dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu

Rahandusministeerium · 22. detsember 2022
Viit
1.1-10.1/10127-1
Registreeritud
22. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Taivo Tali (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.110127-1 22.12.2022 Väljaminev kiri.asice945 KB

Sisu (failidest)

Hr Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 22.12.2022 nr 1.1-10.1/10127-1 [email protected] Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu 2. Korralduse eelnõu seletuskiri Taivo Tali 372 58 5104 35 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU KORRALDUS Üleriigilise planeeringu ning selle strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5: 1. Algatada üleriigiline planeering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Üleriigilise planeeringu eesmärk on riigi ruumilise arengu põhimõtete, suuniste ja suundumuste kindlaksmääramine. 3. Üleriigilise planeeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 4. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ja muu asjakohase teabega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsus algatab üleriigilise planeeringu (edaspidi planeeringu) kogu Eesti riigi territooriumi ja selle majandusvööndi planeerimiseks ning planeeringu keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks (edaspidi KSH). Üleriigilise planeeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. Planeering koostatakse koostöös ministeeriumide, Riigikogu ja kohalike omavalitsustega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Üleriigilise planeeringu algatamise eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Taivo Tali (tel 5851 0435, e-post [email protected]), ruumilise planeerimise osakonna nõunik Andres Levald (tel 611 3125, e-post [email protected]) ja ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht Kristi Grišakov (tel 5851 3940, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist vastavust on kontrollinud Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post [email protected]) ja Rahandusministeeriumi õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada uue Eesti üleriigilise planeeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Üleriigiline planeering määrab Eesti ruumilise struktuuri, ruumikasutuse ja ajakohased ruumilise arengu põhimõtted ning suundumused aastani 2050. Planeering on ruumiline väljund kehtivatele arengudokumentidele (näiteks strateegia „Eesti 2035“). Üleriigiline planeering annab suunised suurema täpsusastmega planeeringute koostamisele, sh kohalike omavalitsuste planeerimistegevusele ja maakonnaplaneeringutele. Planeering on aluseks ruumilise arengu otsuste langetamisel valitsusasutustele. Üleriigilise planeeringu koostamisel on kohustuslik viia läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille koostamine algatatakse koos üleriigilise planeeringu algatamisega. Samuti hindab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Üleriigilise planeeringu täpsemad eesmärgid, koostamise kava ja tingimused ning lahendatavad ülesanded määratakse kindlaks planeeringu lähteseisukohtades. Lähteseisukohtade ning KSH programmi koostamine toimub esimese etapina pärast üleriigilise planeeringu algatamist. 1 3. EELNÕU SISU Eelnõu punktiga 1 algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 13 lõike 1 alusel üleriigilise planeeringu kogu Eesti riigi territooriumi ja selle majandusvööndi planeerimiseks ning koostatava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ koostati aastatel 2010–2012 ja selle kehtestamisest on möödas 10 aastat. Planeeringu tegevuskava on suures osas täidetud ja esile on tõusnud vajadus ajastule kohaste ruumi- ja maakasutuse suuniste järele. Eesti ruumi- ja maakasutust oluliselt suunavad väljakutsed vajavad uut käsitlust üleriigilises planeeringus. Ruumilise planeerimise suuniste läbivaks aluseks tuleb seada kestliku arengu põhimõtted. Nendeks on täiendavate kliimaeesmärkide ja roheleppega arvestamine, elukeskkonda kohandav planeerimine ning piirkondade elujõulisuse tagamine vananeva rahvastiku ja regionaalse ebavõrdsuse tingimustes, asustussüsteemi ja teenuste struktuursete muutuste suunamine, vastamine elamumajanduse väljakutsetele, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, liikuvuse parem korraldamine ja ligipääsetavuse tagamine. Nendele vajadustele viitavad erinevad analüüsid, arengudokumendid ja arengukavad. Need on muuhulgas „Inimarengu aruanne 2019/2020“1, „Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035“2, „Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne“3, „Rohepoliitika eksperdirühma raport“4, „Ruumilise planeerimise roheline raamat5“, Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD)6, Energiamajanduse arengukava (ENMAK)7 jt. Vastavalt PlanS § 25 esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsusele 13.08.2020 kokkuvõtte üleriigilise planeeringu elluviimisest ja uuendatud üleriigilise planeeringu tegevuskava8. Selle alusel otsustas Vabariigi Valitsus, et Rahandusministeeriumil tuleb 2022. aastal algatada uue üleriigilise planeeringu koostamine. Eelnõu punkti 2 kohaselt on üleriigilise planeeringu eesmärk riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 13 lõige 3). Vastavalt PlanS § 14 on üleriigilise planeeringu ülesanneteks: 1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 1 Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020 https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu- aruanne/eesti-inimarengu-aruanne-2018-2019/ 2 Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2019/02/Eesti-regionaalse-majanduse-stsenaariumid-2035.pdf 3 Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne https://www.kul.ee/media/799/download 4 Rohepoliitika eksperdirühma raport https://valitsus.ee/media/4870/download 5 Ruumilise planeerimise roheline raamat https://planeerimine.ee/prr/ 6 Keskkonnavaldkonna arengukava https://envir.ee/kevad 7 Energiamajanduse arengukava https://www.mkm.ee/energeetika-ja- maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava 8 Üleriigiline planeering https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/uleriigiline-planeering 2 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Eesmärgi täitmiseks arvestatakse planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel arengusuundumuste ning kavandatavate tegevuste ruumilist koosmõju lähemas tulevikus (kuni 10 aastat) ja pikas perspektiivis (kuni 30 aastat). Planeering lähtub Eesti arengustrateegias „Eesti 2035 “ ruumi arengule seatud eesmärgist: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Planeering rakendab ruumiloomet puudutavaid Euroopa Nõukogu dokumente, mis käsitlevad arhitektuuri kvaliteeti linna- ja maapiirkonnas ning suunab liikmesriike pöörama tähelepanu ruumikvaliteedile, sh Euroopa kultuuriministrite 2018. aastal kinnitatud Davosi deklaratsioon „Euroopa kõrgetasemelise ehituskultuuri poole“. Planeering viib ellu rekonstrueerimise pikaajalist strateegiat mis koostati tuginedes Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivile. Vastavalt PlanS § 13 lõikele 1 koostatakse üleriigiline planeering kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Planeering integreerib Eesti merealade planeeringu, samuti Pärnu- ja Hiiumaa merealade planeeringud. Täpsemad omavahelised seosed määratakse üleriigilise planeeringu lähteseisukohtades. Eelnõu punkti 3 kohaselt korraldab planeeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 13 lõikele 6 on üleriigilise planeeringu ettevalmistaja ja koostamise korraldaja Rahandusministeerium. Rahandusministeerium juhib protsessi, viib läbi planeeringu koostamiseks vajalikud hanked ja menetlustoimingud, korraldab keskkonnamõjude strateegilist ja muude asjakohaste mõjude hindamist ning tagab planeeringu elluviimise ja ülevaatamise. Eelnõu punkti 4 järgi teavitatakse vastavalt PlanS § 16 lõikele 3 üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning planeeringu koostamise algataja ja planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja võrguväljaande ning Rahandusministeeriumi üleriigilise planeeringu veebilehe kaudu. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. EELNÕU MÕJUD Planeeringu algatamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringu koostamine ja kehtestamine üldist halduskoormust ei suurenda ja võimaldab kokku hoida üksikotsuste ettevalmistamiseks vajalikku ressurssi. 3 PlanS § 13 lõike 4 alusel on üleriigilise planeeringu koostamisel kohustuslik viia läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille koostamine algatatakse koos üleriigilise planeeringu algatamisega. Lähtudes PlanS § 4 lg 2 p 5 hindab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjudega arvestatakse planeeringu koostamisel. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA EELDATAVAD KULUD Korralduse rakendamisega kaasnevad kulud riigieelarvele. Aastaks 2023 on üleriigilise planeeringu koostamiseks eraldatud riigieelarvest kokku 100 000 eurot planeeringu lähteseisukohtade väljatöötamiseks ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi koostamiseks. Samuti on üleriigilise planeeringu koostamise eeltööna alustatud alusuuringu läbiviimist, mille eesmärgiks on analüüsida rahvusvaheliste ja siseriiklike trendide ruumi- ja maakasutuse mõju Eesti ruumilisele arengule aastani 2050. Üleriigilise planeeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Riigieelarvesse kavandatakse üleriigilise planeeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Üleriigilise planeeringu koostamine sh vajaliku ekspertpädevuse kaasamine viiakse läbi avalike hangete kaudu. Hangete läbiviimine on praeguse teadmise järgi jagatud kahte etappi, et töö teostajal oleks adekvaatselt võimalik hinnata töö mahtu ning maksumust. Planeeringu ja KSH aruande koostamine, sh vajalike uuringute ja analüüside läbiviimise maksumus täpsustub planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapi käigus. Korralduse alusel viiakse esmalt läbi hange esimese etapi tööde hankimiseks. Üleriigiline planeeringu koostamise ajakava määratletakse täpsemalt planeeringu lähteseisukohtade koostamise käigus. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on 4 aastat. Ajalist kestust võib mõjutada uuringute ja analüüside koostamine, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad üleriigiline planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis. Samuti võib ajakava muutuda planeeringu kooskõlastamise protsessis. Tabelis 1 on esitatud üleriigilise planeeringu etapid, indikatiivne maksumus ja kestvus arvestades Rahandusministeeriumi hinnangut. Tabel 1. Üleriigilise planeeringu koostamise etapid, eeldatav kestvus ja maksumus (ilma käibemaksuta): Tegevus Kestvus Maksumus EUR 1. Lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh 12 kuud 100 000 vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine (hange) 2. Planeeringu ja KSH aruande koostamine, sh vajalike 23 kuud 550 000 uuringute ja analüüside läbiviimine; elluviimise (indikatiivne tegevuskava koostamine (hange): maksumus) 1) Olukorra fikseerimine, visioonide, stsenaariumite ja eesmärkide formuleerimine; 4 2) Strateegia, meetmete, tegevuskava ja lahenduste väljapakkumine 3. Avalik väljapanek, avalik arutelu ja tulemuste 3 kuud arvestamine 4. Planeeringu kooskõlastamine 6 kuud 5. Kehtestamine 2 kuud Kokku 46 kuud 650000 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, ministeeriumitele ja üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule (Eesti Linnade ja Valdade Liit). Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Planeerijate Ühingule ja Arenguseire Keskusele. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused ja vastused ning nendega arvestamise info lisati vastavasse tabelisse (Lisa 1). Kaitseministeerium, Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Pärnu Linnavalitsus esitasid vastuskirja, milles nimetasid kontaktisikud, kellega edasist koostööd teha planeeringu protsessis. Rahandusministeerium arvestab sisendiga üleriigilise planeeringu koostamisel. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Planeerijate Ühing ja Arenguseire Keskus eelnõu kohta arvamusi ei esitanud. Üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis koostatakse koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida planeeringu protsessi jooksul vastavalt vajadusele ajakohastatakse. Planeeringuprotsessi olulisemate tulemuste teavitamine toimub regulaarselt. Planeering koostatakse koostöös kõikide ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb, näiteks Riigikogu, Riigikantselei ja Arenguseire Keskus, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet jt. Samuti tehakse koostööd maakondlike omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste, suuremate omavalitsuste ja erialaliitudega. Kaasatakse ka organisatsioonid ja isikud, kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üleriigiline planeeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kaudu. 5 LISA 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel. Nr Kooskõlastaja/arvamuse Märkused, ettepanekud Rahandus- esitaja ministeeriumi arvamus Kaitseministeerium Kaitseministeerium tutvus Ettepanekuid eelnõuga ja kooskõlastab selle. arvestatakse 08.12.2022 nr 5-8/22/4836 Kaitseministeeriumi seisukohad üleriigilise planeeringu koostamisele esitame planeeringu planeeringu lähteseisukohtade koostamisel. 1 koostamise etapis. Kaitse valdkonna sisendi saamiseks palume planeeringu koostamisse kaasata ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2 Riigikantselei - 3 Välisministeerium - 4 Sotsiaalministeerium - 5 Siseministeerium - Majandus- ja - 6 Kommunikatsiooniministeerium 7 Maaeluministeerium - 8 Kultuuriministeerium - 9 Keskkonnaministeerium - 10 Haridus- ja Teadusministeerium - 11 Eesti Linnade ja Valdade Liit - 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel