Rahandusministeerium
16.12.2022 nr 1-4/22/5481-2
Taotlus Vabariigi Valitsuse 28.05.2020 korralduse nr
187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ muutmiseks
Keskkonnaministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega nr 187 “Raha
eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ (edaspidi korraldus nr 187) Maa-
ametile ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) eraldatud raha
kasutamise tähtaja pikendamist ja vahendite osalist suunamist Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusele (RMIT) samal eesmärgil.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunktidele 7 ja 14
võib Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja
erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks ning ettevõtluse
arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Korraldusega nr 187 eraldati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna
tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi rahastamiseks Maa-ametile 326 363
eurot ja KEMIT-ile 312 660 eurot maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks 2020. ja
2021. aastal, mille kasutamist pikendati Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega kuni 2022.
aasta lõpuni. Vajalikud tegevused on tähtaegselt tehtud prognoositust väiksemate kuludega,
tekkinud jäägist on võimalik teha täiendavaid tegevusi maa korralise hindamise tulemuste
kasutusele võtmiseks. Selleks on vajalik pikendada Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist eraldatud raha kasutamist vähemalt 2024. aasta lõpuni, võimalusel tähtajatult.
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Arvestades eeltoodut, palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu Vabariigi
Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ muutmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
minister
Lisad: 1.Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;
2.Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri.
Ingrid Koemets, 626 2819
[email protected]
EELNÕU
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi
Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi
reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 asendada
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduses nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ tekstiosa „ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele
312 660 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralist hindamist ettevalmistavateks tegevusteks
aastatel 2020-2022“ tekstiosaga „ , Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele
129 000 eurot (ilma käibemaksuta) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele
94 480,68 eurot (ilma käibemaksuta) maa korralise hindamise läbiviimiseks ja tulemuste
kasutusele võtmiseks“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule
„Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korralduse nr 187
„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ muutmine
Keskkonnaministeeriumi taotlusel muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega
nr 187 “Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Maa-ametile ja
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (KEMIT) eraldatud raha kasutamise
tähtaega, pikendades seda kuni 2023. aastani.
Vabariigi Valituse 28. mai 2020 korraldusega nr 187 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse
omandireformi reservfondist“ (edaspidi korraldus nr 187) eraldati Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi
rahastamiseks Maa-ametile 326 363 eurot ja KEMITile 312 660 eurot maa korralist hindamist
ettevalmistavateks tegevusteks 2020. ja 2021. aastal. Tulenevalt maa korralise hindamise
projektis planeeritud tegevuste osalisest edasilükkumisest pikendati Vabariigi Valitsuse
korraldusega 23.12.2021 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud raha
kasutamist kuni 2022. aasta lõpuni.
Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja lõike 1 punkti 2 kohaselt
kasutatakse omandireformi reservfondi laekunud raha vara tagastamise, kompenseerimise ja
erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude
katteks ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi
Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3
alapunktidele 7 ja 14 võib Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist vahendeid eraldada
maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks
ning ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 (VVTP) on kohaliku elu ja
regionaalpoliitika valdkonnas seatud eesmärk suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust,
tõstes nende otsustusvabadust riiklike sihtotstarbeliste vahendite kasutamisel. VVTP punktide
5.8. ja 12.31 kohaselt tuleb selleks Vabariigi Valitsusele esitada ettepanekud maa korralise
hindamise ja sellest tulenevate maamaksuseaduse muudatuste läbiviimiseks. Sellest tulenevalt
esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsuse 06.03.2020 kabinetiistungile memorandumi
maa korralise hindamise läbiviimise ja sellest tingitud maamaksu ja maa kasutuslepingute
muudatuste kohta. Vabariigi Valitsus otsustas 16.04.2020 kabinetiistungil, et järgmine maade
korraline hindamine viiakse läbi aastal 2022 ja selle ettevalmistusega alustatakse 2020. aastal.
Korraldusega nr 187 eraldati rahastus korralise hindamise ettevalmistamises osaleva personali
palkamiseks, infosüsteemi loomiseks, vajalike detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste
digitaliseerimiseks, majandamiskulude katmiseks, eelkõige konsultatsiooni tellimiseks aastatel
2020 - 2022. Maa korraline hindamine on läbi viidud ja tulemused on avalikustatud 31.10.2022.
1
Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 187 Maa-ametile eraldatud 326 363 eurot on seisuga
31.12.2022 kasutatud kogumahus. KEMIT-ile eraldatud 312 660 eurost jääb kasutamata
224 480,68 eurot. Lisaks kõnealuse korraldusega nr 187 eraldatud vahenditele eraldati sama
projekti jaoks Maa-ametile 348 022 eurot ja KEMIT-ile 100 000 eurot Vabariigi Valituse
01.04.2021 korraldusega nr 138. Nende vahendite pikendamist käesolev eelnõu ei käsitle.
Detailne aruanne mõlema rahaeralduse kasutamise kohta esitatakse Rahandusministeeriumile
2023. aasta alguses.
KEMITI jääk on tekkinud eelkõige seetõttu, et arendusmeeskonna hea koostöö ja agiilsete
töömeetodite kasutamine võimaldas tõhusaid lahendusi prognoositust väiksemate kuludega.
Vajalikud funktsionaalsused on loodud, kuid arendustööde käigus ja avalikustamist ette
valmistades ilmnes vajadus täiendavateks funktsionaalsusteks maa korralise hindamise
infosüsteemis (MKHIS) prognoositavas mahus 129 000 eurot, mis võimaldavad kohalikel
omavalitsustel, Maksu- ja Tolliametil, maatoiminguid tegevatel ametnikel, maaomanikel ja
kasutuslepingu alusel maa kasutajatel saada ülevaade korralise hindamise tulemustest.
Arendustööd viiks läbi Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT). KEMITi
poolt tehtud ja planeeritavate tööde kirjeldus on esitatud seletuskirja lisas 1.
Samuti on vajalik ja võimalik välja arendada täna puuduvad funktsionaalsused, mis
võimaldaksid automatiseerida riigimaa kasutuslepingute haldamist. Selliseid kasutuslepinguid,
mille tasu on seotud maa maksustamishinnaga ja mis on vajalik muuta alates 1. jaanuarist 2024
on riigil ca 5500 (hoonestusõigused, kasutusvaldused, rentimine kaevandamiseks). Lisaks veel
ca 4500 kasutuslepingut, mis ei ole seotud maa maksustamishinnaga, kuid mille kohta tuleb
perioodiliselt väljastada kasutustasu arveid (isiklik kasutusõigus, reaalservituudid,
põllumajanduslik rent). Kui arendused jäävad tegemata, ei ole võimalik uusi hindamistulemusi
riigi kasutuslepingutes kasutasu arvestuses aluseks võtta ja riigil jääb saamata ca 2,2 miljonit
tulu aastas. Automatiseeritud lepingutasude haldamise rakenduse kasutusele võtmine
eeldab arendusi riigi kinnisvararegistris (RKVR) prognoositavas mahus 94 500 eurot.
Arendustööd viiks läbi Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT). RMITi poolt
planeeritavate tööde kirjeldus on esitatud seletuskirja lisas 2.
Korraldusega nr 187 eraldatud toetuse KEMITI jäägi pikendamine ja osaline ümbersuunamine
RMITI võimaldab maa korralise hindamise ettevalmistamiseks eraldatud vahenditest teha ka
arendustegevused, mis on vajalikud maa korralise hindamise tulemuste kasutusele võtmiseks.
Korralduse muutmisega täiendavat toetust ei eraldata.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi
riigivaraosakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (611 3694,
[email protected]), Maa-ameti
juhtkonna nõunik Veronika Ilsjan (56 833 535,
[email protected]), Maa-ameti
riigimaade haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (5698 0664,
[email protected]),
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse andmeanalüütik Riina Klais-Peets
(626 5010,
[email protected]), õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (56818794,
[email protected]) ja üldosakonna juhataja Aigi Sarjas (665 0606,
[email protected]).
2
Seletuskirja lisa 1
KEMIT arendused maa korralise hindamise infosüsteemis (MKHIS)
Tehtud tööd 2020-2022
Loodud baasfunktsionaalsus maa korralise hindamise automaatseks läbiviimiseks, tulemuste
kuvamiseks, ja administreerimiseks, sealhulgas:
- Alusandmete laadimise ja uuendamise töövood, et varustada hindamise infosüsteemi
ajakohaste andmetega.
- Arvutusalgoritmi väljatöötamine ja paigaldus masinloetava otspunktina (API).
- Andmete salvestamise, uuendamise ja versioneerimise loogika (rakenduse kiht).
- Hindamisleht süsteemis minu.kataster.ee, mis kuvab avalikkusele katastriüksuse
hindamistulemust, arvutuskäiku ja kasutatud andmeid ning selgitab
hindamismetoodikat ja termineid.
- Administreerimise liides hindamisosakonna spetsialistile, mis võimaldab käivitada
hindamistulemuse ümberarvutamise või algatada massuuenduse, näiteks alusandmete
muutumisel.
- Automaatteavituste saatmine maatükiga seotud isikutele maa väärtuse muutumisel.
- 2022. aasta korralise hindamise tulemuste lisamine katastri avaandmetesse.
- Koondtulemused kohalike omavalitsuste kaupa maa maksustamiseks vajalike
sihtotstarbe rühmade kaupa Rahandusministeeriumile ja Maksu- ja Tolliametile
maksumäärade ja maamaksu prognoosideks ja arvutusteks.
- 2001. aasta maa maksustamishindade arvutuskäigu loomine koos ümberarvutamise
funktsionaalsusega alusandmete muutumisel, mis on vajalik Maksu- ja Tolliametile
seaduses kokkulepitud 10%-lise kaitsemehhanismi rakendamiseks kogu selle kehtivuse
ajal.
Kavandatud tööd 2023
Tööde eeldatav maksumus on kokku 129 000 eurot. Arendustöödele lähenetakse agiilsete
tööpõhimõtetega järgmisest prioriteetsusest lähtuvalt.
Prioriteet 1 – täiendavad funktsionaalsused (eeldatav maksumus 54 000 eurot).
- Maa väärtuse kaardikihi lisamine süsteemi minu.kataster.ee, mis visualiseerib
hindamistulemused kaardil, suurendades oluliselt ülevaatlikkust.
- Perioodilised aruanded (Tableau baasil), mis võimaldavad kuvada hindamistulemusi
kogumitena asutusüksuste kaupa kas isiku omandis või kasutuses olevate maade kohta
automaatselt või kasutaja määratletud kriteeriumite järgi. See on vajalik kohalikele
omavalitsustele, riigivara valitsejatele, suurematele maaomanikele ja maakasutajatele
oma maade portfelli haldamiseks ning tehingute planeerimiseks.
- Kaardikihtide haldamise töövahend (veebiliides) 2022. aasta hindamisel kasutatud
asukohaklasside ja ehitusõiguse asumite ning 2001. aasta hinna- ja viljakustsoonide
otstarbekamaks haldamiseks.
- 2001. aasta maa maksustamishinna metoodika jätkusuutlik ja täielik migreerimine
korralise hindamise infosüsteemi. Praegu on see ainult osaliselt reprodutseeritav,
tulevikus on vaja seda alal hoida erinevatel õiguslikel kaalutlustel.
3
Prioriteet 2 – jooksvad vajadused (eeldatav maksumus 20 000 eurot).
Võimalikud jooksvad arendusvajadused, mis ilmnevad kohalikel omavalitsustel, Maksu- ja
Tolliametil, maatoiminguid tegevatel ametnikel, maaomanikel ja kasutuslepingu alusel maa
kasutajatel. Vajadused selginevad koos huvi kasvuga maa hindamise tulemuste järel.
‑ Kohalike omavalitsuste vajadused selginevad eeldatavalt 2023. aasta I kvartalis, mil
hakatakse ette valmistama maksumäärade kinnitamist ja tehakse maamaksu prognoose.
‑ Maksu- ja Tolliametil vajadused võivad täpsustuda 2023. aasta II kvartalis, mil
valmistatakse ette maamaksu prognooside avalikustamist.
‑ Maaomanike ja avalikkuse huvi hakkab kasvama 2023. aasta sügisest, mil valmib
Maksu- ja Tolliameti maamaksu rakendus. Selleks ajaks peab olema tagatud võimalikult
hea ülevaade hindamise tulemustest.
‑ Lepingu alusel maa kasutajate huvi võib kasvada varem, kui prognoositakse 2024. aasta
eelarvet ja soovitakse ülevaadet kasutustasude muutustest.
Prioriteet 3 – lisafunktsionaalsused, mis suurendavad tulemuste usaldusväärsust ja
kasutatavust maatoimingute tegemisel (eeldatav maksumus 55 000 eurot).
- Maa väärtuse kalkulaator (veebirakenduses ja API rakendusena), mis võimaldab
arvutada väärtuse ka hüpoteetilisele maatükile. See on vajalik eelkõige riigi ja kohalike
omavalitsuste maatoiminguid tegevatele spetsialistidele, et prognoosida maa
maksustamishinda näiteks sihtotstarbe muutmisel, maaüksuse ümberkruntimisel või
sundvalduse tasu jm kasutustasu määramisel, kui tehing tehakse vaid osaga
maaüksusest.
- Kinnisvara hinnaindeksi arendus tehingute andmebaasi andmete analüüsimisel, asukoha
ja kasutuse järgi, kas kvartaalselt või aastate kaupa (vajab senise hinnaindeksi
uuendamist ja kohandamist maa korralise hindamise metoodikas kasutatud
kriteeriumitega, nt haldusjaotusele asukohaklassi lisamine, kasutuse kirjeldamine
lähtuvalt korralisel hindamisel kasutatud hindamismudelitest). See võimaldab korralise
hindamise vahelistel aastatel ajakohastada hindamistulemusi, et kasutada neid näiteks
tehingute tegemisel ja jooksvalt analüüsida võimalusi vähendada senist 4-aastast
hindamisperioodi.
- Maatükkide võrdluse tööriist, mis aitab selgitada lõppkasutajale, millest tuleneb tema ja
talle huvipakkuva (nt naabri) maatüki väärtuse erinevus.
4
Seletuskirja lisa 2
RMIT arendused riigi kinnisvararegistris (RKVR-s)
Kavandatud tööd 2023-2024
Tööde eeldatav maksumus on 94 500 eurot. Arendustöödele lähenetakse järgmisest
prioriteetsusest lähtuvalt:
Prioriteet 1 – maksustamishinna muutumisega seotud funktsioonide täiendamine (eeldatav
maksumus 34 000 eurot).
- Maksustamishinna teenusega saadava hinnainfo RKVRi süsteemi integreerimine, mis
võimaldab kasutustasusid arvestada maksustamishinna alusel ja riigivara väärtust kajastada
riigivara aruannetes.
- Kasutuslepingute andmekooseisu täiendamine ja lepingutasu andmete süstematiseerimine,
mis on eelduseks maksustamishinnaga seotud kasutustasude automaatseks arvestamiseks.
- Maksustamishinnaga seotud tasude automaatse arvestamise funktsioonide loomine, mis aitab
vähendada andmete käsitsi sisestamise mahtu ja tagada süsteemis tasuandmete õigsuse.
- Funktsionaalsuse loomine, et maksustamishinna muutumisel oleks võimalik korraga arvestada
paljudele lepingutele uued maksustamishinnast sõltuvad kasutustasud. Praegu on võimalik
lepingu tasusuid muuta vaid käsitsi ühe lepingu kaupa. Kuna maksustamishinnast sõltuvaid
lepinguid on 2024. aastaks eeldatavalt üle 6000 ühiku, siis ei ole nende tasude ühekaupa
muutmine võimalik ja seotud suure eksimusriskiga.
Prioriteet 2 funktsionaalsuste täiendamine lepingutasude arvestamiseks ja haldamiseks
(eeldatav maksumus 24 000 eurot).
- Maksegraafikute loomine lepingutasude süsteemis fikseerimiseks ja haldamiseks. Praegu on
süsteemis fikseeritud vaid lepingu aasta- või kuutasu, puuduvad aga andmed, milliseks
kuupäevaks peab kasutaja millise summa tasuma. Maksegraafikute loomine on eelduseks, et
RKVRi ja riigi keskse raamatupidamisprogrammi SAP vahel saaks luua andmevahetuse ja
tasude arveid saaks edaspidi RKVRi andmete alusel väljastada otse SAPist.
- Kasutustasu arvete väljastamiseks vajaliku info migreerimine maa järelmaksu infosüsteemist
(MaaIS). Praegu toimub maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse
lepingute arevete väljastamine MaaISi kaudu, kus on selleks lahendused arvete automaatseks
väljastamiseks. Arvete iga-aastase haldamise käigus on MaaISis uuendatud ka selleks vajalikud
lepingupartnerite kontaktandmed, mis on vaja migreerida RKVRi.
Prioriteet 3 RKVRi ja SAP vahelise andmevahetuse loomine (eeldatav maksumus 22 000
eurot).
- SAPi andmevahetusteenuste integreerimine RKVRi süsteemiga. SAP süsteemil on olemas
andmevahetusteenused, mis on vajalikud riigimaa lepingutasude arvete koostamise,
väljastamise ja tasude laekumiste jälgimise automatiseerimiseks. SAPi teenuste kaudu
RKVRiga andmevahetuse loomise tulemusel on võimalik RKVRis olevate andmete alusel
väljastada maakasutajatele tasuarved otse SAPi süsteemist. Samuti on SAP teenuste
kasutuselevõtmine eelduseks kasutustasu arvete haldamise funktsionaalsuse loomiseks
RKVRis.
5
Prioriteet 4 kasutustasude maksmise haldamise funktsioonide ja aruandluse loomine (eeldatav
maksumus 14 500 eurot).
- Kasutuslepingute lepingupooltele automaatsete teavituste saatmise funktsiooni loomine.
Maareformi lepingute haldamisel on seni kasutatud arvete edastamise ja tasu maksmise
meeldetuletuste automaatset saatmist MaaISi kaudu. Arvestades lepingute mahtu ja
kasutustasude muutumist 2024. aastal maksustamishinna muutumisel, on nende lepingute
haldamise RKVRi üle viimisel vaja luua sarnane funktsionaalsus RKVRis.
- Kasutustasude haldamiseks täiendavate aruannete loomine. RKVRis kasutustasude aruannete
loomine on vajalik, et lepingute haldajad saaksid analüüsida tasude maksmist, teavituste
lepingupoolteni jõudmist ja tagada riigile kasutustasude laekumise.
6