Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-02603
Resolutsiooni teema: Eurovälkmaksete määrus
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi
(EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas, COM(2022) 546.
EISi toimiku nr: 22-0654
Tähtaeg: 09.01.2023
Adressaat:
[email protected], Justiitsministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 03.01.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.01.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (11.01.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 09.01.2023.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 14.12.2022
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201
ANDMED Nimetus
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL)
ALGATUSE nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas
KOHTA
Eelnõu nr COM (2022) 546 final Esitamise kuupäev: 26.10.2022 Menetluskord EL-is: ELTL art 114 (KHE)
1
RKKTS § 152 lg 1
1. X p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
1
RKKTS § 152 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
03.01.23 Sisendid
Subsidiaarsuse tähtaeg 01.02.2023, EL nõukogu eesistuja Rootsi püüab saavutada
VALITSUSELE RAMile EL menetluse
Kuupäev vähemalt EL nõukogu ühise lähenemisviisi, EL nõukogu töögruppide arutelu algas
ESITAMINE 11.01.23 KOK ajakava
16.11.2022
19.01.23 VV
Eesti Pangaliit,
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Eesti Pank, JUM, Sotsiaalpartnerid,
MENETLUS min RAM ministeeriumid VÄM huvigrupid Finantsinspektsioon, Rahapesu
Andmebüroo
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA Euroopa Komisjon teeb ettepaneku teha eurovälkmaksete tegemine võimalikuks kõigile inimestele
EESMÄRKIDEST ja ettevõtetele, kellel on pangakonto ELis või EMP riikides. Ettepaneku eesmärk on tagada, et
eurovälkmaksed on kättesaadavad, taskukohased, turvalised ja neid töödeldakse sujuvalt kogu ELis.
Laiemalt on eesmärk majanduse efektiivsem toimimine kiiremate maksete toel ning
konkurentsivõimelisem ja autonoomsem EL. Ettepaneku sisu lühidalt:
eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenuse pakkumise kohustus (neile teenusepakkujatele,
kes tavamaksete korraldusi saadavad ja vastu võtavad);
eurodes algatatud välkmaksete ja tavamaksete võrdsed teenustasud;
nõue, et sanktsioonikontroll (sõelumine) toimuks klientide väga sagedase (kord päevas,
nimekirjade uuendamisel) kontrolli vormis ELi sanktsiooninimekirjade alusel (nagu see juba
toimub mõnedes liikmesriikides riigisiseste maksete puhul), mitte iga üksiku tehingu puhul;
nõue, et makseteenuse pakkujad osutaksid teenust, mis võimaldab kliente teavitada, kui
tuvastatakse mittevastavus maksja esitatud makse saaja nime ja rahvusvahelise pangakonto
numbri (IBAN) vahel.
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ. Välkmaksete kasutamine võimaldab suunata raha kiiremini tarbimisse ja investeeringuteks tuues
MÕJUD mitmesugust kasu välkmaksete saajatele ja majandusele tervikuna. Turuosalistel (pankadel,
makseasutustel) tuleb teha arendusi ning investeeringuga tuleb arvestada välkmaksete täiendavates
kanalites kättesaadavuse tagamiseks ning makse saaja nime ja IBANi kontrolli rakendamiseks.
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
Liikmesriikidel tuleb kehtestada karistuste miinimummäärad, mida liikmesriikide ametiasutused võivad
MUUDATUSED määrata ELi sanktsioonidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest, ja teavitama KOMi oma
õigusruumis kohaldatavatest karistustest.
MÕJU
EELARVELE Riigieelarvele ega EL eelarvele mõju ei ole.
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
Eesti seisukohad Euroopa Liidu digirahanduse paketi kohta (kinnitatud ELAKi 22.01.2021 ja VV
17.12.2020 istungitel), mh
8. Toetame ühtse euromaksete piirkonna välkmaksete võimalikult laiaulatuslikku, Euroopaülest
kasutuselevõttu.
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Muudetud: 14.12.2022
EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 202 3 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta Kiita heaks järgmised rahan dusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta : Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas (K OM(2022) 546 ). Eurodes teostatavate välkmaksete ettepaneku üldi ne kohaldamisala ja mõisted Eesti toetab laialdast üleminekut välkmaksetele ja Euroopa Komisjoni ettepaneku lõppeesmärki. Euroopa Komisjoni ettepanek toetab kiiremate ja turvalisemate maksete kasutuselevõttu, loob lisavõimalusi e-kaubanduses ning on aluseks E uroopa L iidu -põhiseks alternatiivseks lahenduseks globaalsetele maksetaristutele. Makseteenuste õigusaktides peab olema terviklik lähenemine ja välkmaksetele õigusraamistiku loomisel tuleb arvestada jaemaksete turge mõjutavaid lähituleviku õiguslikke algatusi, et piirata turul topelt investeeringute tegemise vajadust. Arvestada tuleb digitaalse euro projekti ning makseteenuste direktiivi ja arvelduslõplikkuse direktiivi ülevaatuseid. Välkmaksete õigusraamistik peab jätma turuosalistele võimaluse otsustada sobiva lahenduse üle ning koondada erinevate jaemakselahenduste toimimiseks vajalikud taristud. Tuleb leida õige tasakaal turuosalistele kohaldatavate spetsiifiliste nõuete proportsionaalsuse ja teostatavuse ning Euroopa Liidu määruses täpsete lahenduste sätestamise taseme ja tarbijakaitse vahel. Toetame selgust Euroopa Komisjoni ettepaneku ja makseteenuste direktiivi koostoime kohta, ühise terminoloogia kasutamist ja õigusaktide üldist järjepidevust. Eurodes teostatavate välkmaksete kohustuslik pakkumi ne Toetame välkmaksete laialdast kasutamist ja makseteenuste turul aktiivsete pankade kohustust pakkuda eurodes välkmakseid. Väiksematele makseteenusepakkujatele, eelkõige makse- ja e-rahaasutustele, kehtivad kohustused peavad olema proportsionaalsed kahjustamata vaba konkurentsi ja innovatiivsete lahenduste teket. Eelistame välkmaksete vastuvõtmise ja saatmise kohustuse rakendustähtaegade pikendamist, et kohustuste rakendamine kõikide teenusepakkujate puhul ja erinevate maksekanalite kaudu oleks realistlik. Kuus kuud välkmaksete vastuvõtmise ja 12 kuud pärast määruse jõustumist välkmaksete saatmise kohustusena on liiga lühike periood. Välkmaksete tasud Toetame välkmaksete tasu reguleerimist ulatuses, mis on eesmärgi täitmise suhtes proportsionaalne, jättes teenusepakkujatele võimaluse kujundada hinda vastavalt vaba konkurentsi ja turumajanduse põhimõtetele. Leiame, et Euroopa Liidu piiriüleste maksete määruse (EL) 2021/1230 põhimõte ehk siseriiklikult ja Euroopa Liidu sees samaväärsetele tehingutele sama hind on piisav ka välkmaksete puhul. Eesti ei toeta tasu täpsemat, eelkõige tasu ülempiiri, määramist. Makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimi ne Toetame pettuste vähendamise ja tarbijakaitse tugevdamise eesmärgil makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimist. Samas leiame, et määruses tuleks sätestada vaid põhimõtted täpsustamata konkreetset lahendust, et turule jääks võimalus kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi. Toetame kontrolli kohustuse rakendamiseks pikemat kui 12-kuulist perioodi, kuna Euroopa Liidu-ülest usaldusväärset lahendust hetkel turul ei ole. Lõpptulemusena loodud keskset lahendust võiks kasutada lisaks välkmaksetele ka tavamaksete puhul. E uroopa L iidu sanktsiooni kontrollikor d Sanktsioonide rakendamine kõikide tehingute, sealhulgas välkmaksete, puhul on oluline ja tasakaalustatud lahenduse leidmine välkmaksete puhul on hädavajalik. Määrus peaks samaaegselt looma tervikliku vastavuskontrolli raamistiku sanktsioonide tõhusaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks ning vähendama välkmaksete arvu, mille puhul tuvastatakse automaatse kontrolli käigus ekslikult, et need võivad hõlmata sanktsiooni nimekirja kantud isikuid. Lisaks Euroopa Liidu sanktsioonidele peaks terviklik vastavuskontrolli raamistik hõlmama Euroopa Liidu väliseid ja siseriiklikke sanktsioone ning pankade riskihinnangute ning -isu põhiseid meetmeid. Euroopa Komisjoni ettepanekut tuleb täiendada, et oleks paremini tagatud sanktsioonide rakendamise terviklik, usaldusväärne ja riskipõhine vastavuskontroll Euroopa Liidu üleselt. Sarnase vastavuskontrolli on Euroopa Liit kehtestanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Me ei toeta sanktsioonide rakendamisel välkmaksete sõelumise lõpetamist seni, kuni puuduvad juhised ühtsemaks sanktsioonide kohaldamiseks kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide poolt. Toetame sanktsioonide tervikliku vastavuskontrolli raamistiku rakendamise lahenduse võimalikult lühikest rakendamistähtaega, kuna praeguses geopoliitilises olukorras on sanktsioonide tõhus rakendamine erakordselt oluline. Karistus ed Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse puhul jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Eelistame karistuste miinimummäärade sätestamist vaid juriidilistele isikutele. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
0 9 . 01 .202 3 SELETUSKIRI Eesti seisukoha d Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta Sissejuhatus Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon ( k omisjon) on algatanud järgnevad muudatused: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas COM(2022) 546 ( välkmaksete määrus ) . Välkmaksed on kreeditkorralduse (maksja algatatud korralduse) alusel teostatava makse vorm, mille puhul raha kantakse maksja kontolt saaja kontole sekundite jooksul päeval või öösel aasta mistahes päeval. See eristab välkmakseid muudest maksetest (ehk tavamaksetest) , mida makseteenuse pakkujad töötlevad ainult tööajal (nn pangapäeval) , kusjuures raha võib makseteenuse pakkuja (pank või muu makseasutus) kanda makse saaja kontol e alles järgmise tööpäeva lõpuks. Välkmaksed on maksevaldkonna oluline tehnoloogiline uuendus. Need võimaldavad vabastada finantssüsteemis kinni olevaid rahalisi vahendeid ja teha need viivitamata kättesaadavaks lõppkasutajatele – ELi tarbijatele ja ettevõtjatele – nii tarbimiseks kui ka investeeringuteks. Välkmaksed pakuvad pankadele ja finantstehnoloogia ettevõtetele ka võimalusi töötada välja uusi makselahendusi, seda nii füüsiliste müügikohtade kui ka e-kaubanduse tehingute jaoks (nt nutitelefonides mobiilsete makserakenduste kasutamine). Sellised lahendused aitaksid vähendada praegust suurt kontsentratsiooni suhtluspunktide turul eelkõige piiriüleste maksete puhul . ELis on eurovälkmaksete tehniline arhitektuur juba olemas. See koosneb mitmest maksesüsteemist, mis pakuvad välkarveldust, ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) välkkreeditkorraldus te skeemist (SCT Inst skeem), mille käivitas 2017. aasta novembris Euroopa Maksenõukogu. Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud seitse Eesti makseteenuse pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest u mbes 80%. Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel viis panka ja üks makseasutus, viimase mahud on väga tagasihoidlikud. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest. Välkmaksete võimalikku märkimisväärset kasu ELi tarbijatele ja ettevõtetele piiravad aga välkmaksete aeglane juurutamine ja vähene omaksvõtt. 2021. aasta lõpus olid vaid 11 % ELis saadetud eurodes kreeditkorraldustest välkmaksed , mis näitab, et Euroopa maksesektori jõupingutused ei ole olnud seni piisavad. Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjon tuvastanud kaks peamist tagajärge: – välkmaksete realiseerimata kasu ja tõhusus nii makrotasandil kui ka sidusrühmade vaates , sealhulgas tarbijad, kaupmehed , ettevõtted, makseteenuse pakkujad ja finantstehnoloogia ettevõtjad ning avalik sektor , sealhulgas maksuhaldurid; – maksevahendite piiratud valik makseteenuste pakkujate suhtluskanalis , eelkõige piiriüleste tehingute puhul. Välkmaksete laialdast levikut takistavad p robleemid on Euroopa Komisjoni hinnangul nii pakkumise kui ka nõudluse poolel: makseteenuse pakkujate ebapiisavad stiimulid eurovälkmaksete pakkumiseks (pakkumise pool); välkmaksete kliente eemale peletavad tehingutasud võrreldes alternatiivsete maksevahenditega (nõudluse pool); tagasilükatud välkmaksete suur osakaal, mille puhul on ekslikult tuvastatud, et need hõlmavad ELi sanktsiooni nimekirja kantud isikuid (pakkumise pool); maksja mure välkmaksete turvalisuse pärast (nõudluse pool). Eestis on välkmaksetele üleminek olnud sujuv ja Euroopa Komisjoni nimetatud probleemid riigisiseste maksete puhul akuutsed ei ole. Samas takistavad kõik nimetatud probleemid ka Eesti hinnangul piiriüleste välkmaksete laiemat levikut. Kokkuvõttes on välkmaksete määruse eelnõu eesmärk luua soodsad tingimused konkurentsi suurendamiseks ehk kajastada maksete valdkonnas toimunud innovatsiooni ja turu arengut, edendada uute kogu ELi hõlmavate maksetoodete väljatöötamist ning hõlbustada uute turule sisenejate juurdepääsu. Selleks on Euroopa Komisjon teinud maksevaldkonnas õigusliku ettepaneku: kohustades makseteenuse pakkuja i d, kes osutavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste põhist makse teenust , pakkuma eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenust; piirates eurovälkmaksete tasu maksimaalselt tasuga, mida teenusepakkujad võtavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste eest; kohustades makseteenuse pakkujaid osutama teenust, mis võimaldab kliente teavitada, kui tuvastatakse mittevastavus maksja esitatud makse saaja nime ja rahvusvahelise pangakonto numbri (IBAN) vahel; nõu des , et sanktsioonikontroll toimuks klientide väga sagedase kontrolli vormis ELi sanktsiooni nimekirjade alusel, mitte iga üksiku tehingu puhul . Laiemas vaates on välkmaksete eelnõu seotud e uro rahvusvahelise rolli tugevdami se eesmärgiga, mille saavutamiseks integreeritud välkmaksete laialdase tur u toel vähenda takse jaemaksetega seotud riske ja haavatavust ning suurend atakse olemasolevate makselahenduste sõltumatust ning tugevda takse makromajanduse ja finantssektori avatud strateegilist sõltumatust. EL Nõukogu on toetanud konkurentsivõimeliste riigisiseste ja üleeuroopaliste turupõhiste makselahenduste väljatöötamist ning rõhuta nud , kui oluline on määratleda sõltumatu, tõhus, hästi toimiv, avatud ja autonoomne Euroopa maksepiirkonna raamistik ja seda tulemuslikult rakendada. Euroopa Liidu digirahanduse paketi kohta kinnitatud Eesti seisukohtade raames on Vabariigi Valitsus 17.12.2020 ja Riigikogu EL asjade komisjon 22.01.2021 toetanud ühtse euromaksete piirkonna välkmaksete võimalikult laiaulatuslikku, Euroopaülest kasutuselevõttu. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Kad ri Martin (
[email protected] ). Eelnõu on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi , finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt. Eurodes teostatavate välkmaksete ettepaneku üldise kohaldamisala ja mõiste te sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõuga täiendatakse SEPA määrus t ja määratakse kindlaks, millised makseteenuse pakkujad peavad eurovälkmakse tega seotud põhimõtteid järgima. SEPA määruse täiendamise raames l isatakse neli uut mõistet: välkkreeditkorraldus , makseteenuse kasutajaliides , maksekonto tunnu s ja nimekirja kantud isikud või üksused . Samuti muudetakse kehtivat jaemaksesüsteemi määratlust, et kajastada erinevaid jaemaksetehingute arveldamise viise, sealhulgas üksiktehingute kaupa arveldamine ja välkmaksete ööpäevaringne sooritamine reaalajas. Seisukoht 1: Eesti toetab laialdast üleminekut välkmaksetele ja Euroopa Komisjoni ettepaneku lõppeesmärki . Euroopa Komisjoni ettepanek toetab k iirema te ja turvalisema te makse te kasutuselevõttu , loob lisavõimalusi e-kaubanduses ning on aluseks E uroopa L iidu -põhiseks alternatiivseks lahenduseks globaalsetele makse taristutele. Seisukoht 2: Makseteenuste õigusaktides peab olema terviklik lähenemine ja välkmaksetele õigusraamistiku loomisel tuleb arvestada jaemaksete turge mõjutavaid lähituleviku õiguslikke algatusi , et piirata turul topelt investeeringute tegemise vajadust. Arvestada tuleb digitaalse euro projekti ning makseteenuste direktiivi ja arvelduslõplikkuse direktiivi ülevaatuseid. Seisukoht 3 : Välkmaksete õigusraamistik peab jätma turuosalistel e võimalus e otsustada sobiva lahenduse üle ning koondada erinevate jaemakselahenduste toimimiseks vajalikud taristud. Tuleb leida õige tasakaal turuosalistele kohaldatavate spetsiifiliste nõuete proportsionaalsuse ja teostatavuse ning E uroopa L iidu määruses täpsete lahenduste sätestamise taseme ja tarbijakaitse vahel. Seisukoht 4 : Toetame selgust Euroopa Komisjoni ettepaneku ja makseteenuste direktiivi koostoime kohta , ühise terminoloogia kasutamist ja õigusaktide üldist järjepidevust. Uus regulatsioon peaks arvesse võtma juba töös olevat digitaalse euro projekti ning välkmaksete teostamisega seotud õigusaktide ülevaatusi , mille tulemusel soovitakse ühise tulemina pakkuda innovatiivseid, kiiremaid , mugavaid ja turvalisemaid makselahendusi ning samas kaardimaksetele alternatiivset makselahendust kaupmehe juures. Sisuliselt võivad erinevad algatused ja ettepanekud tähendada , et turuosalised peaksid senisele kreeditkorralduste (maksja algatatud korralduste) jaemaksesüsteemile üles ehitama välkmaksete lahenduse ning tulevikku vaadates digitaalse euro süsteemi. Vältima peaks erinevate süsteemide tööshoidmist ja kasutamist nii tava maksete, välkmaksete kui ka digieuro jaoks. Keskpikas ajahorisondis peaks turuosalistel olema võimalik erinevate makselahenduste süsteeme konsolideerida. Kuna nii välkmakse te ettepanek kui digi taalse euro projekt sihivad muuhulgas kaupmehe juures oleva makselahenduse välja arendamist, siis tervikpildis võiks arendus toimuda üheaegselt või ühe lahenduse põhiselt. Mitmete lahenduste välja töötamine on turuosalistele eeldatavalt kulukas ning üksikute lahendus t e põhiselt ei ole efektiivne. Välkmaksete regulatsioon võiks Eesti turuosaliste hinnangul ol la suunatud klientide poolt kõige enam kasutatud kanalile ehk eelkõige elektroonili sele kanal ile (internetipank, mobiilipank) . Välkmakse tegemisel p angaautomaadi vahendusel võib olla tehniliste piirangute tõttu keeruline teostada makse saaja nime ja saaja maksekonto kontrolli ning see vajab täiendavat analüüsi. Arvestades, et füüsilise kanali ja pangaautomaadi puhul kaasneb lahenduse loomisega märkimisväärne arenduskulu, siis võib see teha teenuse lõpptarbijale tervikuna kallimaks. Seetõttu t oetame välkmaksete turuosa järkjärgulist suurenemist nii, et sellega ei kaasne turuosalistele kohustust välkmaksete skeemiga paralleelselt üleval hoida ka tavamaksete taristut. Regulatsioon peaks olema paindlik ja võimaldama turuosalistel otsustada, kas pakkuda nii välkmakseid kui tavamakseid või ainult välkmakseid. Määruse sõnastus peaks võimaldama ühest mõistmist. Sätete erinev tõlgendamine võib kaasa tuua erinevusi nende kohaldamises, mistõttu võivad eesmärgid soovitud ulatuses jääda saavutamata. Selguse ja õiguskindluse tagamisel on oluline, et määruses kasutataks võimalusel mõisteid, millele on antud tähendus juba mõnes teistes Euroopa Liidu õigusaktis ( makseteenuste direktiiv, maksekontode direktiiv ), nagu näiteks makseteenus, kreeditkorraldus, kordumatu tunnus. Eurodes teostatavate välkmaksete kohustusliku pakkumi se sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõuga pannakse m akseteenuse pakkuja tele , kes teevad eurodes kreeditkorraldusi, kohustus pakku da eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenust 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas ilma võimaluseta kehtestada tähtaegu või piirata välkmaksete töötlemist ainult tööpäevadega. Makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes seda nõuet ei kohaldata, kuna nende juurdepääs arveldussüsteemidele on piiratud. Kasutajaliidesed, mille kaudu võib esitada kreeditkorraldusi, peavad samuti võimaldama esitada välkmaksete korraldusi. Kui makseteenuse pakkuja pakub võimalust esitada kreeditkorralduste kohta mitu maksejuhist ühe paketina, peab ta pakkuma sama teenust eurovälkmaksete puhul. Need nõuded kehtestatakse neljas eri etapis järgmiste tähtaegadega: – eurovälkmaksete vastuvõtmine euroala makseteenuse pakkujate puhul: 6 kuud pärast määruse jõustumist; – eurovälkmaksete saatmine euroala makseteenuse pakkujate puhul: 12 kuud pärast jõustumist; – eurovälkmaksete vastuvõtmine euroalaväliste makseteenuse pakkujate puhul: 30 kuud pärast jõustumist; – eurovälkmaksete saatmine euroalaväliste makseteenuse pakkujate puhul: 36 kuud pärast jõustumist. Seisukoht 5 : Toetame välkmaksete laialdast kasutamist ja makseteenuste turul aktiivsete pankade kohustust pakkuda eurodes välkmakseid. Väiksematele makseteenusepakkujatele , eelkõige makse- ja e-rahaasutustele, kehtivad kohustused peavad olema proportsionaalsed kahjustamata vaba konkurentsi ja innovatiivsete lahenduste teket. Seisukoht 6: Eelistame välkmaksete vastuvõtmise ja saatmise kohustuse rakendustähtaegade pikendamist, et kohustuste rakendamine kõikide teenusepakkujate puhul ja erinevate makse kanalite kaudu oleks realistlik . Kuus kuud välkmaksete vastuvõtmise ja 12 kuud pärast määruse jõustumist välkmaksete saatmise kohustusena on liiga lühike periood. Eestis on välkmaksed uus reaalsus, 2022. a lõpu kuudel liikus 82% riigisisestest pankadevahelistest maksetest välkmaksena ja koos pangasise ste maksetega on üle 90% maksetest välkmaksed . Üle-Euroopalise välkmaksete skeemiga on liitunud seitse Eesti makseteenuse pakkujat, r eaalselt pakuvad välkmakseid hetkel peamiselt viis panka. Eestis pakub üks makseasutus välkmaksete teenust , kuid makseasutuse teenuse mahud on tagasihoidlikud . Enamus Eestis tegutsevaid pankasid on elektroonilises kanalis välkmakse pakkumise võimelised ning maksete vastuvõtmise ja edastamise rakendusajad neile probleemiks ei osutu. Probleemiks osutub välkmaksete pakkumine täiendava te kanali te kaudu, mille puhul on sätestatud nõuete tähtajad liigselt lühikesed (vaata ka seisukoha 4 selgitust) . L eiame, et väiksemate makseteenusepakkujate puhul välkmaksete pakkumise kohustuse mitte rakendamine on asjakohane, kuid konkurentsi tagamise eesmärgil ei tohiks makseasutuste võimalusi piirata. Eestis tegutsevad pangad on likviidsuse tagamisega välkmaksete teostamiseks 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas seni hakkama saanud, hoides piisavalt vahendeid välkmaksete arveldamiseks keskpangas avatud kontodel ning kasutades pakutavaid automaatseid vahendeid. Eestis tegutsevate pankade hinnangul ei peaks välkmaksete pakkumise kohustus kohalduma maksete kogumitele ( mitu maksejuhist ühe paketina , näiteks ettevõtte maksejuhiste pakett töötajatele palga maksmiseks) protsessi keerukuse tõttu (oht maksesüsteemi või makseteenuse pakkuja ülekoormamiseks ) . Lisaks toimub üksiku makse tagasi lükkamise korral sellest maksja informeerimine hiljem, mitte maksekogumi panka edastamisel. Seega võiks maksete kogumite käsitlemine välkmaksete määruses vajada erandit või leebemaid reegleid , kuid määrus ei peaks piirama maksete kogumite teostamist välkmaksetena. Euroopa Komisjoni ettepanekus ei ole selgitatud, kuidas peaks toim u ma maksete kogumite töötlemine välkmaksena, sh kas töötlemine peaks toimuma iga kogumis sisalduva üksiku maksejuhise põhiselt. Pole ka selge, kuidas toimub maksete kogumite puhul saaja nime ja saaja kontonumbri kontrollimine 10 sekundi jooksul. Välkmaksete tasude ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõu ei luba võtta eurovälkmaksete saatmise või saamise eest suuremat t asu, mida makseteenuse pakkujad rakendavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste saatmise või vastuvõtmise eest. Seda nõuet kohaldataks kõigi makseteenuse pakkujate suhtes, kes pakuvad eurovälkmakseid, sealhulgas nende makseteenuse pakkujate suhtes, kes ei pea välkmakseid pakkuma ja pakuvad vabatahtlikkuse alusel (nt makseasutused ja e-raha asutused ) . E uroala makseteenuse pakkujate suhtes kohalda ks nõuet kuus kuud ja väljaspool euroala asuvate makseteenuse pakkujate suhtes 30 kuud pärast määruse jõustumist . Eelnõu e esmär gi saavutamiseks muudetakse ka määrust (EL) 2021/1230, et tagada piiriüleste eurovälkmaksete võrdne või väiksem tasu vastava piiriülese tavapärase eurodes kreeditkorraldusega . Seisukoht 7 : Toetame välkmaksete tasu reguleeri mist ulatuses, mis on eesmärgi täitmise suhtes proportsionaalne, jättes teenusepakkujatele võimaluse kujundada hinda vastavalt vaba konkurentsi ja turumajanduse põhimõtetele. Leiame, et E uroopa L iidu piiriüleste maksete määruse (E L ) 2021/1230 põhimõt e ehk siseriiklikult ja E uroopa L iidu sees samaväärsetele tehingutele sama hind on piisav ka välkmaksete puhul . Eesti ei toeta tasu täpsemat, eelkõige tasu ülempiiri, määramist. Ettepaneku kohaselt reguleeritakse välkmaksete tasu, et suurendada välkmaksete osakaalu. Kui välkmakse eest tuleb kliendil maksta rohkem kui tavamakse eest, siis vaatamata välkmaksete pakkumise kohustuslikuks muutmisele, ei pruugi tarbijad seda kõrgema hinna tõttu eelistada, mistõttu võib tasu reguleerimist (tasu ei või erineda) pidada eesmärgi suhtes pigem vajalikuks sammuks. Hinnalae kehtestamine poleks aga vajalik ega ilmselt ka eesmärgi suhtes kohane. Välkmaksete määrus peaks toetama turu isereguleerimist välkmaksete kasutamise suunas ja toetama välkmaksetele täielikku üleminekut ja tavamaksete järkjärgulist kadumist. Kuivõrd maksesüsteemides arveldamisega kaasnevad nii püsi- kui muutuvkulud, ei pruugi makseteenuse pakkujatel olla majanduslikult otstarbekas hoida töös ka tavamakseteks kasutatavat maksetaristut. Ka makseteenuste kasutajate (tarbijate) vaates ei näi olevat tavamaksel eelist välkmakse ees (välkmakse tasu ei või olla kõrgem tavamakse tasust). Eestis lisatasu välkmaksete puhul (mis moodustavad ca 80% siseriiklikest pankadevahelisetest maksetest) välkmakseid pakkuvad pangad ei rakenda ja konkurents on kenasti toiminud (konkurents reguleerib hindasid) . Sarnane on olukord ka teistes liikmesriikides , kus välkmaksed on turul laialt levinud, ehk välkmaksete le lisatasu võrreldes tavamaksetega kehtestatud ei ole. Eestis tegutsevad pangad soovi vad , et hinnakujundus oleks jätkuvalt iga teenuseosutaja enda seada. Euroopa Liidu piiriüleste maksete määruse ga (EL) 2021/1230 turule sekkumine ( siseriiklikult ja Euroopa Liidu sees samaväärsetele tehingutele sama ) ei ole olulist negatiivset mõju konkurentsile tekitanud . Makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõu paneb kõigile eurovälkmaksete saatmise teenust pakkuva tele makseteenuse pakkuja tele (sealhulgas ne ile , kes ei ole kohustatud seda tegema) kohustuse pakkuda oma makseteenuse kasutajale teenust, millega kontrollitakse, kas makse saaja IBAN on seotud makse saaja nime ga , ja teavitada makseteenuse kasutajat kõigist avastatud lahknevustest. Teade tuleb esitada enne, kui maksja välkmakse korralduse lõplikult vormistab ja enne, kui makseteenuse pakkuja sooritab välkmakse. Vaatamata võimalikule ebakõlale makse saaja nimes ja tema kontonumbri vastavuses, jääb makseteenuse k asutajale vabadus otsustada, kas esitada välkmakse korraldus (kinnitada maksejuhis) või mitte . Kirjeldatud teenuse kasutamine makseteenuse kasutaja poolt ei mõjuta makseteenuste direktiivi s sätestatud makseteenuse pakkuja vastutust välkmaksete täitmata jätmise või puuduliku või hilinenud täitmise eest. Eelnõu ei takista makseteenuse pakkujaid kontrollida makse saaja nime ja kontonumbrit ka tavalise kreeditkorralduste puhul , kuid kohustust seda teenust pakkuda sellisel juhul ei ole . Makseteenuse pakkujad võivad võtta kontrollimise teenuse kasutamise eest tasu (otsest keeldu ei ole) ja makseteenuse kasutajad võivad loobuda nimetatud teenusest . N õuet hakataks eelnõu kohaselt euroala makseteenuse pakkujate suhtes kohaldama 12 kuud ja väljaspool euroala asuvate makseteenuse pakkujate suhtes 36 kuud pärast määruse jõustumist. Need tähtajad on kooskõlas seletuskirja punktis 3 kirjeldatud eurovälkmaksete saatmise teenuse pakkumise nõude kehtestamise kuupäevadega. Seisukoht 8 : T oetame pettuste vähendamise ja tarbijakaitse tugevdamise eesmärgil m akse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimis t . Samas l eiame, et määruses tuleks sätestada vaid põhimõtted täpsustamata konkreetset lahendust, et turule jääks võimalus kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi . Toetame kontrolli kohustuse rakendamis eks pikema t kui 12 - kuu list perioodi , kuna E uroopa Liidu -ülest usaldusväärset lahendust hetkel turul ei ole. Lõpptulemusena loodud keskset lahendust võiks kasutada lisaks välkmaksetele ka tavamaksete puhul. E ttepaneku sisu on tekitanud palju seni vastuseta küsimusi. Eelkõige on väljakutse ettepaneku rakendamine piiriüleste maksete teostamisel. Idee põhjal eeldaks ettepanek siseriiklike andmebaaside/registrite loomist, mis tuleb teha kättesaadava ks ka piiriüleselt . Lahenduse loomise kokkuleppimine ja ellu rakendamine võtab oluliselt rohkem aega kui 12 kuud. Saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimiseks on kaks võimalikku lahendust: kontrolli teostamine enne või pärast makse kinnitamist. Ettepanekus on saaja nime ja kontonumbri kontrollimine ette nähtud eraldi teenusena, millest maksja võib keelduda näiteks selle teenuse hinna tõttu (makseteenuse kasutajal on alati võimalus teenusest loobuda). Kuna kontrolli teostamine (ka pärast makse kinnitamist ) aitab vähendada maksepettuseid ja ekslikke ülekandeid, on mõistlik eeldada, et vastav kontrollimine kajastuks alati makse hinnas ning kontrolli teostamine oleks kohustuslik kõikide SEPA tavamaksete puhul. Kohustus kontrollida makse saaja ja saaja kontonumbri vastavust enne makse täitmist ei arvesta piisavalt olemasolevat välkmaksete maksetaristut ja tehnilist võimekust nõuet täita. T ehniliselt toimiv lahendus kontonumbri ja nime vastavuse kontrollimiseks täna puudub. Tehnilise võimekuse arendamine tähendab mahukaid investeeringuid turu poolt, mistõttu kohustuste täitmine ei pruugi rakendamise tähtaegu arvestades olla realistlik. Saaja nime ja kontonumbri kontrollimine enne maksejuhise täitmist on rakendatav juhul, kui selleks luuakse piiriüleselt toimiv lahendus, näiteks keskne register või kohalike registrite andmevahetusplatvorm. Eestis tegutseva te panka de hinnangul osutub probleemiks kindlasti saaja nime ja IBANi kontrolli rakendamine Euroopa Komisjoni pakutud tähtaja jooksul. Hetkel on a inult saaja makseteenusepakkuja v õimeline usaldusväärselt kontrollima, kas saaja nimi ja IBAN kuuluvad kokku , ja võtma selles vastutust . Seetõttu tuleks Euroopa Komisjonil veel põhjendada poliitilise valiku otstarbekust, pakkuda põhjalikum mõjuanalüüs ja liikmesriikidel üheskoos kaaluda alternatiive . N äiteks saaja teenusepakkujale kontrolli kohustuse panemi ne aitab püstitatud eesmärki täita sama tõhusalt aeglustamata seejuures makse juhise automaatset otsetöötlemist , mida tänased tehnilised lahendused turu hinnangul võimaldavad. Sellest tulenevalt tuleks vastavalt muuta ka makseteenuste direktiivi põhimõtteid (näiteks makse juhise automaatse otsetöötlemis e ja vastutuse küsimusi) . E uroopa Komisjoni e ttepaneku järgi tuleb kontroll teostada enne makse kinnitamist (enne maksejuhise autoriseerimist), mis välistab võimaluse, et kontrolli võiks teostada näiteks saaja makseteenusepakkuja makse laekumisel. Leiame, et arvestada tuleb olemasoleva tehnilise taristu ja selle võimekusega, kuid mitte liialt takerduda regulatiivsel tasandil kontrolli võimaluste tehnilistesse nüanssidesse. Tõsiselt tuleks kaaluda võimalust sätestada määruses vaid tarbijakaitselased ja pettuste vältimise põhimõtted või eesmärgid täpsustamata konkreetset lahendust . T urule peaks jääma võimalus kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, millest mõned on juba väljaarendamisel. Rakendustähtaeg on ilmselgelt liiga ambitsioonikas, kuna Euroopa Komisjoni ettepaneku le vastav lahendus turul on väga piiratud kasutusega (üksikutes liikmesriikides) ja ei ole Eesti turuosaliste hinnangul laialdaseks kasutamiseks piisavalt usaldusväärne ning üle-ELi kasutatava lahenduse (on ta siis erasektori või avaliku sektori põhine) loomine võtab rohkem aega kui 12 kuud. Lõpptulemusena loodud lahendust võiks kasutada aga laiemalt kui vaid välkmaksete puhul. Kui otsustatakse luua keskne andmebaas või muu koostalitusvõimeline lahendus, tuleb tagada andmekaitse ( Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse reeglite täitmine) ja kindlustada süsteemi toimekindlus (keskne lahendus võib osutuda kriitiliseks taristuks , sealhulgas EL finantssektori digitaalset tegevuskerksust käsitlevate õigusaktide mõttes ). Enamik Eestis tegutsevaid panku rakendavad saaja ja IBAN i kontrolli pangasisestel maksetel ja mõned pangad ka pankadevaheliste makset e puhul . Kui makse saaja on teises pangas, siis makse algatamisel kontrolli täna ei teostata, kuna puudub ligipääs teise panga klienti puudutavatele andmetele. Euroopa Komisjoni ettepaneku rakendamiseks on mitmeid võimalusi. Ühe variandina tuleks pankade hinnangul esmalt luua keskne andmebaas ja sinna andmete edastamine ning teises etapis makseteenusepakkujatel liituda andme baasi ga ja teha muudatused pangasüsteemides. Kui tegemist on üle-Euroopalise lahendusega, siis võiks seda teenust pakkuda näiteks Euroopa Keskpank. Keskse andmebaasi loomisel on vajalik eraldi analüüsida andmete töötlemist isikuandmete kaitse vaatest. Ühtlasi sellise laiamahulise üle- E uroopalise andmebaasi loomine tekitab mitmeid tüüpi riske ning nende andmete edastamine kesksesse registrisse saaks toimida vaid kliendi nõusolekul. Samuti räägib keskse andmebaasi kahjuks selle töökindlus, arvestades tekkivat tehingute mahtu ja makse täitmise kiirust. Samas on küsimus, kuidas see lahendus toimiks Euroopa Liidu väliste maksete puhul. Teise variandina on saaja panka makse sõnumiga paralleelne päringu sõnumi kasutamine, kuid selle lahenduse väljatöötamine on uue infrastruktuuri arendus ning kaasnevad kõrged kulud . T äiendav pankadevaheline sõnumite vahetamise liiklus toob kaasa samuti täiendavate teenustasude kulud pankadele, samas ei kaasne sellega täiendavat teenustasu tulu pankadele. Samuti võib siin tekkida täiendav pettuse risk , kui maksja saab vastuse, et saaja nimi ja IBAN ei ole vastavuses, kuid otsustab makse siiski teostada. Kui see teenus on mõeldud pettuste vähendamiseks, siis praktikas Eestis tegutsevate pankade hinnangul petturid saaja nimega väga tihti ei eksi , mistõttu vajab Euroopa Komisjoni ettepanek täiendavat analüüsi pakutud lahendusega eesmärgi saavutamise tõhususe kohta. Täiendavat analüüsi vajab ka võimalik rakendamine avatud panganduse skeemi puhul (näiteks kas vajalik informatsioon on kättesaadav ) k a kaupmehe müügipunkti puhul. Kuna Eestis on valdavalt kasutusel saaja pangas makse laekumisel teostatav saaja nime ja IBAN kontroll, siis eelistavad pangad selle võimaluse kasutamise jätkamist, mitte uue lahenduse loomist. Iga uus lahendus toob kaasa täiendava keerukuse arenduse ja süsteemide ühildumise näol. Pettuste ennetamise vaatest ei ole vahet, kas kontroll on saaja või maksja panga poolel. Alternatiivina on vastuvõetav ka mõlema variandi kasutuse lubamine, mis võimaldab juba täna rakendatud kontrolliga jätkata. Saaja pangas toimuva kontrolli kasuks räägib ka see , et seda on võimalik rakendada kõikidele SEPA maksetele, selle rakendamine panga enda infrastruktuuris on kuluefektiivne ja oluliselt kiirem kui uue infrastruktuuri loomine, puuduvad lisanduvad täiendavad kulud erinevate sõnumite saatmise näol ning täiendavad andmevahetuse riskid. ELi sanktsiooni kontrollikor ra ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Makseteenuse pakkuj ad peavad eelnõu põhjal järgima ühtlustatud lähenemis t , et ELi sanktsioon i saaks kohaldada ilma dubleerimise, ebatõhususe ja sellest tulenevate vastuoludeta, mida põhjusta ks makseteenuse pakkuja te erinev kontrolliprotsess. Ühtlustatult tuleb rakendada eraisikute ja üksuste suhtes kohaldatav a t sanktsiooni ehk nõude id külmutada varad ja mitte teha rahalisi vahendeid või majandusressursse sanktsioonis nimetatud isikutele ja üksustele kättesaadavaks. Euroopa Komisjon peab selliste isikute ja üksuste koondnimekirja. Makseteenuse pakkujad peavad kontrollima vähemalt kord päevas ning igal juhul kohe pärast uu e või muudetud sanktsiooni jõustumist, kas mõni nende klientidest on ELi sanktsiooni nimekirja kantud isik või üksus. Ühtlustatud lähenemi ne annab Euroopa Komisjoni hinnangul makseteenuse pakkujatele vajaliku õiguskindluse ja kõrvaldab vastuolud, mis takistavad eurovälkmaksete tõhusat sooritamist (vähendab oluliselt võimalike valepositiivsete välkmaksete arvu) , kahjustamata samas sanktsioonikontrolli tõhusat rakendamist . Kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja ei tee nõutavat kontrolli ja on seejärel seotud välkmakse tegemisega maksja või makse saajaga, kelle suhtes tuleb kohaldada ELi sanktsioon i , vastutab ta mis tahes rahalise kahju eest, mis on tekkinud teisele välkmaksega seotud makseteenuse pakkujale ja mis tuleneb ELi sanktsiooni määruste kohastest karistustest. M akseteenuse pakkujate suhtes hakatakse nõuet kohaldama kuue kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seisukoht 9 : Sanktsiooni de rakendamine kõikide tehingute, s ealhulgas välkmaksete, puhul on oluline ja tasakaalustatud lahenduse leidmine välkmaksete puhul on hädavajalik. M äärus peaks samaaegselt looma tervikliku vastavuskontrolli raamistiku sanktsiooni de tõhusaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks ning vähendama välkmaksete arvu, mille puhul tuvastatakse automaatse kontrolli käigus ekslikult, et need võivad hõlmata sanktsiooni nimekirja kantud isikuid. Lisaks E uroopa L iidu sanktsioonidele peaks terviklik vastavuskontrolli raamistik hõlmama Euroopa Liidu välis eid ja siseriiklik ke sanktsioon e ning pankade riskihinnangute ning -isu põhis eid meetme id. Euroopa Komisjoni ettepanekut tuleb täiendada, et oleks paremini tagatud sanktsiooni de rakendamise terviklik , usaldusväärne ja riskipõhine vastavuskontroll Euroopa Liidu üleselt. Sarnase vastavuskontrolli on Euroopa Liit kehtesta n ud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Seisukoht 10 : Me ei toeta sanktsiooni de rakendamisel välkmaksete sõelumise lõpetamist seni , kuni puuduvad juhised ühtsemaks sanktsiooni de kohaldamiseks kõikide E uroopa Liidu liikmesriikide poolt. Seisukoht 11: Toetame sanktsiooni de tervikliku vastavuskontrolli raamistiku rakendamise lahenduse võimalikult lühikest r akendamistähta ega, kuna praeguses geopoliitilises olukorras on sanktsiooni de tõhus rakendamine erakordselt oluline . Välkmaksete toimimiseks ja samal ajal efektiivselt sanktsiooni kohaldamist nõudvate olukordade tuvastamiseks on vajalik, et Euroopa Liidu üleselt oleksid loodud ühtsed standardid kogu sanktsiooni vastavuskontrolli raamistikule, mis sisaldaks ka maksete sõelumisele kohaldavaid standardeid. Nii nagu on loodud ühtsed standardid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrollile ( rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiiv iga ). Oluline on silmas pidada , et sanktsiooni vastavuskontrolli raamistiku puhul kasutatakse sama metodoloogiat nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks võttes arvesse sanktsiooni eripära ja riski. Asudes reguleerima ühte kitsast hoolsusmeedet kogu raamistikus ei pruugi tuua soovitud tulemust ja olla proportsionaal ne ega riskipõhine. Välkmaksete ja kliendiandmebaasi sõelumine sanktsiooni nimekirjade vastu on kõigest üks meede, millega tagatakse õiguspärane sanktsiooni kohaldamine. Vastavuskontrolli raamistik sisaldab muuhulgas riskihinnanguid ja riskiisu, mille alusel makseteenuse osutaja määratleb enda jaoks proportsionaalsed hoolsusmeetmed ja nende ulatuse, sh sõelumise kriteeriumid. H oolsusmeetmed ja nende ulatus on proportsionaalsed makseteenuse osutaja suuruse, teenuse ulatuse, tehnoloogilise võimekuse ja riskiisuga. N äiteks kui makseasutuse osad kliendid on passiivsed ja kasutavad teenust harva , siis ei pruugi olla mõistlik sõeluda kogu kliendiandmebaasi igapäev aselt, vaid ainult siis, kui vahendeid liigutatakse või harvema regulaarsusega. Väiksemad makseteenuse pakkujad kui nad piiriüleseid teenuseid ei osuta ja kliendiandmebaas on väike võivad otsustada manuaalse sõelumise kasuks ja ainult juhul kui sanktsiooni nimekirjas on muutusi või täiendusi. E i saa nõustuda Euroopa Komisjoni seisukohaga ja ettepanekuga , kus reguleeritakse kitsalt ühte meedet kogu raamistikus, ja mille järgi piisab, kui iga makseteenusepakkuja lähtub üksnes enda koduriigi pädevate asutuste kehtestatud suunistest või juhenditest , , kuna need võivad olla väga erinevad, sh võttes arvesse riigi enda riske ja riskihinnangut . Siseriiklike vastavuskontrolli suuniste järgimist ei saa alatähtsustada, kuid välkmaksete jaoks toimiva raamistiku loomisel peaks kõikides liikmesriikides ühtselt kohalduv määrus andma ette detailsemad nõuded , mis hetkel on puudu . M aksete sõelumisest täielik loobumi ne , kus makseteenusepakkujad tuginevad sanktsiooni rakendamisel üksnes kliendibaasi sõelumisele , ei ole õigustatud . Teatud tingimustel, n äiteks eraisikute vahel teostatavate siseriiklike maksete puhul , võib olla õigustatud maksete sõelumisest loobumine , kui riskid on hinnatud ja maandatud . Määruses tuleks selgemalt määratleda reeglid makseteenusepakkujate sanktsiooni sõelumis e süsteemile , eelkõige eeldus automaatse sõelumissüsteemi olemasolu ja sõelumissüsteemile kehtivate nõuete kohta (nt nagu on USA kehtestanud) . Vajadus nende reeglite järele tuleneb esiteks välkmaksetele iseloomulikust kiirusest, mille käigus peab makseteenusepakkuja sekundite jooksul olema võimeline andmed vastu võtma, neid töötlema ja nende põhjal järeldusi tegema (kas teostada makse või peatada see sanktsiooni tõttu). Teiseks tuleb tagada ühtsete nõuete järgimine piiriüleste maksete puhul , nt vaste kattumise lävend on kõigis riigis sama ja sõelumisloogika on ühtne . See loob omakorda aluse usalduseks teenusepakkujate kohaldatavate hoolsusmeetmete rakendamisel ja väheneb nõuete erinevast kohaldamisest tuleneva õigusrikkumise risk . Nii saab t eise liikmesriigi makseteenusepakkuja olla kindel, et talle makse edastanud makseteenusepakkuja on lähtunud hoolsusmeetmete kohaldamisel samadest kriteeriumitest. S õelumissüsteemile sätestatavate nõuete puhul võiks keskenduda järgmiste elementide tunnustele: s õelumiskünnis , s õelumiseks kasutatava d andme d, süsteemi ajakohasus ja efektiivsus, nimede tuvastatavus ja võrreldavus sanktsiooninimekirjades olevate indikaatoritega , sanktsiooni geograafiline ulatus. Rakendamistähtaeg võiks olla võimalikult lühike , kuna sanktsioon i tuleb rakendada ka praegu ja teema on pr ae guses geopoliitilises kontekstis eriliselt aktuaalne . Pangad on Eestis rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel erikohustusega isikud finantssanktsiooni puhul ning tuginevad sanktsiooni rakendamisel erinevatele sanktsioonirežiimidele. V älkmakse te suhtes ei ole sanktsiooni rakendamisel tehtud EL üleselt ega Eesti siseselt erandeid . Eestis järgitakse laialt ka OFAC (USA) sanktsioon i , kuigi need erinevalt nt Lätist, ei ole kohustuslikud järgimiseks vastavalt Eesti siseriiklikule õigusele. See tähendab, et pangad sõeluvad välkmakseid sanktsiooninimekirjade vastu sarnaselt muude maksetega. Hoolsusmeetmeid täitmata (veendumaks, et tehingu võimaldamine on sanktsioonirežiimiga kooskõlas) makse teostamine on pangale risk ( nii õiguslik kui ka maine risk) , see tähendab, et makse teostatakse viisil, mille korral tagantjärgi saab panga või tema töötajate puhul järeldada sanktsioonist kõrvalehoidumises kaasaaitamist. Kuivõrd alates 2001 . a , kuid eriti alates 2014 . a ning 2022 . a veebruarist , ei tähenda erikohustusega isiku jaoks sanktsiooni järgimine üksnes sanktsiooninimekirjas olevate isikute hõlmamist automaatses sõelumise tööriistas (nimevastavuse kontroll), vaid sanktsiooni rakendamise haare on palju laiem (tuvastada tuleb tehingud, mis võivad ka kaudselt sanktsiooni rikkuda, tuvastada tuleb ka isikud, kes on sanktsiooni nimekirja kantud isiku omandistruktuuris või kontrolli all, siis on erikohustusega isikutele vastavusraamistiku loomine ning sanktsioonikontrolli teostamine oluliselt nüansirikkam ning aktuaalsem protsess, kui see oli 5/10/25 aastat tagasi. Seda enam, et arvestades, et USA sanktsiooni rikkumise risk võib tähendada, et pank enam USA dollarite makseid teostada ei saa (kuna see käib USA korrespondentpanga kaudu), mainekahju, OFAC poolt määratava t teises t sanktsioon i või teatud juhtudel USA seose olemasolu tõttu otse-trahvi Eesti finantssektori ettevõttele. Keerulisemaks muudab asja ka see, et praktikas on järjest enam ressurssi vajav sanktsiooni tõlgendamise küsimus, kuna sanktsioonirežiimid on loo d ud poliitilise meetmena väga kiiresti ja tõlgendused tulevadki paratamatult tihti hiljem. Oluline on ka märkida, et kõik EL liikmesriigid ei kohalda sanktsiooni ühtselt. Alates 2022 . a veebruarist sanktsiooni nimekirja kantud isikute kontrolli ja omandit on mitmed liikmesriikide pädevad asutused käsitlenud ja tõlgendanud erinevalt. See on toonud kaasa olukorra, kus osad liikmesriigid kohaldavad ühe ettevõtte vahendite suhtes sanktsiooni ja teised mitte. See aga toob kaasa omakorra olukorra, kus ühes liikmesriigis makse lubamisega ei rikuta sanktsiooni , aga teises liikmesriigis peetakse seda rikkumiseks. EL otsib täna lahendusi , kuidas sanktsiooni harmoniseeritult ühtselt kohaldataks , aga tänaseni lahendust veel ei ole. Seega ei toimiks pelgalt kliendiandmebaasi sõelumine konkreetse isiku või üksuse vastu, kes on nimekirja lisatud, et see oleks vastavuses teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnanguga. Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole , sealhulgas Eestis tegutsevate pankade hinnangul , lõpuni selge sanktsiooni sõelumise vaatest. Selleks, et välkmaksed ei jääks sanktsiooni sõelumisel üldse kinni, tuleb seada tänasest oluliselt teistsugune erirežiim, mis otsesõnu välistab teatud maksetüüpide puhul (n äiteks sissetulev maks e juhis ) erikohustusega isikule reaalajas sõelumise kohustuse. Alternatiivselt on ilmselt võimalik luua riskipõhisem süsteem, kus EL üleselt on maandatud sanktsiooniriskid läbi selle, et nt teatud tüüpi tehingud või mingite kindlate selgelt väljendatud riskikriteeriumite esinemisel tuleb makseid töödelda, teistel juhtudel seda tegema ei pea. Siinjuures saab tugineda EL üle sele riskihinnang ule (nõrkus seisneb selles, et sanktsiooni kaetus ei pruugi olla selles piisav), Eesti riiklikule riskihinnangule ja iga erikohusega isiku enda riskihinnangule. Kuna E uroopa Liidus ei ole sanktsiooni rakendamise kohta pangandussektorile ajakohaseid suuniseid ( Euroopa Pangandusjärelevalvelt on oodata 2023. aastal), siis on pankade hinnangul tõenäoliselt eelistatud esimene variant ehk EL ja EL liikmesriik omakorda annavad selge suunise välkmaksete kohta, millistel juhtudel võib välkmaksed jätta sõelumata ning mi da tuleb sanktsiooniriski maandamiseks teha (kontroll makse saatja juures jm ). Karistuste ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõu määratleb, et kõik määruse rikkumisest tulenevad k aristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. K õik k aristused , välja arvatud k aristuste miinimummäärad ELi sanktsiooni st tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest , jäävad liikmesriikide vastutusalasse. Liikmesriigid peavad ELi sanktsiooni s t tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest rakendatavad karistus te miinimummäärad siseriikliku õigusega üle võtma hiljemalt kaheksa kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva ja teavitama Euroopa Komisjoni oma õigusruumis kohaldatavatest karistustest. ELi sanktsioonist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest rakendatavad karistused peavad eelnõu kohaselt hõlmama : a) juriidilise isiku puhul haldustrahv i kuni 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest; b) füüsilise isiku puhul rahali st halduskaristus t , mille maksimummäär on vähemalt 5 000 000 eurot . Seisukoht 1 2 : Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse puhul jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Eelistame karistuste miinimummäärade sätestamist vaid juriidilistele isikutele . Karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita karistuse liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, p 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse halduskaristuste ( administrative penalties ) mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat karistus süsteemi ja - liiki. Siiski tuleks karistused vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele tagades maksimaalse paindlikkuse karistus määra, -liigi ja menetluse puhul . Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad, ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. Eesti Pangaliidu arvamusel võiks karistuste määrade määramisel olla sarnane loogika nagu EL isikuandmete kaitse üldmäärus es ja Eesti i sikuandmete kaitse seadus es ehk kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti ettevõtte eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Võrreldes olemasolevate (viidatud) karistustega on kuni 10% majandusaasta netokäibest välkmakse teenuse puhul ELi sanktsiooni st tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest ebaproportsionaalselt kõrge. K ehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Välkmaksete määrus on seotud EL makseteenuste direktiiv iga, määrus ega piiriüleste maksete kohta , ühtse euromaksete piirkonna määruse ga ja ar velduse lõplikkuse direktiiviga, isikuandmete töötlemi sel isikuandmete kaitse üldmäärusega . M aksete teostamise põhimõtted on siseriiklikult sätestatud k rediidiasutuste seadus es, m akseasutuste ja e-raha asutuste seaduses , v õlaõigusseadus es ja f inantsinspektsiooni seadus es ning Eesti Panga p residen di määruses „ Krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused Eesti Pangas “ . Välkmaksete määruse vastu võtmisel ettepaneku kohaselt tuleb Eesti s muuta Karistusseadustik u r ahvusvahelise sanktsiooni rikkumise sätet. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte Eelnõu otsene sihtrühm on eraisikud , ettevõtjad ja muud asutused , kes teevad Eesti s iga kuu keskmiselt 17 miljonit riigisisest makset, millest kolmandik on pankadevahelised. Eesti s tegutsevad pangad kasutavad pankadevaheliste , sealhulgas piiriüleste, maksete tegemiseks valdavalt EBA Clearing süsteeme RT1 ja STEP2 . RT1 on välkmaksete süsteem, mis toimib reaalajas, ööpäev läbi ja aasta ringi, raha laekub maksjalt saajale maksimaalselt 10 sekundi jooksul. Hetkel saab süsteemi kaudu teha makseid , mis on kuni 100 000 euro väärtuses, pank võib ise selle limiidi ka madalamale seada. STEP2 süsteemis töödeldakse makseid vaid tööpäeviti viis korda päevas ja kaks korda öösel. Seega nt reede õhtul teele pandud makse jõuab saajani esmaspäeva hommikul. 54982 66016 Allikas: European Payments Council Allikas: European Payments Council Eestis on välkmaksed saanud juba tavaliseks – 2022. a oktoobris liikus 82% riigisisestest pankadevahelistest maksetest välkmaksena. Arvestades, et koheselt liiguvad ka pangasisesed maksed, võib järeldada , et üle 90% maksetest liigub vaid mõne sekundi jooksul. Eestis pakuvad pangad välkmakseid sama hinnaga kui tavalisi kreeditkorraldusi. Ettevõtete puhul parandavad välkmaksed rahavooge, hõlbustavad vahendite haldamist, vähendavad hilinenud makseid ja kiirendavad arvete tasumist. Eraisikute puhul võib kiire raha üle kandmine olla vajalik näiteks pereliikmete vahel, restoranis arvet jagades ja paljudes muudes olukordades. Euroopa Maksenõukogu andmetel on Euroopas välkmaksete skeemiga liitunud 2313 ehk 61 % makseteenusepakkujatest (71% euroala makseteenusepakkujatest) , samas moodustavad välkmaksetena liikuvad maksed vaid 13% kõikidest kreeditkorraldustest . Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud seitse Eesti makseteenuse pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest u mbes 80% (viimastel kuudel vahemikus 77…82%). Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel viis panka ja üks makseasutus, viimase mahud on väga tagasihoidlikud. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest. Võib öelda, et käärid süsteemiga liitunute osakaalu ja tehingute osakaalu vahel on suured ja seda mitte ainult Eestis. Hetkel on Eestis välkmaksete summa piirmäär pan kade kaupa erinev (osadel pankadel 15 tuhat, teistel 100 tuhat eurot), mõnevõrra erinev on ka see, millised maksed välkmakse te süsteemi saadetakse , n äiteks kõik pangad ei saada sinna maksete kogumeid ega püsikorraldusi. Kõige enam võib Eestis tegutsevaid makseteenusepakkujaid mõjutada makse saaja nime ja IBANi kontroll ning sanktsiooni rakendamine nagu seisukohtade selgituste juures kirjeldatud. Arvestatava arenduse ning investeeringuga tuleb Eestis tegutsevate pankade hinnangul arvestada välkmaksete täiendavates kanalites (lisaks elektroonsetele) kättesaadavuse tagamisel ning saaja nime ja IBAN i kontroll rakendamisel. right 421 Joonis: Süsteemides RT1 ja STEP2 makstud riigisisesed maksed . Allikas: Eesti Pank 0 0 Joonis: Süsteemides RT1 ja STEP2 makstud riigisisesed maksed . Allikas: Eesti Pank Ettepanekute sotsiaalne mõju puudub. Samuti ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustustega . Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub , sealhulgas iga-aastasele riigieelarvele . Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Euroopa Komisjoni m õjuhinnang näitab, et makseteenusepakkujatele tekkivad olulised, kuid proportsionaalsed ühekordsed rakenduskulud, mis on seotud välkmaksete pakkumisega makseteenuse pakkujate puhul, kes seda veel ei tee, ning enamiku makseteenuse pakkujate puhul makse saaja ja IBAN i vastavuse kontrolli rakendamisel. Makseteenusepakkujate jooksvad kulud oleksid piiratud. Kokkuvõttes oleks kulude mõju makseteenuse pakkujatele aja jooksul neutraalne, arvestades märkimisväärset kokkuhoidu, mis tuleneb kavandatud uuest sanktsioonikontrolli meetodist, pettuste ja vigade järelkontrolliks kuluvat lühemat aega ja jõupingutusi, sularaha ja tšekkide käitlemisega seotud kulude vähenemist ning väljavaadet konkureerida tõhusamalt suhtluspunktide turul ja pakkuda innovaatilisi välkmaksetel põhinevaid suhtlus kanalite lahendusi, sealhulgas piiriüleste maksete puhul. K asu saadakse Euroopa Komisjoni hinnangul ka suuremast likviidsusest ja paranenud rahavoogudest. Seda kasu tunnevad kõik välkmaksete saajad, teiste seas tarbijad, kaupmehed , ettevõtted ja avalik sektor , sealhulgas maksuhaldurid, kuna välkmaksete majanduslik tasuvus suureneb ajas märkimisväärselt. Praegu liigub maksesüsteemides igal ajahetkel miljardeid eurosid, mis ei ole tarbimiseks ega investeeringuteks kättesaadavad. Välkmaksete laialdasem kasutamine soodustab ka uute makselahenduste väljatöötamist, eelkõige piiriüleste tehingute puhul. See suurendab maksteenuste sektoris konkurentsi ja vähendab kaupmeeste kulusid ja see positiivne mõju saab edasi kanduda ka tarbijatele. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele L iikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada välkmaksete määruse eesmärke ja nõuda ELi makseteenuse pakkuja telt piiriüleste euro välkmaksete saatmise ja vastuvõtmise teenus e pak kumist. Nende eesmärkide täitmiseks on vajalikud EL ühtlustatud reeglid, sealhulgas välkmaksete puhul sanktsioonikontrolli rakendamisel ja maksja kaitsmisel pettuste või eksimuste eest ning ühtse euromaksete piirkonna määruse edasiarendamine. Kavandatud reeglid ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja ehk on proportsionaalsed , et klientidele eurodes kreeditkorralduste teenust pakk uvatelt peamistelt makseteenuse pakkuja telt ehk pankadelt välkmaksete teenuse pakkumist nõuda. Makseasutustele ja e-raha asutustele ei laiene välkmaksete pakkumise kohustus. Kuivõrd neil ei ole võrdseid võimalusi välkmaksete pakkumisel ja otsest ligipääsu arvelduslõplikkuse direktiivi alusel määratud arveldussüsteemidele , ei oleks välkmaksete regulatsiooni kohaldamine neile põhjendatud. Küll aga võivad Euroopa Komisjoni ettepaneku sanktsiooni sõelumise nõuded olla ebaproportsionaals ed, kui makseteenuse pakkuja riskid on maandatud muul viisil kui kliendiandmete igapäevane sõelumine sanktsiooni nimekirja vastu. Oleme arvamusel, et nõuete kehtestamine ELi määruse ga on üldjoontes põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas olev . Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös Eesti Panga , Finantsinspektsioon i, Rahapesu Andmebüroo ja turuosalistega. Ametlikult esitas seisukohad Eesti Pank. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Välisministeeriumile, Justiitsministeeriumile , Eesti Panga le , Finantsinspektsiooni le , Rahapesu Andmebüroo le ja turuosaliste le , kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud/ teadmiseks võetud 1 Justiitsministeerium Karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, p 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse “administrative” penalties mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Siiski tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad, ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse liigi osas jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Leiame, et kaaluda tuleks karistuste sätestamist vaid juriidilistele isikutele. Arvestatud 2 Välisministeerium Anname teada, et Välisministeeriumil ei ole täiendavaid kommentaare Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule ja saame seda toetada: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas, COM (2022) 546 . Arvestatud 3 Eesti Pank Septembris 2020. aastal avaldatud jaemaksete strateegia üks peamisi eesmärke on muuta välkmaksed Euroopas uueks normiks. Paraku on välkmaksete kasutuselevõtt jäänud oodatust tagasihoidlikumaks ning paljud makseteenusepakkujad ei ole jätkuvalt oma klientidele välkmakseid kättesaadavaks teinud, seda vaatamata erinevatele poliitilistele jõupingutustele. Välkmaksete skeemiga on liitunud 68% Euroopa makseteenusepakkujatest ja välkmaksed moodustavad vaid 13% kõigist SEPA maksetest (Eestis on vastav näitaja üle 80%). Üksnes 10 riigis on välkmakseid aktsepteerivate makseteenusepakkujate osakaal vähemalt 50%: Austrias, Eestis, Kreekas, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Lätis, Saksamaal, Sloveenias ja Soomes. Selleks, et tagada välkmaksete laialdane kasutuselevõtt kogu Euroopas, on Euroopa Komisjon otsustanud minna reguleerimise teed, st muuta välkmaksed makseteenusepakkujatele kohustuslikuks. Eelnevat arvestades toetame välkmaksete ettepanekut, mis aitab suurendada välkmaksete osakaalu kogu ELis. Toetame võimalust töödelda välkmaksesüsteemis ka failimakseid ning pettuste vähendamiseks makse saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimise nõude kehtestamist. Alljärgnevalt juhime tähelepanu mõnele kitsaskohale, mida tuleks edaspidi ettepaneku aruteludel silmas pidada eelkõige selleks, et ettenähtud muudatuste rakendamine toimuks võimalikult sujuvalt ja tõhusalt. Arvestatud ja teadmiseks võetud 1. Välkmaksete ettepanek peaks toetama turu isereguleerimist välkmaksete kasutamise suunas, s.t. see peaks toetama täielikult välkmaksetele üleminekut ja tavamaksete järkjärgulist kadumist. Pangad arveldavad klientide välkmakseid ja tavamakseid erinevates maksesüsteemides, näiteks STEP2 (üleeuroopaline automatiseeritud arvelduskoda) ja RT1 (üleeuroopaline SEPA välkmaksesüsteem). Kuivõrd maksesüsteemides arveldamisega kaasnevad nii püsi- kui muutuvkulud, ei pruugi makseteenuse pakkujatel olla majanduslikult otstarbekas hoida töös ka tavamakseteks kasutatavat maksetaristut. Ka makseteenuste kasutajate (tarbijate) vaates ei näi olevat tavamaksel eelist välkmakse ees (välkmakse tasu ei või olla kõrgem tavamakse tasust). Arvestatud 2. Ettepanekus ettenähtud nõuded makseteenuse pakkujatele peaksid olema proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ja nende täitmine võimalik nõuete rakendamiseks etteantud ajaraamis. Kohustus kontrollida makse saaja ja saaja kontonumbri vastavust enne makse täitmist ei arvesta piisavalt olemasolevat välkmaksete maksetaristut ja tehnilist võimekust nõuet täita. Märgime, et tehniliselt toimiv lahendus kontonumbri ja nime vastavuse kontrollimiseks täna puudub. Tehnilise võimekuse arendamine tähendab mahukaid investeeringuid turu poolt, mistõttu kohustuste täitmine ei pruugi rakendamise tähtaegu arvestades olla realistlik. Saaja nime ja kontonumbri kontrollimine enne maksejuhise täitmist on rakendatav juhul, kui selleks luuakse piiriüleselt toimiv lahendus, näiteks keskne register või kohalike registrite andmevahetusplatvorm. Arvestatud 3. Toetame põhimõtet, et välkmaksed oleksid kättesaadavad nii internetipangas kui mobiilipangas ning et regulatsioon toetaks ka hulgimaksete (failimaksete) tegemist välkmaksena. Ettepanekus ettenähtud nõuete täitmine failimaksete korral ei ole meie hinnangul piisavalt selge. Näiteks, ei ole selgitatud, kuidas peaks toimima failimaksete töötlemine välkmaksena, sh kas töötlemine peaks toimuma iga failis sisalduva üksiku maksejuhise põhiselt. Pole ka selge, kuidas toimub failimaksete puhul saaja nime ja tema kontonumbri kontrollimine nõutava 10 sekundi jooksul. Arvestatud osaliselt ja teadmiseks võetud 4. Ettepaneku sõnastus peaks võimaldama ühest mõistmist. Sätete erinev tõlgendamine võib kaasa tuua erinevusi nende kohaldamises, mistõttu võivad eesmärgid soovitud ulatuses jääda saavutamata. Selguse ja õiguskindluse tagamisel on oluline, et määruses kasutataks võimalusel mõisteid, millele on antud tähendus juba mõnes teistes ELi õigusaktis (PSD2, PAD ) , nagu näiteks makseteenus, kreeditkorraldus, kordumatu tunnus. Arvestatud Tulenevalt eelnimetatud kitsakohtadest, tuleb meie hinnangul eelkõige leida tehniline lahendus saaja nime ja kontonumbri kontrollimiseks, laiendada kontrollimise kohustust kõikidele SEPA maksetele (nii välkmaksetele kui tavamaksetele) ning lahendada välkmaksena edastatud failimaksete töötlemise küsimus (failimaksete vastuvõtmine välkmaksesüsteemide tasemel). Toetame välkmaksete turuosa järkjärgulist suurenemist nii, et sellega ei kaasne turuosalistele kohustust välkmaksete skeemiga paralleelselt üleval hoida ka tavamaksete taristut. Regulatsioon peaks olema paindlik ja võimaldama turuosalistel otsustada, kas pakkuda nii välkmakseid kui tavamakseid või ainult välkmakseid. Arvestatud Märgime, et välkmaksete ettepaneku kõrval tuleb arvestada ka teiste strateegiast tulenevate tegevustega, mis samuti adresseerivad ELi eesmärki sõltumatu makselahenduse kasutusele võtmiseks (nt. digieuro ja muud üleeuroopalised makselahendused). Välkmaksete ettepaneku väljatöötamisega alustati enne digitaalse euro õigusliku aluse loomist. Senised arutelud on näidanud, et kui mõlema algatusega (välkmaksed ja digitaalne euro) soovitakse välja arendada ka makselahendused kaupmehe juures, siis on oht horisontaalseks kattumiseks kahe prioriteetse regulatsiooni vahel. Välkmaksete võimaluse laiendamist kaupmehe müügikohas peame pigem teisejärguliseks, eelkõige põhjusel, et sarnast eesmärki taotletakse digitaalse euro jaoks. Arvestatud Toetame pettuste vähendamiseks makse saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrolli nõude kehtestamist kõikidele SEPA kreeditkorraldustele (välkmaksetele ja tavamaksetele) ning kohustuse täitmiseks vastava üleeuroopalise lahenduse loomist. Saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimiseks on kaks võimalikku lahendust: kontrolli teostamine enne või pärast makse kinnitamist. Oleme varasemalt toetanud kontrolli teostamist enne maksejuhise kinnitamist, kuid pragmaatilisem on kontroll teostada saaja pangas. Sellisel juhul ei ole vaja üles ehitada eraldi taristut (keskne register, registrite koostalitlusvõime loomine), millega kaasneb makseahela suurem keerukus ja lisakulu. Pankade süsteemid on võimelised teostama kontrolli makse kiirust mõjutamata ning toetavad straight through processing’ut. Rõhutame, et turuosalistele peab jääma piisavalt aega kontrollimise kohustuse sisseseadmiseks. Ettepanekus on saaja nime ja kontonumbri kontrollimine ette nähtud eraldi teenusena, millest maksja võib keelduda näiteks selle teenuse hinna tõttu (makseteenuse kasutajal on alati võimalus teenusest loobuda). Kuna kontrolli teostamine (ka pärast makse autoriseerimist) aitab vähendada maksepettuseid ja ekslikke ülekandeid, on mõistlik eeldada, et vastav kontrollimine kajastuks alati kreeditkorralduse hinnas ning kontrolli teostamine oleks kohustuslik kõikide SEPA kreeditkorralduste puhul. Arvestatud Välkmaksete täitmisega seoses reguleeritakse eraldi ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist ning nähakse ette vastav karistus ja kahju hüvitamise kohustus (artikkel 5d). Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib välisministeerium, rakendamisel osalevad erikohustustega isikud (sh pangad) ja järelevalvet täitmise üle teostavad vastavad pädevad asutused. Seetõttu jätame arvamuse sanktsioonide kohaldamise kohta eelnimetatud asutuste ja isikute kujundada. T eadmiseks võetud 4 Finantsinspektsioon Välkmaksete toimimiseks ja samal ajal efektiivselt sanktsiooni kohaldamist nõudvate olukordade tuvastamiseks on vajalik, et EU üleselt oleksid loodud ühtsed standardid maksete sõelumisele. Seega ei saa nõustuda määruses toodud seisukohaga, mille järgi piisab, kui iga PSP lähtub üksnes enda koduriigi pädevate asutuste kehtestatud suunistest/juhenditest. Siseriiklike suuniste järgimist ei saa alatähtsustada, kuid välkmaksete jaoks toimiva raamistiku loomisel peaks kõikides liikmesriikides ühtselt kohalduv määrus andma ette veidi detailsemad nõuded. Me ei toeta täielikku maksete sõelumisest loobumist, kus PSP-d tuginevad sanktsioonide tuvastamisel üksnes kliendibaasi sõelumisele. Teatud tingimustel, nt eraisikute vahel teostatavate siseriiklike maksete puhul võib olla õigustatud maksete sõelumisest loobumine. Seejuures tuleks kohustada PSP-d iga loobumist põhjendama (riskide hindamine). Kindlasti on vaja määruses detailsemalt ette kirjutada reeglid PSP sõelumissüsteemile. Esiteks tuleks tuua sisse, et PSP-delt eeldatakse automaatse sõelumissüsteemi olemasolu. See vajadus tuleneb juba välkmaksetele iseloomulikust kiirusest, mille käigus peab PSP sekundite jooksul olema võimeline andmed vastu võtma, neid töötlema ja nende põhjal järeldusi tegema (kas teostada makse või peatada see sanktsiooni tõttu). Teiseks kehtestada nõuded sellele süsteemile. Nii on piiriüleste maksete puhul tagatud ühtsete nõuete järgimine. See omakorda loob aluse usalduseks eri teenusepakkujate kohaldatavate hoolsusmeetmete osas – teise liikmesriigi PSP saab olla kindel, et talle makse edastanud PSP on lähtunud hoolsusmeetmete kohaldamisel samadest kriteeriumitest. Sellega on PSP-de jaoks suures osas maandatud ka nõuete erinevast kohaldamisest tuleneva õigusrikkumise risk. Finantsinspektsiooni hinnangul tasuks määrusega sõelumissüsteemile sätestatavate nõuete puhul tähelepanu pöörata järgnevale: - Sõelumiskünnis (threshold) Süsteemis tuleb sõelumiskünnis sätestada vastavalt riskide hindamise raames tuvastatule ja riskiisule. - Sõelumiseks kasutatavate andmete puhtus Süsteemis sõelumise aluseks kasutatavad andmed peavad olema kvaliteetsed ehk need tuleb vajadusel puhastada sõelumist segavatest faktoritest nagu kirjavead, sümbolid tähtede asemel, võõrtähed jne. - Süsteemi pidev uuendamine Sõelumissüsteemi tuleb pidevalt aja- ja asjakohasena hoida (kalibreerida, valideerida, parandada), et tagada selle efektiivne toimimine ja vastavus. Eraldi tähelepanu pöörata võimalusele süsteemiga manipuleerida (nt töötajate poolt). - Transliteratsiooni- ja transkribeerimisreeglid Kohustus kehtestada reeglid, millest süsteem lähtub, et tagada isikuja kohanimede üheselt tuvastatavus ning kirjapildi võrreldavus sanktsiooninimekirjades olevate indikaatoritega. - Nimekirjad Kohustus (i) pidevalt uuendada sõelumise aluseks kasutatavaid nimekirju, (ii) luua KYC alusel kogutud andmete põhjal sisemised nimekirjad, mis lihtsustavad sõelumist. - Outsourcing Kolmanda osapoole teenuste (nt nimekirjade) kasutamisele ja kolmandale isikule tuginemise nõuded. - Sisekontroll, sh süsteemi testimine Kohustus kontrollida süsteemi toimimist ja efektiivsust, viies selleks mh läbi testimised. - Kõikide andmete dokumenteerimine, säilitamine ja vajadusel pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemine. Arvestatud 5 Rahapesu Andmebüroo Üldine seisukoht Sanktsioonide rakendamine kõikide tehingute, sealhulgas välkmaksete, puhul on oluline ja tasakaalustatud lahenduse leidmine. See tähendab, et määrus peaks samaaegselt looma aluse tervikliku vastavuskontrolli raamistiku sanktsioonide (ka Euroopa Liidu väliste, siseriiklike sanktsioonide ning pankade riskihinnangute ning -isu põhiste meetmete) tõhusaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks ning vähendama välkmaksete arvu, mille puhul tuvastatakse automaatse kontrolli käigus ekslikult, et need võivad hõlmata sanktsioneeritud sanktsiooni nimekirja kantud isikuid. Sarnase vastavuskontrolli direktiiv (AML direktiiv) on EL pool kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Me ei toeta välkmaksete sõelumise lõpetamist seni kuni puuduvad juhised ühetaoliseks sanktsiooni kohaldamiseks kõikide EL liikmesriikide poolt. Toetame sanktsioonide tervikliku vastavuskontrolli raamistiku rakendamise lahenduse võimalikult lühikest rakendamistähtaega, kuna praeguses geopoliitilises olukorras on sanktsioonide tõhus rakendamine erakordselt oluline. RAB toetab EL poolt loodavaid regulatsioone, mis toetavad liidu üleselt ühtse süsteemi ja reeglistike loomist, samuti mis tagavad efektiivse rahvusvahelise sanktsiooni õiguspärase kohaldamise. Arvestatud Sanktsiooni rakendamist reguleeriv määrus või direktiiv EL poolt, mis tagab sanktsiooni rakendamise efektiivsuse, sh juhised, kohustused ja karistused kogu sanktsiooni vastavuskontrollile. Sanktsiooni rakendamist, sh vastavuskontrolli raamistiku juhised, nõuded ja karistused, peaksid olema ühtses regulatsioonis. Sanktsiooni rikkumise karistuste osas on EL loomas eraldi uut direktiivi, mille osas on justiitsministeeriumil parem ülevaade. Seega võiks sanktsiooni rakendamist käsitlevad meetmed, kohustused ja karistused olla ühes määruses või direktiivis. Arvestatud EL ülese vastavuskontrolli raamistiku loomine Välkmaksete toimimiseks ja samal ajal efektiivselt sanktsiooni kohaldamist nõudvate olukordade tuvastamiseks on vajalik, et Euroopa Liidu üleselt oleksid loodud ühtsed standardid kogu sanktsiooni vastavuskontrolli raamistikule, mis sisaldaks ka maksete sõelumisele kohaldavaid standardeid. Nii nagu on loodud ühtsed standardid rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrollile (AML direktiiv). Tasub mainida, et sanktsiooni vastavuskontrolli raamistiku puhul kasutatakse sama metodoloogiat nagu rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks võttes arvesse sanktsiooni eripära ja riski. Asudes reguleerima ühte kitsast hoolsusmeedet kogu raamistikus ei pruugi tuua soovitud tulemust ja ei arvesta proportsionaalsust ega pole riskipõhine. Välkmaksete ja kliendiandmebaasi sõelumine sanktsiooni nimekirjade vastu on kõigest üks meede, millega tagatakse õiguspärane sanktsiooni kohaldamine. Ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni seisukohaga ja ettepanekuga, kus reguleeritakse kitsalt ühte hoolsusmeedet kogu raamistikus, vaid tagatud peaks olema, et meede on riskipõhine ja proportsionaalne. Arvestatud Hoolsusmeetme proportsionaalsus Ilma riskihinnanguta ja riskiisu arvesse võtmata võivad sanktsiooni sõelumise nõuded luua ebaproportsionaalsuse. Näiteks kui makseteenuse osutaja riskid on maandatud muul viisil kui kliendiandmete igapäevane sõelumine sanktsiooni nimekirja vastu. Kui väiksemad teenuse osutajad on otsustanud manuaalse sanktsiooni kontrolli kasuks. Hoolsusmeetmete loomisel ja nende määratlemisel peab arvesse võtma ka teenuse osutaja suurust, teenuse osutamise tehnoloogia võimekust ja geograafilist riski. Teenuse osutajal peab jääma võimalus riske maandada teiste hoolsusmeetmetega ja ise määratleda need. St kui liikmesriigi piiriülest välkmaksete teenust ei osutata siis võib põhjendatud olla ainult kliendiandmebaasi sõelumine. Arvestatud Ühetaoline sanktsiooni kohaldamine Oluline on märkida, et kõik EL liikmesriigid ei kohalda sanktsiooni ühetaoliselt. Alates 2022 veebruarist sanktsiooni nimekirja kantud isikute kontrolli ja omandit on mitmed liikmesriikide pädevad asutused käsitlenud ja tõlgendanud erinevalt. See on toonud kaasa olukorra, kus osad liikmesriigid kohaldavad ühe ettevõtte vahendite osas sanktsiooni ja teised mitte. See aga toob kaasa omakorra olukorra, kus ühes liikmesriigis makse lubamisega ei rikuta sanktsiooni aga teises liikmesriigis peetakse seda rikkumiseks. EL otsib täna lahendusi kuidas sanktsiooni harmoniseeritult ühtselt kohaldataks aga tänaseni lahendust veel ei ole. Seega ei toimiks pelgalt kliendiandmebaasi sõelumine ühesliikmesriigis, konkreetse isiku või üksuse vastu, kes on nimekirja lisatud, et see oleks vastavuses teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnanguga, kas üksuse vahendite osas peab kohaldama või mitte sanktsiooni. Sellised olukorrad tekitavad olukorrad, kus makse saatja riik ei käsitle makset rikkumisena aga saaja riik võib makse nimetada sanktsiooni rikkuvaks. Mis oma korda toob probleemid EL poolt pakutavatele karistustele. Arvestatud 6 Eesti Pangaliit MTÜ Täname hästi sõnastatud seletuskirja eest. Sooviksime vaid tähelepanu juhtida karistusele, mis on praegu kuni 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest. Trahvi määrade määramisel võiks olla sarnane loogika, nt GDPR karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Eesti KAS ja RahaPTS 400 000. Võrreldes olemasolevate trahvidega on kuni 10% majandusaasta netokäibest välkmakse teenuse suhtes ebaproportsionaalselt kõrge. Arvestatud
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 6.4/22-0654 - COM(2022) 546 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 14.12.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 09.01.2023 00:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93b24048-d39e-42fa-933d-5babc0b405c4
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93b24048-d39e-42fa-933d-5babc0b405c4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main