Kuusalu Vallavalitsus Teie 22.06.2022 nr 7-1/1197-5
[email protected]
Meie 20.12.2022 nr 15-3/2341-13
Andineeme küla Vainu ja Taneli
kinnistute detailplaneering
Kuusalu Vallavalitsus esitas 08.03.2022 kirjaga nr 7-1/1197 Andineeme küla Vainu ja Taneli
kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Detailplaneering algatati ning keskkonnamõjude strateegiline hinnang (edaspidi KSH) jäeti
algatamata Kuusalu Vallavalitsuse 27.08.2020 korraldusega nr 519. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek Vaino ja Taneli kinnistute vahelise piiri muutmiseks ning moodustuvatele
kruntidele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks koos elamumaa sihtotstarbe ja osalise
ärimaa võimalusega. Peale kinnistute piiride muutmist jääb alale kaks ca 2,1 ha suurust krunti.
Vaino kinnistu on hoonestatud 2 põhihoone (elamu ning majutushoone) ning abihoonetega.
Osade abihoonete ehitus on toimunud ilma seadusliku aluseta. Kinnistuga on seotud ka kaks
muuli ning paadisild. Kinnistul kehtib Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003.a otsusega nr 100
kehtestatud Vaino II kinnistu detailplaneering (Vaino II kinnistu detailplaneeringuga tehti
ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks 200 meetrilt
12 meetrini). Taneli kinnistul asub olemasolev elamu. Juurdepääs kinnistutele on Loo-
Andineeme teelt.
Detailplaneering võeti vastu Kuusalu Vallavalitsuse 14.10.2021 korraldusega nr 655.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.11-24.11.2021. Avaliku väljapaneku jooksul
laekus viis arvamuskirja. Kuusalu Vallavalitsus korraldas 10.01.2022 avaliku väljapaneku
tulemuste avalik arutelu, lahenduseta jäi H. Nukki ning MTÜ Andineeme Rannad esitatud
arvamused.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 19.09.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku
omavalitsuse esindajad ärakuulamise, kus osalesid Kuusalu Vallavalitsuse esindajad,
planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isiku esindajad ning detailplaneeringu avalikul
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud H. Nukki ning MTÜ Andineeme Rannad esindajad.
Ärakuulamise tulemusena arvamuste esitajad enda arvamustest ei loobutud.
Arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei
jõudnud, peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138
lõikele 5.
Kuna planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning
Lahemaa Rahvuspargi ala piiranguvööndis palus Rahandusministeerium Keskkonnaametilt,
kui kaitseala valitsejalt, täiendavaid selgitusi 24.10.2022 kirjaga 15-3/2341-10.
Keskkonnaamet vastas Rahandusministeeriumile 23.11.2022 kirjaga nr 6-2/22/20810-2.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäänud kirjalikud arvamused
ning kohaliku omavalitsuse seisukohad:
1. Hedi Nukki märkis, et Vainu kinnistu omanik on ehitanud rajatisi ja hooneid
ebaseaduslikult, detailplaneeringuga lubatud ehitusalast väljapoole, üle Lahe kinnistu piiri ja
piiri äärde. Arvamuse esitaja ei nõustu Vainu kinnistu omaniku põhjendustega, et ehitamine
on toimunud heauskselt ning leidis, et ehitamist ei kooskõlastatud endise Lahe kinnistu
omanikuga.
Kuusalu Vallavalitsus märkis, et ei ole enam võimalik hinnata, millistel asjaoludel või viisil
toimus antud ehitiste rajamine. Kuusalu Vallavalitsus asus seisukohale, et üle piiri ning piiril
asuvate ehitiste kajastamine detailplaneeringus on oluline ning antud juhul ei ole võimalik
jätta tekkinud olukorda fikseerimata. Samas ei ole tegemist ehitusloakohustuslike ehitistega
(milledeks on hooned ehitisealuse pinnaga üle 60 m2), millest tulenevalt ei määrata antud
alale hoonestusala või ehitustingimusi. Ehitised on kajastatud olemasolevatena.
Detailplaneeringu põhilahendus ei sõltu antud ehitiste perspektiividest. Detailplaneeringuga
nähakse ette antud ehitiste osas servituudivajadus või isikliku kasutusõiguse seadmine. Lõplik
lahendus peab selguma piirinaabrite läbirääkimiste või kohtuvaidluse tulemusena, sest
olenemata detailplaneeringu menetlusest vajab antud küsimus piirinaabrite kokkulepet.
2. MTÜ Andineeme Rannad esindaja asus seisukohale, et detailplaneering on üldplaneeringut
muutev; detailplaneeringu koostamise raames ei ole hinnatud mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele, sh kumulatiivseid mõjusid; detailplaneeringut ei saa kasutada süstemaatilise
ebaseadusliku tegevuse seadustamiseks ning Vainu kinnistul ei asu õiguslikul alusel rajatud
sadamaala.
Kuusalu Vallavalitsus ei nõustunud arvamuse esitajaga ning leidis, et tegemist ei ole
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, samuti ei kavandata keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KEHJS) § 6 lõikes 1 sätestatud tegevust ning eeldatav
mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Detailplaneeringu põhilahenduses ei ole esitatud
ettepanekut kallasraja sulgemisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 39
tähenduses. Esitatud materjalides on välja toodud asjaolu, et KeÜS § 39¹ lg 1 p 1 tulenevalt
avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada sadamas. Sadamaseaduse § 2 p 1 kohaselt
loetakse sadamaks veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks
kasutatav maa- ja veeala, kus asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud
ehitised.
Kooskõlastatult kaitseala valitseja, Keskkonnaametiga, on Kuusalu Vallavalitsuse 25.07.2019
korralduse nr 499 alusel väljastanud kasutusloa Vainu kinnistule püstitatud sadamarajatistele
2
(põhjamuul, lõunamuul, ujumis- ja paadisild ning slipp). Keskkonnaamet on detailplaneeringu
KSH eelhinnangu osas andnud seisukoha 21.04.2020 kirjaga nr 6-5/20/5415-2, mille kohaselt
planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Rahandusministeeriumi seisukohad:
1. Hedi Nukki esitatud arvamuse osas märgime, et PlanS § 125 lõikest 1 on detailplaneeringu
koostamine kohustuslik ehitusloa kohustusliku hoone rajamiseks. Detailplaneeringu
materjalidest nähtuvalt on kõnealused ehitised alla 60 m2 ehitisealuse pinnaga, mistõttu
puudub neil ehitusseadustiku Lisa 1 alusel ehitusloa kohustus. Kohalik omavalitsus on
selgitanud, et detailplaneeringu põhilahendus ei sõltu antud ehitiste perspektiividest ning
antud juhul kajastatakse ehitisi olemasolevatena. Märgime, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 148
lõike 1 kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta
väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või
kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele
lubama. AÕS § 148 lõikes 2 on toodud, et kui sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on
püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kuid sel
juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva
maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Kuusalu Vallavalitsus on selgitanud, et
käesoleval hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas nimetatud ehitised on ehitatud heauskselt.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga selles, et nimetatud
ehitiste osas tuleb jõuda piirinaabritel omavahelisele kokkuleppele detailplaneeringu
menetluse väliselt ehk käesolevat küsimust ei ole võimalik lahendada koostatava
detailplaneeringu raames.
2. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärk mh olemasolevate
hoonete andmete korrastamine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine vastavalt
väljakujunenud hoonestussituatsioonile. Ka KSH eelhinnangu peatükis 5.1.5. „Mõju
hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele“ on toodud, et „Arvestades, et kinnistutel on
olemasolev hoonestus ja ehitusõigus, on planeeringulahenduse koostamisel võimalik
ebasoodsat mõju Natura 2000 kaitse eesmärkideks olevate liikide ja ökosüsteemidele vältida.
Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja
ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile ette näha.“ Seega järeldub, et kuna tegemist on olemasoleva olukorra
seadustamisega, ei tule täiendavalt mõjusid kaaluda ega planeerimisotsust põhjendada.
Märgime, et olemasolevate ent õigusliku aluseta ehitiste seadustamise otsustamisel tuleb välja
selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive.
Seega tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega (puudub luba)
või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid. Samuti tuleb hinnata, kas ja millised
oleksid muud meetmed, mille kaudu oleks võimalik ehitisi seadustada
(projekteerimistingimuste andmine, ehitiste ümberehitamine vm). Juhul, kui siiski on
otsustatud algatada detailplaneeringu koostamine, ei tohiks see jääda vaid formaalsuseks,
mille ainuke eesmärk on olemasolevale olukorra seadustamine, vaid planeeringu koostamise
käigus tuleb kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad
kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust
keskkonnale. Nimetatud kaalutlusi detailplaneeringus toodud ei ole.
3. Kohalik omavalitsus kujundab üld- ja detailplaneeringute kaudu valla või linna ruumilise
arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka
3
maakasutusele ja ehitustegevusele, kusjuures kohalikul omavalitsusel on nimetatud tegevuses
ulatuslik kaalutlusruum (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-09). Kaalumissituatsioonis ei ole
haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad.
Haldusorgani ülesandeks on ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve. Kaalutlemisel
arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-52-
13 p 31 ja 32). Planeeringu eesmärk on ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine ning planeeringulise terviklahenduse loomine vastavas piirkonnas, laiemalt
võttes – eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks. Detailplaneeringu seletuskirjas ei
nähtu erinevate huvide kaalumist ehk lähtumist PlanS § 10 toodud huvide tasakaalustamise ja
lõimimise põhimõttest. Eelkõige vajaks planeering täiendamist lähtudes viidatud paragrahvi
lõikest 1, mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti puudub
detailplaneeringust PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohane planeeringu elluviimisega kaasnevate
asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude
hindamine.
4. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1 „Planeeritav ala“ on toodud, et Vainu kinnistul
asub Vainu väikesadam, mille koosseisu jäävad muulid, paadisild, slipp, ujuvkaid ja poomid.
Vainu väikesadama koosseisu kuuluvate sildumisrajatiste välja ehitamine on toimunud
Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 100 kehtestatud Vaino II kinnistu
detailplaneeringu ning selle alusel kehtestatud planeeringulahenduse realiseerimiseks
väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel.
Märgime, et Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 100 kehtestatud Vaino II kinnistu
detailplaneeringu kohaselt on alale lubatud rajada üksnes teisaldatav ujuvsild. Vaino II
kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et „Ujuvsild on planeeritud rajada
kergkonstruktsioonis ja teisaldatav, et seda oleks võimalik tormide ja jää puhul merest välja
tõsta. Ujuvsilla planeeritav asukoht on planeeringuala läänekaldal asuvate vanade
lautrikohtade keskel. Lubatud on rajada ujuvsilla juurde, kaldaastangust allaviiv,
looduslikust materjalist trepp ja jalgtee“.
Ka kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt ei ole Vainu kinnistule ette nähtud sadamat
ning üldplaneeringu seletuskirja peatüki 6.2.5 kohaselt on sadamate tarbeks reserveeritud alad
Andineeme külas Kalda teeotsas ning Vahi talu maadel. Seega ei ole Vainu kinnistule sadamat
ettenähtud nii kehtivas üldplaneeringus ega ka varasemalt kehtestatud Vainu II kinnistu
detailplaneeringus.
Selgitame, et PlanS § 75 lõike 1 puntki 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne mh sadamate
ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Tartu
halduskohus on 26.03.2020 haldusasjas nr 3-18-787 toonud välja, et vastuolu
üldplaneeringuga seisneb ka selles, kui sadamat ei rajata üldplaneeringus selleks reserveeritud
alale (ja varasema ühe sadama asemel on neid nüüd võimalik rajada kaks). Tartu
Ringkonnakohus on 27.04.2021 samas asjas tehtud otsuses jätnud eelviidatud
halduskohtuotsuse muutmata ja mh märkinud, et ilmselgelt on üldplaneeringus ettenähtud
sadama asukoha muutmine oluline üldplaneeringu muutmine ning seda on detailplaneeringu
menetluses võimalik õiguspäraselt teha üksnes siis, kui see aspekt on planeerimismenetluses
selgesõnaliselt välja toodud, on läbitud nõutavad menetlusetapid, sh avaliku väljapaneku, ning
kohalik omavalitsus on langetanud lõpuks selles küsimuses kaalutlusreeglitega kooskõlas
4
oleva kaalutlusotsuse. Seega tuleks Vainu kinnistule sadama kavandamiseks menetleda
detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana.
Lisame, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.2. „Kallasrada“ on toodud, et: Vainu
kinnistul on registreeritud sadam. KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu
kallasrada. Lähtudes eelnevast katkeb Vainu kinnistu juures kallasrada ning möödapääs
sadamast on võimaldatud juba olemasolevalt jalgrajalt, mis kulgeb paralleelselt Taneli
kinnistuga, jäädes riigile kuuluvale Männiala kinnistule. Samuti on detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.1.3. „Veekaitsevöönd“ märgitud, et kinnistul on registreeritud sadam,
millest tulenevalt alal veeseaduse (VeeS) § 118 lõike 5 punktile 1 veekaitsevööndit ei ole.
Märgime, et VeeS § 118 lõike 1 kohaselt on veekogu rannal või kaldal määratud
veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. VeeS
seletuskirjast (lk 25) tulenevalt on sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala, supelrand ja
supluskoht piirkonnad, kus inimtegevus veepiiril on vältimatu, ja inimtegevusest lähtuv
kahjulik mõju veele on vähendatud muul viisil kui veekaitsevööndis majandustegevust
piirates. Seetõttu nendes piirkondades puudub veekaitsevöönd. Õiguslikul alusel rajatud
sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala, supelranna või supluskoha all mõeldakse ala, mis
on sellisena määratletud planeerimisprotsessis1. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et
veekaitsevööndi puudumiseks peab eelnevalt olema läbiviidud planeerimismenetlus, mille
tulemusena on kehtestatud planeering, milles on määratud sadamaala. Vastasel juhul puudub
sadamaalal õiguslik alus ehk seda ei saa käsitleda väikesadamana millest tekivad erisused
õigusaktidega ettenähtud üldisest regulatsioonist, sh ei saa asuda seisukohale, et alal puudub
veekaitsevöönd.
KeÜS kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. KeÜS-st ei tulene, et kallasrada puudub
tervel kinnistul, kus kallasrada asub, vaid sadamal (sadamaalal). Seega isegi juhul, kui
sadamaala määramiseks oleks eelnevalt koostatud planeering, saaks kallasrada puududa vaid
sadamaalaks määratud alal, mitte kogu kinnistul, kus sadamaala asub (va juhul, kui
planeeringus oleks sadamaalaks määratud kogu kinnistu). Sadamatega seonduva lahendamine
on seetõttu ka erinevate planeeringuliikidega (vt PlanS § 14 lõige 1 punkt 4, § 56 lõige 1 punkt
2, jm), sh üldplaneeringu ülesandeks. Nii näeb PlanS § 75 lõige 1 punkt 1 ette, et
üldplaneeringu ülesandeks on sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramine. Eeltoodust nähtub, et sadamaala määramine saab toimuda
läbi planeeringu koostamise.
Sadama sadamaregistrisse kandmise osas märgime järgmist. Sadamaregistri pidamise
põhimääruse § 1 kohaselt on sadamaregistri pidamise eesmärk arvestuse pidamine sadamate
üle, et tagada riigiasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse,
turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks
ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Seega ei loo sadamaregistrisse
andmete kandmine õiguslikku alust sadama tekkimiseks, mida toetab ka viidatud põhimääruse
§ 8, mis näeb ette, et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Eeltoodust
lähtudes saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikul alusel loodud
sadamaga, mistõttu ei saa eeldada, et sellel kallasrada puudub. Nimetatut ei muuda ka asjaolu,
et kohalik omavalitsus on sadamarajatistele väljastanud kasutusload.
1
Veeseaduse eelnõu 643 SE. https://www.riigikogu.ee/download/17e5c0d3-b7c8-4345-a344-1da640d5c731
5
Eeltoodust lähtudes tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada veekaitsevööndi ja
kallasraja olemasoluga krundil pos 1 ning planeeringut selles osas täiendada. Vajadusel võib
lähtuda regulatsioonist, mis võimaldab kallasrada teatud eelduste esinemisel sulgeda
võimaldades sellest möödapääs. KeSÜS kommentaarides on toodud, et kallasraja suletud
osast tuleb tagada möödapääs, st mõistlik võimalus jälle kallasraja kasutatavale osale
jõudmiseks. Samuti on kommentaarides toodud, et möödapääs tuleks tagada kallasraja
kasutajate jaoks võimalikult vähekoormaval viisil. Arvestades, et möödapääs oleks võimalik
tagada ka näiteks kavandatavate kruntide pos 1 ja 2 vahelt, ei ilmne planeeringumaterjalidest,
millistest kaalutlustest lähtuvalt on jõutud seisukohale, et planeeringus märgitud möödapääs
on mõistlik ja kasutajate jaoks võimalikult vähekoormav.
5. Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks esitatud detailplaneeringulahenduse
algatamisel ja KSH eelhinnangu koostamisel hõlmas planeeringuala tänaseks päevaks eraldi
(12.05.2021 otsusega nr 19) algatatud Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ala,
ehk Vainu kinnistul olevaid sadamarajatisi ja selle juures olevat mereala. Kehtiva
kohtupraktika kohaselt (vt nt Euroopa Kohtu otsuseid asjades C-404/09 ja C-142/07 ning
Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-88-15, p 35, 36.2) tuleb kindlaks teha kõik kava või projekti
aspektid, mis kas eraldi või koos muude kavade või projektidega (kumulatiivne mõju) võivad
avaldada mõju kaitse-eesmärkidele. Keelatud on nn „salamislicing“ – otsuse jagamine
väiksemateks osadeks, et vältida mõjude hindamist. Lisaks on ka Riigikohus rõhutanud, et
mitme samaaegse planeerimismenetluse puhul tuleb korrektseks kaalumiseks teises
asjakohases planeeringus sisalduvat silmas pidada (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-88-15, p 23).
Eeltoodust lähtudes leiame, et vajalik on kaaluda erinevate planeerimismenetluste ühildamist,
mis tagab igakülgse ja objektiivse mõjude hindamise ja aitab vältida tegevusega kaasneda
võivat olulist keskkonnamõju. Lisaks rõhutame, et tulenevalt Riigikohtu 6.12.2012 otsusest
asjas 3-3-1-56-12 (p.18) ei saa keskkonnamõjude hindamata jätmist alati põhjendada vaid
tuginedes asjaomase valitsusasutuse (antud juhul Keskkonnaameti) kooskõlastusele. Vastutus
haldusakti õiguspärasuse eest lasub haldusakti andjal ehk antud juhul Kuusalu vallavalitsusel.
6. Rahandusministeerium palus 24.10.2022 kirjas 15-3/2341-10 Keskkonnaameti hinnangut,
kas detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevööndi ulatus on korrektne. Keskkonnaamet
märkis 23.11.2022 kirjas nr 6-2/22/20810-2, et ei ole veendunud detailplaneeringu joonistele
kantud veekaitsevööndi ulatuse korrektsuses ning soovitas üleujutusala ulatuse osas küsida
infot Keskkonnaagentuurilt. Lisaks märkis Keskkonnaamet, et kui detailplaneeringu
hoonestusala veekaitsevööndi ulatust arvestades on ebakorrektne, on vajalik detailplaneeringu
lahenduse korrigeerimine.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 2 kohaselt on detailplaneeringu kohustuslik ülesanne krundi
hoonestusala määramine. Kuna krundi pos 2 hoonestusala on määratud tulenevalt
veekaitsevööndi piirist, palume kohalikul omavalitsusel pöörduda Keskkonnaagentuuri poole,
et veenduda kas detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevöönd ja seejuures hoonestusala
piir on korrektne ning vajadusel planeeringujooniseid korrigeerida.
7. Seletuskirja kohaselt tehakse planeeringulahendusega ettepanek Vainu ja Taneli
katastriüksuste piiride muutmiseks ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks. Samas
on toodud, et detailplaneeringuga uusi krunte ei moodustata. Lähtudes eeltoodust selgitame
järgmist.
PlanS § 126 lõike 1 punktide 1-3 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne planeeringuala
kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine ja krundi ehitusõiguse määramine.
6
Tulenevalt PlanS § 126 lõikest 2 on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud
ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Arvestades eeltoodut on
kruntide moodustamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 6 punkti 8
kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.
Nimetatust tuleneb, et ehitusõiguse saab määrata vaid krundile, mistõttu ilma krunti
moodustamata ei ole võimalik määrata ka ehitusõigust, mida käesoleval juhul teha soovitakse.
Kuna PlanS § 140 lõikest 8 tulenevalt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks
samale alale varasemalt kehtestatud detailplaneering, muutuvad kehtetuks ka varasema
detailplaneeringuga määratud krundid, mistõttu ei ole nendele enam ehitusõiguse määramine
võimalik. Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses Andineeme külas
uute elamukruntide suuruseks minimaalselt 5 ha. Seega juhul, kui soovitakse moodustada
nimetatud suurusest väiksemaid krunte, tuleb lähtudes PlanS § 142 lõike 1 punktist 2
menetleda planeeringut üldplaneeringu põhilahendust muutvana. Märgime, et vastuoluline on
ka seletuskirja p-s 3.2 toodu, mille kohaselt detailplaneeringuga uusi krunte ei moodustata,
kuid samas on toodud tabel (lk 13), milles on toodud andmed kruntide moodustamise kohta.
Arvestades käesolevas kirjas toodud selgitusi, ei pea Rahandusministeerium PlanS § 138
lõike 3 alusel, kooskõlas sama paragrahvi lõikega 6 ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, võimalikuks anda heakskiitu
Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison
[email protected]
Külli Siim
[email protected]
7
Lisaadressaadid:
MTÜ Andineeme Rannad
Hedi Nukki
Magister Morum OÜ
Skepast & Puhkim OÜ
8