dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Üldharidustoetuse 2023.a vahendite jaotamise korraldus

Rahandusministeerium · 22. detsember 2022
Viit
1.1-10.1/10128-1
Registreeritud
22. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.110128-1 22.12.2022 Väljaminev kiri.asice1229 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 22.12.2022 nr 1.1-10.1/10128-1 [email protected] Eelnõu esitamine otsustamiseks Austatud riigisekretär Esitame istungile otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Andrus Jõgi 6113434 [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse korralduse „Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal” eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte 2023. aasta riigieelarves on kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud toetusfondis 468,3 mln eurot. Toetuse suurenemine on seotud peamiselt õpetajate tööjõukulude toetuse suurenemise ja kultuuriranitsa meetme rakendamisega. Samuti on kasvanud õpilaste arv. Tasandus- ja toetusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“ § 20 alusel. Määratud toetustest kantakse üle esimeses kvartalis 28%, teises kvartalis 34%, kolmandas kvartalis 18% ja neljandas kvartalis 20%, sh iga kuu 5. kuupäevaks üks kolmandik kvartalis väljamaksmisele kuuluvatest vahenditest. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi ([email protected], telefon 6 113 434). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 6 113 549). 3. Märkused Eelnõu on 2023. aasta riigieelarve seaduse rakendusakt. Üldhariduskoolide pidamiseks toetusfondist antav toetus jaotatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi määrus). Toetusfondi muude vahendite jaotamise eelnõu valmistatakse ette pärast jaotuseks vajalike algandmete selgumist jaanuaris. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Valdadele ja linnadele antakse 2023. aastal üldhariduskoolide pidamiseks toetust 468,3 mln eurot õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, koolilõunaks, õppekirjanduseks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks ning ranitsatoetuseks (vt joonis 1). Võrreldes 2022. aastaga on haridustoetus kasvanud 87,6 mln euro võrra, sh õpetajate tööjõukulude toetus 84,0 mln eurot ja kultuuriranits 0,5 mln eurot. 1 Joonis 1. Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus Vabariigi Valitsus kinnitas 15. detsembri 2022. a määrusega nr 130 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär“ alates 2023. aasta 1. jaanuarist õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1749 eurot (2022. aastal oli alammäär 1412 eurot, st kasv +23,9%). Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetusega eraldatakse iga arvestusliku ametikoha kohta õpetaja tööjõukuludeks 17,1% rohkem õpetaja töötasu alammäärast. Seega arvestatakse iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta toetust 2048 eurot kuus. Joonis 2. Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 2012–20221 1 üldhariduse õpetaja keskmine brutopalk seisuga 2022 III kvartal; Eesti keskmine brutopalk seisuga III kv 2022. 2 Õpetajate tööjõukulu toetus moodustab valdadele ja linnadele antavast riigieelarvelise toetuse kogumahust ca 84%. Tööjõukulu toetus sisaldab töötasu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustust. Toetusfondi määruse § 1 lõike 2 kohaselt korrutatakse õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks õpilaste arv sama määruse lisas õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja pearaha määraga. Pearaha määr on 2192 eurot. Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallavalitsustele on arvestatud õpetajate tööjõukulu toetus Eesti Hariduse Infosüsteemis 10. novembri 2016. a seisuga märgitud õpetaja ametikoha kohta. Õpetajate töötasu tegelik kasv sõltub ka koolipidajate otsustest koolivõrgu korrastamisel ning õpetajate ametikohtade arvu kooskõlla viimisest valdavalt kahaneva õpilaste arvuga. Toetusfondi määruse § 1 lõike 3 kohaselt arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele, kes peavad vaid ühte gümnaasiumi 43–250 õpilasega, täiendavat koefitsienti vahemikus 1,0–1,1 (vt määruse lisa 1 tabelit 3). Sama lõike kohaselt on täiendav koefitsient ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksustele, kus eesti- ja venekeelsed õpilased õpivad ühes gümnaasiumis ning kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ei ole teist gümnaasiumi. Lisatoetust saavad kohaliku omavalitsuse üksused, kes toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri otsusega on vastavad otsused teinud. Lisatoetuse arvestuse aluseks on statsionaarses õppes õppivate gümnasistide arv. Lisatoetus tagatakse ka nende KOV gümnaasiumide õpilaste osas, kellele arvestati paragrahv 1 lõikes 3 punkt 1 ka enne ühinemist täiendavat õpetajate tööjõukulude toetust ja kus valla või linna haldusterritooriumil tegutses üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 3 punkti 1 kohaselt saab õpetajate tööjõukulude toetust kasutada õpetajate tööjõukulude katmiseks. Kui see on tagatud, siis võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks, kui tugispetsialistidele tagatakse õpetajatele kehtestatud töötasu alammääraga samaväärne töötasu. Samas on tugispetsialistide rahastamiseks suurendatud täiendavalt omavalitsuste tulubaasi (tulumaksu ja tasandusfondi mahtu) ja haridustoetust laiendatud tegevuskulude toetuse võrra 2018. aastast. Toetusfondi määruse § 1 lõike 5 kohaselt antakse direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks 2015. aastast alates 92 eurot õpilase kohta. Direktorite ja õppealajuhatajate töötasu on koolipidaja otsustada ning sõltub eelkõige koolipidaja võimalustest, personalipoliitikast (sh juhtide arvust), juhtimisulatusest, ülesannetest jne. Seejuures tagatakse, et toetuse maht ei vähene ühelgi linnal ja vallal planeeritaval eelarveaastal võrreldes 2014. aastal antud toetusega (toetusfondi määruse § 1 lõige 11). Tasandamiseks on arvestatud ca 2,0 mln eurot. Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetus on ette nähtud toetusfondi määruse § 1 lõikega 6. Õpilasepõhine õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuse määr on 2015. aastast 12 eurot. Õpilasepõhistele toetusmääradele üleminekul tagatakse, et toetuse maht ei vähene ühelgi linnal ja vallal 2014. aastal antud toetusega võrreldes (toetusfondi määruse § 1 lõige 11). Tasandamiseks on arvestatud ca 0,2 mln eurot. Toetusfondi määruse § 1 lõigete 7 ja 9 alusel antakse toetust õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Õppekirjanduse toetuse kogumahuks on 2022. aastal arvestatud ca 8 mln eurot. 3 Õpilasepõhine toetuse määr on 57 eurot 2011. aastast alates. Eksternõppe ja üksikainete õppurile on toetuseks arvestatud 1/5 tavamäärast seoses väiksema õppeainete mahu ja õppekoormusega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 42 lähtudes nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna toetuseks. Õpilasepõhise koolilõuna toetuse määr on tõstetud 2018. aastast 0,78 eurolt õppepäevas 1 eurole õppepäevas (kokku aastas 175 eurot õpilase kohta). Toetust arvestatakse 175 koolipäevaks kalendriaastas. Koduõppel olevate õpilaste eest koolilõuna toetust ei arvestata. Tõhustatud või eritoe tegevustoetust makstakse 2018. aastast. Selle eesmärk on toetada vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist. Erituge vajavatele õpilastele antud tegevuskulu toetus võimaldab lisaks eeltoodule ka põhivaraga seotud kulude katmist. Tegevuskulu toetuse koefitsient on tõhustatud toel statsionaarse õppe õpilasel põhikoolis 1 ja gümnaasiumis 1,7, mittestatsionaarses õppes õpilasel põhikoolis 0,7 ja gümnaasiumis 1,3 ning eritoel õpilasel 4. Toetusmäär on seotud õppekoha tegevuskulu piirmääraga, mis suurenes 2023. aastal 99 eurole ühe kuu kohta (+3 eurot 2022. aastaga võrreldes). Kohaliku omavalitsuse üksus saab riigilt tegevuskulu toetust ühe statsionaarses õppes tõhustatud tuge saava põhikooli õpilase eest näiteks 99 eurot, aga erituge saava õpilase eest 396 eurot kuus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõike 3 punkti 4 kohaselt võib vald või linn tegevuskulu toetust kasutada õpilastele tõhustatud- ja eritoe rakendamiseks. 2022. aastal on üldharidustoetusesse lisandunud 923 065 eurot munitsipaalkoolide põhikooli õpilaste kultuuriasutuste õppekäikude toetuseks ehk nn kultuuriranits õppekavas ette nähtud kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamiseks. Toetus õpilase kohta kasvab 2023. aastal 9,6 eurole (+44%). Kultuuriranitsa toetust võib kasutada nendeks muuseumitundideks ja õppekäikudeks (teatri-, kontserdi-, kino- ja näitusekülastus), mis on seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga. St seda ei tohi kasutada üldharivateks klassiekskursioonideks ja õppekava väliseks huvitegevuseks. Muus osas on valik (külastatavate etenduste, näituste, muuseumitundide jm arv, aeg, korraldus) kooli enda teha. Rahalist jaotust kultuuri alavaldkondade vahel koolile ette ei ole kirjutatud. Kool ja õpetaja on kõige pädevamad ise otsustama, millised õppekäigud konkreetsel aastal vastava klassi ainekavadega kõige paremini kohanduvad. Koolil oleks soovitatav koostada kolme aasta õppekäikude kava, et tegevus oleks läbimõeldud ja süsteemne, pakuks võrdseid võimalusi sama klassi õpilastele eri aastatel, hõlmaks tervikuna vähemalt ühte kooliastet (kolm aastat) ning selle perioodi jooksul oleks kõik kultuuri alavaldkonnad kaetud. Toetuse jaotamisel on arvestatud kultuuriasutuste erineva regionaalse kättesaadavusega ja sealt tuleneva kõrgema transpordikuluga, toetades kõrgemalt väljaspool keskusi asuvaid piirkondi. Toetust antakse ühe põhikooli statsionaarses õppes õppiva õpilase kohta keskmiselt 11,0 eurot (keskustes 9,6 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 19,6 eurot). Toetus ei pea ära katma kogu kohalike omavalitsuste tekkivat kulu, sh transpordikulu. Kohalikud omavalitsused on juba varem finantseerinud või pidanud finantseerima selliseid õppekäike ning riigi toetuse lisandumine ei peaks asendama nende senist panust. 4 III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Korralduse mõjud Toetus abistab kohaliku omavalitsuse üksusi üldhariduskulude katmisel. Õpetajate tööjõukulude toetuste jaotamisel on regionaalse kättesaadavuse tagamise eesmärgil arvestatud individuaalsete koefitsientidega. V. Korralduse rakendamisega seotud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõu lisaga jaotatakse riigieelarve seadusega kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide toetus summas 468,3 mln eurot. VI. Jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kavand esitati e-mailiga kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Jaotuspõhimõtted on määratud 2023. a riigieelarve seaduse ja toetusfondi määrusega ning käesoleva korraldusega kinnitatakse rahaline jaotus. 15.12.2022 5 EELNÕU 15.12.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ kinnitada 2023. aasta riigieelarve seaduse toetusfondis üldhariduskoolide toetuseks ette nähtud vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lisale „Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal“ (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal Vabariigi Valitsuse …. jaanuari 2023. a korraldus nr … „Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal ” lisa Üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 2023. aastal Õpetajate, direktorite ja Tõhustatud Põhikooli Gümnaasiumi Direktorite ja õppealajuhatajate ja eritoe õpetajate õpetajate õppealajuhatajate täiendus- Õppe- Kooli- tegevus- Kultuuri- Toetus Maakond Omavalitsus tööjõukuludeks tööjõukuludeks tööjõukuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU Harju Anija vald 1 935 637 215 200 71 164 9 598 37 791 115 850 41 580 8 293 2 435 113 Harju Harku vald 4 341 453 0 172 684 22 524 106 989 327 600 143 748 18 020 5 133 018 Harju Jõelähtme vald 2 368 938 247 052 77 832 10 152 48 222 147 875 105 732 9 819 3 015 622 Harju Keila linn 3 738 916 618 570 157 136 20 496 97 356 281 225 293 436 14 239 5 221 374 Harju Kiili vald 2 022 208 299 724 88 964 11 604 55 119 169 050 61 776 8 425 2 716 870 Harju Kose vald 2 813 279 322 093 96 416 12 576 59 736 183 225 143 748 11 532 3 642 605 Harju Kuusalu vald 2 118 919 304 680 78 292 10 747 48 507 148 225 96 228 8 738 2 814 336 Harju Loksa linn 733 356 85 575 34 199 6 498 14 022 43 050 20 196 3 123 940 019 Harju Lääne-Harju vald 4 107 841 237 427 166 722 18 484 70 452 213 850 245 916 16 991 5 077 683 Harju Maardu linn 3 370 419 579 170 150 420 19 620 93 195 268 450 167 508 13 646 4 662 428 Harju Raasiku vald 1 998 293 0 61 068 7 896 37 506 114 975 87 912 8 275 2 315 925 Harju Rae vald 8 214 082 614 034 343 804 44 844 212 963 651 875 374 220 33 477 10 489 299 Harju Saku vald 3 713 380 628 052 164 864 21 504 102 144 313 250 216 691 14 775 5 174 660 Harju Saue vald 7 646 994 0 268 088 34 968 166 098 507 325 395 604 31 025 9 050 102 Harju Tallinna linn 94 144 318 21 918 860 4 485 184 585 024 2 767 008 8 173 025 6 776 827 368 255 139 218 501 Harju Viimsi vald 6 394 853 0 240 212 31 332 148 827 454 650 452 628 25 067 7 747 569 Hiiu Hiiumaa vald 2 543 632 0 118 281 14 384 40 983 125 475 172 260 10 347 3 025 362 Ida-Viru Alutaguse vald 1 525 351 76 106 64 422 7 413 22 914 70 350 100 980 6 319 1 873 855 Ida-Viru Jõhvi vald 2 916 851 0 111 076 17 529 63 897 195 825 163 944 11 731 3 480 853 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 5 772 852 147 039 316 860 43 499 136 287 400 925 356 044 22 704 7 196 210 Ida-Viru Lüganuse vald 2 003 383 135 624 108 628 13 834 38 361 117 600 91 476 8 304 2 517 210 Ida-Viru Narva linn 9 688 070 2 370 275 489 440 70 301 287 873 802 375 677 160 37 797 14 423 291 Õpetajate, direktorite ja Tõhustatud Põhikooli Gümnaasiumi Direktorite ja õppealajuhatajate ja eritoe õpetajate õpetajate õppealajuhatajate täiendus- Õppe- Kooli- tegevus- Kultuuri- Toetus Maakond Omavalitsus tööjõukuludeks tööjõukuludeks tööjõukuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 972 775 0 41 172 3 933 12 711 38 850 47 520 4 093 1 121 054 Ida-Viru Sillamäe linn 2 431 432 764 834 120 227 17 342 68 400 207 025 175 111 9 544 3 793 915 Ida-Viru Toila vald 1 084 207 144 290 51 267 4 995 22 116 67 725 24 948 4 633 1 404 181 Jõgeva Jõgeva vald 3 580 247 9 820 160 045 21 885 70 908 217 000 128 304 14 952 4 203 161 Jõgeva Mustvee vald 1 576 592 178 998 106 506 11 468 25 878 79 450 53 104 6 739 2 038 735 Jõgeva Põltsamaa vald 2 781 558 334 514 132 555 17 988 54 777 168 000 187 704 11 239 3 688 335 Järva Järva vald 3 327 123 284 754 157 539 17 655 58 995 176 400 198 396 13 648 4 234 510 Järva Paide linn 2 702 464 0 126 262 17 136 56 145 172 025 209 088 10 506 3 293 626 Järva Türi vald 3 219 719 324 109 145 446 18 574 60 853 183 925 206 712 13 113 4 172 451 Lääne Haapsalu linn 3 480 501 0 139 738 17 001 73 644 226 100 147 312 14 252 4 098 548 Lääne Lääne-Nigula vald 2 779 800 73 651 122 691 13 732 43 377 132 650 58 212 12 008 3 236 121 Lääne Vormsi vald 213 740 0 6 621 984 1 197 3 150 1 188 409 227 289 Lääne-Viru Haljala vald 1 004 188 0 46 029 5 159 18 126 55 650 33 264 4 228 1 166 644 Lääne-Viru Kadrina vald 1 570 985 274 811 59 616 8 199 36 936 113 050 106 920 6 204 2 176 721 Lääne-Viru Rakvere vald 1 808 409 0 54 947 5 975 25 536 78 400 262 548 6 705 2 242 520 Lääne-Viru Rakvere linn 4 150 683 0 161 729 25 349 91 713 280 525 307 692 16 065 5 033 756 Lääne-Viru Tapa vald 2 910 358 460 197 140 004 18 795 67 716 197 925 124 740 12 015 3 931 750 Lääne-Viru Vinni vald 2 126 008 144 290 96 413 10 536 37 791 115 850 93 852 8 899 2 633 639 Lääne-Viru Viru-Nigula vald 1 622 584 106 227 76 723 9 349 30 096 92 225 100 980 6 612 2 044 796 Lääne-Viru Väike-Maarja vald 1 917 102 157 262 91 905 11 024 35 169 107 625 80 784 8 046 2 408 917 Põlva Kanepi vald 1 259 699 106 227 57 447 6 101 20 805 63 875 64 152 5 268 1 583 574 Põlva Põlva vald 3 895 839 0 200 981 25 826 68 115 208 425 297 000 15 522 4 711 708 Põlva Räpina vald 1 445 547 176 417 77 137 9 145 28 386 86 450 84 348 5 979 1 913 409 Pärnu Häädemeeste vald 1 556 530 81 016 62 599 6 786 27 531 84 525 33 264 6 670 1 858 921 Pärnu Kihnu vald 213 740 0 7 063 1 309 2 337 7 175 1 188 791 233 603 Pärnu Lääneranna vald 1 622 858 142 791 79 963 9 571 26 687 80 150 42 768 7 004 2 011 792 Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 2 471 075 132 616 109 776 13 877 43 035 131 250 96 228 10 444 3 008 301 Pärnu Pärnu linn 15 150 521 941 683 604 198 84 390 335 730 1 027 775 1 343 628 57 966 19 545 891 Pärnu Saarde vald 1 208 976 165 123 58 450 7 428 24 054 73 500 38 016 5 119 1 580 666 Pärnu Tori vald 3 503 331 175 487 101 652 12 797 58 767 180 075 146 124 14 703 4 192 936 3 Õpetajate, direktorite ja Tõhustatud Põhikooli Gümnaasiumi Direktorite ja õppealajuhatajate ja eritoe õpetajate õpetajate õppealajuhatajate täiendus- Õppe- Kooli- tegevus- Kultuuri- Toetus Maakond Omavalitsus tööjõukuludeks tööjõukuludeks tööjõukuludeks koolituseks kirjanduseks lõunaks kuludeks ranits KOKKU Rapla Kehtna vald 1 818 816 0 79 313 8 425 27 759 85 225 128 304 7 397 2 155 239 Rapla Kohila vald 1 857 939 378 291 82 616 10 776 51 186 156 800 85 536 7 570 2 630 714 Rapla Märjamaa vald 2 195 099 244 627 85 821 11 810 45 999 140 700 124 740 8 925 2 857 721 Rapla Rapla vald 4 447 393 0 192 391 24 357 81 624 250 250 305 316 17 804 5 319 135 Saare Muhu vald 521 170 0 20 807 2 194 6 612 20 125 29 700 2 183 602 791 Saare Ruhnu vald 144 685 0 6 209 414 513 1 400 0 176 153 397 Saare Saaremaa vald 9 122 885 524 984 373 829 46 626 182 001 513 975 790 020 35 416 11 589 736 Tartu Elva vald 4 563 963 545 816 175 607 21 705 99 294 294 875 276 448 18 460 5 996 168 Tartu Kambja vald 3 605 402 461 578 143 612 18 732 88 977 273 000 57 024 15 437 4 663 762 Tartu Kastre vald 1 812 644 125 102 45 469 5 892 27 987 85 925 45 144 7 792 2 155 955 Tartu Luunja vald 1 350 250 226 779 45 816 5 976 28 386 87 150 51 084 5 656 1 801 097 Tartu Nõo vald 1 254 525 0 44 528 5 808 27 588 84 700 45 144 5 204 1 467 497 Tartu Peipsiääre vald 1 437 123 0 100 120 10 304 21 432 65 800 60 588 6 057 1 701 424 Tartu Tartu vald 3 828 026 376 038 127 696 16 656 79 116 242 725 112 860 16 181 4 799 298 Tartu Tartu linn 26 626 820 6 593 668 1 207 224 157 464 747 270 2 187 850 3 095 215 97 615 40 713 126 Valga Otepää vald 2 208 317 211 484 99 835 11 950 40 299 123 725 108 108 9 192 2 812 910 Valga Tõrva vald 1 697 700 190 967 85 320 10 376 34 485 105 700 71 280 7 077 2 202 905 Valga Valga vald 3 892 107 0 180 387 24 259 78 432 240 100 256 608 15 469 4 687 362 Viljandi Mulgi vald 1 969 503 289 784 92 117 11 127 37 848 116 200 135 432 7 985 2 659 996 Viljandi Põhja-Sakala vald 3 043 827 180 656 129 817 12 907 49 533 151 725 314 820 11 850 3 895 135 Viljandi Viljandi vald 3 459 173 87 811 151 266 17 974 54 720 167 650 171 072 14 459 4 124 125 Viljandi Viljandi linn 5 079 390 640 042 219 696 28 656 135 979 350 000 410 573 19 268 6 883 604 Võru Antsla vald 1 287 953 189 080 54 711 7 196 23 997 73 675 106 564 5 173 1 748 349 Võru Rõuge vald 1 300 790 0 98 943 10 389 19 323 58 975 95 040 5 344 1 588 804 Võru Setomaa vald 826 588 73 651 42 320 4 216 12 369 37 975 29 700 3 560 1 030 379 Võru Võru vald 3 159 133 395 292 158 630 18 078 61 332 188 125 218 592 12 817 4 211 999 Võru Võru linn 3 115 994 0 148 423 21 045 68 628 210 350 310 068 11 559 3 886 067 KOKKU 347 328 831 45 714 248 15 454 980 1 994 448 8 316 470 24 797 500 23 315 689 1 379 904 468 302 070 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel