dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 22. detsember 2022
Viit
15-3/8736-2
Registreeritud
22. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-38736-2 22.12.2022 Väljaminev kiri.asice431 KB

Sisu (failidest)

Terje Kraanvelt Teie 02.11.2022 nr 7-1/4111-3 Kuusalu Vallavalitsus Meie 22.12.2022 nr 15-3/8736-2 [email protected] Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneering Austatud vallavanem Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 02.11.2022 kirjaga nr 7-1/4111-3 Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneeringu (Melotrix Grupp OÜ töö S 1501/22, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Detailplaneering sisaldab Kuusalu valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) muutmise ettepanekut hoonestatava krundi suuruse osas (lubatud suurus hajaasustuses 0,36 ha, planeeritav maaüksus 0,2 ha). Rahandusministeerium pikendas tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise tähtaega 22. detsembrini 2022. a. Kuusalu Vallavolikogu 12.05.2021 otsusega nr 18 algatati detailplaneeringu koostamine, jäeti algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Valkla küla Kopli kinnistule (katastritunnus 35301:001:0212, pindala 2037 m2, sihtotstarve maatulundusmaa) ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist: 1. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang (edaspidi KSH eelhinnang) ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Kuna käesolev detailplaneeringu lahendus muudab Kuusalu valla Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldplaneeringut, tuleb KSH algatamata jätmise otsuse kohta küsida hinnangut Keskkonnaametilt. PlanS § 81 lõike 1 ja PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb teiste hulgas üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamisse kaasata valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium ning Rahandusministeerium. Keskkonnaministeeriumi seisukohta tuleb küsida, kui strateegilise planeerimisdokumendiga võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil teistel juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet. Rahandusministeerium on ajaomaseks ministeeriumiks seetõttu, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumile. KSH algatamise või mittealgatamise otsust tehes ja lõplikku eelhinnangut koostades peab otsustaja arvestama asjaomaste asutuste seisukohta või põhjendama, miks sellega ei arvestatud. Antud juhul ei ole valitsusasutustelt (sh Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium) enne detailplaneeringu koostamise algatamist ja KSH mittealgatamise otsuse tegemist seisukohta küsitud. Märgin, et edaspidi ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks arvamuse küsimata jätmine heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, kuna nimetatud juhul on täitmata seadusest tulenev nõue ehk tagatud pole planeeringu õiguspärasus. Seetõttu palun kohalikul omavalitsusel olla edaspidi tähelepanelikum planeeringu menetluse läbiviimisel. 2. Detailplaneering koostatakse sisulises kooskõlas ruumilise lahenduse kujunemist suunavate strateegiliste arengudokumentidega, milleks on asjakohased liigilt üldisemad planeeringud, strateegiad ja arengukavad. Antud juhul on Rahandusministeeriumile esitatud materjalides ebapiisavalt kajastatud seoseid Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering). Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala väärtuslikul traditsioonilisel maastikul (kajastub ka Kuusalu valla 2001. aastal kehtestatud üldplaneeringus ja 2009. aastal algatatud Kuusalu valla üldplaneeringus) ja väärtuslikul põllumajandusmaal, mida üldjuhul kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks on toodud maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2.1. Palun detailplaneeringu seletuskirja vastavalt täiendada. 3. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Antud juhul ei selgu detailplaneeringust planeeringu lahenduse vastavus üldplaneeringus sätestatud ehitustingimustele. Planeeritav ala asub üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaal, väärtusliku miljööga alal. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.4.3 „Tähelepanu vääriva kultuuri-, maastik -,(loodus-) ja külamiljööga alad“ on üks esile toodud aladest Valkla oja org, kus planeerimisel tuleb muu hulgas tähelepanu pöörata ala omapärale, ala looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhtele. 2 Miljööväärtuslikku ala on kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.2 „Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“. Muu hulgas on märgitud, et planeeringuga kavandatav hoonestus järgib antud piirkonnas väljakujunenud üldmuljet ja rütmi ning hoonete mahud järgivad küla olemasoleva hoonestuse mahtusid. Detailplaneeringu seletuskirja punktist 4.1.7 „Kavandatud krundi ehitusõigus“ ei selgu, kas kavandatav ehitusõigus haakub Valkla küla olemasolevate hoonete mahtudega. Planeeritava elamu miljööväärtuslikku külamiljöösse sobivuse selguse mõttes, teen ettepaneku koostada miljöö analüüsi joonis (näiteks kontaktala joonisena), millega haakub planeeritud ehitusõigus ja hoonestuse võimalik sobiv asukoht. 4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgin, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Antud juhul on detailplaneeringu algatamise otsuses märgitud, et Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon toetas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, kuid esitatud materjalidest ei selgu kaalutlused, millest lähtudes saab asuda seisukohale, et tegemist on erandliku olukorraga, mis tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse, samuti ei ilmne, miks soovitakse muuta maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslikku põllumaad ja kuidas haakub detailplaneeringu lahendus väärtusliku traditsioonilise maastikuga. Üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.4 „Kehtiva üldplaneeringu muutmisettepanek“, milles on muu hulgas välja toodud, et kehtiv üldplaneering on kehtestatud 2001. aastal ning 20 aasta jooksul on paljud arusaamad ja suundumused muutunud. Juhin tähelepanu, et 2009. aastal on algatatud Kuusalu valla üldplaneering (edaspidi koostatav üldplaneering), mille koostamisel, nagu Kuusalu valla kodulehelt nähtub, arvestatakse laiemate ühiskondlike protsesside ja trendidega ning lähtutakse valla sotsiaalmajanduslikest, kultuurilistest ja looduskeskkondlikest arenguvajadustest. Siinkohal märgin, et ka koostatavas üldplaneeringus asub planeeritav ala väärtusliku algupärase ajastumaastiku alal. Eeltoodust lähtuvalt palun kohalikul omavalitsusel põhjalikumalt selgitada detailplaneeringu sobivust piirkonda ning üldplaneeringu muutmise vajadust. Lisaks soovitan tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu hulgas üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalumist. https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu- ruumilahendus/mojude-hindamine/kuidas-selgub-vajadus/. 5. PlanS § 82 lõike 1 kohaselt korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Antud juhul nähtub ajalehest Sõnumitooja ja puudutatud isikutele saadetud kirjadest, et eskiislahenduse materjalidega on olnud võimalik tutvuda vaid Kuusalu valla kodulehel. Palun edaspidi anda võimalus tutvuda planeeringu materjalidega ka isikutel, kellel ei ole võimalust internetti kasutada ning korraldada planeeringute avalikud 3 väljapanekud planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes (PlanS § 82 lg 1). 6. PlanS § 131 lõike 3 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Antud juhul kulgeb juurdepääsutee planeeritavale alale läbi mitme erakinnistu. Detailplaneeringust ei selgu, kas kohalikul omavalitsusel on sõlmitud puudutatud kinnistute omanikega leping nende kinnistuid läbiva eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Juhul, kui vastav leping puudub, palun kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringut, et selguks üheselt mõistetavalt kuidas on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele. 7. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.  Detailplaneeringu joonisel nr 2 „Põhijoonis“ (kuupäev 13.09.2022) on leppemärkides puudu puurkaevu tähis ja drenaaži tähis; kaks korda on märgitud elektrivõrguga liitumiskilbi tähis ning olemasoleva tee tähis ei vasta joonisel olevale teele. Palun joonist korrigeerida.  PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Antud juhul on haljastuse põhimõtteid kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.3.1 „Keskkonnakaitsealased ettepanekud“ ja 4.3.2. „Haljastus“. Kavandatava ruumi selguse huvides palun täiendada põhijoonist haljastuse osaga või lisada uus haljastuse ja heakorra lahendusega joonis.  PlanS § 135 lõike 4 kohaselt tuleb planeeringu avalikul väljapanekul esitada detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks. Palun lisada planeeringu ruumiline illustratsioon detailplaneeringu materjalide hulka. 8. PlanS § 4 lõike 5 kohaselt tagab planeerimisalase tegevuse korraldaja, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik. Antud juhul ei nähtu, et detailplaneeringu koostaja omaks vastavat ettevalmistust või ettevõte vastavat tegevusala. Palun kohalikul omavalitsusel lisada planeeringumaterjalide hulka planeeringu koostaja pädevust tõendav dokument. 9. Juhin tähelepanu, et detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Palun pöörata tähelepanu, et nimetatud määruse § 3 nõuded planeeringu seletuskirjale oleksid täidetud. Lisaks palun detailplaneeringu koostamisel tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/ 10. PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust palun teha koostööd ja kooskõlastada detailplaneering: 4  Keskkonnaametiga – kuna KSH eelhinnangu osas ei ole seisukohti küsitud;  Põllumajandus- ja Toiduametiga – kuna planeeritav ala asub maakonnaplaneeringu kohasel väärtuslikul põllumajandusmaal. Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Kuusalu valla üldplaneeringut, palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel