 2 sätestatud nõude i d. (2) Kui taotletakse toetust emiste lisategevuse nõude täitmise eest, peab taotleja emiste pidamisel järgima põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 7 lõigetes 3 ja 4 ning § -s 14 sätestatud nõude i d. (3) Taotleja peab võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste pidamisel järgima põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 7 lõigetes 3 ja 4, § 10 lõikes 6 , § -s 14 ning § 16 lõigetes 1 ja 6 sätestatud nõude i d. § 13. P õhitegevuse nõuded emiste ja põrsaste pidamisel Kui taotletakse toetust emiste ja põrsaste põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate emiste ja põrsaste puhul järgmisi nõudeid: 1) seitsmepäevaste ja nooremate sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus ; 2) loomakasvatushoones kohapeal on kättesaadav sigade kehtiv söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt ja veterinaararst on oma heakskiidu allkirjaga tõendanud ; 3) s igade sööt sisaldab müko toksiini de sidujaid või hapestajaid. § 14 . P õhitegevuse nõuded võõrdepõrsaste, kesikute , nuumsigade ja nooremiste pidamisel Kui taotletakse toetust võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal taotlusele märgitud loomakasvatushoones peetavate võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste puhul järgmisi nõudeid: 1) s ea kohta on rühmasulgudes tagatud 15 protsenti suurem pidamispind võrreldes baasnõudega ; 2) loomakasvatushoones kohapeal on kättesaadav sigade kehtiv söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt ja veterinaararst on oma heakskiidu allkirjaga tõendanud; 3) sigade sööt sisaldab müko toksiini de sidujaid või hapestajaid. § 15 . Lisategevuse nõuded emiste pidamisel Kui taotletakse toetust emiste lisategevuse nõude täitmise eest, peab taotleja tagama kohustuseaastal taotlusel e märgitud loomakasvatushoones e mise kohta rühmasulgudes 15 protsenti suurem a pidamispin na võrreldes baasnõudega. 6. peatükk Munakanade heaolu toetus § 16 . Nõuded munakanade kohta (1) Toetust antakse selliste munak anade keskmise arvu alusel: 1) keda peetakse kohustuseaastal e eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini taotlusel märgitud ja põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoones , 2) keda peetakse alternatiivmeetodil põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele ” 4. peatüki 2. jao tähenduses , ning 3) kelle üle peab taotleja arvestust punktis 1 sätestatud ajavahemiku jooksul. (2) Taotleja säilitab lõike 1 punkti 3 kohase arvestuse pidamisel kohustuseaasta lõpuni vähemalt järgmised andmed : 1) munakana karja toomise ja karjast välja liikumise kuupäev; 2) munakanade kuu keskmine arv karjas; 3) andmed realiseeritud munade kohta. ( 3 ) Toetust ei anta munakanade kohta , kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana. § 17 . Baasnõuded munakanade pidamisel Taotleja peab munakanade pidamisel järgima põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” § 13 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 14 sätestatud nõude i d. § 18 . P õhitegevuse nõuded munakanade pidamisel Kui taotletakse toetust munakanade põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja kohustuseaastal taotlusel märgitud loomakasvatushoones munakanade pidamise ruumi ühe ruutmeetri põrandapinna kohta kuni kaheksat muna kana . 7. peatükk Vuttide heaolu toetus § 19 . Nõuded vuttide kohta (1) Toetust antakse selliste vuttide keskmise arvu alusel: 1) keda peetakse kohustuseaastal e eelnenud kalendriaasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini taotlusel märgitud ja põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoones , 2) kes on tõutunnistusega või tõend atud päritoluga eesti vutt , keda taotleja peab munatoodangu saamiseks ja kelle suhtes tehakse individuaalset jõudluskontrolli või keda taotleja peab sugulinnuna ja kelle suhtes tehakse rühmaviisilist jõudluskontrolli; 3) kelle üle peab taotleja arvestust punktis 1 sätestatud ajavahemiku jooksul. (2) Taotleja säilitab lõike 1 punkti 3 kohase arvestuse pidamisel kohustuseaasta lõpuni vähemalt järgmised andmed: 1) vuttide karja toomise ja karjast välja viimise kuupäev; 2) vuttide kuu keskmine arv karjas; 3) andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta ; 4 ) andmed realiseeritud munade kohta. ( 3 ) Jõudluskontrolli tehakse põllumajandusloomade aretuse seaduse s sätestatud alustel ja korras. ( 4 ) Toetust ei anta vuttide kohta, kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetava loomana. § 20 . Baasnõuded vuttide pidamisel Taotleja peab vuttide pidamisel järgima loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktides 1 – 3 sätestatud nõude i d. § 2 1 . P õhitegevuse nõuded vuttide pidamisel Kui taotletakse toetust vuttide põhitegevuse nõuete täitmise eest, tagab t aotleja taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetava eesti vuti kohta kohustuseaastal vähemalt 200 ruutsentimeetrit puuripinda. 8. peatükk Tingimuslikkus § 2 2 . Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 9. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 2 3 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ §-s xx sätestatut. § 2 4 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, §-des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2 ) piima tõugu veiste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral andmed selle kohta, milliste piima tõugu veiste kohta, keda taotleja § 5 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul peab, ta toetust taotleb, ning nende veiste identifitseerimisnumber ja sünniaeg ; 3 ) hobuste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende hobuste unikaalsed elunumbrid (UELN), keda taotleja § 8 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, ning nende hobuste pidamiseks kasutatava tegevuskoha põllumajandusloomade registri registri number ; 4 ) emiste ja põrsaste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende emiste arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeri tud loomakasvatushoone kaupa , keda taotleja § 11 lõikes 2 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta põhitegevuse toetust taotleb; 5 ) võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende võõrdepõrsaste, kesikute, nuumsigade ja nooremiste arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 11 lõikes 2 sätestatud päeva seisuga peab ja kelle kohta ta toetust taotleb; 6 ) emiste lisategevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral andmed selle kohta, et taotleja taotleb punktis 5 nimetatud emistele lisategevuse toetust; 7 ) munakanade põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende munakanade keskmine arv või sellest väiksem arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvat ushoone kaupa, keda taotleja § 16 lõike 1 punkti s 1 sätestatud ajavahemikul pidas ja kelle kohta ta toetust taotleb, ning nende munakanade pidamiseks kasutatava tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoon e põllumajandusloomade registri registri number; 8 ) vuttide põhitegevuse elluviimise eest toetuse taotlemise korral nende vuttide keskmine arv või sellest väiksem arv põllumajandusloomade registris tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoone kaupa, keda taotleja § 19 lõike 1 punkti s 1 sätestatud ajavahemikul pidas ja kelle kohta ta toetust taotleb, ning nende vuttide pidamiseks kasutatava tegevuskohana registreeritud loomakasvatushoon e põllumajandusloomade registri registri number . (2) K ui hobune , kelle kohta taotletakse toetust, on sündinud väljaspool Eestit ja on Eestisse toimetatud Euroopa Liidu liikmesriigist või Eestisse imporditud väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist, esitatakse koos lõikes 1 nimetatud andmetega ka väljavõt e hobuse passist või põlvnemistunnistus est, millel nähtub hobuse sünniaeg ja identifitseerimise number või unikaalne elunumber (UELN). ( 3 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega s eotud toetuste ühisel taotlusel . § 2 5 . Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) T aotluses esitatud andmete õigsust ning taot l eja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2 ) Paragrahvi des 6, 7, 9, 10, 12– 15 , § 16 lõ ike 1 punktides 2 ja 3 , §- de s 17 ja 18 , § 19 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning §- de s 20 ja 21 sätestatud nõuetele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 3 ) Paragrahvi des 5, 8, 11 ja § 16 lõike 1 punkti des 1 ja 2 ning § 19 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavust kontrolli vad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 4 ) Paragrahvis 22 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx mä äruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. ( 5 ) Taotleja teeb lõigetes 1 – 4 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit , transpondri numbrit või välimikku . § 2 6 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine ( 1 ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 2 7 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. ( 2 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. § 2 8 . Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 29 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 10 . peatükk Rakendussätted § 3 0 . Rakendussät e Kuni 2023. aasta 31. juunini võib § 13 punktis 2 ja § 14 punktis 2 nimetatud söötmisplaan olla veterinaararsti poolt heaks kiitmata ja allkirjastamata . § 31 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1 . j aanuaril 20 2 3 . a. (2) Määruse § 7 lõiked 6 ja 7 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 13.12.2022 nr 1.4-3/1016
Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus” eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027
loomade heaolu toetus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_LHT.docx;
2. SK_LHT.docx.
Merje Põlma
+372 625 6575
[email protected]
Maarika Öövel
+372 625 6197
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
3852512 51134 KAVAND 1 3 . 1 2 . 20 2 2 0 0 KAVAND 1 3 . 1 2 . 20 2 2 SELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Perioodi 2023 – 2027 l oomade heaolu toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega . Käesolev eelnõu on vajalik strateegia kava sekkumise 9.1 „Loomade heaolu toetus ” rakend amiseks. Loomade heaolu toetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021 / 2115 artikkel 70. Loomade heaolu t oetust antakse aasta kaupa ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. Loomade heaolu t oetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui baastase, milleks on tavapraktika ja kohustuslikud nõuded. Asjakohased kohustuslikud nõuded on esitatud strateegia kavas. Loomade heaolu t oetuse üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada rohumaade elurikkuse säilitamiseks ekstensiivselt karjatatavate loomade hulka . Toetatakse piima tõugu veiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani koostamist ja sööda täiendamist ning põrsaste kastreerimise korral anes teesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses, suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Toetus jaguneb järgmisteks ala toetusteks : piimaveiste heaolu toetus, hobuste heaolu toetus, sigade heaolu toetus, munakanade heaolu toetus ja vuttide heaolu toetus. Loomade heaolu t oetus panustab eelkõige s trateegiakava erieesmärki 9 (Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu ) , aga ka erieesmärkidesse 5 ( Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega ) ja 6 ( Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke ) . Sekkumise kogueelarveks on planeeritud ligi 30 milj eurot. Taotlusi toetusega liitumiseks võetakse vastu alates 2023. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Strateegiakava kohaselt on sekkumist planeeritud rakendada kõigil perioodi 2023-2027 aastatel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi maa kasutuspoliit i ka osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna juht Merje Põlma (tel 625 6575,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (tel 625 6 197 , maarika.oovel @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on strateegia kava sekkumise 9.1 „Loomade heaolu toetus “ raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. Toetuse andmised tingimused ja kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste, toetuse ühikumäära, taotleja ja looma toetusõiguslikkuse nõuete, tingimuslikkuse , baasnõuete, toetatavate tegevuste (sh põhitegevuse ja lisategevuse) nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, taotlusele esitatavate nõuete ja taotluse esitamise tähtaja, taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimise, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ja toetuse maksmise kohta ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. Loomade heaolu toetuse kohustus hõlmab endas toetusõigusliku looma või loomade heaolu soodustavate tegevuste elluviimist ühe kohutuse aasta jooksul. Kohustuseaasta on seejuures taotluse esitamise kalendriaasta. Lisategevuse eest on antakse toetust üksnes siis, kui samal ajal taotletakse ja saadakse toetust ka põhitegevuse nõuete täitmise eest. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäärad. Lõikes 1 on toodud ühikumäärad erinevate loomarühmade kaupa põhitegevuse nõuete täitmise eest, lõi kes 2 on toodud toetuse ühikumäär lisategevuse nõu d e täitmise eest. Täpsem info selle kohta, millised kaasnevad kulud ja saamata jäänud tulud on iga loomarühma toetuse ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud ning millistele andmeallikatele on tuginetud, on esitatud strateegia kava peatükis 5.3.12. Lõike 3 ja 4 kohaselt rahuldab PRIA juhul, kui kohustuseaastal esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab meetmele eelarveaastaks määratud summat, kõik taotlused iga taotlusel märgitud looma rühma osas kuni 100 loomühiku ulatuses ühikumääraga ja seda ületavas osas vähendab toetuse ühikumäära võrdeliselt. Kui taotleja on ta otlenud toetust mitme looma rühma kohta, võetakse toetuse ühikumäära vähendamisel taotleja kõikide looma rühmade ühikumäärast maha võrdne protsent. Selline lähenemine on soodsam segatootjatele ja väiketootjatele . Lisategevuse elluviimise eest makstava toetuse ühikumäära ei vähendata. Lõikes 5 tuuakse ära loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid . Loomühikute arvestamisel võetakse aluseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 17.07.2014, lk 18–68) II lisas toodud koefitsiendid. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõikega 1 sätestatakse nende isikute ring, kes võivad toetust taotleda ja minimaalne loomühikute ja kodulindude arv, kelle kohta saab toetust taotleda. Minimaalne kohustuse suurus aitab ära hoida ebaproportsionaalselt suuri administreerimise kulusid väga väikesemahuliste taotluste korral. Lõikes 2 nimetatakse tüüpilised vääramatu jõu juhtumid ning erandlikud asjaolud, mis loomade heaolu toetuse taotlejal võivad ette tulla ning millega tuleks loomade arvu kindlaks tegemisel arvestada. Eelnõu §-ga 5 -7 reguleeritakse piimatõugu veiste heaolu toetuse nõudeid. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded toetusõigusliku piimatõugu veise kohta. Piimatõugu veiseks loetakse loomad, kelle põhitõuks on põllumajandusloomade registris märgitud eelnõus loetletud piimatõud. Taotlemisel loetakse vasikateks need veised, kes on 2. mai seisuga alla kuue kuu vanused. Taotlusel märgitud veiseid ja vasikaid peab taotleja hoidma oma karjas vähemalt 2. maist 31. augustini k.a . Pidamisperiood on sama pikkusega kui põhinõudena sätestatav kohustuslik karjatamis e periood . Taotlusel märgitud veiste ja vasikate andmed peavad olema loomapidaja teatise alusel põllumajandusloomade registrisse kantud, veised ja vasikad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud . Siin ja edaspidi mõeldakse nõuetekohasuse all vastavust kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele, mida eelnõus täiendavalt ei reguleerita. Toetusõigusliku looma puhul tuleb järgida üldisi loomade identifitseerimise, registrisse kandmise ja arvestuse pidamise nõudeid . Seda, kas taotleja peab taotlusel märgitud looma või loomarühmi eelnõus sätestatud kuupäeval või ajavahemikul, saab administratiivselt kontrollida põllumajandusloomade registri andmete alusel, kus loomade andmed on seotud loomapidaja andmetega. Lõikes 3 toodud nõue tagab, et piimatõugu veiseid, kelle kohta taotle takse toetust, peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas. Lõikes 4 sätestatakse, et toetust ei või taotleda mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Loomade heaolu toetuse toetatavad nõuded on mahepõllumajanduslikult peetavate loomade pidamisel suures osas baastasemeks ning nende eest loomade heaolu toetust maksta ei saa. Eelnõu §-s 6 tuuakse ära piimatõugu veiste heaolu toetuse baasnõuded. Tegemist on toetatavate tegevuste suhtes asjakohaste seadusandlike nõuetega, mille täitmine on kohustuslik kõigile loomapidajatele sõltumata toetuse saamisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 lõike 3 ja 4 kohaselt võib loomade heaolu toetusega hüvitada saamatajäänud tulu ja lisakulud ainult sellistest nõuetest tulenevalt , mis on rangemad kui tingimuslikkuse nõuded , asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega e tte nähtud kohustuslikud nõuded, põllumajandusmaa hoidmise tingimused ning erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust sama määruse artikli 31 alusel. Ideaalsel juhul on baasnõue selline, et selle mittetäitmine tähendab automaatselt ka toetatava nõude mittetäitmist. Baasnõue peab igal juhul olema toetatava nõude suhtes asjakohane, samuti tuleks vältida ühe toetatava nõude kohta ülemäärase arvu baasnõuete kehtestamist, sest baasnõuete eesmärgiks ei ole tagada taotlejate seaduskuulekus toetusega seotud valdkonnas – selleks on tingimuslikkuse süsteem (samas võivad baasnõueteks olla ka tingimuslikkuse süsteemi osaks olevad nõuded). Piimav eiste heaolu toetuse asjakohasteks baasnõueteks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad pidamistingimustele veiste karjatamise korral. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses ja põllumajandusministri 27. augusti 2009 . a määruses nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ette nähtud ruumi või ehitise kohta“ . Asjakohaseks baasnõudeks on valitud ka veeseaduse säte, mis on seotud karjatamiskoormuse üles märkimisega. Baasnõudeid tuleb täita kõigi nende loomade osas, kes kuuluvad taotluses märgitud loomarühma ning kellele baasnõuded kohalduvad. Veiste puhul on asjakohasteks baasnõueteks järgnevad nõuded: Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases ko guses sööta ja joogivett. Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud. Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda kar jamaale . Veisel peab olema vaba ju urdepääs puhtale veele . Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut , millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi , karjatatud loomade liigi ja arvu , karjamaa as ukoha ning pindala kohta . Eelnõu §-ga 7 sätestatakse toetatava põhitegevuse nõuded piimatõugu veiste pidamisel . Toetuse saamiseks karjatab taotleja 2. maist 31. augustini vähemalt taotlusel loomarühma kohta märgitud arvul piimatõugu veiseid. Piimatõugu veised on jaotatud eelnõu § 3 lg 1 kohaselt kolme loomarühma sõltuvalt looma kohta makstavast ühikumäärast. Näiteks kui taotleja märgib taotlusel, et taotleb toetust 10 piimalehm a ja 5 alla kuue kuu vanune piimatõugu veis e kohta, siis peab taotleja karjatama karjatamisperioodil vähemalt 10 p iimalehma ja vähemalt 5 vasikat, s ealjuures ei pea karjatatavad loomad olema need, kes taotlusvormil märgiti, kuigi eeldatavasti on tegu vähemalt suures osas samade loomadega . Baastaseme nõuetega reguleeritakse veiste väljas pidamise tingimusi, kuid ei seata kohustust veiseid väljas pidada sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile antud toetus ei laiene. Sekkumine on suunatud piima tõugu veistele, sest lihaveiste k arjatamine on Eestis tavapärane. P iima tõugu veistest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Veiste karjatamine rohumaadel tagab loomadele loomuomase pidamiskeskkonna. Üheks põhitegevuse nõudeks on rohumaade ülekarjatamise keeld. Ülekarjatamine vähendab oluliselt taimestiku kasvu, kvaliteeti ja mitmekesisust ning võib viia rohukamara hävimiseni. Väheneb loomade söödabaas. Samuti viib ülekarjatamine muldade liigse kinnitrampimiseni , suurendab veereostuse riski ning loomade parasiitidega nakatumise ohtu. Ülekarjatamise vältimiseks tuleb valida sobiv karjatamiskoormus, arvestama peab konkreetse aasta rohukasvu, ilmastikutingimusi ning karjatatavaid loomaliike. Lisaks on soovitatav karjamaid plaanipäraselt vahetada, jootmiskohti liigutada, karjatada loomaliike vahelduvalt. Karjatamise ajal peab karjamaa olema ümbritsetud karjaaiaga. Nõue aitab tagada loomade ohutut viibimist karjamaal. Karjatatavate loomade heaolu suurendamiseks peab neil olema võimalus minna varju. Suvel võivad loomad kannatada kuumastressi käes, kuid karjamaadel puuduvad tihti nii varjualused kui ka varju pakkuvad puud. Toetusega soodustatakse puude säilitamist ja varjualuste rajamist. Nimetatud nõudeid on maaelu arengukava loomade heaolu toetuse raames rakendatud ka varasematel rahastamisperioodidel. Uue, seni rakendamata nõudena lisandub nõue viia taotleja majapidamises läbi piimaveiste heaolu hindamisi. Nõude rakenduslik pool on alles vä ljatöötamisel ning nõuet tuleb täita alates 2024. aastast. Eelnõu §-ga 8 - 10 reguleeritakse hobuste heaol u toetuse nõudeid. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded toetusõigusliku hobuse kohta. Taotlusel märgitud hobuseid peab taotleja hoidma oma karjas vähemalt 2. maist 31. augustini k.a.. Toetust saab taotleda hobuste kohta, kes on 2. mai seisuga vähemalt kuus kuud vanad. Hobused peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud , nende andmed nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud , ning neid peetakse põllumajandusloomade registris registreeritud tegevuskohas. Eelnõu §-s 9 tuuakse ära hobuste heaolu toetuse baasnõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks hobuste pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. A sjakohased baasnõuded on kehtestatud loomakaitseseaduses ja veeseaduses . Hobuste puhul on as jakohasteks baasnõueteks järgnevad nõuded: Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa as ukoha ning pindala kohta. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse toetatava põhitegevuse nõuded hobuste pidamisel . Sarnaselt piimatõugu veiste heaolu toetusele peab taotleja karjatama 2. maist kuni 31. augustini vähemalt taotlusel märgitud arvul loomi. Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. Karjatamise ajal peab karjamaa olema ümbritsetud karjaaiaga ning karjatatavatel hobustel peab olema võimalus minna varju. Hobustele tuleb tagada karjamaal pidev juurdepääs joogiveele . Kui veiste puhul on joogivee pideva tagamise nõue baasnõudeks, siis hobuste puhul sellist kohustust otseselt õigusaktis ei tulene ning nõue on põhitegevuse nõudeks. Hobustest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Karjatamine on oluline tagamaks hobustele loomupärast liikumisvõimalust ja vähendamaks stressi ning seega ka vastuvõtlikkust haiguste suhtes. Varssade karjatamine alates sünnist on väga oluline nende parima arengu tagamiseks. Täkkude puhul on võimalik toetust saada ka juhul, kui neid ei karjatata, kuid tagatakse vähemalt 2. maist kuni 31. augustini pääs väliaedikusse. Eelnõu §-ga 11 - 16 reguleeritakse sigade heaol u toetuse nõudeid. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded toetusõiguslik e sigade kohta. Selleks, et taotleda sigade heaolu toetust, ei pea sigu pidama kohustuseaasta kõigil kalendripäevadel, sest sigu peetakse reeglina voorude kaupa ning vooru vahel loomakasvatushoone puhastatakse ja desinfitseeritakse. Administreerimise lihtsustamiseks ei arvestata toetatavate sigade arvu siiski aasta keskmisena vaid ühe kuupäeva so 30. aprilli seisuga eeldusel, et sel kuupäeval on vähemalt enamikel seakasvatajatel sead majapidamises olemas. 30. aprill on valitud sigade arvu märkimise kuupäevaks seepärast, et taotleja peab sigade arvu kohta selle kuupäeva seisuga andmed PRIA-le niikuinii esitama. Lisaks, kuna taotlemine algab 2. maist, siis on taotlejale ka taotlemise ajaks selge, kui suure hulga loomade eest tal on võimalik toetust taotleda. Toetust saab taotleda loomakasvatushoonete kaupa ja toetust taotletakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate kesikute, võõrdepõrsaste nuumsigade ja nooremiste kohta, ke da peetakse 30. aprilli seisuga . Emiste kohta võib toetust taotleda nii sel juhul kui neid peetakse eraldi loomakasvatusoones, kui ka siis, kui neid peetakse teiste sigadega samas hoones. Toetust saab taotleda 30. aprilli seisuga peetaud emiste kohta või sellest väiksemale arvule loomakasvatushoonete kaupa. Sigade osas tuleb pidada nõuetekohast arvestust, järgida identifitseerimise ja andmete põllumajandusloomade registrisse kandmise nõudeid. Eelnõu §-s 12 tuuakse ära viited asjakohastele baasnõuetele , mida tuleb täita sigade pidamisel . Põhi- ja lisategevuse asjakohasteks b aasnõueteks on valitud kohustuslikud nõuded, mis on seotud loomade söödaga, pidamispinnaga, veterinaarsete menetlustega ja kohustusega ravida vigastatud sigu. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses ja põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määrus es nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmist usele“ . Emiste ja põrsaste puhul on as jakohasteks baasnõueteks järgnevad nõuded: Iga haigestunud või vigastatud siga pea b saama vajalikku ravi. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede n ekroosi tekitaval viisil. Sigade suhtes võib rakendada lubatud veterinaarseid menetlusi nagu sabade lõikamist ja kastreerimist läbi viia veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik. Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on: kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine; kuldi kihvade lühendamine ; saba lõikamine ; sea kastreerimine meetodil , mis ei põhjusta kudede rebenemist ; väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine. Nimetatud veterinaarseid menetlusi ei tehta regulaarselt, vaid siis, kui emiste nisadel või teiste sigade kõrvadel või sabadel esineb vigastusi. Sabade lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse koh ta teeb veterinaararst. Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energia sööta. Emiste kohta v alitava lisanõude baasnõ u ded on järgnevad: Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine : Sea kehakaal (kg) Vaba põrandapind sea kohta (m 2 ) kuni 10 0,15 10–20 0,20 20–30 0,30 30–50 0,40 50–85 0,55 85–110 0,65 Üle 110 1,00 Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m 2 ja 2,25 m 2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m 2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varu statud drenaažiavadega. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. V õõrdepõrsaste , kesikute, nuumsig a de ja nooremiste põhitegevuse a sjakohasteks baastaseme elementideks on valitud põrandapinna ning sööda ja tuhnimismaterjali kohta kehtivad kohustuslikud nõuded. B aasnõuded on kehtestatud põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määrus es nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmist usele“ . Võõrdepõrsaste , kesikute, nuumsigade ja nooremiste puhul on as jakohasteks baasnõueteks järgnevad nõuded: Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine : Sea kehakaal (kg) Vaba põrandapind sea kohta (m 2 ) kuni 10 0,15 10–20 0,20 20–30 0,30 30–50 0,40 50–85 0,55 85–110 0,65 Üle 110 1,00 Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varu statud drenaažiavadega. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahul dav sööt. Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. Loomapidaja peab tagama, et sigade pidamise ruumis või ehitises on sigadel pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse põhitegevuse nõuded emiste ja põrsaste pidamisel . Toetuse saamise ks tuleb põhitegevuse nõudeid täita kohustuseaastal kõigi emiste ja kastreeritavate põrsaste osas, keda taotleja taotlusel märgitud loomakasvatushoones peab. Taotlusel märgib taotleja loomakasvatushoone, milles peetavate emiste kohta ta toetust taotleb. Põhitegevuse nõude kohaselt tuleb seitsmepäevaste ja nooremate põrsaste kastreerimisel kasutada tuimestust, sest kastreerimine on valulik protseduur. Baastaseme kohaselt võib üle seitsme päeva vanusel seal saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. Kuni seitsepäevaste sigade puhul üldnarkoosi ja lokaalanesteesia baastaseme nõuet ei ole, samuti ei ole kohustuslik kasutada analgeesiat. Farmides kastreeritakse üldjuhul kuni seitsmepäeva vanuseid põrsaid, sealjuures ei ole anesteesia ja analgeesia kasutamine tavapärane praktika. Ka sabu lõigatakse alla seitsmepäevastel põrsastel reeglina anesteesiat ja analgeesiat kasutamata. Põhitegevuse nõudena tuleb emistele ja põrsastele koostada veterinaararstiga kooskõlastatud söötmisplaan . Sigade sööt peab sisaldama hapestajaid või mükotoksiinide sidujaid . Baastaseme nõuded ei kohusta koostama sigadele söötmisplaane ja neid veterinaararstiga kooskõlastama. Samuti puudub kohustus lisada sööta toksiinisidujaid ja hapestajaid . Söötmisplaan peab olema kehtiv st sigade söötmine taotleja majapidamises käib selle söötmisplaani alusel. Juhul kui soovitakse sigade sööta muuta, tuleb söötmisplaani muuta ning muudetud söötmisplaan peab olema samuti veterinaararsti poolt heaks kiidetud. Eeln õu §-ga 1 4 sätestatakse põhitegevuse nõuded võõrdepõrsaste , kesikute, nuumsigade ja nooremiste pidamisel . Toetuse saamiseks tuleb p õhitegevuse nõudeid täita kohustuseaastal kõigi võõrdepõrsaste , kesikute, nuumsigade ja nooremiste puhul, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones, milles peetavate võõrdepõrsaste , kesikute nuumsigade ja nooremiste kohta taotletakse toetust. Põhit egevuse nõude kohaselt tuleb rühmas peetavale võõrdepõrsale , kesikule, nuumseale ja nooremisele tagada baastasemest 15% suurem pidamispind. Suurem pidamispind võimaldab loomadele suuremat liikumisruumi ning aitab vähendada loomadevahelist stressi . Põhitegevuse nõudena tuleb võõrdepõrsastele , kesikutele, nuumsigadele ja nooremistele koostada veterinaararstiga kooskõlastatud söötmisplaan, sigade sööt peab sisaldama sööda müko toksiini de sidujaid või hap estajaid . Nõuded toetavad söödakvaliteedi tõstmist ning seega suurendavad sigade heaolu. Baastaseme nõuded ei kohusta koostama sigadele söötmisplaane ja neid veterinaararstiga kooskõlastama. Samuti puudub kohustus lisada sööta toksiinisidujaid ja hapestajaid. Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse emiste ja põrsaste lisategevuse nõuded. Toetuse saamise lisategevuse nõudeid tuleb täita kohustuseaastal kõigi emiste osas, keda taotleja taotlusel märgitud loomakasvatushoones peab. Taotlusel märgib taotleja loomakasvatushoone, milles peetavate emiste kohta ta toetust taotleb. Lisategevuse nõude kohaselt tuleb rühmas peetavale emisele tagada baastasemest 15% suurem pidamispind. Suurem pidamispind võimaldab loomadele suuremat liikumisruumi ning aitab vähendada loomadevahelist stressi. Eelnõu §-ga 1 6 -1 8 reguleeritakse munakanade heaolu toetuse nõudeid. Paragrahvis 1 6 sätestatak se nõuded toetusõiguslike munakanade kohta. T oetust saab taotleda taotleja majapidamises kohustuse aastale eelnenud aasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini peetud munakanade keskmise arvu kohta või väiksema arvu kohta. Munakanade arv arvestatakse täisarvuna, ümardamine toimub üldiste reeglite kohaselt lähima täisarvuni. Munakanade arv määratakse söötmispäevade alusel, mis leitakse munakanade karja tuleku ja karjast lahkumise andmete põhjal. Munakana karja tuleku päev loetakse söötmispäevade hulka, kuid karjast lahkumise päeva söötmispäevade hulka ei arvestata. Keskmise munakanade arvu leidmiseks kalendrikuus tuleb kõigi karjas olnud munakanade söötmispäevad summeerida ja see arv jagada kuus olevate päevade arvuga. Keskmine munakanade arv aastapikkusel perioodil leitakse summeeritud söötmispäevade arvu jagamisel aastas olevate päevade arvuga 365 või liigaastal 366. Taotleda võib ka väiksema arvu munakanade kohta. Munakanaks loetakse põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ § 2 punktis 2 kohaselt munemisikka jõudnud kana, keda peetakse toidumunade tootmiseks. Keskmiselt jõuavad kanad munemisikka 4–6 kuu vanuselt. Kui kanu peetakse partiidena, lähtutakse partii munema hakkamise ajast . M unakanu , kelle kohta saab toetust taotleda, tuleb pidada põllumajandusloomade registris tegevuskoha na registreeritud loomakasvatushoones . M unakanade kohta saab toetust juhul, kui kanu peetakse alternatiivmeetodil st linde ei peeta puurides. Kui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline. Toetusega soovitakse soodustada linnusõbralikumate alternatiivsüsteemide laialdasemat rakendamist. Kuna toetuse määramisel on vajalik kindlaks teha majapidamises peetavate munakanade arvu, siis on munakanade kohta arvestuse pidamine üheks toetuse saamise tingimuseks. Munakanade arvestust peab säilitama toetuse taotlemisel vähemalt kohustuseaasta lõpuni . Eelnõu §-s 1 7 tuuakse ära viited baasnõuetele , mida tuleb täita munakanade pidamisel . Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad munakanade alternatiivmeetodil pidamisel paiknemistihedusele, aga ka õrtele, allapanule, põrandale, tasapindadele. B aasnõuded on kehtestatud põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse s nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” . Munakanade puhul on asjakohasteks baasnõueteks järgnevad nõuded: Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni üheksa munakana 1 m 2 kasutatava pinna kohta. Munakanadele peab olema tagatud piisava suurusega ja teravate servadeta õrred, millel on iga kana jaoks ruumi vähemalt 15 cm. Õrsi ei tohi paigutada allapanu kohale, õrte vaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 30 cm ning õrre ja seina vaheline horisontaalkaugus vähemalt 20 cm. Munakanadele peab olema tagatud vähemalt 250 cm 2 allapanuga pinda kana kohta, kusjuures allapanu katab vähemalt ühe kol mandiku põrandapinnast. Eeln õu §-ga 1 8 sätestatakse põhitegevuse nõuded munakanade pidamisel . Kui taotletakse toetust munakanade põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja täitma neid nõudeid kõigi munakanade osas, keda peetakse loomakasvatushoones, milles peetavate munakanade kohta taotleja toetust taotleb. Kui baasnõude kohaselt tohib kanade pidamise ruumi kasuliku pinna kohta pidada kuni üheksat kana, siis toetuse saamiseks peab kanu pidama väiksema tihedusega. Nõue tagab kanadele baastasemega võrreldes suurema liikumisruumi. Munakanade tihedus ei tohi ületada kaheksat lindu 1m 2 lindude pidamise ruumi kasuliku pinna kohta. Eelnõu §-ga 19-21 reguleeritakse vuttide heaolu toetuse nõudeid. Paragrahvis 19 sätestatak se nõuded toetusõiguslike vuttide kohta. T oetust saab taotleda taotleja kohustuse aastale eelnenud aasta 1. maist kuni kohustu seaasta 30. aprillini peetud vuttide keskmise arvu kohta või väiksema arvu kohta. Vuttide arv arvestatakse analoogselt munakanade arvuga. Toetust saab taotleda eesti vuti kohta. Eestis peetakse eelkõige eesti tõugu munavutte ning selleks, et mitte soodustada eesti vuttide juhuslikku ristamist mõne sisse toodud tõuga, samuti et täiendavalt toetada kohaliku tõu pidamist, rakendatakse loomade heaolu toetust just eesti vuttidele. Toetatakse vutte, keda tootja peab mu n a toodangu saamiseks. Lihavutte on võimalik pidada puurivabalt, kuid munavutte mitte, kui tegu on tootmiskarjaga. Munavuttidel puudub pesarefleks ning põrandale kukkuvaid mune tallutaks ning neid oleks keeruline koguda. Samas oleks vajalik tõsta ka puurivuttide heaolu. Toetatava põhitegevuse nõude väljatöötamisel lähtuti just eesti vuti suurusest ja pidamispinna vajadusest. Toetatakse nii emas- kui ka isasvutte. Eelnõu §-s 2 0 tuuakse ära viited asjakohastele baasnõuetele vuttide pidamisel . B aasnõuded on kehtestatud loomakaitseseaduses , vuttide kohta põllumajandusministri määrusega täpsemaid pidamisnõudeid kehtestatud ei ole. Vuttide puhul on as jakohasteks baasnõueteks järgnevad nõuded: Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile is eloomulikku liikumisvajadust. Eeln õu §-ga 2 1 sätestatakse vuttide põhitegevuse nõuded. Baas nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamise tingimusi, kuid ei seata nõudeid vuttide pidamistihedusele. Soovituslikult peaks ühele eesti vutile tagama vähemalt 120–140 cm 2 puuripinda . Toetuse põhitegevuse nõudena tuleb vuti kohta tagada vähemalt 200 cm 2 puuri põrandapinda. Lindude väiksem pidamistihedus ja seega suurem pind linnu kohta vähendab lindude stressi ning lindudevahelist agressiivsust. Eelnõu §-ga 2 2 sätestatakse tingimuslikkuse järgimine. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri xx a määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Tingimuslikkuse süsteem rakendub 1. jaanuarist 2023 ning asendab senist nõuetele vastavuse süsteemi. E elnõu §-ga 2 3 reguleeritakse põllumajandusliku majapidamise üleandmist sarnaselt teistele põllumajanduslikele keskkonnatoetustele. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Eelnõu §-ga 2 4 reguleeritakse taotluse esitamise kord, sh taotluse esitamise aeg. Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja muud nõutud dokumendid igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini . Taotlus esitatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu . Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus nr xx § 11 lõikes 1, §-des 12 ja 13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lisaks peab t aotleja märkima, milliste loomade või loomarühma osas ta toetuse saamise nõudeid täidab ja toetust taotleb ning vajadusel täpsemad andmed looma või tema pidamiskoha kohta . T oetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised nt põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Eelnõu §-ga 2 5 reguleeritakse taotleja, t aotluse ja nõuete kontrollimine. PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja nõuetele vastavust . T oetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA administratiivselt. Kohapealset kontrolli teeb PTA kontrollides nii baas- kui põhi- ja lisategevuse nõudeid. Samuti kontrollib PTA kohapeal loomade toetusõiguslikkuse nõudeid. Lõike 4 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Lõi kega 5 sätestatakse taotleja kohustus teha kontrolliasutusele teatavaks toetuse saamise nõuete kontrollimiseks vajalikud asjaolud sh kohustus hoida loomi kohapealse kontrolli ajal nii , et oleks võimalik ohutult kontrollida loomade identifitseerimise nõuete täitmist. Eelnõu §-ga 2 6 reguleeritakse taotletud toetuse vähendamist. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. Toetus t vähenda takse, kui kontrollide tulemusel ilmneb, et taotleja on rikkunud tingimuslikkuse nõudeid, baasnõudeid, põhi- või lisategevuse nõudeid . See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud taotleja kohta käivat toetusõiguslikkuse nõuet , jäetakse taotlus rahuldamata. Kui taotleja rikub nõuet, mis määrab, kas loom, kelle kohta taotletakse toetust, on toetusõiguslik, siis selle looma kohta toetust ei maksta. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspolii tika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed. Eelnõu §-ga 2 7 reguleeritakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Arvestades kontrollide tulemusi, teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks. PRIA teeb taotluste rahuldamata jätmise otsuse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklis 62 ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alusele kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele, kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töökoormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Eelnõu §-ga 2 8 sätestatakse toetuse maksmise kord sarnaselt põllumajanduslikele keskkonnatoetustele. Kuna toetus on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse(EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetusest, kohaldub sellele sama määruse artikli 44 lõige 2 ning PRIA peab maksma toetuse esimesel võimalusel pärast taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsust kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 29 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine . PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. E elnõu §-s 3 0 on toodud rakendussätted. S igade söötmisplaan peab olema veterinaararsti poolt kinnitatud alates 1. juulist 2023. Kohustuse aasta algab 1. jaanuarist 2023, kuid kuna nõude täitmine eeldab veterinaararsti tegevust, siis on jäetud esimesel toetuse rakendamise aastal taotlejale aega võtta ühendust veterinaararstiga, kes peab söötmisplaani sobivust hindama ning oma allkirjaga tõendatult sellele heakskiidu andma. Eelnõu § 31 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuarist 2023. aastal. Erandina jõustuvad m ääruse § 7 lõiked 6 ja 7 aasta hiljem, so 1. jaanuaril 2024. aasta . V eiste heaolu hindamise rakend us töötatakse välja 2023. aastal ning nõue on plaanis rakendada alates 2024. aastast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) , 4. Määruse mõjud Strateegia kava alusel ja korras antavate toetuste (sh loomade heaolu toetuse) eeldatavat mõju on käsitletud strateegiak ava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Eelhindamise viis läbi Eesti Maaülikool , hindamise lõpparuanne valmis 2021. aastal . K eskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viis läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) , hin da misaruanne valmis 2021. aastal. KSH kohaselt panustatakse loomade heaolu toetustega küll antibiootikumide kasutamise vähendamisega seotud eesmärkidesse , kuid sekkumise reaalset (protsendilist) mõju strateegia eesmärkide saavutamisele on keeruline hinnata ning muutused võrrel des varasemate toetusskeemidega ei ole piisavalt tugevad , et aidata saavutada strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkide täitmist. Toetus e eesmärgiks ei ole otseselt antibiootikumide kasutamise vähendamine, küll aitab sekkumine kaasa loomade heaolu tõstmisele, mis peaks omakorda tugevdama loomade tervist ning vähendama vajadust antibiootikumide järele. Toetus aitab säilitada piimatõugu veiste ja hobuste karjatamistraditsiooni, mis on aasta aastalt vähenenud. Kuna karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid veiseid, siis saavad toetust taotleda lisaks väiksematele majapidamistele ka suurettevõtted, kes karjatavad vaid mõnda veisegruppi, nt kinnislehmi ja mullikaid. Sekkumine aitab toetada kaudselt ka maamajanduse mitmekesisust, sest läbi hobuste heaolu toetuse toetatakse hobumajandust ning vuttide heaolu toetus ergutab vutikasvatust. Toetusega suunatakse munakanakasvatajaid minema üle kaasaegsemale puurivabale pidamisele. Mitmed toetuse nõuded tingivad toodangumahu vähendamise, et tagada loomadele suurem heaolu, t oetusega hüvitatakse toetuse saajale toetuse nõuete elluviimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja kulud osaliselt või täielikult sõltuvalt eelarvelistest võimalustest . Toetusel toidujulgeolekule otsest mõju ei ole, kuid toetus aitab kaasa loomakasvatussektori püsimisele ja arengule . Läbi ekstensiivse karjatamise toetamise, aitab sekkumine kaasa rohumaade elurikkuse säilimisele. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Loomade heao lu toetuse kogueelarve on strateegiakava kohaselt 29 998 000 eurot. Sellest 23 998 400 euro t on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi st (EAFRD) ja 5 999 600 eurot on Eesti riigieelarve st. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Määruse § 7 lõiked 6 ja 7 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a , kuna nõude rakenduslik pool on alles väljatöötamisel. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Loomade heaolu toetuse alused töötati välja loomade tervise ja heaolu töögrupis , kus osalesid PRIA, PTA, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Maaülikool, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllum ajandus-Kaubanduskoda, mitmed erialaliidud ja ühendused . Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitat akse õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning informatsiooniks PRIA- le , P TA- le ja strateegiakava juhtkomisjonile .
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1553 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus” eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48042713-395b-4f6b-84f1-7929cf76a451
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/48042713-395b-4f6b-84f1-7929cf76a451?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main