dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Räpina valla üldplaneering

Rahandusministeerium · 20. detsember 2022
Viit
15-3/5719-3
Registreeritud
20. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Räpina Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. jaanuar 2023

Failid

  • 📎7-520221152-4 20.12.2022 Väljaminev kiri.asice75 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Rapina valla uldplaneeringu alusel ranna ....asice8579 KB

Sisu (failidest)

delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] Teie 16.09.2022 nr 15-3/5719-2 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 20.12.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 7-5/2022/1152-4 delta_docName \* MERGEFORMAT Räpina valla üldplaneering delta_content \* MERGEFORMAT Räpina Vallavalitsus esitas 07.07.2022 Räpina valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 90 lõike 1 alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus paberkandjal üldplaneeringu menetlemise dokumentatsiooni Kagu-Eesti talituse Põlva maakonna ruumilise planeerimise peaspetsialistile. Räpina Vallavalitsus soovis PlanS § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt üldplaneeringu ga vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndit ja esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu . Rahandusministeerium palu s 16.09.2022 kirjaga nr 15-3/5719-2 esitada Räpina valla üldplaneeringu koostamise üle kontrolli teostamiseks ja heakskiidu andmise menetluse jätkamiseks Keskkonnaameti otsus ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Keskkonnaamet 12.12.2022 kirjaga nr 7-13/22/12249-5 andis osalise nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vastavalt sellele on planeeringut korrigeeritud ja planeering on leitav http://gofile.me/6tNNn/J2UvrJSwM Räpina Vallavalitsus palub Rahandusministeeriumil jätkata üldplaneeringu üle kontrolli teostamist ja heakskiidu andmise menetlust. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Enel Liin delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT Vallavanem delta_ownerName \* MERGEFORMAT Miia Kasearu 799 9510 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.12.2022 13:34 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Räpina valla üldplaneering Tere! Teile on saadetud Räpina Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Räpina valla üldplaneering, mis on registreeritud 20.12.2022, numbriga 7-5/2022/1152-4. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ KontaktinfoRäpina VallavalitsusKooli 1, 64504 RäpinaTel 799 9500e-post: Räpina Vallavalitsus Teie 23.09.2022 nr 7-5/2022/1361-2 [email protected] Meie 12.12.2022 nr 7-13/22/12249-5 Räpina valla üldplaneeringu alusel ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Räpina Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka KeA) 20.06.2022 kirjaga taotluse1 ehituskeeluvööndi (edaspidi ka EKV) vähendamiseks vastuvõetud2 üldplaneeringu „Räpina valla üldplaneering“ (koostanud Räpina Vallavalitsus ja Hendrikson ja Ko OÜ; edaspidi ÜP või vastuvõetud ÜP) alusel. ÜP protsessi käigus koostati ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (edaspidi KSH või KSH aruanne) „Räpina valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ (Hendrikson ja Ko OÜ). Keskkonnaamet palus 18.08.2022 kirjas nr 7-13/22/12249-taotlust täiendada, et oleks võimalik piisavalt põhjalikult analüüsida tegevuse mõju ranna või kalda kaitse eesmärkidele. Räpina Vallavalitsus esitas 23.09.2022 kirjaga täiendatud taotluse3. EKV vähendamist taotletakse Räpina valla territooriumil 8 kohas vastavalt vastuvõetud ÜP seletuskirja peatükis 6.7.5. toodud selgitusele ja joonistele. Taotletav EKV vähendamine on kujutatud ka ÜP maakasutuse joonisel. KSH aruandes käsitletakse EKV vähendamise mõju looduskeskkonnale peatükis 4.1.6. EKV vähendamist taotletakse järgmistel aladel: 1. Veriora järvel Veriora alevikus Laululava katastriüksusel4; 2. Peipsi järvel Mehikoorma alevikus Järveääre katastriüksusel5; 3. Võhandu jõel Leevi külas Posti tee 18, Leisi ja Mõisapargi katastriüksustel6; 4. Leevi veskijärvel Leevi külas Kooli tn 10 katastriüksusel7; 5. Võhandu jõel Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksustel8; 6. Leevaku paisjärvel Võukülas Puustakalda katastriüksusel9; 7. Võhandu jõel Pindi külas Jõekääru katastriüksusel10; 8. Leevaku paisjärve ja Võhandu jõel Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustel11. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 20.06.2022 kirjana 7-13/22/12249 2 Vastu võetud Räpina Vallavolikogu 19.01.2022 otsusega nr 1-3/1 „Räpina valla üldplaneeringu vastuvõtmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 26.09.2022 kirjana 7-13/22/12249-4 4 Katastritunnus 87901:001:0168 5 Katastritunnus 70801:001:0114 6 Katastritunnused 87901:004:0942, 87901:004:0951 ja 70801:001:0574 7 Katastritunnus 87901:004:0118 8 Katastritunnused 70703:005:0209, 70703:005:0053 ja 70703:005:0052 9 Katastritunnus 70801:001:1082 10 Katastritunnus 70801:001:1046 11 Katastritunnus 70702:001:0223, 70702:001:0653 ja 70702:001:0742 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeA tutvus EKV vähendamise taotlusega ja selles esitatud põhjendustega EKV vähendamise vajalikkuse kohta, taotluse aluseks oleva ÜP ja KSH aruandega ning teostas paikvaatlused 7.07. ja 9.08.2022. I OTSUS Lähtudes EKV vähendamise taotlusest, sh põhjendustest vähendamise vajalikkuse osas, vastuvõetud ÜP-st, looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) §-s 40 sätestatust ning käesoleva kirja II peatükis esitatud õiguslikest alustest ja III peatükis toodud kaalutlustest, a) annab Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks järgmiselt: 1. Peipsi järve EKV vähendamiseks Mehikoorma alevikus Järveääre katastriüksusel 10 meetrini tavalisest veepiirist kahe eraldiseisva ala osas ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses puhkeala kasutajate teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamiseks, milleks on istepingid, vaatetorn ja külaplats ilma hoonestuseta; 2. Leevi veskijärve EKV vähendamiseks Leevi külas Kooli tn 10 katastriüksusel 10 meetrini Leevi veskijärve veepiirist ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil; 3. Võhandu jõe EKV vähendamiseks Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksustel 10 meetrini tavalisest veepiirist ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses Võõpsu aleviku Kraaviotsa kinnistu ja Võhandu jõe kaldaala detailplaneeringu arendustegevuse elluviimiseks; 4. Võhandu jõe EKV vähendamiseks Pindi külas Jõekääru katastriüksusel ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses endise hoone asukoha taaskasutusele võtmiseks elamu kõrvalhoonena; 5. Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe EKV vähendamiseks Leevaku külas Serna, Määrastemaa- Joosepi, Määrastu-Silla katastriüksustel 10 meetrini tavalisest veepiirist avalikult kasutatavate puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks. b) KeA annab osalise nõusoleku Võhandu jõe EKV vähendamiseks Leevi külas Posti tee 18 katastriüksusel 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkemajanduslikul eesmärgil vastavalt lisa 1 joonisele. c) KeA keeldub EKV vähendamisest järgmiselt: 1. Veriora järve EKV vähendamisest Veriora alevikus Laululava katastriüksusel 10 meetrini Veriora järve veepiirist ÜP seletuskirjas esitatud joonisel näidatud ulatuses avalikult kasutatavate puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks; 2. Leevaku paisjärve EKV vähendamisest Võukülas Puustakalda katastriüksusel endise hoonestatud õueala kasutusele võtmiseks eluasemekohana. Märgime, et varasemad detailplaneeringu (edaspidi ka DP) alusel toimunud EKV vähendamised ei kajastu esitatud Räpina valla üldplaneeringus. Kui soovitakse varasema ÜP-ga antud EKV vähendamise nõusolekute kehtima jäämist, peab see teave olema kajastatud koostatavas ÜP-s. Vastupidisel juhul ei saa varasem EKV vähendamine jääda uue ÜP kehtestamise järgsel kehtima (samaaegselt ei saa kehtida uus ÜP ja vähendatud EKV eelmisest ÜP-st). Juhime tähelepanu, et enne ÜP kehtestamist tuleb planeeringujoonised korrigeerida vastavalt KeA antud nõusolekule. II ÕIGUSLIKUD ASJAOLUD Räpina Vallavalitsuse taotluse kohaselt kavandatakse EKV ulatust muuta erinevatel ranna- ja kaldalõikudel, millel kohalduvad erinevad piirangud ja erandid. EKV vähendamist taotletakse järgmiste veekogude rannal või kaldal: Veriora järv (VEE2087910), Peipsi järv (VEE2075600), Leevi veskijärv (VEE2087920), Leevaku paisjärv (VEE2112320) ja Võhandu jõgi (VEE1003000). Veriora järv on paisjärv, mille veepeegli pindala on 4,2 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 5 on Veriora järve EKV laius 25 meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Peipsi järv on looduslik järv, mille 2 (16) veepeegli pindala on 354 307 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 2 on Peipsi järve rannal EKV ulatus 100 meetrit, sama seaduse § 38 lg 1 p 3 kohaselt on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal ehk tiheasustusalal EKV ulatus 50 meetrit. Vastuvõetud ÜP-ga on tiheasustusega alad määratud Räpina linnas ja Mehikoorma, Võõpsu ning Veriora alevikus. Tiheasutusalade piirid on kantud ÜP maakasutuse joonisele. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Leevi veskijärv on paisjärv, mille veepeegli pindala on 2,7 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 5 on Veriora järve EKV laius 25 meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Leevaku paisjärv on paisjärv, mille veepeegli pindala on 46,8 ha. Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 4 on Leevaku paisjärve EKV laius 50 meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Võhandu jõgi on looduslik veekogu, mille valgala pindala on 1401,7 km². Vastavalt LKS § 38 lg 1 p 4 on Võhandu jõe EKV laius 50 meetrit. Tegemist on avalikult kasutava veekoguga. Kuna EKV vähendamist taotletakse mitmel juhul ka metsamaal, tuleb arvestada LKS § 38 lg 2, mille kohaselt ulatub järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses EKV ranna või kalda piiranguvööndi piirini (edaspidi metsamaa erisus). Veriora järve kalda piiranguvööndi ulatus on LKS § 37 lg 1 p 3 alusel 50 meetrit. Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe kalda piiranguvööndi ulatus on LKS § 37 lg 1 p 2 alusel 100 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on LKS § 37 lg 2 alusel vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Võhandu jõgi Vagula järvest Kääpa külani ja Võõpsu sillast suudmeni (Võrumaa, Põlvamaa) kuulub suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse12. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates13. ÜP maakasutuse joonisele on kantud korduva üleujutusega ala Võhandu jõe suudmealal lammi- madalsoomuldade leviku piiri järgi. ÜP seletuskirja ptk 6.7.3. juhitakse tähelepanu, et arendus- ja ehitustegevuse planeerimisel tuleb arvestada LKS-st tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega ning erisustega. ÜP seletuskirja ptk 6.7.3. märgib, et Räpina vallas ei ole üleujutuse riskipiirkondi määratud. Räpina valla territooriumile jääv Lämmijärve kalda madalmatel kohtadel ja Võhandu jõe suudmeala esineb perioodiliselt üleujutusi. ÜP seletuskirja ptk 6.7.3. seatakse neil aladel ehitustegevusele teatud tingimused. LKS § 38 lg 3 kohaselt on EKV-s uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. EKV vähendamise kaalumisel arvestab KeA ka LKS § 38 lg 4 ja 5 loetletud eranditega, mis teatud juhtudel võimaldavad veekogu ranna või kalda EKV-s ehitustegevust. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel avalikult kasutatavatel veekogudel 4 meetrit. EKV vähendamise taotluses nimetatud veekogudest on Peipsi järv avalik ning laevatatav veekogu ning Veriora järv, Leevi veskijärv, Leevaku paisjärv ja Võhandu jõgi avalikult kasutatavad veekogud14. Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevööndi eesmärgiks kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine. Veeseaduse § 118 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel on veekaitsevöönd Peipsi järvel 20 meetrit ning Veriora järvel, Leevi veskijärvel, Leevaku paisjärvel ja Võhandu jõel 10 meetrit. VeeS § 118 lg 5 p-de 1 ja 2 kohaselt puudub veekaitsevöönd supelrannas, supluskohas, sadamaalal ning kalda- ja rannakindlustuse alal. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 p 2 p-des 1 ja 2 loetletud veekogude kaldal KeA nõusolekuta. Veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 5 järgi keelatud ehitamine, v. a juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud kalda kaitse eesmärkidega. VeeS § 119 p 6 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. EKV vähendamise kaalumisel lähtub Keskkonnaamet eelkõige ÜP seletuskirja peatükis 6.7.5. ja maakasutuseplaanil esitatust. Kaalutluses arvestatakse ka KSH aruande peatükis 4.1.6 välja tooduga ning EKV vähendamise taotlusega. 12 Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 58) § 2 13 Keskkonnaministri määrus nr 58 § 1 14 Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“ 3 (16) Varasemalt on praeguse Räpina valla territooriumil EKV-d vähendatud Jaanikese külas Susliku katastriüksusel (katastritunnus 70702:002:0342) Susliku katastriüksuse DP alusel; Kärbi katastriüksusel (katastritunnus 70702:002:0340) Kärbi katastriüksuse DP alusel; Nugise katastriüksusel (katastritunnus 70702:002:0341) Nugise kinnistu DP alusel ning Räpina linnas Ausamba park katastriüksusel (katastritunnus 70501:005:0128) Räpina Ausamba pargi DP alusel. Eeltoodud EKV vähendamised ei kajastu esitatud Räpina valla ÜPs. KeA hinnangul on antud vähendamised asjakohased ning nende osas täiendavat kaalumist läbi ei viida. Juhime aga tähelepanu, et Nugise kinnistu DPga15 (edaspidi Nugise DP) tehti ettepanek vähendada Võhandu jõe kalda EKV 50 meetrilt 23 meetrile planeeritava hoonestusala ulatuses, et võimaldada sellele alale ehitada saun. Kavandatud saun on katastriüksusele rajatud. Lisaks Nugise DPga planeeritud hoonele on katastriüksusele rajatud ka peale Nugise DP kehtestamist katastriüksuse kirdeossa hoone, mis jääb EKV-sse ning väljapoole Nugise DP planeeritud hoonestusala. Kuigi LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse, ei asu uus ehitatud hoone õuemaa alal, vaid piirneb sellega. Nugise katastriüksuse kirdeossa ehitatud hoone on ebaseaduslik, mis seal vastavalt LKS § 38 lg 3 kohaselt olla ei või. LKS § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ja kalda EKV-d suurendada või vähendada, arvestades ranna- ja kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 lg 3 kohaselt võib ranna ja kalda EKV vähendada KeA nõusolekul. KeA annab oma seisukoha EKV vähendamise ettepanekutele igat nimetatud asjaolu kaaludes ja lähtudes valdavalt ala- või kinnistupõhisest situatsioonist. LKS § 40 lg 6 alusel jõustub EKV laiuse suurendamine ja vähendamine kehtestatud ÜP või DP jõustumisel. III KAALUTLUS 1. Ehituskeeluvööndi vähendamine Veriora alevikus Laululava katastriüksusel Faktilised asjaolud Üldplaneeringuga taotletakse Veriora järve EKV vähendamist Laululava katastriüksusel Veriora alevikus 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkeala ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil. Täpsemalt soovitakse EKV-d vähendada, et oleks võimalik rajada olemasoleva laululava lähipiirkonda puhkeala teenindamiseks vajalike ehitisi (vaatetorn, välikohvik, puhkeatraktsioonid). Laululava katastriüksuse pindala on 21792 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa (kõlvikuline jaotus: haritav maa 3069 m2, looduslik rohumaa 13 514 m2, metsamaa 3179 m2 ja muu maa 2030 m2). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestatud. ÜP maakasutusplaani järgi jääb Laululava katastriüksus supelranna ning puhke- ja virgestuse maa-alale. KSH järelduste kohaselt ei ohusta Veriora paisjärve loodekaldal asuva Laululava katastriüksuse ala EKV piiri vähendamine 10 meetrile veekogu seisundit ega kalda kaitse eesmärkide saavutamist. Lisatud on, et rajatiste planeerimisel tuleb vältida kaldaala tõstmist. EKV-d soovitakse vähendada katastriüksuse põhjapoolses haljasala ja metsamaa osas ca 50 meetri pikkusel lõigul. Katastriüksusel rakendub osaliselt metsamaa erisus. Väljaspool metsamaad on võimalik ehitada ka väljapoole EKV-d. Katastriüksusel olemasolev hoone (laululava) jääb väljapoole EKV-d, muud katastriüksusel asuvad rajatised (palliplatsid, pink-laud varjualuased jms) jäävad supelranna alale. Katastriüksusel olev multifunktsionaalne plats on sinna rajatud 28.08.2014 kehtestatud Veriora järveäärse puhkeala laiendamise DP alusel16. 15 Kehtestatud 23.05.2007, kättesaadav: https://service.eomap.ee/rapinavald/#/planeeringud/planeeringud/707000021 16 Kättesaadav: https://service.eomap.ee/rapinavald/#/planeeringud/id/11 4 (16) Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei esine Laululava katastriüksusel ega sellega piirnevatel aladel kaitstavaid loodusobjekte LKS § 4 tähenduses. Vastuvõetud ÜP kohaselt ei asu katastriüksus ega sellega piirneval alad rohevõrgustiku alal. Ala, mille osas EKV vähendatakse jääb suuremas osas rohumaa ja osaliselt ka metsamaa kõlvikule. Puudub info, kas puhkemajanduslikul eesmärgil EKV vähendamisega muutub kõlvikuline koosseis taotleval alal, kuid metsamaa kõlvikule ehitamisel on vajalik raadamine. Hoone ja tõenäoliselt ka vaatetorni ehitamisel taimekooslus hävib. Seetõttu ei ole tagatud kalda EKV-s taimkatte täielik säilimine. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine KeA hinnangul ei suurene inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju määral, mis läheks vastuollu kalda kaitse eesmärkidega. Inimeste viibimine kaldal võib küll suureneda ning ehitustegevus vähendab kaldaala looduslikkust, kuid tegemist on avalikult kasutatava alaga, kus asub Veriora aleviku elanike rannaala, korvpalliplats, piknikuala ja laululava ning kus leiavad aset erinevad üritused (jaanipäev ja muud väliüritused). Seega alal on teatav inimmõju. Kalda eripära arestava asutuse suunamine Veriora järv on paisjärv, mis on olemas Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses17 toodud NSVL O-42 topokaart 1:10 000 aastast 1973, mis ajast on enamik Laululava katastriüksuse alast olnud lage ala, osaliselt ka metsamaa. Katastriüksusel asuv laululava esmane kasutuselevõtu aasta ehitisregistris on märgitud 1987. Veriora järve kaldal asuvad üksikud hooned. Järve põhjakaldal asub EKV-s vaid üks abihoone, mille ehitus oli lubatud LKS § 38 lg 4 p 1 erisuse alusel õuemaal (sealne eluhoone asub väljaspool EKV-d). Taotletud EKV vähendamise alal ei ole varem asunud ehitisi. Kuigi praegu asuvad Laululava katastriüksuse EKV-s erinevad supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised ning EKV piiril multifunktsionaalne plats, on võimalik vaatetorni, välikohvikut ja puhkeatraktsioone püstitada ka väljaspool EKV-d. ÜP-s KeA-le esitatud materjalides ei ole toodud välja objektiivseid asjaolusid, mis selgitaksid vajadust ehitada Laululava katastriüksusel vaatetorni ja kohvikut järvele niivõrd lähedale. Seetõttu ei ole KeA hinnangul vajadus EKV vähendamiseks piisavalt põhjendatud. Seega hindab KeA antud kaldalõigule hoonestuse kavandamist kalda eripära arvestava asustuse suunamise seisukohast EKV vähendamist mittetoetava aspektina. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine ÜP alusel ei planeerita ehitisi ega rajatisi veekaitsevööndisse. Üldplaneeringu elluviimisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajale ning juurdepääs Veriora järvele Vana-Viluste tee kaudu. Kokkuvõte Kuna taotletud EKV vähendamise alal ei ole varem asunud ehitisi, planeeritavate rajatiste püstitamisel väheneb looduskoosluste pindala ning ehitamine on võimalik väljaspool EKV-d, ei nõustu KeA Veriora järve EKV vähendamisega Laululava katastriüksusel Veriora alevikus 10 meetrini tavalisest veepiirist. 2. Ehituskeeluvööndi vähendamine Mehikoorma alevikus Järveääre katastriüksusel Faktilised asjaolud Räpina valla üldplaneeringuga taotletakse Peipsi järve EKV vähendamist Järveääre katastriüksusel Mehikoorma alevikus 10 meetrini tavalisest veepiirist kahe eraldiseisva ala osas. Ala A osas soovitakse EKV-d vähendada supelranna maa-alal katastriüksuse kirdepoolses osas ca 11 meetri pikkusel lõigul, et võimaldada olemasoleva paviljoni teisaldamist selle praegusest asukohast. Ala B osas soovitakse EKV- d vähendada puhke- ja virgestuse maa-alal Aia ja Väike tänavate vahelisel alal ca 73 meetri pikkusel lõigul, et võimaldada püstitada puhkeala kasutajate teenindamiseks vajalike ehitisi (vaatetorn, istepingid 17 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline 5 (16) ja külaplats koos teenindavate ehitistega). ÜP-s ei ole selgitatud, milliseid külaplatsi teenindavaid ehitisi on mõeldud. Järveääre katastriüksuse pindala on 39 383 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (kõlvikuline jaotus: haritav maa 379 m2, looduslik rohumaa 2753 m2, õuemaa 137 m2 ja muu maa 36 114 m2). Ehitisregistri andmetel asub katastriüksusel mitmeid rajatisi (laudtee ning supluskohta ja avalikult kasutatavaid teid teenindavad rajatised). KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine võimalik aladel, kus maapinda on tõstetud. Juhul, kui uute rajatiste jaoks on vajalik ulatuslik madalate kaldaalade tõstmine, ei ole EKV vähendamine kalda kaitse eesmärkidega kooskõlas. Järveääre katastriüksusel on Maa-ameti ortofotode andmetel rajatud vahemikul 2019-2021 EKV-s laudtee, mis läbib ka ala B. Laudtee ei ole KeA andmetel kavandatud planeeringuga ja tee rajamiseks ei kehti LKS-is nimetatud erandid. KeA lähtub EKV ulatuse vähendamise kaalumisel ebaseadusliku ehitise püstitamise eelsest olukorrast (st ei arvesta ebaseadusliku ehitiste olemasoluga). Laudtee seadustamiseks tuleb see planeeringuga kavandada ja see peab kajastuma ÜP joonisel avalikult kasutatava teena, et sellele rakenduks LKS § 38 lg 5 p 10 nimetatud erisus. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine Ala A jääb supelranna maa-alale, mis on eelnevalt inimese poolt mõjutatud ala ning kus pole säilinud väärtuslikke looduskooslusi. Ala B jääb roostunud alale, mida osaliselt läbib laudtee. Ala B osa võib pidada väärtuslikuks lindude seisukohast, kes pesitsevad roostikus. Kuna EKV ei soovita vähendada kuni veekogu piirini ega kogu roostunud alal, säilib lindudele sobilik elupaik ka EKV vähendamisel. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete kohaselt on Järveääre katastriüksuse lähedasel veealal registreeritud mitmete II ja III kaitsekategooria liikide leiukohad: tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ja vingerjas (Misgurnus fossiilis). Loodusdirektiivi I lisa kriteeriumile vastavaid elupaigatüüpe ega muid kaitstavaid loodusobjekte LKS tähenduses katastriüksusel ei esine. EKV vähendamisega ei kaasne eeldatavalt tegevusi, mis võiksid mõjutada oluliselt eelnevalt loetletud kalaliikide seisundit. Ala B osas on EELIS-e andmetel registreeritud III kaitsekategooria liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik. Vastavalt LKS § 55 lg 6 on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Tiigikonn on maismaal talvituja, kes kaevab talvitumiseks kaldapinnasesse uru. Liigi jaoks on väga olulised elupaigaelemendid tiigid ja märgalad. Talvitumiseks sobivad tiigikonnale kudemis- ja toitumisaladest mitte kaugemale kui 500 meetrit jäävad lehtpuusalud, kivikangrud ja põõsastikud. Kuna EKV-d ei vähendata kogu tiigikonna elupaiga ulatuses ning tiigikonnale sobilik elupaik jääb ka väljapoole tema piiritletud elupaika, sh järve suunas, võib öelda, et EKV vähendamine B ala osas ei mõjuta oluliselt tiigikonna elupaiganõudlusi ega nende populatsiooni soodsat seisundit. Arvestades eeltoodut saab öelda, et EKV vähendamine Järveääre katastriüksusel joonisel näidatud alade ulatuses ei avalda olulist mõju Peipsi järve rannal asuvatele looduskooslustele. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ranna kaitse-eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Järveääre katastriüksus asub Mehikoorma alevikus. Tegemist on avalikult kasutatava alaga, kus asub Mehikoorma rannaala ja selle kasutamiseks vajalikud rajatised (isepingid, riietuskabiin, kiik, puidust paviljon, väligrill, piknikulaud) ja laudtee. Ala A osas jääks inimkoormus sarnaseks olemasolevaga. Ala B osas suureneks inimkoormus, kuna alale soovitakse rajada külaplats koos erinevate muude rajatistega, mis soosivad ala külastamist. Kuna ehitustegevus hõlmab ainult ühte ala ning kui külaplatsi tarbeks ei rajata juurde muid hooneid, ei too EKV vähendamine kaasa endaga olulise inimkoormuse suurenemise, mis võiks kahjusta ranna looduskooslusi. 6 (16) Ranna eripära arestava asutuse suunamine Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:50 000 aastast 1937 andmetel on eelnevalt ala B olnud lage ala, A ala osas on asunud Peipsi järv. NSVL c63 topograafiline kaart 1:10 000 aastast 1966-198618 kohaselt on asunud ala A osas järv, B ala on osaliselt olnud taimestikuga kaetud. Taotletud EKV vähendamise ala B piirneb maismaa suunas hoonestatud väikeelamu maadega ning ala B ja järve avavee vaheline ala on ligi 100 meetrit. Maa-ameti põhikaardi kohaselt jääb Järveääre katastriüksusest põhjapoole Mehikoorma sadam ning katastriüksusest lõunapoole hoonestatud ala. Puhkeala kasutajate teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine sobitub olemasoleva asutusega ja arvestab ranna eripäraga. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine EKV vähendamisel jääb veekogu kallasrada vabaks, olemasolev juurdepääsutee mööda Kalda tänavat veekogu äärde säilib. ÜP elluviimisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajal ning juurdepääs Peipsi järvele. Kokkuvõte EKV vähendamisega B alal kaasneb loodusliku koosluse osaline hävitamine, sest on vaja eemaldada roostikku ning kujundada ala sobilikuks rajatiste püstitamiseks ning edasiseks kasutamiseks. Kuna vaatetorni, istepinkide ja külaplatsi rajamisega ei kaasne olulist negatiivset inimmõju kasvu, kaitstava liigi tiigikonna sobilik elupaik kaldal säilib, lahendus ei muuda oluliselt piirkonna asustuse eripära ning tagatud on juurdepääs ja vaba liikumine rannal, võib EKV vähendamist lugeda põhjendatuks Järveääre katastriüksusel ÜP maakasutusplaanil näidatud ulatuses. KeA ei pea põhjendatuks alal B külaplatsi teenindavate ehitistena hoonete püstitamist, sest hoonete ehitamise vajadust ja plaani ÜP ei selgita. Samuti on hoonete püstitamine võimalik ka väljaspool EKV-d. 3. Ehituskeeluvööndi vähendamine Leevi külas Kooli tn 10 katastriüksusel Faktilised asjaolud Üldplaneeringuga taotletakse Leevi veskijärve EKV vähendamist Kooli tn 10 katastriüksusel 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkeala ja supelranna ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil. Kooli tn 10 katastriüksuse pindala on 13770 m² ning sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa (metsamaa 1566 m², muu maa 12204 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestatud. ÜP KSH-a järeldatakse, et kuna tegemist on paisjärvega, mille veetase normaaloludes oluliselt ei kõigu, siis ei ole EKV vähendamisel 10 meetrini olulist negatiivset keskkonnamõju veekogu kalda kaitse eesmärkide saavutamisele. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine EELISe andmetel ei esine Kooli tn 10 katastriüksusel19 kaitstavaid loodusobjekte. Katastriüksus piirneb Võhandu jõe hoiualaga, mis kuulub Võhandu jõe ürgoru loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Sellel alal on registreeritud Võhandu jõe hoiuala20 ja Võhandu jõe ürgoru loodusala21 kaitse-eesmärgiks nimetatud jõgede ja ojade (3260) elupaigatüüp ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaigad. Kooli tn 10 katastriüksus ega sellega piirnevad alad ei asu ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal. Kooli tn 10 katastriüksusele jääv ala on inimeste poolt aktiivselt kasutatav. Seal ei ole kaitstavate liikide elupaiku ega poollooduslikke taimekooslusi. Alal asuvad inimtegevusest juba mõjutatud kooslused, seepärast ei avalda Leevi veskijärve kaldal asuvatele looduskoolustele olulist mõju EKV vähendamine 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkemajanduslikul eesmärgil puhkeala ja supelranna ulatuses. 18 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline 19 Katastritunnus 87901:004:0118 20 Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas1“ § 1 lõige 1 punkt 24 21 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus) lõige 2 punkt 507 7 (16) Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kooli tn 10 katastriüksus on avalikult kasutav ala, kus asub Leevi külaplats ja kuhu jääb laululava ning varjualused koos pinkide ja laudadega. Lisaks asub katastriüksusel laste mänguväljak, liikluslinnak ja endine koolimaja. Leevi külaplastil on toimunud jaanipäev, kodukandipäev jms üritused. Sellest lähtuvalt ei ole oodata, et puhkemajanduslikul eesmärgil EKV vähendamisega kaasneks oluline inimkoormuse suurenemine. Kalda eripära arestava asutuse suunamine Leevi veskijärve piirkonda on rajatud mitmed hooned ja rajatised praegu kehtivas EKVs ajal, mil EKV piirangud veel ei kehtinud. Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse ajaloolise kaardi Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:25 000 aastast 1923-1935 andmetel on ka ajalooliselt paiknenud Leevi külas veekogu kalda äärsetel aladel (veekaitse- ja ehituskeeluvööndis) hooned. Kooli tn 10 katastriüksusel asuv vana koolihoone jääb EKV-sse. Ehitisregistri andmetel on hoone kasutusele võetud 1962. a. Ehitisregistris puuduvad andmed EKV-sse jääva laululava kohta. Laululava on võimalik Lauluava katastriüksuselt tuvastada Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistelt kaartidelt alates 2011. a. Leevaku küla kuulus enne haldusreformi Veriora valla koosseisu. Veriora valla üldplaneeringus22, mis kehtestati Veriora Vallavolikogu poolt 21.12.2009 määrusega nr 31, jäi Leevaku küla tiheasutusalale. LKS § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusala EKVs varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Laululava ehitamisel on arvestatud varem väljakujunenud ehitusjoont. EKV-d soovitakse vähendada tasasel maal, mille kõrgus on 65 meetrit. EKV vähendamise alast veekogu poole maapinna kõrgus väheneb, veekaitsevööndis jääb kõrgus 60-65 meetri vahemikku. Kuna EKV vähendamise taotlus arvestab piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga ja piirkonna reljeefiga ning lähtub kõlvikute piiridest, võib öelda, et EKV vähendamine ei ole vastuolus kalda eripäraga. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine Leevi veskijärvele ligipääs on tagatud mööda Kooli tänavat. Kuna EKV-d soovitakse vähendada puhkemajanduslikul eesmärgil ning puhkeala ja supelranna ulatuses, veekaitsevööndisse ehitisi ega rajatisi pole planeeritud, võib öelda, et EKV vähendamisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajal ning juurdepääs veekogu äärde. Kokkuvõte Arvestades ala aktiivset kasutust, väljakujunenud asutust, infrastruktuuri ja olemasolevat looduslikku keskkonda, peab KeA EKV vähendamist Leevi veskijärve idapoolsel kaldal põhjendatuks. 4. Ehituskeeluvööndi vähendamine Leevi külas Leisi, Posti tee 18 ja Mõisapargi katastriüksustel Faktilised asjaolud ÜP-ga taotletakse Võhandu jõe EKV vähendamist Leisi, Posti tee 18 ja Mõisapargi katastriüksustel Leevi külas 10 meetrini tavalisest veepiirist puhkeala ulatuses puhkemajanduslikul eesmärgil. Taotluses pole täpsustatud, mis ehitiste või rajatiste tarbeks on vajalik EKV-d vähendada. Leisi katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: looduslik rohumaa 1089 m2, metsamaa 17 728 m2). Katastriüksuse pindala on 18 817 m² ning ehitisregistri andmete kohaselt pole ala hoonestatud. EKV-d soovitakse vähendada metsamaa kõlviku osas. Posti tee 18 maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa (kõlvikud: haritav maa 5441 m2, metsamaa 3413 m², õuemaa 441 m²). Katastriüksuse pindala on 5441 m² ning ehitisregistri andmetel pole ala hoonestatud. EKV soovitakse vähendada metsamaa ja lageda ala kõlvikul, kus puuduvad hooned ja rajatised. Mõisapargi katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: looduslik rohumaa 4792 m2, muu maa 3028 m2, metsamaa 10 471 m2). Katastriüksuse pindala on 39 819 m². 22 Kättesaadav: http://www.rapina.ee/uldplaneering 8 (16) Ehitisregistri andmetel pole katastriüksus hoonestatud. EKV-d soovitakse vähendada metsamaa kõlvikul. Üldplaneeringu KSH-ga on antud hinnang, et tegemist on Võhandu jõe ürgoru järsu kaldaalaga, kus 10 meetrile tooduna jääb EKV piir jõe veetasemest ca 5 meetrit kõrgemale ja seetõttu ei ohusta alale planeeritavad rajatised veekogu seisundit. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Leisi, Posti tee 18 ja Mõisapargi katastriüksused asuvad Võhandu jõe ürgoru uuendamata eeskirjaga kaitsealal, Natura 2000 võrgustikku kuuluval Võhandu jõe ürgoru loodusalal ja projekteeritaval Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala piiranguvööndis. Katastriüksused, mille osas EKV-d soovitakse vähendada, külgnevad III kaitsekategooria liigi euroopa harjuse (Thymallus thymallus) elupaigaga ja Võhandu jõe ürgoru loodusala23 kaitse-eesmärgiks nimetatud jõgede ja ojade (3260) elupaigatüübi ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikadega. Võhandu jõe ürgoru kaitseala on loodud Võhandu jõe devoni liivakivipaljanditega ürgoru kaitseks24. Projekteeritava Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Võhandu jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku25. Projekteeritava Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt ei ole lubatud kaitsealal uute hoonete püstitamine ajaloolisele metsamaale26. Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud üheverstane kaart 1:42 000 aastast 1894-1922 ning Eesti Vabariigi topograafiline kaart 1:25 000 aastast 1923-2935 andmetel on EKV vähendamise jõe äärsel alal olnud metsamaa. Metsaalade, mille osas soovitakse EKV-d vähendada, jooksva aasta vanused on järgnevad: Posti tee 18 katastriüksusel 73-123 aastat; Leisi katastriüksusel 63-113 aastat ning Mõisapargi esimese rinde puuliikide jooksev vanus jääb vahemikku 63-80 aastat. Metsamaale ehitamine eeldab raadamist. Ehitamisega kaasneb loodusliku taimestiku hävimine hoonete ja rajatiste all. Ehitustegevuse lubamisel metsamaale ei ole tagatud jõe kaldale jäävate looduskoosluste säilimine ning tegu on täiendava negatiivse mõjuga Võhandu jõe kalda looduskooslustele. Lisaks on EKV vähendamine metsamaal vastuolus projekteeritava Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse- eeskirjaga. Eeltoodust tulenevalt ei pea KeA võimalikuks EKV vähendamist metsamaa osas. EKV on võimalik vähendada Posti tee 18 katastriüksusel asuva lageda ala osas, mis on osaliselt hooldatav ala. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ehituskeeluvööndi vähendamisega tekib alale täiendav inimkoormus, kuna eelnevalt ei ole sellel alal hooned ega rajatisi asunud. Leisi ja Posti tee 18 katastriüksuste metsamaa aladel, mille osas soovitakse EKV-d vähendada, esinevad inimeste poolt sissetallatud metsarajad, muu inimmõju nendel aladel puudub. Posti tee 18 katastriüksuse muu maa kõlvik, mille osas soovitakse EKV-d vähendada, on inimeste poolt kasutatav, osaliselt on ala hooldatud (niidetud) ning osaliselt kasutakse seda ala autode parkimiseks. EKV vähendamise tulemusena suureneb nendel aladel inimmõju ja -koormus. Lähtuvalt kalda kaitse eesmärgist ei pea KeA võimalikuks EKV vähendamist Mõisapargi, Leisi ja Posti tee 18 katastriüksuste metsamaal, kuna lisanduv inimkoormus kahjustaks nende alade kaitseväärtusi. KeA peab võimalikuks EKV vähendamist Posti tee 18 katastriüksuse muu maa kõlvikul, mis Maa-ameti põhikaardi kohaselt on lage ala. 23 Korraldus lõige 2 punkt 507 24 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;- 754447606;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1053 25 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 12.07.2022 „Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri1“ (edaspidi määruse eelnõu) § 1 26 Määruse eelnõu § 5 lõige 5 punkt 1 9 (16) Kalda eripära arestava asutuse suunamine EKV soovitakse osaliselt vähendada alal, mis jääb ÜP maakasutusplaani kohaselt rohevõrgustiku alale. EKV vähendamise korral jääb EKV ala kõrgus vahemikku 57,5 – 62,5 meetrit. Suurim kõrguste vahe praegu kehtiva EKV-s asub Posti tee 18 katastriüksusel, kus maapinna kõrguse vahe jääb vahemikku 57,5 – 65 meetrit. Mootorsõidukiga juurdepääs Posti tee 18 katastriüksuse muu maa kõlvikule on tagatud mööda Rosma – Tiike – Leevi 18110 teed ning Mõisapargi katastriüksusele on ligipääs tagatud mööda pinnasteed. Leisi katastriüksusele juurdepääsutee puudub. Mõisapargi katastriüksuse alal on võimalik ehitada väljapoole EKV-d, Posti tee 18 ja Leisi katastriüksusele on see osaliselt võimalik. Kuigi EKV vähendamise alast lõunapoolne veekogu äärne ala on olnud ajalooliselt ning ka praegusel ajal hoonestatud, on EKV vähendamise alal veekogu äärsel alal asunud ajalooliselt metsamaa ning ala on olnud hoonestamata. EKV vähendamise taotlus ei arvesta piirkonna ajaloolise asustusstruktuuriga, kõlviku piiridega ega piirkonna reljeefiga, mistõttu KeA ei pea võimalikuks sellises ulatuses EKV vähendamist. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine Juurdepääs Võhandu jõe kallasrajale on tagatud Rosma – Tiike – Leevi 18110 tee kaudu. EKV vähendamist ei taotleta veekogu piirini, seega kallasraja kasutus ei ole piiratud ning vastuolu kalda kaitse eesmärkidega puudub. Kokkuvõte KeA ei pea võimalikuks EKV vähendamist taotluses näidatud ulatuses, kuna see on vastuolus projekteeritava kaitseala kaitse-eeskirjaga ning kalda kaitse eesmärkidega. KeA peab võimalikuks EKV vähendamist Posti tee 18 katastriüksusel lisa 1 joonisel näidatud ulatuses. 5. Ehituskeeluvööndi vähendamine Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksustel Faktilised asjaolud ÜP-ga taotletakse Võhandu jõe EKV vähendamist 10 meetrini tavalisest veepiirist Kraavi tänavast kuni Räpina mnt (Võõpsu sillani) 20.02.2013 kehtestatud „Võõpsu aleviku Kraaviotsa kinnistu ja Võhandu jõe kaldaala detailplaneering“ (edaspidi ka Võõpsu DP)27 arendustegevuse elluviimiseks. Võõpsu DP ei saa realiseerida ilma EKV vähendamiseta, kuna kehtestatud Võõpsu DPga planeeritud ehitised jäävad korduva üleujutusega ala määramise järgselt EKV-sse. Võõpsu DP põhijoonise kohaselt on Vana-Sadama katastriüksusele planeeritud telkimisala, paadisillad, külakiik, lehtla, autoparkla. Kraavi tn 3 katastriüksusele istepingid, 5 ja 27 kohaline parkla, paadikuur, paadisild, teenindushoone (toitlustus, wc, dušš, administratsioon), 8 kämpingut, lõkkeplats, lipumast, korvpalli- ja rannavõrkpalliplats. Rannaniidu katastriüksusel on planeeritud välikäimlad, kiosk, parkla, kaks rannavõrkpalliplatsi ja istepingid. Kõik eeltoodud rajatised ning hooned on planeeritud väljapoole veekaitsevööndit, va paadisillad, mis LKS § 38 lg 6 kohaselt on lubatud rajada rannale või kaldale, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Kraavi tn 3, endise nimega Kraaviotsa, sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: haritav maa 259 m², looduslik rohumaa 9977 m², muu maa 1655 m²) ja pindala on 11891 m². Vana-Sadama (katastritunnus 70703:005:0053), sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (kõlvikud: looduslik rohumaa 5458 m², õuemaa 60m², muu maa 2028 m²) ja pindala on 7546 m². Rannaniidu sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (kõlvikud: haritav maa 259 m², looduslik rohumaa 10473 m², metsamaa 2411 m², õuemaa 123 m², muu maa 229 m²) ja pindala on 11891 m². 27 kättesaadav: https://service.eomap.ee/rapinavald/#/planeeringud/id/707000063 10 (16) ÜP maakasutuse joonise kohaselt jäävad katastriüksused segahoonestatavale arengualale ning osaliselt korduva üleujutusega alale. Ehitisregistri andmete kohaselt ei ole katastriüksused hoonestatud, Vana- sadama ja Rannaniidu katastriüksusel asuvad erinevad rajatised (sadama kai, valgustused, infostendid). KSH järelduste kohaselt ei ohusta veekogu seisundit Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu aladele planeeritud rajatised, kuna ei ole üleujutatav. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Kraavi tn 3 ja osaliselt ka Vana-Sadama katastriüksus piirneb Lüübnitsa hoiualaga, mis kuulub Lüübnitsa loodusalana Natura 2000 võrgustikku. Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksused piirnevad mitmete III kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadega: mustviires (Chlidonias niger), vingerjas (Misgurnus fossiilis), võldas (Cottus gobio). Lisaks on Vana-Sadama katastriüksuse läheduses registreeritud II kaitsekategooria liigi veelendlase (Myotis daubentonii) leiukoht. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Kraavi tn 3 katastriüksus on säilinud loodusliku taimkattega, osaliselt võsastunud ja vähese inimmõjuga (kivihunnik, sõiduki liikumisjäljed kaldal). Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksuse kooslused on inimtegevuse poolt oluliselt rohkem muudetud - ala on valdavalt niidetav ja seal asub sõidukite parkimisala ja ranna-ala, kuid Vana-Sadama katastriüksuse paadikanali äärsel alal on säilinud ka looduslik kooslus. Looduslikuna säilinud Kraavi tn 3 katastriüksusel on kavandatud 2 palliplatsi, 10 hoonet (sh 8 kämpingumaja) ja 32 kohaga parkimisala koos sõiduteega vähendavad kalda-ala looduslikkust, kuid hoonete paiknemine jõest ligi 100 m kaugusel ja paadikanalitest 10 m kaugusel võimaldab säilitada suures osas katastriüksuse loodusliku taimekoosluse. Vana-Sadama katastriüksusel niidetavale alale on kavandatud telkimisala ja looduskooslusteta alale 10-kohaline parkla, mis ei vähenda looduskoosluse ulatust. Rannaniidu katastriüksusele kavandatud päevitamisala ja 2 palliplatsi jäävad niidetavale alale, mis ei vähenda samuti looduskoosluse senist ulatust. Planeeringulahendus võimaldab kasutada inimtegevusest mõjutatud ala ja säilitada ka looduslikud alad, mistõttu on kavandatu neutraalse mõjuga looduskoosluste säilitamise seisukohast. Kuna EKV-d soovitakse vähendada veekaitsevööndi piirini (10 meetrit veekogu piirist), ei ole kavandatu vastavuses looduskoosluste säilitamise eesmärgiga Kraavi tn 3 katastriüksusel. Olemasoleva tugeva inimmõju tõttu ei ole ehitustegevus vastuolus looduskoosluste säilitamise eesmärgiga Vana-sadama ja Rannaniidu katastriüksustel. Ülemäära suurt negatiivset mõju kaitsealustele liikidele eeldatavalt ei ole. Lüübnitsa hoiualale ja loodusalale negatiivne mõju eeldatavalt puudub, kui ehitustegevusel järgitakse kehtivaid õigusakte. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Juba puhkealana kasutatavat EKV vähendamise ala soovitakse edasi arendada. Planeeringu elluviimisel suureneb kaldal viibivate inimeste hulk, sest rajatised ja hooned (8 kämpingumaja, paadikuur, teenindushoone) muudavad ala atraktiivsemaks ja soodustavad ala kasutust. Alal väljakujunenud liikluskorraldust ei ole vaja oluliselt muuta, sest olemas on pinnasteed ning juurdepääsuteed alale Veski, Sadama ja Räpina mnt tänavatelt. Tallamiskoormus suureneb märgatavalt Kraavi tn 3 katastriüksusel, mis on seni jäänud inimeste poolt kasutavast alast välja. Hoonestamise tõttu on vajalik rajada tehnovõrgud. Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksusel olevad kaldaalad on juba eelnevalt inimeste poolt aktiivselt kasutatavad ja eeldatavasti ei kaasne eal olulist täiendavat inimmõju. EKV vähendamisel rajatakse planeeringualale mitu parklat, paadisild, suplusala teenindav taristu, paatide vettelaskmise koht, telkimisala, palliplatsid jms. EKV vähendamisel ei muutu olemasolev maakasutus oluliselt, kuna ala asub juba olemasolev Võõpsu paatide hoidmise ja ujumise koht. Kuid lisarajatistega tekib alale täiendav inimkoormus. Kui järgitakse rangelt keskkonnanõudeid, ei kaasne eeldatavasti täiendavat ohtu Võhandu jõe seisundile ega jõega seotud kaitstavatele loodusobjektidele. 11 (16) Kalda eripära arestava asutuse suunamine Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud Eesti Vabariigi topograafilise 1:50 000 kaardi aastast 1935-1939 andmetel on ajalooliselt Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksuse piirkonda jääv ala olnud hoonestatud ning alale on jäänud sadam. Kraavi tn 3 katastriüksus on olnud hoonestamata märg heinamaa. NSVL o42 topograafilise kaardi 1:100 000 aastast 1969-1989 andmetel on asunud praeguse Räpina mnt piirneval alal Rannaniidu katastriüksusel suur hoone ja Kraavi tn 3 katastriüksus osas pole tegemist enam märja alaga, vaid lihtsalt lagedama alaga. Kraavi tn 3 asub kahe paadikanali vahelisel alal ning puhkeala hooned on kavandatud veepiirist võimalikult kaugel, katastriüksusel ei ole võimalik ehitada väljaspool EKV-d. EKV vähendamise ala ja selle ümbrus on juba kasutuses puhkealana, mida soovitakse arendada ja kuhu on planeeritud erinevad puhkerajatised. Seega ei mõjuta kavandatav tegevus väljakujunenud asustusstruktuuri. Ala asub Võhandu jõe kaldal, mis on nimetatud suurte üleujutusaladega siseveekoguks. Puhkeala ehitisi võib üldiselt pidada võimalike üleujutuste poolt vähe mõjutatuteks (vastandina näiteks elamutele) ning selles aspektis kalda eripäraga vastuolu ei ole. KeA on seisukohal, et arendustegevuse elluviimine Võõpsu DP alusel ei muuda oluliselt olemasolevat asutusstruktuuri ning arvestab piirkonna väljakujunenud asutusega. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine Võhandu jõe kaldale on ligipääs tagatud mööda Räpina mnt ning Sadama ja Kraavi tänavatel asuvaid teid mööda. Võõpsu DP ei ole planeeritud rajatisi ega ehitisi, mis takistaks kallasrajale ligipääsu ega sellel liikumist. ÜP elluviimisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajale ning juurdepääs Võhandu jõele. Kokkuvõte Kuna kavandatakse avalikkusele suunatud ning piirkonna asustusstruktuuriga sobituva puhkeala arendamist viisil, mis ei kahjusta oluliselt looduskooslusi ega suurenda ülemääraselt inimmõju, võib Võhandu jõe EKV vähendamist pidada põhjendatuks. KeA nõustub EKV vähendamisega Võõpsu alevikus Kraavi tn 3, Vana-Sadama ja Rannaniidu katastriüksusel vastavalt Võõpsu DP põhijoonisele ja ÜP maakasutusplaanile. 6. Ehituskeeluvööndi vähendamine Võukülas Puustakalda katastriüksusel Faktilised asjaolud ÜP alusel taotletakse Leevaku paisjärve EKV vähendamist Võukülas Puustakalda katastriüksusel endise Puusta mõisa õueala ulatuses (10 meetrini veekogu piirist ca 50 meetri pikkusel lõigul), et võimaldada endise hoonestatud õueala kasutusele võtmist (elamu ja kõrvalhoone ehitamist). ÜP ruumilise arengu põhimõtte järgi tuleb võtta eelkõige kasutusele endised talukohad (õuealad). Puustakalda katastriüksuse pindala on 9803 m² ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (kõlvikud: looduslik rohumaa 2289 m2, metsamaa 7483 m² ja muu maa 31 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestamata. KSH kohaselt ei ohusta Puustakalda katastriüksusel EKV vähendamine joonisel näidatud ulatuses Leevaku paisjärve seisundit. Arvestatav üleujutusoht alal puudub ja tegevus on kooskõlas ÜP ruumilise arengu põhimõttega võtta kasutusele eelkõige endised talukohad/ õuealad. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Eesti looduse infosüsteemi andmetel kaitstavaid loodusobjekte Puustakalda katastriüksusel ei esine. Katastriüksus piirneb III kaitsekategooria liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikadega Leevaku paisjärves. Kuna EKV-d ei soovita vähendada veekogu piirini ning EKV vähendamise eesmärk on võimaldada rajada alale kahe hoonega elamuala, pole põhjust eeldada, et EKV vähendamisel saaks kahjustada eeltoodud kaitsealused kalaliigid. ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Puustakalda katastriüksus osaliselt rohelise võrgustiku tugialale. Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud Eesti Vabariigi topograafilise kaardi 1:50 000 andmetel on Puustakalda katastriüksus olnud 1935-1939 aastatel suuremas osas lage ala, katastriüksuse 12 (16) kagunurgas on asunud metsamaa. EKV-d soovitakse vähendada metsamaa osas, mille puistute vanus metsaregistri andmetel on 83 aastat. Elamukrundi rajamine soovitud alale eeldab ala raadamist. Ehitusalal hävib looduslik taimestik. Planeeringulahenduse rakendumisel ei ole tagatud kalda EKV-s asuvate looduskoosluste täielik säilimine. Taotletud EKV vähendamine 10 meetrini veepiirist vähendab rohevõrgustiku tugialal piirkonna koosluste sidusust ja on negatiivse mõjuga Leevaku paisjärve kalda looduskooslustele. Tegevus on vastuolus kalda looduskoosluste kaitse eesmärkidega. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine EKV-d soovitakse vähendada eluasemekoha rajamiseks. Soovitud arendusega kaasneb inimtegevuse mõju kasv, sest hoonestamata ranna-alale püstitatakse hooned ja ala kasutusintensiivsus kasvab. Puustakalda katastriüksusel puudub praegu hoonestus. EKV vähendamisel rajatakse katastriüksusele elamu, selle tarbeks vajalik tehnovõrk ja muud rajatised ehk alale tekib täiendav inimkoormus. Puustakalda katastriüksus asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Nõuetele vastava reoveekäitluse korral ei kaasne eeldatavalt ohtu Leevaku paisjärvele ja Võhandu jõele. Katastriüksus jääb väljapoole üleujutusohu ala, mistõttu ei ohusta veetaseme kõikumine hoonet/hooneid ning ei põhjusta ohtu Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe seisundile. ÜP elluviimine suurendab inimtegevuse kahjulikku mõju, kuna alale tekib täiendav inimkoormus, kuid koormuse suurenemine ei ole eeldatavalt nii oluline, et tekiks vastuolu kalda kaitse eesmärkidega. Kalda eripära arestava asutuse suunamine EKV soovitakse vähendada alal, mis on olnud ajalooliselt inimeste poolt kasutusel. Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses toodud skeemilise katastrikaardi 1:10 000 aastast 1931-1944 kohaselt on asunud alal hoonestus. Osaliselt on katastriüksusel säilinud ka hoone varemed, millest tehtud foto on nähtav KSH 4.1.6 peatükis. Puustakalda katastriüksusele läheduses (kuni 500 meetri kaugusel) olevatel kinnistutel ei ole rajatuid hooneid lähemale kui 25 meetrit veekogust. Puustakalda katastriüksusel olemasoleva hoone vare jääb veekogust vähemalt 28 meetri kaugusele (sh olemasolev õueala). Puustakalda katastriüksusele puudub juurdepääsutee. Katastriüksusele on võimalik ligi pääseda mööda rada, mis läbib Puusta katastriüksust28 ja mis kuulub eraomandisse. Lähim autotee (Pusta – Ruusa kõrvalmaantee) asub katastriüksusest ca 30 meetri kaugusel. Maanteele ligipääsu oleks võimalik rajada läbi Puustaoru katastriüksuse29, mis kuulub eraomandisse. Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse kohaselt jääb Puustakalda katastriüksuse maapinna kõrgus vahemikku 40-50 meetrit ning maapinna kõrgus veekogu poole väheneb. EKV-d soovitakse vähendada 42,5-50 meetri kõrguste vahemikus. Olemasolev õueala (hoone varemete ümber asuv lagedam ala) jääb tasasemale alale, kus kõrguste vahemik on 45-50 meetrit. Katastriüksus asub osaliselt väljaspool EKV- d ja see ulatus on piisav hoonestamiseks, seetõttu on ehitustegevus võimalik ka EKV vähendamiseta. Kuigi ajalooliselt on alal asunud hoonestus ning seda kinnitab ka hoone vare ning osaliselt säilinud õueala, ei pea KeA EKV vähendamist põhjendatuks taotluses näidatud ulatuses, kuna taotluses ei arvestada praeguseks väljakujunenud asutust. Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine Kuna EKV soovitakse vähendada veekaitsevööndi piirini, pole põhjust eeldada, et EKV vähendamise järgselt on piiratud veekogu kallasrajal liikumine. Läbi Puustakalda katastriüksuse puudub juurdepääsutee veekogu kallasrajale. Eeldatavasti ei piira Puustakalda katastriüksusele ehitamine kaldal vaba liikumist ja kallasraja pääsu, kui järgitakse kehtivaid seadusi ja ei tõkestada enda ehitustegevusega veekogu kaldale ligipääsu. 28 Katastritunnus 70801:001:1081 29 Katastritunnus 70702:001:0051 13 (16) Kokkuvõte Kuna EKV vähendamisega kaasneb loodusliku koosluse osaline hävitamine, vajalik on vähemalt hoonete lähiümbruses raadamine, on EKV vähendamine vastuolus kalda kaitse eesmärgiga säilitada looduskooslused. Säilinud õuemaa olemasoleva vana hoone varemete ümbruses olev ala ei ulatu nii lähedale veekogule nagu EKV soovitakse vähendada, ning ehitustegevus on võimalik ka väljaspool EKV-d, ehk EKV vähendamise taotlus ei arvesta väljakujunenud asutusega ja KeA ei pea EKV vähendamist põhjendatuks. Ka EKV vähendamata jätmisel on ÜP ruumilise arengu põhimõtte järgi võimalus endine hoonestatud õueala eluasemekohana kasutusele võtta (elamu ja kõrvalhoone ehitada). 7. Ehituskeeluvööndi vähendamine Pindi külas Jõekääru katastriüksusel Faktilised asjaolud ÜP-ga taotletakse Pindi külas Võhandu jõe EKV vähendamist Jõekääru katastriüksusel õuealal paiknenud endise hoone asukohas (40 meetrini veekogu piirist ca 11 meetri pikkusel lõigul) eesmärgiga võimaldada hävinud hoone asukoha taaskasutusele võtmist elamu kõrvalhoonena. Jõekääru katastriüksuse pindala on 4,69 ha ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (kõlvikud: looduslik rohumaa 1,17 ha, metsamaa 2,29 ha ja muu maa 1,23 ha). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestatud. KSH järelduste kohaselt ei ohusta kõrvalhoone rajamine endise hoone varemetele veekogu seisundit. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine EELIS andmetel on katastriüksusel registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi künnapuu (Ulmus laevis) kasvukoht, mis jääb EKV vähendamise alast vähemalt 80 meetri kaugusele. Lisaks on katastriüksusel registreeritud loodusdirektiiv I lisa kriteeriumile vastav põhjamaised lamminiidud (6450) elupaigatüüp, mis jääb EKV vähendamise alast ca 11 meetri kaugusele. Muid kaitstavaid loodusobjekte katastriüksusel registreeritud pole. EKV taotletakse Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi kohaselt metsamaa kõlvikul, aga alal esinevad üksikud puud ning endise hoone varemed. Kuna EKV-d soovitakse vähendada ainult olemasoleva hoone varemete ulatuses ühe kõrvalhoone rajamiseks väljaspool veekaitsevööndit ning väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, pole põhjust eeldada, et sellega kaasnev mõju oleks vastuolus kalda looduskoosluste kaitse eesmärkidega. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Ühe hoone ehitamine kunagise hoone asemel veekogust ca 40 meetri kaugusele ei too eeldatavasti endaga kaasa olulist täiendavat inimmõju, mis läheks vastuollu kalda kaitse eesmärkidega. Kalda eripära arestava asutuse suunamine Maa-ameti ajaloolise kaardi aastast 1931-1944 andmetel on Jõekääru katastriüksus olnud hoonestatud, enamus hooneid on asunud praeguse Reo-Pääsna-Pindi tee ääres ja osad hooned jõe läheduses. Selle kaardi alusel ei ole võimalik tuvastada, kas sellel alal, kus soovitakse EKV vähendada on eelnevalt asunud hoone. Maa-ameti ajaloolise kaardi aastast 1992 kohaselt ei ole Jõekääru katastriüksusel jõe äärsel alal hooneid asunud, kuid paikvaatlusel selgus, et alal on säilinud osaliselt vana hoone varemed. Lisaks asub katastriüksusel veel elamuhoone, mis on kasutusele võetud ehitisregistri andmete kohaselt 1920. a ja mis jääb väljapoole EKV-d kõrgemale alale. Katastriüksus piirneb Reo-Pääsna-Pindi teega, mis tagab ligipääsu Jõekääru katastriüksusele. Piirkonda jäävad mõned üksikud eluhooned. Jõekääru katastriüksus ega sellega piirnevad alad ei asu vastuvõetud ÜP kohaselt rohevõrgustiku alal. Tegemist on reljeefse maastikuga, mis jääb vastuvõetud ÜP kohaselt osaliselt väärtuslikule maastikule ning kus on võimalik ehitada ka väljapoole EKV. Arvestades, et ajalooliselt on asunud selles piirkonnas jõe äärsel alal hooneid ning võttes arvesse, et alal on säilinud vana hoone varemed, saab lubada EKV vähendamist soovitud alal. 14 (16) Vaba liikumise ja juurdepääsutee tagamine EKV-d soovitakse vähendada ca 40 meetrini, seega mitte veekaitsevööndisse ega kallasrajale. Eelnev juurdepääsutee kallasrajale puudub. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et EKV vähendamine Jõekääru katastriüksusel ei mõjuta otseselt Võhandu jõe kallasraja ligipääsetavust ega kasutatavust. Kokkuvõte Kuna EKV-d soovitakse vähendada varasema hoone asukoha ulatuses, kus ei esine väärtuslikke looduskooslusi ning eeldatavasti ei kahjustata ehitustegevusega oluliselt ka muid looduskooslusi ning EKV vähendamine ei suurenda ülemääraselt inimmõju ning on kooskõlas piirkonna olemasoleva asustusega, võib EKV vähendamist pidada põhjendatuks. KeA nõustub Pindi külas Jõekääru katastriüksusel hävinud hoone asukoha taaskasutusele võtmist elamu kõrvalhoonena. 8. Ehituskeeluvööndi vähendamine Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi, Määrastu-Silla katastriüksustel Faktilised asjaolud Üldplaneeringuga taotletakse Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe EKV vähendamist 10 meetrini tavalisest veepiirist Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustel avaliku kasutusega puhkeala arendamiseks vastavalt Räpina Vallavolikogu poolt 30.09.2015 kehtestatud „Leevaku küla Võhandu jõe äärse puhkeala detailplaneering“30 kavandatule. ÜP maakasutuseplaani järgi jääb Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustele puhke- ja virgestuse maa-ala. Kuigi EKV vähendamist soovitakse ka Serna katastriüksusel, on ÜP seletuskirjas p 6.7.5. joonisel ja ÜP joonisel 6 „Väljavõte maakasutuse joonisest Leevaku küla keskuse osas“ näidatud EKV taotletud vähendamise ala vaid Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustel. Leevaku küla Võhandu jõe äärse puhkeala DP (edaspidi ka Leevaku DP) eesmärk on parandada veeturismi tingimusi ja suurendada veeturismi konkurentsivõimet Leevaku DP piirkonnas. Leevaku DP on planeeritud EKV-sse 5 kohaline parkla, kiik, WC, palliplats, telkimisala ja infotahvlid. Lisaks on planeeritud juurdepääs katastriüksustele. Serna katastriüksuse pindala on 7181 m², sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikus: looduslik rohumaa 1306 m², metsamaa 1346 m², muu maa 4529 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestamata. Määrastu-Silla katastriüksuse pindala on 5914 m², sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: metsamaa 2950 m², muu maa 2964 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestamata. Määrastemaa-Joosepi katastriüksuse pindala on 6375 m², sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (kõlvikud: metsamaa 4318 m², muu maa 2057 m²). Ehitisregistri andmetel on katastriüksus hoonestamata. KSH järelduste kohaselt aitab EKV vähendamine puheala rajamise eesmärgil tõsta piirkonna elukeskkonna kvaliteeti ja meelitada piirkonda puhkajaid. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Leevaku DP alal ei ole Eesti looduse infosüsteemi andmetel registreeritud kaitstavaid loodusobjekte. DP ala piirneb III kategooria kaitsealuste liikide võldase ja harjuse elupaikadega Leevaku paisjärves. Juba kasutuses oleva hooldatud ala väljaarendamine ei too eeldatavalt kaasa täiendavat ohtu liikide seisundile. ÜP maakasutusplaani kohaselt ei asu Leevaku DP rohevõrgustiku alal. EKV vähendamise alal esineb osaliselt kõrghaljastus. DP kohaselt kõrghaljastust ei eemaldata. Kasutuses olevale puhkealale soovitakse paigaldada puhkeotstarbelised parkla, kiik, WC, palliplats, telkimisala ja infotahvlid. Looduskoosluste säilimine ei ole võimalik parkla ja WC alal ning tehiskatte rajamisel ka palliplatsi alal. Parkla on kavandatud metsamaale, selle ehitamine eeldab raadamist ning 30 kättesaadav: http://www.rapina.ee/detailplaneeringud/-/asset_publisher/osAqYSDeB5L1/content/leevaku- kula-vohandu-joeaarse-puhkeala-detailplaneeringu-avalik-valjapanek-teist-korda 15 (16) metsamaa ei säili. Parkla on kavandatud „Leevaku küla Võhandu jõe äärse puhkeala detailplaneeringu„ järgi ligikaudu 75 meetrit veepiirist. Antud kaldalõigul ei ole puhkealaga seotud ehitustegevus vastuolus kalda looduskoosluste kaitse eesmärkidega. Hooneid alale kavandatud ei ole. Ehkki kavandatakse ehitamist osaliselt metsamaal, ei too kavandatav ehitustegevus kaasa olulist muutust piirkonna ökoloogilises funktsioneerimises, kuna ehitusala paikneb pragusel puhkealal, teisalt säilivad ka EKV vähendamisel kaldaga seotud kooslused ja nende koosluste sidusus. Senine inimmõjuga kalda-ala ligikaudu 50 meetri ulatuses jääb muutmata. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Puhkeala arendamisega kaasneb inimmõju suurenemine, parkla rajamine võimaldab mugavamalt sõidukitega alale pääseda. Soovitud arendusega kaasneb teatav inimmõju kasv, sest käesoleval ajal ehitisteta kalda-alale püstitatakse rajatised ja ala kasutajate arv tõenäoliselt kasvab. Võttes arvesse, et ala on eelnevalt kasutatud puhkealana, pole põhjust eeldada, et selle väljaarendamisega kaasneks olulist täiendavat inimmõju, sh ka taimkatte või pinnase kahjustamist, mis läheks vastuollu kalda kaitse eesmärkidega. Puhkerajatiste ehitamine ei mõjuta Leevaku paisjärve ja Võhandu jõe seisundit, kuna parkla ja veepiiri vahele jääb piisav puhverala ja võimalik negatiivne mõju ei ulatu veekaitsevööndini. Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Ümbruskonnas välja kujunenud liikluskorraldust ei ole vaja oluliselt muuta, EKV vähendamise ala paikneb 200 meetri kaugusel 18191 Leevaku-Rahumäe teest ning puhkealani viib kruusakattega tee. Puhkeala arendus on planeeritud haljasalale, tasasele maale, mis on olnud Maa-ameti kaardirakenduse 2006. a ortofoto kohaselt vähemalt 2006. a alates olnud puhkeala. Alale ei kavandata püstitada hooneid. Planeeringulahendusega ei muudeta kalda-ala ega kaldajoont, ei kaasne reljeefi muutmist ega maapinna täitmist. Kalda-ala säilib ligikaudu 50 meetri ulatuses (lähtudes muuhulgas olemasolevatest kinnistupiiridest) looduslikuna. EKV vähendamine ei ole vastuolus kalda eripäraga. Vaba liikumise tagamine Leevaku DP ei planeerita rajatisi, mis takistaks juurdepääsu Võhandu jõe ning Leevaku paisjärve kallasrajale. Võimalik juurdepääs kallasrajale on tagatud Leevaku-Rahumäe maantee kaudu, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksust31 läbivat teed pidi, mis on ÜP maakasutusjoonise kohaselt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kokkuvõte Arvestades puhkeala arendamist viisil, mis ei kahjusta olulisi looduskooslusi ja ei suurenda ülemääraselt inimmõju, võib kalda EKV vähendamist lugeda põhjendatuks. KeA nõustub Võhandu jõe ja Leevaku paisjärve EKV vähendamisega Leevaku külas Serna, Määrastemaa-Joosepi ja Määrastu-Silla katastriüksustelt kuni 10 meetrini Võhandu jõe ning Leevaku paisjärve veepiirist vastavalt ÜP seletuskirja ptk 6.7.5. ja ÜP maakasutusplaanile ning Leevaku DP seletuskirja joonisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja Lisa: lisa 1. Posti tee 18 katastriüksuse EKV vähendamise ulatus Kristin Jõgi 5347 6632 [email protected] 31 Katastritunnus 70702:001:0791 16 (16) Posti tee 18 katastriüksuse EKV vähendamise ulatus Legend 0 100 EKV vähendamise ulatus meeter
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel