dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ eelnõu

Rahandusministeerium · 19. detsember 2022
Viit
1.1-11/9960-1
Registreeritud
19. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
23. detsember 2022

Failid

  • 📎EIS Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud MEM 22-1576 -1K.msg39 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎MEM_1_4_3_1040.asice305 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RAM Info Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 23.12.2022 23:59 Kooskõlastamine algatati 19.12.2022 11:20 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b220c207-bd6c-4d7e-8e03-c821a4b40748?activity=1 Eelnõu toimik: MEM/22-1576 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ eelnõu Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b220c207-bd6c-4d7e-8e03-c821a4b40748 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1576 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b220c207-bd6c-4d7e-8e03-c821a4b40748 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b220c207-bd6c-4d7e-8e03-c821a4b40748?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main SELETUSKIRI m aaelu ministri määruse „ Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 ” (edaspidi strateegiakava ), mis on kiidetud heaks Euroopa Komisjoni otsusega . Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamist, hõlmatakse 4. sekkumisega üksnes mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke ja prioriteetseid alasid. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava sekkumise 4 .3 „ Põhjavee kaitse toetus ” rakendamiseks. Strateegiakava sekkumine 4 „Mulla- ja veekaitse toetus” koosneb viiest erinevast toetusest: kahest mullakaitselisest ja kolmest veekaitselisest toetusest. 2023. aastal rakenduvad peale põhjavee kaitse toetuse veel pinnavee kaitse toetus ja turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ning 2024. aastal väärtusliku rohumaa t urvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus ning väärtusliku rohumaa pinnavee kaitse toetus. Kõigil n eil toetustel on selge mulla- ja veekaitseline ühisosa – toetusõiguslik on vaid rohumaa ning määruses sätestatud kestlikkuse nõudeid tuleb järgida vähemalt viiel järjestikusel aastal. Nii mulla- kui veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid. Seetõttu toetatakse kõrgema toetusemääraga mulla- ja veekaitsetoetuse õiguslikel maadel asuvaid väärtuslikke rohumaid ning lisatakse nende kohta täiendavad nõuded. Mitmed teised mulla- ja veekaitsele suunatud tegevused (nt viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, haljasväetise kasvatamine, orgaanilise multši kasutamine jm) on koondatud strateegiakava keskkonnasõbraliku majandamise jt ökokavade nõuete alla. Seejuures on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemine üks mulla- ja veekaitsetoetuse toetuskõlblikkuse tingimustest. Põhjavee kaitse toetuse eesmärgiks on põllumajandusmaal toitain ete leostumise ohu vähendamine, kuna p õllumajandustootmises võivad toitained sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Põhjavette sattunud nitraadid halvendavad põhjavee kvaliteeti. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett, mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras. Sekkumist kujundati koos perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Põhjavee kaitse toetuse nõuded on sarnased perioodil 2018 – 2023 arengukava piirkondliku veekaitse toetuse raames maa rohumaana hoidmise eest toetuse saamise nõuetele. Oluliseks erinevuseks eelmise perioodiga võrreldes on aga toetuse andmise ulatuse oluline laienemine. Piirkondlik veekaitse toetus oli suunatud üksnes nitraaditundlikele aladele, kus põllumajandusliku tegevusega on veekvaliteet halvenenud või on oht selle halvenemiseks. Str ateegiakava sekkumist rakendatakse üleriigiliselt kaitsmata põhjaveega alal, olulisel allika- ja karstialal või alal millel asub allikas või karstivorm. T oetuse õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 70. Põhjavee kaitse toetus ega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase nõuete täitmise kohustuse ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu tervikuna või osaliselt. T oetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui baastase, milleks on tavapraktika, tingimuslikkuse või õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded . Põhjaveekaitse toetus võib hinnanguliselt hõlmata ca 19 000 h ektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve on 11,3 miljonit eurot. Taotlusi toetusega liitumiseks võetakse vastu alates 2023. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse. Strateegiakava kohaselt on sekkumist planeeritud rakendada kõigil perioodi 2023 – 2027 aastatel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna nõunik Eike Lepmets (tel 625 6564, [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (tel 625 6 283 , [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on strateegia kava sekkumise 4 „ Põhjavee kaitse toetus ” raames antava toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. Toetuse andmised tingimused ja kord hõlmab sätteid toetatava tegevus e, toetuse ühikumäära, taotleja ja põllumajandusmaa toetusõiguslikkuse nõuete, tingimuslikkuse , baasnõuete, toetatava tegevus e nõuete, põllumajandusliku majapidamise üleandmise, kohustuse üleandmise ja vastuvõtmise, kohustuse suurendamise ja vähendamise, taotlusele esitatavate nõuete ja taotluse esitamise tähtaja, taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimise, toetuse vähendamise, taotluse rahuld amise ja rahuldamata jätmise, toetuse maksmise kohta ja toetuse saa ja andmete avalikustamise kohta ning rakendussätteid. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatav tegevus . Toetust antakse põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise eest viie järjestikuse kalendriaasta jooksul toetusõiguslikul maal, mille suurus on kindlaks määratud esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel. Selle sättega avatakse seega põhjaveekaitselise tegevuse, kohustuse ja kohustuseperioodi mõisted. Lõikes 3 sätestatakse kohustusealuse maa mõiste, milleks loetakse e simesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõigusliku maa pindala suurus, kus põhjaveekaitselist tegevust kohustuseperioodi jooksul ellu viiakse. See maa pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. K ohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendri aasta 1. jaanuarist . Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse ühikumäär põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise eest , mis on ü he hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas 180 eurot , kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. Toetuse ühikumäär on ühe hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas 85 eurot , kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku üle 20 protsendi. Maa rohumaana hoidmisel erineb põllukultuuride ja söödakultuuride kattetulu ligi kaks korda, mistõttu kehtestatakse selle tegevuse puhul ka põllumajandusliku majapidamise rohumaade osakaalu arvestades ka kaks erinevat toetuse ühikumäära. Perioodil 2014–2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määr, mis oli olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 70 või 130 eurot/ha ja mida maksti nitraaditundlike alade põhjavee kaitseks, ei olnud põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveeriv, mistõttu strateegiakava sekkumise määra tõsteti . Täpsem info selle kohta, millised kaasnevad kulud ja saamata jäänud tulud on ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud ning millistele andmeallikatele on tuginetud, on esitatud strateegiakava peatüki 5.3. sekkumise KK4 punktis 7 . Lõike 2 kohaselt rahuldab PRIA juhul, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve , vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) toetuse ühikumäära sellises osas , mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Toetuse eripärast tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eelarve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu ongi üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära vähendamine (kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatud ühikumääraga). Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõikega 1 sätestatakse isikute ring, kes võivad toetust taotleda. Kuna Eestis on hooldatavaid r ohumaid, mida põllumajandustootmiseks ei kasutata ja kus ei toimu aktiivset kasumile orienteeritud põllumajandustootmist, ole need maad ja neid alasid hooldavad isikud selle määruse subjektiks. Neil maadel ei kasutata väetisi ja taimekaitsevahendeid vaid hoitakse juba püsi rohumaadena ning sellega täidetakse põhjavee piisav kaitse . Eelneva tõttu antakse toetus t füüsilisest isikust ettevõtjale või ju riidilisele isikule, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja. Lisaks peab toetuse taotleja põllumajandustootmisega seotuse tarvis taotlema kohustuseperioodi kalendriaastal (edaspidi kohustuseaasta ) ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust või peab isik olema loomapidaja, pidades kohustuseaastal rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule va staval arvul veiseid, lambaid või kitsi . Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse. Määruses avatakse ka nende loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Lõike 5 kohaselt ei anta toetust taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. Samal kohustuseperioodil ei saa olla ühel taotlejal arengukava alusel antavat ja strateegiakava alusel antavat sarnast kohustust. 2023. aastal kehtivad veel 16 arengukava raames võetud piirkondliku mullakaitse toetuse ja 3 piirkondliku veekaitse toetuse kohustust ning neil taotlejatel on võimalik oma kohustus uue perioodi vastava kohustusega asendada. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse n õuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta . Nagu eelpool mainitud, on selle määruse alusel antava toetuse juures oluline, et taotleja tegeleks toetusõiguslikul rohumaal põllumajandusliku tegevusega. See on sätestatud maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3, ning samuti peab see vastama eelnimetatud määruse § 4 lõig etes 2–4 , 7 ja 11 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt antakse toetust sellise taotleja kasutatava vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid, ning: 1) mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal; 2) millel asub allikas või karstivorm (edaspidi koos veekaitseline rohumaa ). Oluline on märkida, et toetust makstakse nii neile aladele, mis on seni olnud haritud ja kuhu külvatakse hiljemalt kohustuseaasta 15. juuniks rohumaakultuurid , kui ka neile, mida hoitakse juba rohumaadena. Toetuse andmise aluseks oleva kaardikihi koostas Maa-amet. Eeldatakse, et maad saab kasutada isik, kellel on maa kasutusõigus . Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik suuline või kirjalik rendileping) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (kasutusvaldus, tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid sellest hoolimata taotleb ta toetust, rikub ta omandiõigust ning selle maa osas jäetakse taotlus rahuldamata. T opeltrahastamise vältimiseks ei anta l õike 4 kohaselt toetust toetusega hüvitatava sarnase tegevuse eest maa kohta, mille kohta antakse taotlejale strateegiakava alusel: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust ; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) väärtusliku püsirohumaa toetust. Samut i ei anta lõike 5 kohaselt toetust tingimuslikkuse ja ühtlasi selle toetuse baasnõudeks oleva keskkonnatundliku püsirohumaa kohta, mille mõiste on sätestatud xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5. Toetust ei anta ka pärandniidu hooldamise toetus e toetusõigusliku maa kohta, kuna pärandniidu kui elurikkuse tuumalade puhul tuleb eelistada selle spetsiifilist hooldamist ning selleks ka vastava toetuse taotlemist . Toetust ei anta ka maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ja keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus. Samas on sama maa kohta sellele toetusele lisaks võimalik taotleda arengukava m ahepõllumajandusele ülemineku toetus t ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus t ning kohalikku s orti taimede kasvatamise toetus t kuna neis esitatakse turvas - ja erodeeritud mulla kaitse t o e tusega võrreldes täiendavaid nõudeid. Lõike 8 kohaselt katkeb k ohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. See tähendab, et kui taotleja võtab endale viieks aastaks mullakaitselise tegevuse kohustuse, siis see 5 aastane toetuse periood nii-öelda külmutatakse maa püsirohumaaks muutumise arvestuse suhtes. Näiteks kui taotlejal on maa enne toetuse taotlemist olnud kaks aastat kasutusel lühiajalise rohumaana, siis viis aastat maa rohumaana hoidmise kohustust ei muuda seda maad automaatselt püsirohumaaks, vaid pärast kohustuseperioodi lõppu jätkub maakasutuse arvestus sellest punktist, mis oli enne toetuse kohustuse algamist. S elline lähenemine annab võimaluse enamatele taotlejatele selle toetuse taotlemiseks, kuna maa rohumaana hoidmine kohustuseperioodi jooksul ei muuda seda maad automaatselt püsirohumaaks ja selle kohta ei teki seetõttu toetuseperioodi jooksul püsirohumaa säilitamise kohustust. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tingimuslikkus järgimine. Taotleja peab täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri xx a määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Tingimuslikkust tuleb järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Tingimuslikkuse süsteem rakendub 1. jaanuarist 2023 ning asendab senist nõuetele vastavuse süsteemi. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse põhjavee kaitse toetuse baasnõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 lõike 3 ja 4 kohaselt võib loomade heaolu toetusega hüvitada saamatajäänud tulu ja lisakulud ainult sellistest nõuetest tulenevalt , mis on rangemad kui tingimuslikkuse nõuded , asjaomased väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuded ning muud asjaomased liikmesriigi ja liidu õigusega e tte nähtud kohustuslikud nõuded, põllumajandusmaa hoidmise tingimused ning erinevad kohustustest, millega seoses antakse toetust sama määruse artikli 31 alusel. Ideaalsel juhul on baasnõue selline, et selle mittetäitmine tähendab automaatselt ka toetatava nõude mittetäitmist. Baasnõue peab igal juhul olema toetatava nõude suhtes asjakohane, samuti tuleks vältida ühe toetatava nõude kohta ülemäärase arvu baasnõuete kehtestamist, sest baasnõuete eesmärgiks ei ole tagada taotlejate seaduskuulekus toetusega seotud valdkonnas – selleks on tingimuslikkuse süsteem (samas võivad baasnõueteks olla ka tingimuslikkuse süsteemi osaks olevad nõuded). Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Põhjavee kaitse toetuse andmise juures on asjakohased järgmised baasnõuded: põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tuleb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155; veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani koostamine; püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid; m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine ei ole lubatud. m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõike 5 punktis 1 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine on lubatud ü ksnes pealtkülvi teel. Uuendamisest tuleb PRIA-t eelnevalt teavitada. põllumajandustootja, kes on muutnud m aaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet või nimetatud ala üles kündnud, peab püsirohumaa tagasi rajama PRIA määratud tähtpäevaks. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse n õuded rohumaa kohta . Tegemist on nõuetega, mille täitmisega kaasnev lisakulu või saamata jäänud tulu osaliselt või täielikult toetusega hüvitatakse . Lihtsustatult öeldes ei tohi seda maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks ning toetuse määr tuleneb maa kasutusotstarbe piirangust. Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal. Toetusõiguslik on üksnes rohumaa, mistõttu juhul, k ui kohustuse võtmisele eelnenud aastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks . Mullaharimistöödega ei tohi rohukamarat kahjustada . Rohumaad ei tohi künda, kultiveerida, koorida, randaalida, freesid a ega teh a muid rohukamara t kahjustavaid mullaharimistöid. Rohumaad võib uuendada üksnes otsekülvi ja pealtparandamise teel. Rohumaa äestamine on lubatud. Rohumaa ülekarjatamine ja üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi ( glüfosaat ) kasutamine on keelatud. Maa ülekarjatamise tõttu võib maa rohukamar kahjustuda, kui loomade karjatamisel ei järgita sobivat karjatamiskoormust ehk ei arvestata konkreetse maa karjatamise taluvust või ei arvestata konkreetse aasta rohukasvu ja ilmastikuolusid. Ülekarjatamise vältimiseks on soovitatav karjamaid plaanipäraselt vahetada, jootmiskohti liigutada ja karjatada loomaliike vahelduvalt. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse mullaproovide analüüsimine. Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Mullaproovide analüüsitulemusi teades on taotlejal võimalik koostada väetusplaan selliselt, et see minimeeriks muldade kurnamist ühelt poolt ning üleväetamisest tulenevat keskkonnareostust teiselt poolt. Samuti on võimalik planeerida sobivat agrotehnikat ning vajadusel muldade neutraliseerimist (va turvasmullad) , et luua kultuurtaimedele soodsamad kasvutingimused ja vältida ebaotstarbekat väetiste ning liigset taimekaitsevahendite kasutamist. M ullaproovide analüüsi tulemuste põhjal tehakse ka põllumajanduspoliitikat kujundada aitavaid järeldusi. Selle nõude täitmiseks korraldab t aotleja kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saat mise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse hiljemalt esimese kohustuseaasta 1. detsembriks. Kui kohustusealuselt rohum aalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgnev a viienda aasta 1. detsembriks. Taotleja korraldab mul laproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari põllumajandus maa kohta , mille kohta ta toetust taotleb, on võetud üks mullaproov. M äärata kse mulla happesus , taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus. Kui kohustusealust rohu maad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskus e korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse vee kaitselisel koolitusel osalemine. Teise kohustuseaasta 1. detsembriks peab vähemalt ühel vee kaitselisel koolitusel osalema t aotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik , kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamis es põllumajandusliku tegevusega. Töösuhet kinnitavad andmed peavad olema registreeritud Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Koolitus peab olema korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde ja innovatsioonisüs teemi arendamise toetuse raames ning koolituseks loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. Kohustuse ülevõtmise korral, kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamis es põllumajandusliku tegevusega , olema osalenud vee kaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1 . detsembriks . Kui kohustust suurendatakse ja algab uus kohustus, ei pea t aotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, koolitusel uuesti osalema . Eelnõu §-ga 11 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtnud isik võib esitada PRIAle selle aja jooksul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist. Sellisel juhul makstakse toetus põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtmise korral saab ülevõtja jätkata pooleli olevat üleandja kohustust. Selleks, et tagada paindlikkus mitmeaastase kohustusega hõlmatud maade liikumisel majapidamiste vahel, on e elnõu §-ga 12 sätestatud kohustuse üleandmine ja ülevõtmine. Kohustust on lubatud osaliselt või täielikult teisele isikule üle and a või teiselt isikult üle võtta alates teisest kohustuseaastast . Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 11 kohaselt. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus . Sellisel juhul võib kohustusealuse maa suurus muutuda §-des 13 ja 14 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektar i, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti ; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi . Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi , kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse kohustuse suurendamise kord. Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud , siis kohustuseperioodi kestus ei muutu , kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti . Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikus t kalendriaastat , kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsend i. Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse kohustuse vähendamise kord. Kohustusealuse maa pindala võib vähendada kohustuse üleandmise korral või kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjavee kaitse toetuse või pära ndniidu hooldamise toetuse kohan e kohustus. Kui k ohustusealuse maa pindala vähendatakse muudel põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti . Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse toetuse taotlemise kord. T aotleja esitab PRIA e-teenuse keskkonnas igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektroonilise taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega. Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ nr xx § 11 lõikes 1, § 12 lõikes 1 punktides 1–15 ja 18 ning §-s 13 nimetatud andmed, mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lõike 2 ja 3 kohaselt esitab taotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 kohased eeltäidetud taotlusega seotud parandused hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. augustiks ning artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks. Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Kõiki strateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid, mis on toetustele ühised. Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eelpool nimetatud toetuste kohta samaaegselt. Eelnõu §-ga 1 6 sätestatakse taotleja, taotluse ja toeta tavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohas elt kontrollivad tingimuslikkuse nõuetele vastavust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet või toetuse tegevuse elluviimise nõuet). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt vähendatakse lõikes 1 sätestatud juhul taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 18 sätestatakse taotluse rahuldamine j a rahuldamata jätmine. Võttes arvesse kontrollide tulemusi, teeb PRIA taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. T aotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. Eelnõu §-ga 19 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-ga 2 1 sätestatakse rakendussätted maaelu mini stri 16. veebruari 2018. a määruse nr 9 „ Piirkondlik veekaitse toetus ” muutmiseks . Kehtivas määruses on sätestatud, et arengukava alusel antavatest pindalatoetustest antakse piirkon dliku vee kaitsetoetuse kõrval sama maa kohta üksnes kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus t . Ühtlustatuna s trateegiakava sekkumisega võimaldatakse määruse muutmisega taotleda ka mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Punktiga 2 kehtivat sätet sisuliselt ei muudeta ning jätkuvalt ei anta toetust keskkonnatundliku rohumaa kohta. Samuti ei muude ta punktidega 3 – 9 sisuliselt kehtivas määruses toodut ning muudatuse tingis stra teegiakava meetmete rakendumisest tingitud ühtlustamine. Näiteks on kehtivas määruses toodud sama või sarnase tegevuse eest topeltrahastamise vältimise sätted ning strateegiakava meetmete rakendumisega seoses täiendatakse vastavalt ka kehtivat määrust. Punktiga 10 sätestatakse, et kehtivat kohutust ei saa alates 2023. aastast suurendada. Sellise vajaduse ilmnedes on taotlejal võimalik kehtiv kohustus lõpetada ja võtta strateegiakava kohane kohustus . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel. Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõu rakendamine aitab kaasa nii EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärgi täitmisele saavutada kõigi veekogumite vähemalt hea seisund 2027. aastaks kui ka HELCOMi eesmärgile saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Veepoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant Eestis määratletud kolmele vesikonnale (LääneEesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond). Veemajanduskavad sisaldavad lisaks kohustuslikele meetmetele ka põllumajandusvaldkonnas rakendatavaid täiendavad meetmed. 2022. aastal vastu võetud veemajanduskavade 2022–2027 meetmeprogramm sisaldab nii vesikonnaüleseid kui ka pinna- ja põhjavee kogumipõhiseid meetmeid, sh meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega ja pestitsiididega saastamise vähendamiseks ning nõustamisteenuse arendamiseks. Põhjavee kaitse toetuse eesmärgiks on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine, kuna p õllumajandustootmises võivad toitained sõnniku ja mineraalväetiste liigse või väära kasutamise tagajärjel kanduda põhja- ja pinnavette. Põhjavette sattunud nitraadid halvendavad põhjavee kvaliteeti. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett, mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras. Sekkumist kujundati koos perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Põhjavee kaitse toetuse nõuded on sarnased perioodil 2018 – 2023 arengukava piirkondliku veekaitse toetuse raames maa rohumaana hoidmise eest toetuse saamise nõuetele. Oluliseks erinevuseks eelmise perioodiga võrreldes on aga toetuse andmise ulatuse oluline laienemine. Piirkondlik veekaitse toetus oli suunatud üksnes nitraaditundlikele aladele, kus põllumajandusliku tegevusega on veekvaliteet halvenenud või on oht selle halvenemiseks. Strateegiakava sekkumist rakendatakse üleriigiliselt kaitsmata põhjaveega alal, olulisel allika- ja karstialal või alal millel asub allikas või karstivorm. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise „ Mulla- ja veekaitse toetus ” kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2. 3 . kohaselt 23 205 399 eurot , millest 18 564 319 eurot rahastatakse Euroopa Maaelu Ar engu Põllumajandusfondist EAFRD . P õhjavee kaitse toetus võib hinnanguliselt hõlmata ca 19 000 hektarit maad ja toetuse indikatiivne kogueelarve perioodiks on 11,3 miljonit eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023 . a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse õigusaktide eelnõude info süsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle ja strateegiakava juhtkomisjonile. -287020 3175 Määrus -41910 9525 EELNÕU 15 .12.2022 EELNÕU 15 .12.2022 …….. 2022 nr ….. Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava ) k eskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumise „Mulla- ja veekaitsetoetus” raames antava põhjavee kaitse toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ja kord. § 2. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal, mis on kindlaks määratud esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel (edaspidi kohustus ). (2) Põhjaveekaitselist tegevust peab ellu viima viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood ) jooksul. (3) Esimesel kalendri aastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud toetusõiguslik maa, kus viiakse ellu põhjaveekaitselist tegevust (edaspidi kohustusealune maa ) ja selle pindala suurus võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (4) Kohustusealune maa loetakse kindlaks määratuks tagasiulatuvalt alates kohustuseperioodi esimese kalendri aasta 1. jaanuarist. (5) Kohustusealuse maa asukoht võib muutuda põllu piiride muutumise tõttu, kui see ei too kaasa kohustusealuse maa pindala muutumist. § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühikumäär põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas 180 eurot , kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku kuni 20 protsenti. (2) Toetuse ühikumäär põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise eest on ühe hektari toetusõigusliku rohumaa kohta kalendriaastas 85 eurot , kui toetusõiguslikud ja muud rohumaad moodustavad kalendriaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kokku üle 20 protsendi. (3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist taotlusele eelarveaastaks määratud eelarve , vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). (2) Toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, või kes peab rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. (3) Veiste, lammaste ja kitsede loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on järgmised: 1) piimalehm, ammlehm ja üle 2 aasta vanune veis – 1,0; 2) 6 –24 kuu vanune veis – 0,7; 3) kuni 6 kuu vanune veis – 0,4; 4) lammas, kits – 0,15. (4) Lõikes 2 sätestatud loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaasta l (edaspidi kohustuseaasta ) peetavate selliste veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse . (5) Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust. § 5. Nõuded toetusõigusliku rohumaa kohta (1) Toetust antakse rohumaa kohta, millel tegeletakse maaeluministri xx. detsembri 2022. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põlluma jandusliku tegevusega ning mis vastab eelnimetatud määruse § 4 lõigetes 2–4 , 7 ja 11 sätestatud nõuetele. (2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis on rohukamaras või kuhu külvatakse kohustuseaastal rohumaakultuurid ning mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele : 1) see asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal; 2) se llel asub allikas või karstivorm (edaspidi koos veekaitseline rohumaa ) . (3) Lõikes 2 nimetatud rohumaa pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 hektarit ja ühel põllumassiivil kõrvuti paiknevad põllud, mille pindala kokku on vähemalt 0,30 hektarit. (4) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel: 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) väärtusliku püsirohumaa toetust. (5) Toetust ei anta maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. (6) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus ” § 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. (7) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus. (8) Kohustusealuse rohumaa puhul, mis ei ole kohustuse võtmise ajal püsirohumaa, katkeb kohustuseperioodiks püsirohumaaks muutumise arvestus. 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõuded § 6. Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 7. Baasnõuded Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid: 1) kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse; 2) koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani; 3) täidab maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ § - de s 2 ja 8 sätestatud nõude i d . 4. peatükk Põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise nõuded § 8. Nõuded rohumaa kohta (1) Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul selles peatükis sätestatud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal. (2) Kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendri aastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks . (3) Rohumaa ülekarjatamine ja üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. (4) Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid, kui selles määruses ei ole sätestatud teisiti. (5) Rohumaad võib uuendada üksnes otsekülvi ja pealtparandamise teel. Rohumaa äestamine on lubatud. § 9. Mullaproovid (1) Taotleja korraldab kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (edaspidi laboratoorium ) hiljemalt esimese kohustuseaasta 1. detsembriks. (2) Kui kohustusealuselt rohumaalt on varem võetud mullaproov ja selle kohta on väljastatud laboriprotokoll mulla happesuse, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse kohta, peab taotleja korraldama mullaproovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise eelmise mullaproovi võtmise aastale järgneva viienda aasta 1. detsembriks. (3) Taotleja korraldab mul laproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari põllumajandus maa kohta , mille kohta ta toetust taotleb, on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus , taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus . (4) Kui kohustusealust rohumaad on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik. (5) Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. (6) Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. § 10. Koolitused (1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. (2) Paragrahvi 1 2 lõikes 2 sätestatud juhul peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega , olema osalenud veekaitselisel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 1. detsembriks. (3) Par agrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul ei pea taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema uuesti lõikes 1 nimetatud koolitusel. (4) Selle määruse tähenduses loetakse koolituseks infopäev, konverents, esitlustegevus. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine, kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine § 11. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ §- s 6 sätestatut. § 12. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral § 1 1 kohaselt. (2) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Sellisel juhul võib kohustusea luse maa suurus muutuda §-des 13 ja 1 4 sätestatud ulatuses ka siis, kui üleandja on kohustusealuse maa suurust enne selle üleandmist muutnud. (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud hiljem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kelle kohustus on alanud varem kui ülevõetud kohustus, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse: 1) kohustuse ülevõtja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti; 2) kohustuse üleandja kohustusperioodi kestus, kui ülevõetud kohustusealuse maa pindala on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. (5) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohustusealuse maa pindala kokku on kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse kohustuse ülevõtja kohustuseperioodi kestus. (6) Kui isik võtab kohustuseaastal üle mitu kohustust ja ülevõetud kohus tusealuse maa pindala kokku on üle kahe hektari ja moodustab kohustuse ülevõtja kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi, kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kohustusealuse maa üleandmise korral esitatakse PRIA-le seitsme kalendripäeva jooksul elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed: 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2) andmed üleantud kohustusealuse maaga seotud kohustuse kohta; 3) andmed selle kohta, kas ülevõtja võtab üle kohustusealuse maaga seotud kohustuse. (8) Kui kohustusalune maa antakse üle teisele isikule, siis võib teine isik kohustuse üle võtta. Kui teine isik kohustust üle ei võta, siis üleantud maa osas kohustus lõpeb. § 13. Kohustuse suurendamine (1) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis kohustuseperioodi kestus ei muutu, kui kohustusealuse maa pindala suureneb kuni kaks hektarit või üle kahe hektari, aga moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20 protsenti. (2) Kui kohustust suurendatakse taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi. § 14. K ohustuse vähendamine (1) Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui selle määruse kohane kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse strateegiakava alusel antava väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pära ndniidu hooldamise toetuse kohan e kohustus. (2) Kui kohustusealuse maa pindala vähendatakse lõikes 1 või § 1 2 lõikes 8 sätestamata põhjusel, võib kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 20 protsenti. 6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 15. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1 ning §-des 12 ja 13 nimetatud andmed; 2) andmed selle kohta, millise rohumaa kohta taotleja põhjaveekaitselise tegevuse eest toetust taotleb; 3) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab selle määruse kohase kohustuse osaliselt või täielikult ja võtab sama maa kohta uue kohustuse § 13 lõike 1 kohaselt; 4) andmed selle kohta, et taotleja lõpetab arengukava alusel antud toetuse kohase kohustuse ja võtab selle määruse kohase kohustuse. (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. (4) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 16. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus . (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 17. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 18. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. (2 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . § 19. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 20 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 7. peatükk Rakendussätted § 21 . Määruse muutmine (1) Maaelu ministri 16. veebruari 2018. a määrust nr 9 „ Piirkondlik veekaitse toetus ” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahv 5 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3 ) maa kohta, mille kohta ei anta toetust maa talvise taimkatte all hoidmise eest ega arengukava alusel antavat muud pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus. ” ; 2) paragrahv 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetust ei anta maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord ” § 4 lõikes 5 nimetatud keskkonnatundliku püsirohumaa kohta. 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „( 4 1 ) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri xx määruse nr xx „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus ” § -s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele. ( 4 2 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava ) alusel : 1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust; 2) ökoalade toetust; 3) mesilaste korjealade toetust; 4) muud mulla- ja veekaitsetoetust; 5) v äärtusliku püsirohumaa toetust. ” ; 4) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. septemb ril“ tekstiosaga „8. septembril ” ; 5) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse lauseosa „ 21. maini“ lauseosaga „15. juunini ” ; 6) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 1 1 lõikes 1 ning § -des 12 ja 13 nimetatud andmed; ” ; 7 ) paragrahvi 16 lõ iget 2 täiendatakse punkti ga 7 järgmises sõnastuses: „7 ) valduses on üle kolmekuupmeetrise mahutavusega naftasaaduste ehitis . ” ; 8 ) paragrahvi 16 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega se otud toetuste ühisel taotlusel. ” ; 9 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses: „(10) Kohustust ei saa alates 2023. aastast suurendada. (11) Taotleja võib arengukava alusel antava piirkondliku veekaitse toetuse kohase kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse, põhjavee kaitse toetuse, pinnavee kaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohase kohustuse. Sellisel juhul arengukava alusel antava toetuse kohane kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohane kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat . (12) Kui piirkondliku veekaitse toetuse kohase kohustuse alune maa ei vasta kogu ulatuses strateegiakava alusel vee kaitse toetuse nõuetele, siis piirkondliku veekaitse toetuse kohane kohustus selle maa osas lõpeb. ” . § 22 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuari l 2023. a . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 19.12.2022 nr 1.4-3/1040 Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ eelnõu. Palume kooskõlastada eelnõu hiljemalt 23. detsembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määrus: EN_POHJAVESI 2. Seletuskiri: SK_POHJAVESI Eike Lepmets 625 6564 [email protected] Mari-Liis Kivipõld 625 6283 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel