SELETUSKIRI.
1. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE ALUSED.
Kiili valla üldplaneering (2013).
Kiili valla ehitusmäärus (22.06.2004).
Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027.
Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (01.03.2016).
2. DETAILPLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE
SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS.
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK.
Planeeritav ala paikneb Kiili alevi lõuna küljel põllu- ja heinamaade keskel võimalikul arengualal. Kurna-
Nabala tee äärsed vanad talukohad on 400 m kaugusel edelas; kaks sarnast keset lagedat paiknevat
talukohta on 300 m kaugusel loodes; varem planeeritud uued üksikelamu krundid on 200 m kaugusel
kagus; 110 m kaugusel kirdes algab mets. 11115 Kurna-Nabala tee on linnulennul 360 m kaugusel, piki
juurdepääsuteed 570 m kaugusel.
Viraku kinnistu “hõljub” muust ehitatud naabruskonnast eemal lagedal. Ühendus külaga on läbi Papli
kinnistu kruusakattega tupikteed pidi. Paiknedes Kiili alevi külje all on üldplaneeringus määratletud kui
võimalik arenguala. Siiani jäänud arendamata ehk taristu puudumise tõttu, mille rajamine on üksikutele
maaomanikele üle jõu käiv ülesanne.
Kiili alevi lõuna servas olev kool asub piki teid 2,1 km kaugusel. Bussipeatused Kurna-Tuhala teel on 0,85
km kaugusel. Maantee ääres on Rätsepa teest alates Kiili alevisse viiv kergliiklustee.
Detailplaneeringu eesmärk kinnistu jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks
maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks; elamumaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine kuni
2-korruseliste üksikelamute ja 1-korruseliste abihoonete rajamiseks; kruntidele juurdepääsu ja
tehnovõrkudega varustatuse lahendamine.
Kiili valla üldplaneering.
Kehtivas Kiili valla üldplaneeringus on antud maa-ala võimalik arenguala - väikeelamumaa / kaubandus-,
teenindus- ja büroohoonete maa / üldkasutatava hoone maa.
üldplaneering detailplaneeringu eskiislahendus
Elamumaa krundi suurus soovituslik 2000 m² 6674, 6105, 3066 m²
Ehitisealunepind 300 m² 400 m²* ja 300 m²
Elamu kõrgus 2 korrust, 9 m 2 korrust, 9 m
Abihoonete kõrgus 1 korrus; 4,5 m 1 korrus; 4,5 m
Hoonete arv (elamu+abihooned) 1+1 1+2*; 1+1
Piirdeaed kõrgus kuni 1,4 m 1,4
* Krundid nr 1 ja 2 (6674 ja 6105 m²) on kolm korda suuremad kui Kiili valla üldplaneeringus märgitud
soovituslik suurus 2000 m². Nende kruntide ehitusõigus võiks olla suurem.
Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Lähtse küla, Kiili vald, Harjumaa. Töö nr 1120
Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 16.06.2022. I.M.Veelma 1
3. OLEMASOLEV OLUKORD.
Asukoht.
Viraku maaüksus paikneb Kiili lõuna küljel Kurna-Nabala maanteest põhja pool. Kaugus maanteest on
linnulennul 360 m.
Kinnistu paikneb keset põllu- ja heinamaid.
Maakasutus.
Viraku kinnistu suurus on 38199 m², sihtotstarve maatulundusmaa. Omanik: Liana Jussupova.
Hoonestus.
Kinnistul on üks elamu, mitu abihoonet, üks vare, kasvuhoone, maakelder.
Naaberkinnistud.
Lääne, lõuna ja ida küljel on Kurna-Nabala tee äärsete vanade talude põllumaad, põhja pool Voore tänava
äärse talu põllumaa.
Teed ja juurdepääsud.
Juurdepääs maa-alale on Kurna-Tuhala teelt läbi Papli kinnistu kulgevalt kruusateelt.
Tehnovõrgud.
Kinnistul on olemas puurkaev, kanalisatsiooni kogumismahutid ja elektri õhukaabel. Õueala keskel on tiik.
Haljastus.
Õueala paikneb kinnistu keskosa lääneservas. Õueala kirde-kagu-edela külgedel kasvab kõrge kuusehekk.
Õuealal kasvab üksikuid leht- ja okaspuid. Õueala ümbritseb lage rohumaa.
4. DETAILPLANEERINGU ETTEPANEK.
Üldlahendus.
Maa-alale on kavandatud kolm elamumaa sihtotstarbega krunti ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega
krunt. Kolm elamukrunti on maa-ala läänepoolses osas, L-kujuline maatulundusmaa krunt (põld) jääb
elamukruntide kirde ja kagu külgedele. Kolm elamukrunti moodustavad väikese eraldiseisva kobara
põllumaade keskel. Üldolemuselt on sarnane suuremale talu hoonestusele/-õuele.
Kruntide ehitusõigus.
Hoonestusala kaugus krundi piiridest: 5, 8, 25 m
Suurim ehitisealunepind: 400 m² (kruntidel nr 1 ja 2), 300 m² (krundil nr 3)
Hoonete arv krundil: 1 elamu + 2 abihoonet (kruntidel nr 1 ja 2),
1 elamu + 1 abihoone (krundil nr 3)
Korruselisus: 2 (elamu); 1 (abihooned)
Kõrgus maapinnast: 9 m (elamu); 4,5 m (abihooned)
Ehitiste arhitektuurinõuded.
Elamute katuse kalle- 15-45°. abihoonetel võib olla väiksem.
Materjalid seintel- saetud/hööveldatud puit, tellis, krohv, komposiitplaat; värvitoonid- vaba.
Materjalid katusel – vaba; värvitoonid - mitte kasutada kirkaid värvitoone.
Piirded.
Saetud/hööveldatud puit teraspostidel, vähesel määral kivi või betoon või hekiga kombineeritud
terasvõrkaed teraspostidel. Kõrgus maapinnast kuni 1,4 m.
Teed ja parkimine.
Kruntidele säilib olemasolev juurdepääs läbi Papli kinnistu. Maa-alal on juurdepääsu tee servituudina
elamukruntidel. Parkimine lahendatakse oma kruntidel, igale elamukrundile on kavandatud 3
parkimiskohta.
Haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Õuealale moodustatavatel kruntidel nr 1 ja 2 kasvab kõrghaljastus. Kirde-kagu-edela külgedel on ruumi
piirav kõrge kuusehekk. Õuealal kasvavad üksikud leht- ja okaspuud. Muu maa-ala on lage rohumaa.
Krundil nr 3 vajab ruumi määratlev haljastus rajada; istutada puid ja põõsaid jms, vähemalt väliskontuuri
rajada tuult takistav hekk või põõsastus. Kruntide haljastus lahendada elamu projektidega.
Prügikonteinerid paigutada kruntidele pääsude lähedusse. Prügi ära veoks sõlmida leping vastava
ettevõttega.
Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Lähtse küla, Kiili vald, Harjumaa. Töö nr 1120
Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 16.06.2022. I.M.Veelma 2
Vertikaalplaneerimine.
Maapind on tasane, üldlangusega edela suunas. Maa-ala kõrgusmärgid on vahemikus 44.89-47.46.
Maapinna üldpinda ei ole kavas muuta. Ehitustegevuse käigus võib hoonete ümbruses maapind tõusta
mõnikümmend cm.
Tulekaitse abinõud.
Hooned on I kasutusviisiga (üksikelamu ja abihooned). Hoonete tulepüsivusaste TP3. Hoonestusalade
vähim kaugus kinnistu piirist 5 m, hoonestusalade vahe 10 m.
Tulekustutusvesi 10 l/s saadakse krundil nr 1 paiknevast tiigist.
Tehnovõrkude lahendus:
Veevarustus.
Elamu kruntide veevarustus lahendatakse krundile nr 2 jääva puurkaevu baasil.
Maa-ala veevajadus on 1,5 m³/ööpäevas.
Reoveekanalisatsioon.
Elamukruntide kanalisatsioon lahendatakse kogumismahutite baasil, kruntidel nr 1 ja 2 on need olemas.
Kanaliseeritava reovee hulk 1,5 m³/ööpäevas.
Sademevee- ja pinnasevee ärajuhtimine.
Sademeveed immutatakse maa-ala haljaspindadel.
Põllumajandusdrenaaž.
Maa-alal, väljaspool õueala, on põllumajandusdrenaaž. Kollektortorustikele on märgitud kaitsevööndid.
Kui olemasolevaid torustikke ei ole võimalik säilitada, tuleb rajada uued torustikud, et säiliks süsteemi
toimimine, kõrgematelt naaberaladelt tulev vesi saaks edasi voolata. Lahendus täpsustub detailplaneeringu
käigus.
Elektrivarustus.
Elektrivarustus lahendatakse olemasoleva õhukaabli baasil, täpsustub detailplaneeringu etapis.
Telekommunikatsioonivarustus.
Telekommunikatsioonivarustus lahendatakse traadita võrguühenduse abil.
Soojavarustus.
Soojavarustus lahendatakse maa- või õhksoojuspumpadega.
Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded.
Elamud peavad vastama Energiatõhususe miinimumnõuetele.
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED.
Detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatu on võimalik realiseerida olemasoleva taristu baasil.
Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Lähtse küla, Kiili vald, Harjumaa. Töö nr 1120
Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 16.06.2022. I.M.Veelma 3
Lisa 5
Kiili Vallavalitsuse 13.12.2022 korraldusele nr 593
VAELA KÜLAS VIRAKU KINNISTU
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldandmed
Detailplaneeringu nimetus:
Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneering (DP0357).
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas.
Planeeringuala suurus on 3,82 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
number %
1 Viraku 3,82 ha 30401:003:0002 maatulundus 100%
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 250 projekteerimistingimuste väljastamine
2. Detailplaneeringu eesmärk
Eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Viraku (30401:003:0002) kinnistu
jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1, 2 ja 3
kinnistutele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni
300 m2. Uute elamumaa kinnistute min suurus on 2000 m2. Igasugune ehitustegevus
detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituudid uute
moodustatavate kruntide kasuks (va pos. nr 4). Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja
seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Planeeringu ajakava
Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
1/5
Ajaskaala
Toiming
I aasta II aasta III aasta
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x
Detailplaneeringu kooskõlastamine x x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
4. Lähteseisukohtade koostamise alused
4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);
4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
4.7 muud standardid, määrused ja seadused;
4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid;
4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid;
4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid;
4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid;
4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;
4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;
4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.
Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool
planeeritava ala piire;
4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.
5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;
5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata:
5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute
tegemine;
5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise
sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);
5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded;
5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi;
5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile;
5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted;
5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud;
5.2.8 määrata kujad;
5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;
2/5
5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine;
5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu
kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks
tagatud vee liikumine läbi teetammi;
5.2.12 määrata servituutide vajadus;
5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kinnisomandi kitsenduste ulatus;
5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
6. Insenervõrgud ja teed
6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus
määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted:
6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus;
6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;
6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Kurna-Tuhala teelt läbi Papli
kinnistu;
6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse
kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.
7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise,
sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning
vajadusel seiremeetmed.
8. Arvamuste küsimine
8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1):
8.1.1 Põhja päästekeskusega,
8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):
8.2.1 planeeringust huvitatud isikult;
8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega;
8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt
Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.
9. Detailplaneeringu koosseis
9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuded):
9.1.1 tekstiosa:
tiitelleht;
sisukord;
täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);
3/5
seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).
9.1.2 joonised:
situatsiooniskeem;
tugiplaan;
planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;
põhijoonis;
tehnovõrkude joonis;
vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;
9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).
10. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise
nõuetele § 20 ja §21.
10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:
Seletuskiri
Joonised
Tehnilised tingimused
Kooskõlastused
10.2 Lisade kaust sisaldab:
Menetlusdokumendid
Koostatud uuringud
10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja
huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf
failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja
selle tuletis *.pdf failina.
Failide nimekuju näide: 1_Viraku_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf
10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena.
10.3.2 Digitaalsed kaustad:
1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf.
2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf.
3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
4. Kooskõlastused
5. Menetlusdokumendid
11. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste
küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes)
eksemplaris dwg ja pdf formaadis.
12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine
12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus;
12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja;
12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)
ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.
13. Lähteseisukohtade kehtivus
13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat.
4/5
13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat
detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja
ajakohastada.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
5/5
Lisa 1
Kiili Vallavalitsuse 13.12.2022 korralduse nr 593 juurde
Seletuskiri
Detailplaneeringu nimetus:
Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneering (DP0357).
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu koostab Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 250 projekteerimistingimuste väljastamine
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas.
Planeeringuala suurus on 3,82 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
number %
1 Viraku 3,82 ha 30401:003:0002 maatulundus 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid.
Olemasolev tehnovarustus
Kinnistul on olemas puurkaev, kanalisatsiooni kogumismahutid ja elektri õhukaabel. Õueala keskel
on tiik.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna-Tuhala teelt läbi Papli kinnistu.
ÜVK kohustus
ÜVK liitumise kohustus lahendatakse detailplaneeringuga.
2. Taotluse eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Viraku (30401:003:0002) kinnistu
jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1, 2 ja 3
kinnistutele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni
300 m2. Uute elamumaa kinnistute min suurus on 2000 m2. Igasugune ehitustegevus
detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituudid uute
moodustatavate kruntide kasuks (va pos. nr 4). Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja
seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
1/9
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Viraku kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa
juhtotstarbega (EV) võimalik arenguala. Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla
kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:
o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa välja
arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti;
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000
m²;
o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5
m;
2/9
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,
metall, katusekivi);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele
kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad
olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering
Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Viraku kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni pole
määratud ning planeeringuala asub hajasustusalas.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala.
Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad metsa-
ja põllualadega.
Hajaasustusalal toimub elamu kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad
üldplaneeringuga etteantud ehitustingimusi (ptk 3.5).
3/9
Hajaasustusalale ei kavandata üldjuhul uusi kompaktse või linnalise iseloomuga asustuse
koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid.
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse külale omast iseloomu ning struktuuri s.o
hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike
objektide paiknemist. Üldjuhul on hajaasustusele iseloomulik hoonete hajus paiknemine
maastikul, puudub ühtne hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena
laiali põldude, rohumaade, metsade jm looduslike alade vahel. Uute hoonete kavandamisel tuleb
lähtuda piirkondlikust külatüübist vastavalt väljakujunenud tavale.
Elamuehitusel on eelistatud esmajärjekorras vanade talukohtade kasutusele võtmine.
Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja tootmis-
territooriumid logistiliselt sobivas asukohas või piirkonnas, kuhu on rajatud tehniline taristu.
Eelistada olemasolevate alade laiendamist täiesti uute alade hõivamise asemel.
Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele
võtta ka muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate
otstarvetega seotud tingimusi.
Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele vastavaid
maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks
määratud tingimusi ja väärtuste ning piirangutega kaasnevaid tingimusi.
5. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik
huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna
huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise
tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb
KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba,
vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu
hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal
isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta
leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi.
6. Algatamise põhjendused
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
6.1. Kvaliteetne ruumiloome
4/9
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)
sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste,
teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat
elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea
ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus
-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid
vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha
alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute
hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne.
Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade
(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta
tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude
erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse
analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et
käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning
kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad
olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest
sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest,
seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed
hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm
kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse
jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile
potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab
Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared
Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise
5/9
arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel
määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
6.2. Elamumaa moodustamise mõjud
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks
ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja
säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib
lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus
elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse
ja majandusliku arengu.
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
6/9
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on
võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende
mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.
Mõju Tulemus
elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb.
elamistingimused. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem
halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed
mõjud.
majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik
mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus
suureneb ja koormus valla eelarvele suureneb kuid mitte märgatavalt.
uute elanike tulek piirkonda, suurendab Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik
nii valla kui ka teenuse pakkujate mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus
tulusid suureneb ja koormus valla eelarvele suureneb kuid mitte märgatavalt.
transpordi-ja infrastruktuuri Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja koormus valla eelarvele
paranemine suureneb kuid mitte märgatavalt.
ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni
2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside
uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija:
Maanteeamet)
liikumisvõimaluste ja Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja koormus valla eelarvele
juurdepääsetavuse paranemine suureneb kuid mitte märgatavalt. Käesoleva planeeringuga ei lahendata
juurdepääsetavuse kitsakohti.
loodusmaastiku asendumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate
tehismaastikuga (looduskoosluste looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 2
hävimine) uut elamut. Mõju on kuid samas ka uute elamute ehitamisega haljastatakse
nende ümbrus ning seda saab lugeda tasakaalustatavaks teguriks.
maastiku killustumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate
looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 2
uut elamut. Mõju on kuid samas ka uute elamute ehitamisega haljastatakse
nende ümbrus ning seda saab lugeda tasakaalustatavaks teguriks.
põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.
tasuvuse vähenemine
maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
kinnisvaraarenduse muutumine Puudub mõju: Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 2 uut
valdavaks maakasutuseks – söötis elamut.
kõlvikud
ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine.
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.
rajamise vajadus – suur koormus valla
eelarvele
võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega.
transport, pinnasetööd, ehitusprahi
laokile jätmine)
pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
suurenemine tingimuste seadmisega.
ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
takistatud tingimuste seadmisega.
radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone
võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
7/9
Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on mõningad negatiivsed mõjud. Samas saab väita, et negatiivne mõju on
minimaalne ja mitmeid võimalikke negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida
detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
7. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused
Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada
kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele
pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav
elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul
tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul
omavalitsusele jõukohane.
20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna
lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste
lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme
aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest
tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus
katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr
on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute
kehtestamist piirama.
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra
jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.
1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud
keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude
kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee
prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m 3/ööp ning
Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on
kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400,
L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp.
Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega
taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on
keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp.
Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt
500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud
on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude
hulgaks on 225,01 m3/ööp.
2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki
esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on
võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude
ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka
muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le
hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja
koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise
või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest.
Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru
hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab
soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru
kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb
veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili
valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse
8/9
teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal,
tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.
Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud
detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi
mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane
prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel
tarbimisperioodidel, sh suvel.
8. Detailplaneeringu menetlus
07.09.2021 – Kiri nr 8-1/1276.
Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.
21.09.2021 – Vastuskiri.
Palun lisada esitatud avaldusele detailplaneeringu eskiislahendus vastavalt
Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded § 5-le.
08.05.2022 – Kiri nr 8-1/1276-1.
Taotluse ja eskiislahenduse esitamine.
31.05.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul.
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
9/9
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 13. detsember 2022 nr 593
Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000
määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013
otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 22.08.2022
detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/149-2 ja 27.10.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8-
15/171-22.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ (Tulika tn 20a, Tallinn 10613,
tel 5579123, e-post
[email protected]).
1. Algatada Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu koostamine (DP0357). Käesoleva
korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 3,82 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud
lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
a. Kiili valla üldplaneering;
b. Kiili Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 250 projekteerimistingimuste
väljastamine.
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Viraku (30401:003:0002) kinnistu
jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1, 2 ja 3
kinnistutele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla
kuni 300 m2. Uute elamumaa kinnistute min suurus on 2000 m2. Igasugune ehitustegevus
detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituudid uute
moodustatavate kruntide kasuks (va pos. nr 4). Lisaks lahendatakse planeeringuala
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Lähtse
külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja
seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
5. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.
6. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud
tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6
puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.
7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all
mõeldakse eelkõige:
1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine;
2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).
9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1
ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
11. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 13.12.2022 korraldusele nr 593;
2. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem;
3. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;
4. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;
5. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.