Pärnu linnas Jõekalda tee 63 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 24 - 11 -2022 Aeg ja koht: 24 . novembril 2022 kell 1 3.00 -14.00 , Pärnu, Pikk tn 16b II korruse saal. J uhatas : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis : Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna ruumilise planeerimise juhtivs petsialist Raine Viitas. Arvamuste ärakuulamisel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindaja Ülle Tuulik, Transpordiameti esindaja Anna Palusalu, Jõekalda tee 63 kinnistu omanik Jaanus Pöial, Linnak OÜ arhitekt Karri Tiigisoon. Arvamuse esitaja Jõekalda tee 63b kinnistu omanik Jaan Kaasik teavitas Rahandusministeeriumi 24.11.2022 telefoni teel, et ta ei saa ärakuulamisel osaleda. Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks Silla küla s Jõekalda tee 63 detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 21.07-04.08.2022 ) esitati arvamus, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses ei arvestanud . Vastavalt planeerimisseaduse § 138 lõikele 4 ja 5 on Rahandus ministeeriumi pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalik u arvamus e esitanud isiku ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja arvamuse andmine esitatud arvamuse kohta. ESITATUD SELGITUSED Karri Tiigisoon : Jõekalda tee 63 hoonestatud kinnistu soovitakse detailplaneeringuga jagada kaheks elamumaa krundiks. Mõlemale krundile kavandatakse üks pereelamu abihoonetega , v ana talumaja jääb ühe krundi kõrvalhooneks. Tiiu Pärn loeb ette Jõekalda tee 63b kinnistu omaniku esitatud arvamuse. Naaberkinnistu omaniku mureks on tema kinnistuga ühise mahasõidu / juurdepääsutee kavandamine ja selle laiendamine . Vaadet piirab tee ääres kasvav tamm. Arvamuse esitaja leiab, et kuna Jõekalda tee 63 kinnistule on ka teine mahasõit olemas, tuleks kasutada just seda teist mõlemale detailplaneeringuga moodustatavale elamukrundile juurdepääsuks . Anna Palusalu : Nimetatud tamm ei takista kinnistutele mahasõitu , vaadeldavust . Kui see kasvab suuremaks , saab kärpida alumisi oksi. Transpordiameti poolt ehitatud mahasõidud /riigi maanteelt juurdepääsud on mõeldud mitmete kinnistute tarbeks. Planeeringulahendus on mõistlik, Transpordiamet on selle kooskõlastanud. Mahasõit vajaks veidi ümber ehitamist, seda saab d etailplaneeringu kohaselt teha teeprojekti alusel. Ülle Tuulik : Jõekalda tee 63b kinnistule mahasõit hõlmab munitsipaalomandis olevat transpordimaad ning Jõekalda tee 63 kinnistut. Uurin Pärnu Linnavalitsuse vastavalt spetsialistilt, kelle kasuks oleks mõistlik servituudi vajadus detailplaneeringus määrata – kas naaberkinnistu või kohaliku omavalitsuse kasuks. Selleks, et Jõekalda tee 63b kinnistu omanikul oleks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb servituut seada enne detailplaneeringu kehtestamist. Karri Tiigisoon : Sad e mevee probleemi lahendamiseks sõnastan ümber sad e mevee peatüki s toodud põhimõ tte : Jõekalda tee 63 ja Jõekalda tee 63b ühise mahasõ idu kavandamisel takistada sademevee valgumine elamukruntide suunas. Sademevee ärajuhtimine lahendatakse teeprojektiga, nt valides sobivad kalded või teised tehnilised lahendused. Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/
Teie 27.09.2022 nr 8-4/4687/2022-33
Pärnu Linnavalitsus Meie 22.12.2022 nr 15-3/7764-4
[email protected]
Jõekalda tee 63 kinnistu
detailplaneeringu heakskiitmine
Pärnu Linnavalitsus esitas 27.09.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnu linnas Silla
külas Jõekalda tee 63 kinnistu detailplaneeringu (OÜ Linnak töö nr 2114; edaspidi
detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1
alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul
väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja
detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukoht selle arvestamata jätmise kohta.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 138 lõigete 4 ja 5 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isiku ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha
andmine arvestamata jäänud arvamuse kohta, kui arvamuse ärakuulamisel kokkulepet ei
saavutata.
1. Asjaolud ja menetluse käik
Planeeringuala, suurusega 7557 m2, asub Pärnu linnas Silla külas Reiu jõe kaldal ja hõlmab
hoonestatud Jõekalda tee 63 kinnistut (katastriüksuse katastritunnus 56801:001:0393,
sihtotstarve 100% elamumaa). Detailplaneeringuga soovitakse jagada katastriüksus kaheks
elamumaa krundiks – Pos 1 suurusega 3284 m2 ja Pos 2 suurusega 4272 m2. Mõlemale
krundile määratakse ehitusõigus ühe põhihoone ja kahe abihoone ehitamiseks ehitisealuse
pinnaga 300 m². Põhihoonete lubatud korruselisus on kaks korrust ja hoonete kõrguseks 8,5
m. Uute abihoonete kõrguseks on kavandatud 5 m. Juurdepääs kruntidele toimub riigi omandis
olevalt Jõekalda teelt.
Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse. Kuna kinnistu asub osaliselt metsaga kaetud
alal, siis on kohustus 30% ulatuses planeeritud elamumaa krundi pindalal säilitada
kõrghaljastus, vajadusel rajada.
Paikuse valla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) järgi asub planeeringuala elamumaal.
Detailplaneeringut on koostatud üldplaneeringu põhimõtteid järgides ning sellega ei tehta
ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks .
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud OÜ Linnak, arhitekt Karri Tiigisoon vastab PlanS § 6 punktis 10 esitatud nõuetele.
Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavalitsuse 05.07.2021 korraldusega nr 459.
Algatamisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees ning Ametlikes
Teadaannetes 07.07.2021. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavalitsuse 04.07.2022
korraldusega nr 481. Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut
kooskõlastanud märkusteta sisu osas Terviseamet (22.04.2022 kiri nr 9.3-1/22/3954-2),
Transpordiamet (27.06.2022 kiri nr 7.2-1/22/8607-4) ja Päästeamet (25.04.2022 kiri nr 7.2-
3.4/2316-2). Keskkonnaamet on andnud detailplaneeringu kohta arvamuse 27.04.2022 kirjaga
nr 6-2/22/7548-8. Planeeringulahenduse kohta on võrguvaldajad esitanud arvamused.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.07‒04.08.2022, teade avaldati
Pärnu Postimehes 08.07.2022 ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad avaliku väljapaneku
toimumise kohta saadeti riigiasutustele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele
06.07.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel
ja paberkandjal linnavalitsuses.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas planeeringulahenduse kohta arvamuse
naaberkinnistu Jõekalda tee 63b omanik Jaan Kaasik. Arvamuse esitajale vastas Pärnu
Linnavalitsus 24.08.2022 kirjaga nr 8-4/4687-30. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus
08.09.2022, arvamuse esitaja arutelul ei osalenud. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest
teavitati Pärnu Postimehes 22.09.2022.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 24.11.2022 eriarvamusele jäänud osapoolte ̶
kirjaliku arvamuse esitanud isiku ja linnavalitsuse esindaja ärakuulamine
Rahandusministeeriumi Pärnu kontoris. Sellel osalesid Pärnu Linnavalitsusest Ülle Tuulik,
Transpordiameti esindaja Anna Palusalu, Jõekalda tee 63 kinnistu omanik Jaanus Pöial,
detailplaneeringu koostaja Linnak OÜ arhitekt Karri Tiigisoon. Arvamuse esitaja teavitas
Rahandusministeeriumi 24.11.2022 telefoni teel, et ta ei saa ärakuulamisel osaleda.
Arvamuse ärakuulamisel lepiti muuhulgas kokku detailplaneeringu seletuskirja täpsustamises
sademevee osas. Tõstatus ka juurdepääsu küsimus avalikult kasutatavalt Jõekalda teelt
Jõekalda tee 63b kinnistule (vt kirjale lisatud protokolli 1-24-11-2022).
Pärnu Linnavalitsus edastas 05.12.2022 kirjaga 8-4/4687-36 Rahandusministeeriumile
täpsustatud detailplaneeringu. Kirjas on selgitatud, et detailplaneeringu põhijoonisele
tehnovõrkudega (edaspidi põhijoonis) krundile Pos 2 on määratud ja tähistatud
juurdepääsuservituudi vajadusega ala. Seletuskirja punktis 16 on kirjeldatud
juurdepääsuservituudi seadmise vajadust Jõekalda tee 63b kinnistu kasuks. Seletuskirja
punktis 9.3 on korrigeeritud sademeveega seonduvat teemat. Toodud on, et Jõekalda tee 63 ja
Jõekalda tee 63b ühise mahasõidu kavandamisel takistada sademevee valgumine
elamukruntide suunas. Sademevee ärajuhtimine lahendatakse teeprojektiga, nt valides
sobivad kalded või teised tehnilised lahendused.
Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist ning tõdeb, et
detailplaneeringut on vastavalt eeltoodule täiendatud.
2
2. Esitatud arvamus, kohaliku omavalituse vastus ja Rahandusministeeriumi
arvamus
Lähtuvalt esitatud detailplaneeringu täiendatud materjalidest, esitatud arvamusest ja kohaliku
omavalitsuse vastusest ning ärakuulamise tulemustest annab Rahandusministeerium PlanS §
138 lõike 5 alusel seisukoha arvestamata jäänud arvamuse osas.
Jaan Kaasik leiab, et Jõekalda teelt juurdepääs (edaspidi ka mahasõit) planeeringualale ei
peaks olema Jõekalda tee 63b kinnistuga ühiselt sissesõiduteelt, vaid peaks toimuma
eraldiseisvalt sissesõiduteelt. Ühise juurdepääsu kavandamine ei ole mõistlik, sest seda peaks
laiendama, lisaks piirab vaadet tamm.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et detailplaneeringus on
juurdepääs esitatud vastavalt Transpordiameti suunistele. Pos 1 krundile on juurdepääs
kavandatud Jõekalda tee 63a kinnistu poolt, Pos 2 krundile on juurdepääs kavandatud
Jõekalda tee 63b kinnistu poolt. Pika, Jõekalda teega paralleelse tee rajamine Pos 1 krundile
on ebaloogiline ja ebaotstarbekas ega aita kaasa liiklusohutuse tagamisele.
Ka varasemalt on piirkonna kruntidele kavandatud ühiseid juurde- ja mahasõite.
Ristumiskohad rajati kinnistute piirile ja see pidi teenindama vähemalt kahte kinnistut.
Praegusel juhul on Jõekalda tee 63 kinnistu mõlemal küljel ristumiskoht, mille tee omanik on
välja ehitanud. Kuna kinnistu on plaanis jagada kaheks, siis on mõlemad juurdepääsuteed
leidnud rakenduse.
Arvamuse ärakuulamisel selgitas Transpordiameti esindaja, et nimetatud tamm ei takista
kinnistutele mahasõitu. Kui puu kasvab suuremaks, saab kärpida alumisi oksi.
Transpordiameti poolt ehitatud juurdepääsud on mõeldud mitmete kinnistute tarbeks.
Planeeringulahendus on mõistlik, Transpordiamet on selle kooskõlastanud. Juurdepääsutee
vajaks veidi ümber ehitamist, seda saab teha teeprojekti alusel.
Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringuga on lahendatud PlanS § 126
lõike 1 punktis 4 fikseeritud kohustuslik ülesanne ‒ avalikule teele juurdepääsutee võimaliku
asukoha määramine. Detailplaneeringuga kavandatud Jõekalda tee 63b kinnistuga ühine
juurdepääs planeeringualale toimub üle munitsipaalomandis oleva Kopra tänava ning üle
Jõekalda tee 63 kinnistu.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7 „Liiklus, parkimine“ on fikseeritud, et
planeeringuga on Pos 2 kinnistule juurdepääsuks planeeritud Maanteeameti mahasõidu tüüp
I kohaste parameetritega ristumiskoht, mille pöörderaadiuse lõpus tagatakse sujuva
laiendusega juurdepääs nii Jõekalda tee 63 kui ka Jõekalda tee 63b kinnistutele. Arendustega
seotud teed (sh ristumiskoha rekonstrueerimine) tuleb rajada ning nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Seega on detailplaneeringus ette
nähtud avalikule teele juurdepääs, seatud tingimused selle rekonstrueerimiseks ning
nähtavuse tagamiseks. Arvamuse ärakuulamise tulemusena täiendas linnavalitsus
detailplaneeringu seletuskirja punkti 9.3, mille kohaselt Jõekalda tee 63 ja Jõekalda tee 63b
ühise mahasõidu kavandamisel takistada sademevee valgumine elamukruntide suunas.
3
Sademevee ärajuhtimine lahendatakse teeprojektiga, nt valides sobivad kalded või teised
tehnilised lahendused.
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt tuleb planeeringu kooskõlastada
Transpordiametiga, kui planeeringuala külgneb riigiteega, planeering hõlmab tegevusi riigitee
kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel suureneb märkimisväärselt piirkonna liikluskoormus
või kui planeeringuga kavandatakse ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele
visuaalseid häiringuid. Transpordiamet on detailplaneeringu kooskõlastanud 27.06.2022
kirjaga nr 7.2-1/22/8607-4.
Seega on Transpordiamet kooskõlastamisega kinnitanud, et detailplaneeringuga on
kavandatud ohutu mahasõit planeeringualale. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et
kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule detailplaneeringu, mille
vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud vastava valdkonna valitsusasutus.
Samuti on detailplaneeringuga tagatud avalikult teelt Jõekalda tee 63b kinnistule juurdepääs.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 16 on kirjeldatud juurdepääsuservituudi seadmise
vajadust Jõekalda tee 63b kinnistu kasuks. Põhijoonisele on krundile Pos 2 määratud ja
tähistatud juurdepääsuservituudi vajadusega ala.
3. Planeeringu õigusaktidele vastavus
Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute
olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on
kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel
ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu
lahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh
juurdepääsutee asukoha) hindamine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik
omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vältima planeeringulahenduse
kujundamisel isikute, sh planeeringulahendusest huvitatud isikute õiguste riivamist.
Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, siis on
paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest
huvitatud isikute soovidega. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on
arvamuse esitaja olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuse esitamine planeeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuse esitaja arvamuse kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukoha. Seega on arvamuse esitaja saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu
koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu
4
menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega
(PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikku arvamust esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
detailplaneeringu koostamise ja menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 sätestatud
kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on
kooskõlastatud asjakohaste asutustega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja
planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul on
detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi
viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Pärnu Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamuse esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab
õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks
olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
arvamusi planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu detailplaneeringule ning
tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja
kehtestamise üle otsustamiseks.
Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud
detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse
14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
5
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamuse esitanud isikul võimalik
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d):
Protokoll nr 1-24-11-2022
Lisaadressaadid:
J. Kaasik
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
6