dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ eelnõu

Rahandusministeerium · 19. detsember 2022
Viit
1.1-11/9961-1
Registreeritud
19. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
23. detsember 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎MEM_1_4_3_1038.asice301 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1577 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af85c182-ce47-40e6-9e5b-41eb6d682422 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/af85c182-ce47-40e6-9e5b-41eb6d682422?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main -287020 3175 Määrus -41910 9525 EELNÕU 15 .12.2022 EELNÕU 15 .12.2022 …….. 2022 nr ….. Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegiakava ) k eskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekku mise „Mulla- ja veekaitsetoetus“ raames antava pinnavee kaitse toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ja kord. § 2. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus ). (2) Pinnaveekaitselist tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood ) jooksul. (3) Esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik maa, kus viiakse ellu pinnaveekaitselist tegevust (edaspidi kohustusealune maa ) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendri aasta 1. jaanuarist. (5) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühikumäär pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta kalendriaastas 220 eurot, kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. (2) Toetuse ühikumäär pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta kalendriaastas 110 eurot, kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20 protsendi. (3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). (2) Toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, või kes peab rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. (3) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on järgmised: 1) piimalehm, ammlehm ja üle 2 aasta vanune veis – 1,0; 2) 6 –24 kuu vanune veis – 0,7; 3) kuni 6 kuu vanune veis – 0,4; 4) lammas, kits – 0,15. (4) Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaasta l (edaspidi kohustuseaasta ) peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. (5) Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. § 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1) Toetust antakse põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–4, 7 ja 11 sätestatud nõuetele. (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid ning: 1) mis piirneb vähemalt 10 meetrise veekaitsevööndiga, välja arvatud Läänemere veekaitsevööndiga, ning asub toitainete tõttu kesise, halva või väga halva seisundiklassiga pinnaveekogumi valgalal (edaspidi veekaitseline rohumaa ) või 2) mis on arengukava, „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud veekaitsevööndi laiend (edaspidi maaparanduslik veekaitsevööndi laiend ). (3) Lõikes 2 nimetatud maa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. (4) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) väärtusliku püsirohumaa toetust. (5) Toetust ei anta maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. (6) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus “ § -s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. (7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus. (8) Kohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, katkeb kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6. Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 7. Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 2) koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani; 3) täidab maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ § -des 2, 4 ja 8 sätestatud nõudeid; 4) täidab seisuveekogu ja allika veekaitsevööndis veeseaduse § -s 119 sätestatu d nõudeid. 4. peatükk Pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise nõuded § 8. Nõuded maa kohta (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal. (2) Kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendri aastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks . (3) V eeseaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud veekaitsevööndi puhul peab v eekaitselise rohumaa laius olema vähemalt 30 meetrit veekaitsevööndist. (4) V eeseaduse § 118 lõike 2 punktis 2 nimetatud veekaitsevööndi puhul peab v eekaitselise rohumaa laius olema vähemalt 40 meetrit veekaitsevööndist. (5) Veekaitselist rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid . (6) Veekaitselist rohumaad ei ole lubatud uuendada ja ülekarjatamine on keelatud. (7) Väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti, sealhulgas loomade söötmis- ja jootmiskoht, paigaldamine on veekaitselisel rohumaal keelatud. (8) Veeseadus e § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta on veekaitselisel rohumaal keelatud k eemilise taimekaitsevahendi kasutamine. (9) Lõigetes 1–8 sätestatud nõudeid ei kohaldata veekaitsevööndi laiendi puhul. Veekaitsevööndi laiendi hooldamisel tuleb järgida maaparandussüsteemi ehitusprojektis ja maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruses nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded “ § 16 lõigetes 1 ja 2 sätetatud nõudeid. § 9. Koolitused (1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. (2) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega , olema osalenud veekaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks. (3) Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel. (4) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine § 10. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatut. § 11. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 10 kohaselt. (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 12 ja 13 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. (8) Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. § 12. Kohustuse suurendamine (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. § 13. K ohustuse vähendamine (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse koha ne kohustus. (2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõikes 1 või § 11 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti. 6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 14. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1 ning §-des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja pinnaveekaitselise tegevuse eest toetust taotleb; 3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt; 4) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. (4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 15. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus . (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 16. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. ( 2 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . § 18. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 19 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 20 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler SELETUSKIRI m aaelu ministri määruse „ Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 ” (edaspidi strateegiakava ), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega . Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamist, hõlmatakse 4. sekkumisega üksnes mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke ja prioriteetseid alasid. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava sekkumise 4 .3 „ Pinna vee kaitse toetus ” rakendamiseks. Strateegiakava sekkumine 4 „Mulla- ja veekaitse toetus” koosneb viiest erinevast toetusest: kahest mullakaitselisest ja kolmest veekaitselisest toetusest. 202 3. aastal rakenduvad peale pinnavee kaitse toetuse veel põhja vee kaitse toetus ja turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ning 2024. aastal väärtusliku rohumaa t urvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ning väärtusliku rohumaa pinnavee kaitse toetus. Kõigil n eil toetustel on selge mulla- ja veekaitseline ühisosa – toetusõiguslik on vaid rohumaa ning määruses sätestatud kestlikkuse nõudeid tuleb järgida vähemalt viiel järjestikusel aastal. Nii mulla- kui veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid. Seetõttu toetatakse 2024. aastast kõrgema toetusemääraga mulla- ja veekaitsetoetuse õiguslikel maadel asuvaid väärtuslikke rohumaid ning lisatakse nende kohta täiendavad nõuded. Mitmed teised mulla- ja veekaitsele suunatud tegevused (nt viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, haljasväetise kasvatamine, orgaanilise multši kasutamine jm) on koondatud strateegiakava keskkonnasõbraliku majandamise jt ökokavade nõuete alla. Seejuures on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemine üks mulla- ja veekaitsetoetuse toetuskõlblikkuse tingimustest. Pinnavee kaitse toetuse eesmärgiks on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine, kuna p õllumajandustootmises võivad toitained sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett, mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. T oetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 70. Pinna vee kaitse toetus ega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase nõuete täitmise kohustuse ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. T oetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui baastase, milleks on tavapraktika, tingimuslikkuse või õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded . Pinna veekaitse toetus v õib hinnanguliselt hõlmata ca 5 000 h ektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 3 , 2 miljonit eurot. Taotlusi toetusega liitumiseks võetakse vastu alates 2023. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Strateegiakava kohaselt on sekkumist planeeritud rakendada kõigil perioodi 2023 – 2027 aastatel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna nõunik Eike Lepmets (tel 625 6564, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (tel 625 6 127 , [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on strateegia kava sekkumise 4 „ Pinna vee kaitse toetus ” raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. Toetuse andmised tingimused ja kord hõlmab sätteid toetatava tegevus e, toetuse ühikumäära, taotleja ja põllumajandusmaa toetusõiguslikkuse nõuete, tingimuslikkuse , baasnõuete, toetatava tegevus e nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, kohustuse üleandmise ja vastuvõtmise, kohustuse suurendamise ja vähendamise, taotlusele esitatavate nõuete ja taotluse esitamise tähtaja, taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimise, toetuse vähendamise, taotluse rahuld amise ja rahuldamata jätmise, toetuse maksmise kohta ja toetuse saa ja andmete avalikustamise kohta ning rakendussätteid. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatav tegevus . Toetust antakse pinna veekaitselise tegevuse elluviimise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille suurus on kindlaks määratud esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel. Selle sättega avatakse seega pinna veekaitselise tegevuse, kohustuse ja kohustuseperioodi mõisted. Lõikes 3 sätestatakse kohustusealuse maa mõiste, milleks loetakse e simesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõigusliku maa pindala suurus, kus pinna veekaitselist tegevust kohustuseperioodi jooksul ellu viiakse. See maa pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. K ohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendri aasta 1. jaanuarist . Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär pinna veekaitselise tegevuse elluviimise eest , mis on ü he hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas 22 0 eurot , kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. Toetuse ühikumäär on ühe hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas 110 eurot , kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku üle 20 protsendi. Maa rohumaana hoidmisel erineb põllukultuuride ja söödakultuuride kattetulu ligi kaks korda, mistõttu kehtestatakse selle tegevuse puhul ka põllumajandusliku majapidamise rohumaade osakaalu arvestades ka kaks erinevat toetuse ühikumäära. Täpsem info selle kohta, millised kaasnevad kulud ja saamata jäänud tulud on ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud ning millistele andmeallikatele on tuginetud, on esitatud strateegiakava peatüki 5.3. sekkumise KK4 punktis 7 . Lõike 2 kohaselt rahuldab PRIA juhul, kui kohustuseaastal esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) toetuse ühikumäära sellises osas , mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Toetuse eripärast tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu ongi üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamine (kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatud ühikumääraga). Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõikega 1 sätestatakse isikute ring, kes võivad toetust taotleda. Kuna Eestis on hooldatavaid r ohumaid, mida põllumajandustootmiseks ei kasutata ja kus ei toimu aktiivset kasumile orienteeritud põllumajandustootmist, ole need maad ja neid alasid hooldavad isikud selle määruse subjektiks. Neil maadel ei kasutata väetisi ja taimekaitsevahendeid vaid hoitakse juba püsi rohumaadena ning sellega täidetakse pinna vee piisav kaitse . Eelneva tõttu antakse toetus t füüsilisest isikust ettevõtjale või ju riidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja. Lisaks peab toetuse taotleja põllumajandustootmisega seotuse tarvis taotlema kohustuseperioodi jooksul ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust või peab isik olema loomapidaja, pidades oma ettevõttes rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule va staval arvul veiseid, lambaid või kitsi . Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta ) peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Määruses avatakse ka nende loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Lõike 5 kohaselt ei anta toetust taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. Samal kohustuseperioodil ei saa olla ühel taotlejal arengukava alusel antavat ja strateegiakava alusel antavat sarnast kohustust. 2023. aastal kehtivad veel 16 arengukava raames võetud piirkondliku mullakaitse toetuse ja 3 piirkondliku veekaitse toetuse kohustust ning neil taotlejatel on võimalik oma kohustus uue perioodi vastava kohustusega asendada. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse n õuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta . Nagu eelpool mainitud, on selle määruse alusel antava toetuse juures oluline, et taotlej a tegeleks toetusõiguslikul maal põllumajandusliku tegevusega. See on sätestatud maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3, ning samuti peab see vastama eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–4 , 7 ja 11 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt antakse toetust sellise taotleja kasutatava vä hemalt 0,30 hektari suuruse põllumajandus maa kohta, suuruse põllumajandusmaa kohta, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid, ning: 1) mis piirneb vähemalt 10 meetrise veekaitsevööndiga, välja arvatud Läänemere veekaitsevööndiga, ning asub toitainete tõttu kesise, halva või väga halva seisundiklassiga pinnaveekogumi valgalal (edaspidi veekaitseline rohumaa ), või 2) mis on arengukava, „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud veekaitsevööndi laiend ( edaspidi veekaitsevööndi laiend ). Seega antakse toetust veeseaduse alusel kehtestatud 10 või 20 meetri veekaitsevööndiga võrreldes täiendava ala (nn täiendav puhverala) rohumaa alla viimise ja seal veekaitseliselt vajaliku väetiste ja taimekaitsevahenditeta majandamise ja muude määruses sätestatud praktikate järgimise eest. Seega hüvitatakse tootjale seadusega võrreldes täiendavate meetmete järgimine. Oluline on märkida, et toetust makstakse nii neile veekaitselistele rohumaadele või täiendavatele puhveraladele , mis on seni olnud haritud ja kuhu külvatakse hiljemalt kohustuseaasta 15. juuniks rohumaakultuurid , kui ka neile, mida hoitakse juba rohumaadena. Toetuse andmise aluseks oleva kaardikihi koostas Maa-amet. Veekaitsevööndite genereerimise aluseks on veeseaduse alusel Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK), mis on hetkel ühtlasi täpseim saadaolev ruumiandmete kogu Eestis. ETAKi veekogude geomeetria ei ühti veekogumite andmekihi geomeetriatega st sama veekogu on erineva kujuga. Seetõttu viidi eraldi projekti raames ETAK ja mitteheas seisundis veekogumite kaardikiht vastavusse ning veekogumitele genereeriti vajalikud puhvrid. Kaardikihi loomine põhines Tartu Ülikooli poolt läbi viidud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt il “Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine ” . Projektis arvutati, kui suur on toitainete sisalduse kõrge taseme tõttu mitteheas seisundis olevate veekogumite naabrusesse jäävate põllumaade pindala. Toetust makstakse k a maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud maaparandusliku veekaitsevööndi laiendi jätkuva hooldamise eest. Investeeringutoetuse nõuete kohaselt taotlejal kohustus laiendit rajamise järgselt vähemalt 5 aastat hoida, mille järel võib taotleja edaspidi taotleda pinnaveekaitse toetust. Eeldatakse, et maad saab kasutada isik, kellel on maa kasutusõigus . Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik suuline või kirjalik rendileping) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid sellest hoolimata taotleb ta toetust, rikub ta omandiõigust ning selle maa osas jäetakse taotlus rahuldamata. T opeltrahastamise vältimiseks ei anta l õike 4 kohaselt toetust toetusega hüvitatava sarnase tegevuse eest maa kohta, mille kohta antakse taotlejale strateegiakava alusel: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust ; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) väärtusliku püsirohumaa toetust. Samut i ei anta lõike 5 kohaselt toetust tingimuslikkuse ja ühtlasi selle toetuse baasnõudeks oleva keskkonnatundliku püsirohumaa kohta, mille mõiste on sätestatud xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5. Toetust ei anta ka pärandniidu hooldamise toetus e toetusõigusliku maa kohta, kuna pärandniidu kui elurikkuse tuumalade puhul tuleb eelistada selle spetsiifilist hooldamist ning selleks ka vastava toetuse taotlemist . Toetust ei anta ka maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ja keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus t . Samas on sama maa kohta sellele toetusele lisaks võimalik taotleda arengukava m ahepõllumajandusele ülemineku toetus t ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus t ning kohalikku s orti taimede kasvatamise toetus t kuna tegemist ei ole kattuvate nõuetega. Lõike 8 kohaselt katkeb k ohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. See tähendab, et kui taotleja võtab endale viieks aastaks pinnavee kaitselise tegevuse kohustuse, siis see 5 aastane toetuse periood nii-öelda külmutatakse maa püsirohumaaks muutumise arvestuse suhtes. Näiteks kui taotlejal on maa enne toetuse taotlemist olnud kaks aastat kasutusel lühiajalise rohumaana, siis viis aastat maa rohumaana hoidmise kohustust ei muuda seda maad automaatselt püsirohumaaks, vaid pärast kohustuseperioodi lõppu jätkub maakasutuse arvestus sellest punktist, mis oli enne toetuse kohustuse algamist. S elline lähenemine annab võimaluse enamatele taotlejatele selle toetuse taotlemiseks, kuna maa rohumaana hoidmine kohustuse perioodi jooksul ei muuda seda maad automaatselt püsirohumaaks ja selle kohta ei teki seetõttu toetuseperioodi jooksul püsirohumaa säilitamise kohustust. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus e järgimine. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri xx a määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Tingimuslikkuse süsteem rakendub 1. jaanuarist 2023 ning asendab senist nõuetele vastavuse süsteemi. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse pinna vee kaitse toetuse baasnõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 lõike 3 ja 4 kohaselt võib keskkonna- ja kliimakohustuste toetusega , milleks on ka pinnavee kaitse toetus, hüvitada saamatajäänud tulu ja lisakulud ainult sellistest nõuetest tulenevalt , mis on rangemad kui tingimuslikkuse nõuded , asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega e tte nähtud kohustuslikud nõuded, põllumajandusmaa hoidmise tingimused ning erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust sama määruse artikli 31 alusel. Ideaalsel juhul on baasnõue selline, et selle mittetäitmine tähendab automaatselt ka toetatava nõude mittetäitmist. Baasnõue peab igal juhul olema toetatava nõude suhtes asjakohane, samuti tuleks vältida ühe toetatava nõude kohta ülemäärase arvu baasnõuete kehtestamist, sest baasnõuete eesmärgiks ei ole tagada taotlejate seaduskuulekus toetusega seotud valdkonnas – selleks on tingimuslikkuse süsteem (samas võivad baasnõueteks olla ka tingimuslikkuse süsteemi osaks olevad nõuded). Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Pinna vee kaitse toetuse andmise juures on asjakohased järgmised baasnõuded: põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tuleb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155; veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani koostamine; püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid; v ooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine. Nõuet kohaldatakse sellise kraavi, peakraavi, jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt peakraav, kraav, jõgi, oja või kanal. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on vähemalt: üks meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavi puhul, kui see asub alla 10 protsendilise kaldega alal; kolm meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi või maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavi puhul, kui see asub vähemalt 10 protsendilise kaldega alal; 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul; 10 meetrit – üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavi ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutava vooluveekogu puhul. täidab seisuveekogu ja allika veekaitsevööndis veesea duse § 119 sätestatuid nõudeid. Veekaitsevööndis on keelatud: maavara ja maa-ainese kaevandamine; puu- ja põõsarinde raie seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine ; keemilise taimekaitsevahendi kasutamine seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta ; ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine ei ole lubatud. m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktis 1 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine on lubatud ü ksnes pealtkülvi teel. Uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada. põllumajandustootja, kes on muutnud m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud ala üles kündnud, peab püsirohumaa tagasi rajama PRIA määratud tähtpäevaks. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse n õuded rohumaa kohta . Tegemist on nõuetega, mille täitmisega kaasnev lisakulu või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse . Lihtsustatult öeldes ei tohi seda maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks ning toetuse määr tuleneb maa kasutusotstarbe olulisest piirangust. Kuna sel maal ei ole lubatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, muutuvad need alad pikema aja jooksul peamiselt loodusliku taimikuga rohumaadeks. Toetusõiguslik on üksnes rohumaa, mistõttu juhul, k ui kohustuse võtmisele eelnenud kalendri aastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks . Selles paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata v eekaitsevööndi laiendi hooldamisel, kus tuleb järgida maaparandussüsteemi ehitusprojektis ja maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruses nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded” § 16 lõigetes 1 ja 2 sätetatud nõudeid. Lihtsustatult öeldes tuleb peamise nõudena p innaveekogumi äärde jätta kohustuseperioodi ajaks veeseaduse kohasele 10 m veekaitsevööndile lisaks 40 m täiendav puhverala ja 20 m veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks 30 m täiendav puhverala. Seda v eekaitselist rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. Samuti ei ole lubatud seda rohumaad uuendada ja ülekarjatamine on keelatud. Maa ülekarjatamise tõttu võib maa rohukamar kahjustuda, kui loomade karjatamisel ei järgita sobivat karjatamiskoormust ehk ei arvestata konkreetse maa karjatamise taluvust või ei arvestata konkreetse aasta rohukasvu ja ilmastikuolusid. Ülekarjatamise vältimiseks on soovitatav karjamaid plaanipäraselt vahetada, jootmiskohti liigutada ja karjatada loomaliike vahelduvalt. Väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti, sealhulgas loomade söötmis- ja jootmiskoht, paigaldamine on veekaitselisel rohumaal keelatud. Veeseadus § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta on veekaitselisel rohumaal keelatud k eemilise taimekaitsevahendi kasutamine. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse vee kaitselisel koolitusel osalemine. Teise kohustuseaasta 1. detsembriks peab vähemalt ühel vee kaitselisel koolitusel osalema t aotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamis es põllumajandusliku tegevusega. Töösuhet kinnitavad andmed peavad olema registreeritud Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Koolitus peab olema korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde ja innovatsioonisüs teemi arendamise toetuse raames ning koolituseks loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. Kohustuse ülevõtmise korral, kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamis es põllumajandusliku tegevusega , olema osalenud vee kaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1 . detsembriks . Kui kohustust suurendatakse ja algab uus kohustus, ei pea t aotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, koolitusel uuesti osalema . Eelnõu §-ga 1 0 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Selleks, et tagada paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel, on e elnõu §-ga 11 sätestatud kohustuse üleandmine ja ülevõtmine. Kohustust on lubatud osaliselt või täielikult teisele isikule üle and a või teiselt isikult üle võtta alates teisest kohustuseaastast . Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 11 kohaselt. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus . Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 13 ja 14 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektar i, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti ; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi . Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi , kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse kohustuse suurendamise kord. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud , siis kohustuseperioodi kestus ei muutu , kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti . Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikus t kalendriaastat , kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsend i. Eelnõu §-ga 1 3 sätestatakse kohustuse vähendamise kord. Kohustusealuse maa pindala võib vähendada kohustuse üleandmise korral või kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjavee kaitse toetuse või pära ndniidu hooldamise toetuse kohan e kohustus. Kui k ohustusealuse maa pindala vähendatakse muudel põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti . Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse toetuse taotlemise kord. T aotleja esitab PRIA e-teenuse keskkonnas igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektroonilise taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ nr xx § 11 lõikes 1, § 12 lõikes 1 punktides 1–15 ja 18 ning §-s 13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lõike 2 ja 3 kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohased eeltäidetud taotlusega seotud parandused hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks ning artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised. Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eelpool nimetatud toetuste kohta samaaegselt. Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse taotleja, taotluse ja toeta tavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohas elt kontrollivad tingimuslikkuse nõuetele vastavust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 17 sätestatakse taotluse rahuldamine j a rahuldamata jätmine. V õtt es arvesse kontrollide tulemusi, teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks . PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu rakendamine aitab kaasa nii EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärgi täitmisele saavutada kõigi veekogumite vähemalt hea seisund 2027. aastaks kui ka HELCOMi eesmärgile saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Pinnavee kaitse toetuse eesmärgiks on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine, kuna p õllumajandustootmises võivad toitained sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett, mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Lämmastikku kasutatakse Eestis alla 70% efektiivsusega, mis võib suureneda lämmastiku kadusid vette. Leostunud taimetoitainete tõttu on eelkõige nitraaditundlikul alal nitraatide sisaldus põhjavees hakanud taas kasvama, osa järvi ja rannikumeri on endiselt eutrofeerunud. Viimastel aastatel on täheldatud kohatist taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamist ning kasvu põhja- ja pinnavees. 2020. aasta seisuga oli vähemalt heas seisundis 53% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest. Suur osa Läänemerest on eutrofeerunud. Peamised probleemid, mis takistavad hea seisundi saavutamist, on vooluveekogude tõkestatus, veekogudesse jõudvad toitained ja ohtlikud ained. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Veepoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant Eestis määratletud kolmele vesikonnale (LääneEesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond). Veemajanduskavad sisaldavad lisaks kohustuslikele meetmetele ka põllumajandusvaldkonnas rakendatavaid täiendavad meetmed. 2022. aastal vastu võetud veemajanduskavade 2022–2027 meetmeprogramm sisaldab nii vesikonnaüleseid kui ka pinna- ja põhjavee kogumipõhiseid meetmeid, sh meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega ja pestitsiididega saastamise vähendamiseks ning nõustamisteenuse arendamiseks. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise „ Mulla- ja veekaitse toetus ” kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2. 3 . kohaselt 23 205 399 eurot , millest 18 564 319 eurot rahastatakse Euroopa Maaelu Ar engu Põllumajandusfondist EAFRD . P inna veekaitse toetus võib hinnanguliselt hõlmata ca 5 000 hektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 3,1 miljonit eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile . Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle ja strateegiakava juhtkomisjonile. Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 19.12.2022 nr 1.4-3/1038 Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu hiljemalt 23. detsembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määrus: EN_PINNAVESI 2. Seletuskiri: SK_PINNAVESI Eike Lepmets 625 6564 [email protected] Ketlyn Roze 625 6127 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel