dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väärteomenetluse lõpetamise määrus

Rahandusministeerium · 15. detsember 2022
Viit
12.2-1/9365-3
Registreeritud
15. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎Väärteomenetluse lõpetamise määrus 17.11.2022 piiratud teabega.pdf646 KB

Sisu (failidest)

VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Väärteoasjas nr 660022000004 Koostamise kuupäev ja koht: 17.11.2022, Tallinn Kohtuväline menetleja: Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, 611 3558 Koostaja ametinimetus ja nimi: Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigi- abi osakonna jurist Kertu Kuiv Väärteoasja nimetus: Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihange „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941) Väärteoasja number: 660022000004 Väärteo kvalifikatsioon: riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 215 lg 1 ja § 213 lg 1 Menetlusalune isik: Liina Kersna (isikukood 48004030213) Määruse on koostanud Rahandusministeeriumi nimel Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Kertu Kuiv (tel: (+372) 611 3931, elektronposti aadress: [email protected]) juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 73 lg 1 punktist 2, § 29 lg 1 punktist 1 ja §-st 75. Rahandusministeerium (edaspidi ka: RM) kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumis (edaspidi ka: HTM) riigihangete korraldamist järelevalvemenetluses, mille tulemused kinnitati 06.05.2022 kontrolliaktis nr 12.2-4/6. Järelevalvemenetluse käigus tuvastati, et riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941) läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 3 alusel ei olnud õiguspärane ning samas riigihankes tehtud raamlepingu muudatused kiirtestide täiendavaks ostmiseks on vastuolus riigihangete seadusega (edaspidi: RHS). Eelnimetatud ajendil alustas 30.05.2022 Rahandusministeerium väärteomenetlust nr 660022000004 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljakuulutamiseta läbirääkimistega Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 hankemenetlusena korraldatud riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941, edaspidi ka riigihange nr 243941) tulemusel hankelepingu sõlmimise eest RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustel, s.o hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud riigihangete seaduses nõutud menetlust ja sama raamlepingu muutmise eest RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustel, s.o hankelepingu või raamlepingu muutmine RHS-s sätestatud nõudeid rikkudes. Riigihanke tulemusel 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu ja 24.11.2021 raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu on allkirjastanud teo toimepanemise hetkel Haridus- ja Teadusministeeriumi seaduslik esindaja minister Liina Kersna (L.K.). Samuti on riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muudatuse allkirjastanud 24.01.2022 L.K. Valitud hankemenetluse liik ei vasta RHS § 49 lg 1 p 3 sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eeldustele. Raamlepingu muudatused ei vasta RHS § 123 lg- s 1 ja § 30 lg-s 1 sätestatud raamlepingu muutmise eeldustele. RHS § 215 on tegevusdelikt. Hanke- või raamlepingu sõlmimist nõutud menetlust korraldamata tuleb eristada nõutud riigihanke menetluse korraldamata jätmisest kui tegevusetusest, mis RHS § 215 järgi karistatav ei ole. Väärtegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises, mille karistatavus põhineb RHS-s sätestatud keelunormi rikkumisel.1 RHS §-dest 14-16 ja 18-21 tulenev hankija kohustus kohaldada lepingu sõlmimisel RHS 2., 3., 4., 5. või 6. ptk-s sätestatud korda on käsitatav keeluna osta asju, tellida teenuseid või ehitustöid ning sõlmida kontsessioonilepinguid ilma RHS-s nõutud menetlust eelnevalt korraldamata. Seega on RHS § 215 lg-s 1 antud koosseisu järgi karistatav: (i) hanke- või raamlepingu sõlmimine ebaseadusliku otselepinguna kitsas tähenduses, s.o RHS-st tulenevale kohustusele vaatamata ei ole lepingu sõlmimisele eelnenud ühtegi RHS-s sätestatud menetlust; (ii) hanke- või raamlepingu sõlmimine ebaseadusliku otselepinguna laias tähenduses, s.o hanke- või raamlepingu sõlmimine, kui lepingu sõlmimisele on küll eelnenud mõni RHS-s reguleeritud menetlus, kuid tulenevalt RHS-s sätestatust oleks lepingu sõlmimisele pidanud eelnema teist liiki menetlus. Materiaalne süütegu on lõpule viidud siis, kui on saabunud koosseisupärane tagajärg. Asjaolust, et RHS § 215 on koosseisutüübilt materiaalne ehk tagajärjedelikt, järeldub, et väärtegu on lõpule viidud siis, kui hankeleping on õiguslikult kehtivalt sõlmitud. Hankija nimel hanke- või raamlepingut sõlmiv isik peaks enne lepingu sõlmimist iga kord veenduma, et lepingu sõlmimisele on eelnenud nõuetekohane menetlus, s.t et RHS-st tuleneva kohustuse korral on korraldatud hankemenetlus või mõni nn erimenetlustest ja menetlusliigi valik on olnud õiguspärane.2 RHS § 213 on tegevusdelikt. Väärtegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises, mille karistatavus põhineb RHS-s sätestatud keelunormi rikkumisel.3 Õiguslik keelunorm ei pea alati olema sõnastatud keeluna. Seaduses sätestatud kohustav norm suunab käituma normis näidatud viisil ning keelab samas käituda mis tahes muul moel. Seega on tegemist keeluga muuta riigihanke menetluse teel sõlmitud lepinguid mis tahes muul alusel, kui on ette nähtud RHS §- s 123.4 Hankija kohustus lähtuda hanke- või raamlepingu muutmisel RHS §-s 123 sätestatust, on käsitatav keeluna muuta lepingut RHS §-s 123 nimetamata alusel. RHS § -s 123 nimetamata 1 M.Antonov. RHS § 215 kommentaar 4 ja 5 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 1198. 2 Sealsamas 3 J.Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 193. 4 M.Antonov. RHS § 213 kommentaar 4– M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 1198. 2 alustel võib lepingu muudatuse teha ainult uue riigihanke korraldamise tulemusel. Raamlepingu puhul tuleb muutmisel lisaks RHS §-s 123 sätestatule arvestada ka RHS § 30 lg-st 1 tuleneva keeluga muuta oluliselt raamlepingu tingimusi. Alljärgnevalt on esitatud kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise põhjendused mõlema episoodi kohta. 1. Esimene episood. Raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 243941. 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Haridus- ja teadusminister L.K otsustas 9.11.2021 käskkirja nr 1.1 2/21/322 punktiga 1 korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „SARS CoV 2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus -ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“. Sama käskkirja punktiga 4 moodustas minister riigihanke menetluse läbiviimiseks ja läbirääkimiste pidamiseks komisjoni ja käskkirja lisaga 1 kinnitas riigihanke alusdokumendid: ettepanek läbirääkimiste pidamiseks koos lisadega (lepingute projektid ja esialgsed tarneaadressid). Käskkirja kohaselt määrati riigihanke eest vastutavaks isikuks ja komisjoni esimeheks XXX, hankemenetluse eest vastutavaks isikuks õiguspoliitika osakonna õigusnõunik XXX ning komisjoni liikmed järgmises koosseisus: XXX, õiguspoliitika osakonna juhataja; XXX, kriisijuht; XXX, õiguspoliitika osakonna õigusnõunik; XXX, finantsarvestuse valdkonna juht. Käskkirja punkti 5 kohaselt kaasas komisjon oma tegevusse pakkumiste hindamisel Terviseameti eksperte. Käskkirja preambulas on menetlusliigi valikut põhjendatud järgmiselt: Võttes arvesse, et COVID19 viiruse levik riigis on saavutanud taas kriitilise taseme ning on jätkuvalt tõusutrendis, haiglate koormus on tõusnud kriitilise piirini ja haigestumine kasvab ka vanuserühmades 5-14 aastat. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on hoida koolid avatuna kontaktõppe katkemisest johtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, mistõttu haridusteenuse pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (so. kontaktõppes) on vajalik koolihoonetes viibimisel tagada koheselt suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele kui lastevanematele. Koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja täiendavaks piiramiseks on koolidele koheselt vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed kiirtestid, mille kasutusvalmidus on Eesti koolisüsteemis tagatud. Arvestades kiirtestide hankimise erakordselt kiiret vajadust ei ole ministeeriumil võimalik kinni pidada riigihangete seaduse §-des 92–94 sätestatud tähtaegadest, mistõttu kasutab ministeerium hankimisel riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Seega on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi valik ja hankedokumentide kinnitamine riigihanke läbiviimiseks toimunud haridus– ja teadusministri L.K. 9.11.2021 käskkirja alusel. Käskkirja punkti 7 kohaselt rakendati käskkirja tagasiulatuvalt 8. novembrist 2021. 08.11.2021, st 1 päev enne ministri otsust korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ja moodustada hankemenetluse korraldamiseks hankekomisjon, saadeti XXX poolt e-kirja teel 17-le ettevõtjale ettepanek osaleda väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ja alustada läbirääkimisi. Riigihanke alusdokumendi punktis 2.5 oli sätestatud, et pakkujal peab olema võimekus tarnida kaupa 1 nädala jooksul tellimuse esitamisest ja valmisolek esimeseks kaubatarneks peab olema nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. 3 11.11.2021 otsustas hankekomisjon ajakohastada hanke esialgseid tarnetingimusi: esimene tarne hiljemalt 6. detsembriks ning teine tarne detsembri lõpus või jaanuari algul. Pakkumuste esitamise tähtaega pikendati 11.11.2021 asemel kuni 15.11.2021. Läbirääkimised ettevõtjatega toimusid 16-19.11.2021. Läbirääkimiste tulemusena esitas 16.11.2021 parima, nõuetele vastava pakkumuse Medesto Logistics OÜ, kelle pakkumuse hinnaks oli 1,14 eurot testi kohta. Valiku aluseks oli testi sobivus, tarnevõimekus ja testi maksumus. 22.11.2021 XXX poolt allkirjastatud hankekomisjoni koondprotokolli kohaselt otsustas hankekomisjon 19.11.2021 toimunud koosolekul teha ettepanek haridus- ja teadusministrile sõlmida kiirtestide tarneks raam- ja hankeleping ettevõtjaga Medesto Logistics OÜ. 22.11.2021 teavitati e-kirja teel ettevõtjaid hankemenetluse tulemustest. 24.11.2021 sõlmis hankija OÜ-ga Medesto Logistics raamlepingu alusel hankelepingu, mille punkti 3.1 kohaselt on lepingu kogumaksumus 2 370 000 eurot, st hankeleping sõlmiti raamlepingu kogumaksumuse ulatuses. Hankija esitas eRHRis 02.12.2021 hankelepingu sõlmimise teate väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941). Hankelepingu sõlmimise teade avaldati eRHR-is 06.12.2021, Euroopa Liidu Teataja lisas 07.12.2021. Teate kohaselt sõlmis hankija 23.11.2021 OÜ-ga Medesto Logistics (registrikood 14998918) kiirtestide tarneks raamlepingu nr 5.3- 3/21/649 maksumusega 2 370 000 eurot. Raamlepingu punkti 1.3 kohaselt on raamlepingu maht 2 370 000 eurot ja punkti 1.4 kohaselt kehtib raamleping selle allkirjastamisest kuni 31. jaanuarini 2022.a. Hankija põhjendas erandliku menetlusliigi valikut RHS § 49 lg 1 p 3 alusel eRHRis järgnevalt: COVID-19 viiruse levik riigis on jätkuvalt kriitilisel tasemel ning haiglate koormus on suur. COVID-19 viiruse levik on jätkuvalt murettekitav ja haigestumine osas on täheldatav levik ka vanuserühmades 5-14 aastat. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on hoida koolid avatuna kontaktõppe katkemisest johtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks. Haridusteenuse pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik koheselt laste koolihoonetes viibimisel tagada suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele ja lastevanematele. Koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja täiendavaks piiramiseks on koolidele koheselt vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed kiirtestid. Vabariigi Valitsus eraldas 28. oktoobril 2021. a korraldusega nr 369 hankijale 7 502 000 eurot kiirtestide hankimiseks, mille esimese osa 5 132 000 eurot ulatuses sõlmiti erandliku hankemenetluse (väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange) tulemusena leping ettevõttega SelfDiagnostics OÜ ja mille raames tarnitud kiirtestidest jagus koolidele õpilaste ja õpetajate testimiseks kuni novembrikuu lõpuni. Pärast kiirtestide esimese tarne lepingu sõlmimist oli hankijal järgneva koguse kiirtestide hankemenetluse läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks aega kolm nädalat. Hanke korraldamisel tuli arvestada ka kiirtestide tarnimise ajaga tootja juurest Eestisse ning asjaoluga, et osaliselt langeb tarneaeg jõuluperioodi, mis pikendab tarneaega. Rahvusvahelist avatud hankemenetlust ei ole võimalik antud aja jooksul läbi viia (aeg pakkumuste esitamiseks elektroonilise menetluse korral 30 päeva, kiireloomulisuse korral 15 päeva, ooteaeg enne hankelepingu sõlmimist 14 päeva, lisaks pakkumuste menetlemiseks kuluv aeg), mistõttu ei ole eelkirjeldatud erakordselt kiire vajaduse tõttu hankijal võimalik kinni pidada riigihangete seaduse §-des 92–94 sätestatud tähtaegadest, mistõttu kasutab hankija hankimisel riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 sätestatud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Hanget ei ole jaotatud osadeks põhjusel, 4 et kiireloomulisuse tõttu on hankijal otstarbekam suhelda ühe partneriga ja hallata ühe pakkujaga raamlepingu alusel teostatavaid tarneid. Väärteomenetluses on leidnud kinnitust, et 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu ja raamlepingu alusel 24.11.2021 sõlmitud hankelepingu on allkirjastanud L.K. Järelikult on teo tagajärg, milleks on raam- ja hankelepingu sõlmimine, omistatav L.K-le. Allkirjastades hankelepingu ilma, et eelnevalt oleks läbi viidud avatud või piiratud hankemenetlus, tekitas L.K olukorra, kus hankeleping on õiguslikult kehtivalt sõlmitud nõutud hankemenetlust korraldamata. Kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku L.K antud ütluste kohaselt tegeles raamlepingu ettevalmistamisega ja õigusliku olukorraga HTM-i õigusosakond. Temaga ei arutatud, milline on riigihanke nr 243941 hankemenetluse liik. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamistel on hankemenetluse liigi valikut põhjendatud veel järgmiste ütlustega: 1) 01.06.2022 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L. K küsimusele „Miks kasutas HTM riigihankes nr 243941 just seda hankemenetluse liiki (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) ja kes soovitas HTM-il kasutada just väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust? Kes otsustas sellise menetlusliigi kasutamise kasuks?“ järgmiselt: „Õigusosakond. Mina sellist nõu ei andnud. Esimese hanke puhul sain aru, et see on suur risk ühe pakkuja poole pöörduda. Majas on olemas õiguseksperdid, keda usaldasin ja pidasin pädevaks. Ei ole põhjust neid umbusaldada.“ 2) XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX samale küsimusele järgmiselt: „Hankekomisjon otsustas seda meeskonnas koos- XXX, XXX, XXX ja XXX. Minu vastutada on kindlasti XXX õigusruumi korrasolek /…/.“ 3) XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX samale küsimusele järgmiselt: „Minu meelest oli see algusest peale selge, et menetlusliik saab olla ainult erandlik väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Kui esimese hankega sai selgeks, et kauaks teste jagub, et see aeg on lühike (1 kuu), mille pinnalt tehti ka arvestused. Nimeliselt ei oska kedagi välja tuua, seda tehti kollektiivselt. Kaasatud oli HTM hankeinimesed. See oli jutuks ja ka praktika on teada, et avatud hankemenetluse korraldamine võtab 2-3 kuud. Fakt oli see, et ühegi teise menetlusliigiga me paari nädala jooksul teste soetada ei saa. Teise hankega kui oli selge, et testimine peab jätkuma, muud varianti ei olnud koolide lahti hoidmiseks. Oligi valik, kas sama menetlusliigiga (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) edasi minna, kaasates rohkem ettevõtjaid. Teine alternatiiv oli koolid kinni panna.“ 4) XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX samale küsimusele järgmiselt: „Ajakava arvestus oli üks kuu koos dokumentide ettevalmistamisega, efektiivselt oleks hanke enda jaoks aega 3 nädalat. Üks kuu ei ole realistlik korraldada rahvusvahelist hanget. Meie asusime planeerima ja korraldama kiirtestide hankimist alles 25.10.2021. Siinjuures konsulteeris meid selles küsimuses XXX hankemenetluse liigi valiku ja otsustamise osas.“ Seega saab tunnistajate ütlustest järeldada, et otsus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus oli tehtud kollektiivselt. Järgmisena on vaja välja selgitada RHS-s sätestatud nõuete rikkumine. Kohtuvälise menetleja hinnangul on määrav see, kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud või mitte. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui kõige vähem läbipaistva hankemenetluse kasutamine saab olla üksnes rangelt erandlik, erandliku menetlusliigi kasutamise aluseid tuleb tõlgendada kitsalt. 5 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamiseks RHS § 49 lg 1 punkti 3 alusel peavad olema täidetud kumulatiivselt kõik järgmised eeldused: 1) Hankeleping on vaja sõlmida kiiresti; 2) Hankelepingu sõlmimise kiire vajadus on tekkinud hankijast sõltumatutel ettenägematutel asjaoludel; 3) Tekkinud on äärmine vajadus, mis ei võimalda kinni pidada tavapärastest riigihangete menetlustähtaegadest. Väärteomenetluses on leidnud kinnitust, et Haridus- ja Teadusministeerium on riigihanke menetluse läbiviimisel rikkunud RHS § 49 lg 1 p 3. RHS § 49 lg 1 p 3 üheks kumulatiivseks eelduseks on see, et hankelepingu kiire sõlmimise vajadus peab olema tekkinud hankijast sõltumatutel ettenägematutel asjaoludel. Hankijale ei tohi olla lepingu kiire sõlmimise põhjus kuidagi moodi omistatav ning sealjuures ei tohi hoolsale hankijale olla sellise vajaduse tekkimine ka ettenähtav. Peab esinema põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel. Äärmise vajaduse erandi kohaldamine ei ole lubatud, kui hankelepingu sõlmimise vajadus olnuks riigihanke parema planeerimise korral ettenähtav. Seega tuleb hinnata, kas hoolika ja hea planeerimise korral oli kiireloomulise tegutsemise vajadus ära hoitav. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 50 kohaselt võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kasutada ainult väga erandlikes olukordades5. Selliste erandite kohaldamine peaks piirduma ainult juhtudega, kus väljakuulutamine ei ole võimalik äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu, mis on põhjustatud avaliku sektori hankijale ettenägematutest ja temast sõltumatutest asjaoludest, või kui algusest peale on selge, et väljakuulutamine ei aitaks konkurentsi suurendada või saavutada paremat hanketulemust, eelkõige seetõttu, et objektiivsetel asjaoludel leidub ainult üks ettevõtja, kes suudab lepingut täita. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et väljakuulutamiseta hankemenetlust võib eelnevalt käsitletud alusel kasutada ainult lünga katmiseks, kuni leitakse püsivam lahendus.6 Täpsemalt sätestab Euroopa Komisjoni teatise p 2.3.4 järgmist: „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus võib pakkuda võimalust esmavajaduste rahuldamiseks. Sellised menetlused katavad lünga, kuni leitakse püsivam lahendus, näiteks ehitustööde, asjade ja teenuste raamlepingud, mis sõlmitakse tavapäraste (sh kiirendatud) menetluste teel.“ Seetõttu tuleb hankijal hoolikalt kaaluda, millise ulatusega leping sõlmida, et see ei läheks kaugemale kui üksnes lünga katmine püsiva lahenduse leidmiseni, kui seda tehakse RHS § 49 lg 1 p 3 alusel. Püsivam lahendus tuleb hankijal leida väljakuulutava riigihanke teel. Väärteomenetluses 01.06.2022 toimunud menetlusaluse isiku ütlustel selgitas L.K.: „Lünka täideti kahe hankega, mis ei ole keelatud. Esimene kiirtestide hange tehti ülikiiresti ja teise kiirtestide hanke puhul avati turg konkurentsile. Suheldi ka Rahandusministeeriumiga. Kuidas oleks pidanud paremini või korrektsemalt käituma, minuni ei jõudnud. Ettenägematu asjaolu ei ole ainult Vabariigi Valitsuse (VV) otsus, vaid põhjus on koroona viirus, mis muteerus ajas.“ Kohtuväline menetleja leiab, et Euroopa Komisjoni teatises märgitu lubab kasutada erandlikku hankemenetlust lünga katmiseks ainult esmavajaduste rahuldamiseks. Oluline on sealjuures hinnata õigesti, millise ulatusega on lünk, mida ei saa katta mitte mingil muul moel kui 5 Vt ka Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik, ECLI:EU:C:2005:14, p 47. 6 Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 108 I/01. 6 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel. HTM oli juba korraldanud kiirtestide esmavajaduse rahuldamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978). Riigihanke korraldamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse 26.10.2021 kabinetinõupidamise otsus, et Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb alates 01.11.2021 korraldada laste ja õpetajate kiirtestimine koolis 2 korda nädalas. 28.10.2021 eraldas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 369 „Raha eraldamine“ kiirtestide hankimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile 7 502 000 eurot. Hankija esitas eRHRis 02.11.2021 hankelepingu sõlmimise teate väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978). Hankelepingu sõlmimise teade avaldati Euroopa Liidu Teataja lisas (edaspidi: ELT) 09.11.2021, teates märgitu kohaselt sõlmis hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel 28.10.2021 SelfDiagnostics OÜ-ga (registrikood 11488192) perioodiks 1.11.2021 - 5.12.2021 müügilepingu nr 5.3-3/21/548 maksumusega 5 132 000 eurot. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku põhjendusega, et nn teist kiirtestide ostmise riigihanget (viitenumber 243941) korraldades oli ettenägematuks asjaoluks ajas muteerunud koroona viirus, kuivõrd asjaolu, et koroonaviirus levib erinevate tüvede kaudu ja et erinevatel tüvedel võivad olla erinevad omadused, oli teada siis kui HTM korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „SARS-CoV-2 Antigeeni kiirtestide ost“ (viitenumber 242978). Teadusnõukoja poolt Vabariigi Valitsusele antud soovitustest 2021. aastal selgub, et võimalikku kolmandat pandeemialainet sügiseks nähti ette juba juunikuu alguses. Rahandusministeeriumiga suhtlemise osas selgitas kohtuväline menetleja väärteomenetluses välja järgmised asjaolud. XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX: küsimusele: „Palun põhjendage, et kas esinesid kahtlused ja toimusid mingid arutelud selles osas, et lepingu sõlmimine on keelatud, sest sellele ei olnud eelnenud RHS-is nõutud hankemenetlust (avatud või piiratud hankemenetlust)?“ järgmiselt: „Arutlused toimusid meili teel XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vahel. Neid kirjavahetusi minul alles ei ole jäänud. Osaliselt võisid toimuda ka telefonivestlused. Mingi hetk oli kohtumine ka Rahandusministeeriumi ametnikega. Teise hanke puhul oli nende vastus, et oleks tulnud kaaluda teisi asjaolusid ja avatud hankemenetluse korraldamist.“ XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel selgitas XXX kohtuvälisele menetlejale järgmist: „Meie jaoks oli see erakorraline olukord. Otsisime lahendusi ka koos Rahandusministeeriumiga (05.11.2021) ja arutasime palju jääb päevi riigihanke läbiviimiseks. Neid päevi oli vähe. Tunne sellest kohtumisest jäi, et RM tõdes, et olukord on keeruline aga täpseid fakte teadmata oli raske hinnangut anda. Kiirteste oli esialgselt teises riigihankes vaja juba novembri teiseks pooleks. Kaaluti erinevaid variante aga lõpuks pidime tõdema, et ei ole jätkuvalt katkestusteta testimist koolides läbi viia kui korraldada avatud hankemenetlus. Taustaks, et kogu maailm hankis kiirteste ja lähenemas olid jõulud ja ka transpordi tõttu oli olukord keerulisem, kuna kiirtestid tarniti paljuski Hiinast.“ Väärteomenetluses on tõendina esitatud 16.11.2021 Rahandusministeeriumi esindaja e-kiri HTMi ametnikele, kus uuritakse, millise hankemenetluse liigiga on plaanis hankelepinguni jõuda. 18.11.2021 kutsuti Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna ametnikud hankekomisjoni koosolekule, kus RM-ile sai teatavaks, et hankija on korraldamas teist hanget siiski väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse erandi alusel. 7 19.11.2021 saatis riigihalduse minister J.A.-le kirja haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eelduste kohta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Rahandusministeeriumi kaasamine ja asjaolude selgitamine oli tingitud Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 istungi protokollis nr 69 sätestatust, mille kohaselt pidi HTM riigihanke korraldamise küsimused läbi arutama Riigikontrolli ja Rahandusministeeriumiga. Väärteomenetluses ei leidnud tuvastamist, et Rahandusministeeriumi ametnikud oleksid telefonivestluste käigus või kohtumistel Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega andnud seisukoha, et kiirtestide tarnimiseks teise riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena oleks lubatav. See nähtub selgelt ka Rahandusministeeriumi tegevusest. Kuna ametkondlikul tasandil oli Rahandusministeeriumini jõudnud info, et HTM ei plaani ka teise kiirtestide ostmise lepingu sõlmimiseks korraldada avatud või piiratud hankemenetlust, pöördus Rahandusministeerium 16.11.2021 e-kirjaga HTMi poole, et uurida, millise hankemenetluse liigiga on otsustatud hankelepinguni jõuda. Eeltoodust saab järeldada, et Rahandusministeerium ei olnud andnud heakskiitvat seisukohta erandliku hankemenetluse liigi kasutamise kohta. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kuigi Rahandusministeerium ei saanud täpseid fakte teadmata anda konkreetset hinnangut, kas antud juhul esinesid alused kiirtestide ostmiseks väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse teel, siis Rahandusministeeriumi üldine seisukoht oli, et pigem oleks tulnud korraldada avatud hankemenetlus. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et menetlusliikide osas hankija erinevaid variante ei kaalunud. Tunnistaja XXX vastas kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas ja milliseid võimalusi veel kaaluti, kuidas tagada riigihanke nr 243941 läbiviimine kooskõlas riigihangete seadusega“ järgmiselt: Ei kaalutud.“ XXX vastas samale küsimusele järgmiselt: „4.11.2021 palusime seda teha RTK-l ja XXX hinnangul de jure alus oli meil olemas aga ajaliselt ei olnud see realiseeritav. Saime täita seda ringi, et pakkujaid oleks rohkem kaasatud. Alternatiiv oleks olnud võtta pikem avatud hankemenetluse periood ja lasta koolid kinni panna. Riigina ei olnud see aktsepteeritav variant. Seega ei olnud meil muid menetlusliike valida.“ Samas on väärteomenetluses leidnud tuvastamist, et põhimõtteline otsus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena oli tehtud juba varem. Seda kinnitab väärteomenetluses esitatud tõend, kus XXX kirjutab XXX järgmist: /…/ rääkisin XXX nüüd telefonis. Seis on selline, et teine testide tarne tuleb perioodil nov II pool kuni jaanuari lõpp, mil ostetakse teste ca 7,5 miljoni eest. Selleks teeme praegu ikkagi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke ja saadame pakkumiskutsed erinevatele pakkujatele/…/“. Kohtuväline menetleja tuvastas, et 04.11.2021 pöörduti Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka: RTK) poole aga mitte konkreetselt riigihanke 243941 korraldamise küsimuses, vaid see puudutas edaspidist kiirtestide hankimise küsimust juba uuel 2022. aastal. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei olnud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise eeldused RHS § 49 lg 1 p 3 alusel praegusel juhul täidetud, kuivõrd vajadus kiirtestide järele ei olnud kohene ja tegemist ei olnud hankijast sõltumatu ettenägematu sündmusega. Väljakuulutamiseta läbirääkimisega menetluse kasutamisel ei tohi ettenägematus tuleneda mingil moel hankijast, tema tegevusest või tegevusetusest. Kiirtestide edasine pidev vajadus oli Haridus- ja Teadusministeeriumile sel ajal juba ette nähtav, mitte ettenägematu ja ootamatu nagu see oli pärast 26.10.2021 Vabariigi Valitsuselt 8 kiirtestimise korraldamise ülesande saamist. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli Haridus- ja Teadusministeerium kasutanud eelpool nimetatud teatise kohaselt lubatava nö lünga katmise võimaluse ära juba esimese kiirtestide hankega. Samuti eeldanuks edasine kiirtestide soetamine ning koolidele laialijagamine paremat planeerimist ja korraldamist. Väärteomenetluses ütlusi andnud tunnistajad XXX, XXX ja XXX ning menetlusalune isik L.K. väitsid, et testide soetamise kiirus riigihankes nr 243941 oli seotud asjaoluga, et 28.10.2021 otsustas Vabariigi Valitsus eraldada HTMile kiirtestide soetamiseks raha ning andis suunise, et esimese kiirtestide riigihanke (viitenumber 242978) leping võib kehtida lühiajaliselt, maksimaalselt üks kuu. L.K. ja XXX ütluste kohaselt oli algselt kavandatud, et esimene kiirtestide leping kehtib kaks kuud ehk 2021. aasta lõpuni. Nende väidete kontrollimiseks pöördus kohtuväline menetleja nõudekirjaga Riigikantselei poole. Riigikantselei poolt nõudekirja teel esitatud tõendite alusel tuvastas kohtuväline menetleja, et need väited on osaliselt tõesed. Kohtuvälise menetleja hinnangul avaldasid 28.10.2021 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil valitsuse liikmed ja riigikontrolör erinevaid arvamusi ja andsid soovitusi, sh lühemaajalise lepingu sõlmimise kohta esimeses kiirtestide hankes, millele peaks järgnema pikem leping. Istungil otsustati eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Haridus- ja Teadusministeeriumile kiirtestide soetamise katteks 7 502 000 eurot. Lepingute rahalist jaotust erinevate riigihangete vahel istungil ei käsitletud. Kuid istungi lõpus otsustati, et HTMil tuleb riigihangete korraldamisega seonduvad asjaolud läbi arutada Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnaga ning Riigikontrolliga. See on fikseeritud ka Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 istungi protokollis nr 69. Väärteomenetluses on tuvastatud, et Vabariigi Valitsuse istungi arutelu põhjal järeldas L.K., et esimeses kiirtestide hankes tohib lepingu sõlmida üheks kuuks. Selle informatsiooni edastas ta koheselt ka oma alluvatele, mida kinnitab menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses esitatud tõend vestlusest meeskonnaga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellise asjade käiguga ei olnud minister ja tema alluvad arvestanud ja edaspidiseid otsuseid tehti seetõttu liigselt kiirustades ja põhjalikult läbi mõtlemata. Seda kinnitab ka ministri 9.11.2021 käskkirja nr 1.1 2/21/322 vormistamine tagasiulatuvalt, et anda tagantjärgi justkui heakskiit ametniku poolt varem tehtule. Vestlusest meeskonnaga nähtub lisaks, et XXX oli teadlik, et RHS-s toodud tähtaegu pakkumuse esitamiseks saab lühendada, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu. Hankija otsustas kohe esimese kiirtestide hankega soetada perioodiks 1.11.2021-05.12.2021 kiirteste 5 132 000 euro eest kokku 2 000 000 testi. Teise kiirtestide hankega soetati kiirteste summas 2 370 000.- (kokku 2 078 947 testi). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui hankija oleks otsustanud algselt tellida teste lühiajaliselt esmavajaduste rahuldamiseks väiksemas koguses, siis oleks hankija võinud olla olukorras, kus teise hankega on vaja jõuda lepingu sõlmimiseni kiiremini. Antud juhul oli aga olukord vastupidine. Hankija ei olnud teise kiirtestide hanke korraldamise ajal olukorras, kus teste oli jätkuvalt vaja koheselt. HTM-i soov, et koolides ei katkeks mitte mingil juhul kiirtestidega varustatus ei tähenda, et tegemist on olukorraga, kus hankija saaks korduvalt korraldada erandlikku väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. 9 Praegusel juhul on kohtuvälise menetleja hinnangul hankija osaliselt ise põhjustanud kiireloomulise olukorra, et õigustada erandliku menetlusliigi kasutamist. Prognoose vajaminevate testide kohta tegi riigihanke XXX. Kohtuvälises menetluses on esitatud tema poolt tõend testimise prognooside kohta seisuga 11.11.2021. Selle kohaselt pidi 2x nädalas testides jätkuma teste kuni 20.12.2021 aga 3x nädalas testides kuni 07.12.2021. 27.06.2022 andis XXX tunnistajana ütlusi ja selgitas testimise korraldamise kohta järgmist: „/…/ See oli ligikaudu 0,5 miljonit testi nädalas ehk 2 miljonit testi kuus. Tallinn saatis koolid distantsõppele, mis samuti muutis mõnevõrra olukorda testide arvu osas ja seetõttu saime ka pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. Uus prognoos oli 10.11.2021, et kolm korda nädalas testides saavad testid otsa 4.12.2021. Potentsiaalne testi hind sõltus samuti sellest kui kiiresti oli teste vaja. Seega ajakohastati hanketingimusi ja tarnetingimusi selliselt, et esimene tarne toimub 6.12.2021 ja teine tarne detsembri lõpus või jaanuari alguses. Prognoos 11.11.2021 oli, et uue riigihanke teste jagub jaanuari lõpuni oli tehtud arvestusega, et me testime ainult vaktsineerimata õpilasi ja koolipersonali ning kaks korda nädalas. Väga palju sõltus, mis koolid ise otsustasid. Enamuses järgiti meie juhist (saadeti koolidele infokirjaga välja kommunikatsiooni osakonna poolt), kuid esines ka teistmoodi lähenemisi koolide poolt.“ Testimise korraldamise kohta andis väärteomenetluses XXX tunnistajana ütlusi XXX., kes selgitas järgmist: „Teadusnõukoja soovitus oli, et tuleks testida pigem rohkem. See sõltus ka koolide praktikast kui tihti testimist läbi viidi. Testimissagedus ja testitavate hulga muutus oli põhjus, miks esialgselt planeeritud testide kogus esimeses kiirtestide hankes jätkus vähemaks ajaks algselt planeeritust. Loogika on olnud koguaeg ühtemoodi, et testide soetamine on sõltuv testimissagedusest sõltuvalt viiruse kulgemisest. Sellel hetkel vajaduse küsimust ei olnud üldse päevakorral, kuna vajadus oli ilmselge arvestades viiruse olukorda. Suuniseid sai pidevalt antud, infokiri saadeti koolidele iganädalaselt. Muutus ka see, et kui algselt oli plaan, et ei testita neid, kes on vaktsineeritud või läbi põdenud aga oktoobri lõpuks selgus, et tuleks testida kõiki, mis tähendas suuremat testide vajadust.“ Väärteomenetluses esitatud tõenditest nähtub, et Haridus– ja Teadusministeerium edastas ütlustes viidatud infokirjad haridusasutustele 28.10.2021 ja 12.11.2021. 28.10.2021 infokirjas märgiti: /…/ Selleks, et pidurdada koolikollete teket ning avastada nakatunud kiirelt, oleme kavandanud koolides 1. novembrist kolm korda nädalas 1.-12. klassi õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimist. Esimesel kahel nädalal testivad end kõik (sh vaktsineeritud ja läbipõdenud), edaspidine testimiskorraldus vaadatakse vastavalt olukorrale üle. Kuna ka vaktsineeritud võivad olla nakkuskandjad, siis on oluline esialgu kõiki testida ning nakatunud peale koolivaheaega kiirelt avastada./…/ 12.11.2021 infokirjas märgiti: /…/ Kiirtestimine jätkub vähemalt veebruarini. Edaspidine testimisvajadus sõltub viiruse levikust. Soovitame nüüd testida kaks korda nädalas ja keskenduda neile, kes on vaktsineerimata või ei ole haigust viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud. Kui koolijuht peab lähtudes kooli või piirkondlikust epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt vajalikuks, siis võib testimist jätkata ka nii nagu seni – testida kõiki koolipere liikmeid kolm korda nädalas. Hetkel toimub testimine üldhariduskoolides, aga edaspidi hakatakse kogu koolipere testimist pakkuma ka kutseõppeasutustes./…/ Tunnistaja XXX selgitas XXX toimunud ütluste andmisel, et varasem kolm korda testimine võis olla ka HTMi enda sõnum koolidele, mida siis pärast 11.11.2021 Vabariigi Valitsuse istungit korrigeeriti 2 korda nädalas testimisena. 10 Eeltoodust järeldub, et vajadus kiirtestide järele ajas muutus ja sõltus testimissagedusest. HTMi suunised koolidele olid kiirtestimise läbiviimise alguses ajavahemikus 01.11.2021-12.11.2021 rangemad ja alates 12.11.2021 paindlikumad ning paljuski jäetud koolide enda otsustada. Samas, asjaolu, et Tallinna linna koolide 4-8 klassid lähevad distantsõppele, oli ministeeriumile teada juba 27.10.2021. Koolides kiirtestimise 1.-5.11.2021 kokkuvõttest nähtub, et kõige vähem toimus testimisi Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus samuti paljud koolid olid distantsõppel. Järelikult vähenes distantsõppe tõttu ka esialgu planeeritud testide kasutus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hankijal oli võimalik planeerida testimise korraldamine paremini, andes koolidele selged ja täpsed juhised testide kasutamissageduse ja testitavate kohta, mis omakorda oleks võimaldanud korraldada hankemenetluse, mis algab hanketeate avaldamisega. Kui hankija oleks järginud rangelt oma tehtud prognoose, siis oleks pidanud jätkuma esimese riigihankega (viitenumber 242978) hangitud teste stabiilselt 2x nädalas testides kuni 20.12.2021. Arvestades ka asjaolu, et alates 23.12.2021 algas koolivaheaeg kestusega kuni 09.01.2021, siis oleks ka see andnud kohtuvälise menetleja hinnangul ajalises mõttes hankijale riigihanke korraldamiseks aega juurde, kokku ca 2 kuud. Selle ajaga on hankijal võimalik läbi viia avatud või piiratud hankemenetlus, sealjuures on teatud olukordades võimalik avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaega lühendada (15 päeva pakkumuste esitamiseks). Lisaks tuleb hankijal sellisel juhul arvestada ka 14 päevase ooteaja kohaldamise kohustusega enne lepingu sõlmimist. Kohtuvälise menetleja hinnangul oleks hankijal olnud aega avatud või piiratud hankemenetluse korraldamiseks, sh arvestades, et hankijal oleks olnud alust lühendada pakkumuste esitamise tähtaega. Võimalikud vaidlustused on riigihanke korraldamise loomulik osa, millega tuleb hankijal samuti arvestada, kuid see ei saa olla põhjus nõuetekohase riigihanke menetluse korraldamata jätmiseks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiireloomulisus ja väljakuulutamisega hankemenetluse ajakulu, sh pakkumuste esitamise tähtaegadest kinnipidamise võimatus, olid tingitud ka hankija enda käitumisest ja kehvast planeerimisest. Kuivõrd eeldused riigihanke viitenumber 243941 korraldamiseks RHS § 49 lg 1 p 3 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud täidetud, oleks hankija pidanud valima mõne muu RHS 2. peatükis nimetatud hankemenetluse liigi, mis oleks võimaldanud eRHR-is avaldatud hanketeate alusel hankes osaleda kõikidel ettevõtjatel, mitte üksnes hankija kutsututel. Kohtuväline menetleja möönab, et hankija on küll püüdnud konkurentsi tagamiseks välja selgitada võimalikult palju potentsiaalseid ettevõtjad Eesti turul, kellele ettepanek läbirääkimiste pidamiseks teha, kuid hankija oleks pidanud arvestama, et kuivõrd raamlepingu eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, siis oli riigihankel piiriülene mõju ning pakkumuse esitamisest oleks võinud huvituda ka teiste riikide ettevõtjad. Tuginedes tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustele ning menetluse käigus kogutud ja esitatud dokumentaalsetele tõenditele on kohtuväline menetleja kokkuvõtlikult seisukohal, et riigihanke nr 243941 läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud õiguspärane, kuna täidetud ei olnud RHS § 49 lg 1 p 3 sätestatud eeldus, et hankelepingu kiire sõlmimise vajadus on tekkinud hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel. Tegemist ei olnud ettenägematu sündmusega, vaid võimalik oli planeerida testimise korraldamiseks vajalikud tegevused nii, et korraldataks hankemenetlus, mis algab hanketeate avaldamisega. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud hankijast sõltumatut ettenägematut sündmust ja äärmist vajadust riigihanke korraldamiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega alusel, siis ei saanud menetleja tuvastada ka nendevahelist põhjuslikku seost. 11 Seega on hankija rikkunud RHS § 49 lg 1 p-s 3 sätestatut, valides väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi riigihanke nr 243941 korraldamiseks. Menetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis oleks võimaldanud kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust mõnel muul RHS § 49 sätestatud alusel. RHS § 50 rakendamine ei olnud lubatud, kuna lepingu eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära. Alati on lubatud avatud ja piiratud hankemenetluse kasutamine, teiste hanketeate avaldamisega algavate hankemenetluse liikide kasutamine on lubatud RHS-is toodud juhtudel. Hankija on jätnud korraldamata hanketeate avaldamisega algava hankemenetluse, mille korraldamise kohustus tuleneb RHS § 14 lg 2 p 1, lg 3, § 15 lg 2, § 48 lg 1, 49 lg 1 p 3 (nende koostoimes). 1.2 Teo subjekt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 alusel on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 1 alusel on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuigi § 12 lg 1 teo subjekti ehk toimepanijat ei nimeta, on see siiski vaieldamatult objektiivse süüteokoosseisu tunnus.7 Vastavalt KarS § 14 lg-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Karistusseadustiku sama paragrahvi teises lõikes on märgitud, et juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist ning kolmanda lõike kohaselt ei kohaldata karistusõiguslikku vastutust riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. KarS §- st 14 lähtuvalt on juriidilise isiku vastutuse alused ja tingimused ühesugused nii kuritegude kui ka väärtegude puhul.8 KarS § 14 lg 3 välistab riigi, riikidevahelisele organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Seoses juriidilisest isikust hankija esindaja vastutusele võtmisega RHS-s sätestatud nõuete rikkumise eest on RK kriminaalkolleegium leidnud, et arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet, välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse.9 Haridus- ja Teadusministeeriumi seadusliku esindajana sõlmis riigihanke tulemusel 23.11.2021 raamlepingu ja 24.11.2021 hankelepingu L.K.. L.K. poolt riigihanke tulemusena 23.11.2021 raamlepingu ja 24.11.2021 hankelepingu sõlmimine RHS § 14 lg 2 p 1, lg 3, § 15 lg 2, § 48 lg 1, 49 lg 1 p 3 (nende koostoimes), nõudeid rikkudes oli Haridus- ja Teadusministeeriumi huvides, kuna riigihanke tulemusel osteti kiirteste Haridus- ja Teadusministeeriumile õppeasutustele jagamiseks. Ajavahemikus 26.01.2021 kuni 18.07.2021 töötas L.K. haridus- ja teadusministrina ning oli seega ametiisik, kelle pädevus tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg-st 3 ja § 49 lg 1 p- st 8 ja Vabariigi Valitsuse 13.08.2021 määrusega nr 80 vastu võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 6 lg 2 p-st 6 on ministeeriumi esindamine ja eelarvevaheliste vahendite kasutamise otsustamine. Põhimääruse § 6 lg 2 p 11 kohaselt vastutab 7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 24. 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.septembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-137-04 p 14. 9 RKKKo 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9. 12 minister riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi riigihangete korraldamise ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara küsimusi või annab selleks volituse kantslerile. Väärteomenetluses tunnistajana ütlusi andnud XXX selgitas kohtuvälisele menetlejale, et „tavaline on, et rahaliste kohustuste puhul, mis on olemas HTMi eelarves, siis allkirjastab lepingud kantsler. Siinkohal võtan vastutuse endale, mina otsustasin, et kuna täitsime VV korraldust, siis Valitsuse liikmena ja ministeeriumi esindajana võib minister lepinguid allkirjastada. Kantsler oleks minu hinnangul oma volitusi ületanud. Minu jaoks olid need VV korraldused erikorraldused arvestades HTMi pädevust ja vahendeid eelarves ei olnud ja need tulid VV-lt, mistõttu oli õige, et minister allkirjastaks need lepingud“. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et käesoleva riigihanke tulemusel sõlmitud lepingute puhul oleks kantsler oma volitusi ületanud ja seda järgmistel põhjustel. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2 p 5 kohaselt sõlmib kantsler ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud, kui seaduse alusel on lepingu sõlmimine ministri pädevuses, ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid lepinguid sõlmima. Põhimääruse § 8 lg 2 p 8 alusel käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid ja võib selleks volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise eest. Teo toimepanemise ajal kehtis Haridus- ja Teadusministeeriumis haridus- ja teadusministri 08.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/21/150 kinnitatud hankekord, mille punkt 8.8 sätestab, et käesolevast korrast tulenevad ministeeriumi hankelepingud, ühishankelepingud ja valitsemisala hõlmavad raamlepingud sõlmib kantsler või tema volitatud isik. Kohtuväline menetleja on kokkuvõttes seisukohal, et kuigi ministril puudub hankekorrast tulenevalt riigihankelepingute sõlmimise õigus, oli L.K. seadusest ja põhimäärusest tulenevalt üldpädevus ministeeriumi eelarvevahendite kasutamiseks ja ministeeriumi esindamiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu täidab RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 1.3 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole väärteomenetluses leidnud tuvastamist, et menetlusalune isik L.K. oleks RHS § 215 lg 1 tunnustele vastava väärteo toime pannud tahtlikult. L.K. oli 23.11.2021 raamlepingu ja selle alusel 24.11.2021 sõlmitud hankelepingu sõlmimise hetkel teadlik, et raamlepingu sõlmimisele ei eelnenud avatud või piiratud hankemenetlust, vaid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mida L.K. pidas õiguspäraseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteomenetluses siiski tuvastatud hetk, millest alates oli L.K.-l alus oma teo võimalikku ebaõigussisu tajuda või selle üle järele mõelda. Väärteomenetluses kogutud andmetest tuleneb, et Rahandusministeerium edastas HTM-ile 19.11.2021 kirja nr 12.2-1/8148-1, kus juhiti hankija tähelepanu väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eeldustele. Tulenevalt L.K. poolt 13 väärteomenetluse raames antud ütlustest selgub, et L.K. oli kirja sisust teadlik. Nimetatud asjaolu kinnitavad alljärgnevad ütlused: 1) 01.06.2021 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L. K. küsimusele „Palun selgitage, kas olite meie kirja sisust teadlik? Kui jah, siis miks sellest hoolimata otsustati leping sõlmida?“ järgmiselt: „Jah, sest meie juristid hindasid, et see on õiguspärane“; 2) 01.06.2021 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L.K. küsimusele „Kas olite teadlik, et riigihanke nr 243941 läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistena hankemenetlusena s.t avalikku ehk hanketeate avaldamiseta hankemenetlust korraldamata, võib kaasa tuua RHSi rikkumise?“ järgmiselt: „Minul puudusid alternatiivid, mida oleks saanud teisiti teha. Seda, et võib kaasa tuua RHSi rikkumise sain teada Rahandusministeeriumi kirjast nr 12.2-1/8148-1.“; 3) 01.06.2021 toimunud menetlusaluse isiku ülekuulamisel vastas L.K. küsimusele: „Kas Teie hinnangul oli teie tegevus õiguspärane? Palun põhjendage, kas teadsite või pidasite võimalikuks seda, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ja selle tulemusel raamlepingu sõlmimine ei olnud RHS-i kohaselt lubatud?“ järgmiselt: „Mina usaldasin oma õiguseksperte, kes on oma ala eksperdid. Allkirjastasin neid lepinguid teadmise juures, et RHS võimaldab erandlikku menetlusliiki kasutada.“ L.K. selgitas oma 20.12.2021 vastuskirjas nr 5.3-2/21/4866-2 riigihalduse ministrile J.A-le, et HTM pidi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kiirtestide hankimiseks kasutama 2021. aasta sügisel kahel korral ja seda oludes, mis tingisid vajaduse kohaldada riigihangete seaduse § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatud alust. Lisaks selgitas L.K., et erandlike hankemenetluste kasutamine ei ole HTMis tavapärane praktika ja need võetakse abiks äärmisel vajadusel ning üksnes siis kui meie hinnangul on selleks olemas õiguslik alus. Väärteomenetluses antud ütluste kohaselt olid ka kõik hankekomisjoni liikmed Rahandusministeeriumi saadetud kirjast teadlikud, kuid leidsid üksmeelselt, et neil ei olnud teist valikut, sest vastasel korral ei oleks saanud hoida koole avatuna. XXX ütluste kohaselt oli kaks varianti, st kas kasutada seaduses ettenähtud võimalust erandlikuks hankemenetluseks või alternatiiv oli, et ühiskond on tervikuna halvatud. Üks kaalutluse koht oli ka see, et kui koolid lähevad kinni, siis on suur oht, et koolid võivadki olla kuni õppeaasta lõpuni kaugõppel. Kokkuvõtlikult saab tunnistajate ütlustest ja hankija vastuskirjast tulenevalt järeldada, et enne lepingu sõlmimist hindas HTMi hankekomisjon riigihanke korraldamise aluseid ja jäädi oma esialgse seisukoha juurde, et need alused, mis olid välja toodud ka Rahandusministeeriumi kirjas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eelduste kohta, riigihankes nr 243941 esinesid. Oma alluvate õigusalaste teadmistega isikute nõuannetele tuginedes oli L.K.veendunud ja kindel, et RHS võimaldab antud juhul erandlikku hankemenetluse liiki kasutada. Asjaolusid kogumis hinnates on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaatamata Rahandusministeeriumi poolt edastatud kirjale, milles küll selgitati teoreetilisi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise eeldusi RHS § 49 lg 1 p 3 alusel, pidas haridus- ja teadusminister L.K. võimalikuks tugineda käesolevas riigihankes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse erandile. Kokkuvõtlikult ei ole kohtuväline menetleja väärteomenetluses tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises tahtlust rikkuda RHSi nõudeid. Ettevaatamatusdelikt 14 Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, tuleb järgnevalt kontrollida, kas menetlusalune isik L.K. on teo toime pannud ettevaatamatusest. Ettevaatamatus kujutab endast süüteokoosseisu asjaolude tahtmatut teostamist tähelepanematusest või kohusetundetusest, seega hoolsuskohustust rikkudes. Hoolsuskohustuse rikkumine eeldab hoolsusetut tegu ning asjaolu saabumise objektiivset ettenähtavust.10 Riigikohus on selgitanud, et tagajärjedeliktide korral moodustavad ka ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel. Ettevaatamatusdelikti mõistes eeldab tegu objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist11, mistõttu on vaja tuvastada kas L.K. on rikkunud hoolsuskohustust. Hoolsusetu tegu praeguses väärteo episoodis on raamlepingu ja selle alusel hankelepingu allkirjastamine, ilma, et lepingu sõlmija oleks veendunud selles, et lepingu sõlmimiseks on läbi viidud RHS-i kohaselt nõutud riigihanke menetlus. Hankijal on hanke ettevalmistamisel planeerimis- ja hoolsuskohustus. Ettenägematuse hindamisel on oluline analüüsida, milline on konkreetse hankija hoolsusstandard ning kas hankija käitus hanke ettevalmistamisel sellele vastavalt. Hankija hoolsuskohustuse osaks on muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik hankemenetlusega seonduvad asjaolud, sh võimalikud vaidlustused ja nende ajaline mõju hankele. Haridus- ja Teadusministeeriumi puhul nagu ka teiste avaliku sektori hankijate puhul on kindlasti tegemist hankijaga, kellel on kõrgendatud hoolsusstandardi järgimise kohustus. Kohtuvälises menetluses on leidnud tuvastamist, et hankijal puudus selline hankija jaoks ettenägematu asjaolu ja kiireloomulisus, mis oleks õigustanud riigihanke korraldamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Kuna osad RHS § 49 lg 1 p-s 3 nimetatud kumulatiivsetest eeldustest ei olnud täidetud (ettenägematuse ja kiireloomulisuse kriteeriumid), ei olnud lubatav riigihanke nr 243941 korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena. Sellest tulenevalt oleks pidanud L.K. andma välja käskkirja riigihanke korraldamiseks avatud või piiratud hankemenetlusena, mille kohta oleks tulnud avaldada hanketeade riigihangete registris. Raam- ja hankelepingut, millele eelnes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, ei oleks L.K. tohtinud sõlmida. Ministri pädevus ministeeriumi juhina, millises rollis oli menetlusalune isik L.K. väärteo toimepanemise ajal, on sätestatud järgmistes õigusaktides. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 3 kohaselt otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 6 lg 2 p 5 kohaselt otsustab minister ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimusi, kui nende otsustamine ei ole õigusaktiga pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele. Hoolsuskohustuse rikkumist ei esine usaldus- ja tööjaotuspõhimõtte korral, mistõttu on järgnevalt vaja hinnata, kas menetlusalune isik L.K. sai mõistliku hoolsuse korral toetuda oma alluvate eeltööle riigihanke korraldamisel ja lepingute ettevalmistamisel. 10 RKKKo 3-1-1-127-04 p 8 11 RKKKm 1-20-4729, p 16 15 Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2 p 5 kohaselt sõlmib kantsler ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud, kui seaduse alusel on lepingu sõlmimine ministri pädevuses ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid lepinguid sõlmima. Põhimääruse § 8 lg 2 p 9 kohaselt korraldab kantsler riigihankeid ja riigivara valitsemist ministrilt saadud volituste piires. Riigihangete ettevalmistamist, läbiviimist ja riigihangetest tulenevate lepingute sõlmimist Haridus- ja Teadusministeeriumis reguleerib haridus- ja teadusministri 08.06.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/21/150 kinnitatud hankekord. Hankemenetluste korraldamine on reguleeritud hankekorra punktis 8. Punkti 8.1 kohaselt algatab riigihanke korraldamise alustamiseks hankeplaanis nimetatud riigihanke eest vastutav isik kantsleri käskkirja eelnõu menetluse. Järelikult vastutavad Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse ja hankekorra kohaselt riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise eest üldjuhul kantsler ja teised ametnikud ja töötajad, mitte minister. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 12 lg 12 kohaselt on õiguspoliitika osakonna põhiülesanded tagada Eesti haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine, kõigi ministeeriumi osakondade õigusloome ühtlane kvaliteet, valitsemisala õigusvaldkondade arendamine ja valitsemisala toimimiseks vajaliku õiguskeskkonna kvaliteet ning haridusvaldkonna välishindamise süsteemi järelevalve. Haridus- ja Teadusministri 05.09.2019 käskkirjaga nr 2/19/253 kinnitatud õigusosakonna põhimääruse punkti 4.1 kohaselt on osakonna põhiülesanne ministeeriumi õigusloome koordineerimine, ministeeriumi kohtus esindamise tagamine ja ministeeriumi nõustamine õigusküsimustes. Punkti 7.1.4 kohaselt on osakonnal õigus kooskõlastada ja jätta kooskõlastamata ministeeriumisiseselt osakonna vastutusvaldkonda puudutavaid eelnõusid ja muid dokumente lähtuvalt nende kooskõlast õigusaktide, arengukavade ja programmidega. Õiguslike otsuste eest vastutamist on väärteomenetluses tunnistanud ka XXX järgmiselt: „Kuna olen juhtkonna liige, XXX allub otse kantslerile, siis XXX olen vastutav õiguslike otsuste eest.“ Väärteomenetluses on kohtuvälisele menetlejale esitatud tõendid, mille kohaselt eelnes riigihanke lepingute sõlmimisele pikk kooskõlastusring Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis PINAL hankekomisjoni esimehe, teiste komisjoni liikmete ja kantsleri poolt. Väärteomenetluses ütluste andmisel tunnistas L.K., et ta ei ole kursis ministeeriumi detailse hankekorraga ja ta usaldas õigusosakonda, kes valmistas ette dokumendid ja pani kooskõlastusringile. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna L.K. ei tegelenud igapäevaselt riigihangetega, siis ei saa eeldada, et ta seda valdkonda reguleerivat normistikku piisavalt teab. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumis mindi käesoleva riigihanke korraldamisel vastuollu asutuse põhimääruse ja hankekorraga, siis oli määratud siiski tööjaotuspõhimõte, st käskkirjaga oli loodud komisjon, rollid olid jaotatud, hankelepingu sõlmimisele eelnes asutusesisene kooskõlastusring. Seega sai L.K. ministeeriumi juhina arvestada ja tugineda oma alluvate eeltööle. Lisaks nähtub väärteomenetluses antud ütlustest, et ministriga suhtlesid vahetult juhtkonna koosolekutel hankekomisjoni liikmetest XXX, XXX ja XXX. 16 XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX kohtuvälise menetleja küsimusele: „Palun kirjeldage, milline oli tööülesannete jaotus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamisel. Kes tegelesid riigihanke nr 243941 korraldamisega s.h raamlepingu ja hankelepingu ettevalmistamisega? Milline roll oli Teil?“ järgmiselt: „Lepingud valmistasime ette XXX ja XXX., kellel olid olemas põhjad, mida kohendati. Sisend lepingu sõlmimiseks tuli juhtkonnast: XXX., XXX ja XXX olid need, kellel oli info ja kes suhtlesid otse ministriga. XXX oli komisjonis finantsteemade pärast.“. XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas XXX kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas, kuidas ja millal informeeriti L.K. hanke nr 243941 hankemenetluse liigi valiku osas? Kas keegi hoiatas minister L.K-t, et lepingu sõlmimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel võib olla vastuolus RHS-iga, sest sellele ei olnud eelnenud RHS-is nõutud hankemenetlust (avatud või piiratud hankemenetlust)? Järgmiselt: „Ei oska täpselt öelda, kuna mina otse L.K.-ga ei suhelnud. Arvan, et minister ei ole hankeekspert ja ta tugineb oma otsuste vastuvõtmisel oma teenistujate ja ekspertide teadmistele. Kas anti riskidest ülevaadet, seda ma ei tea.“. Samas selgitas tunnistaja, et selles riigihankes olid rollid ja ülesanded väga segunenud, puudus inimene, kes sisu osas oleks üksi vastutanud. Väärteomenetluses on tunnistajate ütlustega leidnud tuvastamist, et L.K. suhtus tehtud otsustesse kohusetundlikult ja võttis ka ise teadliku vastutuse lepingud allkirjastada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hoolsusetut tegu, milleks on raamlepingu ja selle alusel hankelepingu allkirjastamine, ilma, et lepingu sõlmija oleks veendunud selles, et lepingu sõlmimiseks on läbi viidud RHS-i kohaselt nõutud riigihanke menetlus, ei saa omistada L.K- le. Kohtuväline menetleja on kokkuvõttes seisukohal, et riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu ja hankelepingu sõlmimisega ei rikkunud L.K. temalt mõistlikult eeldatavat hoolsuskohustust. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et L.K. oli lepingut sõlmides oma alluvate õigusnõule tuginedes veendunud, et raamlepingu ja selle alusel hankelepingu sõlmimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel oli RHS-ist tulenevalt õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu ei täida RHS § 215 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivset koosseisu ja menetlus 1. episoodis tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. 2. Teine episood. Raamlepingu õigusvastane muutmine riigihankes nr 243941. 2.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke „SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide soetamine Haridus- ja Teadusministeeriumile jaotamiseks koolidele käesoleva aasta novembrist kuni 2022. a jaanuarini“ (viitenumber 243941) tulemusel sõlmis Haridus– ja Teadusministeerium 23.11.2021 OÜ-ga Medesto Logistics (registrikood 14998918) kiirtestide tarneks raamlepingu nr 5.3-3/21/649. Raamlepingu punkti 1.3 kohaselt on raamlepingu maht 2 370 000 eurot ja punkti 1.4 kohaselt kehtis raamleping selle allkirjastamisest kuni 31. jaanuarini 2022.a. 17 24.01.2022 sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muudatuse punkti 1 kohaselt pikendasid pooled nende vahel 23.11.2021 sõlmitud ja kuni 31.01.2022 kehtivat raamlepingut kuni 14.02.2022. Muudatuse punkti 2 kohaselt suurendasid pooled 23.11.2021 sõlmitud raamlepingu mahtu 50% võrra ja määrasid uueks raamlepingu mahuks 3 555 000 eurot. Raamlepingu muudatuse allkirjastas haridus- ja teadusminister L.K. Raamlepingu muudatuse tulemusel sõlmis haridus- ja teadusminister L.K. 01.02.2022 raamlepingu alusel teise hankelepingu kogumaksumusega 1 184 995,80 eurot. ⁠Raamlepingu muutmise alusena on hankija toonud RHS § 123 lg 1 p-i 4, millest lähtudes muudeti mahtu 50 % algse lepingu maksumusest ja pikendati raamlepingu kehtivust 2 nädala võrra. Lepingu üldist olemust ei muudetud, muudatuse väärtus ei ületanud 50 % algse lepingu maksumusest. Muudatust tingiva asjaoluna on hankija eRHRis märkinud järgmist: SARS-CoV-2 viiruse omikroni tüve levik riigis on ootamatult ja prognoosimatult tõusu trendis ning koroonaviiruse omikroni tüvi on võrreldes delta tüvega kolm korda nakkavam; SARS-CoV-2 viiruse omikroni tüve leviku puhul on suurem haigestumine täheldatav ka vanuserühmades 5-14 aastat; haridusteenuse pakkumiseks lastele parimal võimalikul moel (kontaktõppes) on vajalik koheselt laste koolihoonetes viibimisel tagada suurem turvatunne nii kooliperele, õppuritele ja lastevanematele; koolidest alata võivate nakkusahelate võimalikult kiireks tuvastamiseks ja täiendavaks piiramiseks on koolidele vajalikud lapsesõbralikud ja usaldusväärsed kiirtestid; koolides on kiirtestid otsa lõppemas seoses SARS-CoV-2 omikroni tüve ootamatult laialdase leviku, nakatunute arvu mitmekordistumise ja sellest tuleneva suurema testimisvajaduse tõttu, mida hoolas hankija ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha. Hankija on nii eRHRis riigihanke andmetes kui ka raamlepingus endas märkinud riigihanke maksumuse kohta täiendavalt järgmist: Vabariigi Valitsus eraldas 28. oktoobril 2021. a korraldusega nr 369 hankijale 7 502 000 eurot kiirtestide hankimiseks, mille esimese osa 5 132 000 eurot ulatuses sõlmiti erandliku hankemenetluse (väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange) tulemusena leping ettevõttega SelfDiagnostics OÜ ja mille raames tarnitud kiirtestidest jagus koolidele õpilaste ja õpetajate testimiseks kuni novembrikuu lõpuni. Riigihanke eeldatav kogumaksumus ja raamlepingu punktis 1.3 toodud raamlepingu rahaline maht on mõlemad 2 370 000 eurot. Sellega oli raamlepingu maht esimese hankelepingu täitmisega saavutatud. Eeltoodust tulenevalt on väärteomenetluses leidnud kinnitust, et 24.01.2022 sõlmitud raamlepingu muudatuse on allkirjastanud L.K.. Järelikult on teo tagajärg, milleks on raamlepingu muutmine, omistatav L.K.-le. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei vasta lepingu nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatused RHS § 123 lg 1, sh p-s 4 ja RHS § 30 lg-s 1 (nende koostoimes) sätestatud eeldustele järgmistel põhjendustel. Hankelepingut on võimalik muuta RHS §-s 123 toodud alustel. RHS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingutele hankelepingu sätteid kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse RHS § 30 lg 1 kohaselt raamlepingu tingimustest ja RHS § 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Järelikult lepingu muutmise korral näeb RHS § 30 lg 1 ette teisti, kui RHS § 123 lg-s 1 toodud hankelepingu muutmise üldised alused, seades raamlepingu muutmisele olulise 18 piirangu. RHS-i sätted on kooskõlas direktiiviga12, mille artikkel 33 lõige 2 kolmas lõik ja artikkel 72 lubavad samuti vaid sellised raamlepingu muudatusi, mis ei ole olulised. RHS § 123 lg 2 sätestatud kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui: 1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud; 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil; 3) muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust; 4) pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 või 6 nimetatud juhul. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et raamlepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatus on oluline. Raamlepingu kogumaksumuse ja koguse 50% ulatuses muutmise näol on tegemist RHS § 123 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud olukorraga, so muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil ning muudatus laiendab oluliselt lepinguga määratud lepingu eseme ulatust. Raamlepingu maksumus on oluline tingimus ning seda muudeti olulises ulatuses OÜ Medesto Logistics kasuks. Raamlepingu kogumaksumuse muutmise tulemusel on tellitud OÜ-lt Medesto Logistics kaupu oluliselt rohkem kui algselt oli ette nähtud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd raamlepingus nr 5.3.-3/21/649 tehtud muudatused on olulised ja olulised muudatused on RHS § 30 lg 1 kohaselt raamlepingus keelatud, siis ei ole vaja asuda eraldi hindama, kas täidetud on mõni RHS § 123 lg 1 sätestatud eeldus. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb aga praegusel juhul rikkumise hindamisel, s.t asjaolu hindamisel, kas raamlepingut on muudetud nõudeid rikkudes, juhinduda ka Euroopa Kohtu otsustes C-216/17 ja C-23/20 kujundatud seisukohtadest. Otsuses C-216/17 leidis kohus, et vaatamata direktiivis 2004/18/EÜ kasutatud sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks määrata. Sama otsuse punktis 61 leidis kohus, et ühe täitjaga raamlepingute puhul võetakse sellel põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused, mis tähendab, et hankija saab võtta kohustusi üksnes teatava mahu piires ja kui see maht on saavutatud, on see leping oma kehtivuse kaotanud. Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohtus täpsustanud kohtuasjas C-23/20. Kohus märkis, et hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi. Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab raamleping oma kehtivuse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et raamlepingu muutmisel ei ole hankija arvestanud eeltoodud kohtupraktikaga, mis keelab hankijal raamlepingu muutmise, kui raamlepingu maht on täis. Sellega seonduvalt on kohtuväline menetleja väärteomenetluses välja selgitanud 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014 , riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 19 täiendavad asjas tähtsust omavad asjaolud. Väärteomenetluses antud ütluste põhjal leidis tuvastamist, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele ja hankekomisjoni liikmetele oli teada, et raamlepingu muutmine ei ole lubatud, kui raamlepingu maht on täitunud, aga kuna oldi probleemi ees, siis pöörduti RTK poole. Seda kinnitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnike poolt antud ütlused. Kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas toimusid täiendavad arutelud selle üle, et raamlepingu muutmine ei ole RHSi kohaselt lubatud kui raamlepingu maht on täis? Sellele viitas muuhulgas ka XXX hankekomisjoni liikmetele riigihanke alusdokumentide kohta saadetud kirjas punktis 1: p 1.4 – raamlepingu maht eurodes, st siis maksimaalne lepinguga hõlmatav summa, millest üle me kaupa osta ei tohi (samas ei ole kohustust seda summat nö täis osta). Kuidas see teadmine ajas muutus?“ vastas XXX järgmiselt: „Seda me teadsime aga me olime probleemi ees ja see oli ka põhjus, miks me pöördusime RTK poole.“ Samale küsimusele vastas XXX järgmiselt: „Selle otsuse raamlepingut muuta me võtsime selle teadmise juures, et raamleping on veel kehtiv ja maht ei ole täitsa täis summaliselt. Teadmine, et lõppenud lepingut pikendada ei saa ja kui maht on täis, siis pikendada ei saa, oli teada.“ Menetlusaluse isiku ülekuulamisel 01.06.2022 selgitas L.K. seoses raamlepingu muutmisega järgmist: „Minuni jõudis 21.01.2022 teadmine, et on oht RTK läbiviidava hanke läbikukkumiseks. Seejärel pidasin nõu peaministri, rahandusministri ja riigihalduse ministriga ja leppisime kokku, et HTM ja RM ametnikud leiavad esmaspäeval 24.01.2022 lahenduse. Teisipäeval 25.01.2022 pidin mina seda lahendust presenteerima VV-le. Kõik arvasid, et peab lahenduse leidma. Raamlepingut laiendades me lähtusime RTK 21.01.2022 kirjalikust soovitusest raamlepingu muutmise õiguspärasuse kohta RHS § 123 lg 1 p 4. Minu esimene mõte oli jagada raha laiali koolipidajatale, kes ise ostavad testid aga leiti sellel hetkel hea lahendus, mida ma tutvustasin Vabariigi Valitsusele. 25.01.2022 oli VV nõus, et raamlepingut laiendatakse. Nakatumine oli see hetk märgatavalt kasvanud ja see oli äärmine vajadus, et need testid oleksid koolidele olemas.“ Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et raamlepingu muutmise küsimus tõusetus HTM ja RTK vahel 21.01.2022 toimunud kriisikoosolekul seoses RTK korraldatava riigihanke nr 244117 menetluses tekkinud probleemidega. Koosolekul küsis HTM RTK-lt nõu, mida nad peaksid tegema riigihanke nr 243941 raamlepinguga, kuna vajadus kiirtestide järele oli suur. Väärteomenetluses esitatud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et Riigi Tugiteenuste Keskus on 21.01.2022 andnud e-kirja teel Haridus- ja Teadusministeeriumile järgmise soovituse: Arutasime RTKs, et olenemata praeguse käimasoleva hanke järgmisest sammust, oleks HTMil võimalik kiirtestide puudus hetkel lahendada olemasoleva raamlepingu suurendamisega. RHS § 123 lg 1 punkti 4 järgi on sõlmitud raamlepingut võimalik muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Riigihangete registris oleva info järgi kehtib HTMil raamleping OÜ Medesto Logistics’ga kuni 31.01.2022. Sõlmitud lepingu maksumus on 2 370 000 €, seega 50% suurendamine tähendaks kiirteste 1 185 000 € eest. Kuna 1 testi hind oli 1,14 €, siis saaksite lepingu suurendamisega natuke üle 1 miljoni testi (1 039 473 tk). Praegune omikroni tüve levik on hankijale ettenägematu asjaolu ja tüve leviku kiirusest tulenevalt ei olnud ka HTMil võimalik ette näha, et testid nii kiiresti koolides otsa saavad. Õigusliku põhjenduse oleme valmis teiega koostöös valmis kirjutama. Kindlasti tuleb arvestada, et selle põhjenduse kohaldamise võimalus on väga lühikest aega. Samal ajal aga sooviksime edasi minna ka praeguse hankega. Ootame HTMi kiiret tagasisidet juba koosolekul välja pakutud lahenduste osas. 20 XXX toimunud tunnistaja ülekuulamisel vastas RTK XXX kohtuvälise menetleja küsimusele: „Kas toimusid täiendavad arutelud konkreetselt selle üle, et raamlepingu muutmine ei ole RHSi kohaselt lubatud kui raamlepingu maht on täis ning RHS § 30 lg 1 kohaselt on raamlepingu olulised muudatused keelatud?“ järgmiselt: „Tollel hetkel lähtusime sellest, et raamleping on veel kehtiv ja esineb ettenägematu asjaolu raamlepingu muutmiseks RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. Samuti ütleb RHS § 29 lg 1, et kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid. HTM ei edastanud infot RTK-le, et maht on täis nii rahalises kui koguselises mõttes. Meil ei olnud ei raamlepingu ega hankelepingu projekti ega sõlmitud dokumente.“ Küsimusele: „Kas Teil ei tekkinud kahtlusi, et 01.02.2022 sõlmitud raamlepingu muudatusi tuleks käsitleda oluliste muudatustena?“ vastas tunnistaja XXX järgmiselt: „Sellest, et tegemist on olulise muudatusega saime aru aga eelkõige lähtusime sellest, et need olid hankijale ettenägematud asjaolud.“ Kokkuvõttes, lähtudes eeltoodust ja asjaolusid kogumis hinnates on kohtuväline menetleja seisukohal, et riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatused, ei vasta teo toimepanemise hetkel RHS § 123 lg-1 ja § 30 lg-s sätestatud raamlepingu muutmise eeldustele. Hankija ei arvestanud ka seda, et RHS § 123 lg 1 p 4 tuleb rakendada koostoimes RHS § 29 lg-ga 1 ja § 30 lg-ga 1. 2.2 Teo subjekt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 alusel on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 1 alusel on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Kuigi § 12 lg 1 teo subjekti ehk toimepanijat ei nimeta, on see siiski vaieldamatult objektiivse süüteokoosseisu tunnus.13 Vastavalt KarS § 14 lg-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Karistusseadustiku sama paragrahvi teises lõikes on märgitud, et juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist ning kolmanda lõike kohaselt ei kohaldata karistusõiguslikku vastutust riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. KarS §-st 14 lähtuvalt on juriidilise isiku vastutuse alused ja tingimused ühesugused nii kuritegude kui ka väärtegude puhul.14 KarS § 14 lg 3 välistab riigi, riikidevahelisele organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse. Seoses juriidilisest isikust hankija esindaja vastutusele võtmisega RHS-s sätestatud nõuete rikkumise eest on RK kriminaalkolleegium leidnud, et arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet, välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse.15 Haridus- ja Teadusministeeriumi seadusliku esindajana sõlmis raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muudatused L.K. Käesoleva otsuse 1. episoodis käsitletu kohaselt omas L.K. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajana ja eelarvevahendite kasutamise üle otsustajana seadusest ja põhimäärusest tulenevalt riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muutmise pädevust. 13 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2015, lk 24. 14 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.septembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-137-04 p 14. 15 RKKKo 26.11.2013, 3-1-1-88-13, p 9. 21 L.K. poolt riigihanke tulemusena 23.11.2021 raamlepingu muutmine RHS § 123 lg-te 1-2 ja § 30 lg 1 nõudeid rikkudes oli Haridus- ja Teadusministeeriumi huvides, kuna riigihanke lepingu muutmise tulemusel osteti kiirteste Haridus- ja Teadusministeeriumi soovil õppeasutustele jagamiseks. Tulenevalt eeltoodust on väärteomenetluses leidnud tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu täidab RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 2.3 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole L.K. toime pannud RHS § 213 lg 1 tunnustele vastavat väärtegu tahtlikult. L.K. ei olnud 23.11.2021 raamlepingu muudatuse allkirjastamise hetkel teadlik, et raamlepingu selline muutmine ei ole kooskõlas RHS-iga. Väärteomenetluses antud ütluste kohaselt sai menetlusalune isik sellest, et raamlepingu muutmine ei pruugi olla RHS-i kohaselt lubatud, teada Rahandusministeeriumi 06.05.2022 kontrolliaktist. L.K. sõnul ei tulnud ta selle pealegi, et midagi võis olla tehtud valesti. Temal puudusid kahtlused raamlepingu muutmise õiguspärasuse osas. Seega on järgnevalt vaja kontrollida, kas menetlusalune isik L.K. on teo toime pannud ettevaatamatusest. Ettevaatamatusdelikti mõistes eeldab tegu hoolsuskohustuse rikkumist, mistõttu on vaja tuvastada kas L.K. on rikkunud hoolsuskohustust. Hoolsusetu tegu praeguses väärteo episoodis on raamlepingu muudatuse allkirjastamine, ilma, et lepingu sõlmija oleks veendunud selles, et lepingu muutmine on kooskõlas RHS-iga. Kohtuvälises menetluses on leidnud tuvastamist, et riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus nr 5.3-3/21/649 tehtud muudatused, ei vastanud RHS § 123 lg-1 ja § 30 lg-s 1 sätestatud raamlepingu muutmise eeldustele. Olukorras kui olemasolevat lepingut muuta ei saa, siis oleks L.K. pidanud sõlmima kohases menetluses uue lepingu. Raamlepingu muudatust ei oleks L.K. tohtinud sõlmida. Hoolsuskohustuse rikkumine puudub usaldus- ja tööjaotuspõhimõtte korral, mistõttu on järgnevalt vaja hinnata, kas menetlusalusel isikul L.K. sai toetuda oma alluvate eeltööle riigihanke korraldamisel ja lepingute ettevalmistamisel. Ministri pädevust ja riigihangete korraldamist HTM-is on kohtuväline menetleja käsitlenud käesoleva otsuse 1. episoodis, mistõttu puudub vajadus neid siinkohal korrata. Kohtuväline menetleja asub ka käesolevas väärteo episoodis seisukohale, et kuna L.K. ei tegelenud igapäevaselt riigihangetega, siis ei saa eeldada, et ta seda valdkonda reguleerivat normistikku ja kohtupraktikat teab. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumis mindi käesoleva riigihanke korraldamisel tervikuna vastuollu asutuse enda hankekorraga, siis oli määratud siiski tööjaotuspõhimõte, st käskkirjaga oli loodud komisjon, rollid olid jaotatud, hankelepingu sõlmimisele eelnes asutusesisene kooskõlastusring. Seega sai ministeeriumi juhina L.K. arvestada ja tugineda oma alluvate eeltööle ka raamlepingu muutmisel. Kaasatud oli ka RTK, kelle õigusnõu peeti usaldusväärseks. Väärteomenetluses antud ütlustest on leidnud tuvastamist, et vaatamata asjaolule, et selle konkreetse riigihanke osas RTK-l HTM-iga koostöölepingut ei olnud, usaldati RTK kui kompetentsikeskuse soovitust, et õiguspärane on muuta lepingut RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. 22 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et RTK ja HTMi vaheline puudulik infovahetus (HTM ei edastanud RTK-le sõlmitud lepingute dokumente) võis olla põhjus, et asjaolusid tõlgendati valesti. Väärteomenetluses on kohtuvälisele menetlejale esitatud tõendid, mille kohaselt eelnes riigihanke lepingu muudatuse sõlmimisele kooskõlastusring Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis PINAL hankekomisjoni esimehe, teiste komisjoni liikmete ja HTMi ametnike poolt. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et L.K. oli oma alluvate ja RTK õigusnõule tuginedes veendunud, et raamlepingu muutmine oli RHS-ist tulenevalt õiguspärane. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et hoolsusetut tegu, milleks on raamlepingu muutmine nõudeid rikkudes, ei saa omistada L.K.-le. Kohtuväline menetleja on kokkuvõttes seisukohal, et 24.01.2022 riigihanke tulemusel sõlmitud raamlepingu nr 5.3-3/21/649 muutmise kokkuleppe sõlmimisega ei rikkunud L.K. temalt mõistlikult eeldatavat hoolsuskohustust. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et L.K. oli raamlepingu muudatust sõlmides oma alluvate õigusnõule tuginedes veendunud, et selle muutmine on õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteomenetluses on leidnud tuvastamist, et menetlusaluse isiku L.K. tegu ei täida RHS § 213 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivset koosseisu ja menetlus 2. episoodis tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodut arvestades Rahandusministeerium määras: lõpetada väärteoasjas nr 660022000004 menetlus mõlemas väärteo episoodis VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise kohta võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamisest VTMS § 76 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Kuiv jurist riigihangete ja riigiabi osakond 23
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →