dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 14. detsember 2022
Viit
15-3/9815-1
Registreeritud
14. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rakvere Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. jaanuar 2023

Failid

  • 📎20221103_KSH_EH_Viru maleva staabi- ja tagalakeskus.asice919 KB
  • 📎KSH algatamata jätmine_eelnõu .docx26 KB
  • 📎Sireeni tn 2 kinnistu detailplaneeringu seisukoha küsimine.asice1027 KB

Sisu (failidest)

Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Nimetus: Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Kaitseliit Reg nr 74000725 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 8, 10130 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH0153). Töö versioon: 3.11.2022 2 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega....................................................................................... 9 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .................................................................................... 9 2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 ........................................................................................... 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 10 2.4 Rakvere linna üldplaneering ........................................................................................... 11 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 13 4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 16 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 16 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 16 4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 16 4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 17 4.5 Jäätmeteke...................................................................................................................... 17 4.6 Müra ja vibratsioon......................................................................................................... 18 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 18 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 19 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale................................... 20 4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 20 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ............................................ 20 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 21 5 Järeldused............................................................................................................................... 22 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 24 3 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Kaitseliidu (edaspidi KL) tellimusel 2022. aasta oktoobris. Töö teostasid keskkonnakonsultandid Piret Toonpere (KMH0153) ja Heli Aun. KSH Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Staabi- ja tagalakeskuse (edaspidi STK või keskus) rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Käsiteltava detailplaneeringu puhul on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, seega on KSH vajaduse kaalumine ehk eelhinnangu koostamine vajalik. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Rakvere Linnavalituse poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 4 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava STK keskuse ala Rakvere linnas paiknevat Sireeni tn 2 maaüksust (kü 66301:001:0479). Sireeni tn 2 kinnistu pindala on 62 789 m2, kavandatav tegevus hõlmab sellest u 41 200 m2 (sh hoonete alune pind u 8000 m2). Joonis 1. Planeeritava ala asukoht, perspektiivne hoonete ja parkla paigutus alal. Allikas: Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiisjoonis, Kaitseliidu peastaap. 5 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Tuginedes ETAK1 andmetele seisuga 13.10.2022. a, siis paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja- ja ida suunas kõrval- ja tootmishooned ning elu- või ühiskondlikud hooned (Joonis 2). Kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu järgi on kinnistu määratud perspektiivseks elamute alaks, ärihoonete alaks ning rohe- ja metsaalaks (Joonis 3). Üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jäävad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunda ärihoonete alad ja ühiskondlike ehitiste ala, ida suunda jäävad ärihoonete ala ning rohe- ja metsaala, kirde suunda jääb valdavalt väikeelamute ala (Joonis 3). Maa-ameti maainfo kaardirakenduse kohaselt paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunas ärimaa-, transpordimaa- ja ühiskondike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistud ning ida suunas transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Joonis 2. Kavandatava tegevusega seotud kinnistu ja selle paiknemine ümbritsevate hoonete suhtes (Hoonete ETAK andmed seisuga 13.10.2022. a). 1 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla- p609.html 6 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Kaitseliit taotleb detailplaneeringuga nimetatud kinnisasjale ehitusõigust Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna/Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks. Staabi- ja tagalakeskus on Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt, mille maa- alale kavandatud ehitised püstitatakse selleks, et võimaldada Kaitseliidule pandud riigikaitseliste ülesannete ja eesmärkide (sh Kaitseväe juhataja kavatsust maakaitse edendamiseks) täitmist tänapäevases töökeskkonnas. Kompleksi kavandatakse kaasaegsetele standarditele vastavad administratiiv- ja tööpinnad: kontoriruumid, õppeklassid, laoruumid, tehnika remonditöökoda, majutusruumid, relvaruumid ning võimalik, et ka siselasketiir. Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid. Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja sõidukite pesuplats (korraga kuni kahele sõidukile). Lisaks soovitakse detailplaneeringuga (kaaluda) maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla (diisel, a´ 9000 l mahuga), laskemoona punkrite ja raadioside masti (max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi. Algatatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Rakvere linna kehtivat üldplaneeringut. Maa-ala tuleb jaotada vähemalt kaheks krundiks. Staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks vajalikust krundist tuleb eraldada PPA kasutatav teenistuskoerte treeninguplats, moodustades sellest omaette krundi. Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks taotletava ehitusõiguse põhinäitajad on järgmised: − krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone ja rajatiste maa RT; − katastri sihtotstarve: riigikaitsemaa R; − ehitiste kasutamise otstarve: kaitseväe hooned ja rajatised, riigikaitse ehitised; − taotletavate ehitiste arv krundil: kuni 6; − hoonete suurim kõrgus: kuni 15 m; − hoonete suurim sügavus: kuni 3 m; − hoonete korruselisus: kuni 3; − olulise avaliku huviga rajatiste arv: 1 (sidemast); − olulise avaliku huviga rajatise suurim kõrgus: kuni 45 m; − (rivi)sõidukite parkla pind: kuni 12 000 m²; − rajatavate hoonete alune pind: kuni 8000 m²; Olemasolevad hooned maa-alal puuduvad. Alale ei kavandata elupindasid. Parkimiskohad kavandatakse normatiivselt, arvestades kavandatava hoonestuse kasutamise sihtotstarvet. Kavandatav Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskus on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt. Planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Staabi- ja tagalakeskuse territooriumil, selleks, et tagada Kaitseliidu piirkondlikele allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekus (malevlaste ja maakaitsesse kaasatud isikute väljaõpe), hoiustatakse territooriumil isikkooseisu väljaõppeks kasutatav lahingumoon. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse. 7 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Isikkooseisu väljaõppeks kasutatav lahingumoon ladustatakse maa-alale kavandatavatesse ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest. Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse piirmäärasid, millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara. 8 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-20262 Vabariigi Valitsus kiitis 29.06.2017 heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ (edaspidi ka RKAK 2017-26), mis vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Nimetatud arengukava on riigi strateegiline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Eesmärgi saavutamiseks viiakse arengukava elluviimise ajal ellu järgmised arendustegevused: − Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate suutlikkust tarnete katkestuste korral. Samuti töötatakse välja elanikkonnakaitse kontseptsioon ja viiakse ellu elanike kaitseks vajalikke tegevusi. − Rahvusvahelise tegevuse kindlustamiseks arendatakse ja luuakse vajalikud tingimused, et ennetada kriise, vähendada pingeid ning kiiresti suhelda Eesti liitlastega ja vajaduse korral rakendada kollektiivkaitset või kriisiohje meetmeid. − Strateegilise kommunikatsiooniga tagatakse Eesti julgeolekupoliitikale Eesti ühiskonna ja võtmeliitlaste toetus. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tuvastada ja paljastada vaenulikku valeinfot, parandada riigi valmisolekut inforünnakute tõrjumiseks ja paremini teadvustada ühiskonnas julgeolekualast olukorda. − Sisejulgeoleku tugevdamiseks arendatakse eriüksuste ja kiirreageerijate tegutsemisvõimet, suurendatakse üksuste relvastuse tulejõudu, uuendatakse isikukaitsevarustust, tugevdatakse vastuluuret ja piirivalvamist, parandatakse sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning üldist vastupanuvõimet kriisideks. − Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Samuti korraldatakse lisaõppekogunemisi. − Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Arvestades RKAK üldistusastet, siis planeeringuga kavandatavat tegevust RKAK ei käsitle. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on põhimõtteliselt kooskõlas RKAK 2017-26 eesmärkidega. 2 https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf 9 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 3 Kaitseliidu arengukava 2030 (edaspidi ka KLAK 2030) on kinnitatud 30.10.2017 Kaitseliidu Peastaabi poolt. Arengukava koostamis aluseks on olnud, et arengukava on kooskõlas RKAK 2017-26 põhimõtete ja eesmärkidega. KLAK 2030 peaeesmärk: − Aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimaldajad ja võimendajad) ja millest tekib liitmõju ning mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses. Ülal esitatud peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu: 1) KL baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud, 2) KL roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma, 3) Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud, 4) KL struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega, 5) KL peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud. Taristu valdkonna eesmärkidest on välja toodud, et Kaitseliidu uusehituste rajamise ja põhjalike rekonstrueerimiste optimaalne tempo üks staabi- ja tagalakeskus kahe aasta jooksul. Ehitusjärjekorra seadmisel võetakse arvesse püstitatud ülesandeid, olemasoleva taristu seisukorda, võimalusi kasutada lähemate KLi ja/või KV üksuste olemasolevat taristut, liikmeskonna kasvupotentsiaali, arenduseks sobiva kinnisasja seisukorda ja sellel lasuvat ehitusõigust (loetelu ei ole lõplik). Kinnisvaraarenduse põhimõtetest on välja toodud, et arenguperioodi esimeses pooles keskendutakse relvastuse hoiustamistingimuste loomisele, kuna spetsiifilistest nõuetest tulenevalt on kirjeldatud funktsiooni täitmiseks sobivate ruumide üürimine problemaatiline ja kallis. Nõuetele vastava kinnisvarakeskkonna loomise viivituste kompenseerimiseks jätkatakse ka üüriobjektide kasutamist – eelkõige kuuluvad probleemsete funktsioonide hulka rivisõidukite parklad ning laoruumid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas KLAK 2030 eesmärkidega. 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+4 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/30. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitseliste ehitiste asukohad. Tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks: − Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. − Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada ka planeerimis- ja ehitustegevus, millega kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, mistahes kõrgusega tuulikuid või muid ehitisi, mis võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ehitustegevuse kavandamisel 3 https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-arengukava-2030 4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering- 2030/ 10 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 piiranguvööndis ja väljaspool piiranguvööndit tuleb arvestada töövõime säilimisega ning kooskõlastamisel tuleb lähtuda õigusaktidest.Piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades, alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest. Lääne-Viru maakonnas asuvad järgmised riigikaitselised ehitised, millel kehtivad järgmised piiranguvööndid : − Tapa linnak – Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit; − Kellavere linnak – Laekvere vallas Kellavere külas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist; − Keskpolügoon Kuusalu vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit harjutusvälja välispiirjoonest. Keskpolügooni ümbritsevat riigimetsa on lubatud kasutada riigikaitseliseks väljaõppeks ka kaugemal kui 2000 m; − Tapa lähiharjutusala – koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit. Perspektiivse laiendusala ja selle piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga; − Rutja lasketiir – Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist; − Viru maleva staap – Rakvere linnas, piiranguvööndi ulatus 300 meetrit kinnisasja välispiirist; − Viru maleva perspektiivne tagalakeskus – Sõmeru vallas Roodevälja külas, piiranguvööndi ulatus kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist. Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ette nähtud, kuid staabi- ja tagalakeskuse asukoht on muutunud (Roodevälja küla asemel Rakvere linnas Sireeni tn 2 kinnistu). 2.4 Rakvere linna üldplaneering5 Planeeringualal kehtib hetkel Rakvere linna üldplaneering, mis on kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010. a määrusega nr 6. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks luua juriidiliselt korrektne dokument Rakvere linna ehitustegevuse ja maakasutuse koordineerimiseks ning reguleerimiseks, et tagada riigikaitseliste maa-alade määramine. Kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu sihtotstarvete kaardi kohaselt on detailplaneeringu ala käsitletav kui sihtotstarbeta maa. Riigikaitsemaadena on nimetatud kaardil käsitletud järgmised kinnistud: F. R. Kreutzwaldi tn 5a (66301:031:0029), Nortsu tee 15 (66301:034:0009), Nortsu tee 13 (66301:034:0008), Nortsu tee 7 (66301:034:0108), Nortsu tee 28 (66301:034:0127), Nortsu tee 26 (66301:034:0125), Nortsu tee 26a (66301:034:0126), Nortsu tee 22 (66301:034:0123), Nortsu tee 20 (66301:034:0122), Nortsu tee 18 (66301:034:0119), Nortsu tee 18a (66301:034:0121), Nortsu tee 14 (66301:034:0115), Lai tn 30 // 32 (66301:001:0052), Pikk tn 15 (66301:022:0001) ja Arkna tee 6 (66301:001:0220). 5 http://w3.rakvere.ee/yldplaneering/ 11 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaani (Joonis 3) kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala üldplaneeringu kohasel perspektiivse elamute ala-, rohe- ja metsaala- ning ärihoonete ala juhtotstarbega alal. Riigikaitsemaad Sireeni tn 2 kinnistule planeeritud ei ole. Joonis 3. Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaan ja kavandatava tegevuse ala. Eelnevat arvesse võttes ei ole planeeringulahendus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Planeeringulahendusega saab teha ettepaneku muuta Rakvere linna üldplaneeringut. 12 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava staabi- ja tagalakeskuse ala Rakvere linnas Sireeni tn 2 maaüksuse (66301:001:0479) u 41 200 m2 suurust ala. Sireeni tn 2 kinnistu on sihtotstarbeta maa 100%. Sireeni tn 2 kinnistu puhul on tegu u 5 m paksuse pinnakattega alaga, kus pinnakate koosneb Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetest ehk moreenist (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalne lubjakivi. Maa-ala koosneb peamiselt looduslikust rohumaast, vähesel määral ka metsamaast (Joonis 4), õuemaast ja muust maast. Joonis 4. Kaldaerofoto kavandatava tegevuse piirkonnast (punane joon – kavandatava tegevuse piirkond) (Allikas: ID4671477_2021-05-16). Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Lähim kaitseala, Rakvere Rahvapark ehk Rakvere mõisa park (KLO1200166), jääb planeeritavast alast u 0,2 km kaugusele kirde suunda. Lähim Natura 2000 loodusala, Mädapea loodusala (RAH0000366), jääb planeeringualast u 4,7 km edela suunda. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste esinemist planeeritaval alal ega kontaktvööndis registreeritud ei ole. Vaadeldava piirkonna põhjavesi on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud. Alal ega kontaktvööndis maardlaid registreeritud ei ole. Sireeni tn 2 kinnistu piirneb Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmebaasi6 andmetel Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_), mille valgala on 31,8 km2. Tobia peakraav (Tobia 6 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 13 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 oja) ei ole avalikult kasutatav veekogu. Tobia peakraavile kehtivad veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m. Tobia peakraav (Tobia oja) kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu. Sireeni tn 2 kinnistu kattub lääne suunas Tobia peakraavile (Tobia ojale) seatud veekaitsevööndiga. Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) suubub põhja suunda jäävasse Soolikaojja (VEE1075300), mis EELIS andmetel on avalikult kasutatav veekogu valgalaga 122,1 km². Soolikoja koondseisund7 on hinnatud 2020. a halvaks. Sireeni tn 2 kinnistul paikneb üks puurkaev (PRK0005816) ja sellele seatud veehaarde sanitaarkaitseala (id 6847073) ning kinnistu kattub puurkaevule PRK0002725 seatud veehaarde sanitaarkaitsealaga (id 6860240) (Joonis 5). Sireeni tn 2 paikneb terves ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001). Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga. Planeeringuala paikneb kinnismälestise kaitsevööndis. Alal puuduvad kultuurimälestised. Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt (Mäeotsa allikas, 663:ALL:001) jääb Sireeni tn 2 kinnistust u 0,6 km kaugusele. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90% Kinnistu keskosa läbib maakaabelliini kaitsevöönd (id 6007161). Samuti paikneb kinnistu ida servas geodeetiline märk (nähtuse id 312). (Joonis 5) Detailplaneeringu ala ei paikne jääkreostusobjektil. Lähim jääkreostusobjekt (Moonaküla põhjaveereostus, JRA0000009) jääb u 650 m kaugusele põhja suunda. 7 https://arcg.is/1TbnbL 14 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Joonis 5. Piirkonnas esinevad kitsendused (kitsenduste andmed: Maa-ameti ruumiandmed seisuga 17.10.2022. a). 15 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale EELIS andmebaasi andmetel on planeeringualale lähim Natura 2000 loodusala Mädapea loodusala (RAH0000366), mis jääb planeeringualast u 4,7 km edela suunda. Mädapea loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke (elupaikade seisundit) ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses. Ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusaladelt taimestik ja pinnas. Olemasolevate andmete alusel ei esine alal väärtuslikke kooslusi. Tegevusega ei avaldata seega ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused taimeliigid ja vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnu- ega loomaliikide esinemist. Eeldatavalt ei ole staabi- ja tagalakeskus oma olemuselt linnustikule ja loomastikule otsest ebasoodsat mõju avaldav objekt. Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Arvestades, et tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga, siis olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Planeeritav ala ei jää kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale. 16 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Antud detailplaneering ei avalda mõju rohevõrgustikule. 4.4 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeringuga soovitakse kaaluda võimalust rajada maa-alale kahte mittestatsionaarset kütusetanklat (diisel a´9000 l mahuga). Seega tuleb ehitustegevuse käigus hoolikalt jälgida, et kavandatava tegevusega ei kaasneks reostusohtu veele ja pinnasele. Kütusemahutite ja tanklate rajamisel tuleb järgida asjakohaste õigusaktide ja ehitusstandardite nõudeid. Planeeringu elluviimine eeldab veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamist. Rakvere linnas on välja ehitatud kogu linna hõlmav vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Kui planeeringuala on võimalik liita kavandatu olemasoleva ühiskanalisatsiooniga, siis ei ole oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel osutub vajaduseks lokaalse veevarustuse ja reoveekäitluslahenduse kasutamine, siis tuleb tagada selle vastavus keskkonnakaitsenõuetele. Kuna detailplaneeringu eskiisi staadiumis ei ole teada, kas kinnistul kavandatakse lokaalset veevõttu või mitte, siis toome siinkohal välja, et Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Kavandatava tegevuse ala külgneb lääne suunas Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_), mistõttu tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohti ei ole soovitatav rajada lähemale kui 10 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Detailplaneeringu algatamise taotlus ei esita sademevee käitluslahendust. Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Planeeritav ala ei kattu maaparandussüsteemiga, küll aga kattub see loodenurgas maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga (11075400100100011M). Kavandatava tegevuse käigus ei mõjutata olemasolevat maarapandussüsteemi eesvoolu 11075400100100011M ega selle toimimist. Kuivõrd kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis tuleb jälgida, et tegevuse realiseerimine ja selle käitamine ei tooks kaasa kõrgendatud põhjavee reostusohtu. Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama 17 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. 4.6 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga. Põhijuurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud sinist teed ning tagavara juurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud beeži teed. Käesoleva hetkel mõlemad teed plaanitakse alles välja ehitada. Põhijuurdepääsutee plaanitakse ühendada põhja suunas olemasoleva Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavaga (tee nr 6630009) ning ida suunas olemasoleva Linnuse tänavaga (tee nr 6630019). Tagavara juurdepääsutee planeeritakse ühendada lääne suunas olemasoleva Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaanteega nr 5. Keskuse igapäevase tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mürahäiringut. Tavaolukorras on keskuse kasutus analoogne büroopindade kasutusega. Keskuse intensiivsem kasutus esineb õppekogunemistel. Õppekogunemistel (4–5 korda aastas) esineb keskusega seonduvalt tavapäraselt suurem autoliiklus, mis võib piirkonnas põhjustada häiringuid. Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata liiklusskeemi väljatöötamisele. Vältida tuleb tugev ebasoodne mõju linnaliiklusele. Keskuse kasutusega ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni teket. 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringualaga piirnevad riigiteed on tolmuvaba kattega. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Keskuse kasutamisega ei ole olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Keskuse territoorium valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. 18 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Keskuse territooriumile kavandatakse sidemast (45 m kõrge). Sidemastid on vajalikud, et KL saaks suhelda muudest sidevahenditest sõltumata. Tegu on raadioside mastiga, mitte radarijaamaga. Sidemast peab vastama elektroonilise side seaduse ja selle alamaktide nõuetele. Sidemaste ei peeta piirkonna jaoks oluliseks kiirgusallikaks, millest võiks tervist kahjustav kiirgus levida elamualadeni. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Keskuse ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele. Planeeringualal tuleb lahendada tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Kütuse hoiustamine. Kuigi DP algatamise taotlus ei näe otseselt ette kütusemahutite paigutamist alale, siis on tellija andmetel analoogsete keskuste rajamisel teistes asukohtades kaalutud alla 10 m³ diiselkütuse mahutite paigaldamist. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud alaga. Seega kütusemahutite kavandamisel tuleb kasutada ettevaatusmeetmeid võimalike lekete vältimiseks. Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust. Lahingumoona ladustamine. Keskusesse kavandatavatesse ehitistesse plaanitakse ladustada ka lahingumoona. KSH eelhinnangu tellija andmetel on siinkohal vajalik täpsustada, et planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Planeeringualale kavandatud STK on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt ja seetõttu hoiustatakse territooriumil vaid KL isikkooseisu käsitulirelvades kasutatav lahingumoon, mis on piirkondliku maleva allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekuse (malevlaste väljaõpe) tagamiseks vajalik. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse. Lahingumoon ladustatakse detailplaneeringus käsitletud maa-alale kavandatavatesse ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest. Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse (kilogrammides) piirmäärasid, millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse 19 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu ala on käesoleval hetkel kasutuses 65% ulatuses loodusliku rohumaana, 31% ulatuses muu maana ja 4% ulatuses metsamaana. Tegu ei ole aktiivselt kasutatava maaga. Seega ei ole oodata, et ala kasutuse muutus staabi- ja tagalakeskusena vähendaks oluliselt teisi sotsiaalmajanduslikult olulisi kasutusviise. Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb riigi iseseisva kaitsevõime arendamises ja sellega suureneb suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise. KLAK 2030 kohaselt plaanitakse tegevusi nii sõjaliseks kaitseks ettevalmistumiseks kui ka mitmeid mittesõjalisi tegevusi. Plaanitud on arendada välja meetmete kogum kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja noorte võimetekohase kehalise arengu toetamiseks. Nimetatud toetab KL liikmeskonna panustamist harrastus- ja veteransporti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Kaitseliidu liikmed abistavad vajadusel teisi ametkondi varustuse ja isikkoosseisuga. Kaitseliitlasi ja selle allorganisatsioonide liikmeid on näiteks rakendatud vajadusel Eesti erinevates piiripunktides ja suuremates transpordisõlmedes, Terviseameti kõnekeskuses ja häirekeskuse infotelefonidel. Välja on töötatud juhised elanikkonnale kriisiolukordades käitumiseks. KL on abistanud kadunud inimeste otsinguid ja metsatulekahjude kustutamist. Eelnevat arvesse võttes aitab kaasaegse STK rajamine kaasa ühiskonna turvalisemaks muutmisele, seega mõju tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale on positiivne. 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri8 järgi detailplaneeringualal ja selle naabruses kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on vanemate hoonete asemel tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne. Kui võtta analoogina näiteks KL STK hoone Kuressaares, Kalevi põik 5, siis nimetatud hoone energiamärgis on B. Kui kasutusele võetakse tänapäevased ehitusstandardid, küttelahendused ja ventilatsioon, siis võib eeldada, et oma tegevusega võrreldes praegustes asukohtades, kasutab uus STK samade tegevuste koondamisel ühte hoonesse oluliselt vähem elektrienergiat. Keskuse rajamise mõju kasutusaegsele energiatõhususele on seega positiivne. Suure parkla ja seda ümbritsevate hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta ala mikroklimaatilisi tingimusi. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare9 efektiga, kus 8 https://register.muinas.ee 9 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala. 20 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud vaid suuremates Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere). Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega10 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel. Metsaalad ja veekogud aitavad näiteks ümbritsevate alade temperatuurikõikumisi vähendada, seega kõrghaljastuse planeerimine aitab kuumalainete korral tekkivaid kiirgustemperatuure madalamana hoida. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole. 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. Lähipiirkonnas pole teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju. 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared 21 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 5 Järeldused KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral; 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. 22 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks tuleb ehitusaegne liiklus korraldada planeeringuala loodeosa ligipääsutee kaudu – vältida ehitussõidukite transporti Kopramäe tänava äärsete elamualade vahelt. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale) (VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m; − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. 23 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Riigikaitse arengukava 2017-2026 Kaitseliidu arengukava 2030 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Rakvere linna üldplaneering Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 24 RAKVERE LINNAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Rakveres 09 .0 1 .202 3 nr Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ esitamine. ETTEKANDJA: Kert Karus, abilinnapea. OTSUSTATI: esitada Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „ Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine “. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Varek (allkirjastatud digitaalselt) Istungi juhataja Marika Villup Protokollija Eelnõu 28.08. 20 22 RAKVERE LINNAVOLIKOGU O T S U S Rakveres, 18.01 . 20 2 3 nr Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine 1. Rakvere linnas, loode poolses osas Sireeni tn 2 (kat tunnus 66301:001:0479 ) , kinnistul kavandatava tegevuse eesmärgiks on kinnistu jagamine ja anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. . Ühtlasi määratakse DP-s üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid . Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja sõidukite pesuplats . Lisaks soovitakse detailplaneeringuga kaaluda maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla , laskemoona punkrite ja raadioside masti ( max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi . D etailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala osaliselt ärihoonete alal ja valdavalt perspektiivsete elamute alal, kus on üldplaneeringuga määratud planeeritava elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet kaitseväe hoone ja rajatiste maaks. 2. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustajaks, korraldajaks ja detailplaneeringu kehtestajaks on Rakvere linnavolikogu, asukohaga Lai tn 20, 44306 Rakvere linn. Antud d etailplaneering on planeerimisseaduse § 142 tähenduses üldplaneeringut muutev detailplaneering. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb sellisel juhul anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ , millega on võimalik tutvuda Rakvere Linnavalitsuse kodulehel . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu hindamistulemusena leitakse järgmist: Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. . Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral; 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale) (VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m; − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Kokku on kavandatava detailplaneeringu ala pindala u 65 350 m ² , mille hulka kuuluvad ka alal olemasolevad või rajatavad juurdepääsuteed. Planeeritavale alale ega lähiümbrusesse ei jää peale Tobia peakraavi looduskaitsealasid, k aitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Kavandataval tegevusel ei ole otsest mõju inimese heaolule, sotsiaalsele keskkonnale ega kultuuripärandile. Suurimaks mõjuteguriks inimeste heaolule on häiringud suurenenud mürataseme tõttu ehituse ajal. Mürateke tuleks minimeerida töökorralduslike vahenditega. Detai l planeeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-le 12. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. Selge on, et kavandatav tegevus ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. D etailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ning ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud künnisvõimsusi. Kokkuvõtvalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning madala intensiivsusega. Võimalike keskkonnamõjude ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed, mida tuleb rakendada. Rakvere linnavolikogu nõustub detailplaneeringu eelhinnangu s toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole detailplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindami ne vajalik . Eespool toodust lähtudes ning võttes aluseks k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 33 lg 2 p 3 ja § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja Rakvere linnavolikogu 21. juuni 2017 määruse nr 9 „ Ehitustegevuse ja planeerimisalase tegevuse korraldamine “ § 5 lg 1 p 1, Rakvere linnavolikogu o t s u s t a b : 1. Mitte algatada Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilist hindamist. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda peale nimetatud otsuse jõustumist Rakvere Linnavalitsuse kodulehel, Ametlikes Teadaannetes ja Riigi Teatajas. 2. Otsus jõustub ……… . 20 2 3 a. 3. Isikul, kelle õigusi otsu sega või haldusmenetluse käigus rikuti, on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere l innav olikogule , asukohaga Rakvere Lai tn 20, 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel. Keskkonnaamet 13.12.2022 nr 5-2/97-4 [email protected] Seisukoha küsimine Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 6, esitame teile seisukoha võtmiseks Sireeni tn 2 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja analüüsi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu andmiseks.. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Leek Planeerimisspetsialist Lisad: keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang [email protected] +3225828 Lai 20 Telefon (+372) 322 5870 Registrikood 75025064 44308 Rakvere Faks (+372) 322 5871 a/k EE 8610 10 502003419005 e-post [email protected] AS SEB Pank RAKVERE LINNAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Rakveres 09 .0 1 .202 3 nr Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ esitamine. ETTEKANDJA: Kert Karus, abilinnapea. OTSUSTATI: esitada Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „ Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine “. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Varek (allkirjastatud digitaalselt) Istungi juhataja Marika Villup Protokollija Eelnõu 28.08. 20 22 RAKVERE LINNAVOLIKOGU O T S U S Rakveres, 18.01 . 20 2 3 nr Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine 1. Rakvere linnas, loode poolses osas Sireeni tn 2 (kat tunnus 66301:001:0479 ) , kinnistul kavandatava tegevuse eesmärgiks on kinnistu jagamine ja anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. . Ühtlasi määratakse DP-s üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid . Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja sõidukite pesuplats . Lisaks soovitakse detailplaneeringuga kaaluda maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla , laskemoona punkrite ja raadioside masti ( max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi . D etailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala osaliselt ärihoonete alal ja valdavalt perspektiivsete elamute alal, kus on üldplaneeringuga määratud planeeritava elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet kaitseväe hoone ja rajatiste maaks. 2. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustajaks, korraldajaks ja detailplaneeringu kehtestajaks on Rakvere linnavolikogu, asukohaga Lai tn 20, 44306 Rakvere linn. Antud d etailplaneering on planeerimisseaduse § 142 tähenduses üldplaneeringut muutev detailplaneering. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb sellisel juhul anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ , millega on võimalik tutvuda Rakvere Linnavalitsuse kodulehel . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu hindamistulemusena leitakse järgmist: Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. . Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral; 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale) (VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m; − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Kokku on kavandatava detailplaneeringu ala pindala u 65 350 m ² , mille hulka kuuluvad ka alal olemasolevad või rajatavad juurdepääsuteed. Planeeritavale alale ega lähiümbrusesse ei jää peale Tobia peakraavi looduskaitsealasid, k aitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Kavandataval tegevusel ei ole otsest mõju inimese heaolule, sotsiaalsele keskkonnale ega kultuuripärandile. Suurimaks mõjuteguriks inimeste heaolule on häiringud suurenenud mürataseme tõttu ehituse ajal. Mürateke tuleks minimeerida töökorralduslike vahenditega. Detai l planeeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-le 12. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. Selge on, et kavandatav tegevus ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. D etailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ning ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud künnisvõimsusi. Kokkuvõtvalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning madala intensiivsusega. Võimalike keskkonnamõjude ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed, mida tuleb rakendada. Rakvere linnavolikogu nõustub detailplaneeringu eelhinnangu s toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole detailplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindami ne vajalik . Eespool toodust lähtudes ning võttes aluseks k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 33 lg 2 p 3 ja § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja Rakvere linnavolikogu 21. juuni 2017 määruse nr 9 „ Ehitustegevuse ja planeerimisalase tegevuse korraldamine “ § 5 lg 1 p 1, Rakvere linnavolikogu o t s u s t a b : 1. Mitte algatada Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilist hindamist. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda peale nimetatud otsuse jõustumist Rakvere Linnavalitsuse kodulehel, Ametlikes Teadaannetes ja Riigi Teatajas. 2. Otsus jõustub ……… . 20 2 3 a. 3. Isikul, kelle õigusi otsu sega või haldusmenetluse käigus rikuti, on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere l innav olikogule , asukohaga Rakvere Lai tn 20, 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel. Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2022 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Nimetus: Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Kaitseliit Reg nr 74000725 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 8, 10130 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH0153). Töö versioon: 3.11.2022 2 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5 2 Seotus strateegiliste dokumentidega....................................................................................... 9 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .................................................................................... 9 2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 ........................................................................................... 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 10 2.4 Rakvere linna üldplaneering ........................................................................................... 11 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 13 4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 16 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 16 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 16 4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 16 4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 17 4.5 Jäätmeteke...................................................................................................................... 17 4.6 Müra ja vibratsioon......................................................................................................... 18 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 18 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 19 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale................................... 20 4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 20 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ............................................ 20 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 21 5 Järeldused............................................................................................................................... 22 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 24 3 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Kaitseliidu (edaspidi KL) tellimusel 2022. aasta oktoobris. Töö teostasid keskkonnakonsultandid Piret Toonpere (KMH0153) ja Heli Aun. KSH Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. Staabi- ja tagalakeskuse (edaspidi STK või keskus) rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. Käsiteltava detailplaneeringu puhul on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, seega on KSH vajaduse kaalumine ehk eelhinnangu koostamine vajalik. Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Rakvere Linnavalituse poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata. 4 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava STK keskuse ala Rakvere linnas paiknevat Sireeni tn 2 maaüksust (kü 66301:001:0479). Sireeni tn 2 kinnistu pindala on 62 789 m2, kavandatav tegevus hõlmab sellest u 41 200 m2 (sh hoonete alune pind u 8000 m2). Joonis 1. Planeeritava ala asukoht, perspektiivne hoonete ja parkla paigutus alal. Allikas: Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiisjoonis, Kaitseliidu peastaap. 5 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Tuginedes ETAK1 andmetele seisuga 13.10.2022. a, siis paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja- ja ida suunas kõrval- ja tootmishooned ning elu- või ühiskondlikud hooned (Joonis 2). Kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu järgi on kinnistu määratud perspektiivseks elamute alaks, ärihoonete alaks ning rohe- ja metsaalaks (Joonis 3). Üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jäävad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunda ärihoonete alad ja ühiskondlike ehitiste ala, ida suunda jäävad ärihoonete ala ning rohe- ja metsaala, kirde suunda jääb valdavalt väikeelamute ala (Joonis 3). Maa-ameti maainfo kaardirakenduse kohaselt paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunas ärimaa-, transpordimaa- ja ühiskondike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistud ning ida suunas transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Joonis 2. Kavandatava tegevusega seotud kinnistu ja selle paiknemine ümbritsevate hoonete suhtes (Hoonete ETAK andmed seisuga 13.10.2022. a). 1 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla- p609.html 6 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Kaitseliit taotleb detailplaneeringuga nimetatud kinnisasjale ehitusõigust Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna/Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks. Staabi- ja tagalakeskus on Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt, mille maa- alale kavandatud ehitised püstitatakse selleks, et võimaldada Kaitseliidule pandud riigikaitseliste ülesannete ja eesmärkide (sh Kaitseväe juhataja kavatsust maakaitse edendamiseks) täitmist tänapäevases töökeskkonnas. Kompleksi kavandatakse kaasaegsetele standarditele vastavad administratiiv- ja tööpinnad: kontoriruumid, õppeklassid, laoruumid, tehnika remonditöökoda, majutusruumid, relvaruumid ning võimalik, et ka siselasketiir. Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid. Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja sõidukite pesuplats (korraga kuni kahele sõidukile). Lisaks soovitakse detailplaneeringuga (kaaluda) maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla (diisel, a´ 9000 l mahuga), laskemoona punkrite ja raadioside masti (max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi. Algatatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Rakvere linna kehtivat üldplaneeringut. Maa-ala tuleb jaotada vähemalt kaheks krundiks. Staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks vajalikust krundist tuleb eraldada PPA kasutatav teenistuskoerte treeninguplats, moodustades sellest omaette krundi. Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks taotletava ehitusõiguse põhinäitajad on järgmised: − krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone ja rajatiste maa RT; − katastri sihtotstarve: riigikaitsemaa R; − ehitiste kasutamise otstarve: kaitseväe hooned ja rajatised, riigikaitse ehitised; − taotletavate ehitiste arv krundil: kuni 6; − hoonete suurim kõrgus: kuni 15 m; − hoonete suurim sügavus: kuni 3 m; − hoonete korruselisus: kuni 3; − olulise avaliku huviga rajatiste arv: 1 (sidemast); − olulise avaliku huviga rajatise suurim kõrgus: kuni 45 m; − (rivi)sõidukite parkla pind: kuni 12 000 m²; − rajatavate hoonete alune pind: kuni 8000 m²; Olemasolevad hooned maa-alal puuduvad. Alale ei kavandata elupindasid. Parkimiskohad kavandatakse normatiivselt, arvestades kavandatava hoonestuse kasutamise sihtotstarvet. Kavandatav Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskus on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt. Planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Staabi- ja tagalakeskuse territooriumil, selleks, et tagada Kaitseliidu piirkondlikele allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekus (malevlaste ja maakaitsesse kaasatud isikute väljaõpe), hoiustatakse territooriumil isikkooseisu väljaõppeks kasutatav lahingumoon. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse. 7 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Isikkooseisu väljaõppeks kasutatav lahingumoon ladustatakse maa-alale kavandatavatesse ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest. Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse piirmäärasid, millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara. 8 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-20262 Vabariigi Valitsus kiitis 29.06.2017 heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ (edaspidi ka RKAK 2017-26), mis vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Nimetatud arengukava on riigi strateegiline poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Eesmärgi saavutamiseks viiakse arengukava elluviimise ajal ellu järgmised arendustegevused: − Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate suutlikkust tarnete katkestuste korral. Samuti töötatakse välja elanikkonnakaitse kontseptsioon ja viiakse ellu elanike kaitseks vajalikke tegevusi. − Rahvusvahelise tegevuse kindlustamiseks arendatakse ja luuakse vajalikud tingimused, et ennetada kriise, vähendada pingeid ning kiiresti suhelda Eesti liitlastega ja vajaduse korral rakendada kollektiivkaitset või kriisiohje meetmeid. − Strateegilise kommunikatsiooniga tagatakse Eesti julgeolekupoliitikale Eesti ühiskonna ja võtmeliitlaste toetus. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tuvastada ja paljastada vaenulikku valeinfot, parandada riigi valmisolekut inforünnakute tõrjumiseks ja paremini teadvustada ühiskonnas julgeolekualast olukorda. − Sisejulgeoleku tugevdamiseks arendatakse eriüksuste ja kiirreageerijate tegutsemisvõimet, suurendatakse üksuste relvastuse tulejõudu, uuendatakse isikukaitsevarustust, tugevdatakse vastuluuret ja piirivalvamist, parandatakse sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning üldist vastupanuvõimet kriisideks. − Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Samuti korraldatakse lisaõppekogunemisi. − Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Arvestades RKAK üldistusastet, siis planeeringuga kavandatavat tegevust RKAK ei käsitle. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on põhimõtteliselt kooskõlas RKAK 2017-26 eesmärkidega. 2 https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf 9 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 3 Kaitseliidu arengukava 2030 (edaspidi ka KLAK 2030) on kinnitatud 30.10.2017 Kaitseliidu Peastaabi poolt. Arengukava koostamis aluseks on olnud, et arengukava on kooskõlas RKAK 2017-26 põhimõtete ja eesmärkidega. KLAK 2030 peaeesmärk: − Aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimaldajad ja võimendajad) ja millest tekib liitmõju ning mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses. Ülal esitatud peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu: 1) KL baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud, 2) KL roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma, 3) Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud, 4) KL struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega, 5) KL peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud. Taristu valdkonna eesmärkidest on välja toodud, et Kaitseliidu uusehituste rajamise ja põhjalike rekonstrueerimiste optimaalne tempo üks staabi- ja tagalakeskus kahe aasta jooksul. Ehitusjärjekorra seadmisel võetakse arvesse püstitatud ülesandeid, olemasoleva taristu seisukorda, võimalusi kasutada lähemate KLi ja/või KV üksuste olemasolevat taristut, liikmeskonna kasvupotentsiaali, arenduseks sobiva kinnisasja seisukorda ja sellel lasuvat ehitusõigust (loetelu ei ole lõplik). Kinnisvaraarenduse põhimõtetest on välja toodud, et arenguperioodi esimeses pooles keskendutakse relvastuse hoiustamistingimuste loomisele, kuna spetsiifilistest nõuetest tulenevalt on kirjeldatud funktsiooni täitmiseks sobivate ruumide üürimine problemaatiline ja kallis. Nõuetele vastava kinnisvarakeskkonna loomise viivituste kompenseerimiseks jätkatakse ka üüriobjektide kasutamist – eelkõige kuuluvad probleemsete funktsioonide hulka rivisõidukite parklad ning laoruumid. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas KLAK 2030 eesmärkidega. 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+4 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/30. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitseliste ehitiste asukohad. Tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks: − Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. − Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada ka planeerimis- ja ehitustegevus, millega kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, mistahes kõrgusega tuulikuid või muid ehitisi, mis võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ehitustegevuse kavandamisel 3 https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-arengukava-2030 4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering- 2030/ 10 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 piiranguvööndis ja väljaspool piiranguvööndit tuleb arvestada töövõime säilimisega ning kooskõlastamisel tuleb lähtuda õigusaktidest.Piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades, alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest. Lääne-Viru maakonnas asuvad järgmised riigikaitselised ehitised, millel kehtivad järgmised piiranguvööndid : − Tapa linnak – Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit; − Kellavere linnak – Laekvere vallas Kellavere külas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist; − Keskpolügoon Kuusalu vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit harjutusvälja välispiirjoonest. Keskpolügooni ümbritsevat riigimetsa on lubatud kasutada riigikaitseliseks väljaõppeks ka kaugemal kui 2000 m; − Tapa lähiharjutusala – koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit. Perspektiivse laiendusala ja selle piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga; − Rutja lasketiir – Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist; − Viru maleva staap – Rakvere linnas, piiranguvööndi ulatus 300 meetrit kinnisasja välispiirist; − Viru maleva perspektiivne tagalakeskus – Sõmeru vallas Roodevälja külas, piiranguvööndi ulatus kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist. Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ette nähtud, kuid staabi- ja tagalakeskuse asukoht on muutunud (Roodevälja küla asemel Rakvere linnas Sireeni tn 2 kinnistu). 2.4 Rakvere linna üldplaneering5 Planeeringualal kehtib hetkel Rakvere linna üldplaneering, mis on kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010. a määrusega nr 6. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks luua juriidiliselt korrektne dokument Rakvere linna ehitustegevuse ja maakasutuse koordineerimiseks ning reguleerimiseks, et tagada riigikaitseliste maa-alade määramine. Kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu sihtotstarvete kaardi kohaselt on detailplaneeringu ala käsitletav kui sihtotstarbeta maa. Riigikaitsemaadena on nimetatud kaardil käsitletud järgmised kinnistud: F. R. Kreutzwaldi tn 5a (66301:031:0029), Nortsu tee 15 (66301:034:0009), Nortsu tee 13 (66301:034:0008), Nortsu tee 7 (66301:034:0108), Nortsu tee 28 (66301:034:0127), Nortsu tee 26 (66301:034:0125), Nortsu tee 26a (66301:034:0126), Nortsu tee 22 (66301:034:0123), Nortsu tee 20 (66301:034:0122), Nortsu tee 18 (66301:034:0119), Nortsu tee 18a (66301:034:0121), Nortsu tee 14 (66301:034:0115), Lai tn 30 // 32 (66301:001:0052), Pikk tn 15 (66301:022:0001) ja Arkna tee 6 (66301:001:0220). 5 http://w3.rakvere.ee/yldplaneering/ 11 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaani (Joonis 3) kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala üldplaneeringu kohasel perspektiivse elamute ala-, rohe- ja metsaala- ning ärihoonete ala juhtotstarbega alal. Riigikaitsemaad Sireeni tn 2 kinnistule planeeritud ei ole. Joonis 3. Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaan ja kavandatava tegevuse ala. Eelnevat arvesse võttes ei ole planeeringulahendus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Planeeringulahendusega saab teha ettepaneku muuta Rakvere linna üldplaneeringut. 12 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava staabi- ja tagalakeskuse ala Rakvere linnas Sireeni tn 2 maaüksuse (66301:001:0479) u 41 200 m2 suurust ala. Sireeni tn 2 kinnistu on sihtotstarbeta maa 100%. Sireeni tn 2 kinnistu puhul on tegu u 5 m paksuse pinnakattega alaga, kus pinnakate koosneb Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetest ehk moreenist (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalne lubjakivi. Maa-ala koosneb peamiselt looduslikust rohumaast, vähesel määral ka metsamaast (Joonis 4), õuemaast ja muust maast. Joonis 4. Kaldaerofoto kavandatava tegevuse piirkonnast (punane joon – kavandatava tegevuse piirkond) (Allikas: ID4671477_2021-05-16). Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Lähim kaitseala, Rakvere Rahvapark ehk Rakvere mõisa park (KLO1200166), jääb planeeritavast alast u 0,2 km kaugusele kirde suunda. Lähim Natura 2000 loodusala, Mädapea loodusala (RAH0000366), jääb planeeringualast u 4,7 km edela suunda. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste esinemist planeeritaval alal ega kontaktvööndis registreeritud ei ole. Vaadeldava piirkonna põhjavesi on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud. Alal ega kontaktvööndis maardlaid registreeritud ei ole. Sireeni tn 2 kinnistu piirneb Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmebaasi6 andmetel Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_), mille valgala on 31,8 km2. Tobia peakraav (Tobia 6 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 13 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 oja) ei ole avalikult kasutatav veekogu. Tobia peakraavile kehtivad veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m. Tobia peakraav (Tobia oja) kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu. Sireeni tn 2 kinnistu kattub lääne suunas Tobia peakraavile (Tobia ojale) seatud veekaitsevööndiga. Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) suubub põhja suunda jäävasse Soolikaojja (VEE1075300), mis EELIS andmetel on avalikult kasutatav veekogu valgalaga 122,1 km². Soolikoja koondseisund7 on hinnatud 2020. a halvaks. Sireeni tn 2 kinnistul paikneb üks puurkaev (PRK0005816) ja sellele seatud veehaarde sanitaarkaitseala (id 6847073) ning kinnistu kattub puurkaevule PRK0002725 seatud veehaarde sanitaarkaitsealaga (id 6860240) (Joonis 5). Sireeni tn 2 paikneb terves ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001). Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga. Planeeringuala paikneb kinnismälestise kaitsevööndis. Alal puuduvad kultuurimälestised. Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt (Mäeotsa allikas, 663:ALL:001) jääb Sireeni tn 2 kinnistust u 0,6 km kaugusele. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90% Kinnistu keskosa läbib maakaabelliini kaitsevöönd (id 6007161). Samuti paikneb kinnistu ida servas geodeetiline märk (nähtuse id 312). (Joonis 5) Detailplaneeringu ala ei paikne jääkreostusobjektil. Lähim jääkreostusobjekt (Moonaküla põhjaveereostus, JRA0000009) jääb u 650 m kaugusele põhja suunda. 7 https://arcg.is/1TbnbL 14 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Joonis 5. Piirkonnas esinevad kitsendused (kitsenduste andmed: Maa-ameti ruumiandmed seisuga 17.10.2022. a). 15 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 4 Hinnang keskkonnamõjudele 4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale EELIS andmebaasi andmetel on planeeringualale lähim Natura 2000 loodusala Mädapea loodusala (RAH0000366), mis jääb planeeringualast u 4,7 km edela suunda. Mädapea loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ja puiskarjamaad (9070). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke (elupaikade seisundit) ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata. 4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses. Ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusaladelt taimestik ja pinnas. Olemasolevate andmete alusel ei esine alal väärtuslikke kooslusi. Tegevusega ei avaldata seega ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused taimeliigid ja vääriselupaigad, mistõttu mõju neile puudub. Kavandatava tegevuse alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnu- ega loomaliikide esinemist. Eeldatavalt ei ole staabi- ja tagalakeskus oma olemuselt linnustikule ja loomastikule otsest ebasoodsat mõju avaldav objekt. Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub. Arvestades, et tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga, siis olulised elu- ja toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 4.3 Mõju rohevõrgustikule Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Planeeritav ala ei jää kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale. 16 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Antud detailplaneering ei avalda mõju rohevõrgustikule. 4.4 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeringuga soovitakse kaaluda võimalust rajada maa-alale kahte mittestatsionaarset kütusetanklat (diisel a´9000 l mahuga). Seega tuleb ehitustegevuse käigus hoolikalt jälgida, et kavandatava tegevusega ei kaasneks reostusohtu veele ja pinnasele. Kütusemahutite ja tanklate rajamisel tuleb järgida asjakohaste õigusaktide ja ehitusstandardite nõudeid. Planeeringu elluviimine eeldab veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamist. Rakvere linnas on välja ehitatud kogu linna hõlmav vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Kui planeeringuala on võimalik liita kavandatu olemasoleva ühiskanalisatsiooniga, siis ei ole oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel osutub vajaduseks lokaalse veevarustuse ja reoveekäitluslahenduse kasutamine, siis tuleb tagada selle vastavus keskkonnakaitsenõuetele. Kuna detailplaneeringu eskiisi staadiumis ei ole teada, kas kinnistul kavandatakse lokaalset veevõttu või mitte, siis toome siinkohal välja, et Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Kavandatava tegevuse ala külgneb lääne suunas Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_), mistõttu tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohti ei ole soovitatav rajada lähemale kui 10 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Detailplaneeringu algatamise taotlus ei esita sademevee käitluslahendust. Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Planeeritav ala ei kattu maaparandussüsteemiga, küll aga kattub see loodenurgas maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga (11075400100100011M). Kavandatava tegevuse käigus ei mõjutata olemasolevat maarapandussüsteemi eesvoolu 11075400100100011M ega selle toimimist. Kuivõrd kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis tuleb jälgida, et tegevuse realiseerimine ja selle käitamine ei tooks kaasa kõrgendatud põhjavee reostusohtu. Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. 4.5 Jäätmeteke Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama 17 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. 4.6 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga. Põhijuurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud sinist teed ning tagavara juurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud beeži teed. Käesoleva hetkel mõlemad teed plaanitakse alles välja ehitada. Põhijuurdepääsutee plaanitakse ühendada põhja suunas olemasoleva Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavaga (tee nr 6630009) ning ida suunas olemasoleva Linnuse tänavaga (tee nr 6630019). Tagavara juurdepääsutee planeeritakse ühendada lääne suunas olemasoleva Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaanteega nr 5. Keskuse igapäevase tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mürahäiringut. Tavaolukorras on keskuse kasutus analoogne büroopindade kasutusega. Keskuse intensiivsem kasutus esineb õppekogunemistel. Õppekogunemistel (4–5 korda aastas) esineb keskusega seonduvalt tavapäraselt suurem autoliiklus, mis võib piirkonnas põhjustada häiringuid. Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata liiklusskeemi väljatöötamisele. Vältida tuleb tugev ebasoodne mõju linnaliiklusele. Keskuse kasutusega ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni teket. 4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on ebaoluline. Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringualaga piirnevad riigiteed on tolmuvaba kattega. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Keskuse kasutamisega ei ole olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Keskuse territoorium valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. 18 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Keskuse territooriumile kavandatakse sidemast (45 m kõrge). Sidemastid on vajalikud, et KL saaks suhelda muudest sidevahenditest sõltumata. Tegu on raadioside mastiga, mitte radarijaamaga. Sidemast peab vastama elektroonilise side seaduse ja selle alamaktide nõuetele. Sidemaste ei peeta piirkonna jaoks oluliseks kiirgusallikaks, millest võiks tervist kahjustav kiirgus levida elamualadeni. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid. 4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Keskuse ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õli lekete vältimisele. Planeeringualal tuleb lahendada tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha koostööd Päästeametiga. Kütuse hoiustamine. Kuigi DP algatamise taotlus ei näe otseselt ette kütusemahutite paigutamist alale, siis on tellija andmetel analoogsete keskuste rajamisel teistes asukohtades kaalutud alla 10 m³ diiselkütuse mahutite paigaldamist. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud alaga. Seega kütusemahutite kavandamisel tuleb kasutada ettevaatusmeetmeid võimalike lekete vältimiseks. Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust. Lahingumoona ladustamine. Keskusesse kavandatavatesse ehitistesse plaanitakse ladustada ka lahingumoona. KSH eelhinnangu tellija andmetel on siinkohal vajalik täpsustada, et planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Planeeringualale kavandatud STK on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt ja seetõttu hoiustatakse territooriumil vaid KL isikkooseisu käsitulirelvades kasutatav lahingumoon, mis on piirkondliku maleva allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekuse (malevlaste väljaõpe) tagamiseks vajalik. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse. Lahingumoon ladustatakse detailplaneeringus käsitletud maa-alale kavandatavatesse ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest. Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse (kilogrammides) piirmäärasid, millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse 19 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid. 4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Detailplaneeringu ala on käesoleval hetkel kasutuses 65% ulatuses loodusliku rohumaana, 31% ulatuses muu maana ja 4% ulatuses metsamaana. Tegu ei ole aktiivselt kasutatava maaga. Seega ei ole oodata, et ala kasutuse muutus staabi- ja tagalakeskusena vähendaks oluliselt teisi sotsiaalmajanduslikult olulisi kasutusviise. Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb riigi iseseisva kaitsevõime arendamises ja sellega suureneb suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise. KLAK 2030 kohaselt plaanitakse tegevusi nii sõjaliseks kaitseks ettevalmistumiseks kui ka mitmeid mittesõjalisi tegevusi. Plaanitud on arendada välja meetmete kogum kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja noorte võimetekohase kehalise arengu toetamiseks. Nimetatud toetab KL liikmeskonna panustamist harrastus- ja veteransporti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Kaitseliidu liikmed abistavad vajadusel teisi ametkondi varustuse ja isikkoosseisuga. Kaitseliitlasi ja selle allorganisatsioonide liikmeid on näiteks rakendatud vajadusel Eesti erinevates piiripunktides ja suuremates transpordisõlmedes, Terviseameti kõnekeskuses ja häirekeskuse infotelefonidel. Välja on töötatud juhised elanikkonnale kriisiolukordades käitumiseks. KL on abistanud kadunud inimeste otsinguid ja metsatulekahjude kustutamist. Eelnevat arvesse võttes aitab kaasaegse STK rajamine kaasa ühiskonna turvalisemaks muutmisele, seega mõju tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale on positiivne. 4.10 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri8 järgi detailplaneeringualal ja selle naabruses kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata. 4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu on vanemate hoonete asemel tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne. Kui võtta analoogina näiteks KL STK hoone Kuressaares, Kalevi põik 5, siis nimetatud hoone energiamärgis on B. Kui kasutusele võetakse tänapäevased ehitusstandardid, küttelahendused ja ventilatsioon, siis võib eeldada, et oma tegevusega võrreldes praegustes asukohtades, kasutab uus STK samade tegevuste koondamisel ühte hoonesse oluliselt vähem elektrienergiat. Keskuse rajamise mõju kasutusaegsele energiatõhususele on seega positiivne. Suure parkla ja seda ümbritsevate hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta ala mikroklimaatilisi tingimusi. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare9 efektiga, kus 8 https://register.muinas.ee 9 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala. 20 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud vaid suuremates Eesti linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere). Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega10 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel. Metsaalad ja veekogud aitavad näiteks ümbritsevate alade temperatuurikõikumisi vähendada, seega kõrghaljastuse planeerimine aitab kuumalainete korral tekkivaid kiirgustemperatuure madalamana hoida. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole. 4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. Lähipiirkonnas pole teada arendusi, mis võiksid põhjustada olulist koosmõju. 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared 21 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 5 Järeldused KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral; 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. 22 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks tuleb ehitusaegne liiklus korraldada planeeringuala loodeosa ligipääsutee kaudu – vältida ehitussõidukite transporti Kopramäe tänava äärsete elamualade vahelt. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale) (VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m; − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. 23 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 3.11.2022 Kasutatud allikad Allikmaterjalid Riigikaitse arengukava 2017-2026 Kaitseliidu arengukava 2030 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ Rakvere linna üldplaneering Andmebaasid EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee 24
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →