-830497 823263 0 0 Määrus . 0 x . 20 2 x nr ….. Perioodi 2023–2027 l oomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus 3923589 -2577237 EELNÕU 12 .12 .2022 0 0 EELNÕU 12 .12 .2022 Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 , § 21 lõike 2, § 2 4 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel . 1. Peatükk Ü ldsätted § 1. R eguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 20 23 –202 7 “ (edaspidi strateegiakava ) keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ raames antava loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2 . Toet atav tegevus (1) Toetust antakse karjatervist edendavate tegevuste elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul (edaspidi kohustus ). (2) Taotleja võtab viie järjestikuse kalendriaasta pikkuse (edaspidi kohustuseperiood ) kohustuse tervikuna loomade pidamise tegevuskoha kohta, mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. § 3. Toetuse ühikumäär ja suurus (1) Toetuse ühikumäär piimatõugu lehma kohta on 45 eurot kalendri aastas. ( 2 ) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. (3) Toetust antakse taotleja tegevuskohas, mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse, kohustuseperioodi ühel kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta ) peetud toetusõiguslike piimatõugu lehmade keskmise arvu alusel, mis ümardatakse täisarv uni. 2. peatükk Toetus õiguslikkuse nõuded § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetus t antakse loomapidaja le veterinaarseaduse § 5 lõike 1 tähenduses (edaspidi taotleja ). ( 2 ) Taotleja peab igal kohustuseaastal kohustuse aasta keskmisena vähemalt 101 piimatõugu lehma . ( 3 ) Nende p iima tõugu lehmade keskmine arv , kelle kohta toetust taotletakse, võib erinevatel kohustuse aasta tel olla erinev , kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 sätestatud arvu st . ( 4 ) Taotleja võib pidada kohustuseaastal lõikes 2 sätestatud arvust vähem asjaomaseid loomi, kui see on tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest, sealhulgas: 1) esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjaolu ; 2) lehm on taotleja tahte vastaselt karjast välja viidud ning taotlejal on selle tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile esitatud avalduse ärakiri; 3) lehm on haiguse või õnnetuse tõttu surnud või veterinaarsel näidustusel hukatud ja taotlejal on selle tõendamiseks veterinaararsti kirjalik kinnitus. § 5. Nõuded toetusõigusliku looma kohta (1) Toetust antakse piimatõugu lehma kohta, kes on nõue tekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse . (2) P iimatõu ks loetakse eesti holstein (EHF), eesti puna n e (EPK), eesti maatõu g (EK), šviits (AP), ääršir (FA) või džörs (JER) . 3. peatükk Tingimuslikkus § 6. Tingimuslikkus (1) T aotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xxx määruses nr xxx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid. (2) T aotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuse aasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. 4 . peatükk Nõuded toetatavale tegevusele § 7 . Toetatava tegevuse nõuded ( 1 ) Taotleja l on kogu kohustuseperioodi jooksul kirjalikus vormis sõlmitud leping Eesti Maaülikooli k arjaterviseprogramm ide alase täiend us õppe õppe kava läbinud või sama õppekava alusel koolitava veterinaararstiga ( edaspidi veterinaararst ) karjatervise andmete analüüsimiseks ja taotleja nõustamiseks karjatervise olukorda parandavate meetmete osas. (2) Kui taotlejal lõpeb kohustuseperioodi jooksul lõikes 1 nimetatud leping, sõlmib ta uue asjakohase lepingu 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest alates. ( 3 ) Taotleja kogub kogu kohustuseperioodi jooksul tegevuskoha kõigi piimatõugu veiste kohta karjatervise andmeid ja koostab tegevuskoha kohta igakuiselt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil lisas „Karjatervise protokoll“ toodud vormikohase dokumendi (edaspidi karjatervise protokoll ) , mida säilitab kuni kohustuseperioodi lõpuni. ( 4 ) Taotleja esitab karjatervise protokolli hiljemalt järgmise kuu seitsmendaks kuupäevaks P RIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu . ( 5 ) Taotleja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi. 5 . peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 8 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 9 . T oetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § -des 11–13 nimetatud andme i d . (2) Taotleja esitab § 7 lõikes 1 nimetatud lepingu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu koos taotlusega esimesel kohustuseaastal. Uue lepingu sõlmimise korral esitab taotleja nimetatud lepingu samal viisil PRIA-le koos selle taotlusega, mis esitatakse pärast lepingu sõlmimist. (3) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel . § 1 0 . Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus . ( 2 ) Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestat ud nõude täitmist kontrollivad PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 3 ) Paragrahvis 7 lõikes 5 sätestatud nõuete täitmist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 4 ) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx ,,Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 1 1 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Toetuse vähendamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut , arvestades samas lõikes sätestatut . ( 2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 1 2 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ( 2 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuse aastale järgneva kalendri aasta 10. veebruariks. § 13. Toetuse maksmine T oetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuse aastale järgneva kalendri aasta 30. juuniks. § 1 4 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 15 . Rakendussäte 2023. aastal sõlmib taotleja § 7 lõikes 1 nimetatud leping u hiljemalt 1 5 . juuni ks . § 1 6 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (2) Määruse § 7 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaelum inister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Karjatervise protokoll
SELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 7 lõike 2 , § 21 lõike 2, § 2 4 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027 , mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu A rengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parla mendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/ 2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) . Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb l iikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ), mis kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused sekkumise „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus ” rakendami seks. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ( edaspidi KMN ) toetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru se (EL) nr 2021/2115 artikkel 70 . KMN sekkumisega suuname põllumajandustootjat rakendama kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid, kvaliteedi skeeme ja programme . Sellist sekkumist rakendatakse esimest korda. Sekkumine aitab kaasa strateegiakava üldisemate eesmärkide saavutamisse: parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja mikroobi de resistentsuse vastu võitlemine. Samuti panustab sekkumine „ P õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ taimetervis, loomade tervis ja heaolu tegevussuuna eesmärkidesse: Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest, Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb. Sekkumise eesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumise kaudu toetatakse põllumajandustootjaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Toetust antakse piima tõugu lehmade karjatervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete elluviimise eest loomakasvatusettevõttes viie järjestikuse kalendriaasta jooksul . See tähendab, et jälgitakse loomade tervist ja kogutakse regulaarselt erinevaid loomade tervist iseloomustavaid näitajaid. Koostöös karjaterviseprogrammide alase täiendõppekava läbinud loomaarstiga (edaspidi veterinaararst ) analüüsitakse kogutud terviseandmeid, nähakse ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ja uute ennetamiseks. Sekkumise rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamise vajadus ning suureneb loomade tootlikkus ja paraneb toodangu kvaliteet. Sekkumisega kaetakse lisategevuste elluviimiseks tehtavad kulud, mis on seotud karja tervise regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega, samuti kulud veterinaararsti visiitidele, andmete analüüsimisele ja nõustamisele. Toetust saavad taotleda põllumajandustootjad , kes peavad aasta keskmisena vähemalt 101 piima veisetõugu lehma . Se lliseid ettevõtjaid on meil hetkel 166 ja nende peetavate lehmade arv moodustab 91% kõigi piima veisetõugu lehmade koguarvust. Taotlusi saab esitada kõikide strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetustega samal ajal. E LÜPS-i § 38 lõike 3 kohaselt võib v aldkonna eest vastutav minister loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul määrusega kehtestada toetuse saamise täpsemad nõuded ja korra. Määruse eelnõu ja se letuskirja koostas Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu valdkonna nõunik Ülle Pau (625 6256 ,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes ( 625 6539,
[email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 1 6 paragr ahvist ja lisast . Eelnõu § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse strateegiakava keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse” andmise tingimused ning kord. Toetuse andmise tingimused ning kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste , toetuse ühikumäära ja selle otsustamise, nõudeid taotleja ja toetusõigusliku looma kohta, tingimuslikkuse- ja baasnõuete, toetuse t egevuste elluviimise nõuete , põllumajandusliku majapidamise üleandmise, toetuse taotlemise, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise , toetuse saaja andmete avalikustamise kohta ja rakendussätted. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetust antakse karjatervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete elluviimise eest ehk k arjaterviseprogrammi rakendamise eest loomade pidamise tegevuskohas , mille kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. . T aotluse esmakordsel esitamisel võetakse kohustus viieks järjestikuseks kalendriaastaks. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär. Lõikega 1 kehtestatakse t oetuse ühikumäär 45 eurot piima lehma kohta kalendri aastas. Ühikuhinna arvutamisel on võetud arvesse , et taotleja le tekib teatud lisakulutusi seoses toetuse nõuete elluviimise ga . Nii on kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusumma väärtuse arvutamisel arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega, arvestuse pidamisega ja karjatervise protokolli edastamisega. Samuti on ühikusumma arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud k arjaterviseprogramm ide alase täiendõppekava läbinud veterinaararsti visiitidega farmi ning andmete analüüsimise ja nõustamisega. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artikli 102 lõike 3 ko haselt võivad liikmesriigid maaelu arengu sekkumisviiside puhul kehtestada maksimaalse kavandatud keskmise ühikusumma. Maksimaalne kavandatud keskmine ühikusumma on maksimaalne summa, mida eeldatavasti keskmiselt makstakse seotud väljundite eest. Lõike 2 kohaselt vähendatakse toetuse ühikumäära, k ui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve . Vähendamise otsuse teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) ELÜPS-i § 2 8 lõ ike 2 punkti 2 alusel ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Lõike 3 kohaselt antakse taotlejale toetust tegevuskohas peetava te piimatõugu l ehmad e kohta , kes on kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetuse maksmisel võetakse arvesse kalendriaasta keskmine lehmade arv. Saadud tulemus ümardatakse täisarvuni. Eelnõu §-ga 4 sät estatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda loomapidaja kes on esitanud põllumajandusloomade registrisse majandustegevuse teate või saanud tegevusloa loomapidamiseks veterinaarseaduse tähenduses . Lõi ge 2 sätesta b , et taotleja peab aasta keskmisena vähemalt 101 piimatõugu lehma. Lõike 3 kohaselt võib piimalehmade arv kohustuseaasta jooksul muutuda, kuid ei tohi aasta keskmisena olla väiksem kui 101 lehma. T oetuskõlblike karjade määratlemisel lähtut i Piimaklastri ja Eesti Maa ülikooli pilootprojekti käigus saadud kogemuslikule hinn angule, mille kohaselt alla 100- pealistes karjades on terviseandmete jälgimine igapäevategevuste kaudu hästi tagatud ning täiendava programmi algatamine ei anna tuntavat lisandväärtust. Lõike s 4 nimetatakse tüüpilised vääramatu jõu juhtumid ning erandlikud asjaolud, mille korral PRIA arvestab aasta keskmise loomade arvu arvutamisel ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse maksmisel . Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded toetusõigusliku looma kohta . L õike 1 kohaselt antakse toetust piimatõugu lehma kohta. T oetusalused loomad pe a vad olema nõuetekoh aselt identifitseeritud ja nende andmed peavad olema kantud PRIA põllumajandusloomade registrisse . Lõi k e 2 kohaselt võetakse toetuse andmisel arvesse piima tõ u gu lehm, kellel on eesti holsteini (EHF), eesti punase (EPK), eesti maatõu (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või d ž örsi (JER) tõu tunnused. Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega piimalehmad ja nende ristandid. T ermin „tõug ” ei ole tõug põllumajandusloomade aretuse seaduse § 2 tähenduses ja seega ei pea toetatavad piimalehmad olema aretusloomad nimetatud seaduse tähenduses . Valdav enamus Eesti pi i matõugu lehmadest kuulub eesti hol s teini tõugu. E elnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumaja nduslikus tegevuses maae luministri xxx a. määruse s nr xxx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded ” sätestatud nõudeid , mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artikli te 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest . Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste - ja l oomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järel e valveasutuse pool kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu k ohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Eelnõu § 7 -ga sätestatakse t oetatava tegevuse nõuded . Lõike 1 kohaselt on taotleja sõlminud lepingu Eesti Maaülikooli k arjaterviseprogramm ide alase täiendõppekava läbinud veterinaararstiga või sama õppekava alusel koolitava veterinaararstiga karjatervisealas t e andmete analüüsimiseks , taotleja nõustamise ks ja farmi külastuste ks. Veterinaararst nõustab taotlejat karjatervise osas ning analüüsib koos t aotleja ga karjatervise protokolli terviseandmeid ning vajadusel tee b koos taotlejaga kirjalikud otsused korrigeerivate meetmete rakendamiseks soovitud eesmärkide saavutamisel. Vastava kvalifikatsiooniga v eterinaararstide nimekiri on e-PRIA leheküljel, kust taotleja saab endale valida meelepärase arsti, kellega ta lepingu tingimuste osas kokku lepib. Leping sõlmitakse vähemalt terveks kohustuseaastaks ja l epingu vorm on kättesaadav e-PRIA toetuste leheküljel. Lõike 2 kohaselt , kui leping veterinaararsti ga kohustuseperioodil m õnel m õjuval põhjusel lõpeb , t uleb taotlejal 30 päeva jooksul alates lepingu lõppemisest sõlmida uus leping. Leping esitatakse PRIA-le taotluste vastuvõtmise perioodil. Lõige 3 sätestab, et taotleja kogub tervisenäitajaid tegevuskoha kõigi toetusalus t e piimakarja veiste kohta , s.t andmeid korjatakse nii lehmade, noorkarja kui vasikate kohta. Tervisea ndmete kohta täidetakse igal kuul karjatervise protokoll, mille täitmine on taotlejale kohustuslik. Protokollis tuleb täita kõik andmeväljad. Haiguste puhul ei p ruugi alati tulemust olla. Kui haigust karjas ei esinenud, siis sellisel juhul tuleb protokolli märkida 0. P rotokolli vorm on kehtestatud määruse lisas. Protokolli tuleb säilitada taasesitataval kujul kuni kohustuseperioodi lõpuni ja kuulub esitamisele PRIA ning Põllumajan dus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) kohapealses kontrollis. Spetsiaalselt piimakarjale väljatöötatud k arjatervise protokoll is on 7 tabelit kolmel leheküljel . Protokolli esimeses tabelis küsitakse üldandmeid ettevõtja ja farmi kohta. Samuti fikseeritakse selles osas veterinaararsti külastuste kuupäevad ja aruande esitamise kuupäev. T eises tabelis küsitakse sigimise tervishoidu iseloomustavaid tulemusnäitajaid lehmadel ja mullikatel. Mullikate sigimisnäitajate kohta on küsitud keskmine kaal seemendusel ja keskmine turjakõrgus esimesel seemendusel. Need kaks näitajat annavad erinevat infot, nii võib kaal olla saavutatud näiteks rasvumise tagajärjel, turjakõrgus aga annab infot luustiku arengust. Seemenduskaalu näitaja jaoks ei pea kaaluma kõiki mullikaid, vaid piisab kui on kaalutud valikuliselt 30% loomadest. Kaalu leidmiseks võib kasutada ka lindiga mõõtmist. T abeli andmed registreeritakse üks kord kuus. Kolmas tabel sisaldab andmeid noorkarja tervise kohta. N eid andmeid registreeritakse samuti üks kord kuus . N eljandas udarate r vist iseloomustava te näitaja te tabelis on küsitud kliiniliste mastiitide arv 100 lehma kohta aastas. See on näitaja, mis annab infot mastiitide esinemissageduse kohta karjas . Seda arvutatakse 100 lehma kohta, et karja d oleksid võrreldavad. Eesmärk on alla 25 juhu 100 lehma kohta aastas. Tabelis viis on jäsemetervist iseloomustavad näitajad . Lonke blokis küsitud näitajad tuleb esitada lüpsilehmade kohta. Lonke ja kannaliigese kahjustuse kohta tuleb andmed esitada 4 korda aastas . J alahaiguste kohta esitatakse osakaalu %, mis annab täpsema pildi haigusjuhtudest karja vaates. Juhtude arvuline väärtus ei ole siin nii oluline. Tabel is kuus esitatakse ainevahetust iseloomustavad näitajad . Poegimishalvatus e real tuleb märkida konkreetse diagnoosiga haigusjuhtumid, lehmade poegimisjärgsed lamama jäämised siia hulka ei lähe. Tabelis seitse tuuakse ära pra keeri mise põhjused. Kolmandas veerus toodud referents näitaja on taotlejale tulemusnäitajate osas orientiiriks ja annab taotlejale võimaluse oma karja tervisenäitaja tega võrdlemiseks. Lõikega 4 sätestatakse, et taotleja esitab karjatervise protokolli andmestiku kord kuus PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Info andmete edastamise elektroonilisele aadressile tuuakse ära PRIA kodu lehel. Protokolli andmestik tuleb PRIA-le esitada k uule järgneva kuu 7. kuupäevaks. Säte jõustub 1.jaanuaril 2024.aastal. Lõike 5 kohaselt pe a vad taotlejal olema täidetud kõik riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetest tulenevad kohustused. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIA - le selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Ee lnõu §-ga 9 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIA - le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb ELÜPS-i alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlusel tuleb esitada maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-des 11-13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Taotleja peab taotlusel teada andma, et milliste tegevuste eest ta toetust soovib taotleda. Lõike 2 kohaselt esitab taotleja veterinaararstiga digitaalselt kahepoolselt allkirjas tatud lepingu PRIA e-teenuse keskkonna kaudu koos taotlusega esimesel kohustuseaastal. Uue lepingu sõlmimise korral esitab taotleja lepingu samal viisil PRIA-le koos selle taotlusega, mis esitatakse pärast lepingu sõlmimist. Lõike 3 kohaselt esitab taotleja loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse taotluse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ga ühel ajal. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid . Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Eelnõu §-ga 1 0 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuse kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 k ohaselt kontrollivad eelnõu § 7 lõikes 3 sät estatud nõude täitmist PRIA ja PTA . Lõike 3 kohaselt kontr ollib PTA eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatud nõudeid. See tähendab, et peavad olema täidetud riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmed. Lõike 4 kohaselt kontrollivad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavust oma pädevuse piires PRIA, PTA ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 1 1 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL-i finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõi kega 1 sätestatakse, et t oetuse vähendamise korral kohaldatakse ELÜPS-i § 1 3 lõi kes 3 sätestatut . Lõike 2 kohaselt vähendatakse taotlejale antavat toetust lõikes 1 sätestatud juhul. Toetusest, mida taotlejal oleks õigus saada, arvatakse maha ELÜPS-i 12.peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõikega 3 sätestatakse , et ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL-i finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse ELÜPS-i §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL -i finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid, ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 1 2 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning E LÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS-i § 28 lõike 3 kohaselt tehakse l isaks Euroopa Liidu õigusakti des sätestatud alustele maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Tegemist on PRIA töökoormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Lõike 2 kohaselt teeb, teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks võttes arvesse kontrollide tulemusi . Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse toetuse maksmise ko rd. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus makstakse hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Vastavalt Euroopa P arlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 44 lõi kele 2 tehakse toetuse saajatele makseid kuni 30. juunini taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal. Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse toetuse saajate andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu § 15 rakendussät t e kohaselt sõlmib 2023.aastal taotleja lepingu veterinaararstiga hiljemalt 15.juuniks. Eelnõu § -ga 16 kehtestatakse määruse jõustumi n e . Lõikega 1 kehtestatakse määruse jõustumise ajaks 1.jaanuar 2023.a. Lõikega 2 kehtestatakse m ääruse § 7 lõi k e 4 jõustumise ajaks 1.jaanuar 2024.a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja e elnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) . 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud „ Hea õig usloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel . Eelnõu rakendamine toob kaasa positiivseid mõjusid majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale . Toetus on suunatud põllumajandusliku tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele. Toetusel on kaudne mõju majandusele. Kuna taotlejad saavad varasemaga võrreldes ellu viia uusi lisategevusi, siis t oetuse taotle misel ja tegevuste elluviimisel halduskoorm us ettevõtetele vähesel määral suureneb. Samas rakendatakse pindala ja loo matoetuste taotlemisel ühtset taotlusvormi, mistõttu toetuste taotlemisel ei ole vaja samu andmeid korduvalt esitada. Mõju julgeolekule ja välissuhetele. Toetusega ei kaasne otsest ja olulist mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele . Toetu sel on kaudne positiivne mõju toidujulgeolekule . Toetuse nõuete täitmise tulemusena parane b karja loomade tervisestaatus ja väheneb antibiootikumide kasutamine ning seega saame tarbija jaoks kvaliteetsema ja ohutuma toidu. Loomade parema tervisestaatusega paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Toetusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale . Mida tervemad on loomad, seda vähem kasutatakse antibiootikume, mis omakorda aitab kaasa mikroobi de r esistentsuse vastu võitlemisele. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Toetuse rakendamisel ei ole mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. PRIA-le ka asneb toetuse rakendamisega teatud töökoormuse kasv , kuna taotlejate ring on suurenenud. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava keskkonna- ja kliimaalasteks kohustusteks on kogueelarve 120 421 018 eurot, millest sekkumise „ Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse “ kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2.3 . kohaselt 9 990 000 eurot. Sellest 7 992 000 eurot on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ist (EAFRD ) . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Määruse § 7 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad E L-i ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. E elnõu väljatöötamise käigus on tehtud tihedat koostööd Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga, põllumajandustootjate esindajatega, Eesti Maaülikooli teadlastega ja PRIA-ga. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . Ee lnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks PRIA - le ja PTA- le .
KARJATERVISE PROTOKOLL Tabel 1. Tegevuskoha üldandmed 1.1 Ettevõtja nimi 1.2 Ettevõtja registrikood 1.3 Tegevuskoha registrinumber põllumajandusloomade registris 1.4 Farmi nimi 1.5 Kasutatav lüpsisüsteem 1.6 Perioodi keskmine lehmade arv 1.7 Perioodi keskmine noorveiste arv 1.8 Perioodi keskmine vasikate arv 1.9 KTP nõustava veterinaararsti visiidi kuupäev 1.10 Aruande esitamise kuupäev Tabel 2 . Sigimise tervishoidu iseloomustavad näitajad lehmadel ja mullikatel Sigimise tervishoid lehmadel Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 2.1 Esmaspoegijate keskmine poegimisvanus (kuudes) 24 Üks kord kuus 2.2 Keskmine poegimisvahemik päevades 390 – 410 Üks kord kuus 2.3 Surnultsündide % (% poegimiste arvust) <5 Üks kord kuus 2.4 Aborte % (<210 päeva, %/lehmade kohta/aastas) <7 Üks kord kuus 2.5 Keskmine intervall poegim .- seem . päevades <75 – 80 Üks kord kuus 2.6 Keskmine intervall poegimisest tiinestumiseni päevades (uuslüpsiperiood) <100 Üks kord kuus 2.7 Seemendusindeks ( lehmad+mullikad ) <2 Üks kord kuus 2.8 lehmad 1,8 Üks kord kuus 2.9 mullikad 1,3 Üks kord kuus 2.10 Tiinestuvus 1. seemendusest % ( lehmad+mullikad ) >40 Üks kord kuus 2.11 Tiinestuvus 1. seemendusest % (lehmad) >60 Üks kord kuus 2.12 Tiinestuvus 1. seemendusest % (mullikad) >75 Üks kord kuus 2.13 Abistatud poegimisi % <15 Üks kord kuus 2.14 Emakapõletikud % <10 Üks kord kuus 2.15 Munasarjatsüstid % <8 Üks kord kuus 2.16 Päramiste peetus % <10 Üks kord kuus 2.17 Sigimisnäitajad mullikatel Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 2.17 .1 Keskmine seemendusiga (kuud) 13 Üks kord kuus 2.17.2 Keskmine kaal seemendusel (kg) 350 kg, 60% täiskasvanud lehma kaalust Üks kord kuus 2.17.3 Keskmine turjakõrgus esimesel seemendusel (cm) >125 cm (EHF) Üks kord kuus T abel 3 . Noorkarja tervishoidu iseloomustavad näitajad Noorkarja tervishoid Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 3.1 Suremus 3.1.1 >1 päeva ja <90 päeva hukkumine (%) <6 Üks kord kuus 3.1.2 >3 elukuu hukkumine (%) <3 Üks kord kuus 3.2 Haigestumus 3.2.1 1. elukuu kõhulahtisus (%) <2 0 Üks kord kuus 3.2.2 >1-kuu ja <90 päeva vanuste vasikate kõhulahtisus (%) <5 Üks kord kuus 3.2.3 Hingamisteede haigus <3-kuustel vasikatel (%) <10 Üks kord kuus 3.2.4 Hingamisteede haigus >3-kuustel vasikatel (%) <10 Üks kord kuus 3.2.5 Nabapõletikud 1. elukuul (%) <5 Üks kord kuus 3.2.6 Liigesepõletikud 1. elukuul (%) <5 Üks kord kuus 3.2.7 Silmapõletikud esimesel 6. elukuul <5 Üks kord kuus 3.3 Kaaluiive (g/päevas) 3.3.1 Kasvuperioodi keskmine ööpäevane kaaluiive 0,7 – 0,9 kg Üks kord kuus 3.3.2 Võõrutuseelse perioodi kaaluiive 0,7 – 0,9 kg Üks kord kuus Tabel 4 . Udaratervist iseloomustavad näitajad Udaratervishoid Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 4.1 Kliiniliste mastiitide % ühes kuus <2% Üks kord kuus 4.2 Kliiniliste mastiitide arv 100 lehma kohta aastas <25% Üks kord aastas 4.3 Karja keskmine somaatiliste rakkude arv ml-s piimas <150 000/ml Üks kord kuus 4.4 Subkliiniliste mastiitide % (SRA>150 000) <20% Üks kord kuus 4.5 Uute subkliiniliste mastiitide % <5% Üks kord kuus 4.6 Krooniliste subkliiniliste mastiitide % <15% Üks kord kuus 4.7 Esmaspoeginute subkliinilised mastiidid 1.kontrolllüpsis (SRA > 150 000) <10% Üks kord kuus 4.8 Kinnisperioodi jooksul tervistunud loomade % >85% Üks kord kuus 4.9 Esimese poegimisjärgse kuu kliiniliste mastiitide osakaal <8% Üks kord kuus Tabel 5 . Jäsemetervist iseloomustavad näitajad Sõratervishoid Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 5.1 Lonke hindamine karjas (lüpsilehmadel) Mittelonkavate loomade osakaal (hinne 0) Kerge ja keskmise raskuseastmega longe (hinne 1 ja 2) Raske raskusastmega longe (hinne 3) >70% <25% <5% Neli korda aastas 5.2 Hooldusvärkimise andmed Sõrahaiguseta loomade osakaal >70% Hooldusvärkimise järel, mitte harvem, kui kaks korda aastas 5.3 Mortellaro haigus % värgitud lehmadest Üks kord kuus 5.4 Tallahaavand % värgitud lehmadest Üks kord kuus 5.5 Valgejoonehaigus % värgitud lehmades Üks kord kuus 5.6 Interdigitaalne flegmoon % värgitud lehmadest Üks kord kuus 5.7 Muud haigused % värgitud lehmadest Üks kord kuus 5.8 Kannaliigese kahjustused Kahjustuseta kandade osakaal Kerge kahjustus Raske kahjustus >85% <10% <5% Neli korda aastas Tabel 6 . Ainevahetust iseloomustavad näitajad Ainevahetus Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 6.1 Piima valgu % Üks kord kuus 6.2 Piima rasva % Üks kord kuus 6.3 Rasva:valgu suhe 1,1 – 1,5 Üks kord kuus 6.4 Piima uurea sisaldus (mg/l) 200 – 270 Üks kord kuus 6.5 Poegimishalvatused <7% Üks kord kuus 6.6 Libediku paigaltnihkumine (% poeginud lehmadest) <3% Üks kord kuus 6.7 Ketoosi juhud (% poeginud lehmadest) (ainult haiged loomad, mitte ketoosi kahtlusega loomad) <5% Üks kord kuus Tabel 7 . Loomade praakimine karjast Praakimise andmed Referentsnäitaja Taotleja tegevuskoha näitaja Registreerimise sagedus 7.1 Lehmade praakimise % aastas 20 – 30% Üks kord aastas 7.2 Keskmine vanus praakimisel >5,5 aasta Üks kord aastas 7.3 Hukkunud ja eutaneeritud lehmade osakaal (% lehmade arvust) <5% Üks kord aastas 7.4 Praakimise põhjused 7.4.1 Sigimine Üks kord kuus 7.4.2 Udarahaigused Üks kord kuus 7.4.3 Jäsemehaigused Üks kord kuus 7.4.4 Seede- ja ainevahetushaigused Üks kord kuus 7.4.5 Traumad Üks kord kuus 7.4.6 Teised põhjused Üks kord kuus
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 15.12.2022 nr 1.4-3/1018
Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate
majandamisnõuete toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–
2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ eelnõu.
Palume Teie kooskõlastust viie kalendripäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_KMN.docx;
2. Seletuskiri, SK_KMN.docx;
3. Lisa, Lisa_Karjatervise_protokoll.docx.
Ülle Pau
625 6256
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 /
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1562 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6393c83a-7eba-4edd-a89c-1c80068bd7fb
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6393c83a-7eba-4edd-a89c-1c80068bd7fb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main