dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 20. detsember 2022
Viit
15-3/2341-13
Registreeritud
20. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus, MTÜ Andineeme Rannad, H. N., Magister Morum OÜ, Skepast & Puhkim OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-32341-13 20.12.2022 Väljaminev kiri.asice461 KB

Sisu (failidest)

Kuusalu Vallavalitsus Teie 22.06.2022 nr 7-1/1197-5 [email protected] Meie 20.12.2022 nr 15-3/2341-13 Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneering Kuusalu Vallavalitsus esitas 08.03.2022 kirjaga nr 7-1/1197 Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. Asjaolud Detailplaneering algatati ning keskkonnamõjude strateegiline hinnang (edaspidi KSH) jäeti algatamata Kuusalu Vallavalitsuse 27.08.2020 korraldusega nr 519. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vaino ja Taneli kinnistute vahelise piiri muutmiseks ning moodustuvatele kruntidele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks koos elamumaa sihtotstarbe ja osalise ärimaa võimalusega. Peale kinnistute piiride muutmist jääb alale kaks ca 2,1 ha suurust krunti. Vaino kinnistu on hoonestatud 2 põhihoone (elamu ning majutushoone) ning abihoonetega. Osade abihoonete ehitus on toimunud ilma seadusliku aluseta. Kinnistuga on seotud ka kaks muuli ning paadisild. Kinnistul kehtib Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003.a otsusega nr 100 kehtestatud Vaino II kinnistu detailplaneering (Vaino II kinnistu detailplaneeringuga tehti ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks 200 meetrilt 12 meetrini). Taneli kinnistul asub olemasolev elamu. Juurdepääs kinnistutele on Loo- Andineeme teelt. Detailplaneering võeti vastu Kuusalu Vallavalitsuse 14.10.2021 korraldusega nr 655. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.11-24.11.2021. Avaliku väljapaneku jooksul laekus viis arvamuskirja. Kuusalu Vallavalitsus korraldas 10.01.2022 avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, lahenduseta jäi H. Nukki ning MTÜ Andineeme Rannad esitatud arvamused. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 19.09.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad ärakuulamise, kus osalesid Kuusalu Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostaja, planeeringust huvitatud isiku esindajad ning detailplaneeringu avalikul Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud H. Nukki ning MTÜ Andineeme Rannad esindajad. Ärakuulamise tulemusena arvamuste esitajad enda arvamustest ei loobutud. Arvamuste, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isikud kokkuleppele ei jõudnud, peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5. Kuna planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluval linnu- ja loodusalal ning Lahemaa Rahvuspargi ala piiranguvööndis palus Rahandusministeerium Keskkonnaametilt, kui kaitseala valitsejalt, täiendavaid selgitusi 24.10.2022 kirjaga 15-3/2341-10. Keskkonnaamet vastas Rahandusministeeriumile 23.11.2022 kirjaga nr 6-2/22/20810-2. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäänud kirjalikud arvamused ning kohaliku omavalitsuse seisukohad: 1. Hedi Nukki märkis, et Vainu kinnistu omanik on ehitanud rajatisi ja hooneid ebaseaduslikult, detailplaneeringuga lubatud ehitusalast väljapoole, üle Lahe kinnistu piiri ja piiri äärde. Arvamuse esitaja ei nõustu Vainu kinnistu omaniku põhjendustega, et ehitamine on toimunud heauskselt ning leidis, et ehitamist ei kooskõlastatud endise Lahe kinnistu omanikuga. Kuusalu Vallavalitsus märkis, et ei ole enam võimalik hinnata, millistel asjaoludel või viisil toimus antud ehitiste rajamine. Kuusalu Vallavalitsus asus seisukohale, et üle piiri ning piiril asuvate ehitiste kajastamine detailplaneeringus on oluline ning antud juhul ei ole võimalik jätta tekkinud olukorda fikseerimata. Samas ei ole tegemist ehitusloakohustuslike ehitistega (milledeks on hooned ehitisealuse pinnaga üle 60 m2), millest tulenevalt ei määrata antud alale hoonestusala või ehitustingimusi. Ehitised on kajastatud olemasolevatena. Detailplaneeringu põhilahendus ei sõltu antud ehitiste perspektiividest. Detailplaneeringuga nähakse ette antud ehitiste osas servituudivajadus või isikliku kasutusõiguse seadmine. Lõplik lahendus peab selguma piirinaabrite läbirääkimiste või kohtuvaidluse tulemusena, sest olenemata detailplaneeringu menetlusest vajab antud küsimus piirinaabrite kokkulepet. 2. MTÜ Andineeme Rannad esindaja asus seisukohale, et detailplaneering on üldplaneeringut muutev; detailplaneeringu koostamise raames ei ole hinnatud mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sh kumulatiivseid mõjusid; detailplaneeringut ei saa kasutada süstemaatilise ebaseadusliku tegevuse seadustamiseks ning Vainu kinnistul ei asu õiguslikul alusel rajatud sadamaala. Kuusalu Vallavalitsus ei nõustunud arvamuse esitajaga ning leidis, et tegemist ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, samuti ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KEHJS) § 6 lõikes 1 sätestatud tegevust ning eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Detailplaneeringu põhilahenduses ei ole esitatud ettepanekut kallasraja sulgemisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 39 tähenduses. Esitatud materjalides on välja toodud asjaolu, et KeÜS § 39¹ lg 1 p 1 tulenevalt avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada sadamas. Sadamaseaduse § 2 p 1 kohaselt loetakse sadamaks veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala, kus asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Kooskõlastatult kaitseala valitseja, Keskkonnaametiga, on Kuusalu Vallavalitsuse 25.07.2019 korralduse nr 499 alusel väljastanud kasutusloa Vainu kinnistule püstitatud sadamarajatistele 2 (põhjamuul, lõunamuul, ujumis- ja paadisild ning slipp). Keskkonnaamet on detailplaneeringu KSH eelhinnangu osas andnud seisukoha 21.04.2020 kirjaga nr 6-5/20/5415-2, mille kohaselt planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Rahandusministeeriumi seisukohad: 1. Hedi Nukki esitatud arvamuse osas märgime, et PlanS § 125 lõikest 1 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik ehitusloa kohustusliku hoone rajamiseks. Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt on kõnealused ehitised alla 60 m2 ehitisealuse pinnaga, mistõttu puudub neil ehitusseadustiku Lisa 1 alusel ehitusloa kohustus. Kohalik omavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu põhilahendus ei sõltu antud ehitiste perspektiividest ning antud juhul kajastatakse ehitisi olemasolevatena. Märgime, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lõike 1 kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele lubama. AÕS § 148 lõikes 2 on toodud, et kui sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kuid sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Kuusalu Vallavalitsus on selgitanud, et käesoleval hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas nimetatud ehitised on ehitatud heauskselt. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohaga selles, et nimetatud ehitiste osas tuleb jõuda piirinaabritel omavahelisele kokkuleppele detailplaneeringu menetluse väliselt ehk käesolevat küsimust ei ole võimalik lahendada koostatava detailplaneeringu raames. 2. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on detailplaneeringu eesmärk mh olemasolevate hoonete andmete korrastamine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine vastavalt väljakujunenud hoonestussituatsioonile. Ka KSH eelhinnangu peatükis 5.1.5. „Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele“ on toodud, et „Arvestades, et kinnistutel on olemasolev hoonestus ja ehitusõigus, on planeeringulahenduse koostamisel võimalik ebasoodsat mõju Natura 2000 kaitse eesmärkideks olevate liikide ja ökosüsteemidele vältida. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile ette näha.“ Seega järeldub, et kuna tegemist on olemasoleva olukorra seadustamisega, ei tule täiendavalt mõjusid kaaluda ega planeerimisotsust põhjendada. Märgime, et olemasolevate ent õigusliku aluseta ehitiste seadustamise otsustamisel tuleb välja selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive. Seega tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega (puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid. Samuti tuleb hinnata, kas ja millised oleksid muud meetmed, mille kaudu oleks võimalik ehitisi seadustada (projekteerimistingimuste andmine, ehitiste ümberehitamine vm). Juhul, kui siiski on otsustatud algatada detailplaneeringu koostamine, ei tohiks see jääda vaid formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on olemasolevale olukorra seadustamine, vaid planeeringu koostamise käigus tuleb kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust keskkonnale. Nimetatud kaalutlusi detailplaneeringus toodud ei ole. 3. Kohalik omavalitsus kujundab üld- ja detailplaneeringute kaudu valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka 3 maakasutusele ja ehitustegevusele, kusjuures kohalikul omavalitsusel on nimetatud tegevuses ulatuslik kaalutlusruum (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-09). Kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad. Haldusorgani ülesandeks on ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve. Kaalutlemisel arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-52- 13 p 31 ja 32). Planeeringu eesmärk on ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning planeeringulise terviklahenduse loomine vastavas piirkonnas, laiemalt võttes – eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks. Detailplaneeringu seletuskirjas ei nähtu erinevate huvide kaalumist ehk lähtumist PlanS § 10 toodud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest. Eelkõige vajaks planeering täiendamist lähtudes viidatud paragrahvi lõikest 1, mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti puudub detailplaneeringust PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohane planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 4. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1 „Planeeritav ala“ on toodud, et Vainu kinnistul asub Vainu väikesadam, mille koosseisu jäävad muulid, paadisild, slipp, ujuvkaid ja poomid. Vainu väikesadama koosseisu kuuluvate sildumisrajatiste välja ehitamine on toimunud Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 100 kehtestatud Vaino II kinnistu detailplaneeringu ning selle alusel kehtestatud planeeringulahenduse realiseerimiseks väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel. Märgime, et Kuusalu Vallavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 100 kehtestatud Vaino II kinnistu detailplaneeringu kohaselt on alale lubatud rajada üksnes teisaldatav ujuvsild. Vaino II kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas on toodud, et „Ujuvsild on planeeritud rajada kergkonstruktsioonis ja teisaldatav, et seda oleks võimalik tormide ja jää puhul merest välja tõsta. Ujuvsilla planeeritav asukoht on planeeringuala läänekaldal asuvate vanade lautrikohtade keskel. Lubatud on rajada ujuvsilla juurde, kaldaastangust allaviiv, looduslikust materjalist trepp ja jalgtee“. Ka kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt ei ole Vainu kinnistule ette nähtud sadamat ning üldplaneeringu seletuskirja peatüki 6.2.5 kohaselt on sadamate tarbeks reserveeritud alad Andineeme külas Kalda teeotsas ning Vahi talu maadel. Seega ei ole Vainu kinnistule sadamat ettenähtud nii kehtivas üldplaneeringus ega ka varasemalt kehtestatud Vainu II kinnistu detailplaneeringus. Selgitame, et PlanS § 75 lõike 1 puntki 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne mh sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Tartu halduskohus on 26.03.2020 haldusasjas nr 3-18-787 toonud välja, et vastuolu üldplaneeringuga seisneb ka selles, kui sadamat ei rajata üldplaneeringus selleks reserveeritud alale (ja varasema ühe sadama asemel on neid nüüd võimalik rajada kaks). Tartu Ringkonnakohus on 27.04.2021 samas asjas tehtud otsuses jätnud eelviidatud halduskohtuotsuse muutmata ja mh märkinud, et ilmselgelt on üldplaneeringus ettenähtud sadama asukoha muutmine oluline üldplaneeringu muutmine ning seda on detailplaneeringu menetluses võimalik õiguspäraselt teha üksnes siis, kui see aspekt on planeerimismenetluses selgesõnaliselt välja toodud, on läbitud nõutavad menetlusetapid, sh avaliku väljapaneku, ning kohalik omavalitsus on langetanud lõpuks selles küsimuses kaalutlusreeglitega kooskõlas 4 oleva kaalutlusotsuse. Seega tuleks Vainu kinnistule sadama kavandamiseks menetleda detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Lisame, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.2. „Kallasrada“ on toodud, et: Vainu kinnistul on registreeritud sadam. KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Lähtudes eelnevast katkeb Vainu kinnistu juures kallasrada ning möödapääs sadamast on võimaldatud juba olemasolevalt jalgrajalt, mis kulgeb paralleelselt Taneli kinnistuga, jäädes riigile kuuluvale Männiala kinnistule. Samuti on detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.3. „Veekaitsevöönd“ märgitud, et kinnistul on registreeritud sadam, millest tulenevalt alal veeseaduse (VeeS) § 118 lõike 5 punktile 1 veekaitsevööndit ei ole. Märgime, et VeeS § 118 lõike 1 kohaselt on veekogu rannal või kaldal määratud veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. VeeS seletuskirjast (lk 25) tulenevalt on sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala, supelrand ja supluskoht piirkonnad, kus inimtegevus veepiiril on vältimatu, ja inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju veele on vähendatud muul viisil kui veekaitsevööndis majandustegevust piirates. Seetõttu nendes piirkondades puudub veekaitsevöönd. Õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala, supelranna või supluskoha all mõeldakse ala, mis on sellisena määratletud planeerimisprotsessis1. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et veekaitsevööndi puudumiseks peab eelnevalt olema läbiviidud planeerimismenetlus, mille tulemusena on kehtestatud planeering, milles on määratud sadamaala. Vastasel juhul puudub sadamaalal õiguslik alus ehk seda ei saa käsitleda väikesadamana millest tekivad erisused õigusaktidega ettenähtud üldisest regulatsioonist, sh ei saa asuda seisukohale, et alal puudub veekaitsevöönd. KeÜS kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. KeÜS-st ei tulene, et kallasrada puudub tervel kinnistul, kus kallasrada asub, vaid sadamal (sadamaalal). Seega isegi juhul, kui sadamaala määramiseks oleks eelnevalt koostatud planeering, saaks kallasrada puududa vaid sadamaalaks määratud alal, mitte kogu kinnistul, kus sadamaala asub (va juhul, kui planeeringus oleks sadamaalaks määratud kogu kinnistu). Sadamatega seonduva lahendamine on seetõttu ka erinevate planeeringuliikidega (vt PlanS § 14 lõige 1 punkt 4, § 56 lõige 1 punkt 2, jm), sh üldplaneeringu ülesandeks. Nii näeb PlanS § 75 lõige 1 punkt 1 ette, et üldplaneeringu ülesandeks on sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Eeltoodust nähtub, et sadamaala määramine saab toimuda läbi planeeringu koostamise. Sadama sadamaregistrisse kandmise osas märgime järgmist. Sadamaregistri pidamise põhimääruse § 1 kohaselt on sadamaregistri pidamise eesmärk arvestuse pidamine sadamate üle, et tagada riigiasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Seega ei loo sadamaregistrisse andmete kandmine õiguslikku alust sadama tekkimiseks, mida toetab ka viidatud põhimääruse § 8, mis näeb ette, et registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Eeltoodust lähtudes saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikul alusel loodud sadamaga, mistõttu ei saa eeldada, et sellel kallasrada puudub. Nimetatut ei muuda ka asjaolu, et kohalik omavalitsus on sadamarajatistele väljastanud kasutusload. 1 Veeseaduse eelnõu 643 SE. https://www.riigikogu.ee/download/17e5c0d3-b7c8-4345-a344-1da640d5c731 5 Eeltoodust lähtudes tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada veekaitsevööndi ja kallasraja olemasoluga krundil pos 1 ning planeeringut selles osas täiendada. Vajadusel võib lähtuda regulatsioonist, mis võimaldab kallasrada teatud eelduste esinemisel sulgeda võimaldades sellest möödapääs. KeSÜS kommentaarides on toodud, et kallasraja suletud osast tuleb tagada möödapääs, st mõistlik võimalus jälle kallasraja kasutatavale osale jõudmiseks. Samuti on kommentaarides toodud, et möödapääs tuleks tagada kallasraja kasutajate jaoks võimalikult vähekoormaval viisil. Arvestades, et möödapääs oleks võimalik tagada ka näiteks kavandatavate kruntide pos 1 ja 2 vahelt, ei ilmne planeeringumaterjalidest, millistest kaalutlustest lähtuvalt on jõutud seisukohale, et planeeringus märgitud möödapääs on mõistlik ja kasutajate jaoks võimalikult vähekoormav. 5. Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks esitatud detailplaneeringulahenduse algatamisel ja KSH eelhinnangu koostamisel hõlmas planeeringuala tänaseks päevaks eraldi (12.05.2021 otsusega nr 19) algatatud Vainu kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu ala, ehk Vainu kinnistul olevaid sadamarajatisi ja selle juures olevat mereala. Kehtiva kohtupraktika kohaselt (vt nt Euroopa Kohtu otsuseid asjades C-404/09 ja C-142/07 ning Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-88-15, p 35, 36.2) tuleb kindlaks teha kõik kava või projekti aspektid, mis kas eraldi või koos muude kavade või projektidega (kumulatiivne mõju) võivad avaldada mõju kaitse-eesmärkidele. Keelatud on nn „salamislicing“ – otsuse jagamine väiksemateks osadeks, et vältida mõjude hindamist. Lisaks on ka Riigikohus rõhutanud, et mitme samaaegse planeerimismenetluse puhul tuleb korrektseks kaalumiseks teises asjakohases planeeringus sisalduvat silmas pidada (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Eeltoodust lähtudes leiame, et vajalik on kaaluda erinevate planeerimismenetluste ühildamist, mis tagab igakülgse ja objektiivse mõjude hindamise ja aitab vältida tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju. Lisaks rõhutame, et tulenevalt Riigikohtu 6.12.2012 otsusest asjas 3-3-1-56-12 (p.18) ei saa keskkonnamõjude hindamata jätmist alati põhjendada vaid tuginedes asjaomase valitsusasutuse (antud juhul Keskkonnaameti) kooskõlastusele. Vastutus haldusakti õiguspärasuse eest lasub haldusakti andjal ehk antud juhul Kuusalu vallavalitsusel. 6. Rahandusministeerium palus 24.10.2022 kirjas 15-3/2341-10 Keskkonnaameti hinnangut, kas detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevööndi ulatus on korrektne. Keskkonnaamet märkis 23.11.2022 kirjas nr 6-2/22/20810-2, et ei ole veendunud detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevööndi ulatuse korrektsuses ning soovitas üleujutusala ulatuse osas küsida infot Keskkonnaagentuurilt. Lisaks märkis Keskkonnaamet, et kui detailplaneeringu hoonestusala veekaitsevööndi ulatust arvestades on ebakorrektne, on vajalik detailplaneeringu lahenduse korrigeerimine. PlanS § 126 lõike 1 punkti 2 kohaselt on detailplaneeringu kohustuslik ülesanne krundi hoonestusala määramine. Kuna krundi pos 2 hoonestusala on määratud tulenevalt veekaitsevööndi piirist, palume kohalikul omavalitsusel pöörduda Keskkonnaagentuuri poole, et veenduda kas detailplaneeringu joonistele kantud veekaitsevöönd ja seejuures hoonestusala piir on korrektne ning vajadusel planeeringujooniseid korrigeerida. 7. Seletuskirja kohaselt tehakse planeeringulahendusega ettepanek Vainu ja Taneli katastriüksuste piiride muutmiseks ning hoonestusala ja ehitusõiguse määramiseks. Samas on toodud, et detailplaneeringuga uusi krunte ei moodustata. Lähtudes eeltoodust selgitame järgmist. PlanS § 126 lõike 1 punktide 1-3 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine ja krundi ehitusõiguse määramine. 6 Tulenevalt PlanS § 126 lõikest 2 on sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. Arvestades eeltoodut on kruntide moodustamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 6 punkti 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Nimetatust tuleneb, et ehitusõiguse saab määrata vaid krundile, mistõttu ilma krunti moodustamata ei ole võimalik määrata ka ehitusõigust, mida käesoleval juhul teha soovitakse. Kuna PlanS § 140 lõikest 8 tulenevalt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega kehtetuks samale alale varasemalt kehtestatud detailplaneering, muutuvad kehtetuks ka varasema detailplaneeringuga määratud krundid, mistõttu ei ole nendele enam ehitusõiguse määramine võimalik. Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses Andineeme külas uute elamukruntide suuruseks minimaalselt 5 ha. Seega juhul, kui soovitakse moodustada nimetatud suurusest väiksemaid krunte, tuleb lähtudes PlanS § 142 lõike 1 punktist 2 menetleda planeeringut üldplaneeringu põhilahendust muutvana. Märgime, et vastuoluline on ka seletuskirja p-s 3.2 toodu, mille kohaselt detailplaneeringuga uusi krunte ei moodustata, kuid samas on toodud tabel (lk 13), milles on toodud andmed kruntide moodustamise kohta. Arvestades käesolevas kirjas toodud selgitusi, ei pea Rahandusministeerium PlanS § 138 lõike 3 alusel, kooskõlas sama paragrahvi lõikega 6 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja 153 punktis 2 antud volitust, võimalikuks anda heakskiitu Andineeme küla Vainu ja Taneli kinnistute detailplaneeringule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison [email protected] Külli Siim [email protected] 7 Lisaadressaadid: MTÜ Andineeme Rannad Hedi Nukki Magister Morum OÜ Skepast & Puhkim OÜ 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel