VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Väärteoasjas nr 660022000004
Koostamise kuupäev ja koht: 17.11.2022, Tallinn
Kohtuväline menetleja: Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, 611 3558
Koostaja ametinimetus ja nimi: Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigi-
abi osakonna jurist Kertu Kuiv
Väärteoasja nimetus: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt
väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena korraldatud riigihange
„SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide
soetamine Haridus- ja
Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele
käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a
jaanuarini“ (viitenumber 243941)
Väärteoasja number: 660022000004
Väärteo kvalifikatsioon: riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 215 lg
1 ja § 213 lg 1
Menetlusalune isik: Liina Kersna (isikukood 48004030213)
Määruse on koostanud Rahandusministeeriumi nimel Rahandusministeeriumi riigihangete ja
riigiabi osakonna jurist Kertu Kuiv (tel: (+372) 611 3931, elektronposti aadress:
[email protected]) juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 73 lg 1
punktist 2, § 29 lg 1 punktist 1 ja §-st 75.
Rahandusministeerium (edaspidi ka: RM) kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumis
(edaspidi ka: HTM) riigihangete korraldamist järelevalvemenetluses, mille tulemused kinnitati
06.05.2022 kontrolliaktis nr 12.2-4/6. Järelevalvemenetluse käigus tuvastati, et riigihanke
„SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks
koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941)
läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 3 alusel ei
olnud õiguspärane ning samas riigihankes tehtud raamlepingu muudatused kiirtestide
täiendavaks ostmiseks on vastuolus riigihangete seadusega (edaspidi: RHS).
Eelnimetatud ajendil alustas 30.05.2022 Rahandusministeerium väärteomenetlust nr
660022000004 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljakuulutamiseta läbirääkimistega
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
hankemenetlusena korraldatud riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine
Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni
2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941, edaspidi ka riigihange nr 243941) tulemusel
hankelepingu sõlmimise eest RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustel, s.o hankelepingu
või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud riigihangete seaduses nõutud
menetlust ja sama raamlepingu muutmise eest RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustel,
s.o hankelepingu või raamlepingu muutmine RHS-s sätestatud nõudeid rikkudes.
Riigihanke tulemusel 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu ja 24.11.2021 raamlepingu alusel
sõlmitud hankelepingu on allkirjastanud teo toimepanemise hetkel Haridus- ja
Teadusministeeriumi seaduslik esindaja minister Liina Kersna (L.K.). Samuti on riigihanke
tulemusel sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muudatuse allkirjastanud 24.01.2022 L.K.
Valitud hankemenetluse liik ei vasta RHS § 49 lg 1 p 3 sätestatud väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse eeldustele. Raamlepingu muudatused ei vasta RHS § 123 lg-
s 1 ja § 30 lg-s 1 sätestatud raamlepingu muutmise eeldustele.
RHS § 215 on tegevusdelikt. Hanke- või raamlepingu sõlmimist nõutud menetlust korraldamata
tuleb eristada nõutud riigihanke menetluse korraldamata jätmisest kui tegevusetusest, mis RHS
§ 215 järgi karistatav ei ole. Väärtegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises, mille
karistatavus põhineb RHS-s sätestatud keelunormi rikkumisel.1 RHS §-dest 14-16 ja 18-21
tulenev hankija kohustus kohaldada lepingu sõlmimisel RHS 2., 3., 4., 5. või 6. ptk-s sätestatud
korda on käsitatav keeluna osta asju, tellida teenuseid või ehitustöid ning sõlmida
kontsessioonilepinguid ilma RHS-s nõutud menetlust eelnevalt korraldamata.
Seega on RHS § 215 lg-s 1 antud koosseisu järgi karistatav: (i) hanke- või raamlepingu
sõlmimine ebaseadusliku otselepinguna kitsas tähenduses, s.o RHS-st tulenevale kohustusele
vaatamata ei ole lepingu sõlmimisele eelnenud ühtegi RHS-s sätestatud menetlust; (ii) hanke-
või raamlepingu sõlmimine ebaseadusliku otselepinguna laias tähenduses, s.o hanke- või
raamlepingu sõlmimine, kui lepingu sõlmimisele on küll eelnenud mõni RHS-s reguleeritud
menetlus, kuid tulenevalt RHS-s sätestatust oleks lepingu sõlmimisele pidanud eelnema teist
liiki menetlus. Materiaalne süütegu on lõpule viidud siis, kui on saabunud koosseisupärane
tagajärg. Asjaolust, et RHS § 215 on koosseisutüübilt materiaalne ehk tagajärjedelikt, järeldub,
et väärtegu on lõpule viidud siis, kui hankeleping on õiguslikult kehtivalt sõlmitud. Hankija
nimel hanke- või raamlepingut sõlmiv isik peaks enne lepingu sõlmimist iga kord veenduma,
et lepingu sõlmimisele on eelnenud nõuetekohane menetlus, s.t et RHS-st tuleneva kohustuse
korral on korraldatud hankemenetlus või mõni nn erimenetlustest ja menetlusliigi valik on
olnud õiguspärane.2
RHS § 213 on tegevusdelikt. Väärtegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises, mille
karistatavus põhineb RHS-s sätestatud keelunormi rikkumisel.3 Õiguslik keelunorm ei pea alati
olema sõnastatud keeluna. Seaduses sätestatud kohustav norm suunab käituma normis näidatud
viisil ning keelab samas käituda mis tahes muul moel. Seega on tegemist keeluga muuta
riigihanke menetluse teel sõlmitud lepinguid mis tahes muul alusel, kui on ette nähtud RHS §-
s 123.4 Hankija kohustus lähtuda hanke- või raamlepingu muutmisel RHS §-s 123 sätestatust,
on käsitatav keeluna muuta lepingut RHS §-s 123 nimetamata alusel. RHS § -s 123 nimetamata
1
M.Antonov. RHS § 215 kommentaar 4 ja 5 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 1198.
2
Sealsamas
3
J.Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 193.
4
M.Antonov. RHS § 213 kommentaar 4– M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 1198.
2
alustel võib lepingu muudatuse teha ainult uue riigihanke korraldamise tulemusel. Raamlepingu
puhul tuleb muutmisel lisaks RHS §-s 123 sätestatule arvestada ka RHS § 30 lg-st 1 tuleneva
keeluga muuta oluliselt raamlepingu tingimusi.
Alljärgnevalt on esitatud kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud ja väärteomenetluse
lõpetamise põhjendused mõlema episoodi kohta.
1. Esimene episood. Raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimine riigihankes nr
243941.
1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
Haridus- ja teadusminister L.K otsustas 9.11.2021 käskkirja nr 1.1 2/21/322 punktiga 1
korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke
„SARS CoV 2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus -ja Teadusministeeriumile jaotamiseks
koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“. Sama käskkirja punktiga 4
moodustas minister riigihanke menetluse läbiviimiseks ja läbirääkimiste pidamiseks komisjoni
ja käskkirja lisaga 1 kinnitas riigihanke alusdokumendid: ettepanek läbirääkimiste pidamiseks
koos lisadega (lepingute projektid ja esialgsed tarneaadressid). Käskkirja kohaselt määrati
riigihanke eest vastutavaks isikuks ja komisjoni esimeheks XXX, hankemenetluse eest
vastutavaks isikuks õiguspoliitika osakonna õigusnõunik XXX ning komisjoni liikmed
järgmises koosseisus: XXX, õiguspoliitika osakonna juhataja; XXX, kriisijuht; XXX,
õiguspoliitika osakonna õigusnõunik; XXX, finantsarvestuse valdkonna juht. Käskkirja punkti
5 kohaselt kaasas komisjon oma tegevusse pakkumiste hindamisel Terviseameti eksperte.
Käskkirja preambulas on menetlusliigi valikut põhjendatud järgmiselt: Võttes arvesse, et
COVID19 viiruse levik riigis on saavutanud taas kriitilise taseme ning on jätkuvalt
tõusutrendis, haiglate koormus on tõusnud kriitilise piirini ja haigestumine kasvab ka
vanuserühmades 5-14 aastat. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on hoida koolid avatuna
kontaktõppe katkemisest johtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, mistõttu haridusteenuse
pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (so. kontaktõppes) on vajalik koolihoonetes
viibimisel tagada koheselt suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele kui lastevanematele.
Koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja täiendavaks
piiramiseks on koolidele koheselt vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed kiirtestid, mille
kasutusvalmidus on Eesti koolisüsteemis tagatud. Arvestades kiirtestide hankimise erakordselt
kiiret vajadust ei ole ministeeriumil võimalik kinni pidada riigihangete seaduse §-des 92–94
sätestatud tähtaegadest, mistõttu kasutab ministeerium hankimisel riigihangete seaduse § 49
lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust.
Seega on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valik ja hankedokumentide
kinnitamine riigihanke läbiviimiseks toimunud haridus– ja teadusministri L.K. 9.11.2021
käskkirja alusel. Käskkirja punkti 7 kohaselt rakendati käskkirja tagasiulatuvalt 8. novembrist
2021.
08.11.2021, st 1 päev enne ministri otsust korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus ja moodustada hankemenetluse korraldamiseks hankekomisjon, saadeti XXX
poolt e-kirja teel 17-le ettevõtjale ettepanek osaleda väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses ja alustada läbirääkimisi.
Riigihanke alusdokumendi punktis 2.5 oli sätestatud, et pakkujal peab olema võimekus tarnida
kaupa 1 nädala jooksul tellimuse esitamisest ja valmisolek esimeseks kaubatarneks peab olema
nädala jooksul peale lepingu sõlmimist.
3
11.11.2021 otsustas hankekomisjon ajakohastada hanke esialgseid tarnetingimusi: esimene
tarne hiljemalt 6. detsembriks ning teine tarne detsembri lõpus või jaanuari algul. Pakkumuste
esitamise tähtaega pikendati 11.11.2021 asemel kuni 15.11.2021.
Läbirääkimised ettevõtjatega toimusid 16-19.11.2021.
Läbirääkimiste tulemusena esitas 16.11.2021 parima, nõuetele vastava pakkumuse Medesto
Logistics OÜ, kelle pakkumuse hinnaks oli 1,14 eurot testi kohta. Valiku aluseks oli testi
sobivus, tarnevõimekus ja testi maksumus.
22.11.2021 XXX poolt allkirjastatud hankekomisjoni koondprotokolli kohaselt otsustas
hankekomisjon 19.11.2021 toimunud koosolekul teha ettepanek haridus- ja teadusministrile
sõlmida kiirtestide tarneks raam- ja hankeleping ettevõtjaga Medesto Logistics OÜ.
22.11.2021 teavitati e-kirja teel ettevõtjaid hankemenetluse tulemustest.
24.11.2021 sõlmis hankija OÜ-ga Medesto Logistics raamlepingu alusel hankelepingu, mille
punkti 3.1 kohaselt on lepingu kogumaksumus 2 370 000 eurot, st hankeleping sõlmiti
raamlepingu kogumaksumuse ulatuses.
Hankija esitas eRHRis 02.12.2021 hankelepingu sõlmimise teate väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja
Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a
jaanuarini“ (viitenumber 243941). Hankelepingu sõlmimise teade avaldati eRHR-is
06.12.2021, Euroopa Liidu Teataja lisas 07.12.2021. Teate kohaselt sõlmis hankija 23.11.2021
OÜ-ga Medesto Logistics (registrikood 14998918) kiirtestide tarneks raamlepingu nr 5.3-
3/21/649 maksumusega 2 370 000 eurot. Raamlepingu punkti 1.3 kohaselt on raamlepingu maht
2 370 000 eurot ja punkti 1.4 kohaselt kehtib raamleping selle allkirjastamisest kuni 31.
jaanuarini 2022.a.
Hankija põhjendas erandliku menetlusliigi valikut RHS § 49 lg 1 p 3 alusel eRHRis järgnevalt:
COVID-19 viiruse levik riigis on jätkuvalt kriitilisel tasemel ning haiglate koormus on suur.
COVID-19 viiruse levik on jätkuvalt murettekitav ja haigestumine osas on täheldatav levik ka
vanuserühmades 5-14 aastat. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on hoida koolid avatuna
kontaktõppe katkemisest johtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks. Haridusteenuse
pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik koheselt laste
koolihoonetes viibimisel tagada suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele ja
lastevanematele. Koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja
täiendavaks piiramiseks on koolidele koheselt vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed
kiirtestid. Vabariigi Valitsus eraldas 28. oktoobril 2021. a korraldusega nr 369 hankijale 7 502
000 eurot kiirtestide hankimiseks, mille esimese osa 5 132 000 eurot ulatuses sõlmiti erandliku
hankemenetluse (väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange) tulemusena leping
ettevõttega SelfDiagnostics OÜ ja mille raames tarnitud kiirtestidest jagus koolidele õpilaste
ja õpetajate testimiseks kuni novembrikuu lõpuni. Pärast kiirtestide esimese tarne lepingu
sõlmimist oli hankijal järgneva koguse kiirtestide hankemenetluse läbiviimiseks ja lepingu
sõlmimiseks aega kolm nädalat. Hanke korraldamisel tuli arvestada ka kiirtestide tarnimise
ajaga tootja juurest Eestisse ning asjaoluga, et osaliselt langeb tarneaeg jõuluperioodi, mis
pikendab tarneaega. Rahvusvahelist avatud hankemenetlust ei ole võimalik antud aja jooksul
läbi viia (aeg pakkumuste esitamiseks elektroonilise menetluse korral 30 päeva,
kiireloomulisuse korral 15 päeva, ooteaeg enne hankelepingu sõlmimist 14 päeva, lisaks
pakkumuste menetlemiseks kuluv aeg), mistõttu ei ole eelkirjeldatud erakordselt kiire vajaduse
tõttu hankijal võimalik kinni pidada riigihangete seaduse §-des 92–94 sätestatud tähtaegadest,
mistõttu kasutab hankija hankimisel riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 sätestatud alusel
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Hanget ei ole jaotatud osadeks põhjusel,
4
et kiireloomulisuse tõttu on hankijal otstarbekam suhelda ühe partneriga ja hallata ühe
pakkujaga raamlepingu alusel teostatavaid tarneid.
Väärteomenetluses on leidnud kinnitust, et 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu ja raamlepingu
alusel 24.11.2021 sõlmitud hankelepingu on allkirjastanud L.K. Järelikult on teo tagajärg,
milleks on raam- ja hankelepingu sõlmimine, omistatav L.K-le. Allkirjastades hankelepingu
ilma, et eelnevalt oleks läbi viidud avatud või piiratud hankemenetlus, tekitas L.K olukorra, kus
hankeleping on õiguslikult kehtivalt sõlmitud nõutud hankemenetlust korraldamata.
Kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku L.K antud ütluste kohaselt tegeles raamlepingu
ettevalmistamisega ja õigusliku olukorraga HTM-i õigusosakond. Temaga ei arutatud, milline
on riigihanke nr 243941 hankemenetluse liik.
Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamistel on hankemenetluse liigi valikut põhjendatud
veel järgmiste ütlustega:
1) 01.06.2022 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L. K küsimusele „Miks
kasutas HTM riigihankes nr 243941 just seda hankemenetluse liiki (väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus) ja kes soovitas HTM-il kasutada just väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust? Kes otsustas sellise menetlusliigi kasutamise
kasuks?“ järgmiselt: „Õigusosakond. Mina sellist nõu ei andnud. Esimese hanke puhul sain aru,
et see on suur risk ühe pakkuja poole pöörduda. Majas on olemas õiguseksperdid, keda
usaldasin ja pidasin pädevaks. Ei ole põhjust neid umbusaldada.“
2) XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX samale küsimusele järgmiselt:
„Hankekomisjon otsustas seda meeskonnas koos- XXX, XXX, XXX ja XXX. Minu vastutada
on kindlasti XXX õigusruumi korrasolek /…/.“
3) XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX samale küsimusele järgmiselt:
„Minu meelest oli see algusest peale selge, et menetlusliik saab olla ainult erandlik
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Kui esimese hankega sai selgeks, et
kauaks teste jagub, et see aeg on lühike (1 kuu), mille pinnalt tehti ka arvestused. Nimeliselt ei
oska kedagi välja tuua, seda tehti kollektiivselt. Kaasatud oli HTM hankeinimesed. See oli
jutuks ja ka praktika on teada, et avatud hankemenetluse korraldamine võtab 2-3 kuud. Fakt oli
see, et ühegi teise menetlusliigiga me paari nädala jooksul teste soetada ei saa. Teise hankega
kui oli selge, et testimine peab jätkuma, muud varianti ei olnud koolide lahti hoidmiseks. Oligi
valik, kas sama menetlusliigiga (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) edasi
minna, kaasates rohkem ettevõtjaid. Teine alternatiiv oli koolid kinni panna.“
4) XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX samale küsimusele järgmiselt:
„Ajakava arvestus oli üks kuu koos dokumentide ettevalmistamisega, efektiivselt oleks hanke
enda jaoks aega 3 nädalat. Üks kuu ei ole realistlik korraldada rahvusvahelist hanget. Meie
asusime planeerima ja korraldama kiirtestide hankimist alles 25.10.2021. Siinjuures
konsulteeris meid selles küsimuses XXX hankemenetluse liigi valiku ja otsustamise osas.“
Seega saab tunnistajate ütlustest järeldada, et otsus korraldada väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus oli tehtud kollektiivselt.
Järgmisena on vaja välja selgitada RHS-s sätestatud nõuete rikkumine.
Kohtuvälise menetleja hinnangul on määrav see, kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korraldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud või mitte.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui kõige vähem läbipaistva
hankemenetluse kasutamine saab olla üksnes rangelt erandlik, erandliku menetlusliigi
kasutamise aluseid tuleb tõlgendada kitsalt.
5
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamiseks RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel
peavad olema täidetud kumulatiivselt kõik järgmised eeldused:
1) Hankeleping on vaja sõlmida kiiresti;
2) Hankelepingu sõlmimise kiire vajadus on tekkinud hankijast sõltumatutel ettenägematutel
asjaoludel;
3) Tekkinud on äärmine vajadus, mis ei võimalda kinni pidada tavapärastest riigihangete
menetlustähtaegadest.
Väärteomenetluses on leidnud kinnitust, et Haridus- ja Teadusministeerium on riigihanke
menetluse läbiviimisel rikkunud RHS § 49 lg 1 p 3.
RHS § 49 lg 1 p 3 üheks kumulatiivseks eelduseks on see, et hankelepingu kiire sõlmimise
vajadus peab olema tekkinud hankijast sõltumatutel ettenägematutel asjaoludel. Hankijale ei
tohi olla lepingu kiire sõlmimise põhjus kuidagi moodi omistatav ning sealjuures ei tohi
hoolsale hankijale olla sellise vajaduse tekkimine ka ettenähtav. Peab esinema põhjuslik seos
ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel. Äärmise vajaduse erandi
kohaldamine ei ole lubatud, kui hankelepingu sõlmimise vajadus olnuks riigihanke parema
planeerimise korral ettenähtav.
Seega tuleb hinnata, kas hoolika ja hea planeerimise korral oli kiireloomulise tegutsemise
vajadus ära hoitav.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 50
kohaselt võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult väga
erandlikes olukordades5. Selliste erandite kohaldamine peaks piirduma ainult juhtudega, kus
väljakuulutamine ei ole võimalik äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on põhjustatud
avaliku sektori hankijale ettenägematutest ja temast sõltumatutest asjaoludest, või kui algusest
peale on selge, et väljakuulutamine ei aitaks konkurentsi suurendada või saavutada paremat
hanketulemust, eelkõige seetõttu, et objektiivsetel asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes
suudab lepingut täita.
Euroopa Komisjon on rõhutanud, et väljakuulutamiseta hankemenetlust võib eelnevalt
käsitletud alusel kasutada ainult lünga katmiseks, kuni leitakse püsivam lahendus.6 Täpsemalt
sätestab Euroopa Komisjoni teatise p 2.3.4 järgmist: „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega
menetlus võib pakkuda võimalust esmavajaduste rahuldamiseks. Sellised menetlused katavad
lünga, kuni leitakse püsivam lahendus, näiteks ehitustööde, asjade ja teenuste raamlepingud,
mis sõlmitakse tavapäraste (sh kiirendatud) menetluste teel.“ Seetõttu tuleb hankijal hoolikalt
kaaluda, millise ulatusega leping sõlmida, et see ei läheks kaugemale kui üksnes lünga katmine
püsiva lahenduse leidmiseni, kui seda tehakse RHS § 49 lg 1 p 3 alusel. Püsivam lahendus tuleb
hankijal leida väljakuulutava riigihanke teel.
Väärteomenetluses 01.06.2022 toimunud menetlusaluse isiku ütlustel selgitas L.K.: „Lünka
täideti kahe hankega, mis ei ole keelatud. Esimene kiirtestide hange tehti ülikiiresti ja teise
kiirtestide hanke puhul avati turg konkurentsile. Suheldi ka Rahandusministeeriumiga. Kuidas
oleks pidanud paremini või korrektsemalt käituma, minuni ei jõudnud. Ettenägematu asjaolu ei
ole ainult Vabariigi Valitsuse (VV) otsus, vaid põhjus on koroona viirus, mis muteerus ajas.“
Kohtuväline menetleja leiab, et Euroopa Komisjoni teatises märgitu lubab kasutada erandlikku
hankemenetlust lünga katmiseks ainult esmavajaduste rahuldamiseks. Oluline on sealjuures
hinnata õigesti, millise ulatusega on lünk, mida ei saa katta mitte mingil muul moel kui
5
Vt ka Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik,
ECLI:EU:C:2005:14, p 47.
6
Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 108 I/01.
6
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel. HTM oli juba korraldanud kiirtestide
esmavajaduse rahuldamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega
riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978). Riigihanke
korraldamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 kabinetinõupidamise otsus, et Haridus-
ja Teadusministeeriumil tuleb alates 01.11.2021 korraldada laste ja õpetajate kiirtestimine
koolis 2 korda nädalas. 28.10.2021 eraldas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 369 „Raha
eraldamine“ kiirtestide hankimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile 7 502 000 eurot.
Hankija esitas eRHRis 02.11.2021 hankelepingu sõlmimise teate väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber
242978). Hankelepingu sõlmimise teade avaldati Euroopa Liidu Teataja lisas (edaspidi: ELT)
09.11.2021, teates märgitu kohaselt sõlmis hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse tulemusel 28.10.2021 SelfDiagnostics OÜ-ga (registrikood 11488192)
perioodiks 1.11.2021 - 5.12.2021 müügilepingu nr 5.3-3/21/548 maksumusega 5 132 000 eurot.
Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku põhjendusega, et nn teist kiirtestide
ostmise riigihanget (viitenumber 243941) korraldades oli ettenägematuks asjaoluks ajas
muteerunud koroona viirus, kuivõrd asjaolu, et koroonaviirus levib erinevate tüvede kaudu ja
et erinevatel tüvedel võivad olla erinevad omadused, oli teada siis kui HTM korraldas
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni
kiirtestide ost“ (viitenumber 242978). Teadusnõukoja poolt Vabariigi Valitsusele antud
soovitustest 2021. aastal selgub, et võimalikku kolmandat pandeemialainet sügiseks nähti ette
juba juunikuu alguses.
Rahandusministeeriumiga suhtlemise osas selgitas kohtuväline menetleja väärteomenetluses
välja järgmised asjaolud.
XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX: küsimusele: „Palun põhjendage, et kas
esinesid kahtlused ja toimusid mingid arutelud selles osas, et lepingu sõlmimine on keelatud,
sest sellele ei olnud eelnenud RHS-is nõutud hankemenetlust (avatud või piiratud
hankemenetlust)?“ järgmiselt: „Arutlused toimusid meili teel XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX
vahel. Neid kirjavahetusi minul alles ei ole jäänud. Osaliselt võisid toimuda ka
telefonivestlused. Mingi hetk oli kohtumine ka Rahandusministeeriumi ametnikega. Teise
hanke puhul oli nende vastus, et oleks tulnud kaaluda teisi asjaolusid ja avatud hankemenetluse
korraldamist.“
XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel selgitas XXX kohtuvälisele menetlejale järgmist:
„Meie jaoks oli see erakorraline olukord. Otsisime lahendusi ka koos Rahandusministeeriumiga
(05.11.2021) ja arutasime palju jääb päevi riigihanke läbiviimiseks. Neid päevi oli vähe. Tunne
sellest kohtumisest jäi, et RM tõdes, et olukord on keeruline aga täpseid fakte teadmata oli raske
hinnangut anda. Kiirteste oli esialgselt teises riigihankes vaja juba novembri teiseks pooleks.
Kaaluti erinevaid variante aga lõpuks pidime tõdema, et ei ole jätkuvalt katkestusteta testimist
koolides läbi viia kui korraldada avatud hankemenetlus. Taustaks, et kogu maailm hankis
kiirteste ja lähenemas olid jõulud ja ka transpordi tõttu oli olukord keerulisem, kuna kiirtestid
tarniti paljuski Hiinast.“
Väärteomenetluses on tõendina esitatud 16.11.2021 Rahandusministeeriumi esindaja e-kiri
HTMi ametnikele, kus uuritakse, millise hankemenetluse liigiga on plaanis hankelepinguni
jõuda.
18.11.2021 kutsuti Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna ametnikud
hankekomisjoni koosolekule, kus RM-ile sai teatavaks, et hankija on korraldamas teist hanget
siiski väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse erandi alusel.
7
19.11.2021 saatis riigihalduse minister J.A.-le kirja haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eelduste kohta.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Rahandusministeeriumi kaasamine ja asjaolude
selgitamine oli tingitud Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 istungi protokollis nr 69 sätestatust,
mille kohaselt pidi HTM riigihanke korraldamise küsimused läbi arutama Riigikontrolli ja
Rahandusministeeriumiga.
Väärteomenetluses ei leidnud tuvastamist, et Rahandusministeeriumi ametnikud oleksid
telefonivestluste käigus või kohtumistel Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega andnud
seisukoha, et kiirtestide tarnimiseks teise riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena oleks lubatav. See nähtub selgelt ka
Rahandusministeeriumi tegevusest. Kuna ametkondlikul tasandil oli Rahandusministeeriumini
jõudnud info, et HTM ei plaani ka teise kiirtestide ostmise lepingu sõlmimiseks korraldada
avatud või piiratud hankemenetlust, pöördus Rahandusministeerium 16.11.2021 e-kirjaga
HTMi poole, et uurida, millise hankemenetluse liigiga on otsustatud hankelepinguni jõuda.
Eeltoodust saab järeldada, et Rahandusministeerium ei olnud andnud heakskiitvat seisukohta
erandliku hankemenetluse liigi kasutamise kohta.
Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kuigi Rahandusministeerium ei saanud täpseid fakte
teadmata anda konkreetset hinnangut, kas antud juhul esinesid alused kiirtestide ostmiseks
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse teel, siis Rahandusministeeriumi üldine
seisukoht oli, et pigem oleks tulnud korraldada avatud hankemenetlus.
Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et menetlusliikide osas hankija erinevaid variante ei
kaalunud. Tunnistaja XXX vastas kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas ja milliseid
võimalusi veel kaaluti, kuidas tagada riigihanke nr 243941 läbiviimine kooskõlas riigihangete
seadusega“ järgmiselt: Ei kaalutud.“
XXX vastas samale küsimusele järgmiselt: „4.11.2021 palusime seda teha RTK-l ja XXX
hinnangul de jure alus oli meil olemas aga ajaliselt ei olnud see realiseeritav. Saime täita seda
ringi, et pakkujaid oleks rohkem kaasatud. Alternatiiv oleks olnud võtta pikem avatud
hankemenetluse periood ja lasta koolid kinni panna. Riigina ei olnud see aktsepteeritav variant.
Seega ei olnud meil muid menetlusliike valida.“
Samas on väärteomenetluses leidnud tuvastamist, et põhimõtteline otsus korraldada riigihange
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena oli tehtud juba varem. Seda kinnitab
väärteomenetluses esitatud tõend, kus XXX kirjutab XXX järgmist: /…/ rääkisin XXX nüüd
telefonis. Seis on selline, et teine testide tarne tuleb perioodil nov II pool kuni jaanuari lõpp,
mil ostetakse teste ca 7,5 miljoni eest. Selleks teeme praegu ikkagi väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hanke ja saadame pakkumiskutsed erinevatele pakkujatele/…/“.
Kohtuväline menetleja tuvastas, et 04.11.2021 pöörduti Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi
ka: RTK) poole aga mitte konkreetselt riigihanke 243941 korraldamise küsimuses, vaid see
puudutas edaspidist kiirtestide hankimise küsimust juba uuel 2022. aastal.
Kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamise eeldused RHS § 49 lg 1 p 3 alusel praegusel juhul täidetud, kuivõrd vajadus
kiirtestide järele ei olnud kohene ja tegemist ei olnud hankijast sõltumatu ettenägematu
sündmusega.
Väljakuulutamiseta läbirääkimisega menetluse kasutamisel ei tohi ettenägematus tuleneda
mingil moel hankijast, tema tegevusest või tegevusetusest.
Kiirtestide edasine pidev vajadus oli Haridus- ja Teadusministeeriumile sel ajal juba ette
nähtav, mitte ettenägematu ja ootamatu nagu see oli pärast 26.10.2021 Vabariigi Valitsuselt
8
kiirtestimise korraldamise ülesande saamist. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli Haridus- ja
Teadusministeerium kasutanud eelpool nimetatud teatise kohaselt lubatava nö lünga katmise
võimaluse ära juba esimese kiirtestide hankega. Samuti eeldanuks edasine kiirtestide soetamine
ning koolidele laialijagamine paremat planeerimist ja korraldamist.
Väärteomenetluses ütlusi andnud tunnistajad XXX, XXX ja XXX ning menetlusalune isik L.K.
väitsid, et testide soetamise kiirus riigihankes nr 243941 oli seotud asjaoluga, et 28.10.2021
otsustas Vabariigi Valitsus eraldada HTMile kiirtestide soetamiseks raha ning andis suunise,
et esimese kiirtestide riigihanke (viitenumber 242978) leping võib kehtida lühiajaliselt,
maksimaalselt üks kuu. L.K. ja XXX ütluste kohaselt oli algselt kavandatud, et esimene
kiirtestide leping kehtib kaks kuud ehk 2021. aasta lõpuni.
Nende väidete kontrollimiseks pöördus kohtuväline menetleja nõudekirjaga Riigikantselei
poole. Riigikantselei poolt nõudekirja teel esitatud tõendite alusel tuvastas kohtuväline
menetleja, et need väited on osaliselt tõesed. Kohtuvälise menetleja hinnangul avaldasid
28.10.2021 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil valitsuse liikmed ja riigikontrolör erinevaid
arvamusi ja andsid soovitusi, sh lühemaajalise lepingu sõlmimise kohta esimeses kiirtestide
hankes, millele peaks järgnema pikem leping. Istungil otsustati eraldada Vabariigi Valitsuse
reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile kiirtestide soetamise katteks 7 502 000 eurot.
Lepingute rahalist jaotust erinevate riigihangete vahel istungil ei käsitletud. Kuid istungi lõpus
otsustati, et HTMil tuleb riigihangete korraldamisega seonduvad asjaolud läbi arutada
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga ning Riigikontrolliga. See on
fikseeritud ka Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 istungi protokollis nr 69.
Väärteomenetluses on tuvastatud, et Vabariigi Valitsuse istungi arutelu põhjal järeldas L.K., et
esimeses kiirtestide hankes tohib lepingu sõlmida üheks kuuks. Selle informatsiooni edastas ta
koheselt ka oma alluvatele, mida kinnitab menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses esitatud
tõend vestlusest meeskonnaga.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellise asjade käiguga ei olnud minister ja tema alluvad
arvestanud ja edaspidiseid otsuseid tehti seetõttu liigselt kiirustades ja põhjalikult läbi
mõtlemata. Seda kinnitab ka ministri 9.11.2021 käskkirja nr 1.1 2/21/322 vormistamine
tagasiulatuvalt, et anda tagantjärgi justkui heakskiit ametniku poolt varem tehtule. Vestlusest
meeskonnaga nähtub lisaks, et XXX oli teadlik, et RHS-s toodud tähtaegu pakkumuse
esitamiseks saab lühendada, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise
miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud objektiivsete ja
kiireloomuliste asjaolude tõttu.
Hankija otsustas kohe esimese kiirtestide hankega soetada perioodiks 1.11.2021-05.12.2021
kiirteste 5 132 000 euro eest kokku 2 000 000 testi. Teise kiirtestide hankega soetati kiirteste
summas 2 370 000.- (kokku 2 078 947 testi).
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui hankija oleks otsustanud algselt tellida teste
lühiajaliselt esmavajaduste rahuldamiseks väiksemas koguses, siis oleks hankija võinud olla
olukorras, kus teise hankega on vaja jõuda lepingu sõlmimiseni kiiremini. Antud juhul oli aga
olukord vastupidine. Hankija ei olnud teise kiirtestide hanke korraldamise ajal olukorras, kus
teste oli jätkuvalt vaja koheselt.
HTM-i soov, et koolides ei katkeks mitte mingil juhul kiirtestidega varustatus ei tähenda, et
tegemist on olukorraga, kus hankija saaks korduvalt korraldada erandlikku väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust.
9
Praegusel juhul on kohtuvälise menetleja hinnangul hankija osaliselt ise põhjustanud
kiireloomulise olukorra, et õigustada erandliku menetlusliigi kasutamist.
Prognoose vajaminevate testide kohta tegi riigihanke XXX. Kohtuvälises menetluses on
esitatud tema poolt tõend testimise prognooside kohta seisuga 11.11.2021. Selle kohaselt pidi
2x nädalas testides jätkuma teste kuni 20.12.2021 aga 3x nädalas testides kuni 07.12.2021.
27.06.2022 andis XXX tunnistajana ütlusi ja selgitas testimise korraldamise kohta järgmist:
„/…/ See oli ligikaudu 0,5 miljonit testi nädalas ehk 2 miljonit testi kuus. Tallinn saatis koolid
distantsõppele, mis samuti muutis mõnevõrra olukorda testide arvu osas ja seetõttu saime ka
pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Uus prognoos oli 10.11.2021, et kolm korda nädalas
testides saavad testid otsa 4.12.2021. Potentsiaalne testi hind sõltus samuti sellest kui kiiresti
oli teste vaja. Seega ajakohastati hanketingimusi ja tarnetingimusi selliselt, et esimene tarne
toimub 6.12.2021 ja teine tarne detsembri lõpus või jaanuari alguses. Prognoos 11.11.2021 oli,
et uue riigihanke teste jagub jaanuari lõpuni oli tehtud arvestusega, et me testime ainult
vaktsineerimata õpilasi ja koolipersonali ning kaks korda nädalas. Väga palju sõltus, mis koolid
ise otsustasid. Enamuses järgiti meie juhist (saadeti koolidele infokirjaga välja
kommunikatsiooni osakonna poolt), kuid esines ka teistmoodi lähenemisi koolide poolt.“
Testimise korraldamise kohta andis väärteomenetluses XXX tunnistajana ütlusi XXX., kes
selgitas järgmist: „Teadusnõukoja soovitus oli, et tuleks testida pigem rohkem. See sõltus ka
koolide praktikast kui tihti testimist läbi viidi. Testimissagedus ja testitavate hulga muutus oli
põhjus, miks esialgselt planeeritud testide kogus esimeses kiirtestide hankes jätkus vähemaks
ajaks algselt planeeritust. Loogika on olnud koguaeg ühtemoodi, et testide soetamine on sõltuv
testimissagedusest sõltuvalt viiruse kulgemisest. Sellel hetkel vajaduse küsimust ei olnud üldse
päevakorral, kuna vajadus oli ilmselge arvestades viiruse olukorda. Suuniseid sai pidevalt
antud, infokiri saadeti koolidele iganädalaselt. Muutus ka see, et kui algselt oli plaan, et ei testita
neid, kes on vaktsineeritud või läbi põdenud aga oktoobri lõpuks selgus, et tuleks testida kõiki,
mis tähendas suuremat testide vajadust.“
Väärteomenetluses esitatud tõenditest nähtub, et Haridus– ja Teadusministeerium edastas
ütlustes viidatud infokirjad haridusasutustele 28.10.2021 ja 12.11.2021.
28.10.2021 infokirjas märgiti: /…/ Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada
nakatunud kiirelt, oleme kavandanud koolides 1. novembrist kolm korda nädalas 1.-12. klassi
õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimist. Esimesel kahel nädalal testivad end kõik
(sh vaktsineeritud ja läbipõdenud), edaspidine testimiskorraldus vaadatakse vastavalt
olukorrale üle. Kuna ka vaktsineeritud võivad olla nakkuskandjad, siis on oluline esialgu kõiki
testida ning nakatunud peale koolivaheaega kiirelt avastada./…/
12.11.2021 infokirjas märgiti: /…/ Kiirtestimine jätkub vähemalt veebruarini. Edaspidine
testimisvajadus sõltub viiruse levikust. Soovitame nüüd testida kaks korda nädalas ja
keskenduda neile, kes on vaktsineerimata või ei ole haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud.
Kui koolijuht peab lähtudes kooli või piirkondlikust epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt
vajalikuks, siis võib testimist jätkata ka nii nagu seni – testida kõiki koolipere liikmeid kolm
korda nädalas. Hetkel toimub testimine üldhariduskoolides, aga edaspidi hakatakse kogu
koolipere testimist pakkuma ka kutseõppeasutustes./…/
Tunnistaja XXX selgitas XXX toimunud ütluste andmisel, et varasem kolm korda testimine
võis olla ka HTMi enda sõnum koolidele, mida siis pärast 11.11.2021 Vabariigi Valitsuse
istungit korrigeeriti 2 korda nädalas testimisena.
10
Eeltoodust järeldub, et vajadus kiirtestide järele ajas muutus ja sõltus testimissagedusest. HTMi
suunised koolidele olid kiirtestimise läbiviimise alguses ajavahemikus 01.11.2021-12.11.2021
rangemad ja alates 12.11.2021 paindlikumad ning paljuski jäetud koolide enda otsustada.
Samas, asjaolu, et Tallinna linna koolide 4-8 klassid lähevad distantsõppele, oli ministeeriumile
teada juba 27.10.2021. Koolides kiirtestimise 1.-5.11.2021 kokkuvõttest nähtub, et kõige
vähem toimus testimisi Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus samuti paljud koolid olid distantsõppel.
Järelikult vähenes distantsõppe tõttu ka esialgu planeeritud testide kasutus.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hankijal oli võimalik planeerida testimise korraldamine
paremini, andes koolidele selged ja täpsed juhised testide kasutamissageduse ja testitavate
kohta, mis omakorda oleks võimaldanud korraldada hankemenetluse, mis algab hanketeate
avaldamisega. Kui hankija oleks järginud rangelt oma tehtud prognoose, siis oleks pidanud
jätkuma esimese riigihankega (viitenumber 242978) hangitud teste stabiilselt 2x nädalas
testides kuni 20.12.2021. Arvestades ka asjaolu, et alates 23.12.2021 algas koolivaheaeg
kestusega kuni 09.01.2021, siis oleks ka see andnud kohtuvälise menetleja hinnangul ajalises
mõttes hankijale riigihanke korraldamiseks aega juurde, kokku ca 2 kuud. Selle ajaga on
hankijal võimalik läbi viia avatud või piiratud hankemenetlus, sealjuures on teatud olukordades
võimalik avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaega lühendada (15 päeva
pakkumuste esitamiseks). Lisaks tuleb hankijal sellisel juhul arvestada ka 14 päevase ooteaja
kohaldamise kohustusega enne lepingu sõlmimist.
Kohtuvälise menetleja hinnangul oleks hankijal olnud aega avatud või piiratud hankemenetluse
korraldamiseks, sh arvestades, et hankijal oleks olnud alust lühendada pakkumuste esitamise
tähtaega. Võimalikud vaidlustused on riigihanke korraldamise loomulik osa, millega tuleb
hankijal samuti arvestada, kuid see ei saa olla põhjus nõuetekohase riigihanke menetluse
korraldamata jätmiseks.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiireloomulisus ja väljakuulutamisega hankemenetluse
ajakulu, sh pakkumuste esitamise tähtaegadest kinnipidamise võimatus, olid tingitud ka hankija
enda käitumisest ja kehvast planeerimisest.
Kuivõrd eeldused riigihanke viitenumber 243941 korraldamiseks RHS § 49 lg 1 p 3 alusel
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud täidetud, oleks hankija pidanud
valima mõne muu RHS 2. peatükis nimetatud hankemenetluse liigi, mis oleks võimaldanud
eRHR-is avaldatud hanketeate alusel hankes osaleda kõikidel ettevõtjatel, mitte üksnes hankija
kutsututel.
Kohtuväline menetleja möönab, et hankija on küll püüdnud konkurentsi tagamiseks välja
selgitada võimalikult palju potentsiaalseid ettevõtjad Eesti turul, kellele ettepanek
läbirääkimiste pidamiseks teha, kuid hankija oleks pidanud arvestama, et kuivõrd raamlepingu
eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, siis oli riigihankel piiriülene mõju ning
pakkumuse esitamisest oleks võinud huvituda ka teiste riikide ettevõtjad.
Tuginedes tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustele ning menetluse käigus kogutud ja
esitatud dokumentaalsetele tõenditele on kohtuväline menetleja kokkuvõtlikult seisukohal, et
riigihanke nr 243941 läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei
olnud õiguspärane, kuna täidetud ei olnud RHS § 49 lg 1 p 3 sätestatud eeldus, et hankelepingu
kiire sõlmimise vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel.
Tegemist ei olnud ettenägematu sündmusega, vaid võimalik oli planeerida testimise
korraldamiseks vajalikud tegevused nii, et korraldataks hankemenetlus, mis algab hanketeate
avaldamisega. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud hankijast sõltumatut
ettenägematut sündmust ja äärmist vajadust riigihanke korraldamiseks väljakuulutamiseta
läbirääkimistega alusel, siis ei saanud menetleja tuvastada ka nendevahelist põhjuslikku seost.
11
Seega on hankija rikkunud RHS § 49 lg 1 p-s 3 sätestatut, valides väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse liigi riigihanke nr 243941 korraldamiseks. Menetluse käigus
ei ole tuvastatud asjaolusid, mis oleks võimaldanud kasutada väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust mõnel muul RHS § 49 sätestatud alusel. RHS § 50
rakendamine ei olnud lubatud, kuna lepingu eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist
piirmäära. Alati on lubatud avatud ja piiratud hankemenetluse kasutamine, teiste hanketeate
avaldamisega algavate hankemenetluse liikide kasutamine on lubatud RHS-is toodud juhtudel.
Hankija on jätnud korraldamata hanketeate avaldamisega algava hankemenetluse, mille
korraldamise kohustus tuleneb RHS § 14 lg 2 p 1, lg 3, § 15 lg 2, § 48 lg 1, 49 lg 1 p 3 (nende
koostoimes).
1.2 Teo subjekt
Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab
süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 alusel
on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo
kirjeldus. KarS § 12 lg 1 alusel on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus
seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuigi § 12 lg 1 teo subjekti ehk toimepanijat ei
nimeta, on see siiski vaieldamatult objektiivse süüteokoosseisu tunnus.7
Vastavalt KarS § 14 lg-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on
toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku
huvides. Karistusseadustiku sama paragrahvi teises lõikes on märgitud, et juriidilise isiku
vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist ning
kolmanda lõike kohaselt ei kohaldata karistusõiguslikku vastutust riigile, riikidevahelisele
organisatsioonile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. KarS §-
st 14 lähtuvalt on juriidilise isiku vastutuse alused ja tingimused ühesugused nii kuritegude kui
ka väärtegude puhul.8
KarS § 14 lg 3 välistab riigi, riikidevahelisele organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse ja
avalik-õigusliku juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Seoses juriidilisest isikust hankija
esindaja vastutusele võtmisega RHS-s sätestatud nõuete rikkumise eest on RK
kriminaalkolleegium leidnud, et arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet,
välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte
aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse.9
Haridus- ja Teadusministeeriumi seadusliku esindajana sõlmis riigihanke tulemusel 23.11.2021
raamlepingu ja 24.11.2021 hankelepingu L.K..
L.K. poolt riigihanke tulemusena 23.11.2021 raamlepingu ja 24.11.2021 hankelepingu
sõlmimine RHS § 14 lg 2 p 1, lg 3, § 15 lg 2, § 48 lg 1, 49 lg 1 p 3 (nende koostoimes), nõudeid
rikkudes oli Haridus- ja Teadusministeeriumi huvides, kuna riigihanke tulemusel osteti kiirteste
Haridus- ja Teadusministeeriumile õppeasutustele jagamiseks.
Ajavahemikus 26.01.2021 kuni 18.07.2021 töötas L.K. haridus- ja teadusministrina ning oli
seega ametiisik, kelle pädevus tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg-st 3 ja § 49 lg 1 p-
st 8 ja Vabariigi Valitsuse 13.08.2021 määrusega nr 80 vastu võetud Haridus- ja
Teadusministeeriumi põhimääruse § 6 lg 2 p-st 6 on ministeeriumi esindamine ja
eelarvevaheliste vahendite kasutamise otsustamine. Põhimääruse § 6 lg 2 p 11 kohaselt vastutab
7
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 24.
8
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.septembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-137-04 p 14.
9
RKKKo 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9.
12
minister riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi
riigihangete korraldamise ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara küsimusi või annab
selleks volituse kantslerile.
Väärteomenetluses tunnistajana ütlusi andnud XXX selgitas kohtuvälisele menetlejale, et
„tavaline on, et rahaliste kohustuste puhul, mis on olemas HTMi eelarves, siis allkirjastab
lepingud kantsler. Siinkohal võtan vastutuse endale, mina otsustasin, et kuna täitsime VV
korraldust, siis Valitsuse liikmena ja ministeeriumi esindajana võib minister lepinguid
allkirjastada. Kantsler oleks minu hinnangul oma volitusi ületanud. Minu jaoks olid need VV
korraldused erikorraldused arvestades HTMi pädevust ja vahendeid eelarves ei olnud ja need
tulid VV-lt, mistõttu oli õige, et minister allkirjastaks need lepingud“.
Kohtuväline menetleja ei nõustu, et käesoleva riigihanke tulemusel sõlmitud lepingute puhul
oleks kantsler oma volitusi ületanud ja seda järgmistel põhjustel.
Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2 p 5 kohaselt sõlmib kantsler
ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud, kui seaduse alusel on lepingu sõlmimine ministri
pädevuses, ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid lepinguid
sõlmima. Põhimääruse § 8 lg 2 p 8 alusel käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel
ministeeriumi eelarvevahendeid ja võib selleks volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid,
vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja muu
välisabi sihipärase kasutamise eest.
Teo toimepanemise ajal kehtis Haridus- ja Teadusministeeriumis haridus- ja teadusministri
08.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/21/150 kinnitatud hankekord, mille punkt 8.8 sätestab, et
käesolevast korrast tulenevad ministeeriumi hankelepingud, ühishankelepingud ja valitsemisala
hõlmavad raamlepingud sõlmib kantsler või tema volitatud isik.
Kohtuväline menetleja on kokkuvõttes seisukohal, et kuigi ministril puudub hankekorrast
tulenevalt riigihankelepingute sõlmimise õigus, oli L.K. seadusest ja põhimäärusest tulenevalt
üldpädevus ministeeriumi eelarvevahendite kasutamiseks ja ministeeriumi esindamiseks.
Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetluses on leidnud
tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu täidab RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo
objektiivse koosseisu.
1.3 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused
KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole väärteomenetluses leidnud tuvastamist, et
menetlusalune isik L.K. oleks RHS § 215 lg 1 tunnustele vastava väärteo toime pannud
tahtlikult.
L.K. oli 23.11.2021 raamlepingu ja selle alusel 24.11.2021 sõlmitud hankelepingu sõlmimise
hetkel teadlik, et raamlepingu sõlmimisele ei eelnenud avatud või piiratud hankemenetlust, vaid
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mida L.K. pidas õiguspäraseks.
Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteomenetluses siiski tuvastatud hetk, millest alates oli
L.K.-l alus oma teo võimalikku ebaõigussisu tajuda või selle üle järele mõelda.
Väärteomenetluses kogutud andmetest tuleneb, et Rahandusministeerium edastas HTM-ile
19.11.2021 kirja nr 12.2-1/8148-1, kus juhiti hankija tähelepanu väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eeldustele. Tulenevalt L.K. poolt
13
väärteomenetluse raames antud ütlustest selgub, et L.K. oli kirja sisust teadlik.
Nimetatud asjaolu kinnitavad alljärgnevad ütlused:
1) 01.06.2021 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L. K. küsimusele „Palun
selgitage, kas olite meie kirja sisust teadlik? Kui jah, siis miks sellest hoolimata otsustati
leping sõlmida?“ järgmiselt: „Jah, sest meie juristid hindasid, et see on õiguspärane“;
2) 01.06.2021 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L.K. küsimusele „Kas
olite teadlik, et riigihanke nr 243941 läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistena
hankemenetlusena s.t avalikku ehk hanketeate avaldamiseta hankemenetlust
korraldamata, võib kaasa tuua RHSi rikkumise?“ järgmiselt: „Minul puudusid
alternatiivid, mida oleks saanud teisiti teha. Seda, et võib kaasa tuua RHSi rikkumise
sain teada Rahandusministeeriumi kirjast nr 12.2-1/8148-1.“;
3) 01.06.2021 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L.K. küsimusele: „Kas
Teie hinnangul oli teie tegevus õiguspärane? Palun põhjendage, kas teadsite või pidasite
võimalikuks seda, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine
ja selle tulemusel raamlepingu sõlmimine ei olnud RHS-i kohaselt lubatud?“ järgmiselt:
„Mina usaldasin oma õiguseksperte, kes on oma ala eksperdid. Allkirjastasin neid
lepinguid teadmise juures, et RHS võimaldab erandlikku menetlusliiki kasutada.“
L.K. selgitas oma 20.12.2021 vastuskirjas nr 5.3-2/21/4866-2 riigihalduse ministrile J.A-le, et
HTM pidi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kiirtestide hankimiseks
kasutama 2021. aasta sügisel kahel korral ja seda oludes, mis tingisid vajaduse kohaldada
riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatud alust. Lisaks selgitas L.K., et erandlike
hankemenetluste kasutamine ei ole HTMis tavapärane praktika ja need võetakse abiks äärmisel
vajadusel ning üksnes siis kui meie hinnangul on selleks olemas õiguslik alus.
Väärteomenetluses antud ütluste kohaselt olid ka kõik hankekomisjoni liikmed
Rahandusministeeriumi saadetud kirjast teadlikud, kuid leidsid üksmeelselt, et neil ei olnud
teist valikut, sest vastasel korral ei oleks saanud hoida koole avatuna. XXX ütluste kohaselt oli
kaks varianti, st kas kasutada seaduses ettenähtud võimalust erandlikuks hankemenetluseks või
alternatiiv oli, et ühiskond on tervikuna halvatud. Üks kaalutluse koht oli ka see, et kui koolid
lähevad kinni, siis on suur oht, et koolid võivadki olla kuni õppeaasta lõpuni kaugõppel.
Kokkuvõtlikult saab tunnistajate ütlustest ja hankija vastuskirjast tulenevalt järeldada, et enne
lepingu sõlmimist hindas HTMi hankekomisjon riigihanke korraldamise aluseid ja jäädi oma
esialgse seisukoha juurde, et need alused, mis olid välja toodud ka Rahandusministeeriumi
kirjas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eelduste kohta,
riigihankes nr 243941 esinesid.
Oma alluvate õigusalaste teadmistega isikute nõuannetele tuginedes oli L.K.veendunud ja
kindel, et RHS võimaldab antud juhul erandlikku hankemenetluse liiki kasutada.
Asjaolusid kogumis hinnates on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaatamata
Rahandusministeeriumi poolt edastatud kirjale, milles küll selgitati teoreetilisi
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eeldusi RHS § 49 lg 1 p 3
alusel, pidas haridus- ja teadusminister L.K. võimalikuks tugineda käesolevas riigihankes
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse erandile.
Kokkuvõtlikult ei ole kohtuväline menetleja väärteomenetluses tuvastanud menetlusaluse isiku
käitumises tahtlust rikkuda RHSi nõudeid.
Ettevaatamatusdelikt
14
Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, tuleb
järgnevalt kontrollida, kas menetlusalune isik L.K. on teo toime pannud ettevaatamatusest.
Ettevaatamatus kujutab endast süüteokoosseisu asjaolude tahtmatut teostamist
tähelepanematusest või kohusetundetusest, seega hoolsuskohustust rikkudes.
Hoolsuskohustuse rikkumine eeldab hoolsusetut tegu ning asjaolu saabumise objektiivset
ettenähtavust.10
Riigikohus on selgitanud, et tagajärjedeliktide korral moodustavad ka ettevaatamatusdelikti
objektiivse külje tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel. Ettevaatamatusdelikti mõistes
eeldab tegu objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist11, mistõttu on vaja tuvastada kas L.K. on
rikkunud hoolsuskohustust.
Hoolsusetu tegu praeguses väärteo episoodis on raamlepingu ja selle alusel hankelepingu
allkirjastamine, ilma, et lepingu sõlmija oleks veendunud selles, et lepingu sõlmimiseks on läbi
viidud RHS-i kohaselt nõutud riigihanke menetlus.
Hankijal on hanke ettevalmistamisel planeerimis- ja hoolsuskohustus. Ettenägematuse
hindamisel on oluline analüüsida, milline on konkreetse hankija hoolsusstandard ning kas
hankija käitus hanke ettevalmistamisel sellele vastavalt. Hankija hoolsuskohustuse osaks on
muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik hankemenetlusega seonduvad asjaolud, sh võimalikud
vaidlustused ja nende ajaline mõju hankele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi puhul nagu ka teiste avaliku sektori hankijate puhul on
kindlasti tegemist hankijaga, kellel on kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustus.
Kohtuvälises menetluses on leidnud tuvastamist, et hankijal puudus selline hankija jaoks
ettenägematu asjaolu ja kiireloomulisus, mis oleks õigustanud riigihanke korraldamist
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Kuna osad RHS § 49 lg 1 p-s 3
nimetatud kumulatiivsetest eeldustest ei olnud täidetud (ettenägematuse ja kiireloomulisuse
kriteeriumid), ei olnud lubatav riigihanke nr 243941 korraldamine väljakuulutamiseta
läbirääkimistega menetlusena. Sellest tulenevalt oleks pidanud L.K. andma välja käskkirja
riigihanke korraldamiseks avatud või piiratud hankemenetlusena, mille kohta oleks tulnud
avaldada hanketeade riigihangete registris. Raam- ja hankelepingut, millele eelnes
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, ei oleks L.K. tohtinud sõlmida.
Ministri pädevus ministeeriumi juhina, millises rollis oli menetlusalune isik L.K. väärteo
toimepanemise ajal, on sätestatud järgmistes õigusaktides. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg
1 p 3 kohaselt otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende
otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele
või ametnikele. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi
põhimääruse § 6 lg 2 p 5 kohaselt otsustab minister ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad
küsimusi, kui nende otsustamine ei ole õigusaktiga pandud alluvatele ametiasutustele,
ametnikele või töötajatele.
Hoolsuskohustuse rikkumist ei esine usaldus- ja tööjaotuspõhimõtte korral, mistõttu on
järgnevalt vaja hinnata, kas menetlusalune isik L.K. sai mõistliku hoolsuse korral toetuda oma
alluvate eeltööle riigihanke korraldamisel ja lepingute ettevalmistamisel.
10
RKKKo 3-1-1-127-04 p 8
11
RKKKm 1-20-4729, p 16
15
Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2 p 5 kohaselt sõlmib kantsler
ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud, kui seaduse alusel on lepingu sõlmimine ministri
pädevuses ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid lepinguid
sõlmima. Põhimääruse § 8 lg 2 p 9 kohaselt korraldab kantsler riigihankeid ja riigivara
valitsemist ministrilt saadud volituste piires.
Riigihangete ettevalmistamist, läbiviimist ja riigihangetest tulenevate lepingute sõlmimist
Haridus- ja Teadusministeeriumis reguleerib haridus- ja teadusministri 08.06.2021 käskkirjaga
nr 1.1-2/21/150 kinnitatud hankekord. Hankemenetluste korraldamine on reguleeritud
hankekorra punktis 8. Punkti 8.1 kohaselt algatab riigihanke korraldamise alustamiseks
hankeplaanis nimetatud riigihanke eest vastutav isik kantsleri käskkirja eelnõu menetluse.
Järelikult vastutavad Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse ja hankekorra kohaselt
riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise eest üldjuhul kantsler ja teised ametnikud ja
töötajad, mitte minister.
Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 12 lg 12 kohaselt on õiguspoliitika osakonna
põhiülesanded tagada Eesti haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade
õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine, kõigi ministeeriumi osakondade õigusloome ühtlane
kvaliteet, valitsemisala õigusvaldkondade arendamine ja valitsemisala toimimiseks vajaliku
õiguskeskkonna kvaliteet ning haridusvaldkonna välishindamise süsteemi järelevalve.
Haridus- ja Teadusministri 05.09.2019 käskkirjaga nr 2/19/253 kinnitatud õigusosakonna
põhimääruse punkti 4.1 kohaselt on osakonna põhiülesanne ministeeriumi õigusloome
koordineerimine, ministeeriumi kohtus esindamise tagamine ja ministeeriumi nõustamine
õigusküsimustes. Punkti 7.1.4 kohaselt on osakonnal õigus kooskõlastada ja jätta
kooskõlastamata ministeeriumisiseselt osakonna vastutusvaldkonda puudutavaid eelnõusid ja
muid dokumente lähtuvalt nende kooskõlast õigusaktide, arengukavade ja programmidega.
Õiguslike otsuste eest vastutamist on väärteomenetluses tunnistanud ka XXX järgmiselt: „Kuna
olen juhtkonna liige, XXX allub otse kantslerile, siis XXX olen vastutav õiguslike otsuste eest.“
Väärteomenetluses on kohtuvälisele menetlejale esitatud tõendid, mille kohaselt eelnes
riigihanke lepingute sõlmimisele pikk kooskõlastusring Haridus- ja Teadusministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis PINAL hankekomisjoni esimehe, teiste komisjoni liikmete ja
kantsleri poolt.
Väärteomenetluses ütluste andmisel tunnistas L.K., et ta ei ole kursis ministeeriumi detailse
hankekorraga ja ta usaldas õigusosakonda, kes valmistas ette dokumendid ja pani
kooskõlastusringile.
Kohtuväline menetleja leiab, et kuna L.K. ei tegelenud igapäevaselt riigihangetega, siis ei saa
eeldada, et ta seda valdkonda reguleerivat normistikku piisavalt teab.
Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumis mindi
käesoleva riigihanke korraldamisel vastuollu asutuse põhimääruse ja hankekorraga, siis oli
määratud siiski tööjaotuspõhimõte, st käskkirjaga oli loodud komisjon, rollid olid jaotatud,
hankelepingu sõlmimisele eelnes asutusesisene kooskõlastusring. Seega sai L.K. ministeeriumi
juhina arvestada ja tugineda oma alluvate eeltööle.
Lisaks nähtub väärteomenetluses antud ütlustest, et ministriga suhtlesid vahetult juhtkonna
koosolekutel hankekomisjoni liikmetest XXX, XXX ja XXX.
16
XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX kohtuvälise menetleja küsimusele: „Palun
kirjeldage, milline oli tööülesannete jaotus väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korraldamisel. Kes tegelesid riigihanke nr 243941 korraldamisega s.h
raamlepingu ja hankelepingu ettevalmistamisega? Milline roll oli Teil?“ järgmiselt: „Lepingud
valmistasime ette XXX ja XXX., kellel olid olemas põhjad, mida kohendati. Sisend lepingu
sõlmimiseks tuli juhtkonnast: XXX., XXX ja XXX olid need, kellel oli info ja kes suhtlesid
otse ministriga. XXX oli komisjonis finantsteemade pärast.“.
XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas,
kuidas ja millal informeeriti L.K. hanke nr 243941 hankemenetluse liigi valiku osas? Kas keegi
hoiatas minister L.K-t, et lepingu sõlmimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse tulemusel võib olla vastuolus RHS-iga, sest sellele ei olnud eelnenud RHS-is
nõutud hankemenetlust (avatud või piiratud hankemenetlust)? Järgmiselt: „Ei oska täpselt
öelda, kuna mina otse L.K.-ga ei suhelnud. Arvan, et minister ei ole hankeekspert ja ta tugineb
oma otsuste vastuvõtmisel oma teenistujate ja ekspertide teadmistele. Kas anti riskidest
ülevaadet, seda ma ei tea.“. Samas selgitas tunnistaja, et selles riigihankes olid rollid ja
ülesanded väga segunenud, puudus inimene, kes sisu osas oleks üksi vastutanud.
Väärteomenetluses on tunnistajate ütlustega leidnud tuvastamist, et L.K. suhtus tehtud
otsustesse kohusetundlikult ja võttis ka ise teadliku vastutuse lepingud allkirjastada.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hoolsusetut tegu, milleks on raamlepingu ja selle alusel
hankelepingu allkirjastamine, ilma, et lepingu sõlmija oleks veendunud selles, et lepingu
sõlmimiseks on läbi viidud RHS-i kohaselt nõutud riigihanke menetlus, ei saa omistada L.K-
le.
Kohtuväline menetleja on kokkuvõttes seisukohal, et riigihanke tulemusel sõlmitud
raamlepingu ja hankelepingu sõlmimisega ei rikkunud L.K. temalt mõistlikult eeldatavat
hoolsuskohustust. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et L.K. oli lepingut sõlmides oma
alluvate õigusnõule tuginedes veendunud, et raamlepingu ja selle alusel hankelepingu
sõlmimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel oli RHS-ist tulenevalt
õiguspärane.
Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetluses on leidnud
tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu ei täida RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo
subjektiivset koosseisu ja menetlus 1. episoodis tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise
tõttu.
2. Teine episood. Raamlepingu õigusvastane muutmine riigihankes nr 243941.
2.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke
„SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks
koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941) tulemusel
sõlmis Haridus– ja Teadusministeerium 23.11.2021 OÜ-ga Medesto Logistics (registrikood
14998918) kiirtestide tarneks raamlepingu nr 5.3-3/21/649. Raamlepingu punkti 1.3 kohaselt
on raamlepingu maht 2 370 000 eurot ja punkti 1.4 kohaselt kehtis raamleping selle
allkirjastamisest kuni 31. jaanuarini 2022.a.
17
24.01.2022 sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muudatuse punkti 1 kohaselt pikendasid
pooled nende vahel 23.11.2021 sõlmitud ja kuni 31.01.2022 kehtivat raamlepingut kuni
14.02.2022. Muudatuse punkti 2 kohaselt suurendasid pooled 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu
mahtu 50% võrra ja määrasid uueks raamlepingu mahuks 3 555 000 eurot. Raamlepingu
muudatuse allkirjastas haridus- ja teadusminister L.K.
Raamlepingu muudatuse tulemusel sõlmis haridus- ja teadusminister L.K. 01.02.2022
raamlepingu alusel teise hankelepingu kogumaksumusega 1 184 995,80 eurot. Raamlepingu
muutmise alusena on hankija toonud RHS § 123 lg 1 p-i 4, millest lähtudes muudeti mahtu 50
% algse lepingu maksumusest ja pikendati raamlepingu kehtivust 2 nädala võrra. Lepingu üldist
olemust ei muudetud, muudatuse väärtus ei ületanud 50 % algse lepingu maksumusest.
Muudatust tingiva asjaoluna on hankija eRHRis märkinud järgmist: SARS-CoV-2 viiruse
omikroni tüve levik riigis on ootamatult ja prognoosimatult tõusu trendis ning koroonaviiruse
omikroni tüvi on võrreldes delta tüvega kolm korda nakkavam; SARS-CoV-2 viiruse omikroni
tüve leviku puhul on suurem haigestumine täheldatav ka vanuserühmades 5-14 aastat;
haridusteenuse pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik koheselt
laste koolihoonetes viibimisel tagada suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele ja
lastevanematele; koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja
täiendavaks piiramiseks on koolidele vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed kiirtestid;
koolides on kiirtestid otsa lõppemas seoses SARS-CoV-2 omikroni tüve ootamatult laialdase
leviku, nakatunute arvu mitmekordistumise ja sellest tuleneva suurema testimisvajaduse tõttu,
mida hoolas hankija ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha.
Hankija on nii eRHRis riigihanke andmetes kui ka raamlepingus endas märkinud riigihanke
maksumuse kohta täiendavalt järgmist: Vabariigi Valitsus eraldas 28. oktoobril 2021. a
korraldusega nr 369 hankijale 7 502 000 eurot kiirtestide hankimiseks, mille esimese osa 5 132
000 eurot ulatuses sõlmiti erandliku hankemenetluse (väljakuulutamiseta läbirääkimistega
riigihange) tulemusena leping ettevõttega SelfDiagnostics OÜ ja mille raames tarnitud
kiirtestidest jagus koolidele õpilaste ja õpetajate testimiseks kuni novembrikuu lõpuni.
Riigihanke eeldatav kogumaksumus ja raamlepingu punktis 1.3 toodud raamlepingu rahaline
maht on mõlemad 2 370 000 eurot. Sellega oli raamlepingu maht esimese hankelepingu
täitmisega saavutatud.
Eeltoodust tulenevalt on väärteomenetluses leidnud kinnitust, et 24.01.2022 sõlmitud
raamlepingu muudatuse on allkirjastanud L.K.. Järelikult on teo tagajärg, milleks on
raamlepingu muutmine, omistatav L.K.-le.
Kohtuvälise menetleja hinnangul ei vasta lepingu nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatused RHS §
123 lg 1, sh p-s 4 ja RHS § 30 lg-s 1 (nende koostoimes) sätestatud eeldustele järgmistel
põhjendustel.
Hankelepingut on võimalik muuta RHS §-s 123 toodud alustel. RHS § 29 lg 1 kohaselt
kohaldatakse raamlepingutele hankelepingu sätteid kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti.
Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse RHS § 30 lg 1 kohaselt
raamlepingu tingimustest ja RHS § 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt
muutmata. Järelikult lepingu muutmise korral näeb RHS § 30 lg 1 ette teisti, kui RHS § 123
lg-s 1 toodud hankelepingu muutmise üldised alused, seades raamlepingu muutmisele olulise
18
piirangu. RHS-i sätted on kooskõlas direktiiviga12, mille artikkel 33 lõige 2 kolmas lõik ja
artikkel 72 lubavad samuti vaid sellised raamlepingu muudatusi, mis ei ole olulised.
RHS § 123 lg 2 sätestatud kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu
üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui:
1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või
vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks
sellist tingimust sisaldanud;
2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise
pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil;
3) muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust;
4) pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 või 6
nimetatud juhul.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et raamlepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatus on
oluline. Raamlepingu kogumaksumuse ja koguse 50% ulatuses muutmise näol on tegemist RHS
§ 123 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud olukorraga, so muudatus tingib hankelepingust tuleneva
lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil
ning muudatus laiendab oluliselt lepinguga määratud lepingu eseme ulatust. Raamlepingu
maksumus on oluline tingimus ning seda muudeti olulises ulatuses OÜ Medesto Logistics
kasuks. Raamlepingu kogumaksumuse muutmise tulemusel on tellitud OÜ-lt Medesto
Logistics kaupu oluliselt rohkem kui algselt oli ette nähtud.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd raamlepingus nr 5.3.-3/21/649 tehtud
muudatused on olulised ja olulised muudatused on RHS § 30 lg 1 kohaselt raamlepingus
keelatud, siis ei ole vaja asuda eraldi hindama, kas täidetud on mõni RHS § 123 lg 1 sätestatud
eeldus.
Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb aga praegusel juhul rikkumise hindamisel, s.t asjaolu
hindamisel, kas raamlepingut on muudetud nõudeid rikkudes, juhinduda ka Euroopa Kohtu
otsustes C-216/17 ja C-23/20 kujundatud seisukohtadest. Otsuses C-216/17 leidis kohus, et
vaatamata direktiivis 2004/18/EÜ kasutatud sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu
eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused,
eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija
kohustus raamlepingu maht kindlaks määrata. Sama otsuse punktis 61 leidis kohus, et ühe
täitjaga raamlepingute puhul võetakse sellel põhinevate lepingute sõlmimise aluseks
raamlepingus sätestatud tingimused, mis tähendab, et hankija saab võtta kohustusi üksnes
teatava mahu piires ja kui see maht on saavutatud, on see leping oma kehtivuse kaotanud.
Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohtus täpsustanud kohtuasjas C-23/20. Kohus märkis, et
hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning
maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just
selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi.
Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab
raamleping oma kehtivuse.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et raamlepingu muutmisel ei ole hankija arvestanud
eeltoodud kohtupraktikaga, mis keelab hankijal raamlepingu muutmise, kui raamlepingu maht
on täis. Sellega seonduvalt on kohtuväline menetleja väärteomenetluses välja selgitanud
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014 , riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
19
täiendavad asjas tähtsust omavad asjaolud.
Väärteomenetluses antud ütluste põhjal leidis tuvastamist, et Haridus- ja Teadusministeeriumi
ametnikele ja hankekomisjoni liikmetele oli teada, et raamlepingu muutmine ei ole lubatud, kui
raamlepingu maht on täitunud, aga kuna oldi probleemi ees, siis pöörduti RTK poole. Seda
kinnitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnike poolt antud ütlused.
Kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas toimusid täiendavad arutelud selle üle, et raamlepingu
muutmine ei ole RHSi kohaselt lubatud kui raamlepingu maht on täis? Sellele viitas muuhulgas
ka XXX hankekomisjoni liikmetele riigihanke alusdokumentide kohta saadetud kirjas punktis
1: p 1.4 – raamlepingu maht eurodes, st siis maksimaalne lepinguga hõlmatav summa, millest
üle me kaupa osta ei tohi (samas ei ole kohustust seda summat nö täis osta). Kuidas see teadmine
ajas muutus?“ vastas XXX järgmiselt: „Seda me teadsime aga me olime probleemi ees ja see
oli ka põhjus, miks me pöördusime RTK poole.“
Samale küsimusele vastas XXX järgmiselt: „Selle otsuse raamlepingut muuta me võtsime selle
teadmise juures, et raamleping on veel kehtiv ja maht ei ole täitsa täis summaliselt. Teadmine,
et lõppenud lepingut pikendada ei saa ja kui maht on täis, siis pikendada ei saa, oli teada.“
Menetlusaluse isiku ülekuulamisel 01.06.2022 selgitas L.K. seoses raamlepingu muutmisega
järgmist: „Minuni jõudis 21.01.2022 teadmine, et on oht RTK läbiviidava hanke
läbikukkumiseks. Seejärel pidasin nõu peaministri, rahandusministri ja riigihalduse ministriga
ja leppisime kokku, et HTM ja RM ametnikud leiavad esmaspäeval 24.01.2022 lahenduse.
Teisipäeval 25.01.2022 pidin mina seda lahendust presenteerima VV-le. Kõik arvasid, et peab
lahenduse leidma. Raamlepingut laiendades me lähtusime RTK 21.01.2022 kirjalikust
soovitusest raamlepingu muutmise õiguspärasuse kohta RHS § 123 lg 1 p 4. Minu esimene
mõte oli jagada raha laiali koolipidajatale, kes ise ostavad testid aga leiti sellel hetkel hea
lahendus, mida ma tutvustasin Vabariigi Valitsusele. 25.01.2022 oli VV nõus, et raamlepingut
laiendatakse. Nakatumine oli see hetk märgatavalt kasvanud ja see oli äärmine vajadus, et need
testid oleksid koolidele olemas.“
Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et raamlepingu muutmise küsimus tõusetus HTM
ja RTK vahel 21.01.2022 toimunud kriisikoosolekul seoses RTK korraldatava riigihanke nr
244117 menetluses tekkinud probleemidega. Koosolekul küsis HTM RTK-lt nõu, mida nad
peaksid tegema riigihanke nr 243941 raamlepinguga, kuna vajadus kiirtestide järele oli suur.
Väärteomenetluses esitatud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et Riigi Tugiteenuste Keskus
on 21.01.2022 andnud e-kirja teel Haridus- ja Teadusministeeriumile järgmise soovituse:
Arutasime RTKs, et olenemata praeguse käimasoleva hanke järgmisest sammust, oleks HTMil
võimalik kiirtestide puudus hetkel lahendada olemasoleva raamlepingu suurendamisega. RHS
§ 123 lg 1 punkti 4 järgi on sõlmitud raamlepingut võimalik muuta uut riigihanget
korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud,
kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50
protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Riigihangete registris oleva info järgi kehtib
HTMil raamleping OÜ Medesto Logistics’ga kuni 31.01.2022. Sõlmitud lepingu maksumus on
2 370 000 €, seega 50% suurendamine tähendaks kiirteste 1 185 000 € eest. Kuna 1 testi hind
oli 1,14 €, siis saaksite lepingu suurendamisega natuke üle 1 miljoni testi (1 039 473 tk).
Praegune omikroni tüve levik on hankijale ettenägematu asjaolu ja tüve leviku kiirusest
tulenevalt ei olnud ka HTMil võimalik ette näha, et testid nii kiiresti koolides otsa saavad.
Õigusliku põhjenduse oleme valmis teiega koostöös valmis kirjutama. Kindlasti tuleb
arvestada, et selle põhjenduse kohaldamise võimalus on väga lühikest aega. Samal ajal aga
sooviksime edasi minna ka praeguse hankega. Ootame HTMi kiiret tagasisidet juba koosolekul
välja pakutud lahenduste osas.
20
XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas RTK XXX kohtuvälise menetleja küsimusele:
„Kas toimusid täiendavad arutelud konkreetselt selle üle, et raamlepingu muutmine ei ole RHSi
kohaselt lubatud kui raamlepingu maht on täis ning RHS § 30 lg 1 kohaselt on raamlepingu
olulised muudatused keelatud?“ järgmiselt: „Tollel hetkel lähtusime sellest, et raamleping on
veel kehtiv ja esineb ettenägematu asjaolu raamlepingu muutmiseks RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
Samuti ütleb RHS § 29 lg 1, et kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid. HTM ei
edastanud infot RTK-le, et maht on täis nii rahalises kui koguselises mõttes. Meil ei olnud ei
raamlepingu ega hankelepingu projekti ega sõlmitud dokumente.“ Küsimusele: „Kas Teil ei
tekkinud kahtlusi, et 01.02.2022 sõlmitud raamlepingu muudatusi tuleks käsitleda oluliste
muudatustena?“ vastas tunnistaja XXX järgmiselt: „Sellest, et tegemist on olulise muudatusega
saime aru aga eelkõige lähtusime sellest, et need olid hankijale ettenägematud asjaolud.“
Kokkuvõttes, lähtudes eeltoodust ja asjaolusid kogumis hinnates on kohtuväline menetleja
seisukohal, et riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatused, ei
vasta teo toimepanemise hetkel RHS § 123 lg-1 ja § 30 lg-s sätestatud raamlepingu muutmise
eeldustele. Hankija ei arvestanud ka seda, et RHS § 123 lg 1 p 4 tuleb rakendada koostoimes
RHS § 29 lg-ga 1 ja § 30 lg-ga 1.
2.2 Teo subjekt
Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab
süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 alusel
on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo
kirjeldus. KarS § 12 lg 1 alusel on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus
seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuigi § 12 lg 1 teo subjekti ehk toimepanijat ei
nimeta, on see siiski vaieldamatult objektiivse süüteokoosseisu tunnus.13
Vastavalt KarS § 14 lg-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on
toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Karistusseadustiku
sama paragrahvi teises lõikes on märgitud, et juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista
süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist ning kolmanda lõike kohaselt ei
kohaldata karistusõiguslikku vastutust riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule. KarS §-st 14 lähtuvalt on juriidilise isiku vastutuse alused ja tingimused
ühesugused nii kuritegude kui ka väärtegude puhul.14
KarS § 14 lg 3 välistab riigi, riikidevahelisele organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse ja
avalik-õigusliku juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Seoses juriidilisest isikust hankija
esindaja vastutusele võtmisega RHS-s sätestatud nõuete rikkumise eest on RK
kriminaalkolleegium leidnud, et arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet,
välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte
aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse.15
Haridus- ja Teadusministeeriumi seadusliku esindajana sõlmis raamlepingu nr 5.3-3/21/649
muudatused L.K.
Käesoleva otsuse 1. episoodis käsitletu kohaselt omas L.K. Haridus- ja Teadusministeeriumi
esindajana ja eelarvevahendite kasutamise üle otsustajana seadusest ja põhimäärusest tulenevalt
riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muutmise pädevust.
13
J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 24.
14
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.septembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-137-04 p 14.
15
RKKKo 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9.
21
L.K. poolt riigihanke tulemusena 23.11.2021 raamlepingu muutmine RHS § 123 lg-te 1-2 ja §
30 lg 1 nõudeid rikkudes oli Haridus- ja Teadusministeeriumi huvides, kuna riigihanke lepingu
muutmise tulemusel osteti kiirteste Haridus- ja Teadusministeeriumi soovil õppeasutustele
jagamiseks.
Tulenevalt eeltoodust on väärteomenetluses leidnud tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K.
tegu täidab RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
2.3 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused
KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole L.K. toime pannud RHS § 213 lg 1 tunnustele vastavat
väärtegu tahtlikult. L.K. ei olnud 23.11.2021 raamlepingu muudatuse allkirjastamise hetkel
teadlik, et raamlepingu selline muutmine ei ole kooskõlas RHS-iga.
Väärteomenetluses antud ütluste kohaselt sai menetlusalune isik sellest, et raamlepingu
muutmine ei pruugi olla RHS-i kohaselt lubatud, teada Rahandusministeeriumi 06.05.2022
kontrolliaktist. L.K. sõnul ei tulnud ta selle pealegi, et midagi võis olla tehtud valesti. Temal
puudusid kahtlused raamlepingu muutmise õiguspärasuse osas.
Seega on järgnevalt vaja kontrollida, kas menetlusalune isik L.K. on teo toime pannud
ettevaatamatusest. Ettevaatamatusdelikti mõistes eeldab tegu hoolsuskohustuse rikkumist,
mistõttu on vaja tuvastada kas L.K. on rikkunud hoolsuskohustust.
Hoolsusetu tegu praeguses väärteo episoodis on raamlepingu muudatuse allkirjastamine, ilma,
et lepingu sõlmija oleks veendunud selles, et lepingu muutmine on kooskõlas RHS-iga.
Kohtuvälises menetluses on leidnud tuvastamist, et riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus nr
5.3-3/21/649 tehtud muudatused, ei vastanud RHS § 123 lg-1 ja § 30 lg-s 1 sätestatud
raamlepingu muutmise eeldustele. Olukorras kui olemasolevat lepingut muuta ei saa, siis oleks
L.K. pidanud sõlmima kohases menetluses uue lepingu. Raamlepingu muudatust ei oleks L.K.
tohtinud sõlmida.
Hoolsuskohustuse rikkumine puudub usaldus- ja tööjaotuspõhimõtte korral, mistõttu on
järgnevalt vaja hinnata, kas menetlusalusel isikul L.K. sai toetuda oma alluvate eeltööle
riigihanke korraldamisel ja lepingute ettevalmistamisel. Ministri pädevust ja riigihangete
korraldamist HTM-is on kohtuväline menetleja käsitlenud käesoleva otsuse 1. episoodis,
mistõttu puudub vajadus neid siinkohal korrata.
Kohtuväline menetleja asub ka käesolevas väärteo episoodis seisukohale, et kuna L.K. ei
tegelenud igapäevaselt riigihangetega, siis ei saa eeldada, et ta seda valdkonda reguleerivat
normistikku ja kohtupraktikat teab.
Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumis mindi
käesoleva riigihanke korraldamisel tervikuna vastuollu asutuse enda hankekorraga, siis oli
määratud siiski tööjaotuspõhimõte, st käskkirjaga oli loodud komisjon, rollid olid jaotatud,
hankelepingu sõlmimisele eelnes asutusesisene kooskõlastusring. Seega sai ministeeriumi
juhina L.K. arvestada ja tugineda oma alluvate eeltööle ka raamlepingu muutmisel.
Kaasatud oli ka RTK, kelle õigusnõu peeti usaldusväärseks.
Väärteomenetluses antud ütlustest on leidnud tuvastamist, et vaatamata asjaolule, et selle
konkreetse riigihanke osas RTK-l HTM-iga koostöölepingut ei olnud, usaldati RTK kui
kompetentsikeskuse soovitust, et õiguspärane on muuta lepingut RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
22
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et RTK ja HTMi vaheline puudulik infovahetus (HTM ei
edastanud RTK-le sõlmitud lepingute dokumente) võis olla põhjus, et asjaolusid tõlgendati
valesti.
Väärteomenetluses on kohtuvälisele menetlejale esitatud tõendid, mille kohaselt eelnes
riigihanke lepingu muudatuse sõlmimisele kooskõlastusring Haridus- ja Teadusministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis PINAL hankekomisjoni esimehe, teiste komisjoni liikmete ja
HTMi ametnike poolt.
Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et L.K. oli oma alluvate ja RTK õigusnõule
tuginedes veendunud, et raamlepingu muutmine oli RHS-ist tulenevalt õiguspärane.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hoolsusetut tegu, milleks on raamlepingu muutmine
nõudeid rikkudes, ei saa omistada L.K.-le.
Kohtuväline menetleja on kokkuvõttes seisukohal, et 24.01.2022 riigihanke tulemusel sõlmitud
raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muutmise kokkuleppe sõlmimisega ei rikkunud L.K. temalt
mõistlikult eeldatavat hoolsuskohustust. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et L.K. oli
raamlepingu muudatust sõlmides oma alluvate õigusnõule tuginedes veendunud, et selle
muutmine on õiguspärane.
Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetluses on leidnud
tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu ei täida RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo
subjektiivset koosseisu ja menetlus 2. episoodis tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise
tõttu.
Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja
alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
Eeltoodut arvestades Rahandusministeerium määras:
lõpetada väärteoasjas nr 660022000004 menetlus mõlemas väärteo episoodis VTMS § 29
lg 1 p 1 alusel.
Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise kohta võib
menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia
kättesaamisest VTMS § 76 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Kuiv
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
23