S ELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Perioodi 2023–2027 o hustatud tõugu looma pidamise toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega . Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava k eskkonna ja kliimakohustused ja muud majandamiskohustused sekkumiste liigi sekkum ise „ Ohust a tud tõugu looma pidamise toetus” rakendamiseks . Ohustat ud tõugu looma pidamise toetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115 artikkel 70. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse hoidmise seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Lisaks on oluline toetada ohustatud loomatõugude kasvatamist laialdase malt põllumajandustootmise ühe osana, mitte hoida neid ainult säilitamise eesmärgil. Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt loetakse tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande. Sekkumise kaudu toeta takse kõi ki eesti ohustatud tõug e : eesti maatõugu veist, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori hobuse vana-tori suuna h obuste alampopulatsiooni hobust, kihnu maalammast ja eesti vutte. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus panustab eeskätt strateegiakava erieesmär gi 6 saavutamisse - aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. Kohustused ohustatud tõugude kaupa võetakse viie aasta pikkuseks ajavahemikuks. Toetust antakse aasta kaupa ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Matis Mägi (tel 6256121 , matis.magi @agri.ee ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (tel 6256127 , ketlyn.roze @agri.ee ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 17 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on strateegiakava keskkonna-ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus” raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord . Need hõlmavad sätteid toetatavate tegevuste, toetuse ühikumäär a , taotleja ja toetusõigusliku looma nõuete , nõuetele vastavuse, taotluse le esita tavate nõuete ja taotluse esitamise tähtaja , taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimi s e, toetuse vähendami s e, taotluse rahuldami s e ja rahuldamata jätmi s e, põllumajandusliku majapidamise üleandmi s e , kohustuse ja kohustusealuse looma asendamise ja toetuse maksmi s e kohta . Eelnõu § -ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. L õik e 1 kohaselt toetatakse ohustatud tõugu looma pidamist määruses sätestatud ajavahemiku jooksul. Ohustatud tõugu looma p idamise kohustus võetakse iga tõu kohta eraldi. Kõik toetatavad tõud on kantud maaeluministri 21 . detsembri 2018. a määruse nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ kohaselt ohustatud tõugude loetellu. Lõi k e 2 kohaselt on põhitoetuse saamise ks vajalik võtta viie järjestikuse kalendriaasta pikkune pidamiskohustus ( kohustuseperiood ) , mil põhitoetuse saaja peab toetuse tingimusi täitma. Lõike 3 kohaselt on l isatingimuste täitmise eest võimalik saada täiendavalt lisatoetust toetuse taotlemise aastal. Lisatingimuste täitmine ei ole kohustuslik kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul ning taotleja saab valida, millisel kohustuseaastal ta lisatoetust taotleb ja lisatingimusi täidab. Kohustuseaastaks on kohustuseperioodi sisse jääv kalendriaasta. Lisatoetust makstakse ainult sellise toetusõigusliku looma kohta, kelle kohta taotletakse ja saadakse ka põhitoetust. Eelnõu § -ga 3 sätestatakse toetuse ühiku määr ad aasta kohta . Lõikes 1 on toodud põhi toetuse ühikumäärad ohustatud tõugude kaupa . L õikes 2 on toodud lisatoetuse ühikumäärad ohustatud tõugu looma kohta ja tingimused, mille täitmisel vastava looma kohta lisatoetust makstakse . Täpsem info selle kohta, millised kaasnevad kulud ja saamata jäänud tulud on iga tõu toetuse ühiku määra väljatöötamisel arvesse võetud ning millistele andmeallikatele on tuginetud, on esitatud strateegiakava peatüki s 5.3 . alapeatükis KK8 p7. Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Arvesse on võetud hobuste söödakulu, veterinaarkulud, värkimise ja rautamise kulu aastas, mis eesti hobusel on keskmiselt 270 €, tori ja eesti raskeveohobusel 366 € aastas. Toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused mära kohta (suurem söödakulu, lisasööt ja söödalisandid viljakuse parandamiseks ja tiinuse ajal, veterinaarteenused märale, suurenenud tööjõukulu, varsa identifitseerimine jmt) on keskmiselt 486 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused täku kohta (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid viljakuse parandamiseks, veterinaarteenused täkule, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 637 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Noortäku kohta tehtavad lisakulutused (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid, veterinaarteenused, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 329 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Madalamast piimakusest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on Eesti maatõugu veisel teiste veisetõugudega võrreldes 776 € aastas, toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas, jõudluskontrolli tegemise korral hüvitatakse lisaks 250 € aastas. Järglase saamisest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on 139 eurot aastas, sellest hüvitatakse lisatoetusena 100 € aastas. Maatõugu pulli söödakulu aastas on 450 eurot. Pulli pidamisel võib põhitoetusele lisaks saada lisatoetust 200 € aastas. Maatõugu lehmmullika söödakulu aastas maksab 284 eurot, sellest põhitoetusega hüvitatakse 250 € ja lisatoetusega 34 € aastas. Vuti söötmiskulud aastas on 4,99 € ning pidamiskulud 4,93 €, toetusega hüvitatakse 6 €. Lamba söödakulu, veterinaarkulud, pügamise ja allapanu kulud aastas kokku on 81 €, sellest hüvitatakse toetusega 35 € lamba kohta. Jõudluskontrolliga seotud kulud on lamba kohta 50 € aastas, sellest hüvitatakse 35 € aastas. Lisakulu jäära pidamisel (suurem sööda- ja tööjõukulu) on 63 € aastas, sellest kompenseeritakse lisatoetusena 35 € aastas. Keskmisena kompenseeritakse ligi pool tegelikust saamata jäävast tulust või lisakulust, võttes arvesse sekkumise eesmärke ja ÜPP strateegiakava eelarvelisi piiranguid. Väiksemal määral kompenseeritakse varssade saamist, sest see on aretajatele ühtlasi sissetuleku allikaks. Väiksema l määra l on toetatud ka eesti maatõugu veise pidamist, sest kõrge põhitoetus võib soodustada lehmade pidamist ammlehmadena ja viia lihatõugudega ristamisteni, kuid maakarja veised on aretatud eelkõige piimaveise tõuks. Toetuse olemusest tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu on üheks alternatiiviks loomapõhise ühikumäära vähendamise mehhanism (kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatud ühikumääraga). Õiguslik alus selleks tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkt ist 2 . Kui taotleja ei ole toetuse ühikumäära vähendamisega nõus, on tal õigus määratavast toetusest loobuda. Lõike 5 kohaselt antakse kõigi ohustatud tõugu loomade, välja arvatud vuti, pidamise korral toetust toetusõiguslike loomade arvu alusel, keda kohustuse aastal peetakse. Lõikes 6 nimetatud eesti vuti pidamise korral arvutatakse toetussumma k ohustuseaastale eelnenud aasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini peetud vuttide keskmise arvu alusel. Keskmise toetusõiguslike vuttide arvu leidmiseks kalendrikuus tuleb kõigi karjas olnud toetusõiguslike vuttide söötmispäevad summeerida ja see arv jagada kuus olevate päevade arvuga. Keskmine toetusõiguslike vuttide arv aastapikkusel perioodil leitakse summeeritud söötmispäevade arvu jagamisel aastas olevate päevade arvuga 365 või liigaastal 366. Vuttide arv arvestatakse ümardatuna lähima täisarvuni. Vuti karja tuleku päev loetakse söötmispäevade hulka, kuid karjast lahkumise päeva söötmispäevade hulka ei arvestata. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale . Lõikega 1 sätestatakse nende isikute ring, kes võivad toetust taotleda. Toetust saab taotleda loomapidaja veterinaarseaduse §5 (1) tähenduses ehk isik, kes loomade eest vastutab . Veterinaarseadus seob l oomapidaja mõiste EL loomatervise määruses ((EL) 2016/429) sätestatud „ettevõtja“ mõistega, kelleks on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade või to odete eest, välja arvatud lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. Lõikes 2 sätestatakse peetavate looma tõu gude kohta minimaalne kohustuse suurus ehk kohustuseaastal minimaalselt peetavate loomade arv . Lõike 3 kohaselt võib loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, kohustuseperioodi jooksul aastati varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem mi nimaalsest kohustuse suurusest. See tagab, et taotleja tegeleb vähemalt viie aasta jooksul ohustatud tõugu looma pidamisega, kuid võimaldab taotlejal oma loomapidamis t paindlikult korraldada. Vuttide puhul on minimaalse kohustuse suuruseks 350 vutti, mis on minimaalne lindude arv Eesti Linnukasvatajate Seltsi eeskirjade kohase vuttide jõudluskontrolli tegemiseks. Seega peab eesti vuttide pidamise viieaastase kohustuse võtnud taotleja pidama igal kohustuseaastal aasta keskmise na vähemalt 350 eesti vutti. Toetatavate eesti tõugu vuttide arv määratakse täisarvuna söötmispäevade alusel, mis leitakse toetusõiguslike vuttide karja tuleku ja karjast lahkumise andmete põhjal. Lõike 4 kohaselt on vuttide puhul t oetuse saamise tingimuseks taotleja majapidamises vuttide jõudluskontrolli tegemine kohustuse võtmise aastale eelnenud aastal ning kohustuseperioodi jooksul. Eesti vuttide jõudluskontrolli tegemiseks on tegevusluba Eesti Linnukasvatajate Seltsil, kes korraldab eesti vuttide munajõudluse kontrolli läbiviimist ”Eesti vuttide jõudluskontrolli eeskiri” kohaselt . E esti vuti kui tõu säilitamine toimub läbi jõudluskontrolli abil tehtava aretustegevuse. Vuttide munajõudluse kontrolli eesmärgiks on saada infot lindude toodangunäitajate kohta, mis on vajalik produktiivsusomaduste säilitamiseks ja parandamiseks tehtavaks aretustööks. Lõige 5 sätestab eesti vuttide üle arvestuse pidamise tingimused ja minimaalse andmekoosseisu, millest lähtuvalt arvutatakse toetuse määramiseks majapidamises peetavate toetusõiguslike vuttide keskmine arv . Arvestust vuttide arvu üle tuleb pidada igapäevaselt ning säilitada arvestuse andmed vähemalt kohustuseperioodi lõpuni. Lisaks tuleb säilitada andmed jõudluskontrolli tegemise kohta. Arvestust võib pidada jõudluskontrollialuste vuttide käibelehtedel, kus lisaks vuttide arvule kajastatakse ka andmed munemise kohta. Lõike 6 kohaselt ei saa taotleda tõu kohta uue perioodi toetust, kui sama tõu kohta on veel kehtiv varasema „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ toetusperioodi kohustus. Sama tõu kohta ei saa korraga kehtida kahe erineva toetusperioodi kohustust. Lõikes 7 nimetatakse vääramatu jõu juhtumid ja erandlikud asjaolud, mille korral taotlusel märgitud loomade arvu vähenemist kohustuseaastal ei loeta rikkumiseks ning ei rakendata halduskaristuslikke toetuse vähendusi . Kohustuse saab vääramatu jõu või erandliku asjaolu esinemise ajaks peatada. Lõike 7 punktide 2 ja 3 kohaselt võib Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) toetuse vähendamise otsustamisel lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2021/2116 artikli 3 lõikes 1 nimetatule käsitleda erandliku asjaoluna ka seda, kui loom on omaniku tahte vastaselt läinud kaduma ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri või kui loom on veterinaarsetel näidustustel hukatud , haiguse või õnnetuse tõttu surnud ning taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse täpsemad nõuded toetusõigusliku looma kohta. Lõike 1 kohaselt peab toetusõiguslik loom olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed peavad olema kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registris se . V eiste kohta peab olema veise pass, hobuste kohta peab olema pass või põlvnemistunnistus, loomapidaja peab looma kohta nõuetekohast arvestust, loomapidajal on olemas loomade kohta käivad ostu- ja müügiarved, tapasertifikaadid, veterinaartõendid, liikumisdokumendid. Järgida tuleb vastavate loomade identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõudeid, mis on sätestatud Veterinaarseaduses, Põllumajandusloomade aretuse seaduses, maaeluministri 25. novembri 2021.a. määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“, maaeluministri 25. novembri 2021.a. määruses nr 74 „Põllumajandusloomade märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkamisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded“ ja asjaomase tõu suhtes kohaldatavates loomade identifitseerimist ja registreerimist käsitlevates komisjoni rakendusmäärustes ( (EL) 2021/963, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised (ELT L 213, 16.06.2021, lk 3–61) ; h obuslase identifitseerimisdokumendi ( passi ) väljastamine toimub komisjoni delegeeritud määruses (EL ) 2019/2035 sätestatud kohaselt). Lõi get e s 2 ja 3 sätestatakse nõuded põhitoetuse saamiseks loomatõugude kaupa. T oetatakse eesti maatõugu veise, eesti hobuse, eesti rakseveohobuse , tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse ja tori universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse, aretusprogrammiga saadud ning raskeveohobuste tõuraamatu lisaosas A registreeritud eesti raskeveohobuse, kihnu maalamba ja eesti vuti pidamist. Põhitoetuse nõuetele vastav lõikes 2 märgitud loom peab olema sündinud enne toetuse taotlemise aastat või toetust saava looma asendamisel peab teda asendav loom olema vähemalt kuue kuu vanune. Lõike 3 kohaselt toetatakse selliste eesti vuttide kasvatamist, kes on tõendatud päritoluga puhtatõulised vutid ning on individuaalse jõudluskontrolli all või keda peetakse sugulindudena ja kes on ühtlasi rühmaviisilise jõudluskontrolli all. Eesti vuttide päritolu tõendamiseks peavad taotleja vutid pärinema Eesti Linnukasvatajate Seltsis registreeritud eesti vuttide aretus- ja säilituskarjast . Väljaspool Eesti Linnukasvatajate Seltsi registreeritud säilitus- ja aretusfarme on eesti vuti põlvnemise aluseks Eesti Linnukasvatajate Seltsi väljastatud tõutunnistused. Sugulindudeks loetakse munemiseas emas- ja isaslinde, keda peetakse koos ning kellelt on võimalik saada haudemune järglaspõlvkonna saamiseks. Eelnõu kohaselt loetakse toetusõiguslikuks vaid need suguvutid, kellele tehakse rühmaviisilist jõudluskontrolli. J õudluskontrolli tegemisel tuleb pidada igapäevast arvestust jõudluskontrollialuste lindude munetud munade arvu kohta vastavalt Eesti Linnukasvatajate Seltsi koostatud aretus- ja säilitusprogrammi eeskirjale. Lõikes 4 on sätestat ud tingimused, mille puhu saab lõikes 2 loetletud ohustatud tõugu loomale taotleda lisatoetust. Need on põhitoetuse tingimustele lisanduvad täiendavad tingimused, mille täitmisel makstakse looma kohta põhitoetusele lisanduvat toetust. Lisatoetust saav loom peab vastama ka lõigetes 1 ja 2 loetletud tingimustele. Lõike 5 kohaselt tuleb selles paragrahvis sätestatud jõudluskontrolli nõude puhul jõudluskontroll läbi viia vastavuses põllumajandusloomade aretuse seaduse nõuetega. Hobuslaste puhul tuleb jõudluskontrolli andmed kanda põllumajandusloomade registrisse. Lõike 6 kohaselt tuleb hobuste põlvnemise kontrollimine geneetilise ekspertiisi abil läbi viia vastavas akrediteeritud laboris, kus kontrollitakse geneetiliselt mõlema vanemlooma andmete õigsust. Geneetiline ekspertiis tuleb läbi vii a enne taotlemise aasta 2. maid. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkuse nõuded. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumaja nduslikus tegevuses maae luministri XX. a määruse „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” nr X sätestatud nõudeid , mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest . Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eeldus strateegiakava pindalapõhiste - ja l oomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järel e valveasutuse pool t, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu k ohustuseaasta vältel 1. j aanuarist kuni 31. detsembrini. Eelnõu §-ga 7 reguleeritakse põllumajandusliku majapidamise üleandmist sarnaselt teistele põllumaja nduslikele keskkonnatoetustele. Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse toetusõigusliku looma asendamine. Kohustusealuse looma asendamise võimalus aitab kaasa sellele, et taotletud toetust ei tuleks vähendada, kui taotlusel märgitud loom läheb karjast välja. Taotlejal on võimalik taotlusele märgitud, kuid kohustuseaastal karjast välja läinud loom nõuetekohaselt asendada ning saada looma kohta toetust. Lõikes 1 sätestatakse toetusõigusliku looma asendamise tingimused. Asendav loom peab olema vähemalt kuue kuu vanune, sama tõugu ning vastama samadele toetuse saamiseks esitatud nõuetele mis asendatav loom. Lõikes 2 täpsustatakse põhi-ja lisatoetust saava looma asendamise tingimusi, kui asendav loom ei vasta lisatoetuse nõuetele, misjuhul makstakse asendava looma kohta vaid põhitoetust. Lõike 3 kohaselt tuleb asendusvajaduse tekkimisel toetust saav loom asendada samaväärse loomaga 20 tööpäeva jooksul. Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed tuleb esitada PRIA-le e-teenuste keskkonnas looma asendamise korral. Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse toetuse taotlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse toetuse taotluse esitamise ajavahemik 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIA - le . Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Punkti 1 kohaselt tuleb t aotlusel esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ nr xx § 11 lõikes 1 ja §-des 12- 13 nimetatud andmed, mi lle esitamine on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik . Punktides 2-5 sätestatakse andmed, mida erinevate tõugude kohta tuleb esitada põhitoetuse saamiseks. Punktides 6-8 sätestatakse , milliseid andmeid tuleb esitada erinevat tõugu looma kohta lisatoetuse saamiseks. Punkti 9 kohaselt tuleb taotlusel märkida, kas taotleja lõpetab oma varasema „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ toetusperioodi ohustatud tõugu looma pidamise kohustuse ja asendab selle uue l toetusperioodil strateegiakava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustusega . Kui taotlejal on kehtiv varasema toetusperioodi ohustatud tõugu looma pidamise kohustus, saab ta valida, kas ta jätkab varasema perioodi kohustuse täitmist arengukava alusel või asendab selle uue perioodi kohustusega, mis tuleb võtta viieks aastaks. Lõike 2 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised nt põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Lõike 3 kohaselt peavad hobuste lisatoetuse saamise nõuete hulka kuuluva geneetilise ekspertiisi tulemused olema PRIA jaoks kättesaadavad hiljemalt kohustuseaasta lõpuks. Geneetili ne ekspertiis tuleb teosta da akrediteeritud labor is ning ekspertiisi tulemused saab tavapäraselt vastava tõu Põllumajandus- ja toiduameti poolt tunnustatud aretusühing, kes kannab need tõuraamatusse ja hobuslaste registrisse. Eelnõu §-ga 10 reguleeritakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuete kontrollimine, nimetatakse kontrolliasutused ning esitatakse asjakohased viited kontrollimise aluste kohta. Lõike 1 ja 2 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja nõuetele vastavust. Lõike 2 ja 3 kohaselt kontrollib Põllumajandus-ja Toiduamet koostöös PRIA-ga loomade toetusõiguslikkuse nõudeid ja teostab kohapealseid kontrolle. Lõike 4 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Lõikes 5 sätestatakse taotlejale kohustused loomade hoidmise ja andmete kättesaadavaks tegemise kohta kontrolli toimingute ajal, et hõlbustada loomade identifitseerimise nõuete kontrolli. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet. Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata . Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhtudel toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud toetussumma ning arvestatakse sellest maha Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa . Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §- de s 107- 10 9 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu § -ga 12 reguleeritakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõige 1 sätestab PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguslikud alused . Lõike 2 kohaselt, a rvestades kontrollide tulemusi ja võimalikku toetuse ühikumäära vähendamist, teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse toetuse maksmise kord. Kuna toetus on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse(EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetusest, kohaldub sellele sama määruse artikli 44 lõige 2 ning PRIA peab maksma toetuse esimesel võimalusel pärast taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsust kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-s 15 on toodud rakendussätted. Lõige 1 sätestab erandi Eesti vuti pidamisega ning vuttide jõudluskontrolliga 2023. aastal alustajatele . Neile antakse 2023. aastal toetust kohustuseaasta 1. jaanuarist kuni 15. juunini peetud toetusõiguslike vuttide keskmise arvu alusel. Lõike 2 kohaselt ei kohaldata 2023. aastal vuttide jõudluskontrolliga alustajate suhtes nõuet viia esimesele kohustuseaastale eelnenud aastal läbi vuttide jõudluskontrolli põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. See võimaldab 2023. aastal alustavatel vutikasvatajatel saada toetust juba esimesel aastal. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse m aaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus e nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine. P unkti 1 kohaselt muudetakse määruse paragrahvi 5 lõike 1 punkti 2 sõnastust, jättes „tori tõuraamatu TA osa põhiosa“ nimetusest välja „TA osa“. Muudatus on tingitud asjaolust, et tori hobuse tõuraamatu põhiosa ei saa enam sisaldada kaht eri osa (TA osa ja TB osa) erinevate aretussuundade jaoks vaid tekib kaks eraldiseisvat tori hobuse tõuraamatut, millest üks (senine TA osa) on „tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse tõuraamat“. Muudatus on seotud määruse kooskõlla viimisega EL tõuaretuse määruse ( Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2016/1012 , 8. juuni 2016, tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas ) artikliga 15 , mis ei võimalda tõuraamatut jagada mitmeks põhiosaks, ning Põllumajandusloomade aretuse seaduse §-ga 8 lõige 2, mille kohaselt peab tõusiseselt mitme eristatud alampopulatsiooni puhul olema iga alampopulatsiooni kohta selle aretuseesmärgile vastav aretusprogramm. Punkti 2 kohaselt pikendatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmise puhul tähtaega, mille jooksul ülevõtja teavitab pädevat asutust ülevõtmisest ja taotleb toetuse maksmist. Punkti 3 kohasetl muudetakse kohustusaluse looma asendamisest teavitamise korda ning ühtlustatakse see käesolevas eelnõus sätestatuga. Kui varasemalt teavitati looma asendamisest Põllumajandus-ja Toiduametit vastava vormi kohase teatise esitamisega, siis uue korra kohaselt teavitatakse PRIA-t e-teenuste keskkonna kaudu. Punkti 4 kohaselt pikendatakse toetuse taotleja jaoks taotluse esitamise lõpp tähtaega varasema 21. mai asemel 15. juunini, millega iga-aastane taotluse esitamise periood pikeneb. Punkti 5 ja 6 kohaselt uuendatakse andmekoosseisu, mille taotleja esitab PRIA-le e-teenuste keskkonna s tulenevalt maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ muutmisest. Punkti 7 kohaselt uuendatakse taotluse esitamise korda ja aluseid. Punkti 8 kohaselt täiendatakse määruse rakendussätteid uue lõikega, milles sätestatakse võimalus asendada varasema toetusperioodi maaelu arengukava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustus uue perioodi strateegiakava alusel antava ohustatud tõ ugu looma pidamise kohustusega. Punkti 9 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse lisas 2 esitatud andmevorm, mille kohaselt esitati Põllumajandus- ja Toiduametile info looma asendamise kohta, kuid uue korra kohaselt esitatakse see info PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) . 4. Määruse mõju d Eelnõu rakendami sel on otsene positiiv ne mõju maa majandusele , elu- ja looduskeskkonnale ning Eesti kultuuripärandi säilimisele . Toetus on suunatud loomakasvatajatele. Strateegia kava alusel ja korras antavate toetuste eeldatavat mõju on käsitletud strateegiak ava eelhindamise (Eesti Maaülikool, 2021.a.) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames (ELLE OÜ, KSH aruanne 2021.a.) . Nende hindamistulemuste kohaselt panustab Eesti ohustatud tõugude pidamise toetamine meie oludesse sobivate loomatõugude ja sellega seotud geneetilise mitmekesisuse säilimisse, mis on oluline nii meie kultuuripärandi ja elurikkuse säilimise ks kui to etab maamajanduse mitmekesisust ja m ahepõllumajanduslikku tootmist. Mõju majandusele. M õju (maa)majandusele on nii otseselt kui kaudselt positiivne , kuigi mõju suurus on vähene . Ohustatud tõugu loomade pidamist toetatakse lähiaastate jooksul ca 9,5 miljoni euroga, mis toetab maamajanduse mitmekesisust selle erinevates valdkondades. Toetusest saavad osa maheloomakasvatuslik toidutootmine, maaturism , pärandkoosluste hooldamine ja mitmed teised väikesed maamajanduse toimepidevusse panustavad tegevus alad . Maamajanduse mitmekesisus on selle toimepidevus e oluline komponent, millel on positiivne mõju ka (toidu)julgeoleku le , regionaalarengu le ning maapiirkondade sotsiaalsele toimetuleku l e. Mõju elu- ja looduskeskkonnale . Mõju elu- ja looduskeskkonnale on nii otseselt kui kaudselt positiivne. Eesti ohustatud tõugude säilimine ja edendamine on osa geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse kaitsest . Elurikkuse vähenemise peatamine Euroopas on Euroopa Liidu üks olulisemaid keskkonnaeesmärke. Lisaks panustavad meie looduslike tingimus tega hästi kohanenud pärandtõud ekstensiivse karjatamise teel poollooduslike koosluste (rannaniitude, loopealsete, puiskarjamaade ) hooldamisse, millega toetavad oluliselt pärandkoosluste elurikkust. Mõju kultuuripärandile Eesti ohustatud tõugude pidamine ning sellega seotud teadmised ja tavad on osa Eesti ajaloolisest kultuuripärandist. Seetõttu on toetusel positiivne mõju maaeluga seotud kultuuripärandi säilitamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kogueelarve on strateegiakava kohaselt 9 536 167 eurot, millest 7 628 934 eurot tuleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 1 907 233 eurot tuleb Eesti riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Ohustatud tõugu looma toetuste alused töötati välja Loomsete geneetiliste ressursside töögrupis, milles osalesid Eesti Hobuse Kaitse Ühing MTÜ, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts, Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ, MTÜ Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Mahepõllumajanduse Koostöökogu /Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda, PRIA, Põllumajandusuuringute Keskus, Veterinaar-ja Toiduamet, oma sisendi andis sekkumise ettevalmistuss e Eesti Linnukasvatajate Selts, Eestin Raskaat Vetohevoset ry ja mitmed teised erialaliidud . Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 koostamise materjalide hulgas . Eelnõu esitat akse õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning informatsiooniks PRIA- le ja P TA- le .
3690454 1189245 EELNÕU 0 8 .1 2 .2022 0 0 EELNÕU 0 8 .1 2 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus ……. . 20 2 2 nr ….. Perioodi 2023–2027 o hustatud tõugu looma pidamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ) k eskkonna- ja kliimakohustus t e ning muud e majandamiskohustus t e sekkumise „ Ohustatud tõugu looma pidamise toetus “ raames antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse ohustatud tõugu looma pidamise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi kohustus ) . Iga ohustatud tõu kohta võetakse eraldi pidamise kohustus. (2) Põhit oetust antakse o hustatud tõugu looma pidamise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul ( edaspidi kohustus e periood ). (3) L isatoetust antakse lisatingimuste le vastava ohustatud tõugu looma pidamise eest , kelle kohta antakse põhitoetust, kohustuseperioodi ühe kalendriaasta jooksul ( edaspidi kohustuseaasta ) . § 3. Toetuse ühikumäär ja suurus (1) Põhit oetuse ühikumäär ohustatud tõugu looma kohta kalendriaastas on järgmine: 1) 250 eurot eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni ja vana-tori suuna hobus t e alampopulatsiooni hobuse pidamise eest; 2 ) 250 eurot eesti maatõugu veise pidamise eest ; 3 ) 35 eurot kihnu maalamba pidamise eest; 4) 6 eurot eesti vuti pidamise eest. (2 ) Lisatoetuse ühikumäär ohustatud tõugu looma kohta kalendriaastas on järgmine: 1) 200 eurot eesti maatõugu pulli pidamise eest; 2) 250 eurot kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva eesti maatõugu lehma pidamise eest; 3) 350 eurot kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal puhtatõulise järglase andnud ja kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva eesti maatõugu lehma pidamise eest ; 4 ) 100 eurot kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu lehma pidamise eest ; 5 ) 34 eurot eesti maatõugu lehmmullika pidamise eest; 6 ) 100 eurot kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal järglase andnud ohustatud tõugu mära pidamise eest; 7 ) 100 eurot jõudluskontrollis osalenud ja kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal järglase andnud ohustatud tõugu täku pidamise eest; 8 ) 100 eurot ohustatud tõugu noortäku pidamise eest; 9 ) 35 eurot kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest; 10 ) 70 eurot kohustuseaastal jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba jäära pidamise eest; 11 ) 35 eurot kihnu maalamba jäära pidamise eest . (3 ) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. ( 4 ) Lõikes 3 sätestatud juhul on PRIA-l õigus vähendada üht, mitut või kõiki lõigetes 1 ja 2 nimetatud ühikumäärasid. (5) Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud loomade pidamise korral antakse toetust taotleja poolt kohustuseaastal peetavate toetusõiguslike loomade arvu alusel. ( 6 ) Eesti vuti pidamise korral antakse toetust taotleja põllumajanduslikus majapidamises kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini peetud toetusõiguslike vuttide keskmise arvu alusel . 2 . peatükk Toetus õiguslikkuse nõuded § 4 . Nõuded t aotlejale (1 ) Toetust antakse loomapidaja le veterinaars eaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja ). (2) Taotleja peab igal kohustuseaastal vähemalt ühte eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust, tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust, eesti maatõugu veist , kihnu maalammast või kohustuse aasta keskm isena vähemalt 350 eesti vutti. (3) Nende ohustatud tõugu loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib erinevatel kohustuseaastatel olla erinev , kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 sätestatud arvust. ( 4 ) Selle t aotleja majapidamises , kes taotleb toetust e esti vuti pidamise eest, viiakse läbi esimesele kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal ning igal kohustuseaastal eesti vuttide jõudluskontroll põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras . ( 5 ) Taotleja, kes taotleb toetust e esti vuti pidamise eest, peab igapäevaselt arvestust eesti vuttide üle. Arvestust säilitatakse vähemalt kohustuseperioodi lõpuni. Arvestusest nähtuvad vähemalt järgmised andmed: 1) vuttide karja toomise ja karjast välja viimise kuupäev; 2) vuttide arv karjas; 3) andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta. ( 6 ) Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) alusel ohustatud tõugu looma pidamise toetust . ( 7 ) Taotleja võib pidada kohustuseaastal lõikes 2 sätestatud arvust vähem asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu; 2) loom on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) loom on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarse l näidustus el hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. § 5 . Nõuded toetusõigusliku looma kohta (1) Toetuse andmisel võetakse arvesse loom, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse . (2) Põhitoetuse andmisel võetakse arvesse enne kohustuseaastat sündinud loom või looma asendamise korral vähemalt kuue kuu vanune asendusloom : 1) kes on puhtatõuli n e , tõuraamatu põhiossa kantud eesti maatõugu veis, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa ; 2) kes on puhtatõuline, tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud eesti hobune, eesti raskeveohobune , tori hobuse vana-tori suuna h obuste alampopulatsiooni hobune või tori hobuse universaalsuuna h obuste alampopulatsiooni hobune ; 3) kes on põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretusprogrammiga saadud ja tõuraamatu lisaosas A registreeritud eesti raskeveohobune; 4) kes on puhtatõuli n e , tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud kihnu maalam mas . ( 3 ) Toetust antakse tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vuti kohta , kelle suhtes tehakse individuaalset jõudluskontrolli või keda taotleja peab sugulinnuna ja kelle suhtes tehakse rühmaviisilist jõudluskontrolli. ( 4 ) Lisatoetuse andmisel võetakse lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule arvesse: 1) eesti maatõugu lehm, kes on kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise järglase, vasikas on elussündinud , nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale; 2) tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pull ; 3) eesti maatõugu lehmmullikas, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul; 4) eesti maatõugu lehm, ke lle suhtes tehakse kohustuseaastal jõudluskontrolli ; 5) kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal p uhtatõulise järglase andnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni mära , kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse , varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas; 6) kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal järglase andnud tõuraamatu põhiossa kantud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse , varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretus programmi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A; 7) kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud , varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas; 8) kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud tõuraamatu põhiossa kantud eesti raskeveohobuse täkk , kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse § 3 lõike 5 kohase aretus rogrammi alusel , nõuetekohaselt identifitseeritud ja andmed tema kohta on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse ning varss on registreeritud tõuraamatu lisaosas A; 9) eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni tõuraamatu põhiossa kantud noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme kalendri aasta jooksul ega ole järglas t andnud ; 10) peatõuraamatusse kantud kihnu maalamba jäär; 11) kihnu maalammas, ke lle suhtes tehakse kohustuseaastal jõudluskontrolli . ( 5 ) Selles paragrahvis sätestatud jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras . H obuslaste puhul peavad andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta olema kantud põllumajandusloomade registrisse . ( 6 ) Lõike 4 punktides 5 – 8 nimetatud looma kohta lisatoetuse saamiseks tehakse enne kohustuseaasta 2. maid akrediteeritud laboris hobuse põlvnemise kontrollimiseks geneetiline ekspertiis , millega tehakse kindlaks põlvnemisandmete õigsus mõlema vanemlooma osas. 3. peatükk T ingimuslikkus § 6 . Tingimuslikkus (1) T aotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx mä äruse s nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid . (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 4. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ja kohustusealuse looma asendamine § 7 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ §-s xx sätestatut. § 8 . Toetusõigusliku looma asendamine (1) Taotleja võib asendada toetusõigusliku looma, kelle kohta ta on kohustuseaastal toetust taotlenud, teise sama tõugu nõuetekohase loomaga, kes on asendamise ajal vähemalt kuue kuu vanune ja kelle kohta ei ole kohustuseaastal toetust taotletud. (2) Kui toetusõiguslik loom, kelle kohta on kohustuseaastal taotletud põhi- ja lisatoetust, asendatakse asendusloomaga, kes ei vasta lisatoetuse saamise nõuetele, antakse looma kohta üksnes põhitoetust. ( 3 ) Toetuse saaja asendab toetusõiguslik u looma 20 tööpäeva jooksul looma asendamise tinginud sündmusest arvates. ( 4 ) Toetusõigusliku l ooma asendamise korral esitab taotleja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul looma asendamisest arvates elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) a sendatava hobuse unikaalne elunumber, asendatava veise ja lamba identifitseerimisnumber; 2) asendava hobuse unikaalne elunumber, asendava veise ja lamba identifitseerimisnumber; 3) looma asendamise kuupäev. 5 . peatükk T oetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 9 . Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15 . juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid : 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ § 11 lõikes 1, § -des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2 ) eesti vuttide kohta , keda taotleja § 3 lõikes 6 sätestatud ajavahemikul pidas ja kelle kohta ta toetust taotleb, nende keskmine arv või sellest väiksem arv ja nende pidamise tegevuskoha registreerimise number põllumajandusloomade registris ; 3 ) eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse kohta, keda taotleja kohustuseaastal peab ja kelle kohta ta toetust taotleb , tema unikaalne elunumber (UELN); 4 ) eesti maatõugu veise kohta, keda taotleja kohustuseaastal peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, tema identifitseerimis number; 5 ) kihnu maalamba kohta, keda taotleja kohustuseaastal peab ja kelle kohta ta toetust taotleb, tema identifitseerimisnumber; 6 ) kui taotleja taotleb lisatoetust punktis 3 nimetatud ohustatud tõugu hobuse pidamise eest, siis andmed selle kohta, kas lisatoetust taotletakse kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal järglase andnud ohustatud tõugu mära pidamise eest, kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal järglase andnud ja jõudluskontrollis osaleva ohustatud tõugu täku pidamise eest või ohustatud tõugu noortäku pidamise eest; 7 ) kui taotleja taotleb lisatoetust punktis 4 nimetatud eesti maatõugu veise pidamise eest , siis andmed selle kohta, kas lisatoetust taotletakse eesti maatõugu lehma kohta, kelle suhtes tehakse jõudluskontrolli, kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendri aastal puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu lehma kohta või tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pulli kohta; 8 ) kui taotleja taotleb lisatoetust punktis 5 nimetatud kihnu maalamba pidamise eest , siis andmed selle kohta, kas lisatoetust taotletakse jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest või kihnu maalamba jäära pidamise ees t. 9) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. ( 2 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. (3) Taotleja teeb § 5 lõikes 6 nimetatud ekspertiisi tulemused PRIA-le kättesaadavaks hiljemalt kohustuseaasta lõpuks, kui andmed ei ole PRIA-le muul viisil kättesaadavad. § 10 . T aotleja, taotluse ja toetatava tegevus e kontrollimine (1) T aotluses esitatud andmete õigsust ning taoteja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvi s sätestatud juhul muu asutus . ( 2 ) Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestat ud nõuetele vastavust kontrollivad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 3 ) Paragrahvi 4 lõigetes 4 ja 5 ning § 5 lõigetes 2 – 6 sätestatud nõuete le vastavust kontrolli b Põllumajandus- ja Toiduamet. (4 ) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx mä äruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. ( 5 ) Taotleja teeb lõigetes 1– 4 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas ajab vajaduse korral loomad kokku või hoiab neid selliselt, et oleks võimalik kontrollida nende kõrvamärkide olemasolu ja loomade identifitseerimisnumbrit , transpondri numbrit või välimikku . § 11 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § -des 107 – 110 sätestatut. § 12 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . ( 2 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks . § 13 . Toetuse maksmine T oetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 14 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 s ätestatud alustel ja korras. 6 . peatükk Rakendussätted § 1 5 . Rakendussät ted (1) Eesti vuti pidamise eest toetuse taotleja le, kes alustab vuttide jõudluskontrolliga 2023. aastal, antakse 2023. aastal toetust tema põllumajanduslikus majapidamises kohustuseaasta 1. jaanuarist kuni 15. juunini peetud toetusõiguslike vuttide keskmise arvu alusel . ( 2 ) Eesti vuti pidamise eest toetuse taotleja suhtes, kes alustab vuttide jõudluskontrolliga 2023. aastal, ei kohaldata 2023. aastal § 4 lõikes 4 sätestatud nõuet viia läbi esimesele kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal eesti vuttide jõudluskontrolli põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras. § 1 6 . Määruse muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrust nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus “ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „TA osa “ ; 2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septembril“ tekstiosaga „8. septembril“; 3 ) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohustusealuse looma asendamise korral esitab taotleja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul looma asendamisest arvates elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) asendatava hobuse unikaalne elunumber, asendatava veise ja lamba identifitseerimisnumber; 2) asendava hobuse unikaalne elunumber, asendava veise ja lamba identifitseerimisnumber; 3) looma asendamise kuupäev.“; 4) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „21. maini“ tekstiosaga „15. juunini“; 5 ) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, § 1 2 lõike 1 punktides 1, 2, 4 – 7, 13 ja 15 , § 12 lõigetes 2 ja 3 ning § 13 lõ ike 1 punktides 1 – 4 ja 7 – 9 nimetatud andmed;“; 6 ) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) andmed selle kohta, kas taotleja valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis .“; 7 ) para grahvi 10 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5 ) Toetust taotletakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi s trateegiakava ) alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel.“; 8 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Taotleja võib arengukava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama looma kohta strateegiakava alusel antava ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohase kohustuse . Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat . “; 9 ) lisa 2 tunnistatakse kehtetuks. § 17 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium Meie: 12.12.2022 nr 1.4-3/1009
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027
ohustatud tõugu looma pidamise toetus” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnou.docx;
2. Seletuskiri.docx.
Matis Mägi, 6256121
[email protected]
Ketlyn Roze, 6256127
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1551 - Maaeluministri määruse "Ohustatud tõugu looma pidamise toetus" eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deefb439-cd05-4924-915e-76c2f538e635
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deefb439-cd05-4924-915e-76c2f538e635?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main