Finantsinspektsioon
[email protected] 13.12.2022 nr 52
Koopiad:
Rahandusministeerium
[email protected]
Välisministeerium
[email protected]
Rahapesu andmebüroo
[email protected]
Rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine III pensionisamba fondiosakute müügil
Pöördume teie poole seoses EL määruse 833/2014 artikli 5f ja määruse 765/2006 artikli 1y
rakendamisega III pensionisamba fondiosakute müügil.
Nimetatud artiklite järgi on keelatud müüa pärast 12.04.2022 välja antud “vabalt võõrandatavaid
väärtpabereid, mis on nomineeritud liidu liikmesriigi ametlikus vääringus, või selliste
investeerimisfondide osakuid, millega investeeritakse sellistesse väärtpaberitesse” väärtpabereid
RU/BY kodanikele ja residentidele, kellel ei ole EL/EMÜ/CHE kodakondsust või elamisluba. Meie
hinnangul ning tuginedes Euroopa Komisjoni korduma kippuvate küsimuste rubriigile
(https://finance.ec.europa.eu/publications/investment-funds_en) on tänasel päeval fondivalitsejatel
võimalik III samba fondiosakute välja laskmisel kontrollida nimetatud sanktsioonirežiimi täidetust
ainult tagantjärgi manuaalselt.
Selgitame, et Eestis kehtib süsteem, kus osakute omandamiseks peab isik tegema rahakande
Pensionikeskuse arvelduskontole ühes neljast Eesti suuremast krediidiasutusest, mille järgselt laseb
Pensionikeskus osakud välja. Olemasolev lahendus võimaldab fondivalitsejatel saada teavet osaku
omandaja isiku kohta alles pärast seda, kui osak on Pensionikeskuse poolt välja lastud. Automaatsete
kontrollide teostamist piirab ka asjaolu, et Pensionikeskus kasutab oma infosüsteemi keskkonda ning
asjaolu, et pensionifondi kliendiks võib saada ka isik, kellega fondivalitsejal või selle finantsgrupil
ärisuhe puudub. Nimetatu tekitab meie hinnangul riski, et fondiosakuid lastakse välja ka
sanktsioonirežiimiga keelatud isikutele.
Selgitame, et krediidiasutustel, kes peavad fondivalitsejate ning Pensionikeskuse arvelduskontosid, ei
ole maksete reaalajas skriinimiseks piisavalt infot sanktsiooni kohaldamisalas olevate asjaolude
hindamiseks, et makset saaks piisavalt riskipõhiselt automatiseeritult peatada. Arvestades, et osakute
omandamine toimub maksekorralduse kaudu, mitte tavapärase väärtpaberitehingu soetamisena,
toome välja järgmise:
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
- isik, kes teostab Pensionikeskusele makse III samba fondiosaku eest, ei pruugi omandada
osakut enesele (võimalikud on ka maksed kolmandate isikute poolt, sh väljastpoolt Eestit);
- krediidiasutus, kelle juures peetavale Pensionikeskuse arveldusarvele makse laekub, ei pruugi
omada kliendisuhet ei osaku omandaja ega osaku eest tasujaga (osaku omandaja ei pruugi olla ühegi
krediidiasutuse klient);
- süsteem eeldab osaku soetamisel üksnes piiratud kujul makseandmete lisamist – selgitusse
märgitakse omandatava fondi osakute ISIN-kood, viitenumbriks aga osaku omandaja pensionikonto
number pensioniregistris (vt ka Sissemaksed III samba fondidesse — Pensionikeskus). Selle põhjal ei
saa tuvastada, kas omandaja langeb viidatud artiklite kohaldamisalasse (st on Vene või Valgevene
kodanik või resident, kellel puudub elamisluba või kodakondsus EL-is või EMÜ-s või Šveitsis). Isegi juhul,
kui eeldada elamisloa andmete eelkontrolli võimalikkust näiteks infovahetuse raames, on makset
saaval pangal võimalus kontrollida elamisloa olemasolu Rahvastikuregistri kaudu üksnes Eesti Vabariigi
osas, mitte EMÜ või Šveitsi osas;
- Pensionikeskus edastab osakute eest laekunud summad fondivalitsejale perioodiliselt, tehingu
väärtuspäeval ühekorraga.
Vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 21 lõikele 1 “erikohustustega isik kontrollib
finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda
kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt. Kui erikohustustega isik tuvastab finantssanktsiooni
subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab
ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata Rahapesu Andmebürood.”
Leiame, et kuna krediidiasutusel, kes võtab vastu AS Pensionikeskuse kontole laekuva makse, ei pruugi
olla mingit puutumust osaku omandajaga, kes võib olla finantssanktsiooni subjektiks, puudub tal
eeltoodu põhjal nii erikohustus kui võimalus sanktsiooni rakendamiseks.
Fondivalitsejal on võimalus tagantjärele skriinida oma kliendiportfelli, tuvastades nii isikud, kelle puhul
võib kahtlustada sanktsiooni rikkumist (Vene või Valgevene kodanik, Eesti elamisluba puudub), kuid
tal pole võimalik tehingut ära hoida.
Siiski, arvestades RSanS § 7 lõikes 1 toodut, mille järgi rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing on
tühine, ei tohiks sanktsioonirežiimi eesmärgiga olla vastuolus osakute välja laskmise järgselt teostatav
tagantjärgi kontroll, mille käigus tuvastatakse võimalikud tühised tehingud.
Palume Teilt hinnangut ning suuniseid, kas taoline kliendiportfelli skriining fondivalitsejate poolt on
sanktsiooniriski maandamiseks piisav meede. Alternatiivselt palume soovitusi muude vajalike ja
võimalike meetmete osas.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevdirektor
Saatja: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Saadetud: 13.12.2022 13:48
Adressaat: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701