Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneering

Saatja: Piret Kergandberg | WALLESS <[email protected]> Saadetud: 13.12.2022 13:18 Adressaat: info keskkonnaamet ee <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: ARB - KKA - ettepanek KSH nõudmiseks - 13122022.asice Lp Keskkonnaameti esindajad, Edastan pöördumise seoses Ülemiste ühisterminali detailplaneeringuga. Lugupidamisega Piret Kergandberg Managing Partner | Attorney at Law &#43;372 514 1979 Liivalaia 45, 10145 Tallinn, Estonia Estonia, Latvia, Lithuania Services provided by WALLESS are subject to terms and conditions available on our . This e-mail message and its attachment(s) (if any) are confidential and intended only for the recipient(s) named above. If you have received this message in error, please notify the sender immediately and delete this e-mail message. Thank you. Keskkonnaamet Saadetud e-mailiga: [email protected] Tallinn, 13.12.2022 Koopiad: Tallinna Linnavalitsus [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneering Rahandusministeerium (edaspidi Ministeerium) edastas 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/5257-10 Tallinna Linnakantseleile Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering) ja andis teada, et kiidab Detailplaneeringu heaks eeldusel, et detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Selle eelduse seadis Ministeerium, kuna Ministeeriumil puudub pädevus hinnata, kas ja millises ulatuses on kumulatiivseid mõjusid detailplaneeringus hinnatud, mistõttu palume detailplaneering kooskõlastada Keskkonnaametiga. Rahandusministeerium rõhutas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tegemata jätmine olukorras, kus selle tegemine on õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, on oluline menetlusviga. Seejuures tõi Ministeerium välja järgmised olulised asjaolud (lk 15-16): 1. Rail Balticu maakonnaplaneeringu KSH-s hinnati Tallinna Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju eelhinnangu vormis; 2. Keskkonnaamet ise on Detailplaneeringu KSH eelhinnangule, millest tulenevalt jäeti Detailplaneeringu KSH algatamata, heitnud ette selle ennatlikust ja asjakohatust 3. Detailplaneeringu objekt ilmselt vastab seaduses sätestatud tingimustele, mille puhul on KSH kohustuslik. Leiame, et Detailplaneeringu puhul on KSH koostamine tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p-st 3 ning § 6 lg 1 p-st 14 kohustuslik. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemuse on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kattub planeeringuala osaliselt olemasoleva Ülemiste raudteejaama alaga, kuhu jääb u 700 meetri pikkuses raudteemaad koos sellel asuvate rööbasteede ja platvormidega, juurdepääsude ning jalakäijate tunneliga. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuhulgas määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminalihoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks. Eeltoodust tulenevalt kavandatakse Detailplaneeringuga uue raudteejaama ehitamist, mille puhul on KSH algatamine vastavalt KeHJS § 33 lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 p-le 14 kohustuslik juhul, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Seejuures ei ole KeHJS § 6 lg 1 p 14 sõnastuse kohaselt nõutav, et uue raudteejaama ehitamisel peaksid ka raudteeliinid ja jaamateed uued olema. Raudteeseaduse (RdtS) kohaselt ei tähenda raudteejaam mitte üksnes raudteeliine ja jaamateid, vaid teenindusrajatist, praegusel juhul reisijaama RdtS § 95 lg 2 p 1 mõttes. Detailplaneeringu kohaselt on alal tulevikus kaks raudteeliini seitsme jaamateega. Antud juhul KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 sätestatud tingimus – ehitatakse uus raudteejaam, millel on kahe rajaga raudteeliin vähemalt viie jaamateega, kindlasti täidetud. Kui Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kahe kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega raudteejaama hoone, kahe kuni üheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone, ühe kuni üheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone, kahe kuni 10 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone ehituseks, siis isegi kui mingil põhjusel ei saa seda tegevust lugeda uue raudteejaama ehitamiseks, on vaieldamatult tegemist olemasoleva raudteejaama laiendamisega. Ka sellisel juhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõttes, sest laiendamise tulemusena on raudteejaamas kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Seejuures Detailplaneeringu realiseerimise tulemusena kõik senised rööbasteed lammutatakse ning rajatakse uued, teiste parameetritega rööbasteed, muuhulgas muutub rööbasteede asukoht. Seega on tegemist ka uute raudteeliinide ja jaamateede rajamisega ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt saab kavandatavat tegevust käsitada ka uue raudteeliini ehitamisena ning kuna rajatakse kaks raudteeliini seitsme jaamateega, siis vastab ka ainuüksi see tegevus KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 kirjeldatud olukorrale. Lisaks on Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt Rail Balticu reisiterminali ala kujunemas Tallinna üheks olulisemaks logistiliseks ühistranspordi sõlmpunktiks, kuid ka piirkondlikuks tõmbekeskuseks. Juba ainuüksi sellest lausest lähtuvalt tuleb Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju pidada oluliseks keskkonnamõjuks KeHJS § 22 tähenduses, mis tingib KeHJS § 33 lg 1 p-st 1 tulenevalt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohustuslikkuse. Keskkonnamõju olulisusele viitavad selgelt ka Detailplaneeringu menetlemise käigus tekkinud probleemid seoses müra ja vibratsiooni hindamise vajalikkusega ning asjaolu, et on peetud vajalikuks Detailplaneeringut täiendada müra leevendamise meetmete osas. Seejuures maakonnaplaneeringute KSH aruandes on Ülemiste reisiterminaliga seotud mõju käsitletud p-s 9.10.1 ning märgitud, et Rail Baltic raudtee müra mõju on leevendavate meetmete puudumisel potentsiaalselt oluline ning ka Rail Baltic raudtee vibratsiooni mõju võib raudtee läheduses olla oluline. Seega on Harju maakonnaplaneeringu KSH aruandes käsitletud üksnes Rail Baltic raudteega kaasnevast mürast ja vibratsioonist tingitud mõjusid ning sedagi lakooniliselt. Muudest Detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega seotud mõjusid Harju maakonnaplaneeringu KSH aruandes dokumendis käsitletud ei ole. Näiteks peaks KSH käsitlema ka linna liikluse seoseid ning näiteks vajadust rajada tunneleid. Samas liikuvusanalüüsi meile teadaolevalt Detailplaneeringu raames tehtud ei ole. Tuleb veelkord rõhutada, et tuginemine Rail Balticu maakonnaplaneeringu KSH-le ei ole asjakohane, sest nagu ka Ministeerium on tuvastanud, siis selles menetluses viidi Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine läbi eelhinnanguna. Ühes ega teises menetluses tehtud eelhinnanguga ei saa asendada KSH-d, kui KSH on KeHJS § 6 lg 1 kohaselt kohustuslik. Ilma asjakohase KSH läbiviimiseta ei ole võimalik hinnata kumulatiivselt tegelike mõjude ulatust ja asuda seisukohale, et Detailplaneeringus toodud leevendusmeetmed on asjakohased või piisavad. Samuti ei oma KSH kohustuse hindamisel tähtsust see, kas Detailplaneeringus kajastatud objekti (tunneleid vm) saaks (osaliselt) kavandada (või on kavandatud) mõne muu planeeringu või dokumendiga. KSH käigus tuleb hinnata Detailplaneeringuga kavandatava tervikuna projekti kui terviku kumulatiivseid mõjusid. 2/3 Palume Keskkonnaametil eeltoodud põhjendustega arvestada ja jätta Detailplaneering ilma asjakohase ja seadusest tulenevalt kohustusliku KSH koostamiseta kooskõlastamata. Ühtlasi palume Keskkonnaametil kasutada tema pädevuses olevaid meetmeid ja nõuda Detailplaneeringu menetluse jätkamise korral KSH läbiviimist. Ilma kohase keskkonnamõju hindamiseta projekti jätkamine on seotud oluliste ohtudega projektile tervikuna. Ka CEF jälgib keskkonnaküsimusi ning nende järgminata jätmine toob finatskorrektsiooni riski. Jääme ootama Keskkonnaameti seisukohavõttu antud küsimuses e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Kergandberg, MTÜ ARB lepinguline esindaja 3/3 VOLIKIRI ÕIGUSTEENUSE OSUTAMISEKS 12.07.2022 MTÜ ARB (registrikood 80365715 ) ( klient ) annab käesolevaga Advokaadibüroo W ALLESS OÜ vandeadvokaat Piret Kergandbergile , edasivolitamis e õigusega teistele sama büroo advokaatidele ( esindajad ) , volituse esindada k lienti seoses Tallinna Ülemiste terminali planeeringuga, sh kohtus . Esindaja te l on õigus kasutada kõiki õiguslikke meetmeid, mida nad peavad vajalikuks volikirjas nimetatud menetluse s kliendi huvide kaitseks . Käesolev volikiri kehtib tähtajatult. _______________________ Priit Humal Juhatuse liige