Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 22.12.2022 nr 1.1-10.1/10127-1
[email protected]
Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise eelnõu
esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse
„Üleriigilise planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad: 1. Korralduse eelnõu
2. Korralduse eelnõu seletuskiri
Taivo Tali 372 58 5104 35
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
KORRALDUS
Üleriigilise planeeringu ning selle
strateegilise keskkonnamõju hindamise
algatamine
Planeerimisseaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5:
1. Algatada üleriigiline planeering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Üleriigilise planeeringu eesmärk on riigi ruumilise arengu põhimõtete, suuniste ja
suundumuste kindlaksmääramine.
3. Üleriigilise planeeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab
Rahandusministeerium.
4. Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse ja muu
asjakohase teabega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsus algatab üleriigilise planeeringu (edaspidi planeeringu) kogu Eesti riigi
territooriumi ja selle majandusvööndi planeerimiseks ning planeeringu keskkonnamõju
strateegiliseks hindamiseks (edaspidi KSH).
Üleriigilise planeeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. Planeering koostatakse
koostöös ministeeriumide, Riigikogu ja kohalike omavalitsustega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Üleriigilise planeeringu algatamise eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi
ruumilise planeerimise osakonna nõunik Taivo Tali (tel 5851 0435, e-post
[email protected]),
ruumilise planeerimise osakonna nõunik Andres Levald (tel 611 3125, e-post
[email protected]) ja ruumilise planeerimise osakonna poliitika ja analüüsi valdkonna juht
Kristi Grišakov (tel 5851 3940, e-post
[email protected]).
Eelnõu juriidilist vastavust on kontrollinud Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise
osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 5850 5436, e-post
[email protected]) ja
Rahandusministeeriumi õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post
[email protected]).
2. KORRALDUSE EESMÄRK
Korralduse eesmärk on algatada uue Eesti üleriigilise planeeringu koostamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine. Üleriigiline planeering määrab Eesti
ruumilise struktuuri, ruumikasutuse ja ajakohased ruumilise arengu põhimõtted ning
suundumused aastani 2050.
Planeering on ruumiline väljund kehtivatele arengudokumentidele (näiteks strateegia „Eesti
2035“). Üleriigiline planeering annab suunised suurema täpsusastmega planeeringute
koostamisele, sh kohalike omavalitsuste planeerimistegevusele ja maakonnaplaneeringutele.
Planeering on aluseks ruumilise arengu otsuste langetamisel valitsusasutustele.
Üleriigilise planeeringu koostamisel on kohustuslik viia läbi keskkonnamõjude strateegiline
hindamine, mille koostamine algatatakse koos üleriigilise planeeringu algatamisega. Samuti
hindab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Üleriigilise planeeringu täpsemad eesmärgid, koostamise kava ja tingimused ning lahendatavad
ülesanded määratakse kindlaks planeeringu lähteseisukohtades. Lähteseisukohtade ning KSH
programmi koostamine toimub esimese etapina pärast üleriigilise planeeringu algatamist.
1
3. EELNÕU SISU
Eelnõu punktiga 1 algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 13 lõike 1 alusel üleriigilise planeeringu
kogu Eesti riigi territooriumi ja selle majandusvööndi planeerimiseks ning koostatava
planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ koostati aastatel 2010–2012 ja selle kehtestamisest
on möödas 10 aastat. Planeeringu tegevuskava on suures osas täidetud ja esile on tõusnud
vajadus ajastule kohaste ruumi- ja maakasutuse suuniste järele.
Eesti ruumi- ja maakasutust oluliselt suunavad väljakutsed vajavad uut käsitlust üleriigilises
planeeringus. Ruumilise planeerimise suuniste läbivaks aluseks tuleb seada kestliku arengu
põhimõtted. Nendeks on täiendavate kliimaeesmärkide ja roheleppega arvestamine,
elukeskkonda kohandav planeerimine ning piirkondade elujõulisuse tagamine vananeva
rahvastiku ja regionaalse ebavõrdsuse tingimustes, asustussüsteemi ja teenuste struktuursete
muutuste suunamine, vastamine elamumajanduse väljakutsetele, kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtete juurutamine, liikuvuse parem korraldamine ja ligipääsetavuse tagamine.
Nendele vajadustele viitavad erinevad analüüsid, arengudokumendid ja arengukavad. Need on
muuhulgas „Inimarengu aruanne 2019/2020“1, „Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid
2035“2, „Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne“3, „Rohepoliitika eksperdirühma raport“4,
„Ruumilise planeerimise roheline raamat5“, Keskkonnavaldkonna arengukava 2030
(KEVAD)6, Energiamajanduse arengukava (ENMAK)7 jt.
Vastavalt PlanS § 25 esitas riigihalduse minister Vabariigi Valitsusele 13.08.2020 kokkuvõtte
üleriigilise planeeringu elluviimisest ja uuendatud üleriigilise planeeringu tegevuskava8. Selle
alusel otsustas Vabariigi Valitsus, et Rahandusministeeriumil tuleb 2022. aastal algatada uue
üleriigilise planeeringu koostamine.
