Riigikantselei Meie 22.12.2022 nr 1.1-10.1/10128-1
[email protected]
Eelnõu esitamine otsustamiseks
Austatud riigisekretär
Esitame istungile otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Toetusfondist
üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
Andrus Jõgi 6113434
[email protected]
Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal”
eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
2023. aasta riigieelarves on kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud
toetusfondis 468,3 mln eurot. Toetuse suurenemine on seotud peamiselt õpetajate
tööjõukulude toetuse suurenemise ja kultuuriranitsa meetme rakendamisega. Samuti on
kasvanud õpilaste arv.
Tasandus- ja toetusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle
rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 20
alusel. Määratud toetustest kantakse üle esimeses kvartalis 28%, teises kvartalis 34%,
kolmandas kvartalis 18% ja neljandas kvartalis 20%, sh iga kuu 5. kuupäevaks üks kolmandik
kvartalis väljamaksmisele kuuluvatest vahenditest.
2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna
nõunik Andrus Jõgi (
[email protected], telefon 6 113 434). Juriidilise ekspertiisi tegi
eelnõule Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht
Virge Aasa (
[email protected], telefon 6 113 549).
3. Märkused
Eelnõu on 2023. aasta riigieelarve seaduse rakendusakt. Üldhariduskoolide pidamiseks
toetusfondist antav toetus jaotatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2015. a
määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi
vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi määrus).
Toetusfondi muude vahendite jaotamise eelnõu valmistatakse ette pärast jaotuseks vajalike
algandmete selgumist jaanuaris.
II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Valdadele ja linnadele antakse 2023. aastal üldhariduskoolide pidamiseks toetust 468,3 mln
eurot õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks,
koolilõunaks, õppekirjanduseks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks ning ranitsatoetuseks (vt
joonis 1).
Võrreldes 2022. aastaga on haridustoetus kasvanud 87,6 mln euro võrra, sh õpetajate
tööjõukulude toetus 84,0 mln eurot ja kultuuriranits 0,5 mln eurot.
1
Joonis 1. Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus
Vabariigi Valitsus kinnitas 15. detsembri 2022. a määrusega nr 130 „Põhikooli ja
gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ alates 2023. aasta 1. jaanuarist õpetajate töötasu
alammääraks täistööajaga töötamise korral 1749 eurot (2022. aastal oli alammäär 1412 eurot,
st kasv +23,9%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetusega eraldatakse iga arvestusliku
ametikoha kohta õpetaja tööjõukuludeks 17,1% rohkem õpetaja töötasu alammäärast. Seega
arvestatakse iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta toetust 2048 eurot kuus.
Joonis 2. Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 2012–20221
1
üldhariduse õpetaja keskmine brutopalk seisuga 2022 III kvartal; Eesti keskmine brutopalk seisuga III kv
2022.
2
Õpetajate tööjõukulu toetus moodustab valdadele ja linnadele antavast riigieelarvelise toetuse
kogumahust ca 84%. Tööjõukulu toetus sisaldab töötasu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust.
Toetusfondi määruse § 1 lõike 2 kohaselt korrutatakse õpetajate tööjõukulude toetuse
arvutamiseks õpilaste arv sama määruse lisas õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku
omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja pearaha määraga. Pearaha määr on 2192 eurot.
Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallavalitsustele on arvestatud õpetajate tööjõukulu toetus Eesti
Hariduse Infosüsteemis 10. novembri 2016. a seisuga märgitud õpetaja ametikoha kohta.
Õpetajate töötasu tegelik kasv sõltub ka koolipidajate otsustest koolivõrgu korrastamisel ning
õpetajate ametikohtade arvu kooskõlla viimisest valdavalt kahaneva õpilaste arvuga.
Toetusfondi määruse § 1 lõike 3 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele, kes
peavad vaid ühte gümnaasiumi 43–250 õpilasega, täiendavat koefitsienti vahemikus 1,0–1,1
(vt määruse lisa 1 tabelit 3). Sama lõike kohaselt on täiendav koefitsient ette nähtud kohaliku
omavalitsuse üksustele, kus eesti- ja venekeelsed õpilased õpivad ühes gümnaasiumis ning
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ei ole teist gümnaasiumi. Lisatoetust saavad
kohaliku omavalitsuse üksused, kes toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri otsusega on
vastavad otsused teinud. Lisatoetuse arvestuse aluseks on statsionaarses õppes õppivate
gümnasistide arv. Lisatoetus tagatakse ka nende KOV gümnaasiumide õpilaste osas, kellele
arvestati paragrahv 1 lõikes 3 punkt 1 ka enne ühinemist täiendavat õpetajate tööjõukulude
toetust ja kus valla või linna haldusterritooriumil tegutses üks munitsipaalgümnaasium ja
statsionaarne õpe toimus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40
printsiibil eesti ja vene keeles.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 3 punkti 1 kohaselt saab õpetajate tööjõukulude
toetust kasutada õpetajate tööjõukulude katmiseks. Kui see on tagatud, siis võib toetust
kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui tugispetsialistidele tagatakse
õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu. Samas on tugispetsialistide
rahastamiseks suurendatud täiendavalt omavalitsuste tulubaasi (tulumaksu ja tasandusfondi
mahtu) ja haridustoetust laiendatud tegevuskulude toetuse võrra 2018. aastast.
Toetusfondi määruse § 1 lõike 5 kohaselt antakse direktorite ja õppealajuhatajate
tööjõukulude toetuseks 2015. aastast alates 92 eurot õpilase kohta. Direktorite ja
õppealajuhatajate töötasu on koolipidaja otsustada ning sõltub eelkõige koolipidaja
võimalustest, personalipoliitikast (sh juhtide arvust), juhtimisulatusest, ülesannetest jne.
Seejuures tagatakse, et toetuse maht ei vähene ühelgi linnal ja vallal planeeritaval eelarveaastal
võrreldes 2014. aastal antud toetusega (toetusfondi määruse § 1 lõige 11). Tasandamiseks on
arvestatud ca 2,0 mln eurot.
Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetus on ette nähtud
toetusfondi määruse § 1 lõikega 6. Õpilasepõhine õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate
täienduskoolituse toetuse määr on 2015. aastast 12 eurot. Õpilasepõhistele toetusmääradele
üleminekul tagatakse, et toetuse maht ei vähene ühelgi linnal ja vallal 2014. aastal antud
toetusega võrreldes (toetusfondi määruse § 1 lõige 11). Tasandamiseks on arvestatud ca 0,2
mln eurot.
Toetusfondi määruse § 1 lõigete 7 ja 9 alusel antakse toetust õppekirjanduseks ja
koolilõunaks. Õppekirjanduse toetuse kogumahuks on 2022. aastal arvestatud ca 8 mln eurot.
3
Õpilasepõhine toetuse määr on 57 eurot 2011. aastast alates. Eksternõppe ja üksikainete
õppurile on toetuseks arvestatud 1/5 tavamäärast seoses väiksema õppeainete mahu ja
õppekoormusega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 42 lähtudes nähakse ette toetus munitsipaal- ja
erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna toetuseks.
Õpilasepõhise koolilõuna toetuse määr on tõstetud 2018. aastast 0,78 eurolt õppepäevas 1
eurole õppepäevas (kokku aastas 175 eurot õpilase kohta). Toetust arvestatakse 175
koolipäevaks kalendriaastas. Koduõppel olevate õpilaste eest koolilõuna toetust ei arvestata.
Tõhustatud või eritoe tegevustoetust makstakse 2018. aastast. Selle eesmärk on toetada
vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega
seotud kulude katmist. Erituge vajavatele õpilastele antud tegevuskulu toetus võimaldab lisaks
eeltoodule ka põhivaraga seotud kulude katmist.
Tegevuskulu toetuse koefitsient on tõhustatud toel statsionaarse õppe õpilasel põhikoolis 1 ja
gümnaasiumis 1,7, mittestatsionaarses õppes õpilasel põhikoolis 0,7 ja gümnaasiumis 1,3 ning
eritoel õpilasel 4. Toetusmäär on seotud õppekoha tegevuskulu piirmääraga, mis suurenes
2023. aastal 99 eurole ühe kuu kohta (+3 eurot 2022. aastaga võrreldes). Kohaliku
omavalitsuse üksus saab riigilt tegevuskulu toetust ühe statsionaarses õppes tõhustatud tuge
saava põhikooli õpilase eest näiteks 99 eurot, aga erituge saava õpilase eest 396 eurot kuus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõike 3 punkti 4 kohaselt võib vald või linn
tegevuskulu toetust kasutada õpilastele tõhustatud- ja eritoe rakendamiseks.
2022. aastal on üldharidustoetusesse lisandunud 923 065 eurot munitsipaalkoolide põhikooli
õpilaste kultuuriasutuste õppekäikude toetuseks ehk nn kultuuriranits õppekavas ette
nähtud kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamiseks. Toetus õpilase kohta kasvab 2023. aastal
9,6 eurole (+44%). Kultuuriranitsa toetust võib kasutada nendeks muuseumitundideks ja
õppekäikudeks (teatri-, kontserdi-, kino- ja näitusekülastus), mis on seotud kooli õppekavas
kehtestatud ainekavaga. St seda ei tohi kasutada üldharivateks klassiekskursioonideks ja
õppekava väliseks huvitegevuseks. Muus osas on valik (külastatavate etenduste, näituste,
muuseumitundide jm arv, aeg, korraldus) kooli enda teha.
Rahalist jaotust kultuuri alavaldkondade vahel koolile ette ei ole kirjutatud. Kool ja õpetaja on
kõige pädevamad ise otsustama, millised õppekäigud konkreetsel aastal vastava klassi
ainekavadega kõige paremini kohanduvad. Koolil oleks soovitatav koostada kolme aasta
õppekäikude kava, et tegevus oleks läbimõeldud ja süsteemne, pakuks võrdseid võimalusi
sama klassi õpilastele eri aastatel, hõlmaks tervikuna vähemalt ühte kooliastet (kolm aastat)
ning selle perioodi jooksul oleks kõik kultuuri alavaldkonnad kaetud.
Toetuse jaotamisel on arvestatud kultuuriasutuste erineva regionaalse kättesaadavusega ja
sealt tuleneva kõrgema transpordikuluga, toetades kõrgemalt väljaspool keskusi asuvaid
piirkondi. Toetust antakse ühe põhikooli statsionaarses õppes õppiva õpilase kohta keskmiselt
11,0 eurot (keskustes 9,6 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 19,6 eurot).
Toetus ei pea ära katma kogu kohalike omavalitsuste tekkivat kulu, sh transpordikulu.
Kohalikud omavalitsused on juba varem finantseerinud või pidanud finantseerima selliseid
õppekäike ning riigi toetuse lisandumine ei peaks asendama nende senist panust.
4
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.
IV. Korralduse mõjud
Toetus abistab kohaliku omavalitsuse üksusi üldhariduskulude katmisel. Õpetajate
tööjõukulude toetuste jaotamisel on regionaalse kättesaadavuse tagamise eesmärgil arvestatud
individuaalsete koefitsientidega.
V. Korralduse rakendamisega seotud kulutused ja eeldatavad tulud
Eelnõu lisaga jaotatakse riigieelarve seadusega kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide
toetus summas 468,3 mln eurot.
VI. Jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kavand esitati e-mailiga kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning
Haridus- ja Teadusministeeriumile. Jaotuspõhimõtted on määratud 2023. a riigieelarve
seaduse ja toetusfondi määrusega ning käesoleva korraldusega kinnitatakse rahaline jaotus.
15.12.2022
5
EELNÕU
15.12.2022
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal
Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015.
a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud
toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ kinnitada 2023. aasta
riigieelarve seaduse toetusfondis üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud vahendite jaotus
kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lisale „Üldhariduskoolide pidamiseks antava
toetuse jaotus 2023. aastal“ (lisatud).
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal
Vabariigi Valitsuse
…. jaanuari 2023. a korraldus nr …
„Üldhariduskoolide pidamiseks antava
toetuse jaotus 2023. aastal ”
lisa
Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal
Õpetajate,
direktorite ja Tõhustatud
Põhikooli Gümnaasiumi Direktorite ja õppealajuhatajate ja eritoe
õpetajate õpetajate õppealajuhatajate täiendus- Õppe- Kooli- tegevus- Kultuuri- Toetus
Maakond Omavalitsus tööjõukuludeks tööjõukuludeks tööjõukuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU
Harju Anija vald 1 935 637 215 200 71 164 9 598 37 791 115 850 41 580 8 293 2 435 113
Harju Harku vald 4 341 453 0 172 684 22 524 106 989 327 600 143 748 18 020 5 133 018
Harju Jõelähtme vald 2 368 938 247 052 77 832 10 152 48 222 147 875 105 732 9 819 3 015 622
Harju Keila linn 3 738 916 618 570 157 136 20 496 97 356 281 225 293 436 14 239 5 221 374
Harju Kiili vald 2 022 208 299 724 88 964 11 604 55 119 169 050 61 776 8 425 2 716 870
Harju Kose vald 2 813 279 322 093 96 416 12 576 59 736 183 225 143 748 11 532 3 642 605
Harju Kuusalu vald 2 118 919 304 680 78 292 10 747 48 507 148 225 96 228 8 738 2 814 336
Harju Loksa linn 733 356 85 575 34 199 6 498 14 022 43 050 20 196 3 123 940 019
Harju Lääne-Harju vald 4 107 841 237 427 166 722 18 484 70 452 213 850 245 916 16 991 5 077 683
Harju Maardu linn 3 370 419 579 170 150 420 19 620 93 195 268 450 167 508 13 646 4 662 428
Harju Raasiku vald 1 998 293 0 61 068 7 896 37 506 114 975 87 912 8 275 2 315 925
Harju Rae vald 8 214 082 614 034 343 804 44 844 212 963 651 875 374 220 33 477 10 489 299
Harju Saku vald 3 713 380 628 052 164 864 21 504 102 144 313 250 216 691 14 775 5 174 660
Harju Saue vald 7 646 994 0 268 088 34 968 166 098 507 325 395 604 31 025 9 050 102
Harju Tallinna linn 94 144 318 21 918 860 4 485 184 585 024 2 767 008 8 173 025 6 776 827 368 255 139 218 501
Harju Viimsi vald 6 394 853 0 240 212 31 332 148 827 454 650 452 628 25 067 7 747 569
Hiiu Hiiumaa vald 2 543 632 0 118 281 14 384 40 983 125 475 172 260 10 347 3 025 362
Ida-Viru Alutaguse vald 1 525 351 76 106 64 422 7 413 22 914 70 350 100 980 6 319 1 873 855
Ida-Viru Jõhvi vald 2 916 851 0 111 076 17 529 63 897 195 825 163 944 11 731 3 480 853
Ida-Viru Kohtla-Järve linn 5 772 852 147 039 316 860 43 499 136 287 400 925 356 044 22 704 7 196 210
Ida-Viru Lüganuse vald 2 003 383 135 624 108 628 13 834 38 361 117 600 91 476 8 304 2 517 210
Ida-Viru Narva linn 9 688 070 2 370 275 489 440 70 301 287 873 802 375 677 160 37 797 14 423 291
Õpetajate,
direktorite ja Tõhustatud
Põhikooli Gümnaasiumi Direktorite ja õppealajuhatajate ja eritoe
õpetajate õpetajate õppealajuhatajate täiendus- Õppe- Kooli- tegevus- Kultuuri- Toetus
Maakond Omavalitsus tööjõukuludeks tööjõukuludeks tööjõukuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU
Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 972 775 0 41 172 3 933 12 711 38 850 47 520 4 093 1 121 054
Ida-Viru Sillamäe linn 2 431 432 764 834 120 227 17 342 68 400 207 025 175 111 9 544 3 793 915
Ida-Viru Toila vald 1 084 207 144 290 51 267 4 995 22 116 67 725 24 948 4 633 1 404 181
Jõgeva Jõgeva vald 3 580 247 9 820 160 045 21 885 70 908 217 000 128 304 14 952 4 203 161
Jõgeva Mustvee vald 1 576 592 178 998 106 506 11 468 25 878 79 450 53 104 6 739 2 038 735
Jõgeva Põltsamaa vald 2 781 558 334 514 132 555 17 988 54 777 168 000 187 704 11 239 3 688 335
Järva Järva vald 3 327 123 284 754 157 539 17 655 58 995 176 400 198 396 13 648 4 234 510
Järva Paide linn 2 702 464 0 126 262 17 136 56 145 172 025 209 088 10 506 3 293 626
Järva Türi vald 3 219 719 324 109 145 446 18 574 60 853 183 925 206 712 13 113 4 172 451
Lääne Haapsalu linn 3 480 501 0 139 738 17 001 73 644 226 100 147 312 14 252 4 098 548
Lääne Lääne-Nigula vald 2 779 800 73 651 122 691 13 732 43 377 132 650 58 212 12 008 3 236 121
Lääne Vormsi vald 213 740 0 6 621 984 1 197 3 150 1 188 409 227 289
Lääne-Viru Haljala vald 1 004 188 0 46 029 5 159 18 126 55 650 33 264 4 228 1 166 644
Lääne-Viru Kadrina vald 1 570 985 274 811 59 616 8 199 36 936 113 050 106 920 6 204 2 176 721
Lääne-Viru Rakvere vald 1 808 409 0 54 947 5 975 25 536 78 400 262 548 6 705 2 242 520
Lääne-Viru Rakvere linn 4 150 683 0 161 729 25 349 91 713 280 525 307 692 16 065 5 033 756
Lääne-Viru Tapa vald 2 910 358 460 197 140 004 18 795 67 716 197 925 124 740 12 015 3 931 750
Lääne-Viru Vinni vald 2 126 008 144 290 96 413 10 536 37 791 115 850 93 852 8 899 2 633 639
Lääne-Viru Viru-Nigula vald 1 622 584 106 227 76 723 9 349 30 096 92 225 100 980 6 612 2 044 796
Lääne-Viru Väike-Maarja vald 1 917 102 157 262 91 905 11 024 35 169 107 625 80 784 8 046 2 408 917
Põlva Kanepi vald 1 259 699 106 227 57 447 6 101 20 805 63 875 64 152 5 268 1 583 574
Põlva Põlva vald 3 895 839 0 200 981 25 826 68 115 208 425 297 000 15 522 4 711 708
Põlva Räpina vald 1 445 547 176 417 77 137 9 145 28 386 86 450 84 348 5 979 1 913 409
Pärnu Häädemeeste vald 1 556 530 81 016 62 599 6 786 27 531 84 525 33 264 6 670 1 858 921
Pärnu Kihnu vald 213 740 0 7 063 1 309 2 337 7 175 1 188 791 233 603
Pärnu Lääneranna vald 1 622 858 142 791 79 963 9 571 26 687 80 150 42 768 7 004 2 011 792
Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 2 471 075 132 616 109 776 13 877 43 035 131 250 96 228 10 444 3 008 301
Pärnu Pärnu linn 15 150 521 941 683 604 198 84 390 335 730 1 027 775 1 343 628 57 966 19 545 891
Pärnu Saarde vald 1 208 976 165 123 58 450 7 428 24 054 73 500 38 016 5 119 1 580 666
Pärnu Tori vald 3 503 331 175 487 101 652 12 797 58 767 180 075 146 124 14 703 4 192 936
3
Õpetajate,
direktorite ja Tõhustatud
Põhikooli Gümnaasiumi Direktorite ja õppealajuhatajate ja eritoe
õpetajate õpetajate õppealajuhatajate täiendus- Õppe- Kooli- tegevus- Kultuuri- Toetus
Maakond Omavalitsus tööjõukuludeks tööjõukuludeks tööjõukuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU
Rapla Kehtna vald 1 818 816 0 79 313 8 425 27 759 85 225 128 304 7 397 2 155 239
Rapla Kohila vald 1 857 939 378 291 82 616 10 776 51 186 156 800 85 536 7 570 2 630 714
Rapla Märjamaa vald 2 195 099 244 627 85 821 11 810 45 999 140 700 124 740 8 925 2 857 721
Rapla Rapla vald 4 447 393 0 192 391 24 357 81 624 250 250 305 316 17 804 5 319 135
Saare Muhu vald 521 170 0 20 807 2 194 6 612 20 125 29 700 2 183 602 791
Saare Ruhnu vald 144 685 0 6 209 414 513 1 400 0 176 153 397
Saare Saaremaa vald 9 122 885 524 984 373 829 46 626 182 001 513 975 790 020 35 416 11 589 736
Tartu Elva vald 4 563 963 545 816 175 607 21 705 99 294 294 875 276 448 18 460 5 996 168
Tartu Kambja vald 3 605 402 461 578 143 612 18 732 88 977 273 000 57 024 15 437 4 663 762
Tartu Kastre vald 1 812 644 125 102 45 469 5 892 27 987 85 925 45 144 7 792 2 155 955
Tartu Luunja vald 1 350 250 226 779 45 816 5 976 28 386 87 150 51 084 5 656 1 801 097
Tartu Nõo vald 1 254 525 0 44 528 5 808 27 588 84 700 45 144 5 204 1 467 497
Tartu Peipsiääre vald 1 437 123 0 100 120 10 304 21 432 65 800 60 588 6 057 1 701 424
Tartu Tartu vald 3 828 026 376 038 127 696 16 656 79 116 242 725 112 860 16 181 4 799 298
Tartu Tartu linn 26 626 820 6 593 668 1 207 224 157 464 747 270 2 187 850 3 095 215 97 615 40 713 126
Valga Otepää vald 2 208 317 211 484 99 835 11 950 40 299 123 725 108 108 9 192 2 812 910
Valga Tõrva vald 1 697 700 190 967 85 320 10 376 34 485 105 700 71 280 7 077 2 202 905
Valga Valga vald 3 892 107 0 180 387 24 259 78 432 240 100 256 608 15 469 4 687 362
Viljandi Mulgi vald 1 969 503 289 784 92 117 11 127 37 848 116 200 135 432 7 985 2 659 996
Viljandi Põhja-Sakala vald 3 043 827 180 656 129 817 12 907 49 533 151 725 314 820 11 850 3 895 135
Viljandi Viljandi vald 3 459 173 87 811 151 266 17 974 54 720 167 650 171 072 14 459 4 124 125
Viljandi Viljandi linn 5 079 390 640 042 219 696 28 656 135 979 350 000 410 573 19 268 6 883 604
Võru Antsla vald 1 287 953 189 080 54 711 7 196 23 997 73 675 106 564 5 173 1 748 349
Võru Rõuge vald 1 300 790 0 98 943 10 389 19 323 58 975 95 040 5 344 1 588 804
Võru Setomaa vald 826 588 73 651 42 320 4 216 12 369 37 975 29 700 3 560 1 030 379
Võru Võru vald 3 159 133 395 292 158 630 18 078 61 332 188 125 218 592 12 817 4 211 999
Võru Võru linn 3 115 994 0 148 423 21 045 68 628 210 350 310 068 11 559 3 886 067
KOKKU 347 328 831 45 714 248 15 454 980 1 994 448 8 316 470 24 797 500 23 315 689 1 379 904 468 302 070
4