EV Keskkonnaminister Madis Kallas 17.10.2022
Saadetud Kuusalu Vallavalitsusele 12.05.2022
Mõisa tee 17, 74604, Kiiu alevik, Harju maakond
[email protected]
Koostamisel on Kuusalu valla ja Vihula valla üldplaneeringud. Ettepanekud valdade
üldplaneeringu eskiislahenduse tekstide muutmiseks. Algne tekst koostati Kuusalu valla
Pudisoo küla elanike poolt.
Valdade üldplaneeringute koostamine tugineb põhiliselt järgmistele seadusandlikele
aktidele ja neist tulenevatele määrustele:
Planeerimisseadus (redaktsioon jõustus 13.01.2022);
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus
Looduskaitseseadus;
Veeseadus;
jne.
Lisaks tuleb arvestada ka osal valla territooriumist juba kehtivate eeskirjade ja muude
regulatsioonidega, nagu:
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri;
Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025
Jne.
Kuusalu valla ja Vihula valla üldplaneeringud (mis on otseselt seotud üleriigilise planeeringu
ja maakonna planeeringuga) on dokument, mille järgi hakkab tulevikus valdades toimuma
kohaliku elanikkonna ja ettevõtluse elukorraldus ja areng. Selle kehtestamisega kaasneb osa
elanikkonna elukvaliteedi suhteline paranemine, kuid suurele osale maaomanikest
elukvaliteedi halvenemine. Võimalus on kehtestada hulganisti otseseid ja kaudseid
piiranguid, millega kaasneb piirkonniti valdades paikneva kinnisvara maksumuse väga
oluline muutumine.
Selleks, et kogu planeerimistoimingut paremini mõista on asjakohane suure hulga asjaga
seotud seadusandlike aktide ja regulatsioonide seast meelde tuletada mõned tähtsamad
praegu kehtivad seadusandlikud põhimõtted (kaldkirjas).
Eespooltoodust nähtub, et valla üldplaneering on alusdokumendiks kõigile
arendustegevustele ja piirangutele valdade külades. Sisuliselt raamistab üldplaneering meie
elukorralduse selles piirkonnas aastakümneteks. Ainuke, kes saab selles protsessis kohalike
elanike soove kaitsta ja üldplaneeringutes väljendada on vallavalitsused ja vallavalitsuste
1
ametnikud, kes on seatud valdade üldplaneeringuid koostama. Kohalikud elanikud ja
maaomanikud peavad aga olema aktiivsed ja näitama ametnikele, mida tuleb
üldplaneeringu eskiislahenduses muuta, et elukeskkond paraneks. Oleme seisukohal, et
üldplaneeringus tuleb igal juhul võtta arvesse kohaliku elanikkonna arvamusi ja
ettepanekud, mis on juba saadetud vallavalitsustele ning lisaks avalikustamiskoosolekutel
Kuusalu rahvamajas ja Kolgaküla rahvamajas üles kerkinud küsimused:
- Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja muudatusettepanekute tegemine;
- Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 muutmine;
- Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas ehitusalade piiride muutmine;
- Jõgede ehituskeeluvööndite muutmine külade ajalooliselt asustatud aladel;
- Jõgede kallaste kaitsekindlustuste rajamise vajaduse arvesse võtmine ÜP-s;
- Rohekoridoride paiknemine külade territooriumil ja nende asukohtade ja piiride
muutmine;
- Rohelise võrgustiku tugialade paiknemine külade territooriumil ja nende asukohtade
ja piiride muutmine;
- Poollooduslike koosluste paiknemine külade territooriumil ja nende asukohtade ja
piiride muutmine;
- Päikeseparkide detailplaneerimise regulatsiooni ülevaatamine;
- Jne.
Täpsed kitsaskohtade kirjeldused esitatakse vallavalitsustele külakoosolekutel või varem,
vastavalt vormile, mis lepitakse kokku vallavalitsuste vastavate ametnikega.
Kuna üldplaneering koostamine võtab palju aega ja see koostatakse pikaks ajaks ning
kooskõlastatakse paljude erinevate asutustega, siis peab selle lõpptekst olema selline, mis
on kooskõlas EV seadusandlusega, sh-s Põhiseadusega ja annab eelkõige kohalikule
elanikkonnale võimaluse igakülgseks arenguks. See eeldab aga minimaalselt sisse kirjutatud
piiranguid. Kõik piirangud peavad olema põhjendatud ja neist peavad kohalikud elanikud
üheselt aru saama. Ei tohi unustada, et enamus näiteks Pudisoo küla maaomanikke on
külaelanikud ja piirangutega kaasneb neile otsene tegevusvabaduse piirang ja maa kui
kinnisvara väärtuse oluline langus. Viited erinevatele seadusandlikele aktidele (nagu
Lahemaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava, Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18
„Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ jne) sõnumiga, et Vallavalitsus ei saa midagi teha, sest
nende aktidega on juba kõik paika pandud ei ole pädev. Vallavalitsuse ja Vallavolikogu
ülesandeks on seista oma haldusterritooriumil elavate inimeste õiguste ja piirkonna
arenguvõimaluste eest. Üldplaneerimise protsess hõlmab muuhulgas ka seda, et tehakse EV
valitsusele ja Keskkonnaametile ettepanekuid olemasolevaid seadusandlikke akte ja
regulatsiooni muuta, kui need takistavad või lausa eiravad kohalike elanike vajadusi. Samuti
saab teha ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks ja Lahemaa rahvuspargi poolt
kehtestatud regulatsioonide (sh Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja) muutmiseks. Sellest
tulenevalt ja lähtuvalt seni Kuusalu valla kogukonna poolt tehtud ettepanekutest oleme
seisukohal, et kindlasti tuleb kokku kutsuda Pudisoo küla ja teiste külade üldplaneeringu
2
arutelu koosolek, mis võiks toimuda ka näiteks Kuusalu valla ruumides. Sellisel kujul nagu
see on täna ei saa ja ei tohi Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahendust heaks kiita.
Kuusalu vallas Pudisoo külale hea Kuusalu valla üldplaneeringu saamise eelduseks on tihe ja
konstruktiivne koostöö külaelanike ja vallaametnike vahel.
Eespoolkirjeldatud probleemide lahendamiseks on loodud Lahemaa Maaomanike Liit. MTÜ
asukohaks on Virve küla, Kuusalu vald, Harjumaa, Eesti Vabariik. Vastavalt MTÜ põhikirjale
on MTÜ eesmärgiks on:
2.1.1. koostöö arendamine füüsilisest isikust maaomanike vahel;
2.1.2. seismine füüsilisest isikust maaomanike huvide eest, et olla võrdväärne partner
riiklikele institutsioonidele;
2.1.3. oma liikmete esindamine;
Jne.
Lugupidamisega
Kuusalu valla Pudisoo küla elanik ja MTÜ Lahemaa Maaomanike Liit juhatuse liige
Aare Kuusik
Tel.: 5162476, e-post:
[email protected]
3
Üldplaneeringu koostamist reguleeriva seadusandluse ülevaade.
Vastavalt Planeerimisseaduse § 1 seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Käesoleva
seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks,
soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt
jätkusuutlikku arengut.
§ 3. (3) Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
§ 9. (2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust
planeeringu kohta. (3) Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet
planeerimismenetluse ja planeeringu kohta.
§ 10. (3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema
kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist
aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
§ 12. (1) Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või
ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. (2) Asustuse planeerimisel peab
tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades
olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
§ 13. Üleriigiline planeering ja selle koostamise korraldaja (5) Üleriigiline planeering on
maakonnaplaneeringu koostamise alus.
§ 14. (1) Üleriigilise planeeringu ülesanded on 1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja
suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja
rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine;
6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine.
§ 55. (1) Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse
eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike
ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. (2) Maakonnaplaneering on
üldplaneeringu koostamise alus.
§ 56. (1) Maakonnaplaneeringu ülesanded on: 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse,
sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste
tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine;
9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine;
11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine;
§ 57. (1) Maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala
kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
maakonnaplaneering käsitleb. (2) Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud,
4
kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu. (3) Maakonnaplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku,
kelle huve planeering võib puudutada.
§ 64. (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse
maakonnaplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud
muudatused.
§ 72. (1) Rahandusministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise
planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte
maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustest, sealhulgas kehtestatud
üldplaneeringutest, kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.
§ 73. (2) Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava
planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel
tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada.
§ 74. (1) Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. (3) Üldplaneeringu alusel
võib kinnisomandile seada kitsendusi. (5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise
kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. (8) Üldplaneeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 75. (1) Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:
5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud
ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine;
6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine;
7) supelranna ala määramine;
9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte
üleujutusaladega siseveekogul;
10) rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest
tekkivate kitsenduste määramine;
11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral
kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt
keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule;
12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine;
13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine;
14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja
looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine;
5
16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmine;
17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste
kasutustingimuste määramine;
18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine;
24) krundi minimaalsuuruse määramine;
26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine;
31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.
(2) Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku
omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.
(3) Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
(4) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav
otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.
§ 76. (2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud,
kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud,
samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste
arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused. (3) Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku,
kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab
nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja
asutuse suhtes sätestatut.
§ 82. (1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. (2) Avaliku väljapaneku
jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
§ 84. (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused.
§ 85. (1) Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse
kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse §
76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. (2) Kui
kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada,
kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või
6
maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu
õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
§ 89. (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus
vajalikud muudatused. (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel
tehtud muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti
korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest.
§ 90. (1) Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Koos
üldplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu
koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht
arvamuste arvestamata jätmise kohta. (3) Üldplaneeringule heakskiidu andmise
otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele
ning maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul
kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud,
ja üldplaneeringu koostamise korraldaja; 3) maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut
sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või
keeldub nõusoleku andmisest. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud
isikud kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud
ametnik nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva
jooksul pärast osapoolte ärakuulamist.
§ 92. 1) Üldplaneeringu vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant.
§ 94. Igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda
kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama
planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui
otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Vastavalt Looduskaitseseaduse § 26. (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike,
kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks,
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa –
Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
§ 38. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale
ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda
kindlustusrajatisele; 6) piirdeaedadele; 9) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale
tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või
7
kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
3) ranna kindlustusrajatisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; ...
(6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja
kalda kaitse eesmärkidega.
(7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse-
eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.
§ 40. (1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades
ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asustusest. (2) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada
üldplaneeringuga. (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul. (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik
omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud
üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud
üldplaneering puudub. (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise
vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud
üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.
8
Aare Kuusik Teie 07.12.2022
MTÜ Lahemaa Maaomanike Liit
[email protected] Meie 22.12.2022 nr 7-15/22/49-7
Vastus pöördumisele seoses
Kuusalu valla üldplaneeringuga
Austatud härra Kuusik
Olete pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekutega Kuusalu valla
üldplaneeringule. Selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse § 3 alusel on riigiasutusel kohustus anda selgitusi tema
väljatöötatud õigusaktide kohta. Planeerimisseaduse kohta annab selgitusi
Rahandusministeerium kui selle ettevalmistanud ministeerium. Samuti on õige nende poole
pöörduda juhul, kui on probleeme selle seaduse rakendamisega või on ettepanekuid
planeerimisseadusega seotud probleemide lahendamiseks.
Pöördumises nimetatud Keskkonnaministeeriumi valdkonda kuuluvad ettepanekud
(Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava muutmine) on väga üldises
sõnastuses, seetõttu saame selgitada, et üldplaneering tuleb koostada kooskõlas kehtivate
õigusaktidega. Kaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks on võimalik ettepanekuid esitada, kuid
ettepanekute arvestamisel lähtutakse kaitseala kaitse-eesmärkidest ja arvestada saab üksnes
ettepanekutega, mis ei kahjusta kaitse-eesmärke ja nende soodsat seisundit või soodsa
seisundi saavutamist. Kaitseala kaitsekorralduskava kehtestamine on Keskkonnaameti
pädevuses (looduskaitseseaduse § 25 lg 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Džein Aunre, 626 0738
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231