dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 13. detsember 2022
Viit
15-3/8927-2
Registreeritud
13. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus, Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-38927-2 13.12.2022 Väljaminev kiri.asice445 KB

Sisu (failidest)

Teie 09.11.2022 nr 8-4./36-14 Hiiumaa Vald Pühalepa Osavalla Valitsus Meie 13.12.2022 nr 15-3/8927-2 Hiiessaare küla Sassi kinnistu detailplaneering Hiiumaa valla Pühalepa Osavalla Valitsus esitas 09.11.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate kooskõlastuste määramiseks Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Sassi kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 18.08.2021 otsusega nr 61. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Keskkonnaamet on 13.06.2022 kirjas 6-2/22/11044-3 seisukohal, et plaanitava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Transpordiamet on 11.07.2022 kirjas nr 7.2-322/12354-3 esitanud Kärdla Lennujaama lähiümbruse piirangu- ja kaitsevöönditest tulenevad seisukohad. Planeeringuala moodustab Hiiessaare külas maatulundusmaa sihtotstarbega Sassi kinnistu (63901:001:1441) pindalaga 5,09 ha, kõlvikuliselt koosseisult looduslik rohumaa, metsamaa, muu maa ja õuemaa. Alal on saun-suvila (ehitisregistris), kaks abihoonet (ei ole ehitisregistris) ja tehnovõrgud. Juurdepääs planeeringualale on Lennujaama riigiteelt (12110) ja avaliku kasutusega Hiiessaare vallateelt. Detailplaneeringuga jagatakse planeeringuala kaheks krundiks. Krundile 1 määratakse ehitusõigus ja hoonestusala ühele elamule ja kolmele abihoonele ehitusaluse pinnaga kokku 200 m2, sh olemasolev elamu ja abihooned ning rajatav abihoone. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamule ja kahele abihoonele ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2. Elamute suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8 m, abihoonetel 6 m. Määratakse ka tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Krundi 2 elektrivarustus tagatakse ühendusega Hiiessaare alajaamast. Planeeringuala on suures ulatuses väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 32 ja 381, seal on inventeeritud kolme III kaitsekategooria taimeliigi elupaigad. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid, reostusohtlikkuse tase kõrge ja kasutada tuleb täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Planeeringuala paikneb Kärdla lennujaama kõrval. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt detailplaneeringu kohustusega pere- ja ridaelamumaal, osaliselt puhke- ja virgestusmaal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek 1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust hoonestusala ulatuses krundil 2, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.2 Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist: 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 kohaselt tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel on Rahandusministeerium asjakohane asutus, kellele tuleb KSH eelhinnang esitada seisukoha saamiseks põhjusel, et tulenevalt PlanS § 142 lg-st 2 ja § 90 lg 3 p-st 1 kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse mh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasuse kontrollimine. Sassi kinnistu detailplaneeringu algatamisel ei ole Rahandusministeeriumi seisukohta küsitud, palume seda edaspidi üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisel teha. 2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on kehtestatud 2018, Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneering 2003, Hiiumaa valla üldplaneering on koostamisel. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus, seega palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud soovitusi ja põhimõtteid. 2.1.Planeeringuala paikneb maakondliku tähtsusega Hiiessaare-Kukka II klassi väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Võimalusel tuleb kasutuses hoida põllu- ja rohumaid. 2.2.Planeeringuala paikneb rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. 3. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. 3.1.Asjakohane ei ole detailplaneeringu seletuskirja lk 2 märgitu: Käesolev eskiis esitab olulisemad põhimõttelised lahendused, et anda aimu kavandatud tegevustest planeeringu koostamise korraldajale, erinevatele osapooltele ning avalikkusele. Detailsemad määrangud esitatakse detailplaneeringu koostamise 2 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2 järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist. Juhime tähelepanu, et eskiisi heakskiitmine ei ole PlanS-i kohane menetlusetapp, seega ei ole arusaadav, millal detailsemad määrangud detailplaneeringule lisatakse. Rõhutame, et nõuded planeeringu sisule ja selle kvaliteedile ei muutu selle menetlemise vältel, seega kõik detailsemad määrangud tuleb lisada kohe nende teada saamisel. Eelnõuks (eskiisiks) ei nimetata planeeringut enne selle vastuvõtmist mitte seetõttu, et lahendus ei ole täielik vaid seetõttu, et see ei pruugi olla lõplik ning muudatused või täpsustused on võimalikud. Märgime ka, et käesoleva detailplaneeringu algatamise otsuses ja lähteseisukohtades on rohkem teavet, kaalutlusi ja põhjendusi kui seda on detailplaneeringus. Edaspidi palume detailplaneeringu koostamisel juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/)ja detailplaneeringu algatamise otsusest. 3.2.Seletuskirja kohaselt määratakse krundile 1 ehitusõigus elamule ja kolmele abihoonele sh ühele rajatavale abihoonele. Krundile 2 määratakse ehitusõigus ja hoonestusala rajatavatele elamule ja abihoonetele. Joonisel ei ole eristatud, millised hooned on olemas ja millised tuleb rajada, samuti ei ole elamud ja abihooned eristatavad. Palume joonist sellekohase teabega täiendada ning seletuskiri ja joonis kooskõlla viia. 3.3.Krundi kasutamise sihtotstarve on osaks krundi ehitusõigusest ja sellega määratakse, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126 lg 5). Selle alusel määratakse hilisemalt katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve. Seletuskirjas on määratud kruntide kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal, joonisel seda tehtud ei ole. Palume joonis ja seletuskiri kooskõlla viia. 3.4. Määruse kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus). Seletuskirja kohaselt moodustab planeeringuala Sassi kinnistu ja selle lähiümbrus vajalikus ulatuses, seejuures on planeeringuala pindala võrdne kinnistu pindalaga. Kuna planeeringuala ei ole üheselt mõistetavalt määratletud ega kirjeldatud, palume detailplaneeringut määrusekohaselt täiendada. 3.5.Seletuskirja kohaselt võib lähtuvalt varasemal perioodil Kärdla lennuvälja lähiümbruses teostatud müra normtaseme mõõdistamistest ja planeeringuala suure osakaaluga looduslikust foonist … eeldada, et lennuvälja tegevusest tekkiv müra ja vibratsioon planeeritud hoonestusaladel on normtasemel. Palume eelpoolnimetatud uuringud detailplaneeringule lisada või neile nõuetekohaselt viidata. 3.6.Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud: Planeeringuala piirneb lõunast avalikus kasutuses oleva erateega. Samuti on toodud, et: Planeeringuga tehakse ettepanek määrata olemasolevale teele avaliku kasutuse funktsioon. Märgime, et planeeringuala külgneb Hiiessaare kohaliku teega, mis kuulub Hiiumaa vallale. Palume detailplaneeringut parandada. 4. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks esitamist. 5. Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead. 3 6. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse nägemus sellest, kuidas planeeritavat ala tulevikus kasutatakse, arvestades seejuures kohaliku omavalitsuse arengueesmärke, sh keskkonnaeesmärke ja avalikku huvi ning huvitatud isiku ja piirkonna elanike arvamusi. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-12-0769 tehtud otsuses, kus Riigikohus leidnud, et kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse kohanduda muutuvate olude ja vajadustega. Arvestades PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab juhul, kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuuluma selle koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise vajadust igakülgselt põhjendada ja asjakohaste kaalutlustega täiendada. Palume lisada ka üldplaneeringu nimetus, mille muutmist detailplaneeringuga kavandatakse. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need planeeringu juurde kuuluvad lisad. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt on detailplaneering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kättesaadav kohaliku omavalitsuse veebilehel selle koostamise vältel. Juhime tähelepanu, et ka detailplaneeringu ametitele ja/või isikutele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks esitamisel tuleb koos seletuskirja ja joonistega esitada planeeringu juurde kuuluvad lisad. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti ja Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Maaeluministeerium, Kärdla Lennuväli ning Golfi, Väike-Nigula, Murjami, Peedu ja Silmakivi kinnistute omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Sassi kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Palume lisaks piirnevate kinnistute omanikele kaasata detailplaneeringu koostamisse ka nende kinnistute omanikud, mida läbib juurdepääsutee. 4 Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Juhime ka tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks kehtivatele õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele. Parandatud ja täiendatud eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks enne selle PlanS § 86 kohast vastuvõtmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel