dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine

Rahandusministeerium · 16. detsember 2022
Viit
15-3/9924-1
Registreeritud
16. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2023

Failid

  • 📎vallavalitsuse_korraldus_nr_593.asice979 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI. 1. DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUSE KOOSTAMISE ALUSED.  Kiili valla üldplaneering (2013).  Kiili valla ehitusmäärus (22.06.2004).  Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027.  Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (01.03.2016). 2. DETAILPLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK. Planeeritav ala paikneb Kiili alevi lõuna küljel põllu- ja heinamaade keskel võimalikul arengualal. Kurna- Nabala tee äärsed vanad talukohad on 400 m kaugusel edelas; kaks sarnast keset lagedat paiknevat talukohta on 300 m kaugusel loodes; varem planeeritud uued üksikelamu krundid on 200 m kaugusel kagus; 110 m kaugusel kirdes algab mets. 11115 Kurna-Nabala tee on linnulennul 360 m kaugusel, piki juurdepääsuteed 570 m kaugusel. Viraku kinnistu “hõljub” muust ehitatud naabruskonnast eemal lagedal. Ühendus külaga on läbi Papli kinnistu kruusakattega tupikteed pidi. Paiknedes Kiili alevi külje all on üldplaneeringus määratletud kui võimalik arenguala. Siiani jäänud arendamata ehk taristu puudumise tõttu, mille rajamine on üksikutele maaomanikele üle jõu käiv ülesanne. Kiili alevi lõuna servas olev kool asub piki teid 2,1 km kaugusel. Bussipeatused Kurna-Tuhala teel on 0,85 km kaugusel. Maantee ääres on Rätsepa teest alates Kiili alevisse viiv kergliiklustee. Detailplaneeringu eesmärk kinnistu jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks; elamumaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine kuni 2-korruseliste üksikelamute ja 1-korruseliste abihoonete rajamiseks; kruntidele juurdepääsu ja tehnovõrkudega varustatuse lahendamine. Kiili valla üldplaneering. Kehtivas Kiili valla üldplaneeringus on antud maa-ala võimalik arenguala - väikeelamumaa / kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa / üldkasutatava hoone maa. üldplaneering detailplaneeringu eskiislahendus Elamumaa krundi suurus soovituslik 2000 m² 6674, 6105, 3066 m² Ehitisealunepind 300 m² 400 m²* ja 300 m² Elamu kõrgus 2 korrust, 9 m 2 korrust, 9 m Abihoonete kõrgus 1 korrus; 4,5 m 1 korrus; 4,5 m Hoonete arv (elamu+abihooned) 1+1 1+2*; 1+1 Piirdeaed kõrgus kuni 1,4 m 1,4 * Krundid nr 1 ja 2 (6674 ja 6105 m²) on kolm korda suuremad kui Kiili valla üldplaneeringus märgitud soovituslik suurus 2000 m². Nende kruntide ehitusõigus võiks olla suurem. Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Lähtse küla, Kiili vald, Harjumaa. Töö nr 1120 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 16.06.2022. I.M.Veelma 1 3. OLEMASOLEV OLUKORD. Asukoht. Viraku maaüksus paikneb Kiili lõuna küljel Kurna-Nabala maanteest põhja pool. Kaugus maanteest on linnulennul 360 m. Kinnistu paikneb keset põllu- ja heinamaid. Maakasutus. Viraku kinnistu suurus on 38199 m², sihtotstarve maatulundusmaa. Omanik: Liana Jussupova. Hoonestus. Kinnistul on üks elamu, mitu abihoonet, üks vare, kasvuhoone, maakelder. Naaberkinnistud. Lääne, lõuna ja ida küljel on Kurna-Nabala tee äärsete vanade talude põllumaad, põhja pool Voore tänava äärse talu põllumaa. Teed ja juurdepääsud. Juurdepääs maa-alale on Kurna-Tuhala teelt läbi Papli kinnistu kulgevalt kruusateelt. Tehnovõrgud. Kinnistul on olemas puurkaev, kanalisatsiooni kogumismahutid ja elektri õhukaabel. Õueala keskel on tiik. Haljastus. Õueala paikneb kinnistu keskosa lääneservas. Õueala kirde-kagu-edela külgedel kasvab kõrge kuusehekk. Õuealal kasvab üksikuid leht- ja okaspuid. Õueala ümbritseb lage rohumaa. 4. DETAILPLANEERINGU ETTEPANEK. Üldlahendus. Maa-alale on kavandatud kolm elamumaa sihtotstarbega krunti ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt. Kolm elamukrunti on maa-ala läänepoolses osas, L-kujuline maatulundusmaa krunt (põld) jääb elamukruntide kirde ja kagu külgedele. Kolm elamukrunti moodustavad väikese eraldiseisva kobara põllumaade keskel. Üldolemuselt on sarnane suuremale talu hoonestusele/-õuele. Kruntide ehitusõigus. Hoonestusala kaugus krundi piiridest: 5, 8, 25 m Suurim ehitisealunepind: 400 m² (kruntidel nr 1 ja 2), 300 m² (krundil nr 3) Hoonete arv krundil: 1 elamu + 2 abihoonet (kruntidel nr 1 ja 2), 1 elamu + 1 abihoone (krundil nr 3) Korruselisus: 2 (elamu); 1 (abihooned) Kõrgus maapinnast: 9 m (elamu); 4,5 m (abihooned) Ehitiste arhitektuurinõuded. Elamute katuse kalle- 15-45°. abihoonetel võib olla väiksem. Materjalid seintel- saetud/hööveldatud puit, tellis, krohv, komposiitplaat; värvitoonid- vaba. Materjalid katusel – vaba; värvitoonid - mitte kasutada kirkaid värvitoone. Piirded. Saetud/hööveldatud puit teraspostidel, vähesel määral kivi või betoon või hekiga kombineeritud terasvõrkaed teraspostidel. Kõrgus maapinnast kuni 1,4 m. Teed ja parkimine. Kruntidele säilib olemasolev juurdepääs läbi Papli kinnistu. Maa-alal on juurdepääsu tee servituudina elamukruntidel. Parkimine lahendatakse oma kruntidel, igale elamukrundile on kavandatud 3 parkimiskohta. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Õuealale moodustatavatel kruntidel nr 1 ja 2 kasvab kõrghaljastus. Kirde-kagu-edela külgedel on ruumi piirav kõrge kuusehekk. Õuealal kasvavad üksikud leht- ja okaspuud. Muu maa-ala on lage rohumaa. Krundil nr 3 vajab ruumi määratlev haljastus rajada; istutada puid ja põõsaid jms, vähemalt väliskontuuri rajada tuult takistav hekk või põõsastus. Kruntide haljastus lahendada elamu projektidega. Prügikonteinerid paigutada kruntidele pääsude lähedusse. Prügi ära veoks sõlmida leping vastava ettevõttega. Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Lähtse küla, Kiili vald, Harjumaa. Töö nr 1120 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 16.06.2022. I.M.Veelma 2 Vertikaalplaneerimine. Maapind on tasane, üldlangusega edela suunas. Maa-ala kõrgusmärgid on vahemikus 44.89-47.46. Maapinna üldpinda ei ole kavas muuta. Ehitustegevuse käigus võib hoonete ümbruses maapind tõusta mõnikümmend cm. Tulekaitse abinõud. Hooned on I kasutusviisiga (üksikelamu ja abihooned). Hoonete tulepüsivusaste TP3. Hoonestusalade vähim kaugus kinnistu piirist 5 m, hoonestusalade vahe 10 m. Tulekustutusvesi 10 l/s saadakse krundil nr 1 paiknevast tiigist. Tehnovõrkude lahendus: Veevarustus. Elamu kruntide veevarustus lahendatakse krundile nr 2 jääva puurkaevu baasil. Maa-ala veevajadus on 1,5 m³/ööpäevas. Reoveekanalisatsioon. Elamukruntide kanalisatsioon lahendatakse kogumismahutite baasil, kruntidel nr 1 ja 2 on need olemas. Kanaliseeritava reovee hulk 1,5 m³/ööpäevas. Sademevee- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sademeveed immutatakse maa-ala haljaspindadel. Põllumajandusdrenaaž. Maa-alal, väljaspool õueala, on põllumajandusdrenaaž. Kollektortorustikele on märgitud kaitsevööndid. Kui olemasolevaid torustikke ei ole võimalik säilitada, tuleb rajada uued torustikud, et säiliks süsteemi toimimine, kõrgematelt naaberaladelt tulev vesi saaks edasi voolata. Lahendus täpsustub detailplaneeringu käigus. Elektrivarustus. Elektrivarustus lahendatakse olemasoleva õhukaabli baasil, täpsustub detailplaneeringu etapis. Telekommunikatsioonivarustus. Telekommunikatsioonivarustus lahendatakse traadita võrguühenduse abil. Soojavarustus. Soojavarustus lahendatakse maa- või õhksoojuspumpadega. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Elamud peavad vastama Energiatõhususe miinimumnõuetele. 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED. Detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatu on võimalik realiseerida olemasoleva taristu baasil. Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus, Lähtse küla, Kiili vald, Harjumaa. Töö nr 1120 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 16.06.2022. I.M.Veelma 3 Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 13.12.2022 korraldusele nr 593 VAELA KÜLAS VIRAKU KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneering (DP0357). Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas. Planeeringuala suurus on 3,82 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Viraku 3,82 ha 30401:003:0002 maatulundus 100% Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Kiili Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 250 projekteerimistingimuste väljastamine 2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Viraku (30401:003:0002) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1, 2 ja 3 kinnistutele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Uute elamumaa kinnistute min suurus on 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituudid uute moodustatavate kruntide kasuks (va pos. nr 4). Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. 1/5 Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 2/5 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Kurna-Tuhala teelt läbi Papli kinnistu; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. 8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega, 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa:  tiitelleht;  sisukord;  täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus); 3/5  seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 9.1.2 joonised:  situatsiooniskeem;  tugiplaan;  planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:  Seletuskiri  Joonised  Tehnilised tingimused  Kooskõlastused 10.2 Lisade kaust sisaldab:  Menetlusdokumendid  Koostatud uuringud 10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: 1_Viraku_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu) ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu. 13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. 4/5 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 5/5 Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 13.12.2022 korralduse nr 593 juurde Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneering (DP0357). Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Kiili Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 250 projekteerimistingimuste väljastamine Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas. Planeeringuala suurus on 3,82 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Viraku 3,82 ha 30401:003:0002 maatulundus 100% Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Olemasolev tehnovarustus Kinnistul on olemas puurkaev, kanalisatsiooni kogumismahutid ja elektri õhukaabel. Õueala keskel on tiik. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna-Tuhala teelt läbi Papli kinnistu. ÜVK kohustus ÜVK liitumise kohustus lahendatakse detailplaneeringuga. 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Viraku (30401:003:0002) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1, 2 ja 3 kinnistutele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Uute elamumaa kinnistute min suurus on 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituudid uute moodustatavate kruntide kasuks (va pos. nr 4). Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. 1/9 Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Viraku kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega (EV) võimalik arenguala. Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5 m; 2/9 o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt. Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Viraku kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni pole määratud ning planeeringuala asub hajasustusalas. Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad metsa- ja põllualadega. Hajaasustusalal toimub elamu kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad üldplaneeringuga etteantud ehitustingimusi (ptk 3.5). 3/9  Hajaasustusalale ei kavandata üldjuhul uusi kompaktse või linnalise iseloomuga asustuse koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid.  Ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse külale omast iseloomu ning struktuuri s.o hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist. Üldjuhul on hajaasustusele iseloomulik hoonete hajus paiknemine maastikul, puudub ühtne hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena laiali põldude, rohumaade, metsade jm looduslike alade vahel. Uute hoonete kavandamisel tuleb lähtuda piirkondlikust külatüübist vastavalt väljakujunenud tavale.  Elamuehitusel on eelistatud esmajärjekorras vanade talukohtade kasutusele võtmine.  Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja tootmis- territooriumid logistiliselt sobivas asukohas või piirkonnas, kuhu on rajatud tehniline taristu. Eelistada olemasolevate alade laiendamist täiesti uute alade hõivamise asemel.  Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate otstarvetega seotud tingimusi.  Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele vastavaid maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimusi ja väärtuste ning piirangutega kaasnevaid tingimusi. 5. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 6. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 6.1. Kvaliteetne ruumiloome 4/9 Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):  ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;  2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;  Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise 5/9 arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 70% 8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 6.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):  atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide 6/9 saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3. Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. elamistingimused. Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus suureneb ja koormus valla eelarvele suureneb kuid mitte märgatavalt. uute elanike tulek piirkonda, suurendab Pigem positiivne mõju: moodustatakse 2 uut elamuühikut ja majanduslik nii valla kui ka teenuse pakkujate mõju on kohalikele ettevõtetele pole väga tuntav. Liikluskoormus tulusid suureneb ja koormus valla eelarvele suureneb kuid mitte märgatavalt. transpordi-ja infrastruktuuri Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja koormus valla eelarvele paranemine suureneb kuid mitte märgatavalt. ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet) liikumisvõimaluste ja Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja koormus valla eelarvele juurdepääsetavuse paranemine suureneb kuid mitte märgatavalt. Käesoleva planeeringuga ei lahendata juurdepääsetavuse kitsakohti. loodusmaastiku asendumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate tehismaastikuga (looduskoosluste looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 2 hävimine) uut elamut. Mõju on kuid samas ka uute elamute ehitamisega haljastatakse nende ümbrus ning seda saab lugeda tasakaalustatavaks teguriks. maastiku killustumine Puudub mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate looduskoosluste arvelt. Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 2 uut elamut. Mõju on kuid samas ka uute elamute ehitamisega haljastatakse nende ümbrus ning seda saab lugeda tasakaalustatavaks teguriks. põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole. tasuvuse vähenemine maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. kinnisvaraarenduse muutumine Puudub mõju: Olemasolev elamumaa kuhu plaanitakse juurde 2 uut valdavaks maakasutuseks – söötis elamut. kõlvikud ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: 2 uue elamuühiku moodustamine. sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest. rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega. transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine) pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate suurenemine tingimuste seadmisega. ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate takistatud tingimuste seadmisega. radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 7/9 Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mõningad negatiivsed mõjud. Samas saab väita, et negatiivne mõju on minimaalne ja mitmeid võimalikke negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 7. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. 1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m 3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp. 2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse 8/9 teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. 8. Detailplaneeringu menetlus 07.09.2021 – Kiri nr 8-1/1276. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 21.09.2021 – Vastuskiri. Palun lisada esitatud avaldusele detailplaneeringu eskiislahendus vastavalt Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded § 5-le. 08.05.2022 – Kiri nr 8-1/1276-1. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 31.05.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul. Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 9/9 KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 13. detsember 2022 nr 593 Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 22.08.2022 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/149-2 ja 27.10.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/171-22. Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ (Tulika tn 20a, Tallinn 10613, tel 5579123, e-post [email protected]). 1. Algatada Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu koostamine (DP0357). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 3,82 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: a. Kiili valla üldplaneering; b. Kiili Vallavalitsuse 15.06.2021 korralduse nr 250 projekteerimistingimuste väljastamine. 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Viraku (30401:003:0002) kinnistu jagamine ja uutele moodustatavatele kinnistutele ehitusõiguse määramine. Pos. nr 1, 2 ja 3 kinnistutele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Uute elamumaa kinnistute min suurus on 2000 m2. Igasugune ehitustegevus detailplaneeringu alal ei saa toimuda enne kui pole sõlmitud ligipääsuservituudid uute moodustatavate kruntide kasuks (va pos. nr 4). Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. 5. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5. 6. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus. 7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad). 9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 11. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. / allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 13.12.2022 korraldusele nr 593; 2. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Lähtse külas Viraku kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel