Teie 09.11.2022 nr 8-4./36-14
Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 13.12.2022 nr 15-3/8927-2
Hiiessaare küla Sassi kinnistu
detailplaneering
Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 09.11.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste
määramiseks Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi
üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2021 otsusega nr 61. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH), kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub. Keskkonnaamet on 13.06.2022 kirjas 6-2/22/11044-3
seisukohal, et plaanitava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Transpordiamet on 11.07.2022 kirjas nr 7.2-322/12354-3 esitanud Kärdla Lennujaama
lähiümbruse piirangu- ja kaitsevöönditest tulenevad seisukohad.
Planeeringuala moodustab Hiiessaare külas maatulundusmaa sihtotstarbega Sassi kinnistu
(63901:001:1441) pindalaga 5,09 ha, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, metsamaa,
muu maa ja õuemaa. Alal on saun-suvila (ehitisregistris), kaks abihoonet (ei ole ehitisregistris)
ja tehnovõrgud. Juurdepääs planeeringualale on Lennujaama riigiteelt (12110) ja avaliku
kasutusega Hiiessaare vallateelt.
Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kaheks krundiks. Krundile 1 määratakse
ehitusõigus ja hoonestusala ühele elamule ja kolmele abihoonele ehitusaluse pinnaga kokku
200 m2, sh olemasolev elamu ja abihooned ning rajatav abihoone. Krundile 2 määratakse
ehitusõigus ja hoonestusala elamule ja kahele abihoonele ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2.
Elamute suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8 m, abihoonetel 6 m. Määratakse ka
tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja
kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Krundi 2 elektrivarustus tagatakse
ühendusega Hiiessaare alajaamast.
Planeeringuala on suures ulatuses väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 32 ja
381, seal on inventeeritud kolme III kaitsekategooria taimeliigi elupaigad. Planeeringuala
paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus on lõheliste ja karstunud kivimite
põhjaveekihid, reostusohtlikkuse tase kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee
reostuse vältimiseks. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama kõrval.
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere-
ja ridaelamumaal, osaliselt puhke- ja virgestusmaal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
1
Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ulatuses krundil 2, mistõttu on
tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.2
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist:
1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6
kohaselt tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused
need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse
rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel
võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Juhime
tähelepanu, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel on
Rahandusministeerium asjakohane asutus, kellele tuleb KSH eelhinnang esitada
seisukoha saamiseks põhjusel, et tulenevalt PlanS § 142 lg-st 2 ja § 90 lg 3 p-st 1
kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse mh üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu heakskiitmine ja selle raames keskkonnamõju strateegilise
hindamise menetluse õiguspärasuse kontrollimine. Sassi kinnistu detailplaneeringu
algatamisel ei ole Rahandusministeeriumi seisukohta küsitud, palume seda edaspidi
üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisel teha.
2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud
2018, Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering 2003, Hiiumaa valla üldplaneering
on koostamisel. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu
koostamise alus, seega palume detailplaneeringu koostamisel järgida
maakonnaplaneeringus toodud soovitusi ja põhimõtteid.
2.1.Planeeringuala paikneb maakondliku tähtsusega Hiiessaare-Kukka II klassi
väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks,
sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad.
Võimalusel tuleb kasutuses hoida põllu- ja rohumaid.
2.2.Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna
määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada
majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või
planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab
planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised
peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse
PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.
3.1.Asjakohane ei ole detailplaneeringu seletuskirja lk 2 märgitu: Käesolev eskiis
esitab olulisemad põhimõttelised lahendused, et anda aimu kavandatud
tegevustest planeeringu koostamise korraldajale, erinevatele osapooltele ning
avalikkusele. Detailsemad määrangud esitatakse detailplaneeringu koostamise
2
01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega
veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist,
mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m
kõrgune samakõrgusjoon.
2
järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist. Juhime tähelepanu, et eskiisi
heakskiitmine ei ole PlanS-i kohane menetlusetapp, seega ei ole arusaadav, millal
detailsemad määrangud detailplaneeringule lisatakse. Rõhutame, et nõuded
planeeringu sisule ja selle kvaliteedile ei muutu selle menetlemise vältel, seega
kõik detailsemad määrangud tuleb lisada kohe nende teada saamisel. Eelnõuks
(eskiisiks) ei nimetata planeeringut enne selle vastuvõtmist mitte seetõttu, et
lahendus ei ole täielik vaid seetõttu, et see ei pruugi olla lõplik ning muudatused
või täpsustused on võimalikud. Märgime ka, et käesoleva detailplaneeringu
algatamise otsuses ja lähteseisukohtades on rohkem teavet, kaalutlusi ja
põhjendusi kui seda on detailplaneeringus. Edaspidi palume detailplaneeringu
koostamisel juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud
soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/)ja detailplaneeringu algatamise
otsusest.
3.2.Seletuskirja kohaselt määratakse krundile 1 ehitusõigus elamule ja kolmele
abihoonele sh ühele rajatavale abihoonele. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ja
hoonestusala rajatavatele elamule ja abihoonetele. Joonisel ei ole eristatud,
millised hooned on olemas ja millised tuleb rajada, samuti ei ole elamud ja
abihooned eristatavad. Palume joonist sellekohase teabega täiendada ning
seletuskiri ja joonis kooskõlla viia.
3.3.Krundi kasutamise sihtotstarve on osaks krundi ehitusõigusest ja sellega
määratakse, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada
(PlanS § 126 lg 5). Selle alusel määratakse hilisemalt katastriüksuse sihtotstarve ja
ehitise kasutamise otstarve. Seletuskirjas on määratud kruntide kasutamise
sihtotstarbed ja nende osakaal, joonisel seda tehtud ei ole. Palume joonis ja
seletuskiri kooskõlla viia.
3.4. Määruse kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala kirjeldus ja
üldandmed (asukoht ja suurus). Seletuskirja kohaselt moodustab planeeringuala
Sassi kinnistu ja selle lähiümbrus vajalikus ulatuses, seejuures on planeeringuala
pindala võrdne kinnistu pindalaga. Kuna planeeringuala ei ole üheselt mõistetavalt
määratletud ega kirjeldatud, palume detailplaneeringut määrusekohaselt täiendada.
3.5.Seletuskirja kohaselt võib lähtuvalt varasemal perioodil Kärdla lennuvälja
lähiümbruses teostatud müra normtaseme mõõdistamistest ja planeeringuala
suure osakaaluga looduslikust foonist … eeldada, et lennuvälja tegevusest tekkiv
müra ja vibratsioon planeeritud hoonestusaladel on normtasemel. Palume
eelpoolnimetatud uuringud detailplaneeringule lisada või neile nõuetekohaselt
viidata.
3.6.Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: Planeeringuala piirneb lõunast
avalikus kasutuses oleva erateega. Samuti on toodud, et: Planeeringuga tehakse
ettepanek määrata olemasolevale teele avaliku kasutuse funktsioon. Märgime, et
planeeringuala külgneb Hiiessaare kohaliku teega, mis kuulub Hiiumaa vallale.
Palume detailplaneeringut parandada.
4. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise
ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana
vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon
planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne detailplaneeringu
kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist.
5. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.
3
6. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse nägemus sellest, kuidas planeeritavat ala
tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh
keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike
arvamusi. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud
ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus Riigikohus leidnud, et
kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga
hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu
linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga
üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma
võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega.
Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab
üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud.
Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu
üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
Palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt põhjendada
ja asjakohaste kaalutlustega täiendada. Palume lisada ka üldplaneeringu nimetus,
mille muutmist detailplaneeringuga kavandatakse.
PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet
planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute
ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse
PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need planeeringu juurde kuuluvad
lisad. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt on detailplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige
uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kättesaadav kohaliku
omavalitsuse veebilehel selle koostamise vältel. Juhime tähelepanu, et ka detailplaneeringu
ametitele ja/või isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks esitamisel tuleb koos
seletuskirja ja joonistega esitada planeeringu juurde kuuluvad lisad.
Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse
koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti ja
Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Maaeluministeerium, Kärdla
Lennuväli ning Golfi, Väike-Nigula, Murjami, Peedu ja Silmakivi kinnistute omanikud.
Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata
täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb
teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada.
Palume lisaks piirnevate kinnistute omanikele kaasata detailplaneeringu koostamisse ka
nende kinnistute omanikud, mida läbib juurdepääsutee.
4
Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud
kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Juhime ka
tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks
kehtivatele õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele.
Parandatud ja täiendatud eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1
kohaselt arvamuse avaldamiseks enne selle PlanS § 86 kohast vastuvõtmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
5