Vastuvõtmise kuupäev : 15/12/2022
Cl/I HA EBPOTTEÄCKWA C1I03 EIROPAS SAVIENIBAS TIESA
TRIBUNAL DE JUSTICIA DE LA UNION EUROPEA EUROPOS SAJUNGOS TEISINGUMO TEISMAS
SOUDNi DVÜR EVROPSKE UNIE AZ EURÕPAI UN1Ö BiRÕSÄGA
DEN EUROP/ISKE UNIONS DOMSTOL IL-QORTI TAL-OUST1ZZJA TAL-UNJONI EWROPEA
GERICHTSHOF DER EUROPÄISCHEN UNION HOF VAN JUST1TIE VAN DE EUROPESE UNIE
EUROOPA LIIDU KOHUS TRYBUNAL SPRAWIEDLIWOSCI UNU EUROPEJSKIEJ
AIKAZTHPIO THE EYPQIIAIKHZ ENQZHZ TRIBUNAL DE JUSIl^A DA UNIÄO EUROPEIA
COURT OF JUSTICE OF THE EUROPEAN UNION CVRIA CURTEA DE JUST1TIE A UNIUNII EUROPENE
COUR DE JUSTICE DE L‘UNION EUROPEENNE SÜDNY DVOR EURÕPSKEJ UNIE
CÜ1RT BHRE1I HIÜNAIS AN AONTAIS EORPAIGH SODIŠCE EVROPSKE UNIJE
SUD EUROPSKE UNUE LUXEMBOURG EUROOPAN UNIONIN TUOMIOISTUIN
CORTE Dl GIUSTIZIA DELLUNIONE EUROPEA EUROPEISKA UNIONENS DOMSTOL
A&4&590
EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
15. detsember 2022’
Eelotsusetaotlus - Riigiabi - Taastuvenergia toetamine - Keskkonna- ja
energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014-2020 - Taotletud abi ergutav mõju
pärast asjaomase projektiga seotud tööde algust - ELTL artikli 108 lõige 3 -
Teatamiskohustus - Teatamiskohustuse rikkumise tagajärjed
Kohtuasjas C-470/20,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Riigikohtu (Eesti) 28. septembri 2020. aasta
otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse
29. septembril 2020, menetluses
AS Veejaam,
OÜ Espo
versus
AS Elering,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president A. Arabadjiev (ettekandja), Euroopa Kohtu
asepresident L. Bay Larsen esimese koja kohtuniku ülesannetes ning kohtunikud
P. G. Xuereb, A. Kumin ja I. Ziemele,
kohtujurist: A. Rantos,
kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,
arvestades kirjalikku menetlust ja 16. märtsi 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
* Kohtumenetluse keel: eesti.
ET
Kohtuotsus 15.12.2022 - Kohtuasi C-470/20
- OÜ Espo, esindajad: vandeadvokaadid H. Jürimäe ja T. Laasik,
- AS Elering, esindajad: vandeadvokaadid K. Laidvee ja A. Sigal,
- Eesti valitsus, esindajad: N. Grünberg ja M. Kriisa,
- Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar, G. Braga da Cruz ja
E. Randvere,
olles 2. juuni 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada ELTL artikli 108 lõiget 3, nõukogu
13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (ELT2015, L 248, lk 9), artiklil punkti c ning keskkonna- ja
energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014-2020 (ELT2014, C 200, lkl;
edaspidi ,,2014. aasta suunised") punkti 50.
2 Taotlus on esitatud kahe kohtuvaidluse raames, millest esimese pooled on AS
Veejaam ja AS Elering, Eesti asutus, kes vastutab taastuvenergia toetuse andmise
eest, ning teise pooled on OÜ Espo ja Elering ning mis puudutavad nimetatud
äriühingute poolt taastuvenergia toetuse saamist.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus 2015/1589
3 Määruse 2015/1589 artikli 1 punktide b ja c kohaselt:
,,Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[•■•]
b) ..olemasolev abi" -
i) igasugune abi, mis oli olemas enne [EL] toimimise lepingu jõustumist
vastavates liikmesriikides, see tähendab abiprogrammid ja
individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida rakendatakse ka pärast
[EL] toimimise lepingu jõustumist vastavates liikmesriikides, ilma et
eelöeldu piiraks [Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi
2
VEEJAAM JA ESPO
Kuningriigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingute
muudatusi käsitleva akti (EÜT 1994, C 241, lk 21, ja EÜT 1995, L 1,
lk 1)] artiklite 144 ja 172, [akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi,
Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,
Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki
Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse
tehtavate muudatuste kohta (ELT 2003, L 236, lk 33)] IV lisa punkti 3
ja nimetatud lisa liite, [akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia
ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate
muudatuste kohta (ELT 2005, L 157, lk 203)] Viisa punkti 2 ja
punkti 3 alapunkti b ja nimetatud lisa liite ning [akti Horvaatia
Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa
Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse
asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta (ELT 2012, L 112,
lk 21)] IV lisa punkti 2 ja punkti 3 alapunkti b ja nimetatud lisa liite
kohaldamist;
ii) heakskiidetud abi, see tähendab [Euroopa Komisjoni] või [Euroopa
Liidu Nõukogu] poolt heaks kiidetud abikavad või individuaalne abi;
iii) abi, mida peetakse heakskiidetuks vastavalt [nõukogu 22. märtsi
1999. aasta] määruse (EÜ) nr659/1999[, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108
kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lkl; ELT eriväljaanne 08/01,
lk 339),] artikli 4 lõikele 6 või käesoleva määruse artikli 4 lõikele 6 või
enne määrust [nr 659/1999], kuid vastavalt selle menetlusele;
[•••]
c) „uus abi" - kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole
olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused;
[•■•]“•
2014. aasta suunised
4 2014. aasta suuniste punktides 49-52 on märgitud:
,,( 49) Keskkonna- ja energiaalast riigiabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks
üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju ilmneb juhul, kui abi
innustab abisaajat muutma oma käitumist, et parandada keskkonnakaitset või
kindla, taskukohase ja säästva energiaturu toimimist, ning ilma abita sellist
muutust ei toimuks. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida
äriühing teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist
äririski.
(50) Komisjon on seisukohal, et abil puudub abisaajale ergutav mõju juhtudel,
kui töö projektiga on käivitunud juba enne seda, kui abisaaja riiklikele asutustele
3
KOHTUOTSUS 15.12.2022 KOHTUASI C-470/20
abitaotluse esitab. Juhtudel, kui abisaaja alustab projekti rakendamist enne abi
taotlemist, ei loeta sellele projektile antud mis tahes abi siseturuga kokkusobivaks.
(51) Liikmesriigid peavad kehtestama abitaotlusvormi ning seda kasutama.
Abitaotlusvorm sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtte suurust, projekti
kirjeldust, sealhulgas selle asukohta ning algus- ja lõppkuupäeva, projekti
läbiviimiseks vajalikku abisummat ja abikõlblikke kulusid. Taotlusvormil peavad
abisaajad kirjeldama, milline oleks olukord siis, kui abi ei saadaks, st olukorda,
mida nimetatakse vastupidiseks stsenaariumiks või alternatiivseks stsenaariumiks
või projektiks. [...]
(52) Taotlusvormi kättesaamisel peab abi andev ametiasutus kontrollima
vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ja kinnitama, et abil on soovitud ergutav
mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on autentne ja seotud
otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.
2014. ja 2017. aasta otsus
5 Komisjon leidis oma 28. oktoobri 2014. aasta otsuses taastuvatest energiaallikatest
toodetud elektrienergia ja tõhusa koostootmise abikava kohta (riigiabi SA.36023)
(ELT 2015, C 44, lk 2; edaspidi ,,2014. aasta otsus"), et kuigi Eesti abikava rikub
ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud kohustust, täidab kava ühenduse suunistes
keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (EÜT2001, C 37, lk 3; ELT
eriväljaanne 08/02, lk 76), keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates
ühenduse suunistes (ELT 2008, C 82, lk 1) ja 2014. aasta suunistes ette nähtud
tingimusi, mistõttu on see abikava ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c
kokkusobiv.
6 Komisjon leidis 6. detsembri 2017. aasta otsuses taastuvate energiaallikate ja
tõhusa koostootmise Eesti abikava muudatuste kohta (riigiabi SA.47354)
(ELT 2018, C 121, lk 7; edaspidi ,,2017. aasta otsus"), et kuigi Eesti Vabariik oli
abikavas, mis oli 2014. aasta otsuse esc, rakendanud muudatusi vastuolus ELTL
artikli 108 lõikega 3, on nendest muudatustest tulenev abikava siseturuga
kokkusobiv ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses.
Eesti õigus
Elektrituruseaduse (RT I 2015, 43; edaspidi ..ELTS") §-des 59, 591 ja 108 on ette
nähtud:
„§ 59. Toetus
(1) Tootjal on õigus saada põhivõrguettevõtjalt toetust:
1) taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa
100 [megavatti (MW)];
4
Veejaam ja Espo
2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud
biomassist koostootmise režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist
toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil, siis toetust ei maksta.
Koostootmise täpsema juhise kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Koostootmise täpsema juhise
ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele võtab valdkonna eest vastutav
minister aluseks Konkurentsiameti ettepaneku;
[.]
4) elektrienergia eest, kui ta on selle tootnud tõhusa koostootmise režiimil
tootmisseadmega, mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW;
[...]
§ 591. Toetuse tingimused
(1) Käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema
täidetud järgmised tingimused:
1) elektrienergia on toodetud käesoleva seaduse ja võrgueeskirja nõuete kohase
tootmisseadmega;
2) tootja täidab käesoleva seaduse 4. peatükis ja §-s 58 sätestatud kohustusi.
(2) Tootja ei saa toetust:
1) käesoleva seaduse §59 lõikel punktis 5 nimetatud tingimustel, kui
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste hind on väiksem kui lOeurot ühe
[süsinikdioksiidi (CO2)] tonni eest;
2) elektrienergia eest käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punkti 1 alusel, kui see on
toodetud tootmisseadmega, mille võimsuse kasutatavuse eest saab tootja
toetust § 59 lõike 2 punkti 4, 5 või 6 alusel;
3) kui tuuleenergiast elektrienergia tootjale on riik maksnud sama
tootmisseadme eest investeeringutoetust;
4) kui puuduvad elektrienergia tootmiseks vajalikud keskkonnaload või tootja
rikub keskkonnalubadega sätestatud tingimusi;
5) elektrienergia eest, mis on toodetud elektrijaama omatarbeks.
(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud taotluses esitatakse tootmiseks
kasutatud seadmete andmed, toetuse saamiseks õigusaktides ettenähtud andmed
ning elektrienergia päritolu selgitamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kehtestatud
andmed, kui elektrienergia päritolu ja kogust ei ole võimalik üheselt määrata.
[•••]
5
KOHTUOTSUS 15.12.2022 KOHTUASI C-470, 20
§ 108. Toetuse kehtivusaeg
(1) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktide 1-4 alusel ettenähtud toetust võib
maksta tootmise alustamisest alates 12 aasta jooksul ning punkti 5 alusel
ettenähtud toetust 20 aasta jooksul. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud
tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib
§-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.
[...]
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tootmise alustamise ajana käsitatakse
päeva, millal nõuetekohane tootmisseade esimest korda annab elektrienergiat
võrku või otseliini.
[•••].“
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
8 Veejaam tootis ajavahemikul 2001-2015 Joaveski (Eesti) hüdroelektrijaamas
elektrienergiat kahe tootmisseadmega, mille võimsus oli vastavalt 100 kilovatti
(kW) ja 200 kW. Veejaam sai kõnealuse Eesti abikava kohast taastuvenergia
toetust ajavahemikul 2001-2012. See äriühing asendas 2015. aastal nimetatud
tootmisseadmed uue, 200 kW võimsusega turbiin-generaatoriga, mis paigaldati
hüdroelektrijaama endisele paisule, mistõttu senistel seadmetel jäi alles vaid üks
mõõtepunkt. Veejaam esitas 21. jaanuaril 2016 andmed uue seadme kohta
Eleringilc taastuvenergia toetuse taotlemiseks. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel,
et toetust võib maksta ainult esiteks uue tervikliku tootmisseadmega toodetud
elektrienergia eest ja teiseks selleks, et soodustada uute ettevõtjate sisenemist
turule, mitte aga toetada elektritootjaid alaliselt.
9 Espo tootis ajavahemikul 2004-2009 Pikru (Eesti) hüdroelektrijaamas
elektrienergiat turbiiniga, mille võimsus oli 15 kW. 2009. aastal alustas tööd uus
turbiin võimsusega 45 kW. Espo sai taastuvenergia toetust ajavahemikul 2004
2015. Abitaotlus, mille Espo esitas 2016. aastal Eleringile uue turbiiniga toodetud
energia eest, jäeti rahuldamata sisuliselt samadel põhjustel kui need, mille Elering
esitas Veejaama taotluse kohta.
10 Veejaam ja Espo esitasid kumbki Eleringi otsuste peale, millega keelduti neile
taastuvenergia toetuste andmisest, kaebused Tallinna Halduskohtule (Eesti).
Tallinna Halduskohus jättis kõnealused kaebused 10. oktoobri 2017. aasta ja
27. oktoobri 2017. aasta otsusega rahuldamata, mille järel esitasid asjaomased
äriühingud nende otsuste peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
(Eesti). Pärast seda, kui need apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata, pöördusid
Veejaam ja Espo kassatsioonkaebusega Riigikohtusse (Eesti), kes on
eelotsusetaotluse esitanud kohus.
6
Veejaam ja Espo
11 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põhikohtuasjade lahendus sõltub
sellest, kas taastuvenergia toetuse andmisel tuleb ,,tootmise alustamise ajana"
ELTS § 108 lõike 3 tähenduses arvesse võtta üksnes tootmise esmase käivitamise
kuupäeva asjaomases elektrijaamas või võimaldab „tootmisseadme" pelk
asendamine mõne teise olemasoleva seadmega asuda seisukohale, et uuesti on aset
leidnud „tootmise alustamine".
12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab samuti, et põhikohtuasjade lahendamiseks
tuleb arvesse võtta riigiabi valdkonda reguleerivaid liidu õigusnorme.
13 Sellega seoses märgib Riigikohus esiteks, et ELTS §-d 59 ja 591 tuginevad
põhimõttele, mille kohaselt tuleb abitaotlus esitada pärast toetuskõlblike
tootmisseadmete paigaldamist, ja et tootjal on õigus toetust saada niipea, kui ta
vastab Eesti õigusnormides sätestatud tingimustele, kusjuures liikmesriigi asutusel
ei ole selles osas mingit kaalutlusõigust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et
komisjon on pidanud neid õigusnorme siseturuga kokkusobivaks, kui ta kiitis oma
2014. aasta otsusega ja 2017. aasta otsusega heaks Eesti erinevad taastuvenergia
toetusskeemid, mida rakendati alates 2003. aastast.
14 Samas tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et 2014. aasta suuniste punkti 50
kohaselt puudub abil ergutav mõju - mis on üks tingimustest, mis võimaldab
asuda seisukohale, et abi on siseturuga kokkusobiv - kõigil juhtudel, kus abisaaja
on esitanud oma abitaotluse riiklikele asutustele pärast asjaomase projektiga
seotud tööde algust. Seega tekib küsimus võimalikust ebakõlast ühelt poolt
2014. aasta otsuse ja 2017. aasta otsuse ning teiselt poolt 2014. aasta suuniste
vahel osas, mis puudutab Eesti abikavaga ette nähtud taastuvenergia toetuse
ergutava mõju hindamist. Tegelikult on komisjon nendes otsustes möönnud
võimalust esitada abitaotlus ka pärast asjaomaste uute tootmisseadmete
paigaldamist.
15 Lisaks tuletab see kohus meelde, et põhikohtuasja menetluses palus ta komisjonilt
arvamust määruse 2015/1589 artikli 29 lõike 1 tähenduses, mille see institutsioon
andis 2020. aastal eelkõige seoses küsimusega, kas toetusel, mille taotlus esitati
2016. aastal, oli ergutav mõju isegi juhul, kui abitaotlusega seotud
tootmisseadmed paigaldati ja võeti kasutusele enne abitaotluse esitamist. Selles
arvamuses kinnitas aga komisjon, et Veejaamal ja Espol ei olnud õigust
2014. aasta suuniste alusel kõnealust toetust saada, kuna need äriühingud esitasid
abitaotluse pärast uute tootmisseadmete paigaldamist, mis kinnitab, et nad olid
valmis asjaomast projekti ellu viima isegi ilma kõnealuse toetuseta.
16 Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et komisjon väitis arvamuses, et
Veejaamaga samas olukorras oleval äriühingul, kes on teinud uute
tootmisseadmete paigaldamise töid, et täita elektri tootmiseks vajaliku
keskkonnaloa saamise muutunud tingimusi, ei ole õigust taastuvenergia toetusele.
Igal juhul oleks need tööd tulnud teostada, kuna need olid ette nähtud asjaomase
liikmesriigi õigusnormidega, mistõttu ei ole toetusel mingit ergutavat mõju.
7
Kohtuotsus 15.12.2022 - Kohtuasi C-470/20
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab siiski, et ilma taastuvenergia toetuse
saamise väljavaateta oleks Veejaam pidanud elektritootmise lõpetama elektri
tootmiseks vajaliku keskkonnaloa saamise tingimuste muutumise tõttu ning et
seetõttu on toetusel, mis võimaldas kõnealusel äriühingul oma tootmisseadmed
välja vahetada, tõepoolest ergutav mõju. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on
sellega seoses arvamusel, et kuna ELTS näeb ette, et iga taotleja, kes vastab
seaduses sätestatud tingimustele, võib saada toetust, siis ei oma toetuse andmisel
tähtsust põhjus, miks tootja paigaldas uue tootmisseadme.
18 Kolmandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et nagu nähtub 2014. aasta
otsusest, oli Eesti Vabariik ette näinud kaks taastuvenergia toetusskeemi.
Vastavalt esimesele skeemile (edaspidi „vana toetusskeem“) olid toetuskõlblikud
üksnes olemasolevad tootjad, kes olid alustanud elektrienergia tootmist hiljemalt
1. märtsil 2013, ning toetust anti automaatselt, kui seaduses kehtestatud
tingimused olid täidetud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et see skeem
pidi kehtima kuni 31. detsembrini 2014. Teine skeem (edaspidi „uus
toetusskeem“) nägi ette, et alates 1. jaanuarist 2015 saavad tootjad, kes alustasid
oma tootmist pärast 1. märtsi 2013, toetust üksnes konkureeriva
pakkumismenetluse raames.
19 Eesti Vabariik ei kehtestanud aga seadusandlikke meetmeid, mis oleksid
võimaldanud rakendada uut toetusskeemi, ja jätkas vana toetusskeemi
kohaldamist kuni 2017. aastani, võimaldades toetust saada seega ka tootjatel, kes
olid tootmist alustanud pärast 1. märtsi 2013. Seega tuvastas komisjon oma
2017. aasta otsuses õigesti, et Eesti Vabariik rikkus ELTL artikli 108 lõikes 3 ette
nähtud riigiabi rakendamise keeldu.
20 Käesoleval juhul tekib seega küsimus, kas määrusega 2015/1589 kehtestatud
„olemasoleva abi" ja „uue abi" eristamist silmas pidades tuleb kõnealune abi
juhul, kui komisjon on tunnistanud siseturuga kokkusobivaks nii olemasoleva
abikava - see tähendab vana toetusskeemi - kui ka selle kavandatud muudatused -
see tähendab uue toetusskeemi - ja kui liikmesriik jätkas vana toetusskeemi
kohaldamist pärast selle liikmesriigi poolt komisjonile märgitud kuupäeva,
kvalifitseerida „olemasolevaks abiks" või „uueks abiks“.
21 Neljandaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et juhul kui Euroopa Kohus
jõuab seisukohale, et vana toetusskeemi saab pärast 31. detsembrit 2014
õiguspäraseks lugeda üksnes 2017. aasta otsuse vastuvõtmise teel, tekib küsimus,
kas Veejaam ja Espo võisid toetust saada alates 2016. aastast, see tähendab alates
ajast, mil need äriühingud taotlesid toetuse maksmist. Konkreetselt palub
eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas olukorras, kus
komisjon on tagantjärele otsustanud mitte esitada vastuväiteid ELTL artikli 108
lõiget 3 rikkudes rakendatud abikavale, on tegevusabi saamiseks õigustatud
äriühingutel õigus taotleda abi maksmist komisjoni otsusele eelneva aja eest, kui
liikmesriigi õigusnormid seda võimaldavad.
8
Veejaam ja Espo
22 Viiendaks, mis puudutab eelkõige Espo olukorda, siis tuletab eelotsusetaotluse
esitanud kohus meelde, et nimetatud äriühing paigaldas 2009. aastal uue
tootmisseadme ja taotles 2016. aastal toetust selle seadmega toodetud
elektrienergia eest. Juhul kui Euroopa Kohtu vastusest eelotsuse küsimustele
järeldub, et ajavahemikul 2015-2017 kujutas vana toetusskeem endast
õigusvastast toetusskeemi ELTL artikli 108 lõike 3 rikkumise tõttu, leiab
eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Espo taotlust toetuse maksmiseks ei saa siiski
rahuldamata jätta, kuna tema tootmisseade paigaldati 2009. aastal, see tähendab
ajal, mil see vana toetusskeem oli heaks kiidetud sellega, et 2014. aasta otsuses
tunnistati see siseturuga kokkusobivaks. Seega tekib küsimus, kas Espot, kes ühelt
poolt alustas sellise projekti elluviimist, mis vastab tingimustele, mis tunnistati
siseturuga kokkusobivaks ajal, mil abikava rakendati seaduslikult, kuid kes teiselt
poolt taotles riigiabi alles 2016. aastal, puudutab ELTL artikli 108 lõikest 3
tulenev riigiabi rakendamise keeld.
23 Neil asjaoludel otsustas Riigikohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule
järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas Euroopa Liidu riigiabi reegleid, sh eriti [2014. aasta suuniste]
p[unktis] 50 sätestatud ergutava mõju nõuet, saab tõlgendada selliselt, et
nendega on kooskõlas selline riigiabi kava, mis võimaldab taastuvenergia
tootjal riigiabi väljamaksmist taotleda pärast projekti töödega alustamist,
juhul kui riigisisene säte annab toetuse saamise õiguse igale tootjale, kes
täidab seaduses sätestatud tingimused, ega anna selles osas pädevale
asutusele kaalutlusõigust?
2. Kas riigiabi ergutava mõju välistab igal juhul see, kui riigiabiks alust andev
investeering tehti keskkonnaloa tingimuste muutumise tõttu, sh olukorras,
kus, nagu praegusel juhul, oleks taotleja riigiabi mittesaamise korral oma
tegevuse loa rangemate tingimuste tõttu tõenäoliselt lõpetanud?
3. Kas olukorras, kus, nagu praegusel juhul, komisjon on riigiabi otsusega
tunnistanud siseturuga kokkusobivaks nii olemasoleva abikava kui ka
kavandatavad muudatused ning riik on muu hulgas selgitanud, et rakendab
olemasolevat abikava ainult teatud tähtpäevani, on kehtiva seaduse alusel
olemasoleva abikava rakendamise jätkamisel riigi selgituses toodud tähtajast
pikemalt tegemist uue abiga [määruse 2015/1589] artikli 1 p[unkti] c mõttes,
arvestades muu hulgas Euroopa Kohtu seisukohti [kohtuasjas, milles tehti
26. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus DEI ja komisjon vs. Alouminion tis
Ellados (C-590/14 P, EU:C:2016:797, punktid 49 ja 50)]?
4. Kas olukorras, kus komisjon on tagantjärele otsustanud mitte esitada
vastuväiteid [ELTL] artikli 108 l[õige]t 3 rikkudes rakendatud abikavale, on
tegevusabi saamiseks õigustatud isikutel õigus taotleda abi maksmist ka
komisjoni otsusele eelneva aja eest, eeldusel et riigisisene menetlusõigus
seda võimaldab?
9
Kohtuotsus 15.12.2022 - Kohtuasi C-470/20
5. Kas abikava raames tegevusabi taotlejal, kes alustas siseturuga
kokkusobivaks loetud tingimustele vastava projekti elluviimist ajal, mil
abikava rakendati seaduslikult, kuid kes taotles riigiabi ajal, mil abikava oli
komisjoni teavitamata pikendatud, on sõltumata [ELTL] artikli 108
l[õike]s 3 sätestatust õigus riigiabi saada?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Sissejuhatavad märkused
24 Nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, sõltub põhikohtuasjades küsimus,
kas Veejaamal ja Espol on õigus saada põhikohtuasjas kõne all olevat
taastuvenergia toetust, eelkõige mõistete „tootmisseade“ ja „tootmise alustamine"
tõlgendusest, nagu need on ette nähtud vastavalt ELTS §-s 591 ja § 108 lõikes 3.
Täpsemalt on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tema ülesanne kindlaks
teha, kas „tootmise alustamise ajaks" selle sätte tähenduses tuleb lugeda üksnes
aega, mil hüdroelektrijaamas algas tootmine, või võib selleks pidada ka aega, mil
olemasolev seade pelgalt asendatakse „tootmisseadmega“.
25 Sellega seoses tuleb ühelt poolt märkida, et nagu nähtub väljakujunenud
kohtupraktikast, ei ole Euroopa Kohtu ülesanne tõlgendada riigisiseseid
õigusnorme (vt selle kohta 8. septembri 2022. aasta kohtuotsus Ametic, C-263/21,
EU:C:2022:644, punkt 64). Teiselt poolt tuleb märkida, et 2014. aasta otsuses ja
2017. aasta otsuses, mis võeti vastu Eesti Vabariigi teatatud toetusskeemide
alusel, määras komisjon kindlaks ELTS §108 lõikes 3 osutatud „tootmise
alustamise" aja, selleks et teha kindlaks, millal algab ajavahemik, mille jooksul
võib ettevõtja saada riigiabi vana toetusskeemi raames. Eelkõige määrati nendes
otsustes kindlaks toetuse maksmise tingimused, mille hulgas on tingimus, et
toetust ei tohi maksta pärast 12 aasta möödumist alates tootmise alustamisest.
26 Neil asjaoludel, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 24, on oluline
rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab oma kaalutlusõiguse
teostamisel järgima 2014. aasta otsust ja 2017. aasta otsust. Lisaks peab see kohus
võtma arvesse ka Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt sellise otsuse ulatust,
millega komisjon ei esita liikmesriigi teatatud toetusskeemi kohta vastuväiteid, ei
tule kindlaks määrata mitte ainult nimetatud otsuse teksti enda alusel, vaid ka
lähtudes asjaomase liikmesriigi teatatud toetusskeemist (vt selle kohta
16. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Kahla Thüringen Porzellan vs. komisjon,
C-537/08 P, EU:C:2010:769, punkt 44).
Esimene küsimus
27 Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas
2014. aasta suuniste punkte 49 ja 50 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus
riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse taastuvenergia abikava, mis
10
Veejaam ja Espo
võimaldab abi taotlejal saada riigiabi isegi siis, kui taotlus on esitatud pärast
asjaomase projekti elluviimise alustamist.
28 2014. aasta suuniste punktist 49 nähtub, et taastuvenergia toetust saab lugeda
siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju
ilmneb juhul, kui abi innustab abisaajat muutma oma käitumist ning kui ilma abita
sellist muutust ei toimuks. Nii tuleneb suuniste punktist 50, et komisjon on
seisukohal, et abil puudub abisaajale ergutav mõju juhtudel, kui töö projektiga on
käivitunud juba enne seda, kui abisaaja riiklikele asutustele abitaotluse esitab.
29 Mis puudutab sellise õigusakti nagu 2014. aasta suunised ulatust, siis tuleb
meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuulub abimeetmete siseturuga
kokkusobivuse hindamine ELTL artikli 107 lõike 3 alusel komisjoni
ainupädevusse, alludes liidu kohtute kontrollile. Komisjonil on selles osas lai
kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid
hinnanguid. Kaalutlusõiguse kasutamisel võib komisjon kehtestada suuniseid, et
kindlaks määrata kriteeriumid, mille alusel ta kavatseb hinnata, kas liikmesriikide
planeeritavad abimeetmed on siseturuga kooskõlas (19. juuli 2016. aasta
kohtuotsus Kotnik jt, C-526/14, EU:C:2016:570, punktid 37-39).
30 Sellega, et komisjon võtab vastu selliseid käitumisreegleid ja annab nende
avaldamisega teada, et ta kavatseb neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele
kohaldada, piirab ta oma kaalutlusõigust ega saa neist reeglitest üldjuhul kõrvale
kalduda ilma, et tema suhtes olenevalt olukorrast rakendataks sanktsioone selliste
õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine või õiguspärase
ootuse kaitse. Siiski ei saa komisjon käitumisreeglite vastuvõtmisega loobuda talle
ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga b antud kaalutlusõiguse kasutamisest.
Niisuguse dokumendi nagu 2014. aasta suunised vastuvõtmine ei vabasta seega
komisjoni kohustusest analüüsida konkreetseid erandlikke asjaolusid, millele
liikmesriik mingi kindla juhtumi puhul tugineb, et taotleda ELTL artikli 107
lõike 3 punkti b vahetut kohaldamist ja põhjendada oma keeldumist rahuldada
abitaotlus (vt analoogia alusel 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus Kotnik jt,
C-526/14, EU:C:2016:570, punktid 40 ning 41).
31 Eespool toodust tuleneb ühest küljest, et 2014. aasta suunistes sisalduvate
käitumisreeglite vastuvõtmisega piirab komisjon ainult ise enda pädevust oma
kaalutlusõiguse teostamisel nii, et kui liikmesriik teatab komisjonile abikavast,
mis on nende reeglitega kooskõlas, on komisjon põhimõtteliselt kohustatud selle
abikava heaks kiitma. Teisest küljest jääb liikmesriikidele õigus teatada
komisjonile abikavadest, mis nendes suunistes ette nähtud kriteeriumidele ei
vasta, ning komisjon võib neid abikavasid erandlike asjaolude esinemisel lubada
(vt analoogia alusel 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus Kotnik jt, C-526/14,
EU:C:2016:570, punkt 43).
32 Sellest järeldub, et 2014. aasta suunised ei loo liikmesriikidele autonoomseid
kohustusi, vaid näevad ette üksnes tingimused, mille eesmärk on tagada, et
taastuvenergia toetused on siseturuga kokkusobivad, mida komisjon peab
11
KOHTUOTSUS 15.12.2022 - Kohtuasi C-470/20
vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 29-31 viidatud kohtupraktikale ELTL
artikli 107 lõike 3 punkti b alusel talle antud kaalutlusõiguse teostamisel arvesse
võtma. Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 sisuliselt märkis,
tegutseb komisjon viidatud kaalutlusõiguse raames, kui ta tunnistab siseturuga
kokkusobivaks abikava, mille puhul on ergutava mõju tingimuse täitmine tagatud
muul viisil kui abitaotluse esitamisega enne tööde alustamist.
33 Eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et
2014. aasta suuniste punkte 49 ja 50 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole
vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse taastuv energia abikava,
mis võimaldab abi taotlejal saada riigiabi isegi siis, kui taotlus on esitatud pärast
asjaomase projekti elluviimise alustamist.
Teine küsimus
34 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas
2014. aasta suuniseid tuleb tõlgendada nii, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui
investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla
keskkonnaloa saamise muudetud tingimustega, kuna keskkonnaluba on nimetatud
ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi
maksmata.
35 Sellega seoses on oluline märkida, et 2014. aasta suuniste punktide 51 ja 52
kohaselt peab taotleja toetuse taotlemisel pädeva asutuse vastu võetud vormil
kirjeldama, milline oleks tema olukord abi puudumisel, kusjuures see olukord
kujutab endast vastupidist stsenaariumi. Lisaks peab pädev asutus taotluse
saamisel hindama selle stsenaariumi usaldusväärsust ja kinnitama, et abil on
soovitud ergutav mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on
autentne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb
investeeringu kohta otsuse.
36 Seega ei tulene nende punktide sõnastusest, et taotletaval abil - selleks et teha
investeering, mis on vajalik, et ettevõtja täidaks keskkonnaloa saamiseks ette
nähtud rangemaid tingimusi - ei ole ühelgi juhul ergutavat mõju. Neil asjaoludel
tuleb asuda seisukohale, et loa saamise muutunud tingimused on juhul, kui abi ei
tuleks maksta, üks asjaoludest, mida liikmesriigi asutused peavad vastupidise
stsenaariumi usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtma.
37 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Veejaam, kes on ainus
põhikohtuasja kaebaja, keda teine eelotsuse küsimus puudutab, tegi esiteks
investeeringu, mis seisnes olemasoleva seadme väljavahetamises
tootmisseadmega, selleks et täita uusi tingimusi, mis Eesti õigusnormidega
kehtestati elektrienergia tootmiseks vajaliku keskkonnaloa saamisel, ning teiseks
väidab, et vastav investeering sai võimalikuks üksnes taastuvenergia toetuse
saamise väljavaate tõttu.
12
Veejaam ja Espo
38 Neil asjaoludel, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 47, on
eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kindlaks teha Veejaama esitatud
vastupidise stsenaariumi usaldusväärsus ja eelkõige kontrollida tõenäosust, et see
äriühing oleks lõpetanud oma tegevuse juhul, kui ta kõnealust abi ei oleks saanud.
Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 26, on eelotsusetaotluse
esitanud kohus selle hindamise käigus kohustatud järgima 2014. aasta otsuses ja
2017. aasta otsuses kindlaks määratud tingimusi. Nimetatud kohus peab kõnealuse
stsenaariumi usaldusväärsuse kontrollimisel analüüsima asjakohaste tõendite
kogumit ja selliseid andmeid nagu tulud ja kulud, mis Veejaamale oleksid ilma
abita tekkinud elektrienergia tootmisel kooskõlas uute tingimustega, mis peavad
olema täidetud kõnealuse keskkonnaloa saamiseks.
39 Neid kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et 2014. aasta
suuniseid tuleb tõlgendada nii, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui
investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla
keskkonnaloa saamise muudetud tingimustega, kuna keskkonnaluba on nimetatud
ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi
maksmata.
Kolmas küsimus
40 Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada,
kas määruse 2015/1589 artikli 1 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et olemasolev
abikava, mille kokkusobivus siseturuga on tuvastatud komisjoni otsusega, tuleb
kvalifitseerida „uueks abiks“ selle määruse artikli 1 punkti c tähenduses, kui
nimetatud abikava kohaldatakse pärast kuupäeva, millest asjaomane liikmesriik
oli komisjoni abi hindamise menetluses, mis selle otsusega lõpetati, teavitanud kui
abikava kohaldamise lõppemise kuupäevast.
41 Olgu meenutatud, et määruse 2015/1589 artikli 1 punktis b on loetletud olukorrad,
mil riigiabi tuleb kvalifitseerida „olemasolevaks abiks". Eelkõige nähtub selle
määruse artikli 1 punkti b alapunktist ii, et heakskiidetud abi, see tähendab
komisjoni või nõukogu heakskiidetud abikavad ja individuaalne abi, on
olemasolev abi. Lisaks on sama määruse artikli 1 punktis c uus abi määratletud
kui ,,abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas
olemasoleva abi muudatused".
42 Sellega seoses tuleb tõdeda, et riigiabi järelevalve süsteemis, mis on kehtestatud
ELTL artiklitega 107 ja 108, erineb menetlus olenevalt sellest, kas tegemist on
olemasoleva või uue abiga. Kui olemasoleva abi andmine on vastavalt ELTL
artikli 108 lõikele 1 õiguspärane seni, kuni komisjon ei ole seda tunnistanud
kokkusobimatuks, siis ELTL artikli 108 lõikes 3 on ette nähtud, et uue abi
määramise plaanidest või olemasoleva abi muutmise plaanidest tuleb komisjoni
piisavalt aegsasti teavitada ja neid ei tohi rakendada enne, kui menetluses on
tehtud lõplik otsus (28. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Eco Foxjt, C-915/19-
C-917/19, EU:C:2021:887, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
13
KOHTUOTSUS 15.12.2022 - Kohtuasi C-470/20
43 Lisaks selgub Euroopa Kohtu praktikast, et abi kokkusobivuse hindamisel
siseturuga tugineb komisjon majandusandmetele ja asjaoludele, mis esinevad
asjaomasel turul tema otsuse tegemise ajal, ning võtab eelkõige arvesse selle
ajavahemiku pikkust, mille jaoks abi on ette nähtud. Järelikult on olemasoleva abi
kehtivusaeg üks tegur, mis mõjutab komisjoni hinnangut selle abi siseturuga
kokkusobivuse kohta (26. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus DEI ja komisjon vs.
Alouminion tis Ellados, C-590/14 P, EU:C:2016:797, punkt 49).
44 Seega tuleb olemasoleva abi kehtivusaja pikendamist pidada olemasoleva abi
muutmiseks ja selle puhul on järelikult vastavalt määruse 2015/1589 artikli 1
punktile c tegemist uue abiga (vt selle kohta 26. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus
DEI ja komisjon vs. Alouminion tis Ellados, C-590/14 P, EU:C:2016:797,
punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Käesoleval juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest esiteks, et Eesti
Vabariik märkis menetluses, mis puudutab vana toetusskeemi siseturuga
kokkusobivuse hindamist, et seda skeemi tuleb rakendada ainult kuni
31. detsembrini 2014; teiseks, et sellest kuupäevast lähtudes andis komisjon
2014. aasta otsuses oma hinnangu, ja kolmandaks, et Eesti Vabariik jättis selle
skeemi jõusse aastatel 2015 ja 2016 ehk pärast 31. detsembrit 2014.
46 Seega, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 41 meenutatud mõiste
„olemasolev abi" määratlust ja kohtuotsuse punktides 43 ja 44 mainitud Euroopa
Kohtu praktikat, tuleb tõdeda, et vana toetusskeem võidi pärast 2014. aasta otsuse
vastuvõtmist ja kuni 31. detsembrini 2014 kvalifitseerida olemasolevaks abiks,
kuna selle kokkusobivus siseturuga oli tuvastatud nimetatud otsusega.
47 Seevastu ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni kuupäevani, mil võeti vastu
2017. aasta otsus, millega tunnistati toetusskeem siseturuga kokkusobivaks veel
ka pärast selle skeemi kehtivusaja pikendamist, tuli toetusskeem kvalifitseerida
uueks abiks määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c tähenduses ja sellest oleks seega
tulnud komisjonile ELTL artikli 108 lõike 3 alusel teatada.
48 Neid kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et
määruse 2015/1589 artikli 1 punkteb jae tuleb tõlgendada nii, et olemasolev
abikava, mille kokkusobivus siseturuga on tuvastatud komisjoni otsusega, tuleb
kvalifitseerida „uueks abiks" selle määruse artikli 1 punkti c tähenduses, kui
nimetatud abikava kohaldatakse pärast kuupäeva, millest asjaomane liikmesriik
oli komisjoni abi hindamise menetluses, mis selle otsusega lõpetati, teavitanud kui
abikava kohaldamise lõppemise kuupäevast.
Neljas ja viies küsimus
49 Neljanda ja viienda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib
eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ELTL artikli 108 lõiget 3
tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui rahuldatakse ettevõtja taotlus
maksta riigiabi, hoolimata selles sättes ette nähtud teatamiskohustuse rikkumisest
14
Veejaam ja Espo
ühelt poolt ajavahemikul, mis eelnes komisjoni otsusele, millega see abi tunnistati
siseturuga kokkusobivaks, ning teiselt poolt, kui ettevõtja taotles abi ajal, mil see
oli õigusvastane, sest sellest ei olnud kõnealust institutsiooni teavitatud, kuigi
abiga seotud investeering tehti ajal, mil abikava oli õiguspärane, sest abi
kokkusobivus siseturuga oli tuvastatud komisjoni otsusega.
Vastuvõetavus
50 Komisjon väidab, et neljas ja viies küsimus on hüpoteetilised ning järelikult ei ole
need vastuvõetavad, sest Veejaamal ja Espol ei ole varasema ega uue
toetusskeemi alusel õigust saada mingit abi. Nimelt olid need äriühingud
kõnealust abi juba saanud ajavahemikul, mis on pikem kui 12 aastat alates
elektrienergia tootmise käivitamisest oma vastavates elektrijaamades, kusjuures
Eesti õigusnormide kohaselt kujutab see ajavahemik endast maksimaalset kestust,
mille jooksul võivad energiatootjad kõnealust abi saada.
51 Tuleb märkida, et eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused,
mis liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on
määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa
Kohtu ülesanne, on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu
esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu
õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja tegelike asjaolude või
esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada
vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud
küsimustele (2. juuni 2022. aasta kohtuotsus SR (tõlkekulud
tsiviilkohtumenetluses), C-196/21, EU:C:2022:427, punkt 25).
52 Käesoleval juhul piisab, kui tõdeda, et vastus küsimusele, kas Veejaam ja Espo on
abikõlblikud, lähtudes faktilistele asjaoludele ja riigisisestele õigusnormidele
liikmesriigi kohtu antavast hinnangust, nõuab ELTL artikli 108 lõike 3
tõlgendamist. Lisaks ei ole ilmne, et taotletud tõlgendus ei oleks kuidagi seotud
põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega.
53 Järelikult on neljas ja viies küsimus vastuvõetavad.
Sisulised küsimused
54 Kõigepealt tuleb märkida, et nagu nähtub kolmandale küsimusele antud vastusest,
võib endise abikava kvalifitseerida ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni ajani, mil
võeti vastu 2017. aasta otsus, ,,uueks abiks“ määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c
tähenduses ning et seda abi, mida rakendati ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud
teatamiskohustust rikkudes, võib selle perioodi jooksul pidada õigusvastaseks.
Alles pärast seda, kui 2017. aasta otsuses tuvastati, et abikava on siseturuga
kokkusobiv, võib abikava kvalifitseerida „olemasolevaks abiks" nimetatud
määruse artikli 1 punkti b tähenduses.
15
Kohtuotsus 15.12.2022 - Kohtuasi C-470/20
55 Seejärel tuleb märkida, et ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud keelu eesmärk on
tagada, et abi mõju ei avalduks enne, kui komisjonil on olnud mõistlik aeg
asjaomase projekti üksikasjalikuks hindamiseks ja vajaduse korral selle artikli
lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamiseks. ELTL artikli 108 lõige 3 näeb seega
ette uute abikavade ennetava kontrollimise (12. veebruari 2008. aasta kohtuotsus
CELF ja ministre de la Culture et de la Communication, C-199/06, EU:C:2008:79,
punktid 36 ja 37).
56 Olukorras, kus komisjon on ELTL artikli 108 lõikega 3 vastuolus antud abi kohta
teinud lõpliku otsuse, milles tunnistatakse abi ELTL artikli 107 alusel siseturuga
kokkusobivaks, on Euroopa Kohus otsustanud, et komisjoni lõplikul otsusel ei ole
sellist toimet, mis tunnistaks tagasiulatuvalt kehtivaks need rakendusaktid, mis on
tühised seetõttu, et need on vastu võetud ELTL artikli 108 lõike 3 viimases lauses
kehtestatud rakendamiskeeldu rikkudes. Igasugune muu tõlgendus viiks selleni, et
soositaks seda, et asjaomane liikmesriik eirab seda sätet, ja selle sätte soovitav
toime kaoks (24. novembri 2020. aasta kohtuotsus Viasat Broadcasting UK,
C-445/19, EU:C:2020:952, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
57 Niisuguses olukorras kohustab liidu õigus liikmesriigi kohtuid võtma sobivaid
meetmeid õigusvastasuse tagajärgede tõhusaks kõrvaldamiseks. Nimelt, kui
abikava - siseturuga kokkusobiva või mitte - puhul ei tooks ELTL artikli 108
lõike 3 rikkumine endaga kaasa suuremat riski või sanktsiooni kui sellesama sätte
järgimine, siis oleks liikmesriikidel oluliselt väiksem motivatsioon anda riigiabist
teada ja oodata siseturuga kokkusobivust puudutav otsus ära ning seega oleks
väiksem ka komisjoni kontrolli ulatus (24. novembri 2020. aasta kohtuotsus
Viasat Broadcasting UK, C-445/19, EU:C:2020:952, punktid 22 ja 23 ning seal
viidatud kohtupraktika).
58 Samas tuleb ELTL artikli 108 lõikega 3 vastuolus antud abi tagajärgede puhul
teha vahet õigusvastase abi tagasinõudmisel ja intressi maksmisel ajavahemiku
eest, mil abi oli õigusvastane (24. novembri 2020. aasta kohtuotsus Viasat
Broadcasting UK, C-445/19, EU:C:2020:952, punkt 24 ja seal viidatud
kohtupraktika).
59 Ühelt poolt, mis puudutab õigusvastase abi tagasinõudmist, siis ei ole ELTL
artikli 108 lõike 3 aluseks oleva eesmärgiga tagada, et siseturuga kokkusobimatut
abi kunagi ei anta, vastuolus õigusvastase abi - millest ei ole teatatud - ennatlik
väljamaksmine, kui komisjon võtab vastu lõpliku otsuse, milles tunnistatakse see
abi siseturuga kokkusobivaks. Järelikult ei ole liikmesriigi kohus kohustatud
andma korraldust see abi tagasi nõuda (vt selle kohta 24. novembri 2020. aasta
kohtuotsus Viasat Broadcasting UK, C-445/19, EU:C:2020:952, punkt 25 ja seal
viidatud kohtupraktika).
60 Teiselt poolt peab liikmesriigi kohus liidu õiguse alusel kohustama abisaajat
maksma intressi ajavahemiku eest, mil abi oli õigusvastane. See liikmesriigi
kohtul lasuv kohustus tuleneb asjaolust, et abi andmine vastuolus ELTL
artikli 108 lõikega 3 annab abisaajale põhjendamatu eelise, mis seisneb esiteks
16
Veejaam ja Espo
selles, et ta ei maksa intressi, mida ta oleks pidanud tasuma kõnealuselt siseturuga
kokkusobiva abi summalt, kui ta oleks pidanud selle komisjoni lõplikku otsust
oodates turult laenama, ja teiseks tema konkurentsiseisundi paranemises võrreldes
teiste turul tegutsevate ettevõtjatega ajavahemikul, mil abi oli õigusvastane.
Nimelt seatakse selle abi õigusvastasuse tagajärjel esiteks need teised ettevõtjad
ohtu - mis lõpuks ei realiseerunud -, et antakse siseturuga kokkusobimatut abi, ja
teiseks peavad nad konkurentsi seisukohalt taluma niisuguse abi tagajärgi varem,
kui nad muidu pidanuks (24. novembri 2020. aasta kohtuotsus Viasat
Broadcasting UK, C-445/19, EU:C:2020:952, punktid 26 ja 27 ning seal viidatud
kohtupraktika).
61 Kuna vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 59 ja 60 viidatud kohtupraktikale
ei ole välistatud, et ettevõtjale võidakse ennatlikult välja maksta abi, mida
rakendati ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust rikkudes, kui
komisjon võtab vastu lõpliku otsuse, milles tuvastatakse abi kokkusobivus
siseturuga, siis ei ole selle sättega vastuolus ka see, kui nimetatud ettevõtja saab
abi ajavahemikul, mis eelnes komisjoni niisugusele otsusele alates ajast, mil
ettevõtja palus abi maksta.
62 Samuti, kui ühelt poolt on komisjon tagantjärele tuvastanud abi kokkusobivuse
siseturuga ja teiselt poolt ei ole ettevõtjale antud abi ajavahemikul, mil kõnealust
abi tuleb pidada õigusvastaseks ELTL artikli 108 lõikes 3 ette nähtud kohustuse
rikkumise tõttu, siis ei saa kõnealune ettevõtja olla kohustatud sama abi
õigusvastasuse perioodi eest maksma sellist intressi, nagu on viidatud käesoleva
kohtuotsuse punktis 60. Nimelt ei ole sellises olukorras vaja heastada
õigusvastasuse tagajärgi käesoleva kohtuotsuse punktis 57 viidatud kohtupraktika
tähenduses.
63 Mis puudutab käesoleval juhul esiteks neljanda eelotsuse küsimuse aluseks olevat
olukorda, mis hõlmab ainult Veejaama, siis nähtub eelotsusetaotlusest, et sellele
äriühingule ei makstud ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 2017. aasta otsuse
vastuvõtmiseni mingit abi.
64 Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul käesoleva kohtuotsuse punktides 61
ja 62 esitatud kaalutluste alusel teha Veejaama osas järeldused selle kohta, kas
nimetatud äriühingul oli võimalik saada abi vana toetusskeemi raames
ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 2017. aasta otsuse vastuvõtmiseni alates
abitaotluse esitamisest.
65 Teiseks tuleb seoses viienda eelotsuse küsimusega, mis puudutab Espo olukorda,
märkida, et käesoleva kohtuotsuse punktis 60 mainitud kohtupraktikat arvestades
tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul eelkõige kontrollida, kas see äriühing sai
asjasse puutuva tootmisseadme 2009. aastal paigaldamiseks abi ajavahemikul, mil
vana toetusskeemi ei olnud 2014. aasta otsusega siseturuga kokkusobivaks
tunnistatud, selleks et olenevalt olukorrast sisse nõuda intress summadelt, mille
äriühing sai kõnealuse toetusskeemi alusel.
17
KOHTUOTSUS 15.12.2022 - KOHTUASI C-470/20
66 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale ja viiendale
küsimusele vastata, et ELTL artikli 108 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei
ole vastuolus see, kui rahuldatakse ettevõtja taotlus maksta riigiabi, mis rakendati
selles sättes ette nähtud teatamiskohustust rikkudes esiteks ajavahemikul, mis
eelnes komisjoni otsusele, millega see abi tunnistati siseturuga kokkusobivaks,
ning teiseks, kui ettevõtja taotles abi ajal, mil see oli õigusvastane, sest sellest ei
olnud kõnealust institutsiooni teavitatud, kuigi abiga seotud investeering tehti ajal,
mil abikava oli õiguspärane, sest abi kokkusobivus siseturuga oli tuvastatud
komisjoni otsusega, arvestades et mõlemal juhul tasub abisaaja intressi
summadelt, mille ta võib olla saanud ajavahemikul, mil abi loeti õigusvastaseks.
Kohtukulud
67 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud
kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi
kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud
poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014-2020
punkte 49 ja 50
tuleb tõlgendada nii, et
nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse
taastuvenergia abikava, mis võimaldab abi taotlejal saada riigiabi isegi
siis, kui taotlus on esitatud pärast asjaomase projekti elluviimise
alustamist.
2. Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid aastateks 2014-2020
tuleb tõlgendada nii, et
riigiabil võib olla ergutav mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi
selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise muudetud
tingimustega, kuna keskkonnaluba on nimetatud ettevõtja tegevuse
jaoks vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi maksmata.
3. Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artikli 1 punkte b ja c
tuleb tõlgendada nii, et
olemasolev abikava, mille kokkusobivus siseturuga on tuvastatud
Euroopa Komisjoni otsusega, tuleb kvalifitseerida „uueks abiks“ selle
18
VEEJAAM JA ESPO
määruse artikli 1 punkti c tähenduses, kui nimetatud abikava
kohaldatakse pärast kuupäeva, millest asjaomane liikmesriik oli
komisjoni abi hindamise menetluses, mis selle otsusega lõpetati,
teavitanud kui abikava kohaldamise lõppemise kuupäevast.
4. ELTL artikli 108 lõiget 3
tuleb tõlgendada nii, et
sellega ei ole vastuolus see, kui rahuldatakse ettevõtja taotlus maksta
riigiabi, mis rakendati selles sättes ette nähtud teatamiskohustust
rikkudes esiteks ajavahemikul, mis eelnes komisjoni otsusele, millega
see abi tunnistati siseturuga kokkusobivaks, ning teiseks, kui ettevõtja
taotles abi ajal, mil see oli õigusvastane, sest sellest ei olnud kõnealust
institutsiooni teavitatud, kuigi abiga seotud investeering tehti ajal, mil
abikava oli õiguspärane, sest abi kokkusobivus siseturuga oli tuvastatud
komisjoni otsusega, arvestades et mõlemal juhul tasub abisaaja intressi
summadelt, mille ta võib olla saanud ajavahemikul, mil abi loeti
õigusvastaseks.
Arabadjiev Bay Larsen Xuereb
Kumin Ziemele
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. detsembril 2022 Luxembourgis.
Kohtusekretär Koja president
A. Calot Escobar A. Arabadjiev
Koopia õigsust kinnitab,
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.12.2022 13:18
Adressaat: Merle Järve <
[email protected]>; Maie Antsov
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; Klen Teder
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; Virge Aasa
<
[email protected]>; Merili Kriisa <
[email protected]>
Teema: C-470/20
Manused: C-470-20 otsus ET.pdf; C-470-20 otsuse kättetoimetamine.pdf
Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2020/453-7 Kohtuasja number:
C-470/20
Staadium: Määrus(ed), otsus
Märksõnad: kaalutlusõigus; riigiabi; riigiabi ergutav mõju;
taastuvenergia
toetus; toetuskõlblikkus
Õiguslikud vormid: ELTL artikkel 108; määrus (EL) nr 2015/1589
EL õiguse büroo
Välisministeerium
Vastuvõtmise kuupäev : 15/12/2022
EUROOPA LIIDU KOHUS
15/12/22
Kantselei
Nele Grünberg
Merili Kriisa
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1242660.6 ET
Eelotsusetaotlus C-470/20
Veejaam et Espo
(eelotsusetaotluse esitanud kohus: Riigikohus - Eesti)
Kohtuotsuse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesoleva kirjaga kohtuotsuse kinnitatud koopia.
Teised keeleversioonid, mis on juba kättesaadaval, on üleval Euroopa Kohtu kodulehel, aadressil
http://www.curia.europa.eu.
Cecilia Strömholm
Ametnik
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus
E-mail :
[email protected] Kantselei
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG