„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna
planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine
Planeerimisseaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4.
1. Algatada „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“
maavarade teemaplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade
teemaplaneeringu koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike
strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete
ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti
olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine koostöös kohalike
omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.
3. „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade
teemaplaneeringu planeeringuala hõlmab terve Rapla maakonna ja Pärnu maakonna, kuhu
kuulub 11 omavalitsusüksust, sealhulgas Rapla maakonnas 4 valda – Rapla vald, Märjamaa
vald, Kohila vald ja Kehtna vald ning Pärnu maakonnas 1 linn ja 6 valda – Pärnu linn, Tori
vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald.
Planeeringuala pindala kokku on 8383,71 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud
korralduse lisas.
4. „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade
teemaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab
Rahandusministeerium.
5. „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ja muu
asjakohase teabega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Planeeringu planeeringuala joonis
Vabariigi Valitsuse korraldus
„„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu
Maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“
Lisa
Planeeringuala asukoht ja piir
Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu
maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul ning
Keskkonnaministeeriumi taotlusel „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna
planeeringu“ maavarade teemaplaneering (edaspidi maakonnaplaneeringu teemaplaneering) ja
selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja KSH koostamist korraldab Rahandusministeerium.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna
regionaalplaneerimise nõunikud Alan Rood (tel 715 5805, e-post
[email protected]) ja
Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 61103312, e-post
[email protected]) ning riigi
planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. Korralduse eesmärk
Korralduse eesmärk on algatada „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna
planeeringu“ maavarade teemaplaneering ja KSH, et koostada pikaajaline strateegiline
planeering, kus seatakse riiklikud strateegilised maakasutusprioriteedid kaevandamise
valdkonnas – määratletakse perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning
kaevandamisalade paiknemine, samuti olemasolevate karjääride laiendamine. Praegu
kajastatakse maakonna- ja üldplaneeringutes vaid olemasolevad registrisse kantud maardlad
ning maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivad kitsendused, kuid uued
võimalikud kaevandamisalad ning perspektiivsed uuringualad ei ole nendes kajastatud.
3. Eelnõu sisu
Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 58
lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punktidega 2 ja 4 maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja
selle KSH.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise käigus hinnatakse ka planeeringu
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid,
looduskeskkonnale ja inimeste tervisele avalduvaid mõjusid (PlanS § 4 lõige 2 punkt 5). PlanS
§ 55 lõike 3 kohaselt on maakonnaplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH.
1
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH
algatamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6
kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu andmise eesmärk on tuvastada, kas
planeeringu kehtestamine võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, mille hindamiseks on vaja
algatada KSH. Kuna kavandatav maakonnaplaneeringu teemaplaneering on aluseks tegevusele,
mis on KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 (pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel
alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine)
kohaselt olulise keskkonnamõjuga ning olemasoleva informatsiooni kohaselt ei ole välistatud
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, on teemaplaneeringuga
kaasneva keskkonnamõju olulisus tuvastatav õigusaktide alusel. Haldusmenetluse
ökonoomikast ja eesmärgipärasusest lähtudes on otstarbekas jätta käesoleval juhul KeHJS § 33
lõigete 4 ja 5 kohane eelhinnang koostamata ning algatada kohe KSH.
PlanS § 55 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu eesmärk maakonna, selle osa või muu
regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering
koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja
kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt
on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise aluseks.
PlanS § 56 lõike 1 kohaselt on maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks maardlate ja
kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga täpsustatakse „Rapla maakonnaplaneeringut
2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringut“ kogu vastavate maakondade ulatuses. „Rapla
maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ kohaselt on ruumiliste
arengusuundade realiseerimisel võtmetähtsusega koostöö riigi, kohalike omavalitsuste,
ettevõtete ja kodanike vahel ning erinevate ministeeriumite kureeritavate valdkondade ülesed
kokkulepped. Riiklike juhiste kujundamine ühtsete ruumiliste tingimuste väljatöötamiseks, et
anda suunised maardla, rohelise võrgustiku, asustusalade, väärtuslike maastike ja väärtuslike
põllumajandusmaade omavahelise kattumisega kaasnevate konfliktide lahendamiseks, on
võtmetähtsusega. Samasugune maakonnaplaneeringu teemaplaneering on koostamisel Harju
maakonnas ning on kavas algatada järgnevatel aastatel ka teistes Eesti maakondades.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering koostatakse eeskätt riiklike ja kohalike omavalitsuste
üleste huvide väljendamiseks. Samuti arvestatakse ka kohalike omavalitsuste, kogukondade,
elanike, mäetööstusettevõtete ja muude huvidega ning leitakse lahendusi nende
tasakaalustamiseks.
Maapõuepoliitika põhialuste arengudokumendis1 on välja toodud kolm olulist arengusuunda,
mis ühtivad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkidega:
1) maapõue kasutuse paremaks korraldamiseks ja riigi huvide realiseerimiseks suunab riik
maapõueressursside kasutamise asukoha valikut olukordades, kus see aitab kaasa ressursside
ratsionaalsele ning säästlikule kasutamisele, vähendab olulisi negatiivseid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustab maapõue kasutuse korraldamist;
2) planeerimise ja maapõue valdkonna õigusnormide reguleerimisalades kooskõla loomiseks
määratakse selgelt eri tasandi planeeringute seos maapõue kasutuse korraldusega;
1
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 – Riigi Teataja
2
3) maapõueressursside kasutamise paremaks planeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks
koostab ning uuendab riik regulaarselt maavarade vajaduse prognoosi, mis toob vajaduse välja
nii ajaliselt kui ka geograafiliselt.
Arvestades nimetatud arengudokumendis seatud eesmärke, on maapõue kasutamise ruumiline
planeerimine maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga oluline edasiminek maapõue
valdkonna arendamisel, sh tegevuste kavandamisel nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.
Eelnõu punkti 2 järgi on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise eesmärk
kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas
perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise,
samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine Rapla ja Pärnu
maakondades. Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike
omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Kohalikud kogukonnad,
asutused ja isikud, kelle õiguseid või huve planeering võib puudutada, kaasatakse planeeringu
koostamisse.
Teemaplaneeringu koostamisel lähtutakse 2021. aastal algatatud Harju maakonna maavarade
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel välja töötatud metoodikast.
Teemaplaneeringuga kategoriseeritakse mõlema maakonna territooriumid tervikuna. Läbi
teemaplaneeringu suunab riik ettevõtteid perspektiivsetele aladele geoloogilisi uuringuid
tegema. Lisaks kavandatakse planeeringuga suunised nimetatud alade kasutusele võtmiseks.
Kategoriseerimine aitab kontrollida maapõue ressursside säästlikku kasutamist, karjääride
ammendamiseks kuluvat aega ja kaevandatud alade korrastamist.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse üldised ruumilised arengusuunad,
antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil
kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad
keskkonnatingimused igas asukohas selguvad täpsemate etappide käigus (maavara
kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste, üldplaneeringute ja detailplaneeringute
menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse täpsemate tingimuste selgumisel.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on maakonna ruumilist arengut suunav dokument ning
aluseks edaspidiste tegevuste kavandamisel. Lisaks teavitab planeering aegsasti avalikkust riigi
huvist lähtuvast maavarade kasutamise vajalikkusest ning perspektiivsetest kaevandamisaladest
Rapla ja Pärnu maakondades.
Teemaplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel, arvestades maakonnaplaneeringu
täpsusastet, võetakse ennekõike arvesse:
1) Kehtivaid strateegilisi dokumente „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“,
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava“,
„Eesti 2035“, „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ ja „Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2022-2027“;
2) Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid suundi, kohustusi ja eesmärke;
3) kaevandamisest mõjutatud alade ulatust;
3
4) kaevandamise keskkonnamõju veekeskkonnale, sh mõju põhjaveemaardlatele ja
põhjaveevarudele;
5) kaevandamise keskkonnamõju iseloomu asustusstruktuurile, asustuse arengule jms;
6) kaevandamise sotsiaalseid mõjusid;
7) kaevandamise majanduslikke mõjusid (nii kaevandamise endaga seotud majanduslikke
mõjusid kui ka kaevandamisest lähtuvaid võimalikke majanduslikke mõjusid);
8) maavarade kvaliteedi ja leviku uuringu tulemusi Rapla ja Pärnu maakondades;
9) üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“;
10) „Rapla maakonnaplaneeringut 2030+“, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;
11) „Pärnu maakonna planeeringut“, sh sellega määratud asustusstruktuuri ning
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid;
12) arengustrateegiat „Pärnumaa 2035+“ ja selle tegevuskava;
13) kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid, sh koostamisel olevaid;
14) asustuse arengu tasakaalustatud suunamise põhimõtteid;
15) ruumiliste väärtuste võrgustikke (roheline võrgustik jms);
16) võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid;
17) planeerimise põhimõtteid:
18) kultuurilisi mõjusid;
19) olemasolevate maanteede ja raudteede võrku;
20) väljaspool asulaid paiknevaid rekreatsiooni- ja puhkealasid;
21) väärtuslikke maastikke;
22) väärtuslikke põllumajandusmaid;
23) võimalust kasutada primaarsete ehitusmaavarade asemel sekundaarset toorainet.
Eelnõu punktis 3 esitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisel teadaolev
planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (vt planeeringuala skeem).
Teemaplaneeringu planeeringuala on terve Rapla maakond ja Pärnu maakond, kuhu kuulub 11
omavalitsusüksust, sealhulgas Rapla maakonnas 4 valda – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila
vald ja Kehtna vald ning Pärnu maakonnas 1 linn ja 6 valda – Pärnu linn, Tori vald, Saarde
vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala
pindala on kokku 8383,71 km2.
4
Planeeringuala joonis
Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH
koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 55 lõikele 4 on maakonnaplaneeringu
koostamise korraldaja Rahandusministeerium. KeHJS § 34 lõike 1 järgi vastutab KSH eest ja
sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk
antud juhul Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium kaasab planeeringu koostamisse ministeeriumid jt valitsusasutused,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb,
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kes on avaldanud selleks soovi, samuti
isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas
valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu.
Rahandusministeerium koostab koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja asjakohaste
osapooltega kaasamiskava.
5
Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korralduse ja muu asjakohase teabega tutvuda
Rahandusministeeriumi veebilehel.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Kavandava planeeringu eeldatavad mõjud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on oma iseloomult pika ajaperspektiiviga strateegiline
arengudokument. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tasandil kavandatavate tegevuste
elluviimine toimub üldjuhul pika ajaperioodi jooksul, mistõttu planeeringuga kaasnevad mõjud
on üldjuhul samuti pikaajalise iseloomuga ning avalduvad järk-järgult, vastavalt toimuvatele
arengutele.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatakse Rapla ja Pärnu maakondade
maavarade üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed
tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse
ettepanekud riiklike ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide
kasutamistingimuste täpsustamiseks. Täpsemad keskkonnatingimused igas asukohas selguvad
täpsemate etappide käigus (maavara kaevandamise keskkonnaloa ja uuringuloa taotluste,
üldplaneeringute ja detailplaneeringute menetlused) ning vajalikud meetmed esitatakse
täpsemate tingimuste selgumisel. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel
hinnatakse kõiki planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,
kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh algatatakse koos
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga KSH. Samuti viiakse läbi ka erinevad
teemaplaneeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks vajalikud analüüsid ja uuringud.
Muuhulgas on vajalik hinnata, kas ja millises ulatuses võib kavandatav tegevus mõjutada
kohalikke kogukondi ja elanikke.
Kavandatava planeeringu mõju riigi julgeolekule ei ole seniste analüüside ja teadmiste põhjal
tuvastatud.
7. Korralduse täitmisega seotud tegevused ja vajalikud kulud
7.1 Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 58
lõigete 5 ja 6 alusel, arvestades KeHJS § 35 lõikes 5 toodud sisunõudeid, 14 päeva jooksul
algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30
päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehtedes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes. Rahandusministeeriumile
kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 3 000 eurot.
6
Vastavalt PlanS § 58 lõikele 7 teavitatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH
algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult ministeeriume jt valitsusasutusi,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb,
planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi, isikuid, kes on avaldanud selleks soovi, samuti
isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusväliseid
keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasnevad kulud on seotud
isikutele kirjade saatmisega. Kuna enamikke isikuid on võimalik teavitada e-postiga, on kulud
minimaalsed.
7.2 Korralduse täitmisega seotud kulud
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja KSH ning vajalikud uuringud rahastatakse
riigieelarvest.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja mõjude hindamise rahastamine 2023. aastaks
otsustati 2022. aasta sügisel. Riigieelarvesse kavandatakse maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud
eelarvele.
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eeldatav maksumus koos mõjude hindamise ja
uuringutega on hinnanguliselt 1 660 000 eurot (lisandub käibemaks). Lõplik maksumus
täpsustub planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande koostamist ning riigihanke läbi
viimist).
Eeldatav maksumus sisaldab:
1) konsultandi teenust maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamiseks;
2) konsultandi teenust KSH koostamiseks, mille raames hinnatakse kõiki kaasnevaid
asjakohased majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad
mõjusid;
3) planeeringu koostamise korraldaja menetlusega seotud kulusid (ajalehe kuulutused,
avalikustamiste korraldamine jms);
4) perspektiivsete lasundite kvaliteedi üldgeoloogilisi uurimistöid ja proovide laboratoorseid
uuringuid.
Tabel 1. Eelarvelised vajadused (lisandub käibemaks)
2023 2024 2025 2026
Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja
selle KSH
260 000 €
lähteülesande ja
lähteseisukohtade
toimingud
7
Maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja
selle KSH koos 270 000 € 270 000 € 200 000 €
asjakohaste mõjude
hindamisega
Perspektiivsete
lasundite kvaliteedi
üldgeoloogilised
270 000 € 270 000 €
uurimistööd ja
proovide laboratoorsed
uuringud
Täiendavad uuringud 60 000 60 000
7.3 Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine
Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga seatakse tingimused ja üldised põhimõtted riigi
huvide elluviimiseks. Teemaplaneering on selle kehtestamisel aluseks kohaliku omavalitsuse
üksuste üldplaneeringute jt arengudokumentide koostamisel, samuti erinevate riiklike ja
valdkondlike arengudokumentide koostamisel. Elluviimiseks vajalikud tegevused tuuakse välja
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu tegevuskavas.
8. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
9. Korralduse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti
Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse EIS kaudu tutvumiseks Raplamaa Omavalitsuse
Liidule, Pärnumaa Omavalitsuste Liidule, Rapla vallale, Märjamaa vallale, Kohila vallale,
Kehtna vallale, Pärnu linnale, Tori vallale, Saarde vallale, Põhja-Pärnumaa vallale, Lääneranna
vallale, Kihnu vallale ja Häädemeeste vallale.
8
Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kohta esitatud kooskõlastused, arvamused ja vastused
Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus
1. Pärnumaa Omavalitsuse Liit, Kooskõlastame eelnõu mõningate märkustega: 1. Ettepanekuga arvestatakse. Asendame nii
23.11.2022 kiri nr 1-23/31/2022 1. „Pärnu maakonnaplaneering“ on eelnõus korralduse eelnõus kui ka korralduse eelnõu
eksitav mõiste. Pärnu maakonna puhul on seletuskirjas mõiste „Pärnu
tegelikult seni kasutatud mõistet „Pärnu maakonnaplaneering“ mõistega „Pärnu
maakonna planeering“. maakonna planeering“
2. Eelnõu seletuskirja punktis 2 kajastatud 2. Ettepanekuga arvestatakse. Arengustrateegia
teemaplaneeringu koostamisel arvesse „Pärnumaa 2035+“ ja selle tegevuskava
võetavate tööde osas tuleks loetellu lisada: lisatakse seletuskirja punktis 2 toodud
Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ja loetellu.
Tegevuskava 2022-2027.
2. Kohila Vallavalitsus, Teeme ettepaneku eelnõu punkti 2 täiendamiseks Ettepanekuga ei arvestata. Ettepanek on
02.12.2022 kiri järgmise lausega: Kui teemaplaneering on asjakohane koostatava planeeringu
vastuolus kohaliku omavalitsuse lähteseisukohtadesse lisamiseks.
üldplaneeringuga, siis käsitletakse vastuolu Teemaplaneeringu algatamise korralduses
maakonnaplaneeringu protsessis üldplaneeringu kajastamiseks on ettepanek liiga üksikasjalik
täpsusega. võrreldes ülejäänud korralduse punktidega.
Lisame ettepaneku planeeringu
hankedokumentide koostamisel hanke tehnilisse
kirjeldusse ning käsitleme seda teemaplaneeringu
lähteseisukohtades.
3. Raplamaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) 25. Ettepanekuga ei arvestata. Ettepanek on
05.12.2022 kiri nr 2-6/37-1 novembri täiskogu liikmete poolt tehti ettepanek asjakohane koostatava planeeringu
korralduse eelnõu punkti 2 lisada: „Kui lähteseisukohtadesse lisamiseks.
teemaplaneering on vastuolus kohaliku Teemaplaneeringu algatamise korralduses
omavalitsuse üldplaneeringuga, siis käsitletakse kajastamiseks on ettepanek liiga üksikasjalik
vastuolu maakonnaplaneeringu protsessis võrreldes ülejäänud korralduse punktidega.
üldplaneeringu täpsusega“.
9
Lisame ettepaneku planeeringu
hankedokumentide koostamisel hanke tehnilisse
kirjeldusse ning käsitleme seda teemaplaneeringu
lähteseisukohtades.
4. Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi -
07.12.2022 kiri nr 1-5/22/5203- Valitsuse korralduse eelnõu „„Rapla
2 maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu
maakonnaplaneeringu“ maavarade teema-
planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“.
5. Majandus- ja - -
Kommunikatsiooniministeerium
6. Eesti Linnade ja Valdade Liit - -
10
/*Hr Taimar Peterkop /*Teie */ /*nr */
Riigikantselei Meie 18.12.2022 nr 1.1-10.1/9944-1
[email protected]*/
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „„Rapla
maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa(d): Korralduse eelnõu
Korralduse lisa – planeeringuala joonis
Korralduse eelnõu seletuskiri
Alan Rood 715 5805
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272