Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Sireeni
tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru
maleva staabi- ja tagalakeskuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Tallinn 2022
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Nimetus: Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava
Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Kaitseliit
Reg nr 74000725
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 8, 10130
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 600 7740
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH0153).
Töö versioon: 3.11.2022
2
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Sisukord
Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5
2 Seotus strateegiliste dokumentidega....................................................................................... 9
2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .................................................................................... 9
2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 ........................................................................................... 10
2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 10
2.4 Rakvere linna üldplaneering ........................................................................................... 11
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 13
4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 16
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 16
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 16
4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 16
4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 17
4.5 Jäätmeteke...................................................................................................................... 17
4.6 Müra ja vibratsioon......................................................................................................... 18
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 18
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 19
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale................................... 20
4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 20
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ............................................ 20
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 21
5 Järeldused............................................................................................................................... 22
Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 24
3
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas
LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Kaitseliidu (edaspidi KL) tellimusel 2022. aasta oktoobris. Töö
teostasid keskkonnakonsultandid Piret Toonpere (KMH0153) ja Heli Aun.
KSH Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde
eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
Staabi- ja tagalakeskuse (edaspidi STK või keskus) rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu korral. Käsiteltava detailplaneeringu puhul on tegu üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga, seega on KSH vajaduse kaalumine ehk eelhinnangu koostamine
vajalik.
Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH
algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik
omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Rakvere Linnavalituse poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest
teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta.
Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.
Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte
ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise
ja positiivsete mõjude võimendamise osas.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
4
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. Detailplaneeringu
eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava STK keskuse ala Rakvere linnas paiknevat Sireeni
tn 2 maaüksust (kü 66301:001:0479). Sireeni tn 2 kinnistu pindala on 62 789 m2, kavandatav
tegevus hõlmab sellest u 41 200 m2 (sh hoonete alune pind u 8000 m2).
Joonis 1. Planeeritava ala asukoht, perspektiivne hoonete ja parkla paigutus alal. Allikas:
Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiisjoonis, Kaitseliidu peastaap.
5
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Tuginedes ETAK1 andmetele seisuga 13.10.2022. a, siis paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja- ja
ida suunas kõrval- ja tootmishooned ning elu- või ühiskondlikud hooned (Joonis 2). Kehtiva
Rakvere linna üldplaneeringu järgi on kinnistu määratud perspektiivseks elamute alaks,
ärihoonete alaks ning rohe- ja metsaalaks (Joonis 3). Üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt
jäävad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunda ärihoonete alad ja ühiskondlike ehitiste ala, ida suunda
jäävad ärihoonete ala ning rohe- ja metsaala, kirde suunda jääb valdavalt väikeelamute ala (Joonis
3).
Maa-ameti maainfo kaardirakenduse kohaselt paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunas
ärimaa-, transpordimaa- ja ühiskondike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistud ning ida suunas
transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.
Joonis 2. Kavandatava tegevusega seotud kinnistu ja selle paiknemine ümbritsevate hoonete suhtes
(Hoonete ETAK andmed seisuga 13.10.2022. a).
1
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-
p609.html
6
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule
kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Kaitseliit taotleb
detailplaneeringuga nimetatud kinnisasjale ehitusõigust Kaitseliidu Kirde
maakaitseringkonna/Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks.
Staabi- ja tagalakeskus on Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt, mille maa-
alale kavandatud ehitised püstitatakse selleks, et võimaldada Kaitseliidule pandud riigikaitseliste
ülesannete ja eesmärkide (sh Kaitseväe juhataja kavatsust maakaitse edendamiseks) täitmist
tänapäevases töökeskkonnas.
Kompleksi kavandatakse kaasaegsetele standarditele vastavad administratiiv- ja tööpinnad:
kontoriruumid, õppeklassid, laoruumid, tehnika remonditöökoda, majutusruumid, relvaruumid
ning võimalik, et ka siselasketiir.
Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks
vajalikud ruumid. Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja
sõidukite pesuplats (korraga kuni kahele sõidukile). Lisaks soovitakse detailplaneeringuga
(kaaluda) maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla (diisel, a´ 9000 l mahuga), laskemoona
punkrite ja raadioside masti (max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi.
Algatatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Rakvere linna kehtivat üldplaneeringut.
Maa-ala tuleb jaotada vähemalt kaheks krundiks. Staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks vajalikust
krundist tuleb eraldada PPA kasutatav teenistuskoerte treeninguplats, moodustades sellest
omaette krundi.
Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks taotletava ehitusõiguse põhinäitajad on järgmised:
− krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone ja rajatiste maa RT;
− katastri sihtotstarve: riigikaitsemaa R;
− ehitiste kasutamise otstarve: kaitseväe hooned ja rajatised, riigikaitse ehitised;
− taotletavate ehitiste arv krundil: kuni 6;
− hoonete suurim kõrgus: kuni 15 m;
− hoonete suurim sügavus: kuni 3 m;
− hoonete korruselisus: kuni 3;
− olulise avaliku huviga rajatiste arv: 1 (sidemast);
− olulise avaliku huviga rajatise suurim kõrgus: kuni 45 m;
− (rivi)sõidukite parkla pind: kuni 12 000 m²;
− rajatavate hoonete alune pind: kuni 8000 m²;
Olemasolevad hooned maa-alal puuduvad. Alale ei kavandata elupindasid. Parkimiskohad
kavandatakse normatiivselt, arvestades kavandatava hoonestuse kasutamise sihtotstarvet.
Kavandatav Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskus on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik
riigikaitseline administratiivobjekt. Planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega
laskemoona ladu. Staabi- ja tagalakeskuse territooriumil, selleks, et tagada Kaitseliidu
piirkondlikele allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekus (malevlaste ja
maakaitsesse kaasatud isikute väljaõpe), hoiustatakse territooriumil isikkooseisu väljaõppeks
kasutatav lahingumoon. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat
plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes
pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse.
7
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Isikkooseisu väljaõppeks kasutatav lahingumoon ladustatakse maa-alale kavandatavatesse
ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020
käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise
laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud
nõuetest.
Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe
nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona
hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse piirmäärasid, millega on tagatud
ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava
lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes
lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes
kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse tagamiseks rangelt
reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara.
8
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
2 Seotus strateegiliste dokumentidega
2.1 Riigikaitse arengukava 2017-20262
Vabariigi Valitsus kiitis 29.06.2017 heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ (edaspidi ka RKAK
2017-26), mis vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele
riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Nimetatud arengukava on riigi strateegiline
poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja
pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet,
suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna
sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale.
Eesmärgi saavutamiseks viiakse arengukava elluviimise ajal ellu järgmised arendustegevused:
− Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada
strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet
kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate
suutlikkust tarnete katkestuste korral. Samuti töötatakse välja elanikkonnakaitse
kontseptsioon ja viiakse ellu elanike kaitseks vajalikke tegevusi.
− Rahvusvahelise tegevuse kindlustamiseks arendatakse ja luuakse vajalikud tingimused, et
ennetada kriise, vähendada pingeid ning kiiresti suhelda Eesti liitlastega ja vajaduse korral
rakendada kollektiivkaitset või kriisiohje meetmeid.
− Strateegilise kommunikatsiooniga tagatakse Eesti julgeolekupoliitikale Eesti ühiskonna ja
võtmeliitlaste toetus. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tuvastada ja paljastada
vaenulikku valeinfot, parandada riigi valmisolekut inforünnakute tõrjumiseks ja paremini
teadvustada ühiskonnas julgeolekualast olukorda.
− Sisejulgeoleku tugevdamiseks arendatakse eriüksuste ja kiirreageerijate
tegutsemisvõimet, suurendatakse üksuste relvastuse tulejõudu, uuendatakse
isikukaitsevarustust, tugevdatakse vastuluuret ja piirivalvamist, parandatakse
sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning üldist
vastupanuvõimet kriisideks.
− Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa,
mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning
tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Samuti korraldatakse
lisaõppekogunemisi.
− Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et
suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse
läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja
kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset.
Arvestades RKAK üldistusastet, siis planeeringuga kavandatavat tegevust RKAK ei käsitle.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on põhimõtteliselt kooskõlas RKAK 2017-26
eesmärkidega.
2
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf
9
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 3
Kaitseliidu arengukava 2030 (edaspidi ka KLAK 2030) on kinnitatud 30.10.2017 Kaitseliidu
Peastaabi poolt. Arengukava koostamis aluseks on olnud, et arengukava on kooskõlas
RKAK 2017-26 põhimõtete ja eesmärkidega.
KLAK 2030 peaeesmärk:
− Aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud
selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimaldajad ja võimendajad) ja millest tekib liitmõju ning
mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada
laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses.
Ülal esitatud peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu:
1) KL baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud,
2) KL roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma,
3) Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud,
4) KL struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega,
5) KL peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud.
Taristu valdkonna eesmärkidest on välja toodud, et Kaitseliidu uusehituste rajamise ja põhjalike
rekonstrueerimiste optimaalne tempo üks staabi- ja tagalakeskus kahe aasta jooksul.
Ehitusjärjekorra seadmisel võetakse arvesse püstitatud ülesandeid, olemasoleva taristu
seisukorda, võimalusi kasutada lähemate KLi ja/või KV üksuste olemasolevat taristut,
liikmeskonna kasvupotentsiaali, arenduseks sobiva kinnisasja seisukorda ja sellel lasuvat
ehitusõigust (loetelu ei ole lõplik).
Kinnisvaraarenduse põhimõtetest on välja toodud, et arenguperioodi esimeses pooles
keskendutakse relvastuse hoiustamistingimuste loomisele, kuna spetsiifilistest nõuetest
tulenevalt on kirjeldatud funktsiooni täitmiseks sobivate ruumide üürimine problemaatiline ja
kallis. Nõuetele vastava kinnisvarakeskkonna loomise viivituste kompenseerimiseks jätkatakse ka
üüriobjektide kasutamist – eelkõige kuuluvad probleemsete funktsioonide hulka rivisõidukite
parklad ning laoruumid.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas KLAK 2030 eesmärkidega.
2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+4
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019. a
käskkirjaga nr 1.1-4/30. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitseliste ehitiste asukohad.
Tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks:
− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse
jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel
ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised.
− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada ka planeerimis- ja ehitustegevus, millega
kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, mistahes kõrgusega tuulikuid või muid ehitisi,
mis võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ehitustegevuse kavandamisel
3
https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-arengukava-2030
4
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-
2030/
10
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
piiranguvööndis ja väljaspool piiranguvööndit tuleb arvestada töövõime säilimisega ning
kooskõlastamisel tuleb lähtuda õigusaktidest.Piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades,
alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta
riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja
välispiirjoonest.
Lääne-Viru maakonnas asuvad järgmised riigikaitselised ehitised, millel kehtivad järgmised
piiranguvööndid :
− Tapa linnak – Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit;
− Kellavere linnak – Laekvere vallas Kellavere külas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit
kinnisasja välispiirist;
− Keskpolügoon Kuusalu vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit harjutusvälja
välispiirjoonest. Keskpolügooni ümbritsevat riigimetsa on lubatud kasutada
riigikaitseliseks väljaõppeks ka kaugemal kui 2000 m;
− Tapa lähiharjutusala – koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades
Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit. Perspektiivse laiendusala ja selle
piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga;
− Rutja lasketiir – Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist;
− Viru maleva staap – Rakvere linnas, piiranguvööndi ulatus 300 meetrit kinnisasja
välispiirist;
− Viru maleva perspektiivne tagalakeskus – Sõmeru vallas Roodevälja külas,
piiranguvööndi ulatus kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist.
Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös
omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega kaasnevaid
negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ette nähtud, kuid staabi-
ja tagalakeskuse asukoht on muutunud (Roodevälja küla asemel Rakvere linnas Sireeni tn 2
kinnistu).
2.4 Rakvere linna üldplaneering5
Planeeringualal kehtib hetkel Rakvere linna üldplaneering, mis on kehtestatud Rakvere
Linnavolikogu 17.02.2010. a määrusega nr 6.
Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks luua
juriidiliselt korrektne dokument Rakvere linna ehitustegevuse ja maakasutuse koordineerimiseks
ning reguleerimiseks, et tagada riigikaitseliste maa-alade määramine.
Kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu sihtotstarvete kaardi kohaselt on detailplaneeringu ala
käsitletav kui sihtotstarbeta maa. Riigikaitsemaadena on nimetatud kaardil käsitletud järgmised
kinnistud: F. R. Kreutzwaldi tn 5a (66301:031:0029), Nortsu tee 15 (66301:034:0009), Nortsu
tee 13 (66301:034:0008), Nortsu tee 7 (66301:034:0108), Nortsu tee 28 (66301:034:0127), Nortsu
tee 26 (66301:034:0125), Nortsu tee 26a (66301:034:0126), Nortsu tee 22 (66301:034:0123),
Nortsu tee 20 (66301:034:0122), Nortsu tee 18 (66301:034:0119), Nortsu tee 18a
(66301:034:0121), Nortsu tee 14 (66301:034:0115), Lai tn 30 // 32 (66301:001:0052), Pikk tn 15
(66301:022:0001) ja Arkna tee 6 (66301:001:0220).
5
http://w3.rakvere.ee/yldplaneering/
11
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaani (Joonis 3) kohaselt paikneb kavandatava
tegevuse ala üldplaneeringu kohasel perspektiivse elamute ala-, rohe- ja metsaala- ning
ärihoonete ala juhtotstarbega alal. Riigikaitsemaad Sireeni tn 2 kinnistule planeeritud ei ole.
Joonis 3. Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaan ja kavandatava tegevuse ala.
Eelnevat arvesse võttes ei ole planeeringulahendus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeringulahendusega saab teha ettepaneku muuta Rakvere linna üldplaneeringut.
12
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava staabi- ja tagalakeskuse ala
Rakvere linnas Sireeni tn 2 maaüksuse (66301:001:0479) u 41 200 m2 suurust ala. Sireeni tn 2
kinnistu on sihtotstarbeta maa 100%.
Sireeni tn 2 kinnistu puhul on tegu u 5 m paksuse pinnakattega alaga, kus pinnakate koosneb Järva
kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetest ehk moreenist (saviliiv ja liivsavi, veerised ja
munakad). Aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja
mikrokristalne lubjakivi. Maa-ala koosneb peamiselt looduslikust rohumaast, vähesel määral ka
metsamaast (Joonis 4), õuemaast ja muust maast.
Joonis 4. Kaldaerofoto kavandatava tegevuse piirkonnast (punane joon – kavandatava tegevuse
piirkond) (Allikas: ID4671477_2021-05-16).
Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Lähim kaitseala, Rakvere Rahvapark ehk
Rakvere mõisa park (KLO1200166), jääb planeeritavast alast u 0,2 km kaugusele kirde suunda.
Lähim Natura 2000 loodusala, Mädapea loodusala (RAH0000366), jääb planeeringualast u 4,7 km
edela suunda.
Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste esinemist planeeritaval alal ega
kontaktvööndis registreeritud ei ole.
Vaadeldava piirkonna põhjavesi on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt
kaitstud. Alal ega kontaktvööndis maardlaid registreeritud ei ole.
Sireeni tn 2 kinnistu piirneb Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmebaasi6 andmetel
Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_), mille valgala on 31,8 km2. Tobia peakraav (Tobia
6
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
13
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
oja) ei ole avalikult kasutatav veekogu. Tobia peakraavile kehtivad veeseaduse §-st 118 tulenev
veekaitsevöönd 10 m. Tobia peakraav (Tobia oja) kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korras
hoitavate ühiseesvoolude loetellu. Sireeni tn 2 kinnistu kattub lääne suunas Tobia peakraavile
(Tobia ojale) seatud veekaitsevööndiga.
Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) suubub põhja suunda jäävasse Soolikaojja (VEE1075300), mis
EELIS andmetel on avalikult kasutatav veekogu valgalaga 122,1 km². Soolikoja koondseisund7 on
hinnatud 2020. a halvaks.
Sireeni tn 2 kinnistul paikneb üks puurkaev (PRK0005816) ja sellele seatud veehaarde
sanitaarkaitseala (id 6847073) ning kinnistu kattub puurkaevule PRK0002725 seatud veehaarde
sanitaarkaitsealaga (id 6860240) (Joonis 5).
Sireeni tn 2 paikneb terves ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal
(LTA1000001).
Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga.
Planeeringuala paikneb kinnismälestise kaitsevööndis. Alal puuduvad kultuurimälestised.
Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne pärandkultuuriobjekte. Lähim
pärandkultuuriobjekt (Mäeotsa allikas, 663:ALL:001) jääb Sireeni tn 2 kinnistust u 0,6 km
kaugusele. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%
Kinnistu keskosa läbib maakaabelliini kaitsevöönd (id 6007161). Samuti paikneb kinnistu ida
servas geodeetiline märk (nähtuse id 312). (Joonis 5)
Detailplaneeringu ala ei paikne jääkreostusobjektil. Lähim jääkreostusobjekt (Moonaküla
põhjaveereostus, JRA0000009) jääb u 650 m kaugusele põhja suunda.
7
https://arcg.is/1TbnbL
14
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Joonis 5. Piirkonnas esinevad kitsendused (kitsenduste andmed: Maa-ameti ruumiandmed seisuga
17.10.2022. a).
15
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
4 Hinnang keskkonnamõjudele
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale
EELIS andmebaasi andmetel on planeeringualale lähim Natura 2000 loodusala Mädapea loodusala
(RAH0000366), mis jääb planeeringualast u 4,7 km edela suunda.
Mädapea loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad
(*9020) ja puiskarjamaad (9070).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav
tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke (elupaikade seisundit) ebasoodsalt. Välistatud on
ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura
eelhindamist ei teostata.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja
loodusobjektidele
Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne
planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses.
Ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusaladelt taimestik ja pinnas. Olemasolevate
andmete alusel ei esine alal väärtuslikke kooslusi. Tegevusega ei avaldata seega ebasoodsat mõju
bioloogilisele mitmekesisusele.
Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused taimeliigid ja vääriselupaigad,
mistõttu mõju neile puudub.
Kavandatava tegevuse alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnu- ega
loomaliikide esinemist. Eeldatavalt ei ole staabi- ja tagalakeskus oma olemuselt linnustikule ja
loomastikule otsest ebasoodsat mõju avaldav objekt.
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub.
Arvestades, et tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga, siis olulised elu- ja
toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele
mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.
4.3 Mõju rohevõrgustikule
Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav
süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti
loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi
elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid
ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata
tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju
elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem
massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.
Planeeritav ala ei jää kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva Rakvere linna
üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale.
16
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Antud detailplaneering ei avalda mõju rohevõrgustikule.
4.4 Vee ja pinnase saastatus
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud
keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud kavandatavale tegevusele.
Planeeringuga soovitakse kaaluda võimalust rajada maa-alale kahte mittestatsionaarset
kütusetanklat (diisel a´9000 l mahuga). Seega tuleb ehitustegevuse käigus hoolikalt jälgida, et
kavandatava tegevusega ei kaasneks reostusohtu veele ja pinnasele. Kütusemahutite ja tanklate
rajamisel tuleb järgida asjakohaste õigusaktide ja ehitusstandardite nõudeid.
Planeeringu elluviimine eeldab veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamist. Rakvere linnas on
välja ehitatud kogu linna hõlmav vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Kui planeeringuala on võimalik
liita kavandatu olemasoleva ühiskanalisatsiooniga, siis ei ole oodata olulist negatiivset mõju
veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel osutub vajaduseks lokaalse
veevarustuse ja reoveekäitluslahenduse kasutamine, siis tuleb tagada selle vastavus
keskkonnakaitsenõuetele.
Kuna detailplaneeringu eskiisi staadiumis ei ole teada, kas kinnistul kavandatakse lokaalset
veevõttu või mitte, siis toome siinkohal välja, et Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa
kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas.
Kavandatava tegevuse ala külgneb lääne suunas Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_),
mistõttu tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse
hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohti ei ole soovitatav rajada lähemale kui 10 meetrit
veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine pinna- ja põhjavette. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või
pinnasesse.
Detailplaneeringu algatamise taotlus ei esita sademevee käitluslahendust. Kuna kavandatavad
kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega
aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist
õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada
keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Planeeritav ala ei kattu maaparandussüsteemiga, küll aga kattub see loodenurgas
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga (11075400100100011M). Kavandatava tegevuse
käigus ei mõjutata olemasolevat maarapandussüsteemi eesvoolu 11075400100100011M ega
selle toimimist.
Kuivõrd kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis tuleb jälgida, et
tegevuse realiseerimine ja selle käitamine ei tooks kaasa kõrgendatud põhjavee reostusohtu.
Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt
mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
4.5 Jäätmeteke
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
17
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale
isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
4.6 Müra ja vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see
mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a
hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse
ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid
nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas
korras ning vajadusel varustada summutiga.
Põhijuurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud sinist teed ning tagavara
juurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud beeži teed. Käesoleva hetkel
mõlemad teed plaanitakse alles välja ehitada. Põhijuurdepääsutee plaanitakse ühendada põhja
suunas olemasoleva Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavaga (tee nr 6630009) ning ida suunas
olemasoleva Linnuse tänavaga (tee nr 6630019). Tagavara juurdepääsutee planeeritakse
ühendada lääne suunas olemasoleva Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaanteega nr 5.
Keskuse igapäevase tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mürahäiringut. Tavaolukorras on
keskuse kasutus analoogne büroopindade kasutusega. Keskuse intensiivsem kasutus esineb
õppekogunemistel. Õppekogunemistel (4–5 korda aastas) esineb keskusega seonduvalt
tavapäraselt suurem autoliiklus, mis võib piirkonnas põhjustada häiringuid. Arvestades, et
õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu
koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata liiklusskeemi väljatöötamisele. Vältida tuleb tugev
ebasoodne mõju linnaliiklusele.
Keskuse kasutusega ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni teket.
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii
positiivne kui negatiivne) on ebaoluline.
Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.
Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise
abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete
perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringualaga piirnevad riigiteed on
tolmuvaba kattega.
Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.
Keskuse kasutamisega ei ole olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Keskuse territoorium
valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise
valgusreostuse teket.
18
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Keskuse territooriumile kavandatakse sidemast (45 m kõrge). Sidemastid on vajalikud, et KL saaks
suhelda muudest sidevahenditest sõltumata. Tegu on raadioside mastiga, mitte radarijaamaga.
Sidemast peab vastama elektroonilise side seaduse ja selle alamaktide nõuetele. Sidemaste ei
peeta piirkonna jaoks oluliseks kiirgusallikaks, millest võiks tervist kahjustav kiirgus levida
elamualadeni.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Keskuse ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis tuleb
kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule
kütuse/õli lekete vältimisele.
Planeeringualal tuleb lahendada tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha
koostööd Päästeametiga.
Kütuse hoiustamine. Kuigi DP algatamise taotlus ei näe otseselt ette kütusemahutite paigutamist
alale, siis on tellija andmetel analoogsete keskuste rajamisel teistes asukohtades kaalutud alla
10 m³ diiselkütuse mahutite paigaldamist. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel,
ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et
tegu on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud alaga. Seega
kütusemahutite kavandamisel tuleb kasutada ettevaatusmeetmeid võimalike lekete vältimiseks.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit.
Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti
kogumahust.
Lahingumoona ladustamine. Keskusesse kavandatavatesse ehitistesse plaanitakse ladustada ka
lahingumoona. KSH eelhinnangu tellija andmetel on siinkohal vajalik täpsustada, et
planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Planeeringualale
kavandatud STK on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt ja
seetõttu hoiustatakse territooriumil vaid KL isikkooseisu käsitulirelvades kasutatav lahingumoon,
mis on piirkondliku maleva allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekuse
(malevlaste väljaõpe) tagamiseks vajalik. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral
laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju
piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse.
Lahingumoon ladustatakse detailplaneeringus käsitletud maa-alale kavandatavatesse ehitistesse,
juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja
lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236
„Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja
lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest.
Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe
nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona
hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse (kilogrammides) piirmäärasid,
millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral
nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale
lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega
planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse
19
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste
tervist ega vara.
Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordasid.
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu ala on käesoleval hetkel kasutuses 65% ulatuses loodusliku rohumaana, 31%
ulatuses muu maana ja 4% ulatuses metsamaana. Tegu ei ole aktiivselt kasutatava maaga. Seega
ei ole oodata, et ala kasutuse muutus staabi- ja tagalakeskusena vähendaks oluliselt teisi
sotsiaalmajanduslikult olulisi kasutusviise.
Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb riigi iseseisva kaitsevõime
arendamises ja sellega suureneb suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise. KLAK 2030 kohaselt
plaanitakse tegevusi nii sõjaliseks kaitseks ettevalmistumiseks kui ka mitmeid mittesõjalisi
tegevusi. Plaanitud on arendada välja meetmete kogum kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja noorte
võimetekohase kehalise arengu toetamiseks. Nimetatud toetab KL liikmeskonna panustamist
harrastus- ja veteransporti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Kaitseliidu liikmed abistavad
vajadusel teisi ametkondi varustuse ja isikkoosseisuga. Kaitseliitlasi ja selle allorganisatsioonide
liikmeid on näiteks rakendatud vajadusel Eesti erinevates piiripunktides ja suuremates
transpordisõlmedes, Terviseameti kõnekeskuses ja häirekeskuse infotelefonidel. Välja on
töötatud juhised elanikkonnale kriisiolukordades käitumiseks. KL on abistanud kadunud inimeste
otsinguid ja metsatulekahjude kustutamist.
Eelnevat arvesse võttes aitab kaasaegse STK rajamine kaasa ühiskonna turvalisemaks
muutmisele, seega mõju tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale on positiivne.
4.10 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri8 järgi detailplaneeringualal ja selle naabruses
kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu
elluviimisel ei avaldata.
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise
vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu
on vanemate hoonete asemel tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning
kliimale positiivne. Kui võtta analoogina näiteks KL STK hoone Kuressaares, Kalevi põik 5, siis
nimetatud hoone energiamärgis on B. Kui kasutusele võetakse tänapäevased ehitusstandardid,
küttelahendused ja ventilatsioon, siis võib eeldada, et oma tegevusega võrreldes praegustes
asukohtades, kasutab uus STK samade tegevuste koondamisel ühte hoonesse oluliselt vähem
elektrienergiat. Keskuse rajamise mõju kasutusaegsele energiatõhususele on seega positiivne.
Suure parkla ja seda ümbritsevate hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta ala
mikroklimaatilisi tingimusi. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete
võimendumist eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare9 efektiga, kus
8
https://register.muinas.ee
9
Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala.
20
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema
osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast
piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud vaid suuremates Eesti linnades
(Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere). Uuritud aladel soojussaartena välja
joonistunud piirkondadega10 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel.
Metsaalad ja veekogud aitavad näiteks ümbritsevate alade temperatuurikõikumisi vähendada,
seega kõrghaljastuse planeerimine aitab kuumalainete korral tekkivaid kiirgustemperatuure
madalamana hoida. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti
vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb
liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu
(päikesepaneelid, haljaskatused vms).
Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. Lähipiirkonnas pole teada arendusi, mis
võiksid põhjustada olulist koosmõju.
10
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared
21
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
5 Järeldused
KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist
detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike
ei esine;
3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole
rohevõrgustiku alaga;
4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav
tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;
6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete
esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb
eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb
vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele;
8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on
tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid.
Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete
kasutuselevõtul;
10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada
korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral;
12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal
levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete
rakendamine;
13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud
asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju;
14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise
vajadust.
22
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju.
Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:
− Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15.
märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu
põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.
− Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik
vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol
ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui
ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
− Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks tuleb ehitusaegne liiklus korraldada
planeeringuala loodeosa ligipääsutee kaudu – vältida ehitussõidukite transporti
Kopramäe tänava äärsete elamualade vahelt.
− Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis
tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse
suunamist läbi väikeelamualade.
− Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti
vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad
tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid
katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
− Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja
03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440
„NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu
AASTP-1“ sätestatud nõuetest.
− Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale)
(VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd
10 m;
− Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste
ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist
või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi)
tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
23
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Kasutatud allikad
Allikmaterjalid
Riigikaitse arengukava 2017-2026
Kaitseliidu arengukava 2030
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Rakvere linna üldplaneering
Andmebaasid
EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-
andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
24
RAKVERE LINNAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Rakveres 09 .0 1 .202 3 nr Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ esitamine. ETTEKANDJA: Kert Karus, abilinnapea. OTSUSTATI: esitada Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „ Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine “. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Varek (allkirjastatud digitaalselt) Istungi juhataja Marika Villup Protokollija Eelnõu 28.08. 20 22 RAKVERE LINNAVOLIKOGU O T S U S Rakveres, 18.01 . 20 2 3 nr Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine 1. Rakvere linnas, loode poolses osas Sireeni tn 2 (kat tunnus 66301:001:0479 ) , kinnistul kavandatava tegevuse eesmärgiks on kinnistu jagamine ja anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. . Ühtlasi määratakse DP-s üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid . Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja sõidukite pesuplats . Lisaks soovitakse detailplaneeringuga kaaluda maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla , laskemoona punkrite ja raadioside masti ( max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi . D etailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala osaliselt ärihoonete alal ja valdavalt perspektiivsete elamute alal, kus on üldplaneeringuga määratud planeeritava elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet kaitseväe hoone ja rajatiste maaks. 2. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustajaks, korraldajaks ja detailplaneeringu kehtestajaks on Rakvere linnavolikogu, asukohaga Lai tn 20, 44306 Rakvere linn. Antud d etailplaneering on planeerimisseaduse § 142 tähenduses üldplaneeringut muutev detailplaneering. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb sellisel juhul anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ , millega on võimalik tutvuda Rakvere Linnavalitsuse kodulehel . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu hindamistulemusena leitakse järgmist: Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. . Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral; 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale) (VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m; − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Kokku on kavandatava detailplaneeringu ala pindala u 65 350 m ² , mille hulka kuuluvad ka alal olemasolevad või rajatavad juurdepääsuteed. Planeeritavale alale ega lähiümbrusesse ei jää peale Tobia peakraavi looduskaitsealasid, k aitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Kavandataval tegevusel ei ole otsest mõju inimese heaolule, sotsiaalsele keskkonnale ega kultuuripärandile. Suurimaks mõjuteguriks inimeste heaolule on häiringud suurenenud mürataseme tõttu ehituse ajal. Mürateke tuleks minimeerida töökorralduslike vahenditega. Detai l planeeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-le 12. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. Selge on, et kavandatav tegevus ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. D etailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ning ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud künnisvõimsusi. Kokkuvõtvalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning madala intensiivsusega. Võimalike keskkonnamõjude ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed, mida tuleb rakendada. Rakvere linnavolikogu nõustub detailplaneeringu eelhinnangu s toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole detailplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindami ne vajalik . Eespool toodust lähtudes ning võttes aluseks k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 33 lg 2 p 3 ja § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja Rakvere linnavolikogu 21. juuni 2017 määruse nr 9 „ Ehitustegevuse ja planeerimisalase tegevuse korraldamine “ § 5 lg 1 p 1, Rakvere linnavolikogu o t s u s t a b : 1. Mitte algatada Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilist hindamist. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda peale nimetatud otsuse jõustumist Rakvere Linnavalitsuse kodulehel, Ametlikes Teadaannetes ja Riigi Teatajas. 2. Otsus jõustub ……… . 20 2 3 a. 3. Isikul, kelle õigusi otsu sega või haldusmenetluse käigus rikuti, on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere l innav olikogule , asukohaga Rakvere Lai tn 20, 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel.
Keskkonnaamet 13.12.2022 nr 5-2/97-4
[email protected]
Seisukoha küsimine
Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 6,
esitame teile seisukoha võtmiseks Sireeni tn 2 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja analüüsi keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu andmiseks..
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Erkki Leek
Planeerimisspetsialist
Lisad: keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
[email protected] +3225828
Lai 20 Telefon (+372) 322 5870 Registrikood 75025064
44308 Rakvere Faks (+372) 322 5871 a/k EE 8610 10 502003419005
e-post
[email protected] AS SEB Pank
RAKVERE LINNAVALITSUSE ISTUNGI PROTOKOLL Rakveres 09 .0 1 .202 3 nr Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ esitamine. ETTEKANDJA: Kert Karus, abilinnapea. OTSUSTATI: esitada Rakvere linnavolikogule otsuse eelnõu „ Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine “. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Varek (allkirjastatud digitaalselt) Istungi juhataja Marika Villup Protokollija Eelnõu 28.08. 20 22 RAKVERE LINNAVOLIKOGU O T S U S Rakveres, 18.01 . 20 2 3 nr Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilise hindamise algatam ata jätmine 1. Rakvere linnas, loode poolses osas Sireeni tn 2 (kat tunnus 66301:001:0479 ) , kinnistul kavandatava tegevuse eesmärgiks on kinnistu jagamine ja anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. . Ühtlasi määratakse DP-s üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks vajalikud ruumid . Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja sõidukite pesuplats . Lisaks soovitakse detailplaneeringuga kaaluda maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla , laskemoona punkrite ja raadioside masti ( max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi . D etailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt paikneb detailplaneeringuala osaliselt ärihoonete alal ja valdavalt perspektiivsete elamute alal, kus on üldplaneeringuga määratud planeeritava elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet kaitseväe hoone ja rajatiste maaks. 2. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustajaks, korraldajaks ja detailplaneeringu kehtestajaks on Rakvere linnavolikogu, asukohaga Lai tn 20, 44306 Rakvere linn. Antud d etailplaneering on planeerimisseaduse § 142 tähenduses üldplaneeringut muutev detailplaneering. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb sellisel juhul anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ , millega on võimalik tutvuda Rakvere Linnavalitsuse kodulehel . Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu hindamistulemusena leitakse järgmist: Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. . Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine; 3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole rohevõrgustiku alaga; 4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist; 5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta; 6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid. Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete kasutuselevõtul; 10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral; 12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine; 13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju; 14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust. KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju. Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised: − Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu põhjustamist ja linnupoegade hukkumist. − Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. − Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse suunamist läbi väikeelamualade. − Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms). − Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu AASTP-1“ sätestatud nõuetest. − Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale) (VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd 10 m; − Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Kokku on kavandatava detailplaneeringu ala pindala u 65 350 m ² , mille hulka kuuluvad ka alal olemasolevad või rajatavad juurdepääsuteed. Planeeritavale alale ega lähiümbrusesse ei jää peale Tobia peakraavi looduskaitsealasid, k aitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Kavandataval tegevusel ei ole otsest mõju inimese heaolule, sotsiaalsele keskkonnale ega kultuuripärandile. Suurimaks mõjuteguriks inimeste heaolule on häiringud suurenenud mürataseme tõttu ehituse ajal. Mürateke tuleks minimeerida töökorralduslike vahenditega. Detai l planeeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-le 12. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. Selge on, et kavandatav tegevus ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. D etailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevus ning ületa Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud künnisvõimsusi. Kokkuvõtvalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning madala intensiivsusega. Võimalike keskkonnamõjude ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed, mida tuleb rakendada. Rakvere linnavolikogu nõustub detailplaneeringu eelhinnangu s toodud põhjendustega ning leiab, et antud juhul ei ole detailplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindami ne vajalik . Eespool toodust lähtudes ning võttes aluseks k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 33 lg 2 p 3 ja § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja Rakvere linnavolikogu 21. juuni 2017 määruse nr 9 „ Ehitustegevuse ja planeerimisalase tegevuse korraldamine “ § 5 lg 1 p 1, Rakvere linnavolikogu o t s u s t a b : 1. Mitte algatada Sireeni tn 2 kinnistu d etailplaneering u keskkonnamõju strateegilist hindamist. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda peale nimetatud otsuse jõustumist Rakvere Linnavalitsuse kodulehel, Ametlikes Teadaannetes ja Riigi Teatajas. 2. Otsus jõustub ……… . 20 2 3 a. 3. Isikul, kelle õigusi otsu sega või haldusmenetluse käigus rikuti, on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras Rakvere l innav olikogule , asukohaga Rakvere Lai tn 20, 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel.
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Sireeni
tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru
maleva staabi- ja tagalakeskuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Tallinn 2022
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Nimetus: Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava
Kaitseliidu Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Kaitseliit
Reg nr 74000725
Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 8, 10130
E-post
[email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 600 7740
E-post
[email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH0153).
