delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT
[email protected] Teie 16.09.2022 nr 15-3/5719-2 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 20.12.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 7-5/2022/1152-4 delta_docName \* MERGEFORMAT Räpina valla üldplaneering delta_content \* MERGEFORMAT Räpina Vallavalitsus esitas 07.07.2022 Räpina valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 90 lõike 1 alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus paberkandjal üldplaneeringu menetlemise dokumentatsiooni Kagu-Eesti talituse Põlva maakonna ruumilise planeerimise peaspetsialistile. Räpina Vallavalitsus soovis PlanS § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt üldplaneeringu ga vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndit ja esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu . Rahandusministeerium palu s 16.09.2022 kirjaga nr 15-3/5719-2 esitada Räpina valla üldplaneeringu koostamise üle kontrolli teostamiseks ja heakskiidu andmise menetluse jätkamiseks Keskkonnaameti otsus ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Keskkonnaamet 12.12.2022 kirjaga nr 7-13/22/12249-5 andis osalise nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastavalt sellele on planeeringut korrigeeritud ja planeering on leitav http://gofile.me/6tNNn/J2UvrJSwM Räpina Vallavalitsus palub Rahandusministeeriumil jätkata üldplaneeringu üle kontrolli teostamist ja heakskiidu andmise menetlust. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Enel Liin delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT Vallavanem delta_ownerName \* MERGEFORMAT Miia Kasearu 799 9510 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 20.12.2022 13:34
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Räpina valla üldplaneering
Tere! Teile on saadetud Räpina Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Räpina valla üldplaneering, mis on registreeritud
20.12.2022, numbriga 7-5/2022/1152-4.
Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse
tasuta alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt
https://installer.id.ee/
KontaktinfoRäpina VallavalitsusKooli 1, 64504 RäpinaTel 799 9500e-post:
Räpina Vallavalitsus Teie 23.09.2022 nr 7-5/2022/1361-2
[email protected]
Meie 12.12.2022 nr 7-13/22/12249-5
Räpina valla üldplaneeringu alusel ranna või
kalda ehituskeeluvööndi vähendamine
Räpina Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka KeA) 20.06.2022 kirjaga taotluse1
ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks vastuvõetud2 üldplaneeringu „Räpina valla
üldplaneering“ (koostanud Räpina Vallavalitsus ja Hendrikson ja Ko OÜ; edaspidi ÜP või vastuvõetud
ÜP) alusel. ÜP protsessi käigus koostati ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (edaspidi
KSH või KSH aruanne) „Räpina valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne“ (Hendrikson ja Ko OÜ). Keskkonnaamet palus 18.08.2022 kirjas nr 7-13/22/12249-taotlust
täiendada, et oleks võimalik piisavalt põhjalikult analüüsida tegevuse mõju ranna või kalda kaitse
eesmärkidele. Räpina Vallavalitsus esitas 23.09.2022 kirjaga täiendatud taotluse3.
EKV vähendamist taotletakse Räpina valla territooriumil 8 kohas vastavalt vastuvõetud ÜP seletuskirja
peatükis 6.7.5. toodud selgitusele ja joonistele. Taotletav EKV vähendamine on kujutatud ka ÜP
maakasutuse joonisel. KSH aruandes käsitletakse EKV vähendamise mõju looduskeskkonnale peatükis
4.1.6. EKV vähendamist taotletakse järgmistel aladel:
1. Veriora järvel Veriora alevikus Laululava katastriüksusel4;
2. Peipsi järvel Mehikoorma alevikus Järveääre katastriüksusel5;
3. Võhandu jõel Leevi külas Posti tee 18, Leisi ja Mõisapargi katastriüksustel6;
4. Leevi veskijärvel Leevi külas Kooli tn 10 katastriüksusel7;
5. Võhandu jõel Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksustel8;
6. Leevaku paisjärvel Võukülas Puustakalda katastriüksusel9;
7. Võhandu jõel Pindi külas Jõekääru katastriüksusel10;
8. Leevaku paisjärve ja Võhandu jõel Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla
katastriüksustel11.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 20.06.2022 kirjana 7-13/22/12249
2
Vastu võetud Räpina Vallavolikogu 19.01.2022 otsusega nr 1-3/1 „Räpina valla üldplaneeringu vastuvõtmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule
väljapanekule suunamine“
3
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 26.09.2022 kirjana 7-13/22/12249-4
4
Katastritunnus 87901:001:0168
5
Katastritunnus 70801:001:0114
6
Katastritunnused 87901:004:0942, 87901:004:0951 ja 70801:001:0574
7
Katastritunnus 87901:004:0118
8
Katastritunnused 70703:005:0209, 70703:005:0053 ja 70703:005:0052
9
Katastritunnus 70801:001:1082
10
Katastritunnus 70801:001:1046
11
Katastritunnus 70702:001:0223, 70702:001:0653 ja 70702:001:0742
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
KeA tutvus EKV vähendamise taotlusega ja selles esitatud põhjendustega EKV vähendamise
vajalikkuse kohta, taotluse aluseks oleva ÜP ja KSH aruandega ning teostas paikvaatlused 7.07. ja
9.08.2022.
I OTSUS
Lähtudes EKV vähendamise taotlusest, sh põhjendustest vähendamise vajalikkuse osas, vastuvõetud
ÜP-st, looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) §-s 40 sätestatust ning käesoleva kirja II peatükis esitatud
õiguslikest alustest ja III peatükis toodud kaalutlustest,
a) annab Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks järgmiselt:
1. Peipsi järve EKV vähendamiseks Mehikoorma alevikus Järveääre katastriüksusel 10 meetrini
tavalisest veepiirist kahe eraldiseisva ala osas ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses
puhkeala kasutajate teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamiseks, milleks on istepingid,
vaatetorn ja külaplats ilma hoonestuseta;
2. Leevi veskijärve EKV vähendamiseks Leevi külas Kooli tn 10 katastriüksusel 10 meetrini Leevi
veskijärve veepiirist ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses puhkemajanduslikul
eesmärgil;
3. Võhandu jõe EKV vähendamiseks Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu
katastriüksustel 10 meetrini tavalisest veepiirist ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses
Võõpsu aleviku Kraaviotsa kinnistu ja Võhandu jõe kaldaala detailplaneeringu arendustegevuse
elluviimiseks;
4. Võhandu jõe EKV vähendamiseks Pindi külas Jõekääru katastriüksusel ÜP seletuskirjas esitatud
joonisel näidatud ulatuses endise hoone asukoha taaskasutusele võtmiseks elamu kõrvalhoonena;
5. Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe EKV vähendamiseks Leevaku külas Serna, Määrastemaa-
Joosepi, Määrastu-Silla katastriüksustel 10 meetrini tavalisest veepiirist avalikult kasutatavate
puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks.
b) KeA annab osalise nõusoleku Võhandu jõe EKV vähendamiseks Leevi külas Posti tee 18
katastriüksusel 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkemajanduslikul eesmärgil vastavalt lisa 1
joonisele.
c) KeA keeldub EKV vähendamisest järgmiselt:
1. Veriora järve EKV vähendamisest Veriora alevikus Laululava katastriüksusel 10 meetrini Veriora
järve veepiirist ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses avalikult kasutatavate
puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks;
2. Leevaku paisjärve EKV vähendamisest Võukülas Puustakalda katastriüksusel endise hoonestatud
õueala kasutusele võtmiseks eluasemekohana.
Märgime, et varasemad detailplaneeringu (edaspidi ka DP) alusel toimunud EKV vähendamised ei
kajastu esitatud Räpina valla üldplaneeringus. Kui soovitakse varasema ÜP-ga antud EKV vähendamise
nõusolekute kehtima jäämist, peab see teave olema kajastatud koostatavas ÜP-s. Vastupidisel juhul ei
saa varasem EKV vähendamine jääda uue ÜP kehtestamise järgsel kehtima (samaaegselt ei saa kehtida
uus ÜP ja vähendatud EKV eelmisest ÜP-st).
Juhime tähelepanu, et enne ÜP kehtestamist tuleb planeeringujoonised korrigeerida vastavalt KeA antud
nõusolekule.
II ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD
Räpina Vallavalitsuse taotluse kohaselt kavandatakse EKV ulatust muuta erinevatel ranna- ja
kaldalõikudel, millel kohalduvad erinevad piirangud ja erandid. EKV vähendamist taotletakse järgmiste
veekogude rannal või kaldal: Veriora järv (VEE2087910), Peipsi järv (VEE2075600), Leevi veskijärv
(VEE2087920), Leevaku paisjärv (VEE2112320) ja Võhandu jõgi (VEE1003000).
Veriora järv on paisjärv, mille veepeegli pindala on 4,2 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 5 on Veriora järve
EKV laius 25 meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Peipsi järv on looduslik järv, mille
2 (16)
veepeegli pindala on 354 307 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 2 on Peipsi järve rannal EKV ulatus 100
meetrit, sama seaduse § 38 lg 1 p 3 kohaselt on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval
kompaktse asustusega alal ehk tiheasustusalal EKV ulatus 50 meetrit. Vastuvõetud ÜP-ga on
tiheasustusega alad määratud Räpina linnas ja Mehikoorma, Võõpsu ning Veriora alevikus.
Tiheasutusalade piirid on kantud ÜP maakasutuse joonisele. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga.
Leevi veskijärv on paisjärv, mille veepeegli pindala on 2,7 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 5 on Veriora
järve EKV laius 25 meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Leevaku paisjärv on paisjärv,
mille veepeegli pindala on 46,8 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 4 on Leevaku paisjärve EKV laius 50
meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Võhandu jõgi on looduslik veekogu, mille valgala
pindala on 1401,7 km². Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 4 on Võhandu jõe EKV laius 50 meetrit. Tegemist on
avalikult kasutava veekoguga.
Kuna EKV vähendamist taotletakse mitmel juhul ka metsamaal, tuleb arvestada LKS § 38 lg 2, mille
kohaselt ulatub järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses EKV ranna või kalda
piiranguvööndi piirini (edaspidi metsamaa erisus). Veriora järve kalda piiranguvööndi ulatus on LKS §
37 lg 1 p 3 alusel 50 meetrit. Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe kalda piiranguvööndi ulatus on LKS §
37 lg 1 p 2 alusel 100 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on LKS
§ 37 lg 2 alusel vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine.
Võhandu jõgi Vagula järvest Kääpa külani ja Võõpsu sillast suudmeni (Võrumaa, Põlvamaa) kuulub
suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse12. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on
kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates13. ÜP
maakasutuse joonisele on kantud korduva üleujutusega ala Võhandu jõe suudmealal lammi-
madalsoomuldade leviku piiri järgi. ÜP seletuskirja ptk 6.7.3. juhitakse tähelepanu, et arendus- ja
ehitustegevuse planeerimisel tuleb arvestada LKS-st tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega
ning erisustega. ÜP seletuskirja ptk 6.7.3. märgib, et Räpina vallas ei ole üleujutuse riskipiirkondi
määratud. Räpina valla territooriumile jääv Lämmijärve kalda madalmatel kohtadel ja Võhandu jõe
suudmeala esineb perioodiliselt üleujutusi. ÜP seletuskirja ptk 6.7.3. seatakse neil aladel
ehitustegevusele teatud tingimused.
LKS § 38 lg 3 kohaselt on EKV-s uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. EKV vähendamise
kaalumisel arvestab KeA ka LKS § 38 lg 4 ja 5 loetletud eranditega, mis teatud juhtudel võimaldavad
veekogu ranna või kalda EKV-s ehitustegevust.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel
avalikult kasutatavatel veekogudel 4 meetrit. EKV vähendamise taotluses nimetatud veekogudest on
Peipsi järv avalik ning laevatatav veekogu ning Veriora järv, Leevi veskijärv, Leevaku paisjärv ja
Võhandu jõgi avalikult kasutatavad veekogud14.
Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevööndi eesmärgiks kalda või ranna
erosiooni ja hajuheite vältimine. Veeseaduse § 118 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel on veekaitsevöönd Peipsi järvel
20 meetrit ning Veriora järvel, Leevi veskijärvel, Leevaku paisjärvel ja Võhandu jõel 10 meetrit. VeeS
§ 118 lg 5 p-de 1 ja 2 kohaselt puudub veekaitsevöönd supelrannas, supluskohas, sadamaalal ning kalda-
ja rannakindlustuse alal. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie
VeeS § 118 p 2 p-des 1 ja 2 loetletud veekogude kaldal KeA nõusolekuta. Veekaitsevööndis on VeeS §
119 p 5 järgi keelatud ehitamine, v. a juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg 1 nimetatud eesmärgiga
ning LKS-s sätestatud kalda kaitse eesmärkidega. VeeS § 119 p 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud
pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet.
EKV vähendamise kaalumisel lähtub Keskkonnaamet eelkõige ÜP seletuskirja peatükis 6.7.5. ja
maakasutuseplaanil esitatust. Kaalutluses arvestatakse ka KSH aruande peatükis 4.1.6 välja tooduga
ning EKV vähendamise taotlusega.
12
Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel
siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 58) § 2
13
Keskkonnaministri määrus nr 58 § 1
14
Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“
3 (16)
Varasemalt on praeguse Räpina valla territooriumil EKV-d vähendatud Jaanikese külas Susliku
katastriüksusel (katastritunnus 70702:002:0342) Susliku katastriüksuse DP alusel; Kärbi katastriüksusel
(katastritunnus 70702:002:0340) Kärbi katastriüksuse DP alusel; Nugise katastriüksusel (katastritunnus
70702:002:0341) Nugise kinnistu DP alusel ning Räpina linnas Ausamba park katastriüksusel
(katastritunnus 70501:005:0128) Räpina Ausamba pargi DP alusel. Eeltoodud EKV vähendamised ei
kajastu esitatud Räpina valla ÜPs. KeA hinnangul on antud vähendamised asjakohased ning nende
osas täiendavat kaalumist läbi ei viida. Juhime aga tähelepanu, et Nugise kinnistu DPga15 (edaspidi
Nugise DP) tehti ettepanek vähendada Võhandu jõe kalda EKV 50 meetrilt 23 meetrile planeeritava
hoonestusala ulatuses, et võimaldada sellele alale ehitada saun. Kavandatud saun on katastriüksusele
rajatud. Lisaks Nugise DPga planeeritud hoonele on katastriüksusele rajatud ka peale Nugise DP
kehtestamist katastriüksuse kirdeossa hoone, mis jääb EKV-sse ning väljapoole Nugise DP planeeritud
hoonestusala. Kuigi LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu
õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse, ei asu uus ehitatud hoone õuemaa
alal, vaid piirneb sellega. Nugise katastriüksuse kirdeossa ehitatud hoone on ebaseaduslik, mis seal
vastavalt LKS § 38 lg 3 kohaselt olla ei või.
LKS § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ja kalda EKV-d suurendada või vähendada, arvestades ranna- ja kalda
kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast
teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse
eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju
piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda EKV vähendada KeA nõusolekul. KeA annab oma
seisukoha EKV vähendamise ettepanekutele igat nimetatud asjaolu kaaludes ja lähtudes valdavalt ala-
või kinnistupõhisest situatsioonist. LKS § 40 lg 6 alusel jõustub EKV laiuse suurendamine ja
vähendamine kehtestatud ÜP või DP jõustumisel.
III KAALUTLUS
1. Ehituskeeluvööndi vähendamine Veriora alevikus Laululava katastriüksusel
Faktilised asjaolud
Üldplaneeringuga taotletakse Veriora järve EKV vähendamist Laululava katastriüksusel Veriora
alevikus 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkeala ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil. Täpsemalt
soovitakse EKV-d vähendada, et oleks võimalik rajada olemasoleva laululava lähipiirkonda puhkeala
teenindamiseks vajalike ehitisi (vaatetorn, välikohvik, puhkeatraktsioonid).
Laululava katastriüksuse pindala on 21792 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ühiskondlike
ehitiste maa (kõlvikuline jaotus: haritav maa 3069 m2, looduslik rohumaa 13 514 m2, metsamaa 3179
m2 ja muu maa 2030 m2). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestatud.
ÜP maakasutusplaani järgi jääb Laululava katastriüksus supelranna ning puhke- ja virgestuse maa-alale.
KSH järelduste kohaselt ei ohusta Veriora paisjärve loodekaldal asuva Laululava katastriüksuse ala EKV
piiri vähendamine 10 meetrile veekogu seisundit ega kalda kaitse eesmärkide saavutamist. Lisatud on,
et rajatiste planeerimisel tuleb vältida kaldaala tõstmist.
EKV-d soovitakse vähendada katastriüksuse põhjapoolses haljasala ja metsamaa osas ca 50 meetri
pikkusel lõigul. Katastriüksusel rakendub osaliselt metsamaa erisus. Väljaspool metsamaad on võimalik
ehitada ka väljapoole EKV-d. Katastriüksusel olemasolev hoone (laululava) jääb väljapoole EKV-d,
muud katastriüksusel asuvad rajatised (palliplatsid, pink-laud varjualuased jms) jäävad supelranna alale.
Katastriüksusel olev multifunktsionaalne plats on sinna rajatud 28.08.2014 kehtestatud Veriora
järveäärse puhkeala laiendamise DP alusel16.
15
Kehtestatud 23.05.2007, kättesaadav:
https://service.eomap.ee/rapinavald/#/planeeringud/planeeringud/707000021
16
Kättesaadav: https://service.eomap.ee/rapinavald/#/planeeringud/id/11
4 (16)
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei esine Laululava katastriüksusel ega sellega piirnevatel
aladel kaitstavaid loodusobjekte LKS § 4 tähenduses. Vastuvõetud ÜP kohaselt ei asu katastriüksus ega
sellega piirneval alad rohevõrgustiku alal.
Ala, mille osas EKV vähendatakse jääb suuremas osas rohumaa ja osaliselt ka metsamaa kõlvikule.
Puudub info, kas puhkemajanduslikul eesmärgil EKV vähendamisega muutub kõlvikuline koosseis
taotleval alal, kuid metsamaa kõlvikule ehitamisel on vajalik raadamine. Hoone ja tõenäoliselt ka
vaatetorni ehitamisel taimekooslus hävib. Seetõttu ei ole tagatud kalda EKV-s taimkatte täielik
säilimine.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
KeA hinnangul ei suurene inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju määral, mis läheks vastuollu kalda kaitse
eesmärkidega. Inimeste viibimine kaldal võib küll suureneda ning ehitustegevus vähendab kaldaala
looduslikkust, kuid tegemist on avalikult kasutatava alaga, kus asub Veriora aleviku elanike rannaala,
korvpalliplats, piknikuala ja laululava ning kus leiavad aset erinevad üritused (jaanipäev ja muud
väliüritused). Seega alal on teatav inimmõju.
Kalda eripära arestava asutuse suunamine
Veriora järv on paisjärv, mis on olemas Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses17 toodud NSVL O-42
topokaart 1:10 000 aastast 1973, mis ajast on enamik Laululava katastriüksuse alast olnud lage ala,
osaliselt ka metsamaa. Katastriüksusel asuv laululava esmane kasutuselevõtu aasta ehitisregistris on
märgitud 1987.
Veriora järve kaldal asuvad üksikud hooned. Järve põhjakaldal asub EKV-s vaid üks abihoone, mille
ehitus oli lubatud LKS § 38 lg 4 p 1 erisuse alusel õuemaal (sealne eluhoone asub väljaspool EKV-d).
Taotletud EKV vähendamise alal ei ole varem asunud ehitisi.
Kuigi praegu asuvad Laululava katastriüksuse EKV-s erinevad supelranna teenindamiseks vajalikud
rajatised ning EKV piiril multifunktsionaalne plats, on võimalik vaatetorni, välikohvikut ja
puhkeatraktsioone püstitada ka väljaspool EKV-d.
ÜP-s KeA-le esitatud materjalides ei ole toodud välja objektiivseid asjaolusid, mis selgitaksid vajadust
ehitada Laululava katastriüksusel vaatetorni ja kohvikut järvele niivõrd lähedale. Seetõttu ei ole KeA
hinnangul vajadus EKV vähendamiseks piisavalt põhjendatud. Seega hindab KeA antud kaldalõigule
hoonestuse kavandamist kalda eripära arvestava asustuse suunamise seisukohast EKV vähendamist
mittetoetava aspektina.
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
ÜP alusel ei planeerita ehitisi ega rajatisi veekaitsevööndisse. Üldplaneeringu elluviimisel on tagatud
inimeste vaba liikumine kallasrajale ning juurdepääs Veriora järvele Vana-Viluste tee kaudu.
Kokkuvõte
Kuna taotletud EKV vähendamise alal ei ole varem asunud ehitisi, planeeritavate rajatiste püstitamisel
väheneb looduskoosluste pindala ning ehitamine on võimalik väljaspool EKV-d, ei nõustu KeA Veriora
järve EKV vähendamisega Laululava katastriüksusel Veriora alevikus 10 meetrini tavalisest veepiirist.
2. Ehituskeeluvööndi vähendamine Mehikoorma alevikus Järveääre katastriüksusel
Faktilised asjaolud
Räpina valla üldplaneeringuga taotletakse Peipsi järve EKV vähendamist Järveääre katastriüksusel
Mehikoorma alevikus 10 meetrini tavalisest veepiirist kahe eraldiseisva ala osas. Ala A osas soovitakse
EKV-d vähendada supelranna maa-alal katastriüksuse kirdepoolses osas ca 11 meetri pikkusel lõigul, et
võimaldada olemasoleva paviljoni teisaldamist selle praegusest asukohast. Ala B osas soovitakse EKV-
d vähendada puhke- ja virgestuse maa-alal Aia ja Väike tänavate vahelisel alal ca 73 meetri pikkusel
lõigul, et võimaldada püstitada puhkeala kasutajate teenindamiseks vajalike ehitisi (vaatetorn, istepingid
17
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline
5 (16)
ja külaplats koos teenindavate ehitistega). ÜP-s ei ole selgitatud, milliseid külaplatsi teenindavaid ehitisi
on mõeldud.
Järveääre katastriüksuse pindala on 39 383 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa
(kõlvikuline jaotus: haritav maa 379 m2, looduslik rohumaa 2753 m2, õuemaa 137 m2 ja muu maa 36
114 m2). Ehitisregistri andmetel asub katastriüksusel mitmeid rajatisi (laudtee ning supluskohta ja
avalikult kasutatavaid teid teenindavad rajatised).
KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine võimalik aladel, kus maapinda on tõstetud. Juhul, kui uute
rajatiste jaoks on vajalik ulatuslik madalate kaldaalade tõstmine, ei ole EKV vähendamine kalda kaitse
eesmärkidega kooskõlas.
Järveääre katastriüksusel on Maa-ameti ortofotode andmetel rajatud vahemikul 2019-2021 EKV-s
laudtee, mis läbib ka ala B. Laudtee ei ole KeA andmetel kavandatud planeeringuga ja tee rajamiseks ei
kehti LKS-is nimetatud erandid. KeA lähtub EKV ulatuse vähendamise kaalumisel ebaseadusliku ehitise
püstitamise eelsest olukorrast (st ei arvesta ebaseadusliku ehitiste olemasoluga). Laudtee seadustamiseks
tuleb see planeeringuga kavandada ja see peab kajastuma ÜP joonisel avalikult kasutatava teena, et
sellele rakenduks LKS § 38 lg 5 p 10 nimetatud erisus.
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine
Ala A jääb supelranna maa-alale, mis on eelnevalt inimese poolt mõjutatud ala ning kus pole säilinud
väärtuslikke looduskooslusi. Ala B jääb roostunud alale, mida osaliselt läbib laudtee. Ala B osa võib
pidada väärtuslikuks lindude seisukohast, kes pesitsevad roostikus. Kuna EKV ei soovita vähendada
kuni veekogu piirini ega kogu roostunud alal, säilib lindudele sobilik elupaik ka EKV vähendamisel.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete kohaselt on Järveääre katastriüksuse lähedasel veealal
registreeritud mitmete II ja III kaitsekategooria liikide leiukohad: tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis
taenia), võldas (Cottus gobio) ja vingerjas (Misgurnus fossiilis). Loodusdirektiivi I lisa kriteeriumile
vastavaid elupaigatüüpe ega muid kaitstavaid loodusobjekte LKS tähenduses katastriüksusel ei esine.
EKV vähendamisega ei kaasne eeldatavalt tegevusi, mis võiksid mõjutada oluliselt eelnevalt loetletud
kalaliikide seisundit.
Ala B osas on EELIS-e andmetel registreeritud III kaitsekategooria liigi tiigikonna (Pelophylax
lessonae) elupaik. Vastavalt LKS § 55 lg 6 on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Tiigikonn on maismaal
talvituja, kes kaevab talvitumiseks kaldapinnasesse uru. Liigi jaoks on väga olulised elupaigaelemendid
tiigid ja märgalad. Talvitumiseks sobivad tiigikonnale kudemis- ja toitumisaladest mitte kaugemale kui
500 meetrit jäävad lehtpuusalud, kivikangrud ja põõsastikud. Kuna EKV-d ei vähendata kogu tiigikonna
elupaiga ulatuses ning tiigikonnale sobilik elupaik jääb ka väljapoole tema piiritletud elupaika, sh järve
suunas, võib öelda, et EKV vähendamine B ala osas ei mõjuta oluliselt tiigikonna elupaiganõudlusi ega
nende populatsiooni soodsat seisundit.
Arvestades eeltoodut saab öelda, et EKV vähendamine Järveääre katastriüksusel joonisel näidatud alade
ulatuses ei avalda olulist mõju Peipsi järve rannal asuvatele looduskooslustele.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ranna kaitse-eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Järveääre katastriüksus asub
Mehikoorma alevikus. Tegemist on avalikult kasutatava alaga, kus asub Mehikoorma rannaala ja selle
kasutamiseks vajalikud rajatised (isepingid, riietuskabiin, kiik, puidust paviljon, väligrill, piknikulaud)
ja laudtee. Ala A osas jääks inimkoormus sarnaseks olemasolevaga. Ala B osas suureneks inimkoormus,
kuna alale soovitakse rajada külaplats koos erinevate muude rajatistega, mis soosivad ala külastamist.
Kuna ehitustegevus hõlmab ainult ühte ala ning kui külaplatsi tarbeks ei rajata juurde muid hooneid, ei
too EKV vähendamine kaasa endaga olulise inimkoormuse suurenemise, mis võiks kahjusta ranna
looduskooslusi.
6 (16)
Ranna eripära arestava asutuse suunamine
Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:50 000 aastast
1937 andmetel on eelnevalt ala B olnud lage ala, A ala osas on asunud Peipsi järv. NSVL c63
topograafiline kaart 1:10 000 aastast 1966-198618 kohaselt on asunud ala A osas järv, B ala on osaliselt
olnud taimestikuga kaetud.
Taotletud EKV vähendamise ala B piirneb maismaa suunas hoonestatud väikeelamu maadega ning ala
B ja järve avavee vaheline ala on ligi 100 meetrit. Maa-ameti põhikaardi kohaselt jääb Järveääre
katastriüksusest põhjapoole Mehikoorma sadam ning katastriüksusest lõunapoole hoonestatud ala.
Puhkeala kasutajate teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine sobitub olemasoleva asutusega ja
arvestab ranna eripäraga.
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
EKV vähendamisel jääb veekogu kallasrada vabaks, olemasolev juurdepääsutee mööda Kalda tänavat
veekogu äärde säilib. ÜP elluviimisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajal ning juurdepääs
Peipsi järvele.
Kokkuvõte
EKV vähendamisega B alal kaasneb loodusliku koosluse osaline hävitamine, sest on vaja eemaldada
roostikku ning kujundada ala sobilikuks rajatiste püstitamiseks ning edasiseks kasutamiseks. Kuna
vaatetorni, istepinkide ja külaplatsi rajamisega ei kaasne olulist negatiivset inimmõju kasvu, kaitstava
liigi tiigikonna sobilik elupaik kaldal säilib, lahendus ei muuda oluliselt piirkonna asustuse eripära ning
tagatud on juurdepääs ja vaba liikumine rannal, võib EKV vähendamist lugeda põhjendatuks Järveääre
katastriüksusel ÜP maakasutusplaanil näidatud ulatuses. KeA ei pea põhjendatuks alal B külaplatsi
teenindavate ehitistena hoonete püstitamist, sest hoonete ehitamise vajadust ja plaani ÜP ei selgita.
Samuti on hoonete püstitamine võimalik ka väljaspool EKV-d.
3. Ehituskeeluvööndi vähendamine Leevi külas Kooli tn 10 katastriüksusel
Faktilised asjaolud
Üldplaneeringuga taotletakse Leevi veskijärve EKV vähendamist Kooli tn 10 katastriüksusel 10
meetrini tavalisest veepiirist puhkeala ja supelranna ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil.
Kooli tn 10 katastriüksuse pindala on 13770 m² ning sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa
(metsamaa 1566 m², muu maa 12204 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestatud.
ÜP KSH-a järeldatakse, et kuna tegemist on paisjärvega, mille veetase normaaloludes oluliselt ei kõigu,
siis ei ole EKV vähendamisel 10 meetrini olulist negatiivset keskkonnamõju veekogu kalda kaitse
eesmärkide saavutamisele.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELISe andmetel ei esine Kooli tn 10 katastriüksusel19 kaitstavaid loodusobjekte. Katastriüksus piirneb
Võhandu jõe hoiualaga, mis kuulub Võhandu jõe ürgoru loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Sellel
alal on registreeritud Võhandu jõe hoiuala20 ja Võhandu jõe ürgoru loodusala21 kaitse-eesmärgiks
nimetatud jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüp ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis
taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaigad. Kooli tn 10
katastriüksus ega sellega piirnevad alad ei asu ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal.
Kooli tn 10 katastriüksusele jääv ala on inimeste poolt aktiivselt kasutatav. Seal ei ole kaitstavate liikide
elupaiku ega poollooduslikke taimekooslusi. Alal asuvad inimtegevusest juba mõjutatud kooslused,
seepärast ei avalda Leevi veskijärve kaldal asuvatele looduskoolustele olulist mõju EKV vähendamine
10 meetrini tavalisest veepiirist puhkemajanduslikul eesmärgil puhkeala ja supelranna ulatuses.
18
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline
19
Katastritunnus 87901:004:0118
20
Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas1“ § 1 lõige 1
punkt 24
21
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ (edaspidi korraldus) lõige 2 punkt 507
7 (16)
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kooli tn 10 katastriüksus on avalikult kasutav ala, kus asub Leevi külaplats ja kuhu jääb laululava ning
varjualused koos pinkide ja laudadega. Lisaks asub katastriüksusel laste mänguväljak, liikluslinnak ja
endine koolimaja. Leevi külaplastil on toimunud jaanipäev, kodukandipäev jms üritused. Sellest
lähtuvalt ei ole oodata, et puhkemajanduslikul eesmärgil EKV vähendamisega kaasneks oluline
inimkoormuse suurenemine.
Kalda eripära arestava asutuse suunamine
Leevi veskijärve piirkonda on rajatud mitmed hooned ja rajatised praegu kehtivas EKVs ajal, mil EKV
piirangud veel ei kehtinud. Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse ajaloolise kaardi Eesti Vabariigi
topograafiline kaart 1:25 000 aastast 1923-1935 andmetel on ka ajalooliselt paiknenud Leevi külas
veekogu kalda äärsetel aladel (veekaitse- ja ehituskeeluvööndis) hooned.
Kooli tn 10 katastriüksusel asuv vana koolihoone jääb EKV-sse. Ehitisregistri andmetel on hoone
kasutusele võetud 1962. a. Ehitisregistris puuduvad andmed EKV-sse jääva laululava kohta. Laululava
on võimalik Lauluava katastriüksuselt tuvastada Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistelt kaartidelt
alates 2011. a. Leevaku küla kuulus enne haldusreformi Veriora valla koosseisu. Veriora valla
üldplaneeringus22, mis kehtestati Veriora Vallavolikogu poolt 21.12.2009 määrusega nr 31, jäi Leevaku
küla tiheasutusalale. LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusala EKVs varem
väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele.
Laululava ehitamisel on arvestatud varem väljakujunenud ehitusjoont.
EKV-d soovitakse vähendada tasasel maal, mille kõrgus on 65 meetrit. EKV vähendamise alast veekogu
poole maapinna kõrgus väheneb, veekaitsevööndis jääb kõrgus 60-65 meetri vahemikku.
Kuna EKV vähendamise taotlus arvestab piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga ja piirkonna reljeefiga
ning lähtub kõlvikute piiridest, võib öelda, et EKV vähendamine ei ole vastuolus kalda eripäraga.
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
Leevi veskijärvele ligipääs on tagatud mööda Kooli tänavat. Kuna EKV-d soovitakse vähendada
puhkemajanduslikul eesmärgil ning puhkeala ja supelranna ulatuses, veekaitsevööndisse ehitisi ega
rajatisi pole planeeritud, võib öelda, et EKV vähendamisel on tagatud inimeste vaba liikumine
kallasrajal ning juurdepääs veekogu äärde.
Kokkuvõte
Arvestades ala aktiivset kasutust, väljakujunenud asutust, infrastruktuuri ja olemasolevat looduslikku
keskkonda, peab KeA EKV vähendamist Leevi veskijärve idapoolsel kaldal põhjendatuks.
4. Ehituskeeluvööndi vähendamine Leevi külas Leisi, Posti tee 18 ja Mõisapargi katastriüksustel
Faktilised asjaolud
ÜP-ga taotletakse Võhandu jõe EKV vähendamist Leisi, Posti tee 18 ja Mõisapargi katastriüksustel
Leevi külas 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkeala ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil. Taotluses
pole täpsustatud, mis ehitiste või rajatiste tarbeks on vajalik EKV-d vähendada.
Leisi katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: looduslik rohumaa
1089 m2, metsamaa 17 728 m2). Katastriüksuse pindala on 18 817 m² ning ehitisregistri andmete
kohaselt pole ala hoonestatud. EKV-d soovitakse vähendada metsamaa kõlviku osas.
Posti tee 18 maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa (kõlvikud: haritav maa 5441 m2, metsamaa
3413 m², õuemaa 441 m²). Katastriüksuse pindala on 5441 m² ning ehitisregistri andmetel pole ala
hoonestatud. EKV soovitakse vähendada metsamaa ja lageda ala kõlvikul, kus puuduvad hooned ja
rajatised.
Mõisapargi katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: looduslik
rohumaa 4792 m2, muu maa 3028 m2, metsamaa 10 471 m2). Katastriüksuse pindala on 39 819 m².
22
Kättesaadav: http://www.rapina.ee/uldplaneering
8 (16)
Ehitisregistri andmetel pole katastriüksus hoonestatud. EKV-d soovitakse vähendada metsamaa
kõlvikul.
Üldplaneeringu KSH-ga on antud hinnang, et tegemist on Võhandu jõe ürgoru järsu kaldaalaga, kus 10
meetrile tooduna jääb EKV piir jõe veetasemest ca 5 meetrit kõrgemale ja seetõttu ei ohusta alale
planeeritavad rajatised veekogu seisundit.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Leisi, Posti tee 18 ja Mõisapargi katastriüksused asuvad Võhandu jõe ürgoru uuendamata eeskirjaga
kaitsealal, Natura 2000 võrgustikku kuuluval Võhandu jõe ürgoru loodusalal ja projekteeritaval
Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala piiranguvööndis.
Katastriüksused, mille osas EKV-d soovitakse vähendada, külgnevad III kaitsekategooria liigi euroopa
harjuse (Thymallus thymallus) elupaigaga ja Võhandu jõe ürgoru loodusala23 kaitse-eesmärgiks
nimetatud jõgede ja ojade (3260) elupaigatüübi ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis
taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikadega.
Võhandu jõe ürgoru kaitseala on loodud Võhandu jõe devoni liivakivipaljanditega ürgoru kaitseks24.
Projekteeritava Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Võhandu jõe
keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu
ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku25.
Projekteeritava Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt ei ole lubatud kaitsealal
uute hoonete püstitamine ajaloolisele metsamaale26. Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud
üheverstane kaart 1:42 000 aastast 1894-1922 ning Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:25 000 aastast
1923-2935 andmetel on EKV vähendamise jõe äärsel alal olnud metsamaa. Metsaalade, mille osas
soovitakse EKV-d vähendada, jooksva aasta vanused on järgnevad: Posti tee 18 katastriüksusel 73-123
aastat; Leisi katastriüksusel 63-113 aastat ning Mõisapargi esimese rinde puuliikide jooksev vanus jääb
vahemikku 63-80 aastat.
Metsamaale ehitamine eeldab raadamist. Ehitamisega kaasneb loodusliku taimestiku hävimine hoonete
ja rajatiste all. Ehitustegevuse lubamisel metsamaale ei ole tagatud jõe kaldale jäävate looduskoosluste
säilimine ning tegu on täiendava negatiivse mõjuga Võhandu jõe kalda looduskooslustele. Lisaks on
EKV vähendamine metsamaal vastuolus projekteeritava Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-
eeskirjaga.
Eeltoodust tulenevalt ei pea KeA võimalikuks EKV vähendamist metsamaa osas. EKV on võimalik
vähendada Posti tee 18 katastriüksusel asuva lageda ala osas, mis on osaliselt hooldatav ala.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ehituskeeluvööndi vähendamisega tekib alale täiendav inimkoormus, kuna eelnevalt ei ole sellel alal
hooned ega rajatisi asunud.
Leisi ja Posti tee 18 katastriüksuste metsamaa aladel, mille osas soovitakse EKV-d vähendada, esinevad
inimeste poolt sissetallatud metsarajad, muu inimmõju nendel aladel puudub. Posti tee 18 katastriüksuse
muu maa kõlvik, mille osas soovitakse EKV-d vähendada, on inimeste poolt kasutatav, osaliselt on ala
hooldatud (niidetud) ning osaliselt kasutakse seda ala autode parkimiseks.
EKV vähendamise tulemusena suureneb nendel aladel inimmõju ja -koormus. Lähtuvalt kalda kaitse
eesmärgist ei pea KeA võimalikuks EKV vähendamist Mõisapargi, Leisi ja Posti tee 18 katastriüksuste
metsamaal, kuna lisanduv inimkoormus kahjustaks nende alade kaitseväärtusi. KeA peab võimalikuks
EKV vähendamist Posti tee 18 katastriüksuse muu maa kõlvikul, mis Maa-ameti põhikaardi kohaselt on
lage ala.
23
Korraldus lõige 2 punkt 507
24
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;-
754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1053
25
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 12.07.2022 „Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri1“
(edaspidi määruse eelnõu) § 1
26
Määruse eelnõu § 5 lõige 5 punkt 1
9 (16)
Kalda eripära arestava asutuse suunamine
EKV soovitakse osaliselt vähendada alal, mis jääb ÜP maakasutusplaani kohaselt rohevõrgustiku alale.
EKV vähendamise korral jääb EKV ala kõrgus vahemikku 57,5 – 62,5 meetrit. Suurim kõrguste vahe
praegu kehtiva EKV-s asub Posti tee 18 katastriüksusel, kus maapinna kõrguse vahe jääb vahemikku
57,5 – 65 meetrit.
Mootorsõidukiga juurdepääs Posti tee 18 katastriüksuse muu maa kõlvikule on tagatud mööda Rosma –
Tiike – Leevi 18110 teed ning Mõisapargi katastriüksusele on ligipääs tagatud mööda pinnasteed. Leisi
katastriüksusele juurdepääsutee puudub.
Mõisapargi katastriüksuse alal on võimalik ehitada väljapoole EKV-d, Posti tee 18 ja Leisi
katastriüksusele on see osaliselt võimalik. Kuigi EKV vähendamise alast lõunapoolne veekogu äärne
ala on olnud ajalooliselt ning ka praegusel ajal hoonestatud, on EKV vähendamise alal veekogu äärsel
alal asunud ajalooliselt metsamaa ning ala on olnud hoonestamata.
EKV vähendamise taotlus ei arvesta piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga, kõlviku piiridega ega
piirkonna reljeefiga, mistõttu KeA ei pea võimalikuks sellises ulatuses EKV vähendamist.
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
Juurdepääs Võhandu jõe kallasrajale on tagatud Rosma – Tiike – Leevi 18110 tee kaudu. EKV
vähendamist ei taotleta veekogu piirini, seega kallasraja kasutus ei ole piiratud ning vastuolu kalda kaitse
eesmärkidega puudub.
Kokkuvõte
KeA ei pea võimalikuks EKV vähendamist taotluses näidatud ulatuses, kuna see on vastuolus
projekteeritava kaitseala kaitse-eeskirjaga ning kalda kaitse eesmärkidega. KeA peab võimalikuks EKV
vähendamist Posti tee 18 katastriüksusel lisa 1 joonisel näidatud ulatuses.
5. Ehituskeeluvööndi vähendamine Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu
katastriüksustel
Faktilised asjaolud
ÜP-ga taotletakse Võhandu jõe EKV vähendamist 10 meetrini tavalisest veepiirist Kraavi tänavast kuni
Räpina mnt (Võõpsu sillani) 20.02.2013 kehtestatud „Võõpsu aleviku Kraaviotsa kinnistu ja Võhandu
jõe kaldaala detailplaneering“ (edaspidi ka Võõpsu DP)27 arendustegevuse elluviimiseks. Võõpsu DP ei
saa realiseerida ilma EKV vähendamiseta, kuna kehtestatud Võõpsu DPga planeeritud ehitised jäävad
korduva üleujutusega ala määramise järgselt EKV-sse.
Võõpsu DP põhijoonise kohaselt on Vana-Sadama katastriüksusele planeeritud telkimisala, paadisillad,
külakiik, lehtla, autoparkla. Kraavi tn 3 katastriüksusele istepingid, 5 ja 27 kohaline parkla, paadikuur,
paadisild, teenindushoone (toitlustus, wc, dušš, administratsioon), 8 kämpingut, lõkkeplats, lipumast,
korvpalli- ja rannavõrkpalliplats. Rannaniidu katastriüksusel on planeeritud välikäimlad, kiosk, parkla,
kaks rannavõrkpalliplatsi ja istepingid. Kõik eeltoodud rajatised ning hooned on planeeritud väljapoole
veekaitsevööndit, va paadisillad, mis LKS § 38 lg 6 kohaselt on lubatud rajada rannale või kaldale, kui
see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.
Kraavi tn 3, endise nimega Kraaviotsa, sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: haritav maa
259 m², looduslik rohumaa 9977 m², muu maa 1655 m²) ja pindala on 11891 m².
Vana-Sadama (katastritunnus 70703:005:0053), sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (kõlvikud:
looduslik rohumaa 5458 m², õuemaa 60m², muu maa 2028 m²) ja pindala on 7546 m².
Rannaniidu sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (kõlvikud: haritav maa 259 m², looduslik rohumaa
10473 m², metsamaa 2411 m², õuemaa 123 m², muu maa 229 m²) ja pindala on 11891 m².
27
kättesaadav: https://service.eomap.ee/rapinavald/#/planeeringud/id/707000063
10 (16)
ÜP maakasutuse joonise kohaselt jäävad katastriüksused segahoonestatavale arengualale ning osaliselt
korduva üleujutusega alale. Ehitisregistri andmete kohaselt ei ole katastriüksused hoonestatud, Vana-
sadama ja Rannaniidu katastriüksusel asuvad erinevad rajatised (sadama kai, valgustused, infostendid).
KSH järelduste kohaselt ei ohusta veekogu seisundit Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu aladele
planeeritud rajatised, kuna ei ole üleujutatav.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Kraavi tn 3 ja osaliselt ka Vana-Sadama katastriüksus piirneb Lüübnitsa hoiualaga, mis kuulub
Lüübnitsa loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu
katastriüksused piirnevad mitmete III kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadega: mustviires
(Chlidonias niger), vingerjas (Misgurnus fossiilis), võldas (Cottus gobio). Lisaks on Vana-Sadama
katastriüksuse läheduses registreeritud II kaitsekategooria liigi veelendlase (Myotis daubentonii)
leiukoht.
LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti
tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 55 lõike
6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Kraavi tn 3 katastriüksus on säilinud loodusliku taimkattega, osaliselt võsastunud ja vähese inimmõjuga
(kivihunnik, sõiduki liikumisjäljed kaldal). Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksuse kooslused on
inimtegevuse poolt oluliselt rohkem muudetud - ala on valdavalt niidetav ja seal asub sõidukite
parkimisala ja ranna-ala, kuid Vana-Sadama katastriüksuse paadikanali äärsel alal on säilinud ka
looduslik kooslus. Looduslikuna säilinud Kraavi tn 3 katastriüksusel on kavandatud 2 palliplatsi, 10
hoonet (sh 8 kämpingumaja) ja 32 kohaga parkimisala koos sõiduteega vähendavad kalda-ala
looduslikkust, kuid hoonete paiknemine jõest ligi 100 m kaugusel ja paadikanalitest 10 m kaugusel
võimaldab säilitada suures osas katastriüksuse loodusliku taimekoosluse. Vana-Sadama katastriüksusel
niidetavale alale on kavandatud telkimisala ja looduskooslusteta alale 10-kohaline parkla, mis ei
vähenda looduskoosluse ulatust. Rannaniidu katastriüksusele kavandatud päevitamisala ja 2 palliplatsi
jäävad niidetavale alale, mis ei vähenda samuti looduskoosluse senist ulatust. Planeeringulahendus
võimaldab kasutada inimtegevusest mõjutatud ala ja säilitada ka looduslikud alad, mistõttu on kavandatu
neutraalse mõjuga looduskoosluste säilitamise seisukohast.
Kuna EKV-d soovitakse vähendada veekaitsevööndi piirini (10 meetrit veekogu piirist), ei ole kavandatu
vastavuses looduskoosluste säilitamise eesmärgiga Kraavi tn 3 katastriüksusel. Olemasoleva tugeva
inimmõju tõttu ei ole ehitustegevus vastuolus looduskoosluste säilitamise eesmärgiga Vana-sadama ja
Rannaniidu katastriüksustel. Ülemäära suurt negatiivset mõju kaitsealustele liikidele eeldatavalt ei ole.
Lüübnitsa hoiualale ja loodusalale negatiivne mõju eeldatavalt puudub, kui ehitustegevusel järgitakse
kehtivaid õigusakte.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Juba puhkealana kasutatavat EKV vähendamise ala soovitakse edasi arendada. Planeeringu elluviimisel
suureneb kaldal viibivate inimeste hulk, sest rajatised ja hooned (8 kämpingumaja, paadikuur,
teenindushoone) muudavad ala atraktiivsemaks ja soodustavad ala kasutust. Alal väljakujunenud
liikluskorraldust ei ole vaja oluliselt muuta, sest olemas on pinnasteed ning juurdepääsuteed alale Veski,
Sadama ja Räpina mnt tänavatelt.
Tallamiskoormus suureneb märgatavalt Kraavi tn 3 katastriüksusel, mis on seni jäänud inimeste poolt
kasutavast alast välja. Hoonestamise tõttu on vajalik rajada tehnovõrgud. Vana-Sadama ja Rannaniidu
katastriüksusel olevad kaldaalad on juba eelnevalt inimeste poolt aktiivselt kasutatavad ja eeldatavasti
ei kaasne eal olulist täiendavat inimmõju.
EKV vähendamisel rajatakse planeeringualale mitu parklat, paadisild, suplusala teenindav taristu,
paatide vettelaskmise koht, telkimisala, palliplatsid jms. EKV vähendamisel ei muutu olemasolev
maakasutus oluliselt, kuna ala asub juba olemasolev Võõpsu paatide hoidmise ja ujumise koht. Kuid
lisarajatistega tekib alale täiendav inimkoormus. Kui järgitakse rangelt keskkonnanõudeid, ei kaasne
eeldatavasti täiendavat ohtu Võhandu jõe seisundile ega jõega seotud kaitstavatele loodusobjektidele.
11 (16)
Kalda eripära arestava asutuse suunamine
Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud Eesti Vabariigi topograafilise 1:50 000 kaardi aastast
1935-1939 andmetel on ajalooliselt Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksuse piirkonda jääv ala olnud
hoonestatud ning alale on jäänud sadam. Kraavi tn 3 katastriüksus on olnud hoonestamata märg
heinamaa. NSVL o42 topograafilise kaardi 1:100 000 aastast 1969-1989 andmetel on asunud praeguse
Räpina mnt piirneval alal Rannaniidu katastriüksusel suur hoone ja Kraavi tn 3 katastriüksus osas pole
tegemist enam märja alaga, vaid lihtsalt lagedama alaga. Kraavi tn 3 asub kahe paadikanali vahelisel
alal ning puhkeala hooned on kavandatud veepiirist võimalikult kaugel, katastriüksusel ei ole võimalik
ehitada väljaspool EKV-d.
EKV vähendamise ala ja selle ümbrus on juba kasutuses puhkealana, mida soovitakse arendada ja kuhu
on planeeritud erinevad puhkerajatised. Seega ei mõjuta kavandatav tegevus väljakujunenud
asustusstruktuuri. Ala asub Võhandu jõe kaldal, mis on nimetatud suurte üleujutusaladega
siseveekoguks. Puhkeala ehitisi võib üldiselt pidada võimalike üleujutuste poolt vähe mõjutatuteks
(vastandina näiteks elamutele) ning selles aspektis kalda eripäraga vastuolu ei ole. KeA on seisukohal,
et arendustegevuse elluviimine Võõpsu DP alusel ei muuda oluliselt olemasolevat asutusstruktuuri ning
arvestab piirkonna väljakujunenud asutusega.
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
Võhandu jõe kaldale on ligipääs tagatud mööda Räpina mnt ning Sadama ja Kraavi tänavatel asuvaid
teid mööda. Võõpsu DP ei ole planeeritud rajatisi ega ehitisi, mis takistaks kallasrajale ligipääsu ega
sellel liikumist. ÜP elluviimisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajale ning juurdepääs
Võhandu jõele.
Kokkuvõte
Kuna kavandatakse avalikkusele suunatud ning piirkonna asustusstruktuuriga sobituva puhkeala
arendamist viisil, mis ei kahjusta oluliselt looduskooslusi ega suurenda ülemääraselt inimmõju, võib
Võhandu jõe EKV vähendamist pidada põhjendatuks. KeA nõustub EKV vähendamisega Võõpsu
alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksusel vastavalt Võõpsu DP põhijoonisele ja
ÜP maakasutusplaanile.
6. Ehituskeeluvööndi vähendamine Võukülas Puustakalda katastriüksusel
Faktilised asjaolud
ÜP alusel taotletakse Leevaku paisjärve EKV vähendamist Võukülas Puustakalda katastriüksusel endise
Puusta mõisa õueala ulatuses (10 meetrini veekogu piirist ca 50 meetri pikkusel lõigul), et võimaldada
endise hoonestatud õueala kasutusele võtmist (elamu ja kõrvalhoone ehitamist). ÜP ruumilise arengu
põhimõtte järgi tuleb võtta eelkõige kasutusele endised talukohad (õuealad).
Puustakalda katastriüksuse pindala on 9803 m² ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
(kõlvikud: looduslik rohumaa 2289 m2, metsamaa 7483 m² ja muu maa 31 m²). Ehitisregistri andmetel
on katastriüksus hoonestamata.
KSH kohaselt ei ohusta Puustakalda katastriüksusel EKV vähendamine joonisel näidatud ulatuses
Leevaku paisjärve seisundit. Arvestatav üleujutusoht alal puudub ja tegevus on kooskõlas ÜP ruumilise
arengu põhimõttega võtta kasutusele eelkõige endised talukohad/ õuealad.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Eesti looduse infosüsteemi andmetel kaitstavaid loodusobjekte Puustakalda katastriüksusel ei esine.
Katastriüksus piirneb III kaitsekategooria liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase
(Cottus gobio) elupaikadega Leevaku paisjärves. Kuna EKV-d ei soovita vähendada veekogu piirini
ning EKV vähendamise eesmärk on võimaldada rajada alale kahe hoonega elamuala, pole põhjust
eeldada, et EKV vähendamisel saaks kahjustada eeltoodud kaitsealused kalaliigid.
ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Puustakalda katastriüksus osaliselt rohelise võrgustiku tugialale.
Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud Eesti Vabariigi topograafilise kaardi 1:50 000
andmetel on Puustakalda katastriüksus olnud 1935-1939 aastatel suuremas osas lage ala, katastriüksuse
12 (16)
kagunurgas on asunud metsamaa. EKV-d soovitakse vähendada metsamaa osas, mille puistute vanus
metsaregistri andmetel on 83 aastat. Elamukrundi rajamine soovitud alale eeldab ala raadamist.
Ehitusalal hävib looduslik taimestik. Planeeringulahenduse rakendumisel ei ole tagatud kalda EKV-s
asuvate looduskoosluste täielik säilimine. Taotletud EKV vähendamine 10 meetrini veepiirist vähendab
rohevõrgustiku tugialal piirkonna koosluste sidusust ja on negatiivse mõjuga Leevaku paisjärve kalda
looduskooslustele. Tegevus on vastuolus kalda looduskoosluste kaitse eesmärkidega.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
EKV-d soovitakse vähendada eluasemekoha rajamiseks. Soovitud arendusega kaasneb inimtegevuse
mõju kasv, sest hoonestamata ranna-alale püstitatakse hooned ja ala kasutusintensiivsus kasvab.
Puustakalda katastriüksusel puudub praegu hoonestus. EKV vähendamisel rajatakse katastriüksusele
elamu, selle tarbeks vajalik tehnovõrk ja muud rajatised ehk alale tekib täiendav inimkoormus.
Puustakalda katastriüksus asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Nõuetele vastava reoveekäitluse
korral ei kaasne eeldatavalt ohtu Leevaku paisjärvele ja Võhandu jõele. Katastriüksus jääb väljapoole
üleujutusohu ala, mistõttu ei ohusta veetaseme kõikumine hoonet/hooneid ning ei põhjusta ohtu Leevaku
paisjärve ja Võhandu jõe seisundile.
ÜP elluviimine suurendab inimtegevuse kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus, kuid
koormuse suurenemine ei ole eeldatavalt nii oluline, et tekiks vastuolu kalda kaitse eesmärkidega.
Kalda eripära arestava asutuse suunamine
EKV soovitakse vähendada alal, mis on olnud ajalooliselt inimeste poolt kasutusel. Maa-ameti
ajalooliste kaartide rakenduses toodud skeemilise katastrikaardi 1:10 000 aastast 1931-1944 kohaselt on
asunud alal hoonestus. Osaliselt on katastriüksusel säilinud ka hoone varemed, millest tehtud foto on
nähtav KSH 4.1.6 peatükis.
Puustakalda katastriüksusele läheduses (kuni 500 meetri kaugusel) olevatel kinnistutel ei ole rajatuid
hooneid lähemale kui 25 meetrit veekogust. Puustakalda katastriüksusel olemasoleva hoone vare jääb
veekogust vähemalt 28 meetri kaugusele (sh olemasolev õueala).
Puustakalda katastriüksusele puudub juurdepääsutee. Katastriüksusele on võimalik ligi pääseda mööda
rada, mis läbib Puusta katastriüksust28 ja mis kuulub eraomandisse. Lähim autotee (Pusta – Ruusa
kõrvalmaantee) asub katastriüksusest ca 30 meetri kaugusel. Maanteele ligipääsu oleks võimalik rajada
läbi Puustaoru katastriüksuse29, mis kuulub eraomandisse.
Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse kohaselt jääb Puustakalda katastriüksuse maapinna kõrgus
vahemikku 40-50 meetrit ning maapinna kõrgus veekogu poole väheneb. EKV-d soovitakse vähendada
42,5-50 meetri kõrguste vahemikus. Olemasolev õueala (hoone varemete ümber asuv lagedam ala) jääb
tasasemale alale, kus kõrguste vahemik on 45-50 meetrit. Katastriüksus asub osaliselt väljaspool EKV-
d ja see ulatus on piisav hoonestamiseks, seetõttu on ehitustegevus võimalik ka EKV vähendamiseta.
Kuigi ajalooliselt on alal asunud hoonestus ning seda kinnitab ka hoone vare ning osaliselt säilinud
õueala, ei pea KeA EKV vähendamist põhjendatuks taotluses näidatud ulatuses, kuna taotluses ei
arvestada praeguseks väljakujunenud asutust.
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
Kuna EKV soovitakse vähendada veekaitsevööndi piirini, pole põhjust eeldada, et EKV vähendamise
järgselt on piiratud veekogu kallasrajal liikumine. Läbi Puustakalda katastriüksuse puudub
juurdepääsutee veekogu kallasrajale.
Eeldatavasti ei piira Puustakalda katastriüksusele ehitamine kaldal vaba liikumist ja kallasraja pääsu,
kui järgitakse kehtivaid seadusi ja ei tõkestada enda ehitustegevusega veekogu kaldale ligipääsu.
28
Katastritunnus 70801:001:1081
29
Katastritunnus 70702:001:0051
13 (16)
Kokkuvõte
Kuna EKV vähendamisega kaasneb loodusliku koosluse osaline hävitamine, vajalik on vähemalt
hoonete lähiümbruses raadamine, on EKV vähendamine vastuolus kalda kaitse eesmärgiga säilitada
looduskooslused. Säilinud õuemaa olemasoleva vana hoone varemete ümbruses olev ala ei ulatu nii
lähedale veekogule nagu EKV soovitakse vähendada, ning ehitustegevus on võimalik ka väljaspool
EKV-d, ehk EKV vähendamise taotlus ei arvesta väljakujunenud asutusega ja KeA ei pea EKV
vähendamist põhjendatuks. Ka EKV vähendamata jätmisel on ÜP ruumilise arengu põhimõtte järgi
võimalus endine hoonestatud õueala eluasemekohana kasutusele võtta (elamu ja kõrvalhoone ehitada).
7. Ehituskeeluvööndi vähendamine Pindi külas Jõekääru katastriüksusel
Faktilised asjaolud
ÜP-ga taotletakse Pindi külas Võhandu jõe EKV vähendamist Jõekääru katastriüksusel õuealal
paiknenud endise hoone asukohas (40 meetrini veekogu piirist ca 11 meetri pikkusel lõigul) eesmärgiga
võimaldada hävinud hoone asukoha taaskasutusele võtmist elamu kõrvalhoonena.
Jõekääru katastriüksuse pindala on 4,69 ha ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
(kõlvikud: looduslik rohumaa 1,17 ha, metsamaa 2,29 ha ja muu maa 1,23 ha). Ehitisregistri andmetel
on katastriüksus hoonestatud.
KSH järelduste kohaselt ei ohusta kõrvalhoone rajamine endise hoone varemetele veekogu seisundit.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
EELIS andmetel on katastriüksusel registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi künnapuu (Ulmus
laevis) kasvukoht, mis jääb EKV vähendamise alast vähemalt 80 meetri kaugusele. Lisaks on
katastriüksusel registreeritud loodusdirektiiv I lisa kriteeriumile vastav põhjamaised lamminiidud
(6450) elupaigatüüp, mis jääb EKV vähendamise alast ca 11 meetri kaugusele. Muid kaitstavaid
loodusobjekte katastriüksusel registreeritud pole.
EKV taotletakse Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi kohaselt metsamaa kõlvikul, aga alal esinevad
üksikud puud ning endise hoone varemed.
Kuna EKV-d soovitakse vähendada ainult olemasoleva hoone varemete ulatuses ühe kõrvalhoone
rajamiseks väljaspool veekaitsevööndit ning väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, pole põhjust eeldada,
et sellega kaasnev mõju oleks vastuolus kalda looduskoosluste kaitse eesmärkidega.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ühe hoone ehitamine kunagise hoone asemel veekogust ca 40 meetri kaugusele ei too eeldatavasti
endaga kaasa olulist täiendavat inimmõju, mis läheks vastuollu kalda kaitse eesmärkidega.
Kalda eripära arestava asutuse suunamine
Maa-ameti ajaloolise kaardi aastast 1931-1944 andmetel on Jõekääru katastriüksus olnud hoonestatud,
enamus hooneid on asunud praeguse Reo-Pääsna-Pindi tee ääres ja osad hooned jõe läheduses. Selle
kaardi alusel ei ole võimalik tuvastada, kas sellel alal, kus soovitakse EKV vähendada on eelnevalt
asunud hoone. Maa-ameti ajaloolise kaardi aastast 1992 kohaselt ei ole Jõekääru katastriüksusel jõe
äärsel alal hooneid asunud, kuid paikvaatlusel selgus, et alal on säilinud osaliselt vana hoone varemed.
Lisaks asub katastriüksusel veel elamuhoone, mis on kasutusele võetud ehitisregistri andmete kohaselt
1920. a ja mis jääb väljapoole EKV-d kõrgemale alale. Katastriüksus piirneb Reo-Pääsna-Pindi teega,
mis tagab ligipääsu Jõekääru katastriüksusele. Piirkonda jäävad mõned üksikud eluhooned.
Jõekääru katastriüksus ega sellega piirnevad alad ei asu vastuvõetud ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal.
Tegemist on reljeefse maastikuga, mis jääb vastuvõetud ÜP kohaselt osaliselt väärtuslikule maastikule
ning kus on võimalik ehitada ka väljapoole EKV.
Arvestades, et ajalooliselt on asunud selles piirkonnas jõe äärsel alal hooneid ning võttes arvesse, et alal
on säilinud vana hoone varemed, saab lubada EKV vähendamist soovitud alal.
14 (16)
Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine
EKV-d soovitakse vähendada ca 40 meetrini, seega mitte veekaitsevööndisse ega kallasrajale. Eelnev
juurdepääsutee kallasrajale puudub. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et EKV vähendamine Jõekääru
katastriüksusel ei mõjuta otseselt Võhandu jõe kallasraja ligipääsetavust ega kasutatavust.
Kokkuvõte
Kuna EKV-d soovitakse vähendada varasema hoone asukoha ulatuses, kus ei esine väärtuslikke
looduskooslusi ning eeldatavasti ei kahjustata ehitustegevusega oluliselt ka muid looduskooslusi ning
EKV vähendamine ei suurenda ülemääraselt inimmõju ning on kooskõlas piirkonna olemasoleva
asustusega, võib EKV vähendamist pidada põhjendatuks. KeA nõustub Pindi külas Jõekääru
katastriüksusel hävinud hoone asukoha taaskasutusele võtmist elamu kõrvalhoonena.
8. Ehituskeeluvööndi vähendamine Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi, Määrastu-Silla
katastriüksustel
Faktilised asjaolud
Üldplaneeringuga taotletakse Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe EKV vähendamist 10 meetrini
tavalisest veepiirist Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustel
avaliku kasutusega puhkeala arendamiseks vastavalt Räpina Vallavolikogu poolt 30.09.2015 kehtestatud
„Leevaku küla Võhandu jõe äärse puhkeala detailplaneering“30 kavandatule. ÜP maakasutuseplaani
järgi jääb Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustele puhke- ja virgestuse maa-ala.
Kuigi EKV vähendamist soovitakse ka Serna katastriüksusel, on ÜP seletuskirjas p 6.7.5. joonisel ja ÜP
joonisel 6 „Väljavõte maakasutuse joonisest Leevaku küla keskuse osas“ näidatud EKV taotletud
vähendamise ala vaid Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustel.
Leevaku küla Võhandu jõe äärse puhkeala DP (edaspidi ka Leevaku DP) eesmärk on parandada
veeturismi tingimusi ja suurendada veeturismi konkurentsivõimet Leevaku DP piirkonnas. Leevaku DP
on planeeritud EKV-sse 5 kohaline parkla, kiik, WC, palliplats, telkimisala ja infotahvlid. Lisaks on
planeeritud juurdepääs katastriüksustele.
Serna katastriüksuse pindala on 7181 m², sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikus: looduslik
rohumaa 1306 m², metsamaa 1346 m², muu maa 4529 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus
hoonestamata.
Määrastu-Silla katastriüksuse pindala on 5914 m², sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud:
metsamaa 2950 m², muu maa 2964 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestamata.
Määrastemaa-Joosepi katastriüksuse pindala on 6375 m², sihtotstarve on 100% maatulundusmaa
(kõlvikud: metsamaa 4318 m², muu maa 2057 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus
hoonestamata.
KSH järelduste kohaselt aitab EKV vähendamine puheala rajamise eesmärgil tõsta piirkonna
elukeskkonna kvaliteeti ja meelitada piirkonda puhkajaid.
Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine
Leevaku DP alal ei ole Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud kaitstavaid loodusobjekte. DP
ala piirneb III kategooria kaitsealuste liikide võldase ja harjuse elupaikadega Leevaku paisjärves. Juba
kasutuses oleva hooldatud ala väljaarendamine ei too eeldatavalt kaasa täiendavat ohtu liikide
seisundile.
ÜP maakasutusplaani kohaselt ei asu Leevaku DP rohevõrgustiku alal. EKV vähendamise alal esineb
osaliselt kõrghaljastus. DP kohaselt kõrghaljastust ei eemaldata.
Kasutuses olevale puhkealale soovitakse paigaldada puhkeotstarbelised parkla, kiik, WC, palliplats,
telkimisala ja infotahvlid. Looduskoosluste säilimine ei ole võimalik parkla ja WC alal ning tehiskatte
rajamisel ka palliplatsi alal. Parkla on kavandatud metsamaale, selle ehitamine eeldab raadamist ning
30
kättesaadav: http://www.rapina.ee/detailplaneeringud/-/asset_publisher/osAqYSDeB5L1/content/leevaku-
kula-vohandu-joeaarse-puhkeala-detailplaneeringu-avalik-valjapanek-teist-korda
15 (16)
metsamaa ei säili. Parkla on kavandatud „Leevaku küla Võhandu jõe äärse puhkeala detailplaneeringu„
järgi ligikaudu 75 meetrit veepiirist. Antud kaldalõigul ei ole puhkealaga seotud ehitustegevus vastuolus
kalda looduskoosluste kaitse eesmärkidega. Hooneid alale kavandatud ei ole.
Ehkki kavandatakse ehitamist osaliselt metsamaal, ei too kavandatav ehitustegevus kaasa olulist
muutust piirkonna ökoloogilises funktsioneerimises, kuna ehitusala paikneb pragusel puhkealal, teisalt
säilivad ka EKV vähendamisel kaldaga seotud kooslused ja nende koosluste sidusus. Senine inimmõjuga
kalda-ala ligikaudu 50 meetri ulatuses jääb muutmata.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Puhkeala arendamisega kaasneb inimmõju suurenemine, parkla rajamine võimaldab mugavamalt
sõidukitega alale pääseda. Soovitud arendusega kaasneb teatav inimmõju kasv, sest käesoleval ajal
ehitisteta kalda-alale püstitatakse rajatised ja ala kasutajate arv tõenäoliselt kasvab.
Võttes arvesse, et ala on eelnevalt kasutatud puhkealana, pole põhjust eeldada, et selle
väljaarendamisega kaasneks olulist täiendavat inimmõju, sh ka taimkatte või pinnase kahjustamist, mis
läheks vastuollu kalda kaitse eesmärkidega. Puhkerajatiste ehitamine ei mõjuta Leevaku paisjärve ja
Võhandu jõe seisundit, kuna parkla ja veepiiri vahele jääb piisav puhverala ja võimalik negatiivne mõju
ei ulatu veekaitsevööndini.
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
Ümbruskonnas välja kujunenud liikluskorraldust ei ole vaja oluliselt muuta, EKV vähendamise ala
paikneb 200 meetri kaugusel 18191 Leevaku-Rahumäe teest ning puhkealani viib kruusakattega tee.
Puhkeala arendus on planeeritud haljasalale, tasasele maale, mis on olnud Maa-ameti kaardirakenduse
2006. a ortofoto kohaselt vähemalt 2006. a alates olnud puhkeala. Alale ei kavandata püstitada hooneid.
Planeeringulahendusega ei muudeta kalda-ala ega kaldajoont, ei kaasne reljeefi muutmist ega maapinna
täitmist. Kalda-ala säilib ligikaudu 50 meetri ulatuses (lähtudes muuhulgas olemasolevatest
kinnistupiiridest) looduslikuna. EKV vähendamine ei ole vastuolus kalda eripäraga.
Vaba liikumise tagamine
Leevaku DP ei planeerita rajatisi, mis takistaks juurdepääsu Võhandu jõe ning Leevaku paisjärve
kallasrajale. Võimalik juurdepääs kallasrajale on tagatud Leevaku-Rahumäe maantee kaudu, Leevaku
hüdroelektrijaama katastriüksust31 läbivat teed pidi, mis on ÜP maakasutusjoonise kohaselt avalikuks
kasutamiseks määratud eratee.
Kokkuvõte
Arvestades puhkeala arendamist viisil, mis ei kahjusta olulisi looduskooslusi ja ei suurenda ülemääraselt
inimmõju, võib kalda EKV vähendamist lugeda põhjendatuks. KeA nõustub Võhandu jõe ja Leevaku
paisjärve EKV vähendamisega Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla
katastriüksustelt kuni 10 meetrini Võhandu jõe ning Leevaku paisjärve veepiirist vastavalt ÜP
seletuskirja ptk 6.7.5. ja ÜP maakasutusplaanile ning Leevaku DP seletuskirja joonisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Lisa: lisa 1. Posti tee 18 katastriüksuse EKV vähendamise ulatus
Kristin Jõgi 5347 6632
[email protected]
31
Katastritunnus 70702:001:0791
16 (16)
Posti tee 18 katastriüksuse EKV vähendamise ulatus
Legend 0 100
EKV vähendamise ulatus meeter