SELETUSKIRI maaeluministri määrus e „ Maaeluministri määruste muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS ) § 78 lõike 4 alusel. Määruse eelnõuga muudetakse järgmiseid „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme määruseid: – maaeluministri 15. mai 2017. a määrus nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ (edaspidi määrus nr 41 ); – maaeluministri 31. mai 2018. a määrus nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ (edaspidi määrus nr 35 ). Eelnõu ga tehtavad määruse nr 41 muudatused puuduta vad eel k õige Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA ) , kes hindab toetuse taotlusi. Toetust võivad taotleda kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ga tegelevad ettevõt jad ( kokku 1 13 ) . E ttevõtjate müügitulu suurenemise soodustamise kaudu toetatakse ,,Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ selle eesmärgi täitmist, mis puudutab k al andus- ja vesiviljelussektor i jätkusuutlik k ust ja konkurentsivõimet . Eelnõu muudatus ega täiendatakse abikõlblike kulude loetelu, mis võimaldab toetada Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut keskkonnasäästlikele transpordi konteineritele . K eskkonnasäästlikumate materjalide kas utuselevõtu ga vähendatakse kalatoodete t oot mise mõju keskkonnale. Määruse nr 35 muudatused puudutavad ainult PRIA t , kes hindab toetuse taotlusi. Toetust võivad taotleda tegevusloaga vesiviljelusettevõt jad , keda on Eestis kokku 51. Eelnõu valmistas id ette Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialis t id Laura Freivald -Heapost ( 625 6297 ,
[email protected] ) ning Ketter Kärp (625 6 115 ,
[email protected]) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi te gi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Karina Torop ( 625 6 520 , karina.torop @agri.ee ) ja eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523 , laura.ojava @agri.ee) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 41. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktiga 1 2. Uue punkti kohaselt on võimalik toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ks mõeldud keskkonnasäästlik e kalakonteiner ite ostmist . Kalakonteineri all peetakse silmas plastmahut it , mida kasutatakse eelkõige transportimise eesmärgil. A bikõlblik on sellise keskkonnasäästliku kalakonteiner i ostmise kulu , mille tootmiseks on kasutatud vähemalt 5 % ulatuses taaskasutatud plasti või bioplasti . Keskkonnasäästlikumate materjalide kasutuselevõtuga vähendatakse tootmise mõju keskkonnale ning seeläbi aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelussektori s struktuurse muutuse esilekutsumisele . T oiduseaduse § 6 lõike 2 tähenduses on t oidu käitlemine tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 , millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused ( EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24 ) , artikli 3 lõikes 16 sätestatud toidu tootmise, töötlemise ja turustamise etappides. Eelnimetatud lõikes 16 on loetle tud kõik tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid ( k .a import) alates toidu esmatootmisest kuni selle hoiustamise, transpordi, müügi või lõpptarbijale tarnimiseni , sh sööda importimine, tootmine, valmistamine, hoiustamine, transport, turustamine, müük ja tarnimine. Eelnõu § 1 punkti s 2 täiendatakse § 7 lõiget 4 punktiga 12 . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1. Eelnõu § 1 punktis 2 sätestatakse nõue , et kalakonteineri ostmiseks t oetuse taotlemiseks tule b taotleja l esitada PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu kalakonteineri tootjapoolsed tehnilised andmed või sertifikaat, milles on kirjas konteineri valmistamise materjal . Nimetatud dokumendi esitamine on vajalik, et tõe nd ada kalakonteineri materjali keskkonnasäästlik k us. Eelnõu § 1 punktis 3 muudetakse toetuse taotluse esitamise tähtaja avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahelist aega. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded . Kehtivas määruses on sätestatud , e t teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele peab jääma vähemalt 30 kalendripäeva, kuid muudatuse kohaselt vähendatakse seda aega 15 kalendripäeva le . Uue , 1. jaanuaril 2023 jõustuva KTKS-i kohaselt tuleb toetuse saajal Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi EMKF ) toetatav tegevus viia ellu hiljemalt 31. detsembriks 2023 . Pärast muudatuse jõustumist on võimalik võrreldes varasemaga avada meetme taotlusvoor lühema etteteatamisajaga . Eelnõu § 1 punktis 4 sõnastatakse määruse § 8 lõike 6 punkt 2 uuesti . Uue sõnastuse ga tä iendataks e hindamiskriteeriumit selliselt , et taotlejal on võimalik saada üks hindepunkt ka juhul, kui meetme eesmärkide saavutamisse panustatakse § 4 lõike 1 punkti s 12 nimetatud keskkonnasäästlik u kalakonteineri ostmise kaudu . Kehtima jääb ka senine põhimõte , mille kohaselt saab hindamisel hindepunkti , kui tegevus panustab meetme eesmärkide saavutamisse energiaauditi aruandes nimetatud tegevuste, määruse § 4 lõike 1 punktides 8 – 1 0 kirjeldatud sõiduki või tõstuki ostmise või kapitalirendi või sama lõike punktis 11 nimetatud päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu kaudu. Seega hinnatakse ka selliseid tegevusi , mille puhul ei ole energia- ja ressursiauditi olemasolu nõutud, milleks võib olla lisaks keskkonnasäästlike kalakonteinerite ostmise le endiselt ka näiteks meetme tingimustele vastava sõiduki ostmine . Seega välistatakse olukord, kus taotlus võidakse tunnistada nõuetekohaseks , aga hindamisel jääksid nende taotlejate taotl used , kelle investeeringud ei nõua energiaauditi tegemist , hindepunktita. Eelnõu § 1 punktis 5 muudetakse toetuse saaja tegevuste elluviimise tähtaega. Kehtivas määruses on tegevuste elluviimise tähtpäevaks kehtestatud 30. juuni 2023. 1. jaanuaril 2023 jõustuva KTKS-i § 33 lõike 3 punkti 1 kohaselt on EMK F-i toetuse saaja kohustatud E MKF-i meetme tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2023 , viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik t egevusega seotud kuludokumendid. Seega on toetuse saajatel võimalik oma tegevusi ellu viia kuus kuud kauem. Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 35. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse toetuse taotluse esitamise tähtaja avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahelist aega. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le taotluse selleks ettenähtud tähtajal. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 15 kalendripäeva. Uue , 1. jaanuaril 2023 jõustuva KTKS-i kohaselt tuleb toetuse saajal EMKF-ist toetatav tegevus viia ellu hiljemalt 31. detsembriks 2023 . Pärast muudatuse jõustumist on võimalik võrreldes varasemaga avada meetme taotlusvoor lühema etteteatamisajaga . Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse toetuse saaja t egevuste elluviimise tähtaega, mille jooksul tuleb ka esitada PRIA-le kõik tehtava investeeringuga seotud kuludokumendid. 1. jaanuaril 2023 jõustuva KTKS-i § 33 lõike 3 punkti 1 kohaselt on EMKF-i toetuse saaja kohustatud toetatava tegevuse ellu viima EMKF-i meetme tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2023 . Eelnõu §-s 3 nähakse ette määruse jõustumisaeg, milleks on 1. jaanuar 2023. Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus jõustuks ühel ajal uue KTKS-iga . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) . 4. Määruse mõjud Eelnõu ga tehtavate muudatuste jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene ja PRIA töökoormus jääb samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste menetlemisel. Eelnõu § 1 mõjud Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa- ja rannapiirkondade arengule. H ea õi gusloome ja normitehnika eeskirja § 46 ega „ Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku “ tähenduses ei esine otseseid ega olulisi mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele . Põllumajandus- ja Toiduameti andmebaasi andmetel tegutseb Eestis kokku 1 13 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevat ettevõt jat , neist Harjumaal 2 6 , Pärnumaal 18 ja T artumaal 1 5 (ehk kokku 5 2 %). Vaid Lääne-Virumaal ja Valgamaal ei ole ühtegi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegele vat ettevõt jat . Teistes maakondades on samalaadseid ettevõt jaid 1–9: Jõgevamaal 9 , Ida-Virumaal 8, Läänemaal 5 , Hiiumaal 5 , Viljandimaal 5 , Põlvamaal 4 , Järvamaal 2 , Võrumaal 2 ja Raplamaal 1 . Võttes arvesse seda, et enamik kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemis ega tegelevaid ettevõtteid asu b maapiirkondades, siis kaasneb tänu eelnõu määrusena rakendamisega positiivne mõju regionaalsele ettevõtlusele ka väljaspool Harjumaad. Euroopa Liit võttis 2018. aasta jaanuaris vastu Euroopa plastistrateegia , mis on osa E uroopa Li idu ringmajanduse tegevuskavast . Strateegia kohaselt peavad aastaks 2030 olema kõik plastpakendid taaskasutatavad ja peab vähenema ühekordselt kasutatava plasti tarbimine. Strateegia kohaselt muutub ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks, vähenevad plastijäätmed ja mereprügi ning soodustatakse investeerimist ja innovatsiooni. Eelnõuga tehtavate muudatustega avaldatakse positiivset mõju keskkonnale, sest plasti kui taaskasutatava materjali kasutamine soodustab sektoris ringmajanduse põhimõtete rakend u mist igapäevastes protsessides . Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ( „tooda-tarbi-viska minema“ ) : selle eesmärk on majanduskasv lahti siduda esmase toorme kasutusest ning luu a võim alikult väikeste kadudega ringne tootmis- ja tarbimissüsteem. Ringmajanduse eesmärk on ressursse hallata tõhusalt kogu nende olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades sealjuures vähem jäätmeid. Lisaks keskkonnamõju vähendamisele on ringmajanduse põhimõtet tõhusalt rakendades võimalik ettevõt ja tel vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ning edendada ettevõtte mainet. Eelnõu muudatuste jõustumine annab kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele võimaluse käesoleval EMKF-i rakendamise perioodil taotleda auditivabalt toetust keskkonnasäästlike kalakonteinerite ostmiseks . Selline meede võimaldab sektoris ellu viia struktuurset muutust, millega liigutakse keskkonnasäästlike materjalide kasutamise suunas , rakendad es ringmajanduse põhimõtteid . Samuti on p lastkonteinerite tootjad liikumas suunas, et sulge da täielikult too dete elutsükkel – see tähendab, et tootmisprotsessis oleks võimalik täies ulatuses kasutada vana toode t uu e toot miseks . Kuna praegu on võimalik kalakonteinerite tootmise l kasutada osaliselt taaskasutatud materjale, toetatakse ka selliste kalakonteinerite ostmist , mi lle tootmiseks on kasutatud vähemalt 5% ulatuses taaskasutatud plasti või bioplasti . Eelnõu § 2 mõjud Eesti vesiviljeluse moodustavad peamis el t kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, vähikasvatus ja kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks . Lisandunud on neljas tegevusvaldkond: vetika- ja karbikasvatus. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel tegutses 2022. aastal vesiviljelussektoris 51 tegevusloaga ettevõtjat, kellest 29 kasvatas kala ja 22 jõevähki. Mõned ettevõtjad tegelevad korraga mitme vesiviljelusliigi kasvatamisega. Enamik Eesti vesiviljelustoodangust tuleb maismaal paiknevatest kasvandustest ning mere s kalakasvatamine näitab huviliste osas kasvutrendi . Kuna vesiviljeluskasvanduse d paiknevad valdavalt maapiirkondades, mis on eemal suurtest tõmbekeskustest, siis on eelnõu määrusena rakendamisel positiivne mõju ettevõtlusele ka väljaspool Harjumaad. 5. Määruse rakendamise ga seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud E elnõu ga tehtavad muudatused puudutavad varem väljatöötatud toetusmee de t, seega ei kaasne sellega menetlus protsessi , tööjõu du ega IT-arendustegevusi puudutavaid lisa kulusid. Meetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ rakendamiseks on EMKF-i rakendamise perioodil aastaks 202 3 kavandatud vähemalt 1 7 00 000 eurot, millest 75% ehk 1 275 000 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 425 000 eurot Maaeluministeeriumile eraldatud riigieelarvelistest vahenditest . Meetme „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus“ rakendamiseks on EMKF-i rakendamiseks perioodil aastaks 2023 planeeritud 200 000 eurot, millest 75% ehk 150 000 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 50 000 eurot Maaeluministeeriumile eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud töötlemisettevõtjaid esindava erialaliidu Eesti Kalalii t , kala- ja vähikasvatajaid esindavate erialaliitude Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Lii t ning Eesti Vesiviljelejate Lii t , ookeani kalapüügi ga tegelevaid ettevõtjaid esindava erialaliidu Eesti Kaugpüüdjate Lii t ning Läänemerel tegutsevaid kalapüügiettevõtjaid esindava erialaliidu Eesti Kalurite Lii t arvamustega. Eelnõu esita takse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning saade takse arvamuse esitamiseks PRIA - le ja EMKF -i seirekomisjonile .
3690454 1189245 EELNÕU 01.12.2022 0 0 EELNÕU 01.12.2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr … Maaeluministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 78 lõike 4 alusel. § 1 . Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine Maaeluministri 15. mai 2017. a määrus t nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 4 lõig e t 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: , , 12 ) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ks mõeldud sellise keskkonnasäästlik u kalakonteiner i ostmi s e kulu , mille tootmiseks on kasutatud vähemalt viie protsendi ulatuses taaskasutatud plasti või bioplasti . “ ; 2) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1 2 järgmises sõnastuses: „12) kalakonteineri tootjapoolsed tehnilised andmed või sertifikaat, milles on kirjas k onteineri valmistamise materjal , kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 12 nimetatud kalakonteineri ostmiseks . “; 3) paragrahvi 7 lõike s 5 asendatakse arv „30“ arvu ga „15“; 4 ) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „ 2) üks punkt, kui tegevus panustab meetme eesmärkide saavutamisse energiaauditi aruandes nimetatud tegevuste, § 4 lõike 1 punktides 8–10 nimetatud sõiduki või tõstuki ostmise või kapitalirendi, sama lõike punktis 11 nimetatud päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu või sama lõike punktis 12 nimetatud kalakonteineri ostmise kaudu ; “; 5 ) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse teksti osa „ 30. juuniks “ teksti osaga „31. detsembriks“. § 2. Maaeluministri 31. mai 2018. a määruse nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus’’ muutmine Maaeluministri 31. mai 2018. a määrust nr 35 „Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus’’ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 9 lõike s 8 asendatakse arv „30“ arvuga „15“; 2) paragrahvi 14 lõike s 1 asendatakse teksti osa „ 30. juuniks “ teksti osaga „31. detsembriks“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium Meie: 14.12.2022 nr 1.4-3/1025
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri
määruste muutmine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, M_EN_1_12.docx
2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_kobar2_1_12.docx
Laura Freivald
[email protected], 625 6297
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1563 - Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine” eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a08bb901-7cb0-4cb9-b789-369d39269d70
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a08bb901-7cb0-4cb9-b789-369d39269d70?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main