dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele seoses Kuusalu valla üldplaneeringuga

Rahandusministeerium · 22. detsember 2022
Viit
15-3/10104-1
Registreeritud
22. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Heddy Klasen (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎Taotlus valdade ÜP eskiislahenduse muutmiseks.pdf1002 KB
  • 📎Vastus pöördumisele seoses Kuusalu valla üldplaneeringuga.asice120 KB

Sisu (failidest)

EV Keskkonnaminister Madis Kallas 17.10.2022 Saadetud Kuusalu Vallavalitsusele 12.05.2022 Mõisa tee 17, 74604, Kiiu alevik, Harju maakond [email protected] Koostamisel on Kuusalu valla ja Vihula valla üldplaneeringud. Ettepanekud valdade üldplaneeringu eskiislahenduse tekstide muutmiseks. Algne tekst koostati Kuusalu valla Pudisoo küla elanike poolt. Valdade üldplaneeringute koostamine tugineb põhiliselt järgmistele seadusandlikele aktidele ja neist tulenevatele määrustele: Planeerimisseadus (redaktsioon jõustus 13.01.2022); Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus Looduskaitseseadus; Veeseadus; jne. Lisaks tuleb arvestada ka osal valla territooriumist juba kehtivate eeskirjade ja muude regulatsioonidega, nagu: Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri; Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 Jne. Kuusalu valla ja Vihula valla üldplaneeringud (mis on otseselt seotud üleriigilise planeeringu ja maakonna planeeringuga) on dokument, mille järgi hakkab tulevikus valdades toimuma kohaliku elanikkonna ja ettevõtluse elukorraldus ja areng. Selle kehtestamisega kaasneb osa elanikkonna elukvaliteedi suhteline paranemine, kuid suurele osale maaomanikest elukvaliteedi halvenemine. Võimalus on kehtestada hulganisti otseseid ja kaudseid piiranguid, millega kaasneb piirkonniti valdades paikneva kinnisvara maksumuse väga oluline muutumine. Selleks, et kogu planeerimistoimingut paremini mõista on asjakohane suure hulga asjaga seotud seadusandlike aktide ja regulatsioonide seast meelde tuletada mõned tähtsamad praegu kehtivad seadusandlikud põhimõtted (kaldkirjas). Eespooltoodust nähtub, et valla üldplaneering on alusdokumendiks kõigile arendustegevustele ja piirangutele valdade külades. Sisuliselt raamistab üldplaneering meie elukorralduse selles piirkonnas aastakümneteks. Ainuke, kes saab selles protsessis kohalike elanike soove kaitsta ja üldplaneeringutes väljendada on vallavalitsused ja vallavalitsuste 1 ametnikud, kes on seatud valdade üldplaneeringuid koostama. Kohalikud elanikud ja maaomanikud peavad aga olema aktiivsed ja näitama ametnikele, mida tuleb üldplaneeringu eskiislahenduses muuta, et elukeskkond paraneks. Oleme seisukohal, et üldplaneeringus tuleb igal juhul võtta arvesse kohaliku elanikkonna arvamusi ja ettepanekud, mis on juba saadetud vallavalitsustele ning lisaks avalikustamiskoosolekutel Kuusalu rahvamajas ja Kolgaküla rahvamajas üles kerkinud küsimused: - Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja muudatusettepanekute tegemine; - Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 muutmine; - Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas ehitusalade piiride muutmine; - Jõgede ehituskeeluvööndite muutmine külade ajalooliselt asustatud aladel; - Jõgede kallaste kaitsekindlustuste rajamise vajaduse arvesse võtmine ÜP-s; - Rohekoridoride paiknemine külade territooriumil ja nende asukohtade ja piiride muutmine; - Rohelise võrgustiku tugialade paiknemine külade territooriumil ja nende asukohtade ja piiride muutmine; - Poollooduslike koosluste paiknemine külade territooriumil ja nende asukohtade ja piiride muutmine; - Päikeseparkide detailplaneerimise regulatsiooni ülevaatamine; - Jne. Täpsed kitsaskohtade kirjeldused esitatakse vallavalitsustele külakoosolekutel või varem, vastavalt vormile, mis lepitakse kokku vallavalitsuste vastavate ametnikega. Kuna üldplaneering koostamine võtab palju aega ja see koostatakse pikaks ajaks ning kooskõlastatakse paljude erinevate asutustega, siis peab selle lõpptekst olema selline, mis on kooskõlas EV seadusandlusega, sh-s Põhiseadusega ja annab eelkõige kohalikule elanikkonnale võimaluse igakülgseks arenguks. See eeldab aga minimaalselt sisse kirjutatud piiranguid. Kõik piirangud peavad olema põhjendatud ja neist peavad kohalikud elanikud üheselt aru saama. Ei tohi unustada, et enamus näiteks Pudisoo küla maaomanikke on külaelanikud ja piirangutega kaasneb neile otsene tegevusvabaduse piirang ja maa kui kinnisvara väärtuse oluline langus. Viited erinevatele seadusandlikele aktidele (nagu Lahemaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava, Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ jne) sõnumiga, et Vallavalitsus ei saa midagi teha, sest nende aktidega on juba kõik paika pandud ei ole pädev. Vallavalitsuse ja Vallavolikogu ülesandeks on seista oma haldusterritooriumil elavate inimeste õiguste ja piirkonna arenguvõimaluste eest. Üldplaneerimise protsess hõlmab muuhulgas ka seda, et tehakse EV valitsusele ja Keskkonnaametile ettepanekuid olemasolevaid seadusandlikke akte ja regulatsiooni muuta, kui need takistavad või lausa eiravad kohalike elanike vajadusi. Samuti saab teha ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks ja Lahemaa rahvuspargi poolt kehtestatud regulatsioonide (sh Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja) muutmiseks. Sellest tulenevalt ja lähtuvalt seni Kuusalu valla kogukonna poolt tehtud ettepanekutest oleme seisukohal, et kindlasti tuleb kokku kutsuda Pudisoo küla ja teiste külade üldplaneeringu 2 arutelu koosolek, mis võiks toimuda ka näiteks Kuusalu valla ruumides. Sellisel kujul nagu see on täna ei saa ja ei tohi Kuusalu valla üldplaneeringu eskiislahendust heaks kiita. Kuusalu vallas Pudisoo külale hea Kuusalu valla üldplaneeringu saamise eelduseks on tihe ja konstruktiivne koostöö külaelanike ja vallaametnike vahel. Eespoolkirjeldatud probleemide lahendamiseks on loodud Lahemaa Maaomanike Liit. MTÜ asukohaks on Virve küla, Kuusalu vald, Harjumaa, Eesti Vabariik. Vastavalt MTÜ põhikirjale on MTÜ eesmärgiks on: 2.1.1. koostöö arendamine füüsilisest isikust maaomanike vahel; 2.1.2. seismine füüsilisest isikust maaomanike huvide eest, et olla võrdväärne partner riiklikele institutsioonidele; 2.1.3. oma liikmete esindamine; Jne. Lugupidamisega Kuusalu valla Pudisoo küla elanik ja MTÜ Lahemaa Maaomanike Liit juhatuse liige Aare Kuusik Tel.: 5162476, e-post: [email protected] 3 Üldplaneeringu koostamist reguleeriva seadusandluse ülevaade. Vastavalt Planeerimisseaduse § 1 seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. § 3. (3) Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. § 9. (2) Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. (3) Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. § 10. (3) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. § 12. (1) Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. (2) Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid. § 13. Üleriigiline planeering ja selle koostamise korraldaja (5) Üleriigiline planeering on maakonnaplaneeringu koostamise alus. § 14. (1) Üleriigilise planeeringu ülesanded on 1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine. § 55. (1) Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. (2) Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus. § 56. (1) Maakonnaplaneeringu ülesanded on: 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine; 9) rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine; 11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; § 57. (1) Maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb. (2) Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, 4 kes on avaldanud selleks soovi, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. (3) Maakonnaplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. § 64. (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse maakonnaplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused. § 72. (1) Rahandusministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte maakonnaplaneeringute ülevaatamise tulemustest, sealhulgas kehtestatud üldplaneeringutest, kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. § 73. (2) Maakonnaplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala osa hõlmava planeeringu või teemaplaneeringu, lähtudes käesolevas seaduses maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Maakonnaplaneeringut muutva planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja kaasatakse valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus käsitleb, ning isikud, kelle õigusi või huve võib muudatus puudutada. § 74. (1) Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. (3) Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. (5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. (8) Üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 75. (1) Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine; 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine; 7) supelranna ala määramine; 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 5 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine; 18) planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine; 24) krundi minimaalsuuruse määramine; 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. (2) Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. (3) Üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. (4) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. § 76. (2) Üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. (3) Üldplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Kui üldplaneeringu koostamise korraldaja kaasab nimetatud isiku, kohaldatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku ja asutuse suhtes sätestatut. § 82. (1) Planeeringu koostamise korraldaja korraldab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. (2) Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. § 84. (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus vajalikud muudatused. § 85. (1) Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust. (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või 6 maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. § 89. (2) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringus vajalikud muudatused. (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, korratakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. § 90. (1) Üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Koos üldplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta. (3) Üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik: 1) kontrollib keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule; 2) kuulab ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja; 3) maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul annab nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist. § 92. 1) Üldplaneeringu vaatab üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. § 94. Igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 26. (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks. § 38. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 6) piirdeaedadele; 9) olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või 7 kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; ... (6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. (7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse- eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. § 40. (1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. (2) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga. (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. 8 Aare Kuusik Teie 07.12.2022 MTÜ Lahemaa Maaomanike Liit [email protected] Meie 22.12.2022 nr 7-15/22/49-7 Vastus pöördumisele seoses Kuusalu valla üldplaneeringuga Austatud härra Kuusik Olete pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekutega Kuusalu valla üldplaneeringule. Selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 alusel on riigiasutusel kohustus anda selgitusi tema väljatöötatud õigusaktide kohta. Planeerimisseaduse kohta annab selgitusi Rahandusministeerium kui selle ettevalmistanud ministeerium. Samuti on õige nende poole pöörduda juhul, kui on probleeme selle seaduse rakendamisega või on ettepanekuid planeerimisseadusega seotud probleemide lahendamiseks. Pöördumises nimetatud Keskkonnaministeeriumi valdkonda kuuluvad ettepanekud (Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava muutmine) on väga üldises sõnastuses, seetõttu saame selgitada, et üldplaneering tuleb koostada kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks on võimalik ettepanekuid esitada, kuid ettepanekute arvestamisel lähtutakse kaitseala kaitse-eesmärkidest ja arvestada saab üksnes ettepanekutega, mis ei kahjusta kaitse-eesmärke ja nende soodsat seisundit või soodsa seisundi saavutamist. Kaitseala kaitsekorralduskava kehtestamine on Keskkonnaameti pädevuses (looduskaitseseaduse § 25 lg 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Teadmiseks: Rahandusministeerium Džein Aunre, 626 0738 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →