dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Linnase tee 28 detailplaneeringu täiendavad seisukohad heakskiidu mitte andmiseks

Rahandusministeerium · 16. detsember 2022
Viit
15-3/8364-4
Registreeritud
16. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
R.K. PROJEKT
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf203 KB
  • 📎Gmail - Linnase tee L2 kinnistul asuvast tänavavalgustuse rajatisest.pdf107 KB
  • 📎Linnase tee 28 DP seisukoht.pdf209 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Viimsi vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Linnase tee 28 kinnistu detailplaneeringu heakskiidu saamiseks. R.K.Projekt OÜ Linnase tee L2 omanikuna on esitanud oma vastuväiteid Linnase tee 28a planeeringule. Muuhulgas pöörasime tähelepanu, et Linnase tee L2 kaudu DP põhijoonise ja seletuskirja kohaselt on plaan teostatakse juurdepääsu kavandatavatele elamule pos 5 ja paariselamule pos 6. DP seletuskirja p-s 5.6 (lk 10) on märgitud, et POS 1 – POS 4 on tagatud juurdepääs Kesk-Kaare teelt. Planeeringuga nähakse ette Linnase tee pikendus eraldi transpordimaa krundina (POS 7), mille kaudu on tagatud juurdepääs ka POS 5 ja POS 6. Kavandatava juurdepääsu osas teeservituudi seatud aga ei ole. Seega jääb arusaamatuks kuidas on juurdepääs tagatud. Samuti ei ole märgitud, et teed on eraomandis. Seega kavandatavatel elamutel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja eratee omanikuga kokkulepeid sõlmitud ei ole. Arvestades eeltoodut ei ole võimalik planeeringut kehtestada. Viimsi vald oma 09.05.2022.a kirjaga teavitas meid, et detailplaneeringu lahenduses nähakse ette servituudivajadus planeeringualaga külgnevale Linnase teele (Linnase tee L2 transpordimaa, 89001:010:2521). Selles osas on detailplaneeringu lahendust täiendatud (DP seletuskirja p-s 6.6). Samuti asus vald seisukohale, et kuna servituudi seadmine on eraõiguslik kokkulepe ning kohtupraktika kohaselt ei asenda planeering asjaõiguslikku kokkulepet, siis saab detailplaneering üksnes ette näha servituudivajaduse. Tulenevalt asjaolust, et planeerimismenetlus on avalik-õiguslik menetlus, mis ei reguleeri tsiviilõiguslikke suhteid, siis ei saa nõustuda Teie seisukohaga, et planeeringu kehtestamine on võimalik ainult peale eraõigusliku lepingu sõlmimist alale, mis ei asu planeeringualal. Kuna planeering sisaldab viidet servituudivajadusele ja Teil ei ole planeeringu ruumilisele lahendusele sisulisi vastuväiteid, siis ei saa eraõigusliku kokkuleppe puudumine peatada planeerimismenetlust, sest omanikevahelist kokkulepet ei saa planeeringulahendus asendada. Samas vald on hiljuti välja andnud ehitusluba kinnistule Kesk-Kaare tee 81 (ehitusluba 2212271/23555, 09.12.2022) vaatamata sellele, et viimasel on puudu servituudileping tee kasutamise osas. Seega ka Linnase tee 28 planeeringu puhul ei ole välistatud, et KOV väljastab kergekäeliselt ehituslube moodustatud kinnistutele. Selles asjaolus on teeomanikul ainuke võimalus kaitsta oma huve halduskohtus. R.K.Projekt peab vajalikuks juhtima Teie tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu ülesandeks on servituutide vajaduse määramine. R.K.Projekt märgib, et PlanS ja HMS mõttele ning eesmärgile ei saa vastavaks pidada planeeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav detailplaneering peab olema õiguspärane ja realiseeritav, vastasel juhul on detailplaneeringu kehtestamine õigustühine. Riigikohus on 15.05.2013.a otsuses nr 3-3-1-78-12 p 10 leidnud: /.../vastustaja on planeerimismenetluses õigesti pidanud tarvilikuks lahendada ka juurdepääsu küsimus. PlanS § 9 lg 2 p 13 seab detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas ka servituutide vajaduse määramise. Kolleegiumi arvates ei oleks vaidlusalune planeeringulahendus õiguspärane, kui juurdepääsu küsimus oleks jäetud planeeringu kehtestamise kaalumisel käsitlemata. /.../ KOV tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Olukorras kus juurdepääsu küsimusi Linnase tee L2 osas ei ole detailplaneeringus siduvalt paika pandud, puudub mehhanism, mis võimaldaks hiljem Linnase teel kasutust reguleerida. Samuti Viimsi vald oma 09.05.2022 a kirjaga teavitas meid, et väidetavalt R.K.Projekt OÜ-l i ole planeeringu ruumilisele lahendusele sisulisi vastuväiteid. Jääb arusaamatuks kust tuli KOV selline järeldus. R.K. Projekt OÜ-l on vastuväiteid, et planeeringu lahenduse kohaselt elamutele pos 5 ja 6 kavandatakse juurdepääs meie omandis oleva kinnistu kaudu. Samas on võimalik kavandada juurdepääsu ka teistpidi, näiteks Kesk-Kaare teelt või Pärnamäe teelt. Planeeringu materjalidest ei nähtu miks peaks just kavandama juurdepääsu läbi Linnase teelt. Samuti oleme oma 09.05.2022.a kirjaga palun KOV edastada meile teavet, kuidas oli R.K.Projekt OÜ-ga planeeringu menetlemisel tehtud koostööd ja kuidas oli R.K.Projekt kaasatud planeeringu menetlemisele puudutava isikuna ja miks ei ole analüüsitud juurdepääsu kavandamine Vehema või Kesk-Kaare tee kaudu. Detailplaneeringu seletuskirjast sellist infot ei olnud. KOV ei ole siiamaani meile selles osas vastanud, kuid on möödunud üle poole aastat. Ei saa olla planeeringu menetlemisel nii, et tuleb planeeringu avalik väljapanek ja seal on läbi võõra kinnistut määratud juurdepääs planeeringu alale ilma, et kinnistu omanikuga on koostööd tehtud või teda on kaasatud planeeringu menetlemisele. Samuti ei tehakse koostööd ja ei vastata planeeringu puudutavatele küsimustele. Samuti soovime juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et transpordimaa kinnistul olev tänavavalgustus on eraomandis. Tänavavalgustuse omanik on pöördunud nii Viimsi vallavalitsuse poole kui ka meie poole, kui transpordimaa omanikule. Nimelt, soovib ja palub valgustusrajatise omanik sõlmida valgustusrajatise osas kasutuslepingud tasu eest (vt manus). Viimsi vald aga keeldub aastaid kasutuslepingut sõlmimast. Meil aga kui transpordimaa omanikul ei ole selleks vahendeid. Juhul kui kasutuslepingut Viimsi vald valgustusrajatise osas ei sõlmi, siis jääb tänav pimedaks (vt manus). Samas detailplaneeringu p-s 5.14 märgitakse, et tänavavalgustust käesoleva detailplaneeringu raames ei lahendata. Juhul kui Linnase tee 28 DP huvitatud isik soovib muuhulgas kasutama Linnase teed siis ta peaks ka muuhulgas tänavavalgustuse rajama. Nimetatud tänavavalgustuse probleem puudutab ka Kesk-Kaare tee L9 kinnistut, kust planeeritud juurdepääs kinnistutele pos nr 1-4. Lisaks, Linnase ja Kesk-Kaare teede teekatendit on kasutatud üle 15. aastat mh raskeveokite liikluseks, mistõttu teekatendi seisund on aina halvenenud. Samuti mitte Linnase tee L2 kui ka Kesk-Kaare tee L9 ei ole tööprojekti ega kehtestatud normide kohaselt välja ehitatud ega ole autoliiklusele vastupidav. Isegi kui määraks tavalist juurdepääsuvajadust servituudina arvestades üle Linnase või Kesk-Kaare teed tähtajatu juurdepääsu, ei oleks võimalik kasutada Linnase ja Kesk-Kaare teed arendusalas ehitamiseks vajalike masinatega (k.a. 30-tonnise massiga veokitega nagu ekskavaator, betoonisegistid jms). Rääkimata sellest, et Linnase tee 28 DP näeb ette ka Linnase tee pikenduse ehitamist, mis toob omakorda hulk Linnase tee L2 läbivaid veokeid ja töömasinaid, mille tõttu teekatend aina halveneb. Arvestades eeltoodut, tee omanikud kaaluvad juhindudes majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. aasta määruse nr 92 §-st 3 teed sulgeda, sest tee ei ole korras ja eelpoolnimetatud asjaolud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.07.2017 otsuse nr 3-2-1-31-17 p 12 jõudis kolleegium järeldusele, et Ekslik on kohtute seisukoht, et tee lõpuni ehitamine on teeomaniku ülesanne. Kolleegium märgib, et analoogiliselt olukorraga, kus teenivale kinnisasjale seatakse reaalservituut valitseva kinnisasja kasuks ja kus tulenevalt AÕS § 172 lg-st 2 ei või reaalservituut teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks (v.a abistavad teod), ei või ka AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise korral koormatava kinnisasja omanikku sellisteks tegudeks kohustada. Kuna kohtud jätsid hindamata, kas Hargi tänava kui koormatava kinnisasja seisund võimaldab juurdepääsu avaldajate taotletud viisil (kuni 30-tonniste sõidukitega), ja lähtusid ekslikust eeldusest, et tee valmisehitamine on puudutatud isiku kui Hargi tänava omaniku kohustus, tuleb tühistada nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu määrus osas, millega maakohus avaldajate avalduse lahendas. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Sama otsuse p-s 13 märgib kolleegium, et Juhul kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja puudutatud isik I avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama avaldajatel endal seda teha. Otsuse p-s 19.2 kolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega. Otuse p-s 19.4 kolleegium märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 järgi on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leiab, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse. Sundvalduse seadmise otsustab Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 1 järgi isik, kelle pädevuses on ehitusseadustiku kohaselt välja anda ehitusluba või otsustada eratee avalikuks kasutamiseks määramine. Kinnisasja omaniku subjektiivset õigust nõuda avaliku võimu kandjalt, et viimane määraks avalikuks kasutamiseks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ning algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse, on Riigikohtu tsiviilkolleegium pidanud võimalikuks kohtuasjas 3-2-1-31-17 tehtud kohtuotsuses. Seega Linnase tee 28 omanikul on võimalus halduskohtumenetluse seadustiku alusel esitada halduskohtule kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist Linnase tee ja Kesk-Kaare teede sundvalduse seadmiseks või sundvõõrandamise menetluse algatamiseks. Peale nimetatud menetluste läbiviimist võib minna planeeringu menetlemisega edasi, selle kehtestamise suunas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kollegium oma 8. veebruari 2022 otsuses 5-21-18 p-s 25 rõhutas, et Oma territooriumi ruumilisel planeerimisel peab omavalitsusüksus muu hulgas hindama planeeringust hõlmatud kinnisasjadele sundvalduse seadmise vajadust. Omavalitsuse kehtestatava üldplaneeringuga määratakse planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt kindlaks tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad omavalitsusüksuse territooriumil ja neist tekkivad kitsendused. Detailplaneeringuga määratakse PlanS § 126 lõike 1 punkti 4 kohaselt kindlaks selliste hoonete ja rajatiste, mille rajamiseks on kohustuslik detailplaneering, toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. PlanS § 126 lõike 1 punkti 17 kohaselt lahendatakse detailplaneeringuga ka servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Nii üldplaneeringu kui detailplaneeringu kehtestamisel näeb PlanS ette omavalitsusüksuse kohustuse hinnata ja kajastada planeeringus muu hulgas avalikes huvides sundvalduse seadmise vajadust (PlanS § 75 lõike 1 punkt 29; § 126 lõike 1 punkt 20) ning teavitada sellisest vajadusest puudutatud kinnisasjade omanikke Kuna teed ei ole autoliiklusele vastupidavad (rääkimata ehitustehnika liiklemisest), ei ole võimalik tagada tänavatel liiklemise ohutust ja KOV ei ole algatanud nimetatud teede puhul sundvalduse seadmist ega sundvõõrandamist, uute hoonestuse kavandamine ei vasta elementaarsetele normidele, palume oma heakskiidu sellele planeeringu mitte anda. Lugupidamisega, R.K.Projekt OÜ Linnase tee L2 omanik tel 506 6664 Teadmiseks: Fuxia Holdings OÜ Kesk-Kaare tee L9 omanik [email protected] Saatja: R.K. PROJEKT <[email protected]> Saadetud: 16.12.2022 14:38 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Loona Kangur <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Linnase tee 28 detailplaneeringu täiendavad seisukohad heakskiidu mitte andmiseks Rahandusministeerium Viimsi vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Linnase tee 28 kinnistu detailplaneeringu heakskiidu saamiseks. R.K.Projekt OÜ Linnase tee L2 omanikuna on esitanud oma vastuväiteid Linnase tee 28a planeeringule. Muuhulgas pöörasime tähelepanu, et Linnase tee L2 kaudu DP põhijoonise ja seletuskirja kohaselt on plaan teostatakse juurdepääsu kavandatavatele elamule pos 5 ja paariselamule pos 6. DP seletuskirja p-s 5.6 (lk 10) on märgitud, et POS 1 POS 4 on tagatud juurdepääs Kesk-Kaare teelt. Planeeringuga nähakse ette Linnase tee pikendus eraldi transpordimaa krundina (POS 7), mille kaudu on tagatud juurdepääs ka POS 5 ja POS 6. Kavandatava juurdepääsu osas teeservituudi seatud aga ei ole. Seega jääb arusaamatuks kuidas on juurdepääs tagatud. Samuti ei ole märgitud, et teed on eraomandis. Seega kavandatavatel elamutel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja eratee omanikuga kokkulepeid sõlmitud ei ole. Arvestades eeltoodut ei ole võimalik planeeringut kehtestada. Viimsi vald oma 09.05.2022.a kirjaga teavitas meid, et detailplaneeringu lahenduses nähakse ette servituudivajadus planeeringualaga külgnevale Linnase teele (Linnase tee L2 transpordimaa, 89001:010:2521). Selles osas on detailplaneeringu lahendust täiendatud (DP seletuskirja p-s 6.6). Samuti asus vald seisukohale, et kuna servituudi seadmine on eraõiguslik kokkulepe ning kohtupraktika kohaselt ei asenda planeering asjaõiguslikku kokkulepet, siis saab detailplaneering üksnes ette näha servituudivajaduse. Tulenevalt asjaolust, et planeerimismenetlus on avalik-õiguslik menetlus, mis ei reguleeri tsiviilõiguslikke suhteid, siis ei saa nõustuda Teie seisukohaga, et planeeringu kehtestamine on võimalik ainult peale eraõigusliku lepingu sõlmimist alale, mis ei asu planeeringualal. Kuna planeering sisaldab viidet servituudivajadusele ja Teil ei ole planeeringu ruumilisele lahendusele sisulisi vastuväiteid, siis ei saa eraõigusliku kokkuleppe puudumine peatada planeerimismenetlust, sest omanikevahelist kokkulepet ei saa planeeringulahendus asendada. Samas vald on hiljuti välja andnud ehitusluba kinnistule Kesk-Kaare tee 81 (ehitusluba 2212271/23555, 09.12.2022) vaatamata sellele, et viimasel on puudu servituudileping tee kasutamise osas. Seega ka Linnase tee 28 planeeringu puhul ei ole välistatud, et KOV väljastab kergekäeliselt ehituslube moodustatud kinnistutele. Selles asjaolus on teeomanikul ainuke võimalus kaitsta oma huve halduskohtus. R.K.Projekt peab vajalikuks juhtima Teie tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu ülesandeks on servituutide vajaduse määramine. R.K.Projekt märgib, et PlanS ja HMS mõttele ning eesmärgile ei saa vastavaks pidada planeeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav detailplaneering peab olema õiguspärane ja realiseeritav, vastasel juhul on detailplaneeringu kehtestamine õigustühine. Riigikohus on 15.05.2013.a otsuses nr 3-3-1-78- 12 p 10 leidnud: /.../vastustaja on planeerimismenetluses õigesti pidanud tarvilikuks lahendada ka juurdepääsu küsimus. PlanS § 9 lg 2 p 13 seab detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas ka servituutide vajaduse määramise. Kolleegiumi arvates ei oleks vaidlusalune planeeringulahendus õiguspärane, kui juurdepääsu küsimus oleks jäetud planeeringu kehtestamise kaalumisel käsitlemata. /.../ KOV tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Olukorras kus juurdepääsu küsimusi Linnase tee L2 osas ei ole detailplaneeringus siduvalt paika pandud, puudub mehhanism, mis võimaldaks hiljem Linnase teel kasutust reguleerida. Samuti Viimsi vald oma 09.05.2022 a kirjaga teavitas meid, et väidetavalt R.K.Projekt OÜ-l i ole planeeringu ruumilisele lahendusele sisulisi vastuväiteid. Jääb arusaamatuks kust tuli KOV selline järeldus. R.K. Projekt OÜ-l on vastuväiteid, et planeeringu lahenduse kohaselt elamutele pos 5 ja 6 kavandatakse juurdepääs meie omandis oleva kinnistu kaudu. Samas on võimalik kavandada juurdepääsu ka teistpidi, näiteks Kesk-Kaare teelt või Pärnamäe teelt. Planeeringu materjalidest ei nähtu miks peaks just kavandama juurdepääsu läbi Linnase teelt. Samuti oleme oma 09.05.2022.a kirjaga palun KOV edastada meile teavet, kuidas oli R.K.Projekt OÜ-ga planeeringu menetlemisel tehtud koostööd ja kuidas oli R.K.Projekt kaasatud planeeringu menetlemisele puudutava isikuna ja miks ei ole analüüsitud juurdepääsu kavandamine Vehema või Kesk-Kaare tee kaudu. Detailplaneeringu seletuskirjast sellist infot ei olnud. KOV ei ole siiamaani meile selles osas vastanud, kuid on möödunud üle poole aastat. Ei saa olla planeeringu menetlemisel nii, et tuleb planeeringu avalik väljapanek ja seal on läbi võõra kinnistut määratud juurdepääs planeeringu alale ilma, et kinnistu omanikuga on koostööd tehtud või teda on kaasatud planeeringu menetlemisele. Samuti ei tehakse koostööd ja ei vastata planeeringu puudutavatele küsimustele. Samuti soovime juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et transpordimaa kinnistul olev tänavavalgustus on eraomandis. Tänavavalgustuse omanik on pöördunud nii Viimsi vallavalitsuse poole kui ka meie poole, kui transpordimaa omanikule. Nimelt, soovib ja palub valgustusrajatise omanik sõlmida valgustusrajatise osas kasutuslepingud tasu eest (vt manus). Viimsi vald aga keeldub aastaid kasutuslepingut sõlmimast. Meil aga kui transpordimaa omanikul ei ole selleks vahendeid. Juhul kui kasutuslepingut Viimsi vald valgustusrajatise osas ei sõlmi, siis jääb tänav pimedaks (vt manus). Samas detailplaneeringu p-s 5.14 märgitakse, et tänavavalgustust käesoleva detailplaneeringu raames ei lahendata. Juhul kui Linnase tee 28 DP huvitatud isik soovib muuhulgas kasutama Linnase teed siis ta peaks ka muuhulgas tänavavalgustuse rajama. Nimetatud tänavavalgustuse probleem puudutab ka Kesk-Kaare tee L9 kinnistut, kust planeeritud juurdepääs kinnistutele pos nr 1-4. Lisaks, Linnase ja Kesk-Kaare teede teekatendit on kasutatud üle 15. aastat mh raskeveokite liikluseks, mistõttu teekatendi seisund on aina halvenenud. Samuti mitte Linnase tee L2 kui ka Kesk-Kaare tee L9 ei ole tööprojekti ega kehtestatud normide kohaselt välja ehitatud ega ole autoliiklusele vastupidav. Isegi kui määraks tavalist juurdepääsuvajadust servituudina arvestades üle Linnase või Kesk-Kaare teed tähtajatu juurdepääsu, ei oleks võimalik kasutada Linnase ja Kesk- Kaare teed arendusalas ehitamiseks vajalike masinatega (k.a. 30-tonnise massiga veokitega nagu ekskavaator, betoonisegistid jms). Rääkimata sellest, et Linnase tee 28 DP näeb ette ka Linnase tee pikenduse ehitamist, mis toob omakorda hulk Linnase tee L2 läbivaid veokeid ja töömasinaid, mille tõttu teekatend aina halveneb. Arvestades eeltoodut, tee omanikud kaaluvad juhindudes majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. aasta määruse nr 92 §-st 3 teed sulgeda, sest tee ei ole korras ja eelpoolnimetatud asjaolud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.07.2017 otsuse nr 3-2-1-31-17 p 12 jõudis kolleegium järeldusele, et Ekslik on kohtute seisukoht, et tee lõpuni ehitamine on teeomaniku ülesanne. Kolleegium märgib, et analoogiliselt olukorraga, kus teenivale kinnisasjale seatakse reaalservituut valitseva kinnisasja kasuks ja kus tulenevalt AÕS § 172 lg-st 2 ei või reaalservituut teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks (v.a abistavad teod), ei või ka AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise korral koormatava kinnisasja omanikku sellisteks tegudeks kohustada. Kuna kohtud jätsid hindamata, kas Hargi tänava kui koormatava kinnisasja seisund võimaldab juurdepääsu avaldajate taotletud viisil (kuni 30-tonniste sõidukitega), ja lähtusid ekslikust eeldusest, et tee valmisehitamine on puudutatud isiku kui Hargi tänava omaniku kohustus, tuleb tühistada nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu määrus osas, millega maakohus avaldajate avalduse lahendas. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Sama otsuse p-s 13 märgib kolleegium, et Juhul kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja puudutatud isik I avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama avaldajatel endal seda teha. Otsuse p-s 19.2 kolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega. Otuse p-s 19.4 kolleegium märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 järgi on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leiab, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse. Sundvalduse seadmise otsustab Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 1 järgi isik, kelle pädevuses on ehitusseadustiku kohaselt välja anda ehitusluba või otsustada eratee avalikuks kasutamiseks määramine. Kinnisasja omaniku subjektiivset õigust nõuda avaliku võimu kandjalt, et viimane määraks avalikuks kasutamiseks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ning algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse, on Riigikohtu tsiviilkolleegium pidanud võimalikuks kohtuasjas 3‑2‑1‑31‑17 tehtud kohtuotsuses. Seega Linnase tee 28 omanikul on võimalus halduskohtumenetluse seadustiku alusel esitada halduskohtule kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist Linnase tee ja Kesk-Kaare teede sundvalduse seadmiseks või sundvõõrandamise menetluse algatamiseks. Peale nimetatud menetluste läbiviimist võib minna planeeringu menetlemisega edasi, selle kehtestamise suunas. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kollegium oma 8. veebruari 2022 otsuses 5-21-18 p-s 25 rõhutas, et Oma territooriumi ruumilisel planeerimisel peab omavalitsusüksus muu hulgas hindama planeeringust hõlmatud kinnisasjadele sundvalduse seadmise vajadust. Omavalitsuse kehtestatava üldplaneeringuga määratakse planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt kindlaks tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad omavalitsusüksuse territooriumil ja neist tekkivad kitsendused. Detailplaneeringuga määratakse PlanS § 126 lõike 1 punkti 4 kohaselt kindlaks selliste hoonete ja rajatiste, mille rajamiseks on kohustuslik detailplaneering, toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. PlanS § 126 lõike 1 punkti 17 kohaselt lahendatakse detailplaneeringuga ka servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Nii üldplaneeringu kui detailplaneeringu kehtestamisel näeb PlanS ette omavalitsusüksuse kohustuse hinnata ja kajastada planeeringus muu hulgas avalikes huvides sundvalduse seadmise vajadust (PlanS § 75 lõike 1 punkt 29; § 126 lõike 1 punkt 20) ning teavitada sellisest vajadusest puudutatud kinnisasjade omanikke Kuna teed ei ole autoliiklusele vastupidavad (rääkimata ehitustehnika liiklemisest), ei ole võimalik tagada tänavatel liiklemise ohutust ja KOV ei ole algatanud nimetatud teede puhul sundvalduse seadmist ega sundvõõrandamist, uute hoonestuse kavandamine ei vasta elementaarsetele normidele, palume oma heakskiidu sellele planeeringu mitte anda. Lugupidamisega, R.K.Projekt OÜ Linnase tee L2 omanik tel 506 6664 Teadmiseks: Fuxia Holdings OÜ Kesk-Kaare tee L9 omanik R.K. PROJEKT <[email protected]> Linnase tee L2 kinnistul asuvast tänavavalgustuse rajatisest ICEBERG PROPERTY <[email protected]> 9 декабря 2022 г., 11:21 Кому: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Копия: Siiri Visnapuu <[email protected]> Viimsi Vallavalitsus [email protected] R.K.Projekt OÜ [email protected] (Linnase tee L2 transpordimaa omanik) Linnase tee L2 kinnistul asuvast tänavavalgustuse rajatisest. Kinnistul Linnase tee L2 asuv tänavavalgustus kuulub Iceberg Property OÜ-le (sh kokku 11 valgustusposti). Oleme mitu korda teinud Viimsi vallale ettepaneku sõlmida üürilepingu tänavavalgustuse kasutamise osas. Üürilepingu alusel oleks Viimsi vallal õigus kasutada valgustusrajatist tänava valgustamiseks ja kohustus tänavavalgustust hooldada. Oleme mitu korda teavitanud, et meie ei luba oma tänavavalgustuse rajatist Viimsi vallavalitsusel tasuta kasutada ja peame vajalikuks valgustusrajatise üürilepingut Viimsi vallaga sõlmida esimesel võimalusel. Kuid Viimsi vald ei ole siiamaani üürilepingut sõlminud ega ka proovinud leida lahenduse. Viimsi vallal on olemas tänavavalgustuse üürilepingu projekt, mida on valda saadetud veel 2021.a septembris. Paraku Viimsi vald keeldub aastaid lepingu sõlmimast. Samuti vald ei vasta ka meie pöördumistele. Viimsi vald oma viimase 20.01.2022.a kirjaga järjekordselt on lubanud vastata pöördumistele ja siiski ei vastanud ka sellele. Samuti Viimsi vald on jätnud tasumata valgustusrajatiste kasutamise eest tasu 2018-2021 aastate eest. Viimsi vallale on esitatud arved nr 6, nr 7, nr 8 ja nr 9 kogusummas 19 680 € (sh Kesk-Kaare tee L9 , Suur- Kaare tee V, Kesk-Kaare tee L7 asuva valgustusrajatise eest), mis on siiamaani tasumata. Samuti on tasumata ka 2022.a eest summa 5 330 eurot (koos Kesk-Kaare tee L9 , Suur-Kaare tee V, Kesk-Kaare tee L7 valgustusrajatisega). Võõrast asja kasutades saadakse alati kasutuseeliseid, muuhulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Peame seda oma õiguste rikkumiseks. Selgitasime, et selline tegevus on karistatav karistusseadustiku järgi (KarS § 215). Seoses sellega teeme Viimsi Vallavalitsusele või transpordimaa omanikule R.K.Projekt OÜ-le ettepaneku sõlmida kinnistul Linnase tee L2 üürilepingut tänavavalgustuse kasutamise osas tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2022 - 31.12.2022 aa kasutustasuga 1 430 eurot. Samuti sõlmida tänavavalgustuse rajatise üürelepingut perioodil 01.01.2023 - 31.12.2023 aa kasutustasuga 1 791 eurot. Samuti soovime alustada läbirääkimistega valgustusrajatise üüritasu saamiseks 2018-2021 aa eest, mis oleks nimetatud tänava osas summas 5 280 eurot. Kuna nimetatud tänav on eraomandis, kuid on ka avalikult kasutatav, siis tänava ja seal liiklemise ohutuse eest vastutavad nii tänava omanik kui ka Viimsi vallavalitsus. Lepingut soovime sõlmida kas Viimsi vallavalitsusega või transpordimaa kinnistu omanikuga hiljemalt 23.12.2022a. Juhul kui leping jääb sõlmimata, Iceberg Property OÜ on sunnitud lülitada välja kinnistul Linnase tee L2 asuval valgustusrajatiselt valgustust 23.12.2022a. Juhul kui Viimsi vallavalitsus (tema poolt volitatud isik) või transpordimaa omanik paneb valgustusrajatist ilma Iceberg Property OÜ loata töösse, siis esitatakse avaldus politseisse. Lugupidamisega, Iceberg Property OÜ Lisa: Linnase tee L2 üürilepingu projekt Linnase tee L2 TV lepingu projekt.pdf 126K
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel