Rahandusministeerium Meie 15.12.2022 nr 1.2-2/173-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Määruse nr 65 muutmise eelnõu
2. Määruse nr 65 muutmise seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Elen Preimann 626 9246
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
13.12.2022
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste
rahastamine" muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6
alusel.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste
rahastamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning
meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu;“;
2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „169“ arvuga „187“;
3) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1338“ arvuga „1529“;
4) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „60“ arvuga „68“;
5) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „49“ arvuga „55“;
6) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „41“ arvuga „46“;
7) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „33“ arvuga „38“;
8) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „142“ arvuga „158“;
9) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „244“ arvuga „271“;
10) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „507“ arvuga „556“;
11) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „657“ arvuga „722“, arv „735“ arvuga „812“ ja arv
„772“ arvuga „862“;
12) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „4635“ arvuga „5258“;
13) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „971“ arvuga „1069“ ja arv „1068“ arvuga „1186“;
2
14) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „1048“ arvuga „1161“, arv „1212“ arvuga „1354“ ja
arv „1330“ arvuga „1498“;
15) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2208“ arvuga „2431“;
16) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 44 järgmises sõnastuses:
„§ 44. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a
seoses energiahindade kallinemisega
Lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse
kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele 1. jaanuarist
2023. a kuni 31. märtsini 2023. a erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade
kallinemisega seonduv kulu, mille hüvitamise määr ühes kuus on 120 eurot iga kalendrikuu
viimasel päeval teenust saanud isiku kohta.“.
§ 2. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste
rahastamine" muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65
„Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus nr 65).
Muudatusega tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 2023. aasta algusest
vähemalt 10%. Maksumuste tõus tuleneb sellest, et teenuste maksumuste palgakomponendi osa
tõstetakse tervishoiuvaldkonna palgakokkuleppe alusel saadud reservi vahenditest 15%.
Lisaks täpsustatakse muudatusega, et teenuse maksimaalse maksumuse sees kaetakse teenust
saavate isikute käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis ei kuulu isiku
personaalsesse raviplaani, samuti kirjeldatakse, kuidas toimub kulude osaline katmine
kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajatele perioodil 1.
jaanuar kuni 31. märts 2023. a seoses energiakulude kallinemisega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) hoolekande ja
sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post:
[email protected]). Määruse mõjude hindamise osa on koostanud SoM-i analüüsi ja statistika
osakonna nõunik Mari Ader (tel: 626 9157, e-post:
[email protected]).
Tervishoiuteenuseid puudutava punkti sõnastuse muutmiseks konsulteeriti SoM-i ravimiosakonna
nõuniku Kristina Kõrgega (tel: 626 9721, e-post:
[email protected]). Energiahinna tõusu mõju
leevendamise toetusmeetme analüüsi on koostanud SoM-i hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse
osakonna hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel: 626 9187, e-post:
[email protected]) koostöös Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste osakonna
erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (tel: 5300 2295, e-post:
[email protected]).
Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud SoM-i eelarveprotsessi juht Sirli Jurjev (tel:
626 9169, e-post:
[email protected]) ja finantsosakonna nõunik Monika Pertel (tel: 626 9237, e-
post:
[email protected]), SKA finants- ja haldusosakonna juhataja Terje Tiitsu (tel: 5350 7930,
e-post:
[email protected]) ja SKA analüüsitalituse analüütik Kati Karelson
(tel: 5309 1701, e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud SoM-i õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626
9271, e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud riigi 2023. aasta riigieelarve seadusega, millega nähti ette määruse
rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.
Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT
I, 28.09.2022, 4.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvi 1 punktiga 1 sõnastatakse määruse nr 65 § 11 lõike 4 punkt 4 järgmiselt: „teenust
saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning
meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu“.
Sõnastuse muudatusega soovitakse täpsustada, et seadusandja on pidanud vajalikuks tagada
erihoolekandeteenuse saajatele teenuse maksumuse koosseisus nende käsimüügiravimite,
meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis ei kuulu isiku personaalsesse raviplaani. Sellised ravimid
võivad olla näiteks palavikualandaja, valuvaigisti, kõhukinnisuse/kõhulahtisuse ravimid jm
käsimüügiravimid ning meditsiiniseadmetest näiteks veresuhkru mõõtmiseks vajalikud seadmed ja
esmaabivahendid. Kui tervishoiutöötaja määrab erihoolekandeteenuse saajale personaalseks
kasutamiseks mõeldud ravimi (käsimüügi- või retseptiravimi) või meditsiiniseadme või -tarbe, tuleb
see teenusesaajal endal osta või hankida. Kuigi ka 2015. aastal selgitati määruse nr 65 muutmise
määruse seletuskirjas, et „käsimüügiravimite ja meditsiinitarvete kulu all peetakse silmas esmaabi
ja laiatarberavimite kulusid: plaastrid, valuvaigistid, haavapuhastusvahendid jne, mille kasutamine
ei nõua õe või arsti ettekirjutust“, vajab lause selguse huvides määruse tekstis konkreetsemat
sõnastust.
Paragrahvi 1 punktidega 2–15 muudetakse määruse nr 65 § 2, milles on sätestatud
erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused.
1. jaanuarist 2023. a tõuseb kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste
palgakomponendi osa 15%. 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tegemisel otsustas Vabariigi
Valitsus võimaldada tervishoiutöötajatele tuleval aastal 15%-line palgatõus alampalgamäärast.
Tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega seoses võimaldatakse tõsta 01.01.2023 ka
erihoolekandetöötajate palkasid, kuna nende palga kasv peab olema võrdsustatud
tervishoiuvaldkonna hooldustöötajate palga kasvuga.
Kuna erihoolekandeteenuste puhul on palgakomponent osa teenuse hinnast, tõstetakse teenuste
maksimaalseid maksumusi eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse osutajatel tõsta
töötajate (nii tegevusjuhendajate, hooldustöötajate kui õendusabiteenuse osutajate) töötasusid.
Kuna erinevate teenuste puhul moodustab tööjõukulu osakaal teenuse hinnast erineva osa, on
teenuste maksimaalse maksumuse tõus erinev – 10–14%.
Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2021–2022 tõi kaasa hinnatõusu SoM-i,
Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti ja SKA teenustes, millesse panustavad
tervishoiutöötajad. Sotsiaalsektori töötajaid koheldakse võrdselt tervisevaldkonna töötajatega,
mistõttu tõusid ka erihoolekandeteenuste hinnad. Üleriigiline kollektiivleping jõustus tagasiulatuvalt
01.04.2021 ja kehtib kuni 01.04.2023.
01.01.2023 tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tervishoiuvaldkonna
töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kehtestatud alampalga määrade alusel 15%,
palgakomponenti tõstetakse maksimaalsete maksumuste sees 10–14%, vastavalt tööjõukulude
osakaalule teenuse hinnast.
Tegevusjuhendajate palka on õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate palk on perioodil
2016–2021 kasvanud kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest ei saa
tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. 2021. aastal oli keskmine brutokuupalk 1,4 korda kõrgem
kui erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk.
Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu oli planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta
oluliselt rohkem. Eesmärk oli, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust.
Töötasu tõstmine ei läinud soovitud tempos. 2021. aastal moodustas erihoolekande
tegevusjuhendajate keskmine brutokuutöötasu vaid 52% õendustöötajate keskmisest
brutotöötasust. Kuna õendustöötajate palgaandmed on kogutud märtsikuu seisuga, võisid eelmise
3
aasta õendustöötajate palgatõusu kiirendada makstavad lisatasud, sealhulgas COVID-19 perioodil
suurenenud lisatasude maksmine.
Tabel 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate1 ja tervishoiu õendustöötajate2 keskmine
brutokuupalk, 2016–2021
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Erihoolekande tegevus-
juhendajad, eurot 699 745 833 937 997 1088
Õendustöötajad, eurot 1278 1278 1372 1506 1700 2101
Erihoolekande tegevus-
juhendajate keskmise
brutokuupalga osakaal
õendustöötajate omast, % 55 58 61 62 59 52
Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, Tervise Arengu Instituut, SoM-i arvutused
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on
igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise
teenust maksimaalse maksumusega 187 eurot kalendrikuus varasema 169 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on
autismispektriga täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 1529 eurot varasema 1338 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 68 eurot ööpäevas varasema 60 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata
intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse
maksumusega 55 eurot päevas varasema 49 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 46 eurot ööpäevas varasema 41 euro
asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada
igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 38 eurot päevas varasema 33 euro
asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise
toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse
maksumusega 158 eurot kalendrikuus varasema 142 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise
teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 271
eurot kalendrikuus varasema 244 euro asemel.
1
SoM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate
arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas.
2
Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi.
Kättesaadav:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed
on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga.
4
Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on
kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse
maksumusega 556 eurot kalendrikuus varasema 507 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 722 eurot kalendrikuus varasema
657 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 812 eurot kalendrikuus varasema 735 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 812 eurot
kalendrikuus varasema 735 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud
isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule,
kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust
maksimaalse maksumusega 862 eurot kalendrikuus varasema 772 asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on
autismispektriga täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 5258 eurot varasema 4635 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse
remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava
ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS
§ 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada
ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1069 eurot kalendrikuus varasema
971 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud
nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust
ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset
erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1186 eurot kalendrikuus varasema 1068 euro
asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud
teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi
toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes
hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1186
eurot kalendrikuus varasema 1068 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava
liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus.
Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus
osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem
kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1161
eurot kalendrikuus varasema 1048 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama
õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse
ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1354 eurot kalendrikuus
varasema 1212 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on
suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset
erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige
5
rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse
maksumusega 1354 eurot kalendrikuus varasema 1212 euro asemel. Ööpäevaringset
erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama
hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates
peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus
saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1498 eurot kalendrikuus
varasema 1330 euro asemel.
Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega
ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse
erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2431 eurot kalendrikuus varasema 2208 euro asemel.
Määruse § 1 punktiga 16 täiendatakse määrust §-ga 44, milles sätestatakse kogukonnas elamise
teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest tasumine 1. jaanuarist kuni 31. märtsini
2023. a seoses energiahindade kallinemisega.
Riigikogu võttis 7. detsembril vastu 2023. aasta riigieelarve, millega nähakse ette vahendid
majutusega erihoolekandeteenuste pakkujatele kõrgete energiakuludega kaasnevate lisakulude
katmiseks perioodil 1. jaanuar kuni 31. märts 2023.
Lisaks määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse kogukonnas elamise
teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajatele 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023.
a osaliselt erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade kallinemisega seonduv kulu. Toetuse
määr ühes kuus on 120 eurot perioodi iga kalendrikuu viimasel päeval teenust saanud isiku kohta.
See tähendab, et nt jaanuarikuu eest kujuneb toetatav summa vastavalt sellele, mitu inimest saab
teenuseosutaja juures teenust (omab kehtivat suunamiskirja) 31.01.2023 seisuga ning see number
korrutatakse 120-ga.
Toetuse väljamaksed teenuseosutajale toimuvad kolm korda: 2023. aasta veebruaris (2023. a
jaanuari eest), märtsis ja aprillis. Toetuse maksmisel lähtutakse SKA ja erihoolekandeteenuse
osutaja vahel sõlmitud lepingust – SKA arvemenetlejal on vajalik info teenust saama suunatud
inimeste kohta kättesaadav teenusosutaja poolt esitatud aruandes ja arves.
Paragrahvis 2 on sätestatud määruse rakendamine 1. jaanuarist 2023. a.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju
erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, erihoolekandetöötajatele ja SKA-le ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas:
sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta
regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid,
mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Muudatus 1. Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust
saavate isikute käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu katmine, mis ei
kuulu isiku personaalsesse raviplaani
6
Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad
Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud, et riigieelarvest rahastatavate
kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul kaetakse
maksimaalse maksumuse hulgas vaid nende teenust saavate isikute käsimüügiravimite,
meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis ei kuulu isikute personaalsesse raviplaani. See
tähendab, et kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatel
on kohustus ise tasuda selliste käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis
kuuluvad isiku personaalsesse raviplaani. Täpsemalt mõjutab muudatus
erihoolekandeteenuse saajate makstavat osa, kuid ka praegu on teenusesaajal kohustus katta
isiklikest kuludest meditsiiniseadmed ja -tarbed ning ravimid, mis kuuluvad inimese raviplaani.
Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega, et ka praegu peab teenusesaaja tasuma
käsimüügiravimite jms eest, mis kuuluvad raviplaani, aga muudatus täpsustab, mis on
erihoolekandekuludes kaetav kulu, ning selgitab, millised on teenuseosutaja ja teenusesaaja
rahalised kohustused. Muudatuse mõju teenusesaaja jaoks tähendab seda, et on selgem,
mille eest tasub teenuseosutaja ja mille eest teenusesaaja ning selguse suurenemine
vähendab praeguse olukorraga kaasnevat ebasoovitavate mõjude riski, mispuhul inimesed ja
teenuseosutaja peavad olukorda täiendavalt selgitama.
Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad, kes kasutavad
kogukonnas elamise teenust või mõnda ööpäevaringset erihoolekandeteenust. SKA
andmetel3 on selliseid teenusesaajaid 2022. aastal 3111. Täpselt ei ole võimalik hinnata, kui
paljudel neist on vajadus selliste meditsiiniseadmete ja käsimüügiravimite järele, mis kuuluvad
personaalsesse raviplaani, ja kui palju on vaja üldiseks kasutamiseks ja esmase abina
tarvitamiseks mõeldud käsimüügiravimeid, kuna teenusesaajate terviseseisund on muutuv.
Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike (0,2%). Tegemist on
muudatusega, mida tuleb üks kord teadvustada.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, sest muudatus ei pane erihoolekandeteenuse saajaid
halvemasse olukorda, sest ka praegu on inimesel kohustus tasuda nende käsimüügiravimite,
meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis kuuluvad tema personaalsesse raviplaani.
Muudatusega on selgemini sätestatud, et inimese kanda jäävad tema raviplaaniga seotud
kulud. Nii nagu tervishoiutöötaja määratud retseptiravimi eest, tasub inimene ise ka
tervishoiutöötaja määratud käsimüügiravimi eest.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühm on väike (kogu
elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes ei kaasne
muudatusega erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulist mõju.
Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad
SKA andmetel oli 2021. aasta lõpu seisuga kokku 120 ööpäevaringset erihoolekandeteenust
ja kogukonnas elamise teenust osutavat asutust (arvestatud on kõiki teenuseosutamise
asukohti)4. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa.
Muudatuse mõjul on teenuseosutaja jaoks selgem, mis erihoolekandeteenuse kulude hulka
kuulub ja mis mitte. See aitab ära hoida teenuseosutaja ja teenusesaaja vaidlusi selle üle kes
peab konkreetsed kulud katma.
3
SKA, 2022.
4
SKA, 2022. H-veebi hoolekandestatistika.
7
Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus on väike) ning
mõju avaldumise sagedus on ühekordne (muudatuse rakendamisel).
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega
erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju.
Muudatus 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste tõus töötajate palga
tõstmise võimaldamiseks
Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: erihoolekandetöötajad
Maksimaalsete maksumuste muutmise peamine majanduslik mõju seisneb
erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. 1. jaanuarist
2023. a tõuseb kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste palgakomponent
15%.
Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate5 keskmine töötasu ja
tegevusjuhendajate keskmine töötasu on aastati kasvanud suhteliselt sarnases tempos (2020.
aastal ja 2021. aastal vastavalt 9,2% ja 9,1%). Võrreldes eelmiste aastatega on
erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate ja tegevusjuhendajate palk
kasvanud kogu perioodi 2016–2021 vältel kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk (tabel 1).
Sellegipoolest oli 2021. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,4 korda suurem kui
erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate ja tegevusjuhendajate keskmine
brutokuupalk (joonis 1). Tervishoiu õendustöötajate keskmise palga kasv oli 2020. aastal üle
poole võrra suurem kui erihoolekandetöötajate oma (vastavalt 12,9% ja 6,1%) ning 2021.
aastal üle 2,5 korra suurem kui erihoolekande põhitöötajate oma (vastavalt 23,6% ja 9,2%).
Kuna õendustöötajate palgaandmed on kogutud märtsikuu seisuga, võisid eelmise aasta
õendustöötajate palgatõusu kiirendada makstavad lisatasud, sealhulgas COVID-19 perioodil
suurenenud lisatasude maksmine6.
Tabel 2. Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate, tervishoiu
õendustöötajate ja Eesti keskmise brutokuupalga kasv võrreldes eelmise aastaga
perioodil 2016–2021
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Erihoolekande tegevusjuhendajate
keskmine 10,3% 6,6% 11,8% 12,6% 6,4% 9,1%
Erihoolekandeteenuse kasutajatega
tegelevate põhitöötajate keskmine 10,3% 6,8% 11,7% 12,7% 6,1% 9,2%
Tervishoiu õendustöötajate keskmine 10,5% 0,0% 7,4% 9,8% 12,9% 23,6%
Eesti keskmine 7,6% 6,5% 7,3% 7,4% 2,9% 6,9%
5
Vastavalt SoM-i H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks
töötajateks hooldustöötajat, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti,
tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde ja sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid.
6
Tervise Arengu Instituut (2021). https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiutootajate-palga-kasvu-kiirendasid-
makstavad-lisatasud
8
Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega
tegelevate põhitöötajate7, tervishoiu õendustöötajate8 ja Eesti keskmise9 brutokuupalga
võrdlus, 2016–2021
Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut (SoM-i arvutused)
Ka 1. jaanuaril 2023 jõustuvate maksimaalsete maksumuste kasvu eesmärk on kohelda
sotsiaalsektoris töötavaid töötajaid võrdselt tervisevaldkonna töötajatega, mis püüab tagada,
et töötajad jäävad sotsiaalsektorisse ega minda kõrgema töötasu tõttu tervishoiuvaldkonda
üle.
Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda
2021. aasta lõpu seisuga oli erihoolekandestatistika andmetel 1946, sealhulgas 1692
tegevusjuhendajat10. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (654,2 tuhat11)
moodustas see Eestis 2021. aastal umbes 0,3%.
Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, kuid mitte
alati samas suurusjärgus. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on väike, mõju avaldumise sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus
on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist
erihoolekandetöötajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.
Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad
7
SoM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuupalga arvestamise aluseks on aasta keskmine
töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas.
8
Tervise Arengu Instituut (2022). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi.
Kättesaadav:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/
Andmed on kogutud märtsikuu seisuga.
9
Statistikaamet (2021). Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi
(kvartalid). Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-
toojeukulu__palk__aastastatistika/pa001
10
SKA, 2022. H-veebi hoolekandestatistika.
11
Statistikaamet (2022). Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
9
Muudatus mõjutab kaudselt ka erihoolekandeteenuse saajaid, kuna teenuste hindade tõstmise
eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud
töötajaid, kes ka püsivalt tööle jääks. Kvalifitseeritud ja püsiva personali abil on inimestel
võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või
parandamisele.
Kuna 1. jaanuaril 2023 jõustuv maksimaalsete maksumuste tõus sõltub tööjõukulu osakaalust
teenuse hinnast, on teenuste maksimaalse maksumuse tõus erinev, vahemikus 10–14%.
Muudatused puudutavad kõiki erihoolekandeteenuse saajaid ning tulevikus teenust saama
hakkavaid inimesi. Tervise Arengu Instituudi andmetel lisandub igal aastal umbes 21–24 tuhat
uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (psüühika- ja käitumishäirete diagnostilised
kategooriad F00-F98)12.
Erihoolekandeteenuseid osutati 2021. aasta lõpus 5846 inimesele13, kelle teenusekohta
rahastati riigieelarvest, ja järjekorras (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oldi SKA andmetel
2021. aasta lõpu seisuga 1716 teenusekohale14.
Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed.
Muudatuse mõju avaldumise sagedus on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse
erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu täiesealist rahvastikku arvestades väike, mõju ulatus ja
mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on
psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele
ja tuludele
Riigieelarve
Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2021. aasta andmetel kulus
erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 35,5 miljoni euro: toetavate
teenuste osutamiseks üle 14,3 miljoni euro ja ööpäevaringsete erihooldusteenuste
osutamiseks üle 21,1 miljoni euro.
Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse
liikide järgi, 2021
12
Tervise Arengu Instituut (2021). Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. Kättesaadav:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/.
13
SKA registriandmed, 2022.
14
SKA, 2022.
10
Teenuse liik 2021
riik kohalik teenuse- muu
oma- kasutaja,
valitsus tema
pereliikme või
eestkostja
osalus
(omaosalus)
Toetavad teenused kokku 14 358 793 3 329 921 2 940 177 147 916
Igapäevaelu toetamine 4 546 280 2 011 047 45 268 18 400
Igapäevaelu toetamine (pideva ja 240 378 23 471 9767 0
intensiivse äärmuslikult kahjustava
käitumisega autistid)
Igapäevaelu toetamise teenus 1 975 158 885 609 208 698 31 707
suure hooldusvajadusega
inimestele
Toetatud elamine 2 939 031 179 874 280 777 6000
Kogukonnas elamine 3 637 229 154 602 2 016 556 63 500
Töötamise toetamine 1 020 716 75 318 379 110 28 309
Ööpäevaringsed teenused 21 196 871 283 293 6 527 886 104 603
kokku
Ööpäevaringne erihooldusteenus 13 007 563 125 975 4 718 674 17 016
Ööpäevaringne erihooldusteenus 1 243 324 43 249 348 051 29 885
ebastabiilse remissiooniga raske,
sügava või püsiva kuluga
psüühikahäirega isikutele
Ööpäevaringne erihooldusteenus 4 638 355 114 070 1 191 498 47 110
äärmusliku abi- ja
toetusvajadusega isikutele
Ööpäevaringne erihooldusteenus 2 307 629 0 269 662 10 592
kohtumäärusega
hoolekandeasutusse paigutatud
isikutele
Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, SKA registriandmed
Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi suurendatakse
1. jaanuarist rakenduva muudatuse tulemusel kokku 10–14%, kasvab muudatuse jõustumise
järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja SKA eelarve mõttes ei ole aga
tegemist olulise mõjuga.
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on hinnanguliselt 2023. aastal 4
004 592 eurot. Riigieelarves on kate vastavaks hinnatõusuks planeeritud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes
väheolulise mõjuga.
Muudatus 3. Erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade kallinemisega seonduva
kulu osaline katmine kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse osutajatele 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a
11
Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad
Muudatusega toetatakse kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset
erihoolekandeteenust osutavaid erihoolekandeteenuse osutajaid seoses energiahindade
kallinemisega kaasnevate kulude suurenemisega. Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse
kättesaadavust. Hindade tõus seab ohtu teenuse osutamise, kuna erihoolekandeasutustel
kulub teenuse osutamisele rohkem raha kui saadakse riigieelarvest ja mida katab inimeste
omaosalus. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks muutunud võrreldes eelmise aasta
sama kuuga (september) 23,7%15. Sealjuures on elektrienergia toodanguindeks võrreldes
eelmiste aastate samade kuudega kasvanud ning lähtudes 2021. aastast on oodata sarnast
tõusu aasta lõpus16 (joonis 2).
Joonis 2. Elektrienergia toodanguindeks kuude kaupa 2020–2022
200,00
180,00
160,00
Toodanguindeks
140,00
120,00
100,00
80,00
60,00
40,00
20,00
0,00
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Kuud
2020 2021 2022
Allikas: Statistikaamet
Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada
ööpäevaringset erihoolekandeteenust või kogukonnas elamise teenust pakkuvatel asutustel
teenuse pakkumist jätkata. Energiahindade kallinemisega seonduva kulu osaline katmine võib
teenuseosutajate olukorda parandada ning võimaldada teenusepakkumise püsima jäämise.
Ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid ja kogukonnas elamise teenust osutas 2021. aasta
lõpus 120 teenuseosutajat, sealjuures on arvestatud kõiki nende teenuseosutamise asukohti17.
Võrreldes kõigi Eesti ettevõtetega moodustab see sihtrühm väikese osa. Muudatusega ei
kaasne teenuseosutaja jaoks vajadust sellega kohaneda ning mõju avaldumise sagedus on
väike ehk kolm korda: 2023. aasta veebruaris, märtsis ja aprillis.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
15
Statistikaamet, 2022. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks
16
Statistikaamet, 2022. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja-
tootmine__luhiajastatistika/KE20/table/tableViewLayout2
17
SKA, 2022. H-veebi hoolekandestatistika.
12
Muudatuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühm on väike
ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist vajaliku muudatusega
teenuseosutajale, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist vähe olulise mõjuga.
Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad
Muudatus mõjutab kõiki ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse
saajaid. SKA andmete järgi18 on mõjutatud sihtrühma suurus 3111 inimest, kes vajavad
ööpäevaringset erihoolekandeteenust või kogukonnas elamise teenust. Eesti elanikkonnaga
võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.
Muudatusel on teenusesaajatele kaudne mõju. Kui erihoolekandeteenuse osutaja lõpetab
teenuse osutamise suurenenud energiakulude tõttu, jäävad teenusesaajad potentsiaalsest
teenuseosutajast ilma ja peavad otsima teise teenuseosutaja, kes ei pruugi nende vajadustele
vastata või ei paikne sobivas asukohas. Lisaks tekitavad kasvavad kulud surve suurendada
erihoolekandeteenuse saajate omaosalust, mis võib seada nad halvemasse majanduslikku
olukorda. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühm on väike ning
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on kaudselt tegemist vajaliku muudatusega
teenusesaajale, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist väikese mõjuga.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele
ja tuludele
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d.
SKA peab arvete menetlejana tegema väljamaksed teenuseosutajale energiakulude toetuse
andmiseks. Muudatuse mõju on väike, sest ei lisandu uut toimingut ja mõju avaldumise
sagedus on harv, sest väljamakse tehakse kolm korda perioodi jooksul. Mõju avaldumise
sagedus on väike ja mõju ulatus on keskmine, sest SKA peab oma töökorralduses arvestama,
et tuleb teha väljamaksed, kuid see ei ole keeruline, sest väljamaksmine on automaatprotsess.
Riigipoolse toetusega leevendatakse osaliselt energiahinna tõusu mõju hoolekandeasutustele,
et vähendada energiahindade kallinemise mõju. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud on
planeeritud 2023. aasta riigieelarve seadusega, millest lähtuvalt on SKA eelarvesse
planeeritud toetuste kulu (1 119 960 eurot), mis moodustab 2021. a põhjal 3,1%
erihoolekandeteenuse osutamise kogukulude mahust (35 555 664 eurot)19.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist SKA ja riigieelarve jaoks
väheolulise mõjuga.
Koondmõju ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormusele ja avaliku sektori
töökorraldusele
Ettevõtete ja kodanike halduskoormus jääb samaks, sest muudatus ei suurenda dokumentide
esitamise koormust. Töökoormus avalikule sektorile suureneb, kuid vähe ja ajutiselt, sest juba
olemasolevasse protsessi lisanduvad kaks täiendavat makset.
18
SKA, 2022.
19
Statistikaamet, 2021.
13
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2023. aasta riigieelarve
seadusega. Erihoolekandetöötajate palgatõusuks eraldati 4 004 592 eurot, energiakuludega
kaasnevate lisakulude katmiseks 1 119 960 eurot.
Tabel 4. Erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 01.01.2023 kehtivad
maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste kasvuprotsent
Teenuse Teenuse
maksimaalne maksimaalne Maksumuse
Teenus maksumus maksumus alates kasv (praegu vs.
praegu (kuni 01.01.2023 01.01.2023), %
31.12.2022)
Igapäevaelu toetamise teenus 169 187 10,7%
Igapäevaelu toetamise teenus
(pideva ja intensiivse
äärmuslikult kahjustava
käitumisega autistid) 1338 1529 14,3%
Igapäevaelu toetamise teenus
suures mahus hooldust,
järelevalvet ja kõrvalabi 60/ööpäev; 68/ööpäev; 13,6%
vajavale raske, sügava, muu 49/päev; 45/päev; kokku (arvestades 23
täpsustatud või täpsustamata kokku 1380 eurot 1564 eurot 23 ööpäeva
intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest ööpäeva eest maksimaalset
inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust)
Igapäevaelu toetamise teenus 41/ööpäev; 46/ööpäev; 12,2%
suures mahus järelevalvet ja 33/päev; kokku 38/päev; kokku (arvestades 23
kõrvalabi vajavale mõõduka 943 eurot 23 1058 eurot 23 ööpäeva
intellektihäirega täisealisele ööpäeva eest ööpäeva eest maksimaalset
inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust)
Töötamise toetamise teenus 142 158 11,3%
Toetatud elamise teenus 244 271 11,1%
Kogukonnas elamise teenus 507 556 9,7%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus 657 722 9,9%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (kuni 10 või
12 inimest üksuses) 735 812 10,5%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (kuni 6
inimest üksuses) 772 862 11,7%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (pideva ja
intensiivse äärmuslikult
kahjustava käitumisega
autistid) 4635 5258 13,4%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus äärmusliku
abi- ja toetusvajadusega isikule 1048 1161 10,8%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus äärmusliku
abi- ja toetusvajadusega isikule
(kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1212 1354 11,7%
14
Teenuse Teenuse
maksimaalne maksimaalne Maksumuse
Teenus maksumus maksumus alates kasv (praegu vs.
praegu (kuni 01.01.2023 01.01.2023), %
31.12.2022)
Ööpäevaringne
erihooldusteenus äärmusliku
abi- ja toetusvajadusega isikule
(kuni 6 inimest üksuses) 1330 1498 12,6%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus ebastabiilse
remissiooniga isikule 971 1069 10,1%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus ebastabiilse
remissiooniga isikule
(kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1068 1186 11%
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
kohtumäärusega
hoolekandeasutusse
paigutatud isikule 2208 2431 10,1%
Allikas: SKA
Tabel 5. Energiatoetus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise
teenuse saajate põhjal
Energia-
Kohtade arv toetus Kokku 2023
SKA eelarve teenuse- (jaan- märts, 3
järgi saaja kohta Kokku ühes kuus kuud toetust)
Ööpäevaringne
erihoolekande-
teenus 2405 120 eurot 288 600 eurot 865 800 eurot
Kogukonnas
elamise teenus 706 120 eurot 84 720 eurot 254 160 eurot
KOKKU 1 119 960 eurot
Allikas: SKA
6. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-1564 - Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste
rahastamine" muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a2253db-d5fa-4ffd-84ab-cf78b55a8b50
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a2253db-d5fa-4ffd-84ab-cf78b55a8b50?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main