Töö versioon: 3.11.2022
2
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Sisukord
Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5
2 Seotus strateegiliste dokumentidega....................................................................................... 9
2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .................................................................................... 9
2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 ........................................................................................... 10
2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 10
2.4 Rakvere linna üldplaneering ........................................................................................... 11
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 13
4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 16
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................ 16
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 16
4.3 Mõju rohevõrgustikule ................................................................................................... 16
4.4 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 17
4.5 Jäätmeteke...................................................................................................................... 17
4.6 Müra ja vibratsioon......................................................................................................... 18
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 18
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 19
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale................................... 20
4.10 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 20
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ............................................ 20
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 21
5 Järeldused............................................................................................................................... 22
Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 24
3
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas
LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Kaitseliidu (edaspidi KL) tellimusel 2022. aasta oktoobris. Töö
teostasid keskkonnakonsultandid Piret Toonpere (KMH0153) ja Heli Aun.
KSH Eelhinnang on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse juurde
eesmärgil, et otsustaja saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.
Staabi- ja tagalakeskuse (edaspidi STK või keskus) rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu korral. Käsiteltava detailplaneeringu puhul on tegu üldplaneeringut
muutva detailplaneeringuga, seega on KSH vajaduse kaalumine ehk eelhinnangu koostamine
vajalik.
Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH
algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik
omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjaomastelt asutustelt.
Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Rakvere Linnavalituse poolt
kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest
teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta.
Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.
Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte
ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise
ja positiivsete mõjude võimendamise osas.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua
olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada
viivitamata.
4
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud detailplaneeringu eskiislahendusest. Detailplaneeringu
eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava STK keskuse ala Rakvere linnas paiknevat Sireeni
tn 2 maaüksust (kü 66301:001:0479). Sireeni tn 2 kinnistu pindala on 62 789 m2, kavandatav
tegevus hõlmab sellest u 41 200 m2 (sh hoonete alune pind u 8000 m2).
Joonis 1. Planeeritava ala asukoht, perspektiivne hoonete ja parkla paigutus alal. Allikas:
Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiisjoonis, Kaitseliidu peastaap.
5
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Tuginedes ETAK1 andmetele seisuga 13.10.2022. a, siis paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja- ja
ida suunas kõrval- ja tootmishooned ning elu- või ühiskondlikud hooned (Joonis 2). Kehtiva
Rakvere linna üldplaneeringu järgi on kinnistu määratud perspektiivseks elamute alaks,
ärihoonete alaks ning rohe- ja metsaalaks (Joonis 3). Üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt
jäävad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunda ärihoonete alad ja ühiskondlike ehitiste ala, ida suunda
jäävad ärihoonete ala ning rohe- ja metsaala, kirde suunda jääb valdavalt väikeelamute ala (Joonis
3).
Maa-ameti maainfo kaardirakenduse kohaselt paiknevad Sireeni tn 2 kinnistust põhja suunas
ärimaa-, transpordimaa- ja ühiskondike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistud ning ida suunas
transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.
Joonis 2. Kavandatava tegevusega seotud kinnistu ja selle paiknemine ümbritsevate hoonete suhtes
(Hoonete ETAK andmed seisuga 13.10.2022. a).
1
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-
p609.html
6
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on anda ruumiline terviklahendus Sireeni tn 2 kinnistule
kaitsejõudude asutuste ala teenindavate hoonete ja rajatiste ehitamiseks. Kaitseliit taotleb
detailplaneeringuga nimetatud kinnisasjale ehitusõigust Kaitseliidu Kirde
maakaitseringkonna/Viru maleva staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks.
Staabi- ja tagalakeskus on Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt, mille maa-
alale kavandatud ehitised püstitatakse selleks, et võimaldada Kaitseliidule pandud riigikaitseliste
ülesannete ja eesmärkide (sh Kaitseväe juhataja kavatsust maakaitse edendamiseks) täitmist
tänapäevases töökeskkonnas.
Kompleksi kavandatakse kaasaegsetele standarditele vastavad administratiiv- ja tööpinnad:
kontoriruumid, õppeklassid, laoruumid, tehnika remonditöökoda, majutusruumid, relvaruumid
ning võimalik, et ka siselasketiir.
Maa-alale kavandatakse varustuse laohooned ja laadimispunktid ning tehnika hooldamiseks
vajalikud ruumid. Kompleksi õuele kavandatakse parkimisala maleva sõidukite parkimiseks ja
sõidukite pesuplats (korraga kuni kahele sõidukile). Lisaks soovitakse detailplaneeringuga
(kaaluda) maa-alale kahe mittestatsionaarse kütusetankla (diisel, a´ 9000 l mahuga), laskemoona
punkrite ja raadioside masti (max kõrgusega 45 m) paigaldamise võimalusi.
Algatatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Rakvere linna kehtivat üldplaneeringut.
Maa-ala tuleb jaotada vähemalt kaheks krundiks. Staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks vajalikust
krundist tuleb eraldada PPA kasutatav teenistuskoerte treeninguplats, moodustades sellest
omaette krundi.
Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuse rajamiseks taotletava ehitusõiguse põhinäitajad on järgmised:
− krundi kasutamise sihtotstarve: Kaitseväe hoone ja rajatiste maa RT;
− katastri sihtotstarve: riigikaitsemaa R;
− ehitiste kasutamise otstarve: kaitseväe hooned ja rajatised, riigikaitse ehitised;
− taotletavate ehitiste arv krundil: kuni 6;
− hoonete suurim kõrgus: kuni 15 m;
− hoonete suurim sügavus: kuni 3 m;
− hoonete korruselisus: kuni 3;
− olulise avaliku huviga rajatiste arv: 1 (sidemast);
− olulise avaliku huviga rajatise suurim kõrgus: kuni 45 m;
− (rivi)sõidukite parkla pind: kuni 12 000 m²;
− rajatavate hoonete alune pind: kuni 8000 m²;
Olemasolevad hooned maa-alal puuduvad. Alale ei kavandata elupindasid. Parkimiskohad
kavandatakse normatiivselt, arvestades kavandatava hoonestuse kasutamise sihtotstarvet.
Kavandatav Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskus on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik
riigikaitseline administratiivobjekt. Planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega
laskemoona ladu. Staabi- ja tagalakeskuse territooriumil, selleks, et tagada Kaitseliidu
piirkondlikele allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekus (malevlaste ja
maakaitsesse kaasatud isikute väljaõpe), hoiustatakse territooriumil isikkooseisu väljaõppeks
kasutatav lahingumoon. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral laialipaiskuvat
plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju piirdub üksnes
pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse.
7
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Isikkooseisu väljaõppeks kasutatav lahingumoon ladustatakse maa-alale kavandatavatesse
ehitistesse, juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020
käskkiri nr 236 „Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise
laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud
nõuetest.
Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe
nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona
hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse piirmäärasid, millega on tagatud
ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral nõuetekohaselt hoiustatava
lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale lokaalne, piirdudes
lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega planeeritud ehitistes
kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse tagamiseks rangelt
reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste tervist ega vara.
8
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
2 Seotus strateegiliste dokumentidega
2.1 Riigikaitse arengukava 2017-20262
Vabariigi Valitsus kiitis 29.06.2017 heaks „Riigikaitse arengukava 2017–2026“ (edaspidi ka RKAK
2017-26), mis vaatleb riigikaitset sõjalisest kaitsest laiemalt ning paneb kõikidele olulisematele
riigiasutustele konkreetsed riigikaitselised ülesanded. Nimetatud arengukava on riigi strateegiline
poliitikadokument, mille eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja
pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet,
suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna
sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale.
Eesmärgi saavutamiseks viiakse arengukava elluviimise ajal ellu järgmised arendustegevused:
− Riigi ja ühiskonna toimepidevuse kindlustamiseks viiakse ellu tegevusi, et kindlustada
strateegiline olukorrateadlikkus, suurendada valitsusasutuste vastupanuvõimet
kriisideks, tagada riigikaitseliste varude olemasolu, parandada teenuse osutajate
suutlikkust tarnete katkestuste korral. Samuti töötatakse välja elanikkonnakaitse
kontseptsioon ja viiakse ellu elanike kaitseks vajalikke tegevusi.
− Rahvusvahelise tegevuse kindlustamiseks arendatakse ja luuakse vajalikud tingimused, et
ennetada kriise, vähendada pingeid ning kiiresti suhelda Eesti liitlastega ja vajaduse korral
rakendada kollektiivkaitset või kriisiohje meetmeid.
− Strateegilise kommunikatsiooniga tagatakse Eesti julgeolekupoliitikale Eesti ühiskonna ja
võtmeliitlaste toetus. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tuvastada ja paljastada
vaenulikku valeinfot, parandada riigi valmisolekut inforünnakute tõrjumiseks ja paremini
teadvustada ühiskonnas julgeolekualast olukorda.
− Sisejulgeoleku tugevdamiseks arendatakse eriüksuste ja kiirreageerijate
tegutsemisvõimet, suurendatakse üksuste relvastuse tulejõudu, uuendatakse
isikukaitsevarustust, tugevdatakse vastuluuret ja piirivalvamist, parandatakse
sisejulgeoleku asutuste ohtude ennetamise ja tõkestamise võimekust ning üldist
vastupanuvõimet kriisideks.
− Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa,
mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuste infosüsteem ning
tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi. Samuti korraldatakse
lisaõppekogunemisi.
− Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et
suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse
läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja
kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset.
Arvestades RKAK üldistusastet, siis planeeringuga kavandatavat tegevust RKAK ei käsitle.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on põhimõtteliselt kooskõlas RKAK 2017-26
eesmärkidega.
2
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf
9
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
2.2 Kaitseliidu arengukava 2030 3
Kaitseliidu arengukava 2030 (edaspidi ka KLAK 2030) on kinnitatud 30.10.2017 Kaitseliidu
Peastaabi poolt. Arengukava koostamis aluseks on olnud, et arengukava on kooskõlas
RKAK 2017-26 põhimõtete ja eesmärkidega.
KLAK 2030 peaeesmärk:
− Aastaks 2030 on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kus on välja kujunenud
selgelt eristuvad VVV (võitlejad, võimaldajad ja võimendajad) ja millest tekib liitmõju ning
mis võimaldab kaasata vabatahtlikke vastavalt nende kompetentsile, et toetada
laiapindset riigikaitset kogu riigi ulatuses.
Ülal esitatud peaeesmärk saavutatakse alljärgnevate alaeesmärkide täitmise kaudu:
1) KL baasil moodustatavad üksused on täielikus lahinguvalmiduses ja jätkusuutlikud,
2) KL roll laiapindses riigikaitses on defineeritud ja organisatsioon on valmis seda rolli täitma,
3) Eestit väärtustav kasvatustöö süsteem on loodud,
4) KL struktuur on kooskõlas Eesti ühiskonna arengu ja vajadustega,
5) KL peaeesmärgi täitmist toetavad süsteemid ja võimekused on loodud.
Taristu valdkonna eesmärkidest on välja toodud, et Kaitseliidu uusehituste rajamise ja põhjalike
rekonstrueerimiste optimaalne tempo üks staabi- ja tagalakeskus kahe aasta jooksul.
Ehitusjärjekorra seadmisel võetakse arvesse püstitatud ülesandeid, olemasoleva taristu
seisukorda, võimalusi kasutada lähemate KLi ja/või KV üksuste olemasolevat taristut,
liikmeskonna kasvupotentsiaali, arenduseks sobiva kinnisasja seisukorda ja sellel lasuvat
ehitusõigust (loetelu ei ole lõplik).
Kinnisvaraarenduse põhimõtetest on välja toodud, et arenguperioodi esimeses pooles
keskendutakse relvastuse hoiustamistingimuste loomisele, kuna spetsiifilistest nõuetest
tulenevalt on kirjeldatud funktsiooni täitmiseks sobivate ruumide üürimine problemaatiline ja
kallis. Nõuetele vastava kinnisvarakeskkonna loomise viivituste kompenseerimiseks jätkatakse ka
üüriobjektide kasutamist – eelkõige kuuluvad probleemsete funktsioonide hulka rivisõidukite
parklad ning laoruumid.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas KLAK 2030 eesmärkidega.
2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+4
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019. a
käskkirjaga nr 1.1-4/30. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitseliste ehitiste asukohad.
Tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks:
− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse
jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel
ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised.
− Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada ka planeerimis- ja ehitustegevus, millega
kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, mistahes kõrgusega tuulikuid või muid ehitisi,
mis võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ehitustegevuse kavandamisel
3
https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-arengukava-2030
4
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-maakonnaplaneering-
2030/
10
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
piiranguvööndis ja väljaspool piiranguvööndit tuleb arvestada töövõime säilimisega ning
kooskõlastamisel tuleb lähtuda õigusaktidest.Piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades,
alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta
riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja
välispiirjoonest.
Lääne-Viru maakonnas asuvad järgmised riigikaitselised ehitised, millel kehtivad järgmised
piiranguvööndid :
− Tapa linnak – Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit;
− Kellavere linnak – Laekvere vallas Kellavere külas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit
kinnisasja välispiirist;
− Keskpolügoon Kuusalu vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit harjutusvälja
välispiirjoonest. Keskpolügooni ümbritsevat riigimetsa on lubatud kasutada
riigikaitseliseks väljaõppeks ka kaugemal kui 2000 m;
− Tapa lähiharjutusala – koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades
Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit. Perspektiivse laiendusala ja selle
piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga;
− Rutja lasketiir – Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist;
− Viru maleva staap – Rakvere linnas, piiranguvööndi ulatus 300 meetrit kinnisasja
välispiirist;
− Viru maleva perspektiivne tagalakeskus – Sõmeru vallas Roodevälja külas,
piiranguvööndi ulatus kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist.
Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös
omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega kaasnevaid
negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ette nähtud, kuid staabi-
ja tagalakeskuse asukoht on muutunud (Roodevälja küla asemel Rakvere linnas Sireeni tn 2
kinnistu).
2.4 Rakvere linna üldplaneering5
Planeeringualal kehtib hetkel Rakvere linna üldplaneering, mis on kehtestatud Rakvere
Linnavolikogu 17.02.2010. a määrusega nr 6.
Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks luua
juriidiliselt korrektne dokument Rakvere linna ehitustegevuse ja maakasutuse koordineerimiseks
ning reguleerimiseks, et tagada riigikaitseliste maa-alade määramine.
Kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu sihtotstarvete kaardi kohaselt on detailplaneeringu ala
käsitletav kui sihtotstarbeta maa. Riigikaitsemaadena on nimetatud kaardil käsitletud järgmised
kinnistud: F. R. Kreutzwaldi tn 5a (66301:031:0029), Nortsu tee 15 (66301:034:0009), Nortsu
tee 13 (66301:034:0008), Nortsu tee 7 (66301:034:0108), Nortsu tee 28 (66301:034:0127), Nortsu
tee 26 (66301:034:0125), Nortsu tee 26a (66301:034:0126), Nortsu tee 22 (66301:034:0123),
Nortsu tee 20 (66301:034:0122), Nortsu tee 18 (66301:034:0119), Nortsu tee 18a
(66301:034:0121), Nortsu tee 14 (66301:034:0115), Lai tn 30 // 32 (66301:001:0052), Pikk tn 15
(66301:022:0001) ja Arkna tee 6 (66301:001:0220).
5
http://w3.rakvere.ee/yldplaneering/
11
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaani (Joonis 3) kohaselt paikneb kavandatava
tegevuse ala üldplaneeringu kohasel perspektiivse elamute ala-, rohe- ja metsaala- ning
ärihoonete ala juhtotstarbega alal. Riigikaitsemaad Sireeni tn 2 kinnistule planeeritud ei ole.
Joonis 3. Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaan ja kavandatava tegevuse ala.
Eelnevat arvesse võttes ei ole planeeringulahendus kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
Planeeringulahendusega saab teha ettepaneku muuta Rakvere linna üldplaneeringut.
12
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt hõlmab kavandatava staabi- ja tagalakeskuse ala
Rakvere linnas Sireeni tn 2 maaüksuse (66301:001:0479) u 41 200 m2 suurust ala. Sireeni tn 2
kinnistu on sihtotstarbeta maa 100%.
Sireeni tn 2 kinnistu puhul on tegu u 5 m paksuse pinnakattega alaga, kus pinnakate koosneb Järva
kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetest ehk moreenist (saviliiv ja liivsavi, veerised ja
munakad). Aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja
mikrokristalne lubjakivi. Maa-ala koosneb peamiselt looduslikust rohumaast, vähesel määral ka
metsamaast (Joonis 4), õuemaast ja muust maast.
Joonis 4. Kaldaerofoto kavandatava tegevuse piirkonnast (punane joon – kavandatava tegevuse
piirkond) (Allikas: ID4671477_2021-05-16).
Planeeritava ala puhul ei ole tegu kaitsealuse alaga. Lähim kaitseala, Rakvere Rahvapark ehk
Rakvere mõisa park (KLO1200166), jääb planeeritavast alast u 0,2 km kaugusele kirde suunda.
Lähim Natura 2000 loodusala, Mädapea loodusala (RAH0000366), jääb planeeringualast u 4,7 km
edela suunda.
Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste esinemist planeeritaval alal ega
kontaktvööndis registreeritud ei ole.
Vaadeldava piirkonna põhjavesi on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt
kaitstud. Alal ega kontaktvööndis maardlaid registreeritud ei ole.
Sireeni tn 2 kinnistu piirneb Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmebaasi6 andmetel
Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_), mille valgala on 31,8 km2. Tobia peakraav (Tobia
6
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
13
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
oja) ei ole avalikult kasutatav veekogu. Tobia peakraavile kehtivad veeseaduse §-st 118 tulenev
veekaitsevöönd 10 m. Tobia peakraav (Tobia oja) kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korras
hoitavate ühiseesvoolude loetellu. Sireeni tn 2 kinnistu kattub lääne suunas Tobia peakraavile
(Tobia ojale) seatud veekaitsevööndiga.
Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) suubub põhja suunda jäävasse Soolikaojja (VEE1075300), mis
EELIS andmetel on avalikult kasutatav veekogu valgalaga 122,1 km². Soolikoja koondseisund7 on
hinnatud 2020. a halvaks.
Sireeni tn 2 kinnistul paikneb üks puurkaev (PRK0005816) ja sellele seatud veehaarde
sanitaarkaitseala (id 6847073) ning kinnistu kattub puurkaevule PRK0002725 seatud veehaarde
sanitaarkaitsealaga (id 6860240) (Joonis 5).
Sireeni tn 2 paikneb terves ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal
(LTA1000001).
Tegu ei ole üleujutuse riskipiirkonnaga.
Planeeringuala paikneb kinnismälestise kaitsevööndis. Alal puuduvad kultuurimälestised.
Planeeritava alal ega kontaktvööndis ei paikne pärandkultuuriobjekte. Lähim
pärandkultuuriobjekt (Mäeotsa allikas, 663:ALL:001) jääb Sireeni tn 2 kinnistust u 0,6 km
kaugusele. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%
Kinnistu keskosa läbib maakaabelliini kaitsevöönd (id 6007161). Samuti paikneb kinnistu ida
servas geodeetiline märk (nähtuse id 312). (Joonis 5)
Detailplaneeringu ala ei paikne jääkreostusobjektil. Lähim jääkreostusobjekt (Moonaküla
põhjaveereostus, JRA0000009) jääb u 650 m kaugusele põhja suunda.
7
https://arcg.is/1TbnbL
14
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Joonis 5. Piirkonnas esinevad kitsendused (kitsenduste andmed: Maa-ameti ruumiandmed seisuga
17.10.2022. a).
15
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
4 Hinnang keskkonnamõjudele
4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale
EELIS andmebaasi andmetel on planeeringualale lähim Natura 2000 loodusala Mädapea loodusala
(RAH0000366), mis jääb planeeringualast u 4,7 km edela suunda.
Mädapea loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad
(*9020) ja puiskarjamaad (9070).
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav
tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke (elupaikade seisundit) ebasoodsalt. Välistatud on
ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura
eelhindamist ei teostata.
4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja
loodusobjektidele
Detailplaneeringu elluviimine ei avalda mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sest neid ei paikne
planeeritaval alal ega selle vahetus läheduses.
Ehitiste ja rajatiste püstitamisel eemaldatakse ehitusaladelt taimestik ja pinnas. Olemasolevate
andmete alusel ei esine alal väärtuslikke kooslusi. Tegevusega ei avaldata seega ebasoodsat mõju
bioloogilisele mitmekesisusele.
Detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses puuduvad kaitsealused taimeliigid ja vääriselupaigad,
mistõttu mõju neile puudub.
Kavandatava tegevuse alal ega selle lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste linnu- ega
loomaliikide esinemist. Eeldatavalt ei ole staabi- ja tagalakeskus oma olemuselt linnustikule ja
loomastikule otsest ebasoodsat mõju avaldav objekt.
Imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate esinemise kohta planeeritaval alal info puudub.
Arvestades, et tegu on inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga, siis olulised elu- ja
toitumispaigad, mille kadumine mõjutaks populatsioonide arvukust, puuduvad.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele
mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.
4.3 Mõju rohevõrgustikule
Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav
süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Tugialad on enamasti
loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi
elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. Neid
ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata
tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju
elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem
massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.
Planeeritav ala ei jää kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ega ka kehtiva Rakvere linna
üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale.
16
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Antud detailplaneering ei avalda mõju rohevõrgustikule.
4.4 Vee ja pinnase saastatus
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud
keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks
piirangud kavandatavale tegevusele.
Planeeringuga soovitakse kaaluda võimalust rajada maa-alale kahte mittestatsionaarset
kütusetanklat (diisel a´9000 l mahuga). Seega tuleb ehitustegevuse käigus hoolikalt jälgida, et
kavandatava tegevusega ei kaasneks reostusohtu veele ja pinnasele. Kütusemahutite ja tanklate
rajamisel tuleb järgida asjakohaste õigusaktide ja ehitusstandardite nõudeid.
Planeeringu elluviimine eeldab veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamist. Rakvere linnas on
välja ehitatud kogu linna hõlmav vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Kui planeeringuala on võimalik
liita kavandatu olemasoleva ühiskanalisatsiooniga, siis ei ole oodata olulist negatiivset mõju
veekeskkonnale. Juhul kui detailplaneeringu koostamisel osutub vajaduseks lokaalse
veevarustuse ja reoveekäitluslahenduse kasutamine, siis tuleb tagada selle vastavus
keskkonnakaitsenõuetele.
Kuna detailplaneeringu eskiisi staadiumis ei ole teada, kas kinnistul kavandatakse lokaalset
veevõttu või mitte, siis toome siinkohal välja, et Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeloa
kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas.
Kavandatava tegevuse ala külgneb lääne suunas Tobia peakraaviga (Tobia ojaga) (VEE1075400_),
mistõttu tuleb järgida kehtivaid veekaitselisi kitsendusi. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse
hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohti ei ole soovitatav rajada lähemale kui 10 meetrit
veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete
sattumine pinna- ja põhjavette. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või
pinnasesse.
Detailplaneeringu algatamise taotlus ei esita sademevee käitluslahendust. Kuna kavandatavad
kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste ja õlidega, siis kõvakattega
aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist
õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi) tuleb kinni pidada
keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Planeeritav ala ei kattu maaparandussüsteemiga, küll aga kattub see loodenurgas
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga (11075400100100011M). Kavandatava tegevuse
käigus ei mõjutata olemasolevat maarapandussüsteemi eesvoolu 11075400100100011M ega
selle toimimist.
Kuivõrd kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, siis tuleb jälgida, et
tegevuse realiseerimine ja selle käitamine ei tooks kaasa kõrgendatud põhjavee reostusohtu.
Reostuse vältimise meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt
mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
4.5 Jäätmeteke
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket
mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama
17
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma
jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale
isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete teke kasutusperioodil (remonttöödel), kuid kasutusperioodil ei ole
oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
4.6 Müra ja vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see
mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a
hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse
ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid
nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas
korras ning vajadusel varustada summutiga.
Põhijuurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud sinist teed ning tagavara
juurdepääsuna kinnistule plaanitakse kasutada Joonis 1-l näidatud beeži teed. Käesoleva hetkel
mõlemad teed plaanitakse alles välja ehitada. Põhijuurdepääsutee plaanitakse ühendada põhja
suunas olemasoleva Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavaga (tee nr 6630009) ning ida suunas
olemasoleva Linnuse tänavaga (tee nr 6630019). Tagavara juurdepääsutee planeeritakse
ühendada lääne suunas olemasoleva Pärnu–Rakvere–Sõmeru põhimaanteega nr 5.
Keskuse igapäevase tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mürahäiringut. Tavaolukorras on
keskuse kasutus analoogne büroopindade kasutusega. Keskuse intensiivsem kasutus esineb
õppekogunemistel. Õppekogunemistel (4–5 korda aastas) esineb keskusega seonduvalt
tavapäraselt suurem autoliiklus, mis võib piirkonnas põhjustada häiringuid. Arvestades, et
õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis tuleb planeeringu
koostamisel kõrgendatud tähelepanu pöörata liiklusskeemi väljatöötamisele. Vältida tuleb tugev
ebasoodne mõju linnaliiklusele.
Keskuse kasutusega ei kaasne olulist müra ega vibratsiooni teket.
4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii
positiivne kui negatiivne) on ebaoluline.
Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.
Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise
abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete
perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
Tolm tekib põhiliselt kruuskattega teedel ja kuival ajal. Planeeringualaga piirnevad riigiteed on
tolmuvaba kattega.
Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha.
Keskuse kasutamisega ei ole olulist lokaalset õhusaastet ega valgusreostust. Keskuse territoorium
valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise
valgusreostuse teket.
18
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Keskuse territooriumile kavandatakse sidemast (45 m kõrge). Sidemastid on vajalikud, et KL saaks
suhelda muudest sidevahenditest sõltumata. Tegu on raadioside mastiga, mitte radarijaamaga.
Sidemast peab vastama elektroonilise side seaduse ja selle alamaktide nõuetele. Sidemaste ei
peeta piirkonna jaoks oluliseks kiirgusallikaks, millest võiks tervist kahjustav kiirgus levida
elamualadeni.
Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.
4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Keskuse ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava
vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, siis tuleb
kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule
kütuse/õli lekete vältimisele.
Planeeringualal tuleb lahendada tuletõrje veevarustus. Planeeringu koostamisel tuleb teha
koostööd Päästeametiga.
Kütuse hoiustamine. Kuigi DP algatamise taotlus ei näe otseselt ette kütusemahutite paigutamist
alale, siis on tellija andmetel analoogsete keskuste rajamisel teistes asukohtades kaalutud alla
10 m³ diiselkütuse mahutite paigaldamist. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel,
ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et
tegu on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud alaga. Seega
kütusemahutite kavandamisel tuleb kasutada ettevaatusmeetmeid võimalike lekete vältimiseks.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit.
Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti
kogumahust.
Lahingumoona ladustamine. Keskusesse kavandatavatesse ehitistesse plaanitakse ladustada ka
lahingumoona. KSH eelhinnangu tellija andmetel on siinkohal vajalik täpsustada, et
planeeringualale ei kavandata Kaitseväe relvade ega laskemoona ladu. Planeeringualale
kavandatud STK on oma olemuselt Kaitseliidu piirkondlik riigikaitseline administratiivobjekt ja
seetõttu hoiustatakse territooriumil vaid KL isikkooseisu käsitulirelvades kasutatav lahingumoon,
mis on piirkondliku maleva allüksustele neile seadusega pandud ülesannete täitmise võimekuse
(malevlaste väljaõpe) tagamiseks vajalik. Selline lahingumoon ei põhjusta (tule)õnnetuse korral
laialipaiskuvat plahvatust, kildumist või lööklainet. Põlemisel tekkiva võimaliku plahvatuse mõju
piirdub üksnes pakendiga/ruumiga, milles käsirelva laskemoona hoiustatakse.
Lahingumoon ladustatakse detailplaneeringus käsitletud maa-alale kavandatavatesse ehitistesse,
juhindudes Kaitseministri 09.07.2018 määrus nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja
lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“, Kaitseväe juhataja 03.11.2020 käskkiri nr 236
„Lahingumoona käitlemise kord“ ja NATO STANAG 4440 „NATO sõjalise laskemoona ja
lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamat AASTP-1“ sätestatud nõuetest.
Lahingumoona määruspäraseks hoiustamiseks luuakse territooriumile eeltoodud Kaitseväe
nõuetele ja NATO standarditele vastavad hoiustamistingimused. See tähendab, et lahingumoona
hoiustamise ruumides järgitakse maksimaalseid mahutavuse (kilogrammides) piirmäärasid,
millega on tagatud ümbruskonna ohutus. Teadaoleva põhjal on ka suurõnnetuse korral
nõuetekohaselt hoiustatava lahingumoona plahvatusest tekkiv mistahes mõju ümbruskonnale
lokaalne, piirdudes lahingumoona laoruumi ja riigikaitse ehitise enda maa-alaga. Seega
planeeritud ehitistes kavandatud käsitulirelvade ja nende laskemoona hoiustamine on ohutuse
19
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
tagamiseks rangelt reglementeeritud ja nende kogus ning hoiustamise viis ei sea ohtu inimeste
tervist ega vara.
Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordasid.
4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu ala on käesoleval hetkel kasutuses 65% ulatuses loodusliku rohumaana, 31%
ulatuses muu maana ja 4% ulatuses metsamaana. Tegu ei ole aktiivselt kasutatava maaga. Seega
ei ole oodata, et ala kasutuse muutus staabi- ja tagalakeskusena vähendaks oluliselt teisi
sotsiaalmajanduslikult olulisi kasutusviise.
Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb riigi iseseisva kaitsevõime
arendamises ja sellega suureneb suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise. KLAK 2030 kohaselt
plaanitakse tegevusi nii sõjaliseks kaitseks ettevalmistumiseks kui ka mitmeid mittesõjalisi
tegevusi. Plaanitud on arendada välja meetmete kogum kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate ja noorte
võimetekohase kehalise arengu toetamiseks. Nimetatud toetab KL liikmeskonna panustamist
harrastus- ja veteransporti nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasemel. Kaitseliidu liikmed abistavad
vajadusel teisi ametkondi varustuse ja isikkoosseisuga. Kaitseliitlasi ja selle allorganisatsioonide
liikmeid on näiteks rakendatud vajadusel Eesti erinevates piiripunktides ja suuremates
transpordisõlmedes, Terviseameti kõnekeskuses ja häirekeskuse infotelefonidel. Välja on
töötatud juhised elanikkonnale kriisiolukordades käitumiseks. KL on abistanud kadunud inimeste
otsinguid ja metsatulekahjude kustutamist.
Eelnevat arvesse võttes aitab kaasaegse STK rajamine kaasa ühiskonna turvalisemaks
muutmisele, seega mõju tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale on positiivne.
4.10 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri8 järgi detailplaneeringualal ja selle naabruses
kultuurimälestised puuduvad, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu
elluviimisel ei avaldata.
4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine
Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise
vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Seetõttu
on vanemate hoonete asemel tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning
kliimale positiivne. Kui võtta analoogina näiteks KL STK hoone Kuressaares, Kalevi põik 5, siis
nimetatud hoone energiamärgis on B. Kui kasutusele võetakse tänapäevased ehitusstandardid,
küttelahendused ja ventilatsioon, siis võib eeldada, et oma tegevusega võrreldes praegustes
asukohtades, kasutab uus STK samade tegevuste koondamisel ühte hoonesse oluliselt vähem
elektrienergiat. Keskuse rajamise mõju kasutusaegsele energiatõhususele on seega positiivne.
Suure parkla ja seda ümbritsevate hoonete (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta ala
mikroklimaatilisi tingimusi. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete
võimendumist eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare9 efektiga, kus
8
https://register.muinas.ee
9
Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala.
20
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema
osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast
piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud vaid suuremates Eesti linnades
(Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Viljandi, Rakvere). Uuritud aladel soojussaartena välja
joonistunud piirkondadega10 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel.
Metsaalad ja veekogud aitavad näiteks ümbritsevate alade temperatuurikõikumisi vähendada,
seega kõrghaljastuse planeerimine aitab kuumalainete korral tekkivaid kiirgustemperatuure
madalamana hoida. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti
vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb
liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu
(päikesepaneelid, haljaskatused vms).
Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.
4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju. Lähipiirkonnas pole teada arendusi, mis
võiksid põhjustada olulist koosmõju.
10
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared
21
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
5 Järeldused
KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist
detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega
loodusvarade taastumisvõime ületamist;
2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike
ei esine;
3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule, tegu ei ole
rohevõrgustiku alaga;
4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;
5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav
tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;
6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ning Natura hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete
esinemist. Liikluskoormuse perioodilisest kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb
eeldatavalt müra normtasemete piiresse. Liikluslahenduse väljatöötamisel tuleb
vältida liikluse suunamist elamualade vahelistele teedele;
8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
9) olulist välisõhu saastet ei ole ette näha, kuna planeeringualaga piirnevad teed on
tolmuvaba kattega ning planeeringuga ei kavandata teadaolevalt heiteallikaid.
Tolmuemissioone ehitustööde ajal on võimalik vältida leevendusmeetmete
kasutuselevõtul;
10) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole
eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale
majandustegevusele;
11) laskemoona ladustamisest põhjustatud avariiolukordasid on võimalik ennetada
korrektse projekteerimise ning laskemoona nõuetekohase käitamise korral;
12) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal
levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete
rakendamine;
13) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud
asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju;
14) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise
vajadust.
22
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
KSH eelhinnangu koostaja näeb siiski, et tegevusel võib olla mõningane ebasoodne mõju.
Meetmed võimaliku ebasoodsa mõju vähendamiseks oleksid järgmised:
− Vältida taimestiku eemaldamist sisaldavaid pinnasetöid lindude pesitsusperioodil 15.
märtsist kuni 30. juunini. Meede välistab alal pesitsevate lindude pesitsushäiringu
põhjustamist ja linnupoegade hukkumist.
− Ehitusaegse tolmu teket on võimalik vältida puistematerjalide ladustamisel ning kuivades
tingimustes kaevetöid tehes niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik
vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol
ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui
ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.
− Ehitusaegse liiklusmüra vähendamiseks tuleb ehitusaegne liiklus korraldada
planeeringuala loodeosa ligipääsutee kaudu – vältida ehitussõidukite transporti
Kopramäe tänava äärsete elamualade vahelt.
− Arvestades, et õppekogunemiste korral võib esineda kõrgendatud liikluskoormus, siis
tuleb planeeringu koostamisel näha ette liiklusskeem, mis väldib keskusega seotus liikluse
suunamist läbi väikeelamualade.
− Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata soojussaare efekti
vähendamisele. Vältida tuleb suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad
tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid
katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
− Lahingumoon ladustamisel lähtuda 09.07.2018 määrusega nr 9 „Sõjaväerelvade, nende
laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise korra“, Kaitseväe juhataja
03.11.2020 käskkirja nr 236 „Lahingumoona käitlemise korra“ ja NATO STANAG 4440
„NATO sõjalise laskemoona ja lõhkeainete ladustamise ohutus-põhimõtete käsiraamatu
AASTP-1“ sätestatud nõuetest.
− Ehitiste ja rajatiste planeerimisel tuleb arvestada Tobia peakraavile (Tobia ojale)
(VEE1075400_) kehtivate piirangutega – veeseaduse §-st 118 tulenev veekaitsevöönd
10 m;
− Kuna kavandatavad kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu reostumiseks kütuste
ja õlidega, siis kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb puhastada enne immutamist
või suublasse juhtimist õlipüüduriga. Sademevee juhtimise vajadusel eesvoolu (kraavi)
tuleb kinni pidada Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
23
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linas Sireeni tn 2 maaüksusele kavandatava Kaitseliidu Viru maleva
staabi- ja tagalakeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Versioon: 3.11.2022
Kasutatud allikad
Allikmaterjalid
Riigikaitse arengukava 2017-2026
Kaitseliidu arengukava 2030
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Rakvere linna üldplaneering
Andmebaasid
EELIS (Eesti looduse infosüsteem): https://eelis.ee/
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-
andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
24