Eelnõu punkti 2 kohaselt on üleriigilise planeeringu eesmärk riigi ruumilise arengu põhimõtete
ja suundumuste määratlemine (PlanS § 13 lõige 3).
Vastavalt PlanS § 14 on üleriigilise planeeringu ülesanneteks:
1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine,
sealhulgas rahvusvahelisel tasandil;
3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja
suundumuste määratlemine;
4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning
toimimist tagavate meetmete määratlemine;
6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine;
1
Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020 https://www.kogu.ee/tegevus/olemus-ja-roll/eesti-inimarengu-
aruanne/eesti-inimarengu-aruanne-2018-2019/
2
Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-
content/uploads/2019/02/Eesti-regionaalse-majanduse-stsenaariumid-2035.pdf
3
Ruumiloome ekspertrühma lõpparuanne https://www.kul.ee/media/799/download
4
Rohepoliitika eksperdirühma raport https://valitsus.ee/media/4870/download
5
Ruumilise planeerimise roheline raamat https://planeerimine.ee/prr/
6
Keskkonnavaldkonna arengukava https://envir.ee/kevad
7
Energiamajanduse arengukava https://www.mkm.ee/energeetika-ja-
maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava
8
Üleriigiline planeering https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/uleriigiline-planeering
2
7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete
lahendamine.
Üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest
vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
Eesmärgi täitmiseks arvestatakse planeeringu koostamisel ja ülesannete lahendamisel
arengusuundumuste ning kavandatavate tegevuste ruumilist koosmõju lähemas tulevikus (kuni
10 aastat) ja pikas perspektiivis (kuni 30 aastat). Planeering lähtub Eesti arengustrateegias
„Eesti 2035 “ ruumi arengule seatud eesmärgist: „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult
ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga
arvestavalt“.
Planeering rakendab ruumiloomet puudutavaid Euroopa Nõukogu dokumente, mis käsitlevad
arhitektuuri kvaliteeti linna- ja maapiirkonnas ning suunab liikmesriike pöörama tähelepanu
ruumikvaliteedile, sh Euroopa kultuuriministrite 2018. aastal kinnitatud Davosi deklaratsioon
„Euroopa kõrgetasemelise ehituskultuuri poole“. Planeering viib ellu rekonstrueerimise
pikaajalist strateegiat mis koostati tuginedes Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe
direktiivile.
Vastavalt PlanS § 13 lõikele 1 koostatakse üleriigiline planeering kogu riigi territooriumi ja
majandusvööndi kohta. Planeering integreerib Eesti merealade planeeringu, samuti Pärnu- ja
Hiiumaa merealade planeeringud. Täpsemad omavahelised seosed määratakse üleriigilise
planeeringu lähteseisukohtades.
Eelnõu punkti 3 kohaselt korraldab planeeringu koostamist Rahandusministeerium.
Vastavalt PlanS § 13 lõikele 6 on üleriigilise planeeringu ettevalmistaja ja koostamise
korraldaja Rahandusministeerium. Rahandusministeerium juhib protsessi, viib läbi planeeringu
koostamiseks vajalikud hanked ja menetlustoimingud, korraldab keskkonnamõjude strateegilist
ja muude asjakohaste mõjude hindamist ning tagab planeeringu elluviimise ja ülevaatamise.
Eelnõu punkti 4 järgi teavitatakse vastavalt PlanS § 16 lõikele 3 üleriigilise planeeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates
vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes
Teadaannetes ning planeeringu koostamise algataja ja planeeringu koostamise korraldaja
veebilehel. Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja võrguväljaande
ning Rahandusministeeriumi üleriigilise planeeringu veebilehe kaudu.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei kasutata uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. EELNÕU MÕJUD
Planeeringu algatamisega ei kaasne otseseid mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele,
majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringu koostamine ja kehtestamine üldist halduskoormust ei suurenda ja võimaldab kokku
hoida üksikotsuste ettevalmistamiseks vajalikku ressurssi.
3
PlanS § 13 lõike 4 alusel on üleriigilise planeeringu koostamisel kohustuslik viia läbi
keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille koostamine algatatakse koos üleriigilise
planeeringu algatamisega.
Lähtudes PlanS § 4 lg 2 p 5 hindab planeeringu koostamise korraldaja planeeringu
elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjudega arvestatakse planeeringu koostamisel.
7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA EELDATAVAD
KULUD
Korralduse rakendamisega kaasnevad kulud riigieelarvele. Aastaks 2023 on üleriigilise
planeeringu koostamiseks eraldatud riigieelarvest kokku 100 000 eurot planeeringu
lähteseisukohtade väljatöötamiseks ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi
koostamiseks. Samuti on üleriigilise planeeringu koostamise eeltööna alustatud alusuuringu
läbiviimist, mille eesmärgiks on analüüsida rahvusvaheliste ja siseriiklike trendide ruumi- ja
maakasutuse mõju Eesti ruumilisele arengule aastani 2050.
Üleriigilise planeeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Riigieelarvesse
kavandatakse üleriigilise planeeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa
vastavalt täpsustunud eelarvele. Üleriigilise planeeringu koostamine sh vajaliku
ekspertpädevuse kaasamine viiakse läbi avalike hangete kaudu. Hangete läbiviimine on
praeguse teadmise järgi jagatud kahte etappi, et töö teostajal oleks adekvaatselt võimalik
hinnata töö mahtu ning maksumust. Planeeringu ja KSH aruande koostamine, sh vajalike
uuringute ja analüüside läbiviimise maksumus täpsustub planeeringu lähteseisukohtade ja KSH
programmi koostamise etapi käigus. Korralduse alusel viiakse esmalt läbi hange esimese etapi
tööde hankimiseks.
Üleriigiline planeeringu koostamise ajakava määratletakse täpsemalt planeeringu
lähteseisukohtade koostamise käigus. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on 4 aastat. Ajalist
kestust võib mõjutada uuringute ja analüüside koostamine, mille vajadus ja/või ajaline kestus
selguvad üleriigiline planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis.
Samuti võib ajakava muutuda planeeringu kooskõlastamise protsessis.
Tabelis 1 on esitatud üleriigilise planeeringu etapid, indikatiivne maksumus ja kestvus
arvestades Rahandusministeeriumi hinnangut.
Tabel 1. Üleriigilise planeeringu koostamise etapid, eeldatav kestvus ja maksumus (ilma
käibemaksuta):
Tegevus Kestvus Maksumus
EUR
1. Lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine, sh 12 kuud 100 000
vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine;
uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine;
kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine (hange)
2. Planeeringu ja KSH aruande koostamine, sh vajalike 23 kuud 550 000
uuringute ja analüüside läbiviimine; elluviimise (indikatiivne
tegevuskava koostamine (hange): maksumus)
1) Olukorra fikseerimine, visioonide, stsenaariumite
ja eesmärkide formuleerimine;
4
2) Strateegia, meetmete, tegevuskava ja lahenduste
väljapakkumine
3. Avalik väljapanek, avalik arutelu ja tulemuste 3 kuud
arvestamine
4. Planeeringu kooskõlastamine 6 kuud
5. Kehtestamine 2 kuud
Kokku 46 kuud 650000
8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE
Korraldus jõustub üldises korras.
9. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE
Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, ministeeriumitele ja üleriigilisele
kohaliku omavalitsuse üksuse liidule (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Planeerijate
Ühingule ja Arenguseire Keskusele.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused ja vastused ning nendega arvestamise info
lisati vastavasse tabelisse (Lisa 1). Kaitseministeerium, Välisministeerium, Eesti Linnade ja
Valdade Liit ning Pärnu Linnavalitsus esitasid vastuskirja, milles nimetasid kontaktisikud,
kellega edasist koostööd teha planeeringu protsessis. Rahandusministeerium arvestab sisendiga
üleriigilise planeeringu koostamisel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Planeerijate Ühing ja Arenguseire Keskus eelnõu kohta
arvamusi ei esitanud.
Üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis koostatakse
koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida planeeringu protsessi jooksul
vastavalt vajadusele ajakohastatakse. Planeeringuprotsessi olulisemate tulemuste teavitamine
toimub regulaarselt.
Planeering koostatakse koostöös kõikide ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb, näiteks Riigikogu, Riigikantselei ja
Arenguseire Keskus, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet,
Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet jt.
Samuti tehakse koostööd maakondlike omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste,
suuremate omavalitsuste ja erialaliitudega.
Kaasatakse ka organisatsioonid ja isikud, kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud,
samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või üleriigiline planeeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni Eesti Keskkonnaühenduste Koda
(EKO) kaudu.
5
LISA 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste
arvestamise tabel.
Nr Kooskõlastaja/arvamuse Märkused, ettepanekud Rahandus-
esitaja ministeeriumi
arvamus
Kaitseministeerium Kaitseministeerium tutvus Ettepanekuid
eelnõuga ja kooskõlastab selle. arvestatakse
08.12.2022 nr 5-8/22/4836
Kaitseministeeriumi seisukohad üleriigilise
planeeringu koostamisele esitame planeeringu
planeeringu lähteseisukohtade koostamisel.
1 koostamise etapis.
Kaitse valdkonna sisendi
saamiseks palume planeeringu
koostamisse kaasata ka Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus.
2 Riigikantselei -
3 Välisministeerium -
4 Sotsiaalministeerium -
5 Siseministeerium -
Majandus- ja -
6
Kommunikatsiooniministeerium
7 Maaeluministeerium -
8 Kultuuriministeerium -
9 Keskkonnaministeerium -
10 Haridus- ja Teadusministeerium -
11 Eesti Linnade ja Valdade Liit -
6