Terje Kraanvelt Teie 02.11.2022 nr 7-1/4111-3
Kuusalu Vallavalitsus Meie 22.12.2022 nr 15-3/8736-2
[email protected]
Valkla küla Kopli kinnistu
detailplaneering
Austatud vallavanem
Kuusalu Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 02.11.2022 kirjaga nr 7-1/4111-3
Valkla küla Kopli kinnistu detailplaneeringu (Melotrix Grupp OÜ töö S 1501/22, edaspidi ka
detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate
asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd
teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Detailplaneering sisaldab Kuusalu valla
üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) muutmise ettepanekut hoonestatava krundi suuruse
osas (lubatud suurus hajaasustuses 0,36 ha, planeeritav maaüksus 0,2 ha).
Rahandusministeerium pikendas tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise
tähtaega 22. detsembrini 2022. a.
Kuusalu Vallavolikogu 12.05.2021 otsusega nr 18 algatati detailplaneeringu koostamine, jäeti
algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning kinnitati lähteülesanne.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Valkla küla Kopli kinnistule (katastritunnus
35301:001:0212, pindala 2037 m2, sihtotstarve maatulundusmaa) ehitusõiguse määramine
üksikelamu ja abihoone püstitamiseks.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist:
1. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu
üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas.
Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel
tuleb anda eelhinnang (edaspidi KSH eelhinnang) ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest. Kuna käesolev detailplaneeringu lahendus muudab Kuusalu valla
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldplaneeringut, tuleb KSH algatamata jätmise otsuse kohta küsida hinnangut
Keskkonnaametilt.
PlanS § 81 lõike 1 ja PlanS § 76 lõike 2 kohaselt tuleb teiste hulgas üldplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamisse kaasata
valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb. Asjaomaste
asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium ning
Rahandusministeerium. Keskkonnaministeeriumi seisukohta tuleb küsida, kui strateegilise
planeerimisdokumendiga võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või kui strateegilise
planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil
teistel juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet. Rahandusministeerium on
ajaomaseks ministeeriumiks seetõttu, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb
planeering esitada heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumile. KSH algatamise või
mittealgatamise otsust tehes ja lõplikku eelhinnangut koostades peab otsustaja arvestama
asjaomaste asutuste seisukohta või põhjendama, miks sellega ei arvestatud. Antud juhul ei ole
valitsusasutustelt (sh Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium) enne detailplaneeringu
koostamise algatamist ja KSH mittealgatamise otsuse tegemist seisukohta küsitud.
Märgin, et edaspidi ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks arvamuse
küsimata jätmine heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, kuna nimetatud juhul on
täitmata seadusest tulenev nõue ehk tagatud pole planeeringu õiguspärasus. Seetõttu palun
kohalikul omavalitsusel olla edaspidi tähelepanelikum planeeringu menetluse läbiviimisel.
2. Detailplaneering koostatakse sisulises kooskõlas ruumilise lahenduse kujunemist suunavate
strateegiliste arengudokumentidega, milleks on asjakohased liigilt üldisemad planeeringud,
strateegiad ja arengukavad. Antud juhul on Rahandusministeeriumile esitatud materjalides
ebapiisavalt kajastatud seoseid Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering).
Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala väärtuslikul traditsioonilisel
maastikul (kajastub ka Kuusalu valla 2001. aastal kehtestatud üldplaneeringus ja 2009. aastal
algatatud Kuusalu valla üldplaneeringus) ja väärtuslikul põllumajandusmaal, mida üldjuhul
kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldised põhimõtted väärtuslike
põllumajandusmaade kasutamiseks on toodud maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis
3.2.1. Palun detailplaneeringu seletuskirja vastavalt täiendada.
3. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe. Vastavalt
PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Antud juhul ei
selgu detailplaneeringust planeeringu lahenduse vastavus üldplaneeringus sätestatud
ehitustingimustele.
Planeeritav ala asub üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaal, väärtusliku miljööga alal.
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.4.3 „Tähelepanu vääriva kultuuri-, maastik -,(loodus-)
ja külamiljööga alad“ on üks esile toodud aladest Valkla oja org, kus planeerimisel tuleb muu
hulgas tähelepanu pöörata ala omapärale, ala looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud
suhtele.
2
Miljööväärtuslikku ala on kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.2
„Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“. Muu hulgas on märgitud, et
planeeringuga kavandatav hoonestus järgib antud piirkonnas väljakujunenud üldmuljet ja
rütmi ning hoonete mahud järgivad küla olemasoleva hoonestuse mahtusid.
Detailplaneeringu seletuskirja punktist 4.1.7 „Kavandatud krundi ehitusõigus“ ei selgu, kas
kavandatav ehitusõigus haakub Valkla küla olemasolevate hoonete mahtudega. Planeeritava
elamu miljööväärtuslikku külamiljöösse sobivuse selguse mõttes, teen ettepaneku koostada
miljöö analüüsi joonis (näiteks kontaktala joonisena), millega haakub planeeritud ehitusõigus
ja hoonestuse võimalik sobiv asukoht.
4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgin, et
detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast
ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil
valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis
tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle
vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Antud
juhul on detailplaneeringu algatamise otsuses märgitud, et Kuusalu Vallavolikogu keskkonna-
ja ehituskomisjon toetas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, kuid esitatud
materjalidest ei selgu kaalutlused, millest lähtudes saab asuda seisukohale, et tegemist on
erandliku olukorraga, mis tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse, samuti ei ilmne, miks
soovitakse muuta maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslikku põllumaad ja kuidas haakub
detailplaneeringu lahendus väärtusliku traditsioonilise maastikuga.
Üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja punktis
4.1.4 „Kehtiva üldplaneeringu muutmisettepanek“, milles on muu hulgas välja toodud, et
kehtiv üldplaneering on kehtestatud 2001. aastal ning 20 aasta jooksul on paljud arusaamad
ja suundumused muutunud.
Juhin tähelepanu, et 2009. aastal on algatatud Kuusalu valla üldplaneering (edaspidi koostatav
üldplaneering), mille koostamisel, nagu Kuusalu valla kodulehelt nähtub, arvestatakse
laiemate ühiskondlike protsesside ja trendidega ning lähtutakse valla sotsiaalmajanduslikest,
kultuurilistest ja looduskeskkondlikest arenguvajadustest. Siinkohal märgin, et ka koostatavas
üldplaneeringus asub planeeritav ala väärtusliku algupärase ajastumaastiku alal. Eeltoodust
lähtuvalt palun kohalikul omavalitsusel põhjalikumalt selgitada detailplaneeringu sobivust
piirkonda ning üldplaneeringu muutmise vajadust.
Lisaks soovitan tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi „Nõuandeid
detailplaneeringu koostamiseks“ punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu hulgas üldplaneeringu
muutmise vajaduse kaalumist. https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-
ruumilahendus/mojude-hindamine/kuidas-selgub-vajadus/.
5. PlanS § 82 lõike 1 kohaselt korraldab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik
väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja
valla suuremate asulate keskustes. Antud juhul nähtub ajalehest Sõnumitooja ja puudutatud
isikutele saadetud kirjadest, et eskiislahenduse materjalidega on olnud võimalik tutvuda vaid
Kuusalu valla kodulehel. Palun edaspidi anda võimalus tutvuda planeeringu materjalidega ka
isikutel, kellel ei ole võimalust internetti kasutada ning korraldada planeeringute avalikud
3
väljapanekud planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate
asulate keskustes (PlanS § 82 lg 1).
6. PlanS § 131 lõike 3 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja tagama, et
planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Antud juhul kulgeb
juurdepääsutee planeeritavale alale läbi mitme erakinnistu. Detailplaneeringust ei selgu, kas
kohalikul omavalitsusel on sõlmitud puudutatud kinnistute omanikega leping nende kinnistuid
läbiva eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Juhul, kui vastav leping puudub, palun
kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringut, et selguks üheselt mõistetavalt kuidas
on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
7. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav.
Detailplaneeringu joonisel nr 2 „Põhijoonis“ (kuupäev 13.09.2022) on leppemärkides
puudu puurkaevu tähis ja drenaaži tähis; kaks korda on märgitud elektrivõrguga
liitumiskilbi tähis ning olemasoleva tee tähis ei vasta joonisel olevale teele. Palun
joonist korrigeerida.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 8 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Antud juhul on haljastuse
põhimõtteid kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.3.1
„Keskkonnakaitsealased ettepanekud“ ja 4.3.2. „Haljastus“. Kavandatava ruumi
selguse huvides palun täiendada põhijoonist haljastuse osaga või lisada uus haljastuse
ja heakorra lahendusega joonis.
PlanS § 135 lõike 4 kohaselt tuleb planeeringu avalikul väljapanekul esitada
detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks. Palun
lisada planeeringu ruumiline illustratsioon detailplaneeringu materjalide hulka.
8. PlanS § 4 lõike 5 kohaselt tagab planeerimisalase tegevuse korraldaja, et planeeringu
koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.
Antud juhul ei nähtu, et detailplaneeringu koostaja omaks vastavat ettevalmistust või ettevõte
vastavat tegevusala. Palun kohalikul omavalitsusel lisada planeeringumaterjalide hulka
planeeringu koostaja pädevust tõendav dokument.
9. Juhin tähelepanu, et detailplaneering tuleb koostada vastavalt riigihalduse ministri
31.10.2022 määrusele „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Palun
pöörata tähelepanu, et nimetatud määruse § 3 nõuded planeeringu seletuskirjale oleksid
täidetud.
Lisaks palun detailplaneeringu koostamisel tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud
juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/
10. PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“
sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud
volitust palun teha koostööd ja kooskõlastada detailplaneering:
4
Keskkonnaametiga – kuna KSH eelhinnangu osas ei ole seisukohti küsitud;
Põllumajandus- ja Toiduametiga – kuna planeeritav ala asub maakonnaplaneeringu
kohasel väärtuslikul põllumajandusmaal.
Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Kuusalu valla
üldplaneeringut, palun vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering
enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
5