dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus" eelnõu

Rahandusministeerium · 19. detsember 2022
Viit
1.1-11/9966-1
Registreeritud
19. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
23. detsember 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎MEM_1_4_3_1037.asice312 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI m aaelu ministri määruse „ Perioodi 2023–2027 turvas - ja erodeeritud mulla kaitse toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 ” (edaspidi strateegiakava ), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega . Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamist, hõlmatakse 4. sekkumisega üksnes mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke ja prioriteetseid alasid. Käesolev eelnõu on vajalik strateegia kava sekkumise 4.1 „ Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ” rakend amiseks. Strateegiakava sekkumine 4 „ Mulla- ja veekaitse toetus ” koosneb viiest erinevast toetusest: kahest mullakaitselisest ja kolmest veekaitselisest toetusest. 2023. aastal rakenduvad veel põhjavee ja pinnavee kaitse toetus ning 2024. aastal väärtusliku rohumaa t urvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ning väärtusliku rohumaa pinnavee kaitse toetus. Kõigil neil toetustel on selge mulla- ja veekaitseline ühisosa – toetusõiguslik on vaid rohumaa ning määruses sätestatud kestlikkuse nõudeid tuleb järgida vähemalt viiel järjestikusel aastal. Nii mulla- kui veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid. Seetõttu toetatakse kõrgema toetusemääraga mulla- ja veekaitsetoetuse õiguslikel maadel asuvaid väärtuslikke rohumaid ning lisatakse nende kohta täiendavad nõuded. Mitmed teised mulla- ja veekaitsele suunatud tegevused (nt viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, haljasväetise kasvatamine, orgaanilise multši kasutamine jm) on koondatud strateegiakava keskkonnasõbraliku majandamise jt ökokavade nõuete alla. Seejuures on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemine üks mulla- ja veekaitsetoetuse toetuskõlblikkuse tingimustest. T urvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse eesmärgiks on süsiniku emissiooni vähendamine ning muldade orgaanilise süsiniku varu ja turvasmuldade kaitsmine. Turbaalad säilitavad peaaegu 30% maailma muldade süsinikust. Kuivendatud turbaalade taastamisega võib ära hoida kuni 25% Euroopa maismaalt pärit kasvuhoonegaaside heitest. EL looduse taastamise määruse eelnõu eesmärgist tulenevalt tuleb Eestil osa seni põllumaana kasutusel olnud turvasmullaga maadest taastada. EL looduse taastamise määruse eelnõu kohaselt tuleks 2030. aastaks rakendada taastamismeetmeid 30% ja 2050. aastaks 70% kuivendatud turvasmullaga põllumajandusmaal . Üheks peamiseks põllumajandustootmise jätkamist võimaldavaks taastamistegevuseks loetakse nende maade hoidmist rohumaana. Lisaks peab ettepaneku kohaselt 2030. aastaks taassoostatama sellisest põllumajandusmaast vähemalt veerand (esialgsel hinnangul 2850 ha) ja edaspidi pool (esialgsel hinnangul 13 300 ha) . EL looduse taastamise määruse eelnõu kohaselt saab t aassoostamise eesmärki siiski osaliselt täita ka põllumajanduslike turbaalade taastamise asemel ammendatud turbatootmisalade taassoostamisega . Samuti võib selle taassoostamise eesmärgi täitmiseks taastada põllumajanduslike ja ammendatud turbatootmisalade asemel 20% ulatuses muid turvasmuldadel asuvaid ökosüsteeme (nt metsamaa). Käesoleva eelnõu raames taassoostamise tegevusi ei reguleerita , strateegiakava maapara nduse investeeringutoetuse abil on võimalikud täiendavad taastamistegevused, kus k uivendussüsteemi reguleerivat võrku võib turvasmullas rekonstrueerida ainult veetaseme tõstmise eesmärgil: veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži süsteemiks, nähes sellel maa-alal ette rohumaana kasutamist. Samuti on abikõlblikud kuivendatud turvasmullal tegevused märgala kujundamiseks. Kuna kõige suurem orgaanilise süsiniku emissioon põllumajanduses toimub turvasmuldadelt ning kõige suurema orgaanilise süsiniku sisaldusega ja mineraliseerumisele haavatumad on just haritavad turvasmullad, vähendatakse sekkumise abil selliste muldadega põllumajandusmaa harimist ja soodustatakse põllukultuuride aluse maa viimist pikaajalise rohumaa alla ja vastupidi, välditakse rohumaa asemel põllukultuuride kasvatamist. Peaaegu kõik turvasmullad kannatavad kaaliumipuuduse all ning nende fosforiga varustatus on oluliselt halvem kui põllumaadel tervikuna, mis on aga saagikust piirav tegur . Sellises agrokeemilises seisundis turvasmullad ei rahulda põllumajanduskultuuride vajadusi tänapäeva nõuetele vastavate saakide tootmiseks ja vajavad märgatavalt suuremat väetamist , mis omakorda suurendab keskkonnareostuse ohtu. Mullaerosioon mõjutab oluliselt mullaviljakust ja mullaökosüsteemide seisundit ning on üheks olulisemaks toitainete väljakannet põhjustavaks protsessiks. Kõige suurem osakaal mullaerosioonis o n Eesti tingimustes vee-erosioon il , mis pärineb valdavalt haritavatelt põllumaadelt. Eriti tundlik on erosiooni suhtes mustkesa, aga ka maa, millel kasvatatakse vaheltharitavaid kultuure. Teraviljade kasvatamisel on erosiooniohtlikum periood künnist kuni taimkatte kujunemiseni. Eestis on siiski erodeerunud muldade osakaal väga väike, kuid lokaalselt on oluline, et toetatakse selliste maade rohumaaks viimist või rohumaana hoidmist. T oetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 70. T urvas - ja erodeeritud mulla kaitse toetus ega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase nõuete täitmise kohustuse ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. T oetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui baastase, milleks on tavapraktika, tingimuslikkuse või õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded . Sekkumise kogueelarveks on planeeritud ligi 7,7 milj onit eurot . Taotlusi toetusega liitumiseks võetakse vastu alates 2023. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Strateegiakava kohaselt on sekkumist planeeritud rakendada kõigil perioodi 2023 – 2027 aastatel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi maa kasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna nõunik Eike Lepmets (tel 625 6564, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel (tel 625 6 197 , [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on strateegia kava sekkumise 4.1 „ T urvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ” raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. Toetuse andmised tingimused ja kord hõlmab sätteid toetatava tegevus e, toetuse ühikumäära, taotleja ja põllumajandusmaa toetusõiguslikkuse nõuete, tingimuslikkuse , baasnõuete, toetatava tegevus e nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, kohustuse üleandmise ja vastuvõtmise, kohustuse suurendamise ja vähendamise, taotlusele esitatavate nõuete ja taotluse esitamise tähtaja, taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimise, toetuse vähendamise, taotluse rahuld amise ja rahuldamata jätmise, toetuse maksmise kohta ja toetuse saa ja andmete avalikustamise kohta ning rakendussätteid. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatav tegevus . Toetust antakse turvas- ja erodeeritud mulla kaitselise tegevuse elluviimise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille suurus on kindlaks määratud esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel. Selle sättega avatakse seega mullakaitselise tegevuse, kohustuse ja kohustuseperioodi mõisted. Lõikes 3 sätestatakse kohustusealuse maa mõiste, milleks loetakse e simesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõigusliku maa pindala suurus, kus mullakaitselist tegevust kohustuseperioodi jooksul ellu viiakse. Se ll e maa pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. K ohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendri aasta 1. jaanuarist . Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär mullakaitselise tegevuse elluviimise eest , mis on ü he hektari toetusõigusliku rohu maa kohta kalendriaastas 70 eurot. Täpsem info selle kohta, millised kaasnevad kulud ja saamata jäänud tulud on ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud ning millistele andmeallikatele on tuginetud, on esitatud strateegia kava peatüki 5.3. sekkumise KK4 punktis 7 . Lõike 2 kohaselt rahuldab PRIA juhul, kui kohustuseaastal esitatud kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne §-s Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) toetuse ühikumäära sellises osas , mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Toetuse eripärast tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu ongi üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamine (kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatud ühikumääraga). Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõikega 1 sätestatakse isikute ring, kes võivad toetust taotleda. Kuna Eestis on r ohumaid, mida hooldatakse rohumaana ja kus ei toimu aktiivset kasumile orienteeritud põllumajandustootmist , ei ole need maad ja neid alasid hooldavad isikud selle määruse subjektiks. Neid maid ei harita vaid hoitakse juba püsi rohumaadena ning sellega täidetakse nende turvas- ja erodeeritud muldade piisav kaitse ning need alad panustavad juba EL kliima - (sh LULUCF) ja looduse taastamise eesmärkide täitmisse . Eelneva tõttu antakse toetus t füüsilisest isikust ettevõtjale või ju riidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja. Lisaks peab toetuse taotleja põllumajandustootmisega seotuse tarvis taotlema kohustuseperioodi kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta ) ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust või peab isik olema kohustuseaastal loomapidaja, pidades rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule va staval arvul veiseid, lambaid või kitsi . Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate selliste veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Määruses avatakse ka nende loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Lõike 5 kohaselt ei anta toetust taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. Samal kohustuseperioodil ei saa olla ühel taotlejal arengukava alusel antavat ja strateegiakava alusel antavat sarnast kohustust. 2023. aastal kehtivad veel 16 taotleja arengukava raames võetud piirkondliku mullakaitse toetuse ja 3 piirkondliku veekaitse toetuse kohustust ning neil taotlejatel on võimalik oma kohustus uue perioodi vastava kohustusega asendada. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse n õuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta . Nagu eelpool mainitud, on selle määruse alusel antava toetuse juures oluline, et taotleja tegeleks toetusõiguslikul rohumaal põllumajandusliku tegevusega. See on sätestatud maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3, ning samuti peab see vastama eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–4 , 7 ja 11 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt antakse toetust sellise taotleja kasutatava vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, kus turvasmulla (M, S, R, AM) või erodeeritud (E, e) j a deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus on üle 70 protsendi. Oluline on märkida, et toetust makstakse nii neile aladele, mida on kasutatud seni peamiselt põllukultuuride kasvatamiseks, kuid kuhu külvatakse toetuse nõuetest tulenevalt hiljemalt kohustuseaasta 15. juuniks rohumaakultuurid, kui ka neile, mida hoitakse juba rohumaadena. Eeldatakse , et maad saab kasutada isik, kellel on maa kasutusõigus. Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik suuline või kirjalik rendileping) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid sellest hoolimata taotleb ta toetust, rikub ta omandiõigust ning selle maa osas jäetakse taotlus rahuldamata. Turvasmuldadeks ehk soomuldadeks loetakse muldi, kus orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus ≥12% ja turbahorisondi tüsedus >30 cm. Turvasmullad moodustavad ca 7,9% põllumajandusmaast. M – madalsoomullad T ekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke ma dalsoomuld. T tüsedus 30…50 cm; b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50…100 cm ; c) M´´´ sügav m adalsoomuld. T tüsedus >100 cm; Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. S – siirdesoomullad Tekivad leede-turvastunud muldadest või veekogu kinnikasvamisel pinnalt. Samuti võib madalsoo üle minna siirdesooks. Koosneb peamiselt halvasti ja keskmiselt lagunenud turbast. Madalsoole iseloomulike taimede kõrvale ilmuvad puhmastaimed, tupp-villpea ja turbasamblad. On madalsoomuldadest toitainetevaesemad, põhjaveeline toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega (sademed). a) S´ väga õhuke sii rdesoomuld. T tüsedus 30…50 cm; b) S´´ õhuke siir desoomuld. T tüsedus 50…100 cm; c) S´´´ sügav siirdesoomuld. T t üsedus >100 cm. Siirdesoomullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. R – rabamullad Võivad tekkida siirdesoodest ja järvede kinnikasvamisest. Koosneb ainult halvasti lagunenud turbast. Taimestikus valitsevad turbasamblad, mis katavad kogu maapinna ja on peamised turba moodustajad. Puhma ja rohurindes domineerivad kanarbik, sookail, küüvits, kukemari jt. Reaktsioon tugevasti happeline (pH alla 3 ,5). Toitumine sademete veest. On t oitainetevaesed . a) R´ väga õhuke rabamuld. T tüsedus 30…50 cm; b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50…100 cm; c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. AM – lammi-madalsoomullad Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. Arengukava piirkondliku mullakaitse toetuse rakendamisel olnud kaardikiht põhines Eesti maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardil ehk mullastikukaardil , . Eelnevalt läbi viidud uuringud on näidanud, et osad turvasmullad, mis on inimmõju suhtes ühed kõige tundlikumad mullad , võivad olla tänaseks harimise tõttu mineraliseerunud ning mullastikukaardi andmed vajavad turvas- ja turvastunud muldade osas uuendamist. Prognoosmudelit kasutades hinnati nimetatud uurimustöös kriitilised alad, kus mullastikukaardil turvasmullana määratletud areaalides turvasmulda tõenäoliselt enam ei esine. Seega vajas strateegiakava toetuste rakendamiseks uuendamist ka PRIA Veebikaart ( kaardikihi nimetus- muld-turvas ) . Turvasmuldade kaardikihi loob strateegiakava toetuste tarvis Põllumajandusuuringute Keskus ( edaspidi PMK ) ning selle loomine põhineb peamiselt riikliku mullaseire, PMK mullaviljakuse ja orgaanilise aine uuringu, põllumajandusmaa viimaste aastate majandamise ning täiendavate välitööde andmetel. Kaardikihi loomisel võetakse ruumiliseks aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põllu massiivide kaart ja juhindutakse sinna kantud põllumassiivide piiridest ja põldude andmestikust ning PMK ja Eesti Maaülikooli välja töötatud ja vajadusel täiustatud metoodikast . Toetusõiguslike erodeeritud muldade juurde on arvatud ka deluviaalmullad, mis on erodeeritud mulla n - ö üleminekuetapp teiseks mullaliigiks, ning see asjaolu on üheks garantiiks, et kõik erodeeritud muldadega alad saaksid olla toetusõiguslikud. Erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleks moodustab ca 5,5% põllumajandusmaast. E, e – erodeeritud mullad Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. Nõrgalt erodeeritud mullad esinevad kallakutel 3…5°, huumusesisaldus on ca 1,8…2,2% ja nende kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt erodeeritud muldade huumusesisaldus on 1,3…1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. D - deluviaalmullad Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaana. T opeltrahastamise vältimiseks ei anta l õike 4 kohaselt toetust toetusega hüvitatava sarnase tegevuse eest maa kohta, mille kohta antakse taotlejale strateegiakava alusel: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust ; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) väärtusliku püsirohumaa toetust. Samut i ei anta lõike 5 kohaselt toetust tingimuslikkuse ja ühtlasi selle toetuse baasnõudeks oleva keskkonnatundliku püsirohumaa kohta, mille mõiste on sätestatud xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5 . Toetust ei anta ka pärandniidu hooldamise toetus e toetusõigusliku maa kohta, kuna pärandniidu kui elurikkuse tuumalade puhul tuleb eelistada selle spetsiifilist hooldamist ning selleks ka vastava toetuse taotlemist . Toetust ei anta ka maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ja keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus t . Samas on sama maa kohta sellele toetusele lisaks võimalik taotleda arengukava m ahepõllumajandusele ülemineku toetus t ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus t ning kohalikku s orti taimede kasvatamise toetus t kuna neis esitatakse turvas - ja erodeeritud mulla kaitse t o e tusega võrreldes täiendavaid nõudeid. Lõike 8 kohaselt katkeb k ohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. See tähendab, et kui taotleja võtab endale viieks aastaks mullakaitselise tegevuse kohustuse, siis see 5 aastane toetuse periood nii-öelda külmutatakse maa püsirohumaaks muutumise arvestuse suhtes. Näiteks kui taotlejal on maa enne toetuse taotlemist olnud kaks aastat kasutusel lühiajalise rohumaana, siis viis aastat maa rohumaana hoidmise kohustust ei muuda seda maad automaatselt püsirohumaaks, vaid pärast kohustuseperioodi lõppu jätkub maakasutuse arvestus sellest punktist, mis oli enne toetuse kohustuse algamist. S elline lähenemine annab võimaluse enamatele taotlejatele selle toetuse taotlemiseks, kuna maa rohumaana hoidmine kohustuseperioodi jooksul ei muuda seda maad automaatselt püsirohumaaks ja selle kohta ei teki seetõttu toetuseperioodi jooksul püsirohumaa säilitamise kohustust. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus e järgimine. Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx a määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Tingimuslikkuse süsteem rakendub 1. jaanuarist 2023 ning asendab senist nõuetele vastavuse süsteemi. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse baasnõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 lõike 3 ja 4 kohaselt võib keskkonna- ja kliimakohustuste toetusega , milleks on ka antud toetus, hüvitada saamatajäänud tulu ja lisakulud ainult sellistest nõuetest tulenevalt , mis on rangemad kui tingimuslikkuse nõuded , asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega e tte nähtud kohustuslikud nõuded, põllumajandusmaa hoidmise tingimused ning erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust sama määruse artikli 31 alusel. Ideaalsel juhul on baasnõue selline, et selle mittetäitmine tähendab automaatselt ka toetatava nõude mittetäitmist. Baasnõue peab igal juhul olema toetatava nõude suhtes asjakohane, samuti tuleks vältida ühe toetatava nõude kohta ülemäärase arvu baasnõuete kehtestamist, sest baasnõuete eesmärgiks ei ole tagada taotlejate seaduskuulekus toetusega seotud valdkonnas – selleks on tingimuslikkuse süsteem (samas võivad baasnõueteks olla ka tingimuslikkuse süsteemi osaks olevad nõuded). Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse juures on asjakohased järgmised baasnõuded: põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tuleb kohustuseastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155. püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid; turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, va selles määruses sätestatud erisuste korral – nõuet rakendatakse 2024. aastast ; kuivendatama märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaid ei ole lubatud kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajanduslikuks tegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva drenaažisüsteemi toimimiseks . Nõuet rakendatakse 2024. aastast. ; üle kümne protsendilise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks p õllumajandusmaa harimisel kasutada järgmisi agrotehnilisi võtteid: mulla harimine risti kallakuga ; püsirohumaa rajamine ; heintaimede kasvatamine ; minimeeritud mullaharimine ; kaitseribade rajamine küngaste nõl vadele või veekogude kallastele; m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine ei ole lubatud. m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktis 1 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine on lubatud ü ksnes pealtkülvi teel. Uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada. põllumajandustootja, kes on muutnud m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud ala üles kündnud, peab püsirohumaa tagasi rajama PRIA määratud tähtpäevaks. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse n õuded rohumaa kohta . Tegemist on nõuetega, mille täitmisega kaasnev lisakulu või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse . Lihtsustatult öeldes ei tohi seda maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks ning toetuse määr tuleneb maa kasutusotstarbe piirangust. Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal. Toetusõiguslik on üksnes rohumaa, mistõttu juhul, k ui kohustuse võtmisele eelnenud kalendri aastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks . Mullaharimistöödega ei tohi rohukamarat kahjustada . Rohumaad ei tohi künda, kultiveerida, koorida, randaalida, freesid a ega teh a muid rohukamara t kahjustavaid mullaharimistöid. Turvasmuldade eripära tõttu võib siiski olla vajalik rohumaa uuendamine otsekülvi ja pealtparandamise teel ja selle tarvis lubatakse määruses turvasmullal asuvat rohumaad kohustuseperioodi jooksul üks kord freesida või kuni kaks korda randaalida. Rohumaa äestamine on lubatud. Rohumaa ülekarjatamine ja üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi ( glüfosaat ) kasutamine on keelatud. Maa ülekarjatamise tõttu võib maa rohukamar kahjustuda, kui loomade karjatamisel ei järgita sobivat karjatamiskoormust ehk ei arvestata konkreetse maa karjatamise taluvust või ei arvestata konkreetse aasta rohukasvu ja ilmastikuolusid. Ülekarjatamise vältimiseks on soovitatav karjamaid plaanipäraselt vahetada, jootmiskohti liigutada ja karjatada loomaliike vahelduvalt. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse mullaproovide analüüsimine. Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Mullaproovide analüüsitulemusi teades on taotlejal võimalik koostada väetusplaan selliselt, et see minimeeriks muldade kurnamist ühelt poolt ning üleväetamisest tulenevat keskkonnareostust teiselt poolt. Samuti on võimalik planeerida sobivat agrotehnikat ning vajadusel muldade neutraliseerimist (va turvasmullad) , et luua kultuurtaimedele soodsamad kasvutingimused ja vältida ebaotstarbekat väetiste ning liigset taimekaitsevahendite kasutamist. M ullaproovide analüüsi tulemuste põhjal tehakse ka põllumajanduspoliitikat kujundada aitavaid järeldusi. Selle nõude täitmiseks korraldab t aotleja kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saat mise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse hiljemalt esimese kohustuseaasta 1. detsembriks. Kui kohustusealuselt rohum aalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgnev a viienda aasta 1. detsembriks. Taotleja korraldab mullap roovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari maastikul väga varieeruva erodeeritud mullaga kohustusealuse rohu maa kohta on võetud üks mullaproov . M äärata kse mulla happesus , taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus. Kui kohustusealust rohu maad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskus e korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse mullakaitselisel koolitusel osalemine. Teise kohustuseaasta 1. detsembriks peab vähemalt ühel mullakaitselisel koolitusel osalema t aotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamis es põllumajandusliku tegevusega. Töösuhet kinnitavad andmed peavad olema registreeritud Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Koolitus peab olema korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde ja innovatsioonisüs teemi arendamise toetuse raames ning koolituseks loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. Kohustuse ülevõtmise korral, kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamis es põllumajandusliku tegevusega , olema osalenud mullakaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1 . detsembriks . Kui kohustust suurendatakse ja algab uus kohustus, ei pea t aotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, koolitusel uuesti osalema . Eelnõu §-ga 11 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Selleks, et tagada paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel, on e elnõu §-ga 12 sätestatud kohustuse üleandmine ja ülevõtmine. Kohustust on lubatud osaliselt või täielikult teisele isikule üle and a või teiselt isikult üle võtta alates teisest kohustuseaastast . Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 11 kohaselt. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus . Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 13 ja 14 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektar i, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti ; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi . Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi , kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse kohustuse suurendamise kord. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud , siis kohustuseperioodi kestus ei muutu , kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti . Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikus t kalendriaastat , kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsend i. Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse kohustuse vähendamise kord. Kohustusealuse maa pindala võib vähendada kohustuse üleandmise korral või kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjavee kaitse toetuse või pära ndniidu hooldamise toetuse kohan e kohustus. Kui k ohustusealuse maa pindala vähendatakse muudel põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti . Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse toetuse taotlemise kord. T aotleja esitab PRIA e-teenuse keskkonnas igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektroonilise taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ nr xx § 11 lõikes 1, § 12 lõikes 1 punktides 1–15 ja 18 ning §-s 13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lõike 2 ja 3 kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohased eeltäidetud taotlusega seotud parandused hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks ning artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised. Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eelpool nimetatud toetuste kohta samaaegselt. Eelnõu §-ga 1 6 sätestatakse taotleja, taotluse ja toeta tavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohas elt kontrollivad tingimuslikkuse nõuetele vastavust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 18 sätestatakse taotluse rahuldamine j a rahuldamata jätmine. PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. PRIA teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks, võttes arvesse kontrollide tulemusi. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-ga 21 ……… Eelnõu §-ga 2 2 muudetakse maaelu mini stri 22. aprilli 2015. a määrust nr 40 „ Piirkondlik mullakaitse toetus “. Kehtivas määruses on sätestatud, et arengukava alusel antavatest pindalatoetustest antakse piirkon dliku mullakaitsetoetuse kõrval sama maa kohta üksnes kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus t . Ühtlustatuna s trateegiakava sekkumisega võimaldatakse määruse muutmisega taotleda ka mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Punktiga 1 kehtivat sätet sisuliselt ei muudeta ning jätkuvalt ei anta toetust keskkonnatundliku rohumaa kohta. Samuti ei muudeta punktidega 2 – 7 sisuliselt kehtivas määruses toodut ning muudatuse tingis stra teegiakava meetmete rakendumisest tingitud ühtlustamine. Punktiga 8 sätestatakse, et kehtivat kohutust ei saa alates 2023. aastast suurendada. Sellise vajaduse ilmnedes on taotlejal võimalik kehtiv kohustus lõpetada ja võtta strateegiakava kohane kohustus . Kaardikihtide uuendamisest tingituna võib juhul, k ui piirkondliku mullakaitse toetuse kohase kohustuse alune maa ei vasta kogu ulatuses strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse nõuetele, siis piirkondliku mullakaitse toetuse kohane kohustus selle maa osas lõpeb. Eelnõu §-s 23 on sätestatud määruse jõustumise kuupäev, mille kohaselt määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. T oetus aitab tagada harimise suhtes eriti tundlike põllumajandusmaade, milleks on turvas- ja erodeeritud mullaga põllumajandusmaa jätkusuutlikku kasutamist ning minimeerida nende muldade degradatsiooni jätkumist ligi 24 000 hektaril. Toetus aitab kaasa EL kliimaeesmärkide, mullakaitse ja elurikkuse eesmärkide saavutamisele. Eestis on maakasutussektori KHG sidumine viimasel kümnendil järjest langenud jõudes 2020. aastal esimest korda raporteerimisperioodi jooksul heite poolele – sektori netoheide oli ligi 1,3 mln t CO 2 ekvivalenti. Arvestades kliimamuutuste leevendamise pakilisust ning ka Eesti riiklike kohustuste kasvamist kliimapaketi „Eesmärk 55“ raames (sh maakasutussektoris, kus sidumist tuleb 2030. aastaks senisest oluliselt enam suurendada), on tarvilik võtta täiendavaid heidet vähendavaid või sidumist suurendavaid meetmeid kõikides maakasutuskategooriates. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata suure süsinikuvaruga ja sidumisvõimega ökosüsteemide säilitamisele ja nende looduslikkuse taastamisele. Mullakaitseliselt on oluline, et muld oleks taimikuga püsivalt kaetud. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise „ Mulla- ja veekaitse toetus ” kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2. 3 . kohaselt 23 205 399 eurot , millest 18 564 319 eurot rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist EAFRD . Mullakaitse toetus võib hinnanguliselt hõlmata ca 24 000 hektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 7,7 miljonit eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile . Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle ja strateegiakava juhtkomisjonile. -370840 0 Määrus -41910 9525 EELNÕU 15 .12.2022 EELNÕU 15 .12.2022 …….. 2022 nr ….. Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava ) k eskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus” raames antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ja kord. § 2. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse turvas- ja erodeeritud mulla kaitselise tegevuse (edaspidi mullakaitseline tegevus ) elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus ). (2) Mullakaitselist tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood ) jooksul. (3) Esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik maa, kus viiakse ellu mullakaitselist tegevust (edaspidi kohustusealune maa ) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendri aasta 1. jaanuarist. (5) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühikumäär mullakaitselise tegevuse elluviimise eest on 70 eurot ühe hektari toetusõigusliku rohu maa kohta kalendriaastas. (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enn e Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). (2) Toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, või kes peab rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul v eiseid, lambaid või kitsi. (3) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on järgmised: 1) piimalehm, ammlehm ja üle 2 aasta vanune veis – 1 ,0 ; 2) 6 –24 kuu vanune veis – 0,7; 3) kuni 6 kuu vanune veis – 0,4; 4) lammas, kits – 0,15. (4) Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta ) peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. (5) Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. § 5. Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta (1) Toetust antakse rohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–5 , 7 ja 11 sätestatud nõuetele. (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid ning : 1) kus turvasmulla (M, S, R, AM) osatähtsus on üle 70 protsendi või 2) kus erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks i osatähtsus on üle 70 protsendi (edaspidi koos mullakaitseline rohumaa ) . (3) Lõikes 2 nimetatud maa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. ( 4 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) väärtusliku püsirohumaa toetust. (5) Toetust ei anta maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. (6 ) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus ” § -s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. (7 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus. (8 ) Kohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, katkeb kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6. Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 7. Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 2) täidab maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § -s 2 , § 3 lõigetes 1 , 2 ja 4 ning § -s 8 sätestatud nõudeid. 4. peatükk Mullakaitselise tegevuse elluviimise nõuded § 8. Nõuded rohumaa kohta (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal. (2) Kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendri aastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks . (3) Rohumaa ülekarjatamine ja üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. (4) Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid , kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti. (5) Turvasmullal asuvat rohumaad võib kohustuseperioodi jooksul üks kord freesida või kuni kaks korda randaalida. (6) Rohumaad võib uuendada üksnes otsekülvi ja pealtparandamise teel. Rohumaa äestamine on lubatud. § 9. Mullaproovid (1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium ) hiljemalt esimese kohustuseaasta 1. detsembriks. (2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari turvasmullaga kohustusealuse rohumaa või iga kuni kahe hektari erodeeritud mullaga kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus. (4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér - Riehm -Domingo ammooniumatsetaat- laktaadi meetodit. (6) Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. § 10. Koolitused (1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel mullakaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. (2) Paragrahvi 1 2 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega , olema osalenud mullakaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks. (3) Paragrahvi 1 3 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel. (4) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine § 11. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 12. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 1 1 kohaselt. (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusea luse maa suurus muutuda §-des 13 ja 1 4 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. (8) Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. § 13. Kohustuse suurendamine (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. § 14. K ohustuse vähendamine (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohane kohustus. (2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõik es 1 või § 12 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti. 6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 15. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1 ning §-des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise rohumaa kohta taotleja mullakaitselise tegevuse eest toetust taotleb; 3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 14 lõike 1 kohaselt; 4) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. (4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 16. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus . (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 17. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . § 19. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 2 0 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 7. peatükk Rakendussätted § 21. Rakendussäte Taotleja ei pea täitma 2023. aastal maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid . § 22 . Määruse muutmine Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrust nr 40 „ Piirkondlik mullakaitse toetus ” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahv i 5 lõi ked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel muud pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus. (4) Toetust ei anta xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. ” . 2 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „( 4 1 ) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus ” § -s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. ( 4 2 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) alusel : 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) v äärtusliku püsirohumaa toetust. ” ; 3 ) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septemb ril ” tekstiosaga „8. septembril ” ; 4 ) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ 21. maini ” tekstiosaga „15. juunini ” ; 5 ) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, §-des 12 ja 13 nimetatud andmed; ” ; 6 ) paragrahvi 1 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5 ) andmed selle kohta, kas taotleja valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis .“; 7 ) paragrahvi 14 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega se otud toetuste ühisel taotlusel. ” ; 8 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses: „(13) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada. (14) Taotleja võib arengukava alusel antava piirkondliku mullakaitse toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse, põhjavee kaitse toetuse, pinnavee kaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat . (15) Kui piirkondliku mullakaitse toetuse kohase kohustuse alune maa ei vasta kogu ulatuses strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse nõuetele, siis piirkondliku mullakaitse toetuse kohane kohustus selle maa osas lõpeb. ” . § 2 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuari l 2023. a . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 19.12.2022 nr 1.4-3/1037 Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu hiljemalt 23. detsembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määrus: EN_MULD 2. Seletuskiri: SK_MULD Eike Lepmets 625 6564 [email protected] Marika Öövel 625 6197 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1574 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca710322-b389-4004-b110-ce69fd89313e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca710322-b389-4004-b110-ce69fd89313e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel