dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse "Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2023. aastal" eelnõu

Rahandusministeerium · 20. detsember 2022
Viit
1.1-11/10002-1
Registreeritud
20. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
22. detsember 2022

Failid

  • 📎EK_tasud2023.asice189 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 19.12.2022 nr 1.4-3/1044 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2023. aastal“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 22. detsembriks 2022, kuna tegu on kiireloomulise eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. eelnõu: EN_tasud2023_EIS_1612.docx; 2. seletuskiri: SK_tasud2023_EIS_1612.docx. Allan Aleksašin 625 6277 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 3690454 1189245 EELNÕU 16 . 1 2 . 20 2 2 0 0 EELNÕU 1 6 . 1 2 . 20 2 2 -864235 -144145 0 0 Määrus xx … . 20 2 2 nr ….. Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aasta l Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 29 3 lõike 6 , toiduseaduse § 49 3 lõike 5 ja veterinaar sead use § 87 lõike 7 alusel. § 1. Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aastal Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aastal on 28 ,6 eurot. § 2. Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aastal Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aastal on 40 eurot. § 3. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aastal Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aastal on 17 ,85 eurot . § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 3 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler SELETUSKIRI maaelu ministri määruse „ Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aasta l “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Maaeluministri määruse „ Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 202 3 . aasta l “ eelnõu on välja töötatud söödaseaduse (edaspidi SöS ) § 29 3 lõike 6, t oiduseaduse (edaspidi ToiduS ) § 49 3 lõike 5 ja v eterinaarseaduse (edaspidi VS ) § 87 lõike 7 alusel. Määrusega kehtestatakse 20 2 3 . aasta ks toidu- , sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr. Määruse eelnõu väljatöötami se vajadus tuleneb SöS-is , ToiduS-is ja VS- is sätestatud volitusnormidest , mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nimetatud seadustes sätestatud järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Allan Aleksašin ([email protected], tel 625 6277). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Maaelumini steeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula ( katrin.tuula @agri.ee, tel 625 6166 ) . E elnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip ( heler i. piip @agri.ee, tel 625 6 165 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvides 1 – 3 kehtestatakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingu te tegemise eest võetava tunnitasu määr 2023 . aastaks ning §-s 4 nähakse ette määruse jõustumise tähtpäev. Toidu- , sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest tasu võtmise õigus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/43 8/EMÜ (edaspidi määrus (EL) 2017/625 ) , artiklist 80. M ääruse (EL) 2017/625 rakendamise alused ja kor d on sätestatud SöS-is , ToiduS i s ja VS- is . Asjaomastes seadus t e s on sätestatud toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu määratlused. Toidu S - i § 49 1 lõike 1 kohaselt on toidujärelevalve tasu teatamis- või loakohustusega ning selle kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise eest T oidu S - i alusel kehtestatud määras tasutav summa. Sö S - i § 29 1 lõike 1 kohaselt on söödajärelevalve tasu teatamis- või loakohustusega ja selle kohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, sööda ja sööda käitlemise nõuetekohasuse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise eest SöS - i alusel kehtestatud määras tasutav summa. VS - i § 85 lõike 1 kohaselt on veterinaarjärelevalve tasu veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu tegemise eest VS - is ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa. J ärelevalvetasu võetakse tunnitasuna T oidu S - i § 49 1 kohaselt tehtavate toidujärelevalve toimingute eest ning SöS - i § 29 1 kohaselt tehtavate söödajärelevalve toimingute eest. VS - i kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna ainult VS - i § 87 lõi getes 3 , 8 ja 9 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Kohustatud isik maksab tunnitasu toi mingu tegemisele kulunud aja põhjal . M ääruse ( E L ) 2017/62 5 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud j ärelevalvetoimingutega seotud kuludest . Asjaomased kululiigid , mida tuleb kulude arvestamisel arvesse võtta , on sätestatud nimetatud määruse artiklis 81. Määruse (EL) 2017/625 a rtikli s 81 sätestatu kohaselt võ ib ametliku kontrolli tegemise eest võetava tasu kindlaksmääramisel arvesse võtta järgmisi kulu k omponente , niivõrd kui need kulud tulenevad asjaomasest ametlikust kontrollist : a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palgad, sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud; b) rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ja muud seotud kulud; c) kulumaterjalide ja töövahendite kulud; d) teenuste kulud, mille volitatud isikud nõuavad pädevalt asutuselt sisse neile delegeeritud ametliku kontrolli eest; e) punktis a osutatud töötajate koolituskulud, v.a pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud; f) punktis a osutatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud; g) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud, mida ametlikud laborid nõuavad sisse nime tatud ülesannete täitmise eest. Toidu S-i § 49 3 lõike 4 , SöS-i § 29 3 lõike 4 ja VS - i § 87 lõike 5 kohaselt võetakse järelevalve t unnitasu määra arvutamise aluseks määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus - ja Toiduameti järelevalvetoimingute tegemisega. J ärelevalvetoimingute tegemise ga seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingueelsel kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul järelevalvetoimingutega seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele kulunud töötundidega , välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele kulunud töötunnid (sest selle kuluga on analüüside hinnas juba arvestatud) . Jä relevalvetoimingute tegemise ga seotud töötasu hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovi de võtmise ning labor atoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud labor atoorium id nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõikidest kuludest eelmisel kalendriaastal moodustunud kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu , jagatakse järelevalveasutusel järelevalvetoimingute tegemise le kulunud töötundidega ja saadakse töötunni hind, mille alusel saadakse arvestuslik tunnitasu määr. Määruse (EL) 2017/625 artikli 82 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud kuludest . Ee s pool kirjeldatud tunni tasu määra arvutusmeetod on m ääruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, mille puhul jagatakse ära valdkonna toimingute kogukulu , aga ajapõhise tunnitasu arv es tamisel saadakse igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tegemise eest võetava tasu suurus. Laboratoorsete analüüside kulu on oluline kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja seisukohalt . Järelevalve seisukohalt on analüüside tulemused tihti määravad otsustamaks, kas ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad tulenevalt oma eripärast võrreldes muu majanduskuluga kõrged ja mõjutavad seega oluliselt käitleja makstava tasu suurust. Otstarbekas on jagada labor atoorsete analüüside kulu sarnaselt muudele majanduskuludele valdkonna peale ära ning arvesta da ühe komponendina tunnitasu sisse, mitte nõuda seda igal üksikul juhul käitlejalt sisse – see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. 2020. aastani kehtinud regulatsiooni kohaselt kandis tavapäraste laboratoorsete analüüside tegemise kulu riik, kuid kuna määruses (EL) 2017/625 on kulukomponentide nimekirja täpsustatud, on võimal ik ka kõiki mu id kulusid täpsemalt arvestada. 2022 . aasta kuludel põhinevate andmete alusel tõusevad 2023 . aastaks kehtestatavad tunni tasu määrad 20 protsenti. Üldiste sisendkulude tõusu taustal on keskmisest rohkem tõusnud palgakulu ja kulu tugiteenustele. L aboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud oli d kavandatust mõnel juhul isegi väiksemad. Kuigi ettevõtete arv on stabiilne, siis üldiste sisendkulude tõusu ning inflatsiooni tõttu tõusid eelmise aastaga võrreldes toimingute tegemisega seotud kogukulud kõigis valdkondades Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse toidu järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr aks 2023 . aastal 28 eurot ja 60 senti . Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 20 protsenti . Tunnitasu arvutamisel on arvestatud määruse (E L ) nr 2017/625 artikli s 82 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema järelevalvetoimingute tegemisega seotud kuludest ega tohi neid ületada . Eestis on selliseks aja vahemikuks , mille jooksul tehtud kuludele tuginedes järelevalvetoimingu tegemise eest võetava tunnitasu suurus arvestatakse, järelevalvetoimingu tegemisele vahetult eelnev kalendriaasta. ToiduS-i § 49 3 lõikes 4 on viidatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kuludele. Tunnitasu arvutamise aluseks võetakse toidujärelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasud ja tegelik majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside kulu toimingueelsel kalendriaastal. Toidujärelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasude hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõigist komponentidest tekkiv eelmise perioodi kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse ära järelevalveasutusel toidujärelevalve toimingutele kulunud töötundidega ( välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele kulunud töötunnid) , saadakse töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr. Ma a eluministeeriumi haldusalas tegevuspõhisele eelarvele ülemineku käigus on Põllumajandus - ja Toiduamet teinud kindlaks kõik toimingud ja nendega seotud ee s pool nimetatud tegevused . See tähendab, et ka kõik järelevalvetoimingutega seotud ja neisse panustavad tegevused on kirjeldatud ja hinnatud ning hinnastatud. Kirjeldatud meetodil arvuta des saa b määrata tunnitasu täpse ja valdkonna kulude põhise suuruse. Toidujärelevalve tunnitasu näitel o n kulu de osakaalud järgmised: • tööjõukulu: 46 % • rajatiste ja seadmete ning muud seotud kulud: 5 % • kulumaterjalid ja töövahendid / inventar: 4 % • ametnike ja töötajate koolitus e kulud : 3 % • sõidu - ja lähetuskulu: 11 % • laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu: 31 % . Teistes valdkondades on kulude osakaal umbkaud u sama, kõi kudes mõne protsendi punkti võrra üles - või allapoole. Ee s pool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on määruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, mille puhul jagatakse ära valdkonna toimingute kogukulu . A japõhise tunnitasu arv est amisel saadakse igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. 2020. aastani keh tinud regulatsiooni kohaselt kandis tavapäraste laboratoorsete analüüside tegemise kulu riik, kuid kuna määruses (EL) 2017/625 on kulukomponentide nimekirja täpsustatud, on võimal ik ka kõiki muid kulusid täpsemalt arvestada. Tunnitasu arvestatakse kõikide määruses lubatud komponentide põhjal . Näiteks juhul, kui toidujärelevalve tasu määr on 2 8 , 6 eurot , oleks sellest 13 , 1 eurot personalikulu ja 15, 5 eurot majanduskulu, millest omakorda 8 , 7 e urot moodustab analüüside kulu. Võrreldes eel mise aastaga on tuntavalt langenud laborianalüüside kulu osakaal, samas on tõusnud personali kulud ja ülejäänud majanduskulud, mis on omakorda kergitanud ka kogukulu. Keskmine kontrolli tegemise le kuluv aeg on 202 2 . aasta andmete põhjal 2 tundi ja 1 2 minutit , seega on see sarnane varasematel aastatel kulunud ajaga. Ettevõt jaid , ke s peavad järelevalvetasu maksma tunnitasu alusel , on umbes 8100. Suurima ettevõtete hulgaga tegevusalade – jaemüü k ja toitlustami ne – valdkondades jääb enamik ettevõtteid kas keskmise või väga madala riskiga tasemele. R iskimaatriksi järgi on nende järelevalveks kavandatud kontrollisagedus enamasti kas kord aastas või kord kolme aasta jooksul , seega kõiki ettevõtteid igal aastal ei kontrollita . Eelnõu § 2 kohaselt kehtestatakse sööda järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määraks 202 3 . aastal 40 eurot . Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 20 protsenti . 2020. aasta 1. jaanuari l jõustunud SöS-i muudatuste kohaselt tagat i sööda j ärelevalve tasu kehtestamisega järelevalve põhimõtete ühtsem rakendamine kõikidele sööda käitlejatele . Sarnaseid järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtteid järgiti juba varem toidu- ja veterinaarvaldkonnas. Kõigi ettevõtete puhul johtu s esmane kokkuhoid pärast muudatust juba asjaolust, et erinevalt varasemast ei tule igal aastal automaatselt riigilõivu maksta. Järelevalvetasu maksmisest on riigi toidu ja sööda käitlejate registri 2022 . aasta andmete põhjal vabastatu d 2793 sööda käitlejat , kes on ühtlasi ka esmatootjad . J ärelevalvetasu subjektideks on umbes 800 sööda käitlejat , 2023 . aasta jooksul plaanitakse teha umbes 712 järelevalvetoimingut , millest 100 toimingu tegemise eest järelevalvetasu ei võeta ( järelevalvetasu maksmisest on vabastatud esmatootjad ). A rvestades ettevõt e te riske ja kontrollimise sagedust , kulu b kohapeal kontrollimisele keskmiselt neli tundi , mis teeb ühe kontrolli keskmiseks hinnaks umb kaudu 1 6 0 eurot . M adalama riskiga ettevõtte puhul makstakse järelevalvetasu mõnevõrra vähem , sest selle kontrollim ine võtab vähem aega. Samuti on kontrolli mise sagedus väiksem ehk ettevõtteid ei kontrollita enam igal aastal . Eelnõu § 3 kohaselt kehtestatakse veterinaar järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määraks 202 3 . aastal 17 eurot ja 85 senti. Võrreldes kehtiva määraga tõuseb tunnitasu määr 20 protsenti. VS - i kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna ainult VS - i § 87 lõi getes 3 , 8 ja 9 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Ülejäänud veterinaarjärelevalve tasud on määratud kohustuslike kogusepõhiste tasudena määruse (EL) 2017/625 IV lisas. Kohustatud isik maksab tunnitasu toimingu tegemisele kulunud aja põhjal . Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse veterinaar järelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasu ja tegelik majanduskulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu toimingueelsel kalendriaastal. Veterinaar järelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasu hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ning muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele , koolitustele, sõidule ja lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõigist komponentidest tekkiv eelmise perioodi kogukulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse ära asjaomastele veterinaar järelevalve toimingute tegemise le , välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega, saadakse töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr. Eelnõu §-s 4 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, mis on 1. jaanuar 2023 , kuna tunnitasu määr kehtestatakse kalendriaasta kohta . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas määruse ga (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) . M ääruse (EL) 2017/625 rakendamise alused ja kord on sätestatud SöS-is , ToiduS is ja VS- is . 4. Määruse mõjud Mõju valdkond : mõju majandusele ja riigiasutuse korraldusele . Mõju sihtrühm : toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmiseks kohustatud isikud ehk loomade ja loomsete saaduste käitlejad , toidu käitlejad , sööda käitlejad ; Põllumajandus- ja Toiduamet i järelevalveametnikud . Kaasnev mõju: m äärus mõjutab tunnitasuna võetava järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikuid, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud toidu- , sööda- või veterinaarjärelevalve toimingu. Võrreldes 20 22 . aastal kehti nud toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määraga tõusevad tasu määrad 20 protsendi võrra , põhjuseks on sisendite kulu muutused ning inflatsioon. Tasu määra arvestamise aluseks olevad kulukomponendid tulenevad määruse (EL) 2017/625 artiklist 81 . M ääruse (EL) 2017/625 kohaselt peab pädeval asutusel olema võimalus küsida tasu ettevõtjatelt, et katta oma ametliku kontrolli tegemise kulud . Eesmärk on vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest ( vaata lähemalt määruse (EL) 2017/625 preambul i punkt 65 ja art ikkel 80). Järelevalvetoimingu te hulka kuuluvad tegevused , mille eest ettevõtja maksab järelevalve tasu tunnitasuna , on näiteks: • registrisse käitleja kohta kantud andmete kontroll; • õigus aktides sätestatud asjakohaste nõuete täitmise kontroll , sealhulgas: • käitlemiskoha ja käitlemisprotsesside ülevaatus , mille eesmärk on teha kindlaks, kas kontrolliese me kohta kehtestatud nõudeid täidetakse ja kas käitlemine vastab nõuetele ; • füüsiline kontroll – seadmete, vahendite, temperatuuri, märgistuse kontrollimine, proovide võtmine ja analüüsimine ning mis tahes muu kontroll, mis on vajalik selleks, et veenduda õigusaktides sätestatud nõuete täitmises ; • asjakohaste dokumentide kontroll ; • käideldava toote / kauba identsuse kontroll ; kontrollakti vormistamine (nii kohapeal kui ka kontoris, olenevalt olukorrast) . T egevusloa taotluse menetlemise eest võetakse tunnitasu nii toidu- , sööda - kui ka veterinaar järelevalve puhul. Erinevus eks sööda käitlemiseks antava tegevusloa puhul on asjaolu, et selle eest järelevalve tasu kogumine on määruse (EL) 2017/625 kohaselt kohustuslik , teiste valdkondade pu hul on see liikmesriigi otsustada. Söödajärelevalve tasu kehtestamise ga alates 2020. aastast vähenes id nii andmeid töödelnud Põllumajandus - ja Toiduameti järelevalveametniku töökoormus kui ka sööda käitleja halduskoormus. Kuna ametlik u kontroll i tegemise eest tasutav riigilõiv asendati kontrollitoimingute tegemise eest võetava järelevalvetasuga, puudu s vajadus koormata sööda käitlejaid kohustusega esitada perioodiliselt andmeid toodetud ja turule viidud sööda koguste kohta. Ametliku kontrolli tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik koguda ametliku kontrolli tegemise käigus. Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse ( endine eelnõu SE 90) seletuskirjas (kättesaadav aadressil Eelnõu - Riigikogu ) o n tunnitasu kehtestamis t põhjendatud järgmiselt : „ Eelnõu koostamisel kaalut i ka võimalust sätestada erinevad tunnitasu ülemmäärad järelevalvetoimingu liikide, ettevõtete suuruse ja tegevusvaldkon dade või muude kriteeriumide kaupa, kuid jõuti järeldusele, et selline tunnitasu süsteem ei ole proportsionaalne ega arvesta tegelikke järelevalvekulusid ning seab teatud ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. See oleks aga vastuolus määruse (EL) 2017/625 nõuetega. Järelevalveametnikud oskavad küll hinnata, kui palju neil võiks ideaalolukorras mingi järelevalvetoimingu ks aega kuluda, kuid nad ei saa ette näha kohapealset olukorda ning seda, millised võivad olla ettevõttes esinevad probleemid ja puudused. Iga ettevõte on erinev, seega ei saa ülitäpselt ette näha kohapealset töömahtu ega võetavate proovide ja nendest tehtavate analüüside arvu. Kindlaksmääratud tasu puhul võib võetav a järelevalvetasu määr osutuda kõrgemaks kui tegelikult tehtud kulud, mis omakorda võib ametlike kontrollide rahastamisel põhjustada konkurentsimoonutus t . M ääruse (EL) 2017/625 ühtlustatud sätete eesmärk on nimelt vältida ametlike kontrollide rahastamisel konkurentsimoonutusi, mis võivad sellel alal liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tekkida. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 288 tulenevalt peavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud üld - ja erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad EL-i õigusaktist , ja aitama kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kulude täpse suuruse saab arvestada vaid kindla määraga tunnitasu alusel , sest ühe ja sama järelevalvetoimingu tegemise töömaht võib sõltuvalt ettevõttest olla väga erinev. Tunnitasu võimaldab järelevalveasutusel paindlikult arvestada ettevõtte suurust, liiki, riskiastet ja muid omadusi. Euroopa Komisjoni t ervishoiu ja t arbijakaitse p eadirektoraat on väljendanud seisukohta oma 08.12.2006 . a kir jas nr SANCO/A2/SC/CG al D(2006) 121225 Justiitsministeeriumile, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 sätted, mis näevad ette tasu kogumise, tagavad, et tasu suurus tuleneb kantud kuludest (art ikli 27 l õike 4 kohaselt ) ning tasu kujunemine on läbipaistev (art ikli 27 l õike 12 kohaselt ). Samad põhimõtted on üle võetud ka määrusesse (EL) 2017/625. Siseriiklik k e tasusid erinevas vormis korjavad vähemalt 19 EL -i liikmesriiki. Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna näiteks Lätis (17,60 €/t, millele lisanduvad laboratoorsete analüüside kulud, ametniku majutus- ja sõidukulud), Soomes (50 − 70 €/t olenevalt regioonist) , Rootsis, Itaalias, Taanis, Austrias , Slovakkias ja Suurbritannias. Riigivõimu omavoli ei ole tõenäoline, sest juhul , kui järelevalveametnik peaks järelevalvetasu arvestamisel panema kirja järelevalvetoimingute tegemisele tegelikult kulutatust suurema tundide arvu , või kui ettevõtja leiab, et järelevalveametnik on järelevalve t teostades olnud põhjendamatult aeglane või lihtsalt aega raisanud, on ettevõtjal võimalik tasu suurus vaidlustada. “ . Mõju olulisus: mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine , sest kokku on toiduvaldkonnas Põllumajandus - ja Toiduameti järelevalve all ligikaudu 15 000 käitlejat . Nendest umbes 3300 on sööda käitlejad , keda SöS-i järelevalve tasustamise põhimõtted mõjutavad. Majanduslikku mõju söödavaldkonnas saab hinnata positiivseks, sest enamik ettevõtteid maksavad järelevalvetoimingute eest vähem kui var em kehtinud riigilõivu puhul. K uni 2020. aastani kaeti laborianalüüside kulu riigieelarvest ehk riik maksis erakorraliselt laborikulu kinni, kuigi ka varem kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 sõnastuse tõlgenduse kohaselt oleks võinud selle kohustuse panna käitlejatele . Määruses (EL) 2017/625 sätestatakse aga kulukomponendid täpsemalt . Alates 2020. aastast on arvesta tud kõikide kulukomponentide puhul määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 loetletud kulusid tegelikus mahus. Ametliku kontrolli määruse põhimõtte kohaselt peaksid tasud katma pädeva asutuse poolt ametliku kontrolli tegemisega seotud kulud, sealhulgas üldkulud , kuid ei tohiks neid ületada. Üldkulud võivad hõlmata toetus- ja korralduskulusid, mis on vajalikud ametliku kontrolli kavandamiseks ja tegemiseks. Tunnitasu arvutamisel ei võeta arvesse hoonete kulu, mis on R iigi K innisvara AS - i bilansis ja riigieelarves eraldi real. Majanduskulude hulka arvatavate laboratoorsete analüüside kulud on oma eripära tõttu võrreldes muu de majanduskulu de ga võrdlemisi suured ja moodustavad käitleja makstava tasu määra st arvestuslikult umbes 31 – 38 %. Laboratoorsete analüüside tegemise kuluga seotud tunnitasu suuruse arvestamisel ei võeta arvesse riiklike seiretega seotud kulusid. Riiklike toiduohutuse ja loomatervisega seotud seireprogrammide raames tehtavate tegevuste eest, nagu näiteks pestitsiidijääkide seire, toidu lisaainete seire ja veterinaarravimite jääkide seire , käitlejalt raha ei küsita ja ne nde tegemist rahastatakse jätkuvalt riiklikult. Riiklike seireprogrammide teave on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel aadressil https://pta.agri.ee/jarelevalve-korraldus-ja-tulemused/jarelevalve-tulemused . Muude, tavapäraste toidu -, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ks vajalikuks osutunud proovide analüüsimise eest maksab käitleja , kuid see kulu on arvestatud tunnitasu sisse . Toidu puhul on sellisteks analüüsideks enamasti näiteks mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid. Tegevuspõhise eelarvestamise käigus on kulukomponente võimalik arvestada valdkonnapõhiselt, seega saab ka järelevalvetasu suurust täpsemalt arvutada. M õju ulatus on väike , kuna puudub tarvidus teha muutustega koh anemise ks vajalikke tegevus i . M õju avaldumise sagedus on väike, sest tunnitasu määrad kehtestatakse üks kor d aastas . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi ja esitada selle aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena kehtestamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest . Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Viitenumbri alusel maksmise korra l saab kontrollida laekumi st M aaeluministeeriumi tulukontole ja seda on võimalik pädeva asutuse kuluarvestussüsteemis siduda tehtud kuluga. Eestis moodustavad järelevalvetasud alla 40 % toidu - , sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise kogu kuludest . See vastab määruse (EL) 2017/625 artikli s 82 sätestatud põhimõt tele , mille kohaselt ei tohi kogutav tasu olla suurem kui pädeva asutuse tehtud kulud. Eeldatav alt laekub 20 23 . aastal tunnitasu na kogu tava t järelevalvetasu kokku umbes 820 000 eurot . 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustu b 1. jaanuaril 2023 . a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlasta miseks Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks Põllumajandus - ja Toiduametile ning Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1581 - Maaeluministri määruse "Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2023. aastal" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/472ad687-3540-4557-b85d-d0a44cb79559 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/472ad687-3540-4557-b85d-d0a44cb79559?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel