Riigikantselei
[email protected] Meie 21.12.2022 nr 1.1-10.1/10081-1
Kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu Vabariigi
Valitsuse istungile esitamine
Austatud Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
Eelnõu 12 lk;
Seletuskiri 44 lk;
Seletuskirja lisa 6 lk
Kertu Fedotov 6113048
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
13.12.2022
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Kogumispensionide seaduse muutmine
Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku
pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt
käesolevas seaduses sätestatud tingimustele või sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198,
25.07.2019, lk 1–63) kohane üleeuroopalise personaalse pensionitoote (edaspidi PEPP) leping
(artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi leping, edaspidi PEPPi leping) ning mille suhtes
kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.“;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Vabatahtlik pensionifond võib olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud PEPPina
registreeritud pensionifond (edaspidi PEPPina registreeritud pensionifond).“;
3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Pensioni investeerimiskontot kasutava isiku surma korral on tema pärandvara pankroti
puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel
kohtutäituril õigus pöörata sissenõue ka tema pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu
soetatud finantsvarale. Muudel juhtudel on pensioni investeerimiskontole ja selle kaudu
soetatud finantsvarale sissenõude pööramine keelatud.“;
4) paragrahvi 5 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) PEPPina registreeritud pensionifondile ja PEPPi lepingule kohaldatakse käesolevat seadust
ning käesolevas paragrahvis nimetatud õigusakte, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti.“;
6) paragrahvi 53 lõiked 1–21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid,
sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või sõlmib Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi
pakkujaga (edaspidi PEPPi pakkuja) PEPPi lepingu.
(2) Isik võib samal ajal omada ja omandada mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmida
täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga ning sõlmida
PEPPi lepinguid ühe või mitme PEPPi pakkujaga.
(21) Isiku eest võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tasuda ja
sissemakseid teha vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks ning PEPPi lepingusse
tema tööandja.“;
1
EELNÕU
13.12.2022
7) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku
pensionifondi tingimustes, täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus ja PEPPi lepingus
sätestatud tingimustel ja korras.“;
8) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) PEPPi lepingu ega PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes ei kohaldata käesoleva
seaduse §-des 54 ja 541, § 55 lõigetes 1–4 ning §-des 56–65 sätestatut.“;
9) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute
tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine. Selle tulemusel omandab isik
pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes
viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses.“;
10) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetatakse investeerimisfondide seaduses ja
pensionifondide tingimustes ettenähtud korras ning vahetamisele kohaldatakse käesoleva
seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 ning § 26 lõike 2 esimeses lauses ja lõigetes 3–5 kohustusliku
pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut, arvestamata § 24 lõikes 5 sätestatud
vahetustehingu tähtpäeva.“;
11) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui vabatahtlik pensionifond ei ole PEPPina registreeritud pensionifond, ei saa selle
osakuid vahetada PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu.
(6) PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid saab vahetada teise PEPPina registreeritud
pensionifondi osakute vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklis 44 sätestatut, või kanda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklites 52–56 sätestatud korras PEPPi pakkujate vahetamise käigus osakute
tagasivõtmisel saadud summa teise PEPPi lepingusse.“;
12) seaduse 3. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses:
„4. jagu
Väljamaksed PEPPi lepingust
§ 651. PEPPi väljamaksed
(1) PEPPi lepingu tingimustega võib sätestada, mis vanusest alates on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPPi säästjal õigus sama
artikli punktis 9 sätestatud PEPPi pensionimaksetele või punktis 10 sätestatud muudele PEPPi
väljamaksetele.
(2) Õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud PEPPi pensionimaksetele tekib, kui PEPPi
säästjal on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni
jäänud viis aastat, samuti siis, kui tal on tuvastatud puuduv töövõime.“;
13) paragrahvis 722 asendatakse tekstiosa „ja § 63 lõikes 3“ tekstiosaga „, § 63 lõikes 3 ja §-s
651“;
2
EELNÕU
13.12.2022
14) paragrahvi 727 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata PEPPi lepingu suhtes.“.
§ 2. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabatahtlik pensionifond võib muu hulgas olla tööandja pensionifond või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote
(PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse
artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina
registreeritud pensionifond (edaspidi PEPPina registreeritud pensionifond).“;
2) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna „pensionifond“, välja arvatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise
personaalse pensionitoote puhul.“;
3) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Eurofondile ja alternatiivfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2
nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina (edaspidi vastavalt PEPPina
registreeritud eurofond või PEPPina registreeritud alternatiivfond), kohaldatakse käesolevat
seadust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui nimetatud määrusest ei
tulene teisiti.
(22) PEPPina registreeritud pensionifondile kohaldatakse käesolevat seadust käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse PEPPina registreeritud pensionifondi
suhtes käesoleva seaduse § 46 lõigetes 2 ja 3, § 124 lõikes 2, § 1372 lõigetes 1–4, lõike 5
punktides 1 ja 3, lõigetes 6–8 ning § 1373 lõigetes 1–4 ja 13 tööandja pensionifondi kohta
sätestatut.“;
4) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) PEPPina registreeritud eurofondi ega PEPPina registreeritud alternatiivfondi tingimusi
või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt PEPPina registreeritud
eurofond või PEPPina registreeritud alternatiivfond.“;
5) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi, PEPPina registreeritud pensionifondi
ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam
vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond, PEPPina registreeritud
pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond.“;
6) paragrahvi 64 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Pensionifondi“ tekstiosaga „Pensionifondi,
välja arvatud PEPPina registreeritud pensionifondi“;
7) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
3
EELNÕU
13.12.2022
„(61) PEPPina registreeritud eurofond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud
eurofondiga ja PEPPina registreeritud alternatiivfond võib ühineda üksnes teise PEPPina
registreeritud alternatiivfondiga.“;
8) paragrahvi 166 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) PEPPina registreeritud pensionifond võib ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud
pensionifondiga.“;
9) paragrahvi 166 lõikes 3 asendatakse sõnad „tööandja pensionifond“ sõnadega „tööandja
pensionifond ega PEPPina registreeritud pensionifond“;
10) paragrahvi 166 lõikes 5 asendatakse sõna „pensionifondile“ sõnadega „muule
pensionifondile kui PEPPina registreeritud pensionifondile“;
11) paragrahvi 166 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Ühendatava ja ühendava vabatahtliku pensionifondi, välja arvatud PEPPina registreeritud
pensionifondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute käesoleva seaduse § 144 lõikes 1
sätestatu kohast tagasivõtmist või vahetamist teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu,
arvestades kogumispensionide seaduses vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja
vahetamise kohta sätestatut.“;
12) paragrahvi 301 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „tööandja pensionifondi“ sõnadega
„tööandja pensionifondi ega PEPPina registreeritud pensionifondi“;
13) paragrahvi 304 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) PEPPina registreeritud pensionifondi, PEPPina registreeritud eurofondi ja PEPPina
registreeritud alternatiivfondi valitseja suhtes kohaldatakse käesolevat osa, kui Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1238 ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse
PEPPina registreeritud pensionifondi valitseja suhtes käesoleva seaduse § 362 lõigetes 4, 6 ja
7, §-s 3631, § 3632 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 3 ja 4, lõigetes 3–5 ning §-s 3681 tööandja
pensionifondi valitsemise kohta sätestatut.“;
14) paragrahvi 4011 lõike 1 punktis 1, § 4081 lõike 1 punktis 1, § 4111 lõike 1 punktis 1 ja §
4141 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „saatnud teadaolevatele“ sõnadega „saatnud otse või
finantsvahendajate kaudu teadaolevatele“;
15) paragrahvi 4011 lõike 1 punktis 2 ja § 4081 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „üldsusele
juurdepääsetaval viisil, sealhulgas“ sõnadega „üldsusele juurdepääsetaval viisil, mis on
eurofondide turustamisel tavapärane ning tüüpilisele eurofondi investorile sobiv, sealhulgas“;
16) paragrahvi 4011 lõike 1 punktis 4, § 4081 lõike 1 punktis 4, § 4111 lõike 1 punktis 3 ja §
4141 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „fondivalitseja on lõpetanud lepingud
finantsvahendajatega või muutnud neid“ sõnadega „fondivalitseja on lõpetanud lepingud
finantsvahendajatega või volitatud esindajatega või muutnud neid“;
17) paragrahvi 4111 lõike 1 punktis 2 ja § 4141 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „üldsusele
juurdepääsetaval viisil, sealhulgas“ sõnadega „üldsusele juurdepääsetaval viisil, mis on
alternatiivfondi turustamisel tavapärane ning tüüpilisele alternatiivfondi investorile sobiv,
sealhulgas“;
4
EELNÕU
13.12.2022
18) paragrahvi 455 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud
artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud
määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“;
19) paragrahvi 463 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti
täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise
isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja
sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab
kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.
(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise
isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja
sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti
juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele või
summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud
kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab
koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud
kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase
kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi.“;
20) seadust täiendatakse §-ga 5033 järgmises sõnastuses:
„§ 5033. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites
6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
21) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/1160, millega muudetakse direktiive
2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega (ELT L 188,
12.07.2019, lk 106–115).“.
§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 2212 järgmises sõnastuses:
„§ 221². Üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkumise ja turustamisega
seotud kohustused
(1) Kui kindlustusandja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238
üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63)
5
EELNÕU
13.12.2022
artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkuja või turustaja
sama artikli punkti 15 või 16 tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses
sätestatud nõudeid.
(2) Kui vahendaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis
2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote turustaja sama artikli punkti 16
tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.“;
2) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud
artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud
määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“;
3) seadust täiendatakse §-ga 2632 järgmises sõnastuses:
„§ 2632. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6,
7, 18–47, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.
§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238
üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63)
artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkuja või turustaja
sama artikli punkti 15 või 16 tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses
sätestatud nõudeid.“;
2) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud
artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud
määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“;
3) paragrahvi 104¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär
füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot
ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis
vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.“;
4) paragrahvi 104¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär
juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000
eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni
6
EELNÕU
13.12.2022
kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele
kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest
sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja
tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses
lauses nimetatud brutotuluks kogutulu konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava
konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 13420 järgmises sõnastuses:
„§ 13420. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6,
7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.
§ 5. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „lõigetes 2, 3 ja 32“;
2) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„15) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud §-s
28 sätestatud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid, vabatahtliku pensionifondi
osakute soetamiseks makstud summasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk
1–63) artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi lepingu (edaspidi PEPPi leping) sissemakseid, mis
ei ületa 15 protsenti talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud
väljamaksete summast ega 6000 eurot;“;
3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 1 nimetatud intressi, mis on saadud PEPPi lepingu
alusel. PEPPi lepingu väljamaksed maksustatakse § 21 alusel.“;
4) paragrahvi 171 lõikes 7 asendatakse sõnad „ega pensionifondi osakut“ sõnadega „,
pensionifondi osakut ega PEPPi lepingut“;
5) paragrahvi 20 lõikes 31 asendatakse sõna „kogumispensioni“ sõnadega „kogumispensioni
kindlustuslepingu või PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu“;
6) paragrahvi 201 lõike 3 punktis 1 ja § 21 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „vahetult enne
vanaduspensioniiga“ sõnadega „kuni vanaduspensionieani“;
7) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule, vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule ning
PEPPi lepingu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3
7
EELNÕU
13.12.2022
nimetatud PEPPi säästjale (edaspidi PEPPi säästja) ja sama artikli punktis 6 nimetatud PEPPi
pensionisaajale (edaspidi PEPPi pensionisaaja) tehtavad väljamaksed, arvestades käesoleva
paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud erisusi. Tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 11 nimetatud
täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning
täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu ja PEPPi lepingu soodustatud isikule ja teistele
esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele tehtavad väljamaksed.“;
8) paragrahvi 21 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Väljamaksena ei käsitata:
1) ülesöeldud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust
kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 52 sätestatud juhul;
2) lõppenud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustuspensioni
kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 53 sätestatud juhul;
3) vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakute vahetamisel või
kogumispensionide seaduse § 64 kohaselt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
sõlmimisel;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklite 52 ja 53 kohast PEPPi
pakkuja vahetamist ega sama määruse artikli 44 kohast PEPPi lepingu investeerimisvariandi
muutmist.“;
9) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„(32) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse PEPPi säästjale ja PEPPi
pensionisaajale tehtavad PEPPi lepingu järgmised väljamaksed:
1) pärast seda, kui PEPPi pensionisaaja on jõudnud kogumispensionide seaduse § 651 lõikes 2
sätestatud ikka, kuid mitte enne, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud viis aastat,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi
pakkuja (edaspidi PEPPi pakkuja) tehtavad väljamaksed;
2) PEPPi säästjale PEPPi pakkuja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
(33) Kui PEPPi leping on sõlmitud lõike 11 punktis 4 sätestatud PEPPi pakkuja vahetamise või
investeerimisvariandi muutmise käigus, arvestatakse viieaastast tähtaega nimetatud lepingutest
varasema sõlmimisest.“;
10) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) PEPPi lepingu väljamakseid, mida tehakse PEPPi pensionisaajale pärast
kogumispensionide seaduse § 651 lõikes 2 sätestatud ikka jõudmist perioodiliselt vähemalt üks
kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt kuni tähtajani, mis on arvutatud
väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti
avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel.“;
11) paragrahvi 21 lõikes 5 asendatakse sõna „kindlustuslepingu“ sõnadega „kindlustuslepingu
ja PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu“;
12) paragrahvi 21 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Lõikeid 3, 31 ja 4 kohaldatakse ka lõikes 3 nimetamata riigis samaväärsetel alustel
tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on
täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;
8
EELNÕU
13.12.2022
2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja
Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt teavet, mida on vaja § 4 lõikes 2 sätestatud
maksumäära ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks.“;
13) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3“ tekstiosaga „lõigetes 2, 3 ja
32“;
14) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) PEPPi lepingu sissemaksete summa, välja arvatud summa, mis on lepingusse kantud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 44 kohase
investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPPi pakkuja vahetamise
käigus.“;
15) paragrahvi 28 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Lõike 1 punktis 1 ja lõikes 13 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted
kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kindlustuslepingu alusel
kindlustuspensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis
tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 artikli 58 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude maha
arvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.“;
16) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Lõike 1 punktis 3 arvestatakse PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete
summa hulka üksnes selle lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on
tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.“;
17) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) PEPPi lepingu puhul maksustatakse tulumaksuga käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud
tingimustel mitteresidendile PEPPi pakkuja poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 23 nimetatud Eesti allkontolt tehtud väljamaksed.“;
18) paragrahvi 315 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) investeerimisfondile, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238
artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud
PEPPina.“;
19) paragrahvi 41 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja pensioni investeerimiskontolt tehtud
väljamakselt, stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel
makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9)“
tekstiosaga „, pensioni investeerimiskontolt ja PEPPi lepingust tehtud väljamakselt,
stipendiumilt, toetuselt, hasartmänguvõidult ning perehüvitiste seaduse alusel makstavalt
hüvitiselt (§ 19 lõige 2, § 20 lõiked 1–3, § 201 lõige 1, § 21 lõige 1, § 29 lõiked 9 ja 91)“;
20) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) PEPPi pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni PEPPi
lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades käesoleva seaduse § 28
lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 11 ja 13 sätestatut.“;
9
EELNÕU
13.12.2022
21) paragrahvi 571 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „pensionifondide“ sõnadega
„pensionifondide, välja arvatud PEPPina registreeritud pensionifondide“.
§ 6. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 428 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse
pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras
sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk
PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu (edaspidi PEPPina registreeritud
elukindlustusleping) korral vormikohasel põhiteabedokumendil esitatud andmed vastavalt
sama määruse artiklites 26–28 ja 33 sätestatule;“;
2) paragrahvi 428 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kindlustuslepingu“ sõnadega
„kindlustuslepingu ja PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu“;
3) paragrahvi 428 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkte 42 ja 43 ei kohaldata PEPPina registreeritud
elukindlustuslepingu suhtes.“;
4) paragrahvi 429 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) PEPPina registreeritud elukindlustuslepingu korral tuleb kindlustusvõtjale esitada
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 artiklites 35–37
sätestatule PEPPi pensionihüvitise teatis ning muu teave vastavalt sama määruse artiklites 38
ja 39 sätestatule.“;
5) paragrahvi 430 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 428 lõike 2 punktis 31
ja § 429 lõikes 5 nimetatud teabe edastamisele.“.
§ 7. Väärtpaberite registri pidamise seadus
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pensioniregistris ei registreerita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk
1–63) artiklites 5–7 sätestatud korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise
personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud pensionifondi osakuid ega nendega
tehtavaid toiminguid ning selle fondi suhtes ei kohaldata käesolevas seaduses pensionifondi
kohta sätestatut.“;
2) paragrahvi 51 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktides 1–3“
tekstiosaga „punktides 1, 3“;
3) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„6) isiku e-posti aadress ja telefoninumber;
7) isiku residentsus.“;
10
EELNÕU
13.12.2022
4) paragrahvi 20 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks;
5) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 564 järgmises sõnastuses:
„§ 564. Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud andmete
erisus
Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud avalduste andmed
sisaldavad kuni selle kuupäevani kehtinud käesoleva seaduse § 5¹ lõike 4 redaktsiooni kohaselt
ka konto omaja aadressi.“.
§ 8. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud investeerimisteenuse
osutamise raames pakutakse või turustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk
1–63) artikli 2 punkti 15 või 16 tähenduses sama artikli punktis 2 nimetatud üleeuroopalist
personaalset pensionitoodet ehk PEPPi, kohaldatakse investeerimisühingu ja tema osutatava
investeerimisteenuse suhtes käesolevas osas sätestatut, kui samast määrusest ei tulene teisiti.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 23614 järgmises sõnastuses:
„§ 23614. Järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 nõuete
täitmise üle
Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud
artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud
määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.“;
3) paragrahv 23787 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-dega 23788 ja 23789 järgmises sõnastuses:
„§ 23788. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6,
7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 23789. Menetlus
Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.“.
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 7 punktid 2, 3 ja 5 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
11
EELNÕU
13.12.2022
Tallinn, 2022
Algatab Vabariigi Valitsus
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse täpsustused seadustes, mis reguleerivad täiendavat kogumispensioni ja
vastavaid pensioniskeeme pakkuvaid finantssektori ettevõtjaid, et tagada Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta
(ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) (PEPPi määrus) sujuv rakendamine. Tegemist on uue
vabatahtliku pensioniskeemiga ELi ühisturul, mille tingimused, registreerimine, pakkumine,
turustamine ja järelevalve on reguleeritud otsekohalduvas PEPPi määruses.
Olemasolevatest vabatahtlikest pensioniskeemidest muudab PEPPi erinevaks muuhulgas
asjaolu, et püütud on saavutada selle pensioniskeemi kaasaskantavust. See tähendab, et kui
pensionikoguja kolib mõnda teise ELi liikmesriiki elama, võiks tal olla võimalik jätkata
pensionikogumist oma olemasolevas PEPPis ja kui uues liikmesriigis on ette nähtud
maksusoodustused pensioniskeemi sissemaksetele, siis saada osa neist soodustustest.
Maksuküsimuste reguleerimiseks on Euroopa Komisjon andnud 2017. aasta 29. juunil välja
soovituse C(2017) 4393 personaalsete pensionitoodete, nende hulgas PEPPi maksustamise
kohta1. Sellega soovitatakse liikmesriikidel kohaldada oma III samba maksusoodustusi ka
PEPPile.
Eelnõuga lisatakse PEPP III samba pensioniskeemide ringi ning laiendatakse PEPPi sisse- ja
väljamaksetele III samba maksusoodustusi.
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/1160, millega muudetakse
direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega
(ELT L 188, 12.07.2019, lk 106–115) (edaspidi direktiiv 2019/1160) ülevõtmise järgselt
Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutest tehakse eelnõuga mõned sõnastuslikud täpsustused
ka investeerimisfondide regulatsioonis. Need puudutavad fondide piiriülesel pakkumisel
ettenähtud põhiandmete muutmisest teavitamise ja teises riigis fondi pakkumise lõpetamise
protsesse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika
osakonna nõunikud Kertu Fedotov (
[email protected]; 6113 048) ja Marit Maidla
(
[email protected]; 6113 056) ning maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Elo Haugas
(
[email protected]; 611 3230).
Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611,
[email protected]). Eelnõu
keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611
3638,
[email protected]).
1
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/170629-personal-pensions-recommendation_en.pdf
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seadust (KoPS, RT I, 31.03.2022, 2),
investeerimisfondide seadust (IFS,RT I, 03.06.2022, 15), kindlustustegevuse seadust (KindlTS,
RT I, 29.03.2022, 4), krediidiasutuste seadust (KAS, RT I, 20.06.2022, 11), tulumaksuseadust
(TuMS, vastavalt eelnõu jõustumisele RT I 20.06.2022, 85 ja RT I, 20.06.2022, 86),
võlaõigusseadust (VÕS, RT I, 15.03.2022, 15), väärtpaberite registri pidamise seadust (EVKS,
vastavalt eelnõu jõustumisele RT I, 07.12.2021, 15 ja RT I, 05.05.2022, 37) ja väärtpaberituru
seadust (VPTS, RT I, 03.06.2022, 21).
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2022–2023 ega muude
menetluses olevate eelnõudega, aga on seotud Euroopa Liidu õigusaktidega – PEPPi määruse
rakendamisega.
Eelnõu puudutab ka direktiivi 2019/1160 ülevõtmist. Sellega seonduvalt tehakse IFS-s
muudatused paragrahvides 4011, 4081, 4111 ja 4141. Kõnealune direktiiv võeti Eesti õigusesse
üle 2022. aasta kevadel IFSi muudatusega (seadus jõustus 03.06.2022). Direktiiv 2019/1160
ühtlustab eurofondide ja alternatiivfondide piiriülesel pakkumisel ettenähtud põhiandmete
muutmisest teavitamise protsessi ja näeb ette selged reeglid, kui eurofondi või alternatiivfondi
ei soovita enam teises riigis pakkuda (ehk lõpetamise protsess). Komisjon viib iga direktiivi
ülevõtmise järel läbi kontrolli, kuidas on direktiiv siseriiklikult üle võetud ja vajadusel palub
siseriiklikke sätteid täpsustada. Käesolevate muudatuste aluseks ongi komisjoni ettepanekud
direktiivi korrektsemaks ülevõtmiseks, mille eesmärk on õiguskindluse tagamine.
Muudatustega parandatakse eelkõige sõnastust ja olulisi sisulisi muudatusi juba kehtivatele
sätetele ei tehta.
PEPPi määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsil. Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma
üldises korras. Eelnõu § 7 punktid 2, 3 ja 5 (väärtpaberite registri pidamise seaduse § 51 lõike
4 muudatused ja § 564) on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Eelnõu eesmärk
2.1. PEPPi määrus
Euroopa Komisjoni hinnangul on ELi kodumajapidamised ühed maailma suurimad säästjad,
ent suuremat osa neist säästudest hoitakse lühikese tähtajaga hoiustena pangakontodel. Suur
osa liikmesriikide vanaduspensionidest makstakse aga riiklikest pensioniskeemidest. ELi
aluslepingute kohaselt on liikmesriikidel oma pensionisüsteemide korraldamisel küll
ainupädevus, kuid paigutades rohkem sularahas ja pangahoiustel olevaid sääste pikaajalistesse
investeeringutesse, sealhulgas vabatahtlikesse pensioniskeemidesse, et oleks sellest kasu nii
üksikisikutel, kes saaksid vanaduspõlves suuremat sissetulekut, kui ka majandusel laiemas
mõttes.
PEPPiga ei soovita asendada liikmesriikide olemasolevaid pensioniskeeme, aga sellega
soovitakse laiendada investeerimisvõimalusi riikides, kus personaalsed pensioniskeemid juba
eksisteerivad, või tekitada selline turg riikides, kus seda veel ei ole. Olemasolevad personaalsed
pensioniskeemid ei ole liikmesriigiti küllaldaselt ühtlustatud, mistõttu ei ole ELi ühisturg selles
valdkonnas seni ka toiminud. Seda omakorda on nähtud takistusena ELi elanike tööleasumisel
või pensionipõlve veetmiseks mõnes teises liikmesriigis. Nii peaks PEPP kaasa aitama
pensioniks säästmise võimaluste laiendamisele, seda eelkõige liikuvate töötajate jaoks, ja ELi
2
ühisturu loomisele PEPPi pakkujate jaoks. Suurem turg omakorda pakuks täiendavat rahastust
institutsionaalsetele investoritele ja edendaks investeeringuid reaalmajandusse.
PEPPi määrus kehtestab PEPPi registreerimise korra ja ühtlustab PEPPi tingimusi,
investeerimispoliitikat, nõudeid pakkumisele ja turustamisele, PEPPi vahetamise, teenuse
piiriülese osutamise ja PEPPi kaasaskantavuse reegleid. Kokkuvõttes ongi PEPP
üleeuroopaline suuresti standardiseeritud pensioniskeem, mis eelduslikult võiks olla
kättesaadav kõigis liikmesriikides. Pensionikoguja jaoks laieneb nii pensioniskeemide kui
nende pakkujate valik, sealhulgas tekib võimalus valida ka piiriüleseid pakkujaid ja liikuda
teise liikmesriiki ilma, et tingimata tuleks lahkuda oma olemasolevast pensioniskeemist.
PEPPi määruse artikli 6 punkti 1 kohaselt on õigus PEPPi pakkuda mõnes ELi liikmesriigis
tegevusloa saanud krediidiasutusel2, elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal3,
tööandjapensioni kogumisasutusel, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka
personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet4, eurofondil
ja eurofondi valitsejal5, alternatiivfondi valitsejal6 ja investeerimisühingul, kes pakub portfelli
valitsemise teenust7. Nimetatud finantssektori ettevõtjad võivad oma pakutavaid PEPPe ka
turustada. Kui teenusepakkuja valdkondlik õigus lubab turustada teiste pakkujate tooteid, võib
kõnealune teenusepakkuja seda teha ka PEPPi puhul.
Lisaks lubab PEPPi määruse artikli 10 lõige 2 PEPPe turustada mõnes ELi liikmesriigis
registreeritud kindlustusvahendajal8 ja tegevusloa saanud investeerimisühingul, kellel on õigus
tegeleda investeerimisnõustamisega9. Seega on nii PEPPi pakkujate kui turustajate puhul
eeldatud, et neil on õigus ELi liikmesriigis tegutseda ja nad on ELi finantssektori õigusega
reguleeritud.
Selleks, et PEPPi pakkuda, tuleb PEPPi määrusele vastav pensioniskeem registreerida „PEPP“
nimetuse all. Taotlemine käib läbi oma riigi finantsjärelevalve asutuse (Eestis
Finantsinspektsioon). Kui finantsjärelevalve asutuse PEPPi registreerimise otsus on positiivne,
teavitab ta sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalveasutust (EIOPA).
Viimane registreerib PEPPi ja selle pakkuja avalikus keskregistris. EIOPA peetavas
keskregistris avaldatakse lisaks PEPPile ja selle pakkujale teave ka selle kohta, millistes
liikmesriikides seda PEPPi pakutakse või milliste liikmesriikide kohta on võimalik avada
PEPPi allkontosid.
2015. aastal elas 11,3 miljonit tööealist ELi kodanikku (vanuses 20–64 aastat) muus
liikmesriigis kui see, mille kodanikud nad on, ning 1,3 miljonit liidu kodanikku töötas ühes ja
elas teises liikmesriigis. Selleks, et PEPP oleks kaasaskantav, näeb PEPPi määrus ette
allkontode süsteemi, mille mõte on selles, et pensionikoguja saaks jätkata kogumist oma PEPPi
ka siis, kui ta liigub teise liikmesriiki ja muutub selle residendiks, ning saaks ka uues riigis
kasutada PEPPi sisse- või väljamaksetele rakenduvaid soodustusi, kui need antud riigis ette
nähtud on. Allkontot kasutatakse kogumisperioodi jooksul tehtud sissemaksete ja väljamaksete
perioodil tehtud väljamaksete üle arvestuse pidamiseks, et neile sisse- ja väljamaksetele oleks
võimalik rakendada soodustuste eelduseks olevaid tingimusi. Esimene allkonto avatakse PEPPi
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 19 alusel antud tegevusluba.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 20 alusel antud tegevusluba.
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 alusel antud tegevusluba.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ alusel antud tegevusluba.
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL alusel antud tegevusluba.
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL alusel antud tegevusluba.
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 kohaselt registreeritud.
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL alusel antud tegevusluba.
3
lepingu sõlmimisel. Kui algselt oli eesmärgiks see, et allkontod oleksid võimalikud kõigi
liikmesriikide kohta, siis PEPPi määruse menetluse käigus sellisest nõudest loobuti.
Võimaldada allkontosid kõigi ELi liikmesriikide kohta oleks olnud PEPPi potentsiaalsetele
pakkujatele väga suureks väljakutseks (kõigi riikide PEPPi maksureeglite tundmine). PEPPi
määrusesse jäi kohustus pakkuda vähemalt kahe riigi allkontot. Selle nõude täitmiseks
ettenähtud üleminekuperiood on PEPPi määruse kohaselt kolm aastat, mis tähendab, et
hiljemalt 2025. aasta 22. märtsiks peab PEPPi pakkuja võimaldama vähemalt kahte allkontot.
Kui pensionikoguja liigub teise liikmesriiki ja selle riigi kohta tema PEPPi pakkuja allkontot ei
võimalda, on pakkuja kohustatud võimaldama PEPPi pakkuja vahetamist. Sellisel juhul ei
kohaldata vahetamisele muidu rakenduvat viieaastast tähtaega, samuti peab vahetamine antud
juhul olema pensionikogujale tasuta. Ühtlasi lubab PEPP määrus jätkata sissemaksete tegemist
endisele allkontole, millisel juhul ei pruugi aga uue liikmesriigi kehtestatud soodustused
sissemaksetele kohalduda.
Kuivõrd PEPPi määruse eesmärgiks on muuhulgas ka pensionitoodete EL-ülest ühisturgu
edendada, siis võivad PEPPi pakkujad ja PEPPi turustajad osutada oma teenuseid ka teistes ELi
liikmesriikides. Teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel võib PEPPe
pakkuda ja PEPPi turustajad võivad turustada PEPPe vastuvõtva liikmesriigi territooriumil
pärast seda, kui nad on kõnealuse liikmesriigi jaoks avanud allkonto.
Üldine põhimõte on, et piiriülese pakkumise puhul kohaldub vastava sektori regulatsioon, aga
teenuste osutamise vabaduse kasutamine tööandja kogumispensioni asutuste ja alternatiivfondi
valitsejate poolt käib vastavalt PEPPi määruse artiklile 15.
PEPPi määrus reguleerib muu hulgas ka PEPPi klientide ja potentsiaalsete klientide teavitamist
ning nõustamist. Seejuures tuleb arvestada nii PEPPi pikaajalist olemust, kui kliendi nõudmisi
ja vajadusi ning piiranguid lepingust väljumisel.
PEPPi pakkuja on kohustatud koostama PEPPi põhiteabedokumendi. See asendab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 kohast kombineeritud jae- ja
kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumenti, mida PEPPi kohta siis koostama
ega esitama ei pea. Kui pakutakse erinevaid investeerimisvõimalusi, siis põhi-PEPPi kohta
tuleb koostada eraldi PEPPi põhiteabedokument, teiste investeerimisvõimaluste kohta võib
koostada üldise põhiteabedokumendi, milles omakorda on lubatud viidata teistele
dokumentidele, mis neid investeerimisvõimalusi detailsemalt kirjeldavad. Kui vajalikku teavet
nende alternatiivsete investeerimisvõimaluste kohta ei ole võimalik esitada ühes
põhiteabedokumendis, tuleb iga investeerimisvariandi kohta koostada ja esitada eraldi
põhiteabedokument.
PEPPi põhiteabedokument tuleb avaldada iga ELi liikmesriigi kohta, kus PEPPi teenuste
osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel turustatakse ning see peab sisaldama ka teavet
nii kogumise kui väljamaksete perioodi tingimuste kohta selles konkreetses liikmesriigis.
Põhiteabedokumendid avaldatakse PEPPi pakkujate veebilehtedel.
PEPPi lepingu kehtivuse ajal tuleb PEPPi määruse kohaselt PEPPi pakkujal esitada PEPPi
säästjale pensionihüvitise teatis. See hõlmab isikustatud teavet konkreetse lepingu kohta ja
andma ülevaate kogutud summa kohta. Pensionihüvitise teatis esitamise sagedus on kord
aastas. Lisaks on PEPPi pakkujad kohustatud PEPPi säästjaid teavitama saabuvast väljamaksete
perioodi algusest, erinevatest väljamaksete võimalustest ning õigusest muuta lepingus valitud
väljamaksete liiki. Kui PEPPi leping hõlmab mitut allkontot, teavitatakse PEPPi säästjat eraldi
iga allkonto väljamaksete perioodi algusest. Kui PEPPi säästja juba saab väljamakseid, teavitab
4
PEPPi pakkuja teda tehtud väljamaksetest ning alternatiivsetest väljamaksete võimalustest.
Viimane on oluline eelkõige juhul, kui PEPPi pensionisaajal on investeerimisrisk ka
väljamaksete faasis.
Määrusega julgustatakse PEPPi pakkujaid kasutama jätkusuutlikke investeeringuid
reaalmajandusse, ennekõike taristuprojektidesse ja -ettevõtetesse ning arvestama
investeeringute tegemisel ja riskide juhtimisel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Teave
viimase kohta tuleb muu hulgas kättesaadavaks teha ka PEPPi säästjatele.
PEPPi puhul on lubatud pakkuda nii ühte kui mitut investeerimisvõimalust, sealhulgas on aga
kohustus pakkuda põhi-PEPPi, mis on PEPPi määruses teistest investeerimisvõimalustest
detailsemalt reguleeritud. Oluline on see, et põhi-PEPP peab sisaldama, kas kapitaligarantiid
või tuleb investeeringute tegemisel kasutada riskimaandamise meetmeid, mille eesmärk on
vältida kapitali kaotust. Sobivate riskimaandamise meetmetena nähakse nii konservatiivset
investeerimisstrateegiat (võetakse vähem riske) kui elutsükli strateegiat, mis riskipositsiooni
aja jooksul järk-järgult vähendab. Eesmärk on tagada, et säiliks vähemalt tehtud sissemaksete
summa, millest on maha arvatud kõik tasud. Sama kehtib ka kapitaligarantiiga põhi-PEPPi
puhul sellele garanteeritud intressimäära määratlemisel.
Kui pakutakse mitut investeerimisvõimalust, siis peab PEPPi säästjale olema tagatud võimalus
muuta valitud investeerimisvõimalust ja seda vähemalt viie aasta möödumisel PEPPi lepingu
sõlmimisest või viimasest investeerimisvõimaluse muutmisest. Tingimus, et
investeerimisvõimalust peab olema viie aasta möödumisel võimalik muuta, on miinimumnõue,
st PEPPi pakkuja võib oma klientidele võimaldada ka sagedasemat muutmist.
Põhi-PEPPile on määrusega kehtestatud ka tasude piirmäär – tasud ei või ületada 1% kogutud
vara väärtusest.
Kui PEPPi pakutakse fondina, st eurofond, alternatiivfond või pensionifond registreeritakse
PEPPina, siis peab sellisel fondil olema depositoorium. Eurofondina registreeritud PEPPi puhul
on depositooriumi kohustus sätestatud sektoriaalses õiguses. Pensionifondi ja alternatiivfondi
puhul sellist kohustust ei ole, mistõttu kehtestab kohustuse PEPPi määrus. Täpsemalt on
nõutud, et PEPPe pakkuvad tööandja kogumispensioni asutused ja alternatiivfondide valitsejad
järgiksid depositooriumi määramisel ning selle ülesannete ja kontrollikohustuste täitmisel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatut ehk eurofondide
depositooriume puudutavaid nõudeid.
Konkurentsi suurendamiseks on määruses eraldi reguleeritud ka PEPPi säästja õigust vahetada
PEPPi pakkujaid. PEPPi pakkujat saab vahetada, kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud
vähemalt viis aastat. Seega saab pakkujaid vahetada kõige tihemini iga viie aasta järel.
Vahetada võib nii samas riigis asutatud PEPPi pakkujaid kui ühe riigi PEPPi pakkuja teise riigi
PEPPi pakkuja vastu, reeglid on ühesugused. Mida PEPPi pakkuja vahetamiseks teha tuleb ja
kuidas vahetustehing toimub, on reguleeritud PEPPi määruses. Oluline on silmas pidada, et
vahetamisel tuleb ka uue sõlmitava PEPPi lepingu puhul avada kõik eelmise PEPPi lepingu
allkontod. Seega on PEPPi pakkujate vahetamise võimalused praktikas tegelikult oluliselt
piiratud ja võivad olla väga erinevad sõltuvalt sellest, milliste riiki praeguste või endiste
residentidega on PEPPi säästjate näol tegemist. Väiksema pensionituru puhul ei pruugi peale
selles riigis asutatud PEPPi pakkujate teisi potentsiaalseid pakkujaid leidudagi, kes oleksid
valmis selle riigi kohta allkonto avama või on selliseid pakkujaid väga vähe.
Määrus näeb ette, et vahetamist tuleb võimaldada vähemalt nende PEPPi lepingute puhul, mis
on kogumisfaasis. Väljamaksete faasi puhul ei ole aga näiteks eluaegse annuiteedi puhul
5
vahetamise võimaluse pakkumine elukindlustusseltsile kohustuslik.
Kui PEPPi pakkuja vahetamise käigus lahkutakse põhi-PEPPist, siis puudub pakkujal kohustus
anda selles lepingus muidu sisalduvat kapitaligarantiid vahetamisele. Ehk kui muidu oleks
tehtud sissemaksete summa, millest on maha võetud tasud, pidanud vähemalt säilima, siis
lepingust lahkumisel PEPPi pakkuja vahetamisel see garantii kehtima ei pea ning sõltuvalt
tegelikest investeerimistulemustest võib PEPPi säästja olla siin ka rahas kaotanud.
PEPPi vahetamise tasu ei või määruse järgi ületada 0,5% uude PEPPi lepingusse ülekantavast
summast või kui portfellivalitsemise teenusena pakutava PEPPi vahetamisel võimaldatakse
väärtpaberite üleandmist, siis nende väärtusest.
Kui PEPPi säästja vahetab elukohta ja muutub teise riigi residendiks, kuid tema PEPPi pakkujal
ei ole valmidust avada tema uue residentriigi kohta allkontot, saab PEPPi säästja PEPPi pakkuja
vahetamist kasutada ilma, et rakenduks viieaastane tähtaja piirang. Samuti ei ole PEPPi
pakkujal lepingu lõppemisel antud juhul õigust võtta tasu (vahetamise tasu).
PEPPi väljamaksete viise määrus detailsemalt ei reguleeri. Põhimõte on, et valikus võiksid olla
kõik erinevad väljamaksete lahendused: eluaegne ja tähtajaline pension ning ühekordne
väljamakse. Siiski on liikmesriikidel lubatud eelistada teatud liiki väljamakseid. Seega võib
näiteks väljamaksete maksustamine sõltuda sellest, millise väljamaksete liigiga on tegemist.
Näiteks on Eestis kolmanda samba puhul eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada jäänud
aastatele jaotatud tähtajaline pension tulumaksuvabad, lühemad tähtajalised pensionid ja
ühekordsed väljamaksed aga maksustatud tulumaksuga, määras 10%. Määrus lubab aga
kehtestada liikmesriikidel ka piiranguid teatud väljamaksetele, näiteks seada piirmäär
ühekordsele väljamaksele, et suuremas osas kasutataks just eluaegset või tähtajalist pensionit
(näiteks, et ühekordne väljamakse ei või ületada 30% kogutud summast vms). Selliseid
summalisi piiranguid väljamakstele eelnõuga ei kehtestata. PEPP konkureerib olemasolevate
III samba pensioniskeemidega ja sellele kohaldatakse olemasolevaid III samba maksureegleid.
Täiendavate piirangute kehtestamine vähendaks ühelt poolt PEPPi konkurentsivõimet, kuid
teisalt ei oleks see kooskõlas ka Euroopa Komisjoni antud maksualase soovitusega, mille
kohaselt tuleks PEPPi kohelda maksustamisel nii nagu teisi III samba pensioniskeeme ja kui
olemasolevate pensioniskeemide maksureeglid on erinevad, siis kohaldada neist kõige
soodsamaid reegleid.
Selle, kuidas pensionile jäädes raha välja võtma hakata, peaks PEPPi säästja määruse kohaselt
saama määrata PEPPi lepingu sõlmimisel ja iga uue allkonto avamisel. Samuti peaks
väljamaksete viisi saama muuta PEPPi pakkuja vahetamisel, aasta enne pensionile jäämist ja
pensionile jäädes. Kui PEPPi leping võimaldab erinevat liiki väljamakseid, on PEPPi pakkuja
kohustatud võimaldama allkontode kohta erinevate väljamaksete viiside määratlemist.
Arvestades, et PEPPi pakkujad on liikmesriikides asutatud erinevad finantssektori
teenusepakkujad, teostavad järelevalvet nende tegevuse üle ka kohalikud finantsjärelevalve
asutused (Eesti puhul on selleks Finantsinspektsioon), koordineeriv roll on aga EIOPA-l.
Halduskaristused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise
eest, tuleb kehtestada liikmesriikidel, summalised piirmäärad on sätestatud aga määrusega. Et
võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist
puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus isikuid
puudutavate andmete avaldamine oleks ebaproportsionaalne või avaldamine ohustaks
finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige peetud silmas käimas olevat
järelevalve- ja väärteomenetlust). Ühtlasi täidetakse avalikustamisega tarbijakaitselisi
6
eesmärke, sest sellega hoiatatakse PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse määruses
kehtestatud nõudeid.
PEPPi määruses olevate nõuete rikkumiste korral tuleb liikmesriikidel ette näha
halduskaristused. Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab
finantsjärelevalve asutusele, st Eesti puhul Finantsinspektsioonile ettenähtud olema, on esitatud
artiklis 67. Seejuures on PEPPi määruse artiklis 67(3) toonitatud, et halduskaristusi või muid
haldusmeetmeid peab saama rikkumise korral kohaldada vastavalt liikmesriigi õiguses
sätestatud tingimustele PEPPi pakkujate juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning teiste füüsiliste
isikute suhtes, kes on rikkumise eest vastutavad.
PEPPi määruse kohaselt tuleks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul võtta arvesse,
et haldustrahvidel oleks hoiatav mõju, samuti selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev
kindlaks tehtud rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja kestus ning kui see on asjakohane,
peaksid need hõlmama trahvi vähendamist tulenevalt koostööst finantsjärelevalve asutusega.
Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleb samas järgida põhiõiguste hartas sätestatud
põhiõigusi. ELi õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema
määraga rahalisi sanktsioone (sh haldustrahve) käsitletakse Eesti õiguses läbi sunniraha
instituudi. Sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmisele sundimiseks, kui ettekirjutust ei ole
hoiatuses toodud tähtajaks täidetud. Ettekirjutused on suunatud tulevikku, et ei rikutaks
kehtivaid nõudeid ja seega on neil ka ennetav mõju.
Haldussunni meetmed, sh sunniraha ei sobi aga rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole
võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad finantssektori õigusaktid
Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses rahatrahvi määramiseks
(karistusõiguslik meede). Lisaks rikkumise toime pannud isiku karistamisele on neil väärteo
menetluses määratud rahatrahvidel ka nn üldpreventiivne mõju – eesmärk hoida ära rikkumisi
tulevikus.
PEPPi määruse artikli 67 punkt 2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja
haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt järgmisteks
juhtudeks:
a) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-
või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
b) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste
„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on
nõuetekohaselt registreerimata;
c) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust
või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole
täitnud IV ja V peatükis, artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud nõudeid ja
kohustusi;
d) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
Sellest lähtuvalt täpsustatakse eelnõuga IFSi ja KASi sunniraha sätteid ning lisatakse
finantssekori seadustesse väärteo koosseisud ka eelpool viidatud PEPPi määruses nimetatud
normide rikkumise eest, et tagada kooskõla ELi õigusega.
2.2. Eesti pensionisüsteem ja kehtiv regulatsioon
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I ja II sammas kokku peaksid tagama
keskmise pensioni, mille suurus on 40% keskmisest palgast, ja ülejäänu tuleks koguda III
sambas või kasutades muid, pensionisüsteemi väliseid võimalusi. Keskmine I samba
brutopensioni suhe Eesti keskmisse brutopalka oli 2021. aasta lõpus 36%, samade näitajate
netosuhe aga 43%. Vanaduspensionäre, kes saavad ka II sambast pensionit, on veel suhteliselt
vähe, mistõttu II sammas asendusmäära praegu oluliselt ei mõjuta.
7
Kuigi III sambaga liitumine on viimasel ajal tõusnud, kasutatakse seda praktikas siiski veel
vähe. 2021. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 179 500 inimest. Seejuures liitus
umbes 73 000 inimest III sambaga 2020. aastal, mil liitumise hoogustumine oli tingitud seaduse
muudatusest, mis säilitas III samba pensioniea vanuses 55 aastat neile, kes on liitunud III
sambaga enne 2021. aastat.
Keskmine III samba sissemakse10 oli 2020. aastal 2,7% ja 2019. aastal 3,5% sambaga liitunud
isiku palgast (arvutusse ei ole hõlmatud isikuid, kes sissemakseid üldse ei teinud). Omakorda
neist, kes tegid 2020. aastal sissemakseid, olid umbes 60% Eesti keskmist palka ületava
palgaga.
Keskmiselt oli III sambaga liitunul 2021. aasta lõpu seisuga sambas vara 3 687 euro, mediaan
aga vaid 871 eurot.
III samba statistika näitab, et III samba hõlmatus on liialt väike, kogutavad summad pole
piisavad ja III sambasse kogujad on eelkõige kõrgepalgalised. Tihti võetakse kogutud raha välja
veel enne, kui pensioniikka üldse jõutakse – 2021. aastal olid 20% III sambast väljamaksete
saajatest nooremad kui 55-aastased. Tulemusena ei panusta III sammas praegu piisavalt
asendusmäära ehk pensioni ja palga suhte tõusu.
PEPPi nähakse kui uut vabatahtlikku pensionitoodet, mistõttu läheks see Eestis III samba ehk
täiendava kogumispensioni alla. Selleks täiendatakse käesoleva eelnõuga KoPSi ja lisatakse III
samba regulatsiooni PEPPi lepingud kui ühed võimalikud III samba tooted. Samuti tehakse
vajalikud täpsustused teistes finantssektori seadustes, et tagada PEPPi määruse sujuv rakendus.
Kui seni on III sambas raha koguda olnud võimalik vabatahtlikus pensionifondis või sõlmides
elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu, siis PEPPi näol lisanduvad
valikusse ka hoiused, portfellivalitsemise leping ning eurofondid ja alternatiivfondid, mis on
PEPPina registreeritud. PEPP võib olla ka elukindlustuslepingu vormis. Samuti võimaldatakse
eelnõuga luua vabatahtlikku pensionifondi, mis registreeritakse PEPPina. Nimelt ei eelda IFS
eraldi tegevusluba tööandja pensionifondi valitsemiseks, aga see on hõlmatud vabatahtliku
pensionifondi valitsemise tegevusloaga. PEPPi määruse kohaselt omakorda, on
tööandjapensioni kogumisasutustel aga lubatud PEPPi pakkuda, kui neil on siseriiklikult õigus
pakkuda ka individuaalseid pensioniskeeme. Seega saab Eesti puhul öelda, et vabatahtliku
pensionifondi valitseja puhul on need määruse tingimused täidetud ning PEPP võib olla
vabatahtliku pensionifondi vormis (tööandja pensionifond PEPP olemuslikult olla ei saakski).
Kuivõrd tegemist on eraldiseisvate pensionifondidega, on tagatud ka PEPPina registreeritud
vabatahtliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi vara ja kohustuste eraldatus, nagu seda on
määruses sätestatu kohaselt nõutud. PEPPina registreeritud pensionifondi pakkumisel tuleb
fondivalitsejal lähtuda kogumispensionide seaduses ja investeerimisfondide seaduses
sätestatust, arvestades PEPPi määrusest tulenevaid erisusi. Seejuures tuleb täita just tööandja
pensionifondi ja selle valitsemise suhtes sätestatud nõudeid, mis on kohati rangemad kui
tavalise vabatahtliku pensionifondi puhul.
Ka ülejäänud PEPPide pakkumisel tuleb esmajoones lähtuda PEPPi määrusest ja seejärel juba
sektoriaalsest õigusest.
Kogumispensionide seadus suuri piiranguid III samba toodetele ei sea. Olulisimad neist on
seotud pensioniea ja maksusoodustuste rakendumisega. III samba pensioniiga on
10
2021. aasta sissemaksete andmed selguvad suvel 2022.
8
vanaduspensioniiga miinus viis aastat. Kui raha võetakse välja varem, tuleb väljamakselt tasuda
tulumaks 20%. Väljamaksetele pensionieas rakenduvad soodustused. Eluaegne ja vähemalt
keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension on maksuvabad, lühemad
tähtajalised pensionid ja ühekordsed väljamaksed maksustatud tulumaksuga määras 10%.
Viimasel juhul peab vastavalt lepingu sõlmimisest või pensionifondi osakute omandamisest
olema möödunud ka vähemalt viis aastat.
Eelnõu kohaldab samu reegleid ka PEPPi lepingutele. Samuti hõlmab eelnõu PEPPi lepingu
sissemaksed olemasolevate III samba sissemaksete alla, mida on võimalik teha
tulumaksuvabalt kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte suuremas summas kui
6 000 eurot aastas.
Vastavad täpsustused tehakse eelnõuga ka tulumaksuseaduses.
2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus
Eelnõu on vajalik otsekohalduva PEPPi määruse rakendamiseks. Eelnõu ei too kaasa PEPPi
määruses ettenähtust varasemat muudatuste rakendamist, samuti ei ole muudatused ELi õiguses
ettenähtust rangemad, mistõttu ei ole eelnõu kohta HÕNTE § 1 lõike 2 punktis 2 sätestatut
arvestades väljatöötamiskavatsust koostatud. PEPPi määruse mõjusid on hinnatud Euroopa
Komisjoni poolt enne selle eelnõu algatamist, ühtlasi on PEPPi määruse delegeeritud aktide
koostamisega seonduvalt andnud oma mõjuhinnangud valikukohtadele EIOPA11, millega saab
ka Eesti konteksti arvestades üldjoontes nõustuda. PEPPi määruse rakendamisega seonduvaid
mõjusid hinnati ka 2018. aasta alguses selle määruse suhtes Eesti seisukohtade kujundamisel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu § 1 – kogumispensionide seaduse (KoPS) muutmine
KoPS § 2 lõige 3. Eelnõuga täpsustatakse täiendava kogumispensioni definitsiooni selliselt, et
lisaks senistele vabatahtlikele pensionifondidele ja täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingutele hõlmaks see ka PEPPi määruses sätestatule vastavaid PEPPi lepinguid.
Sellega laieneb pensionitoodete ring, mida III sambas raha kogumiseks kasutada saab.
Sätestatakse, et täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku
pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt
KoPS-s sätestatud tingimustele või sõlmitakse PEPPi määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud
PEPPi leping ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.
KoPS § 3 lõige 21. Paragrahv määratleb pensionifondi liigid. Seoses PEPPi lepingu
lisandumisega täiendatakse paragrahvi uue lõikega, milles täpsustatakse, et vabatahtlik
pensionifond võib olla ka PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras selle määruse artikli
2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote ehk PEPPina registreeritud
pensionifond. PEPPi lubatud pakkujad on loetletud PEPPi määruse artikli 6 punktis 1 ja
nendeks on mõnes EL liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutused, elukindlustusega
tegelevad kindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, kellel on liikmesriigi õiguse
kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle
teostatakse järelevalvet, eurofondid ja eurofondi valitsejad, alternatiivfondi valitsejad ning
investeerimisühingud, kes pakuvad portfelli valitsemise teenust. Vastavalt IFS-le saab tööandja
pensionifonde valitseda fondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise
tegevusluba. Kuivõrd PEPP ei saa olla tööandja pensionifond, saabki see antud juhul olla muu
vabatahtliku pensionifondi kujul. Seetõttu tehaksegi vastav täpsustus ka KoPS-s.
11
https://www.eiopa.europa.eu/sites/default/files/9ublications/eiopa-20-504_pepp_impact_assessment.pdf
9
KoPS § 31 lõige 12. Eelnõuga lisatakse KoPSi pensioni investeerimiskonto paragrahvi uus
lõige, milles sätestatakse sellele kontole ja konto kaudu soetatud finantsvarale sissenõude
pööramise erisused. Kehtivas KoPS-s on see küsimus lahendatud läbi § 5 lõikes 21 esitatud viite
IFS § 64 lõigetes 11 ja 13 kohustusliku pensionifondi osaku kohta sätestatud kohaldumisele.
Eelnõuga ei tehta siin sisulist muudatust, aga sätestatakse vastavad põhimõtted KoPS-s ja
loobutakse viitest IFS-le. II samba puhul kehtib põhimõte, et üldiselt ei saa pensionivarale
sissenõuet pöörata. Erand kehtib vaid olukorras, kus pensionikoguja on surnud ja tema
pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot. 2023. aasta 1. jaanuarist avaneb kohtutäituritel
võimalus arestida võlglasest II sambaga liitunud isiku nõue väljamakse saamiseks
Pensionikeskuselt, mis tähendab, et kui raha hakatakse II sambast välja maksma, saab sealt siis
enne väljamakse tegemist pidada kinni võlgade katteks vajaliku summa. 2023. aasta 1. jaanuaril
jõustub ka IFS § 64 lõike 11 muudatus (võetud vastu 2022. aasta 18. mai investeerimisfondide
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega), mis lubab võlgu katta
pärandvara hulka kuuluvate osakute arvelt ka siis, kui pärandvarale ei ole pankrotti välja
kuulutatud, kuid surnud osakuomanikul on võlad ja pärandvara suhtes algatatakse
täitemenetlus. Pärimise korral ei lähe pärijatele mitte üksnes pärandvara, aga ka võlad. Uues
sõnastuses IFS § 64 lõike 11 kohaselt ei pea pärija ise oma finantsvahendeid päritavate võlgade
tasumiseks kasutama.
Pensioni investeerimiskonto puhul kehtivad samad reeglid, mis kohustusliku pensionifondi
osakutele sissenõude pööramisel. Selguse huvides aga viite kasutamisest loobutakse. Nimelt on
pensioni investeerimiskonto puhul pensionivara laiem – see võib hõlmata nii raha, kui aktsiaid,
võlakirju, fondiosakuid jm finantsinstrumente. Lisaks viitab uues sõnastuses IFS § 64 lõige 11,
et sissenõude saab pöörata pärandvara hulka kuuluvatele kohustusliku pensionifondi osakutele,
mis on võlgnikust pärandaja pensionikontol, pensioni investeerimiskontol olevat raha ja selle
eest soetatud finantsvara pensionikontol aga ei registreerita. Mõeldud on aga, et kehtib sama
põhimõte, et sissenõude saab pärandvarale antus olukorras pöörata, kui see ei ole pärija II
sambasse veel liikunud. Eelnõuga sätestataksegi vastavad põhimõtted KoPS §-s 31 ja võetakse
pensioni investeerimiskonto eripärasid arvesse – pensioni investeerimiskontot kasutava isiku
surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema
pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus pöörata sissenõue ka tema pensioni
investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale, muudel juhtudel on pensioni
investeerimiskontole ja selle kaudu soetatud finantsvarale sissenõude pööramine keelatud.
Sissenõude pööramisel pensioni investeerimiskontole või selle kaudu soetatud finantsvarale
kohalduvad juba täitemenetluse seadustiku vastavad sätted (eelkõige §-d 115 ja 124). KoPS §
5 lõige 21, mis lihtsalt viitab IFS § 64 lõigete 11 ja 13 kohaldamisele, tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks. Mõlemad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023, mil jõustub ka IFS § 64 uues
sõnastuses lõige 11.
Muudatus ei puuduta PEPPi lepingut.
KoPS § 5 lõiked 21 ja 4. Paragrahv reguleerib teiste seaduste kohaldamist. Lõige 21 ei puuduta
PEPPi, aga on seotud II sambaga ja eelnõus esitatud KoPS § 31 uue lõikega 12 (vt ka vastavaid
selgitusi). Kuivõrd eelnõu sätestab pensioni investeerimiskontot puudutava sissenõude
pööramise erisuse KoPS §-s 31, siis pole viide IFSi kohustusliku pensionifondi osakule
sissenõude pööramise sätetele enam vajalik. Seetõttu tunnistatakse KoPS § 5 lõige 21 kehtetuks.
Eelnõuga lisatakse paragrahvi 5 lõige 4, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud
pensionifondile ja PEPPi lepingule kohaldatakse KoPSi ja KoPS §-s 5 nimetatud teisi
õigusakte, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Üldine loogika on, et kohaldub PEPPi määrus
ja selle rakendusaktid ning ELi valdkondlik õigus, et sõltuvalt PEPPi pakkujast vastav
finantssektori regulatsioon.
10
KoPS § 53 lõiked 1–21, 3 ja 5. Paragrahvis on III samba ehk täiendava kogumispensioni
üldsätted. Eelnõuga lisatakse lõigetesse 1–21 ja 3 viited PEPPi lepingule ning täiendatakse
paragrahvi uue lõikega, kus täpsustatakse, mida olemasolevast täiendava kogumispensioni
regulatsioonist PEPPi lepingule ei kohaldata.
Lõikes 1 sätestatakse, et täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku
pensionifondi osakuid, sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
või sõlmib PEPPi määruse artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu.
Sättesse on lisatud viide PEPPi lepingule, mis tähendab, et laieneb III samba pensionitoodete
valik. Lisaks senistele vabatahtlikele pensionifondidele ja täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingutele saab III sambas pensioni koguda edaspidi ka PEPPi lepingu alusel.
Vastavalt otsekohalduvale PEPPi määrusele võib PEPP olla samuti fondi või kindlustuslepingu
vormis (PEPPina registreeritud pensionifond, eurofond, alternatiivfond või kindlustusleping),
aga ka hoiuse või portfellihaldusteenuse vormis (so krediidiasutuse või investeerimisühingu
pakutav PEPP).
Lõige 2: III sambas võib isikul olla raha korraga ka mitmes pensionifondis ja/või
kindlustuslepingus. Sama hakkab kehtima PEPPi puhul, mistõttu lisatakse eelnõuga lõikesse 2
viide ka PEPPi lepingule, mida on siis samuti lubatud sõlmida mitu ja seda nii ühe kui erinevate
PEPPi pakkujatega.
Lõikes 21 on täpsustatud, et kolmanda samba sissemakseid on õigus teha oma töötajate,
teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest ka tööandjal. Kuigi PEPP ei ole
olemuslikult tööandja pensioniskeem, ei ole põhjust siiski selle puhul keelata tööandja
sissemakseid. Ka praegu ei ole eraldi tööandja pensionifonde Eestis loodud, kuid tööandjatel
on võimalik teha sissemakseid individuaalsetesse pensioniskeemidesse. Eelnõuga lisatakse
lõikesse 21 viide PEPPi lepingule ja sätestatakse, et isiku eest võib täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu kindlustusmakseid tasuda ja sissemakseid teha vabatahtliku pensionifondi
osakute omandamiseks ning PEPPi lepingusse tema tööandja.
Lõikes 3 on sätestatud, et täiendav kogumispension makstakse välja KoPS-s, vabatahtliku
pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud
tingimustel ja korras. Seoses PEPPi lepingu lisandumisega täiendatakse eelnõuga seda loetelu
PEPPi lepingu tingimustega. Kui raha on kogutud PEPPi lepingu alusel, siis juhindutakse
väljamaksete tegemisel eelnõuga KoPSi lisatavas §-s 651 ja PEPPi lepingus sätestatust.
Lõikes 5 on sätestatud, et PEPPi lepingu ega PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes ei
kohaldata KoPS §-des 54 ja 541, § 55 lõigetes 1–4 ning §-des 56–65 sätestatut, mis reguleerivad
Eestis siseriiklikult pakutavat III sammast. Vastav PEPPi regulatsioon on kehtestatud PEPPi
määruses ja eelnõuga KoPSi listavas §-s 651.
KoPS § 55 lõiked 11, 4–6. Paragrahv reguleerib vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise
üldisi põhimõtteid. Lõike 4 kohaselt kohaldatakse vabatahtliku pensionifondi osakute
vahetamisele kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut. Täpsemalt
sätestab lõige 4, et kohaldatakse KoPS § 23 lõigetes 2–4 ja §-s 26 kohustusliku pensionifondi
osakute vahetamise kohta sätestatut. Seaduse muudatustega, mis tegid raha kogumise II sambas
vabatahtlikuks, muudeti ulatuslikult kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise sätteid.
Valikusse lisandus pensioni investeerimiskonto ja vahetamist puudutavad paragrahvid said uue
sõnastuse. Seejuures jäi tähelepanuta, et nende muudatuste tulemusel KoPS § 55 lõikes 4
esitatud viited selliselt enam ei toimi. Tekkinud viga parandatakse eelnõuga. Selleks lisatakse
11
paragrahvi lõige 11 ja antakse lõikele 4 uus sõnastus. Need muudatused ei puuduta PEPPina
registreeritud pensionifondi, mille vahetamine on reguleeritud PEPPi määruses.
Lõikes 11 taasesitatakse KoPSi kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise regulatsiooni
muutmisel kaduma läinud põhimõte, et vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korral
toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine.
Selle tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise
pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses.
Lõikele 4 antakse uus sõnastus ja täpsustatakse selles esitatud viiteid KoPS §-dele 23 ja 26.
Eelpool viidatud põhjustel ei ole KoPS § 23 lõikele 4 viitamine siin enam kohane, mistõttu
jäetakse see viide välja ja sätestatakse selle asemel KoPS § 55 lõikes 4 endas, et vabatahtliku
pensionifondi osakute vahetamine toimub IFS-s ja vahetamisega seotud pensionifondide
tingimustes ettenähtud korras ning et sellele kohaldatakse KoPS § 23 lõigetes 2 ja 3 ning § 26
lõike 2 esimeses lauses ja lõigetes 3–5 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta
sätestatut, arvestamata § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva. KoPS § 26 lõige 3
reguleerib olukorda, kus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on keelatud ja
sätestab, kuidas siis toimitakse. Samu reegleid kohaldatakse samas olukorras ka vabatahtliku
pensionifondi osakute vahetamisel. Pensionikeskus teeb sellisel juhul vahetustehingu esimesel
võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist, aga siin ei saa kohaldada KoPS § 26
lõikes 2 viidatud KoPS § 24 lõikes 5 sätestatud osakute vahetustehingute tähtpäevi, mis on II
samba spetsiifilised.
Eelnõuga lisatakse paragrahvi lõiked 5 ja 6, mis täpsustavad PEPPina registreeritud
pensionifondi osakute vahetamisega seonduvat. Lõikes 5 sätestatakse, et vabatahtliku
pensionifondi, mis ei ole PEPPina registreeritud pensionifond, osakuid ei saa vahetada PEPPina
registreeritud pensionifondi osakute vastu. PEPP muutub küll osaks Eesti III sambast, kuid
arvestades selle eripärasid ja asjaolu, et PEPP peab muu hulgas olema vahetatav piiriüleselt,
hoitakse PEPPi pensioniskeeme selles mõttes eraldi, et liikumine teistest III samba
pensioniskeemidest PEPPi ei ole võimalik ega vastupidi. Selleks, et piiriülene liikumine oleks
võimalik, näeb PEPPi määrus ette eraldi allkontode avamise liikmesriikide põhiselt, mille
residendiks pensionikoguja parasjagu on, et oleks võimalik täita erinevates liikmesriikides
pensionikogumisele antud maksusoodustustele seatud tingimusi. Ka PEPPide vahetamisel peab
olema tagatud samade allkontode avamine uues PEPPi lepingus. Nii ei ole mõeldav, et selline
vahetamine saaks toimuda PEPPi ja muude III samba pensioniskeemide vahel. Kui PEPPi
leping võimaldab väljamakseid varem kui pensionieas, siis on küll võimalik PEPPi lepingust
raha välja võtta (arvestada tuleb maksutagajärgedega) seejärel kogumist tavalises III samba
skeemis alustada. Sama ka vastupidi.
See, kuidas toimub ühe PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vahetamine teise
PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu või liikumine ühest PEPPi lepingust teise
laiemalt, on reguleeritud PEPPi määruses. Lõikes 6 täpsustataksegi, et PEPPina registreeritud
pensionifondi osakuid saab vahetada teise PEPPina registreeritud pensionifondi osakute vastu,
arvestades PEPPi määruse artiklis 44 sätestatut või kanda nimetatud määruse artiklites 52–56
sätestatud korras PEPPi pakkujate vahetamise käigus osakute tagasivõtmisel saadud summa
teise PEPPi lepingusse.
KoPS § 651. Seadusesse lisatakse uus paragrahv, milles kehtestatakse nõuded PEPPi
väljamaksetele. PEPP hakkab konkureerima teiste III samba pensioniskeemidega ja PEPPi
suhtes kohaldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni antud soovitustele ka samu maksureegleid,
mis seni III samba puhul kehtinud on.
12
PEPPi koheldakse sarnaselt olemasolevatele III samba pensioniskeemidele, mistõttu ei seata
väljamaksetele PEPPist ka täiendavaid piiranguid. Nii sätestataksegi lõikes 1, et PEPPi lepingu
tingimustega võib sätestada, millisest vanusest alates on PEPPi säästjal (defineeritud PEPPi
määruse artikli 2 punktis 3) õigus PEPPi pensionimaksetele või muudele PEPPi väljamaksetele.
Vastavalt PEPPi määruse artikli 2 punktile 9 mõeldakse PEPPi pensionimaksete all sama
määruse artikli 58 lõikes 1 sätestatud vormis väljamakseid (so eluaegne ja tähtajaline pension,
ühekordne väljamakse ning nende võimalikud kombinatsioonid), mida tehakse seoses
pensionile jäämise või eeldatava pensionile jäämisega. PEPPi määruse artikli 2 punkti 10
kohaselt loetakse muudeks PEPPi väljamakseteks muid lisahüvitisi, millele PEPPi
pensionisaajal on vastavalt PEPPi lepingule õigus ja seda eelkõige väljamaksete näol, mida
tehakse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või kui lepinguga kaetakse biomeetrilisi riske.
Lõike 1 kohaselt jääbki see, kas ja millal on võimalik raha PEPPi lepingust välja võtta enne
pensioniikka jõudmist või kas sellega kaetakse ka muid kindlustusriske kui üleelamisrisk,
PEPPi lepingu reguleerida. Nii on see ka olemasolevate III samba pensioniskeemide puhul.
Pensioniea sätestab lõige 2. Ka siin ei nähta PEPPi suhtes ette erisusi võrreldes olemasolevate
III samba pensioniskeemidega. PEPPi pensioniiga on sama, mis III sambal üldiselt. See
tähendab, et PEPPi säästjal tekib PEPPi pensionimaksetele õigus, kui tal on riikliku
pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat,
samuti siis, kui tal on tuvastatud puuduv töövõime.
KoPS § 722. Paragrahv sisaldab rakendussätet, mis puudutab puuduva töövõime määratlust.
Nimelt loetakse KoPSi puhul puuduva töövõime tingimus täidetuks ka isikul, kellel on
tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Sama peaks kehtima
ka PEPPi puhul, mistõttu lisatakse kõnealusesse rakendussättesse viide ka KoPS §-le 651.
KoPS § 727 lõige 5. Paragrahvis on kehtestatud rakendussätted, mis puudutavad III samba
pensioniiga. Põhimõte, et III samba pensionieaks on vanaduspensioniiga miinus viis aastat,
kehtib alates 2021. aasta 1. jaanuari. Varem oli III samba pensioniiga 55 aastat.
Rakendussätetega jäeti neile isikutele, kes on III sambaga liitunud enne 2021. aasta 1. jaanuari,
varasem pensioniiga (55 aastat) kehtima (vt täpsemaid reegleid KoPS §-st 727). Arvestades, et
PEPPi määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsil, ei ole PEPPi lepinguid enne 2021. aastat keegi
sõlminud. Seega ei saa siin ka varasem III samba pensioniiga kehtida. Nii täpsustataksegi lõikes
5, et antud paragrahvi PEPPi lepingu suhtes ei kohaldata.
3.2. Eelnõu § 2 – investeerimisfondide seaduse (IFS) muutmine
IFS § 5 lõige 2. Paragrahvis on defineeritud kohustuslik ja vabatahtlik pensionifond. Seejuures
on lõikes 2 täpsustatud, et vabatahtlik pensionifond võib olla muu hulgas ka tööandja
pensionifond. Seoses PEPPi lisandumisega muudetakse eelnõuga lõiget 2 ja lisatakse sinna
viide ka PEPPi määruse kohasele PEPPina registreeritud pensionifondile. PEPP võib olla seega
vabatahtliku pensionifondi vormis.
IFS § 24 lõige 4. Paragrahvis 24 on reguleeritud fondi ärinime või nimetuse kasutamist.
PEPPina registreeritud fondi puhul lähtutakse PEPPi määrusest, mistõttu täpsustatakse
eelnõuga, et lõikes 4 sätestatud nõuet, et pensionifondi nimetuses tuleb kasutada sõna
„pensionifond“, PEPPi puhul ei kohaldata.
IFS § 25 lõiked 21 ja 22. Paragrahvis on sätestatud, millistele fondidele IFS avaliku fondi osa
sätteid kohaldatakse ja mis ulatuses kohaldatakse. Eelnõuga täiendatakse kõnealust paragrahvi
kahe uue lõikega ja sätestatakse, et vastava fondi regulatsiooni IFS-s kohaldatakse PEPPina
registreeritud sellisele fondile vaid niivõrd, kuivõrd PEPPi määrusest ei tulene teisiti.
13
Nii sätestatakse lõikes 21, et eurofondile ja alternatiivfondile, mis on PEPPi määruse artiklites
5–7 sätestatud korras registreeritud sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise
personaalse pensionitoote ehk PEPPina, kohaldatakse IFSi § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatu
kohaselt, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti.
Analoogselt sätestatakse lõikes 22, et PEPPina registreeritud pensionifondile kohaldatakse IFSi
§ 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt, kui PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Lisaks kohaldatakse
PEPPina registreeritud pensionifondi suhtes tööandja pensionifondi regulatsiooni ehk IFS § 46
lõigetes 2 ja 3, § 124 lõikes 2, § 1372 lõigetes 1–4, lõike 5 punktides 1 ja 3, lõigetes 6–8, ning
§ 1373 lõigetes 1–4 ja 13 tööandja pensionifondi kohta sätestatut. Nimelt võib PEPPi pakkujaks
olla muu hulgas tööandjapensioni kogumisasutus ja seda eeldusel, et tal on siseriiklikult lubatud
valitseda ka individuaalseid pensioniskeeme. PEPPi määrus tugineb omakorda sellele, et
pakkujad on ise ELi vastava valdkondliku õigusega reguleeritud. Seega pensionifondi
kontekstis tähendab see, et PEPPi puhul ei saa olemuslikult olla tegemist tööandja
pensionifondiga, see saab olla muu vabatahtlik pensionifond, kuid sellisele fondile kohalduvad
siiski ka tööandja pensionifondi suhtes kehtivad nõuded niivõrd, kuivõrd need on kohaldatavad.
Näiteks IFS § 1373 puhul, mis reguleerib tööandja pensionifondi valitsemise üleandmise loa
taotluse menetlemist ja loa andmise erisusi, ei ole lõiked 5–12 kohaldatavad. Seda põhjusel, et
need reguleerivad olukorda, kus fondi valitsemise üleminek toob kaasa piiriülese pakkumise ja
sätestavad, et sellisel juhul ei pea tööandja pensionifondi piiriülese pakkumise regulatsiooni
lisaks veel kohaldama. PEPPi puhul aga vastavalt PEPPi määrusele tööandja pensionifondide
piiriülest regulatsiooni ei kohaldatagi, see on aga PEPPi määruses reguleeritud (artiklid 15 ja
16). PEPPi määruse artikleid 15 ja 16 tuleb seega kohaldada ka siis, kui PEPPina registreeritud
pensionifondi vara valitsemise üleandmise tulemusel tekib piiriülene pakkumine teise ELi
liikmesriiki.
IFS § 36 lõige 41. Eurofondi ja pensionifondide puhul kehtib põhimõte, et fondi tingimusi või
põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt eurofond või kohustuslik või
vabatahtlik pensionifond. PEPPi eripära arvestades peaks sama kehtima ka PEPPina
registreeritud fondi puhul. IFS §-s 36 on sätestatud fondi tingimuste ja põhikirja üldsätted,
mistõttu täpsustatakse eelnõuga lisatavas lõikes 41, et PEPPina registreeritud eurofondi ega
PEPPina registreeritud alternatiivfondi tingimusi või põhikirja ei või muuta selliselt, et fond ei
ole enam vastavalt PEPPina registreeritud eurofond või PEPPina registreeritud alternatiivfond.
PEPPina registreeritud pensionifondi puudutav analoogne säte lisatakse IFS § 45 lõikesse 1,
kus on vastav põhimõte pensionifondidele kehtestatud. PEPPi ei saa seega mõnda teist liiki
fondiks ümber muuta. Kui PEPPi enam pakkuda ei soovita, siis tuleb PEPPina registreeritud
fondi valitsemine üle anda või fond likvideerida.
IFS § 45 lõige 1. Pensionifondide tingimuste muutmise erisused on sätestatud IFS §-s 45.
Eelnõuga täpsustatakse lõikes 1, et kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi,
PEPPina registreeritud pensionifondi ega muu vabatahtliku pensionifondi tingimusi ei või
muuta selliselt, et fond ei ole enam vastavalt kohustuslik pensionifond, tööandja pensionifond,
PEPPina registreeritud pensionifond või muu vabatahtlik pensionifond. Pensionifondide puhul
kehtis selline piirang ka varem. Eelnõuga vaid täpsustatakse, et kui pensionifondi pakutakse
PEPPina, ei saa ka seda muuta hiljem näiteks tavaliseks vabatahtlikuks pensionifondiks.
Sarnased piirangud sätestatakse ka PEPPina registreeritud eurofondile ja alternatiivfondile (vt
IFS § 36 lõike 41 selgitust).
IFS § 64 lõige 8. Paragrahvis 64 on kehtestatud pensionifondi osaku erisused. Lõike 8 kohaselt
registreeritakse pensionifondi osakud vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses
sätestatule. Muude avalike fondide puhul kohalduvad IFS § 60–63. Nii on eurofondi ja
alternatiivfondi puhul võimalik valida, kas registrit peab fondivalitseja ise või annab ta need
14
ülesanded edasi muule isikule. Nõuded registripidamisele on kehtestatud IFS §-des 61–63.
Erandiks on olukord, kus fondi osakud või aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris,
millisel juhul IFS §-des 61–63 sätestatut ei kohaldata ning kohaldub EVKS.
Eelnõuga muudetakse IFS § 64 lõiget 8 ja jäetakse kõnealusest pensionifondide erinormist välja
PEPPina registreeritud pensionifond. Seega ei registreerita PEPPina registreeritud
pensionifondi osakuid EVKSi kohaselt pensioniregistris, aga kohalduvad IFSi üldised sättes
fondiosakute registreerimise kohta. Seega on ka PEPPina registreeritud pensionifondi puhul
fondivalitsejal valida, kas pidada registrit ise, järgides IFS § 61–63 sätestatut või anda see
ülesanne edasi muule isikule. Nii on muuhulgas lubatud osakute registreerimine ka Eesti
väärtpaberite registris ja eelnõu kehtestab ühesugused registripidamise nõuded kõigile PEPPina
registreeritud fondidele, sõltumata sellest, kas tegemist on pensionifondi, eurofondi või
alternatiivfondi vormis pakutava PEPPiga.
Vastavalt muudetakse ka EVKS § 13, kus tehakse erand PEPPina registreeritud pensionifondile,
mille osakuid pensioniregistris ei registreerita (vt EVKS § 13 lg 11 selgitust). Arvestades ühelt
poolt, et PEPPi määrus ei näe ette registripidajale sellist rolli, nagu see on Eesti
pensionisüsteemis pensioniregistri pidajal (osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamine,
vahetustehingute tegemine, maksuarvestus, väljamaksete tegemine) ning teisalt, et PEPPina
registreeritud eurofondi ega alternatiivfondi osakuid ega aktsiaid pensioniregistris ei
registreerita, ei ole otstarbekas ka PEPPina registreeritud pensionifondi osakute registreerimine
pensioniregistris.
IFS § 140 lõige 61. Paragrahv reguleerib fondide ühinemise üldnõudeid. Eelnõuga lisatakse uus
lõige, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud eurofond võib ühineda üksnes teise
PEPPina registreeritud eurofondiga ja PEPPina registreeritud alternatiivfond võib ühineda
üksnes teise PEPPina registreeritud alternatiivfondiga. PEPPina registreeritud fondile
laiendatakse senist pensionifondide suhtes kehtivat erisust, et fond saab ühineda üksnes sama
liiki fondiga. Nii saab kohustuslik pensionifond ühineda üksnes teise kohustusliku
pensionifondiga, tööandja pensionifond üksnes teise tööandja pensionifondiga jne. Sama
kohaldatakse ka PEPPina registreeritud fondide puhul (vt ka IFS § 166 lg 21 selgitust).
IFS § 166 lõiked 21, 3, 5 ja 10. Paragrahvis on kehtestatud pensionifondide ühinemist
puudutavad erisused. Eelnõu jätab kehtima põhimõtte, et pensionifond saab ühineda vaid sama
liiki pensionifondiga. Nii sätestatakse lõikes 21, et PEPPina registreeritud pensionifond võib
ühineda üksnes teise PEPPina registreeritud pensionifondiga. PEPPina registreeritud
pensionifond ei saa ühineda kohustusliku pensionifondi, tööandja pensionifondi või muu
vabatahtliku pensionifondiga, mis pole PEPPina registreeritud, ega laiemalt muu fondiga.
Lõige 3: Tulenevalt sellest, et vabatahtlike pensionifondide hulka lisanduvad PEPPina
registreeritud pensionifondid, täpsustatakse lõike 3 sõnastust, et see kehtiks nö tavalistele
vabatahtlikele pensionifondidele ehk muudele vabatahtlikele pensionifondidele kui tööandja
pensionifond või PEPPina registreeritud pensionifond. Põhimõte on ikka sama – nö tavaline
vabatahtlik pensionifond võib ühineda teise tavalise vabatahtliku pensionifondiga.
Lõikes 5 täpsustatakse, et pensionifondi all mõeldakse siin muud pensionifondi kui PEPPina
registreeritud pensionifondi. Et pensionifondide osakud registreeritakse pensioniregistris, siis
sätestab lõige 5, et Finantsinspektsioon teeb pensionifondile ühinemisloa andmise või sellest
keeldumise otsuse viivitamata teatavaks ka pensioniregistri pidajale. PEPPina registreeritud
pensionifondi osakuid pensioniregistris ei registreerita, mistõttu lõige 5 siin ka ei kohaldu.
15
Lõikes 10 on sätestatud vabatahtlike pensionifondide ühinemisega seonduva osakute
tagasivõtmise ja vahetamise erisused, mis PEPPina registreeritud pensionifondi puhul ei ole
selliselt kohaldatavad. Seega täpsustatakse lõike 10 sõnastust ja jäetakse PEPPina registreeritud
pensionifond välja, mille puhul kohaldub siis IFS § 144 lõikes 1 sätestatud üldnorm.
IFS § 301 lõige 1. Paragrahv reguleerib pensionifondi depositooriumile seatud lisatingimusi.
Seejuures sätestab lõige 1, et pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus,
mis on kantud aktsiaseltsina või välisriigi äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse. PEPPina
registreeritud pensionifondi, aga ka eurofondi ja alternatiivfondi puhul lähtutakse
depositooriumi määramisel PEPPi määruses sätestatust. Sel põhjusel täpsustatakse eelnõuga
lõike 1 teise lause sõnastust ja sätestatakse, et esimeses lauses sätestatut ei kohaldata PEPPina
registreeritud pensionifondi depositooriumi suhtes. Nii on see kehtivas sõnastuses teise lause
kohaselt praegu ka tööandja pensionifondi depositooriumi puhul.
IFS § 304 lõige 11. Paragrahvis on täpsustatud, mil viisil kohaldatakse IFS fondivalitseja osa
erinevat liiki fonde valitsevate fondivalitsejate suhtes. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi uue
lõikega, milles täpsustatakse, et PEPPina registreeritud pensionifondi, PEPPina registreeritud
eurofondi ja PEPPina registreeritud alternatiivfondi valitseja suhtes kohaldatakse IFS 5. osa,
kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2019/1238 ei tulene teisiti. Samuti
sätestatakse, et PEPPina registreeritud pensionifondi valitseja suhtes kohaldatakse ka IFS § 362
lõigetes 4, 6 ja 7, §-s 3631, § 3632 lõikes 1, lõike 2 punktides 1, 3 ja 4, lõigetes 3–5 ning §-s
3681 tööandja pensionifondi valitsemise kohta sätestatut. Vastavalt PEPPi määruse artikli 6
punktile 1 c) võivad PEPPi pakkujaks olla muu hulgas direktiivi (EL) 2016/2341 kohaselt
tegevusloa saanud või registreeritud tööandja kogumispensioni asutused, mis on liikmesriigi
õiguse kohaselt saanud loa pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse
järelevalvet. PEPPi määruse retsitaal 27 selgitab aga omakorda, et mitte seada ohtu
finantsstabiilsust ning võttes arvesse liikmesriikide tööandjapensioni kogumisasutuste erinevat
organisatsioonilist struktuuri ja järelevalve korraldust, tuleb PEPPi pakkumise õigus anda vaid
neile tööandja kogumispensioni asutustele, millel on riigisisese õiguse alusel lubatud samuti
pakkuda personaalseid pensionitooteid ja mille üle tehakse järelevalvet. Ühtlasi tuleb
finantsstabiilsuse tagamiseks hoida kõiki PEPPi ärivaldkonnale vastavaid varasid ja kohustusi
eraldi, nii et neid ei ole võimalik üle kanda asutuse muusse kogumispensionide ärivaldkonda.
Eestis on sellised nõuded täidetud vabatahtliku pensionifondi valitseja tegevusluba omavatel
pensionifondi valitsejatel. Lisaks selgitab sama retsitaal, et PEPPe pakkuvad tööandjapensioni
kogumisasutused peaksid samuti igal ajal järgima direktiivis (EL) 2016/2341 sätestatud
asjakohaseid standardeid, sealhulgas üksikasjalikumaid investeerimisnorme, mille on
kehtestanud liikmesriigid, kus nad on registreeritud või tegevusloa saanud kooskõlas
direktiiviga (EL) 2016/2341 kõnealuse direktiivi ülevõtmisel, ning juhtimissüsteemi käsitlevaid
norme, kuni PEPPi määrusest endast ei tulene sellekohaseid rangemaid nõudeid.
IFS § 4011 lõike 1 punkt 1 ja § 4081 lõike 1 punkt 1. Muudatuste aluseks on direktiivi
2019/1160 artikkel 1 lõike 6 punkt 1. Mõlemad paragrahvid, nii § 4011 kui ka § 4081,
reguleerivad kuidas toimub eurofondi pakkumise lõpetamine ehk eurofondi osakute või
aktsiate, või nende liikide pakkumise lõpetamine. Muudetavates paragrahvidest esimene, §
4011 reguleerib olukorda kui Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumist soovitakse
lõpetada teises lepinguriigis. Sätetest teine, § 4081 reguleerib kui teises lepinguriigi fond soovib
lõpetada eurofondi pakkumist Eestis. Mõlemal juhul tuleb pakkumise lõpetamiseks
teadaolevaid investoreid teavitada kavatsusest lõpetada fondi pakkumine. Selleks tuleb
fondivalitsejal sellekohane teave teha avalikkusele kättesaadavaks ja saata teadaolevatele
investoritele pakkumine ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad. Muudatusega
täpsustatakse, et pakkumine tuleb investoritele saata kas fondivalitsejal endal otse või kasutades
finantsvahendajaid (nt pankade või investeerimisühingute kaudu).
16
IFS § 4011 lõike 1 punkt 2 ja § 4081 lõike 1 punkt 2. Paragrahvide 4011 lõike 1 punkti 2 ja
4081 lõike 1 punkti 2 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõike 6 punkt 1.
Mõlemad paragrahvid, nii § 4011 kui ka § 4081, reguleerivad kuidas toimub eurofondi
pakkumise lõpetamine ehk eurofondi osakute või aktsiate, või nende liikide pakkumise
lõpetamine. Muudetavates paragrahvidest esimene, § 4011 reguleerib olukorda kui Eestis
moodustatud või asutatud eurofondi pakkumist soovitakse lõpetada teises lepinguriigis. Sätetest
teine, § 4081 reguleerib kui teises lepinguriigi fond soovib lõpetada eurofondi pakkumist Eestis.
Mõlemal juhul tuleb ühe pakkumise lõpetamise tingimusena fondivalitsejal teavitada
pakkumise lõpetamisest ka üldsusele juurdepääsetaval viisil. Muudatusega täpsustatakse, et
taoline üldsusele juurdepääsetav viis peab olema tüüpiline eurofondide turustamise kanal või
viis, mida tüüpiline eurofondi investor kasutab (selleks võib olla näiteks fondivalitseja
veebileht).
IFS § 4011 lõike 1 punkt 4 ja § 4081 lõike 1 punkt 4. Paragrahvide 4011 lõike 1 punkti 4 ja
4081 lõike 1 punkti 4 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõike 6 punkt 1.
Mõlemad paragrahvid, nii § 4011 kui ka § 4081, reguleerivad kuidas toimub eurofondi
pakkumise lõpetamine ehk eurofondi osakute või aktsiate, või nende liikide pakkumise
lõpetamine. Muudetavates paragrahvidest esimene, § 4011 reguleerib olukorda kui Eestis
moodustatud või asutatud eurofondi pakkumist soovitakse lõpetada teises lepinguriigis. Sätetest
teine, § 4081 reguleerib kui teises lepinguriigi fond soovib lõpetada eurofondi pakkumist Eestis.
Muudatusega täpsustatakse, et tagamaks lõpetamise päevast fondi osakute ja aktsiate igasuguse
pakkumise lõpetamine, peab fondivalitseja lõpetama või muutma lepingud oma
finantsvahendajatega ja lisaks ka volitatud esindajatega.
IFS § 4111 lõike 1 punkt 1 ja § 4141 lõike 1 punkt 1. Paragrahvide 4111 lõike 1 punkti 1 ja
4141 lõike 1 punkti 1 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega
luuakse sarnaselt eurofondide piiriülese pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide
osakute, aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Muudetavates paragrahvidest esimene,
§ 4111 reguleerib Eesti alternatiivfondi valitseja fondi pakkumise lõpetamist teises
lepinguriigis. Teine säte, § 4141 reguleerib teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamist Eestis.
Lõpetamise protsess on mõlemal juhul sarnane. Ühe pakkumise lõpetamise tingimusena tuleb
teadaolevaid investoreid teavitada kavatsusest lõpetada alternatiivfondi pakkumine. Selleks
tuleb fondivalitsejal sellekohane teave teha avalikkusele kättesaadavaks ja saata teadaolevatele
investoritele pakkumine ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad. Muudatusega
täpsustatakse, et teave tuleb investoritele saata kas fondivalitsejal endal otse või kasutades
finantsvahendajaid.
IFS § 4111 lõike 1 punkt 2 ja § 4141 lõike 1 punkt 2. Paragrahvide 4111 lõike 1 punkti 2 ja
4141 lõike 1 punkti 2 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega
luuakse sarnaselt eurofondide piiriülese pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide
osakute, aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Muudetavates paragrahvidest esimene,
§ 4111 reguleerib Eesti alternatiivfondi valitseja fondi pakkumise lõpetamist teises
lepinguriigis. Teine säte, § 4141 reguleerib teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamist Eestis.
Lõpetamise protsess on mõlemal juhul sarnane. Ühe pakkumise lõpetamise tingimusena tuleb
fondivalitsejal teavitada pakkumise lõpetamise kavatsusest ka üldsusele juurdepääsetaval viisil.
Muudatusega täpsustatakse, et taoline üldsusele juurdepääsetav viis peab olema tüüpiline
alternatiivfondide turustamise kanal või viis, mida tüüpiline alternatiivfondi investor kasutab
(selleks võib olla näiteks fondivalitseja veebileht).
IFS § 4111 lõike 1 punkt 3 ja § 4141 lõike 1 punkt 3. Paragrahvide 4111 lõike 1 punkti 3 ja
4141 lõike 1 punkti 3 muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega
17
luuakse sarnaselt eurofondide piiriülese pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide
osakute, aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Muudetavates paragrahvidest esimene,
§ 4111 reguleerib Eesti alternatiivfondi valitseja fondi pakkumise lõpetamist teises
lepinguriigis. Teine säte, § 4141 reguleerib teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamist Eestis.
Lõpetamise protsess on mõlemal juhul sarnane. Muudatusega täpsustatakse, et tagamaks
lõpetamise päevast fondi osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise lõpetamine, peab
fondivalitseja lõpetama või muutma lepingud oma finantsvahendajatega ja lisaks ka volitatud
esindajatega.
IFS § 455 lõige 31. Paragrahv sätestab järelevalve alused ja vastava IFS osa kohaldamise (IFS
6. osa – „Järelevalve ja vastutus“. Eelnõuga lisatakse paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse,
et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud
meetmeid ning, et Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel
tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt sama määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile
67.
PEPPi määruse kohaselt tuleb halduskaristused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses
kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (summalised piirmäärad on siiski
sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele,
näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise.
Finantsinspektsiooni poolt määratava jõustunud väärteo trahvi andmed kantakse väärteo eest
määratud karistusena karistusregistrisse. Karistusi ega ka haldusmeetmeid, mis ei ole veel
jõustunud, Eestis üldiselt ei avalikustata, PEPPi määrus teeb sellest aga teatud osas erandi.
PEPPi määrus on otsekohalduv ELi määrus ja selles sätestatu on karistusregistri seaduse suhtes
käsitletav kui erinorm. Avalikustamise küsimuses sätestab PEPPi määrus erinormid ka avaliku
teabe seaduse üldisest regulatsioonist. Määruse kohaselt peab Finantsinspektsioonil olema
õigus avaldada oma veebilehel teavet otsuste kohta, mis on tehtud PEPPi määruses sätestatud
nõuete rikkumisega seonduvalt. See hõlmab ettekirjutusi, sunniraha rakendamise ja
väärteokaristuste määramise otsuseid. Vastavalt PEPPi määruse artikkel 69 punktile 2 kuuluvad
avalikustamisele teave rikkumise kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja määratud
halduskaristused või muud meetmed. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või
füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib hõlmata ka kriminaalmenetlust
tegevusloata tegutsemise puhul). Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid
puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
Finantsinspektsiooni veebilehel tuleb avaldada info ka otsuse edasikaebamise võimaluse kohta.
Kui subjekt seda õigust kasutab, siis kuulub omakorda avaldamisele ka kogu edasine teave
kaebuse tulemuste kohta ja juhul, kui kohus otsustab Finantsinspektsiooni otsuse tühistada, siis
ka kõnealune kohtuotsus (PEPPi määruse artikkel 69 punkt 4).
Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks
pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud
nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata
PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib
tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on
kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel
rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude
haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul
Finantsinspektsioon, ettenähtud olema.
18
IFS § 463. Eelnõuga muudetakse IFS sunniraha paragrahvi, kus on sätestatud sunniraha
igakordse rakendamise ülemmäär. Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab
Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja
ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme eelkõige
mittekaristusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse
lõpetamiseks ja õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks. Ettekirjutuste täitmine on tagatud
haldussunniga – sunniraha rakendamise võimalusega ja seda ei käsitleta karistusõigusliku
meetmena. EL õigus finantssektoris määratleb rahalise sanktsiooni ulatuse. Eelnõuga antakse
lõikele 1 uus sõnastus ja ühtlustatakse seda teiste finantssektori seaduste sunniraha vastava sätte
sõnastusega. Finantsinspektsioonil ei ole sunniraha rakendamise õigust mitte ainult
ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise korral, aga ka ebakohase täitmise korral.
Eelnõuga muudetakse ka lõike 2 sõnastust ja täiendatakse paragrahvi lõikega 3, et tagada normi
õigusselgus ja kooskõla PEPPi määruse artikli 67 punktiga 3, millest tulenevad kõrgendatud
ülemmääraga haldustrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise isiku
puhul kohaldada trahvimeedet (ingl. k. administrative penalty), mille suurus on nii füüsilise kui
juriidilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul kuni 10% tema käibest.
Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele
kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata.
Lõikele 2 antakse vastavalt uus sõnastus ja sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise korral on
sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5 000 eurot ja järgnevatel
kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000
000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastav summa. Lisatavas lõikes 3 sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise korral on
sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel
kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000
000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele
kättesaadavale raamatupidamise aruandele või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise
emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis
on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik
konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud
raamatupidamisaruande järgi.
Sarnaselt näevad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/91/EL, millega
muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide
kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega
(UCITS V) artiklid 99 ja 99a ette liikmesriigile kohustuse kohaldada kõrge määraga
halduskaristusi ja muid meetmeid ning loetelu rikkumistest, mille suhtes peab olema võimalik
neid meetmeid kohaldada. Haldustrahvi määrad on samad, mis PEPPi määruses sätestatud
määrad (juriidilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või 10% käibest, füüsilise isiku puhul kuni
5 000 000 eurot ning haldustrahv, mis on sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi
õigusrikkumise tulemusel, kui seda on võimalik kindlaks teha). Seega viivad eelnõus esitatud
muudatused IFS § 463 ühtlasi kooskõlla ka viidatud UCITS V direktiivis sätestatuga.
IFS § 5033. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab
kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. PEPPi määruse artikli 67 punkt
2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud
karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui leiab aset mõni samas punktis viidatud nõuete
rikkumine:
19
1) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-
või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
2) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste
„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on
nõuetekohaselt registreerimata;
3) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust
või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole
täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis
(so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste
muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi
määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja
vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või
4) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
Vastavalt viidatakse ka IFS §-s 5033 PEPPi määruse artikli 5 punktile 1 ning artiklitele 6, 7,
18–48, 50 ja 52–56.
Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et
füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist
isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud
väärteokaristuste maksimummäärad). Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele
mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma
nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetuda ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste
asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse
eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste
kõrvaldamiseks ja see täidab ka rikkumist ennetavat üldpreventiivset eesmärki. Ettekirjutus on
suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid, sunniraha omakorda rakendatakse
ettekirjutuse täitmisele sundimiseks. Haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi aga rakendada
olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad
finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses
rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Nii näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse
PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise puhuks.
Karistuse ja/või trahvi määramisel tuleb PEPPi määruse art 67 kohaselt arvesse võtta
muuhulgas ka seda, millised olid rikkumisest tulenev rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja
kestus ning kui see on asjakohane, siis ka koostöövalmidust finantsjärelevalve asutusega.
Tulenevalt sellest, et Eesti karistusõiguses on maksimaalsed karistusmäärad finantssektori
spetsiifikat arvestades liialt madalad, ei ole eelnõus praegu ka mindud võimalike rikkumiste
koosseisude diferentseerimise teed. Maksimaalne karistusmäär juriidilisele isikule 400 000
eurot on väga madal (võrdluseks, et sunniraha maksimummäär on 5 000 000 eurot). Pärast seda,
kui finantssektori karistusmäärasid on võimalik tõsta, saab üle vaadata ka PEPPi määruses
ettenähtud rikkumiste koosseisud ja vajadusel neid vastavalt raskusastmele diferentseerida.
Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste ELi määruste rakendamiseks vajalike muudatuste
tegemisel (vt näiteks IFS § 5031 ja 5032).
IFS täiendamine normitehnilise märkusega. Tegemist on õigustehnilise täpsustusega.
Investeerimisfondide seaduse lõppu, mis juba sisaldab viiteid erinevatele ELi õigusaktidele,
lisatakse täiendav viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2019/1160, millega
muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese
turustamisega (ELT L 188, 12.7.2019, lk 106—115).
20
3.3. Eelnõu § 3 – kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) muutmine
KindlTS § 2211. Seadust täiendatakse uue paragrahviga, milles sätestatakse kindlustusandja ja
vahendaja kohustused seoses PEPPi pakkumise ja turustamisega. Kui kindlustusandja hakkab
pakkuma või turustama või vahendaja turustama PEPPi, tuleb neil täita PEPPi määruses
vastavalt PEPPi pakkumisele ja turustamisele kohalduvaid nõudeid (lõiked 1 ja 2). KindlTS ja
VÕS vastav regulatsioon kohaldub niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus PEPPi määruses
sätestatuga. PEPPi määruse artikli 23 punkti (1)a) kohaselt peavad kindlustusandjad ja -
vahendajad täitma turustamise direktiivi 2016/97 V ja VI peatükis sätestatud nõudeid, välja
arvatud artiklites 20, 23 ja 25 ning artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõudeid kindlustuspõhiste
investeerimistoodete turustamise kohta. Sellest lähtuvalt tehaksegi vastavad täpsustused
KindlTS-s ja VÕSi alusel kohalduvates teavitamise sätetes (vt ka punkti 3.6).
KindlTS § 224 lõige 17. Paragrahvi lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et
Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud
meetmeid ning et nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta avalikustab
Finantsinspektsioon teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja
artiklile 67. PEPPi määruse kohaselt tuleb halduskaristused ja muud meetmed, mida
kohaldatakse määruses kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel
(summalised piirmäärad on siiski sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks
hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja
rakendatud meetmete avalikustamise. Finantsinspektsiooni poolt määratava jõustunud väärteo
trahvi andmed kantakse väärteo eest määratud karistusena karistusregistrisse. Karistusi ega ka
haldusmeetmeid, mis ei ole veel jõustunud, Eestis üldiselt ei avalikustata, PEPPi määrus teeb
sellest aga teatud osas erandi. PEPPi määrus on otsekohalduv ELi määrus ja selles sätestatu on
karistusregistri seaduse suhtes käsitletav kui erinorm. Avalikustamise küsimuses sätestab
PEPPi määrus erinormid ka avaliku teabe seaduse üldisest regulatsioonist. Määruse kohaselt
peab Finantsinspektsioonil olema õigus avaldada oma veebilehel teavet otsuste kohta, mis on
tehtud PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumisega seonduvalt. See hõlmab ettekirjutusi,
sunniraha rakendamise ja väärteokaristuste määramise otsuseid. Vastavalt PEPPi määruse
artikkel 69 punktile 2 kuuluvad avalikustamisele teave rikkumise kohta, selle eest vastutatavate
isikute nimed ja määratud halduskaristused või muud meetmed. Erandiks on olukorrad, kus
juriidilise isiku nime või füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid
ebaproportsionaalsed või nende andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või
pooleli olevat uurimist (eelkõige mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib näiteks
tegevusloata tegutsemisel võib hõlmata ka kriminaalmenetlust). Sellisel puhul võib avaldamise
edasi lükata, jätta isikuid puudutav teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse kohta teabe
avaldamisest üldse.
Finantsinspektsiooni veebilehel tuleb avaldada info ka otsuse edasikaebamise võimaluse kohta.
Kui subjekt seda õigust kasutab, siis kuulub omakorda avaldamisele ka kogu edasine teave
kaebuse tulemuste kohta ja juhul, kui kohus otsustab Finantsinspektsiooni otsuse tühistada, siis
ka kõnealune kohtuotsus (PEPPi määruse artikkel 69 punkt 4).
Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks
pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud
nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata
PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib
tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on
kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel
rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude
haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul
Finantsinspektsioon, ettenähtud olema.
21
KindlTS § 2632. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab
kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. PEPPi määruse artikli 67 punkt
2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud
karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui leiab aset mõni samas punktis viidatud nõuete
rikkumine:
1) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-
või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
2) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste
„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on
nõuetekohaselt registreerimata;
3) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust
või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole
täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis
(so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste
muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi
määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja
vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või
4) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
Vastavalt viidatakse ka KindlTS §-s 2632 PEPPi määruse artikli 5 punktile 1 ning artiklitele 6,
7, 18–47, 50 ja 52–56. Erinevalt eelnõus esitatud IFS-st 5033, KAS §-st 13420 ja VpTS §-st
23788 ei ole KindlTS §-s 2632 viidet PEPPi määruse artiklis 48 sätestatud nõuete rikkumisele.
Seda põhjusel, et nimetatud artikkel reguleerib depositooriumi määramist ja nõudeid
depositooriumi tegevusele. Depositoorium tuleb vastavalt PEPPi määruse artikkel 48 punktile
1 määrata investeerimisfondi vormis PEPPile. Omakorda IFS § 286 lõikest 1 tulenevalt võib
depositooriumiks olla krediidiasutus või investeerimisühing. Kindlustuslepingu vormis PEPPil
ei saa depositooriumit olla ja kindlustusandja ise ei saa ka depooteenust osutada.
Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et
füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist
isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud
väärteokaristuste maksimummäärad). Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele
mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma
nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetuda ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste
asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse
eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste
kõrvaldamiseks ja see täidab ka rikkumist ennetavat üldpreventiivset eesmärki. Ettekirjutus on
suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid, sunniraha omakorda rakendatakse
ettekirjutuse täitmisele sundimiseks. Haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi aga rakendada
olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad
finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses
rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Nii näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse
PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise puhuks.
Karistuse ja/või trahvi määramisel tuleb PEPPi määruse art 67 kohaselt arvesse võtta
muuhulgas ka seda, millised olid rikkumisest tulenev rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja
kestus ning kui see on asjakohane, siis ka koostöövalmidust finantsjärelevalve asutusega.
Tulenevalt sellest, et Eesti karistusõiguses on maksimaalsed karistusmäärad finantssektori
spetsiifikat arvestades liialt madalad, ei ole eelnõus praegu ka mindud võimalike rikkumiste
koosseisude diferentseerimise teed. Maksimaalne karistusmäär juriidilisele isikule 400 000
22
eurot on väga madal (võrdluseks, et sunniraha maksimummäär on 5 000 000 eurot). Pärast seda,
kui finantssektori karistusmäärasid on võimalik tõsta, saab üle vaadata ka PEPPi määruses
ettenähtud rikkumiste koosseisud ja vajadusel neid vastavalt raskusastmele diferentseerida.
Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste ELi määruste rakendamiseks vajalike muudatuste
tegemisel (vt näiteks KindlTS § 2631).
3.4. Eelnõu § 4 – krediidiasutuste seaduse (KAS) muutmine
KAS § 2 lõige 51. Paragrahv reguleerib seaduse kohaldamist, eelnõuga lisatakse sinna uus lõige,
milles täpsustatakse, et kui krediidiasutus on PEPPi pakkuja või turustaja, peab ta täitma PEPPi
määruses sätestatud nõudeid. KAS ja VÕS vastav regulatsioon kohaldub niivõrd, kuivõrd see
ei ole vastuolus PEPPi määruses sätestatuga.
KAS § 103 lõige 31. Paragrahvi, mis reguleerib ettekirjutust ja muid Finantsinspektsiooni
kasutatavaid meetmeid, lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on
õigus rakendada PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid ning et nimetatud
artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta avalikustab Finantsinspektsioon teate oma
veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67. PEPPi määruse
kohaselt tuleb halduskaristused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses kehtestatud
nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (summalised piirmäärad on siiski sätestatud
PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele, näeb määrus
ette rikkumist puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise.
Finantsinspektsiooni poolt määratava jõustunud väärteo trahvi andmed kantakse väärteo eest
määratud karistusena karistusregistrisse. Karistusi ega ka haldusmeetmeid, mis ei ole veel
jõustunud, Eestis üldiselt ei avalikustata, PEPPi määrus teeb sellest aga teatud osas erandi.
PEPPi määrus on otsekohalduv ELi määrus ja selles sätestatu on karistusregistri seaduse suhtes
käsitletav kui erinorm. Avalikustamise küsimuses sätestab PEPPi määrus erinormid ka avaliku
teabe seaduse üldisest regulatsioonist. Määruse kohaselt peab Finantsinspektsioonil olema
õigus avaldada oma veebilehel teavet otsuste kohta, mis on tehtud PEPPi määruses sätestatud
nõuete rikkumisega seonduvalt. See hõlmab ettekirjutusi, sunniraha rakendamise ja
väärteokaristuste määramise otsuseid. Vastavalt PEPPi määruse artikkel 69 punktile 2 kuuluvad
avalikustamisele teave rikkumise kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja määratud
halduskaristused või muud meetmed. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või
füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib näiteks tegevusloata tegutsemisel hõlmata
ka kriminaalmenetlust). Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav
teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
Finantsinspektsiooni veebilehel tuleb avaldada info ka otsuse edasikaebamise võimaluse kohta.
Kui subjekt seda õigust kasutab, siis kuulub omakorda avaldamisele ka kogu edasine teave
kaebuse tulemuste kohta ja juhul, kui kohus otsustab Finantsinspektsiooni otsuse tühistada, siis
ka kõnealune kohtuotsus (PEPPi määruse artikkel 69 punkt 4).
Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks
pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud
nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata
PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib
tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on
kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel
rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude
haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul
Finantsinspektsioon, ettenähtud olema.
23
KAS § 1041 lõiked 2 ja 3. Eelnõuga muudetakse KAS sunniraha paragrahvi, kus on sätestatud
sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär. Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab
Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja
ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme eelkõige
mittekaristusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse
lõpetamiseks ja õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks. Ettekirjutuste täitmine on tagatud
haldussunniga – sunniraha rakendamise võimalusega ja seda ei käsitleta karistusõigusliku
meetmena. ELi õigus finantssektoris määratleb rahalise sanktsiooni ulatuse. Eelnõuga
muudetakse lõike 2 sõnastust ja täiendatakse paragrahvi lõikega 3, et tagada normi õigusselgus
ja kooskõla PEPPi määruse artikli 67 punktiga 3, millest tulenevad kõrgendatud ülemmääraga
haldustrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise isiku puhul kohaldada
trahvimeedet (ingl. k. administrative penalty), mille suurus on nii füüsilise kui juriidilise isiku
puhul kuni 5 000 000 eurot või juriidilise isiku puhul kuni 10% tema käibest. Samuti peab
olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on
saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata.
Lõikele 2 antakse vastavalt uus sõnastus ja sätestatakse, et haldusakti täitmata jätmise või
ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5
000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele
sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastav summa. Lisatavas lõikes 3 sätestatakse, et haldusakti
täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul
esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama
kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti
aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele kättesaadavale
raamatupidamisaruandele, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr
575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest
tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära
hoitud kahjule vastav summa. Kui juriidiline isik peab koostama konsolideeritud
raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu
konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud
raamatupidamisaruande järgi.
Sarnaselt näevad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb
krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (CRD) artiklid 66 ja 67
lõige 2 ette liikmesriigile kohustuse kohaldada kõrge määraga halduskaristusi ja muid
meetmeid ning loetelu rikkumistest, mille suhtes peab olema võimalik neid meetmeid
kohaldada. Haldustrahvi määrad on samad, mis PEPPi määruses sätestatud määrad (juriidilise
isiku puhul kuni 5 000 000 eurot või 10% käibest, füüsilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot
ning haldustrahv, mis on sama suur kui kahekordne kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel,
kui seda on võimalik kindlaks teha). Seega viivad eelnõus esitatud muudatused KAS § 104 1
ühtlasi kooskõlla ka viidatud CRD direktiivis sätestatuga.
KAS § 13420. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab
kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. PEPPi määruse artikli 67 punkt
2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud
karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui leiab aset mõni samas punktis viidatud nõuete
rikkumine:
24
1) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-
või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
2) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste
„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on
nõuetekohaselt registreerimata;
3) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust
või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole
täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis
(so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste
muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi
määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja
vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või
4) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
Vastavalt viidatakse ka KAS §-s 13420 PEPPi määruse artikli 5 punktile 1 ning artiklitele 6, 7,
18–48, 50 ja 52–56.
Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et
füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist
isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud
väärteokaristuste maksimummäärad).
Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest
saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetuda
ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise
võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha
määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja see täidab ka rikkumist ennetavat
üldpreventiivset eesmärki. Ettekirjutus on suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid,
sunniraha omakorda rakendatakse ettekirjutuse täitmisele sundimiseks. Haldussunni meetmeid,
sh sunniraha ei sobi aga rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega
kõrvaldada. Seetõttu näevad finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse
väärteomenetluses rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Nii näeb eelnõu ette ka
väärteomenetluse PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise puhuks.
Karistuse ja/või trahvi määramisel tuleb PEPPi määruse art 67 kohaselt arvesse võtta
muuhulgas ka seda, millised olid rikkumisest tulenev rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja
kestus ning kui see on asjakohane, siis ka koostöövalmidust finantsjärelevalve asutusega.
Tulenevalt sellest, et Eesti karistusõiguses on maksimaalsed karistusmäärad finantssektori
spetsiifikat arvestades liialt madalad, ei ole eelnõus praegu ka mindud võimalike rikkumiste
koosseisude diferentseerimise teed. Maksimaalne karistusmäär juriidilisele isikule 400 000
eurot on niigi väga madal (võrdluseks, et sunniraha maksimummäär on 5 000 000 eurot). Pärast
seda, kui finantssektori karistusmäärasid on võimalik tõsta, saab üle vaadata ka PEPPi määruses
ettenähtud rikkumiste koosseisud ja vajadusel neid vastavalt raskusastmele diferentseerida.
Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste ELi määruste rakendamiseks vajalike muudatuste
tegemisel (vt näiteks KAS §-d 1348 ja 13412).
3.5. Eelnõu § 5 – tulumaksuseaduse (TuMS) muutmine
Tulumaksuseadusesse lisatakse viited PEPPi lepingule ja kohaldatakse neile samu
maksureegleid, mis kehtivad III sambale. III samba sissemaksete mahaarvamine
maksustatavast tulust on reguleeritud TuMS §-s 28 ja väljamaksete maksustamine §-s 21.
25
Kui isik on pensioni kogumise ajal elanud mitmes ELi liikmesriigis, ei sõltu PEPPi lepingu
väljamaksete maksustamine siiski ainult TuMS §-s 21 või § 29 lõikes 91 sätestatust. Kas
väljamakse kuulub maksustamisele Eestis või ka mõnes teises liikmesriigis, mille resident
PEPPi lepingu väljamakse saaja on või on pensioni kogumise ajal olnud, ning milline
maksumäär kokkuvõttes kohaldub, sõltuvad ka selle teise riigi maksuregulatsioonist ja Eestiga
sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus kokkulepitust.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute alusel võivad III samba väljamaksed liigituda
pensioni, kasu vara võõrandamisest või ka muu tulu artikli alla. See, milline artikkel kohaldub,
sõltub nii väljamaksega seotud asjaoludest kui ka konkreetse lepingu sõnastusest. Üldjuhul saab
väljamaksele kohaldada pensioni artiklit kui isik on töötanud ning ta saab pärast pensioniikka
jõudmist III sambast perioodilisi makseid. Kui isik ei ole kunagi töötanud, siis tuleks vaadata,
kas konkreetse maksulepingu pensioniartikli sõnastus sätestab varasema töötamise nõude või
mitte. Kui isik saab III samba väljamakse ühekordse summana, siis võib saadav tulu liigituda
vara võõrandamisest saadavaks kasuks.
TuMS § 4 lõige 2. Paragrahvis on sätestatud maksumäärad. Eelnõuga muudetakse lõiget 2, kus
on teatud liiki kogumispensioni väljamaksetele kehtestatud soodsam maksumäär (10%) ja
lisatakse sinna viide PEPPi lepingust tehtavatele väljamaksetele. PEPPi leping loob uued
võimalused vabatahtlikult pensioni kogumiseks ning maksustamisel koheldakse PEPPi
lepinguid sarnaselt vabatahtlikele pensionifondidele ja täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingutele. Ehk teisisõnu – PEPPi sisse- ja väljamaksetele hakkavad kohalduma III
samba maksusoodustused.
PEPPi määrus PEPPi lepingu maksustamist ei reguleeri, seda küsimust puudutab Euroopa
Komisjoni 2017. aasta 29. juuni soovitus C(2017) 4393 personaalsete pensionitoodete, nende
hulgas PEPPi maksustamise kohta, millega soovitataksegi liikmesriikidel kohaldada PEPPi
lepingutele oma III samba maksusoodustusi. Soovitused tuginevad võrdse kohtlemise
põhimõttele ja lähtuvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21, 45, 49, 56 ja 63 ning
Euroopa Kohtu otsustest.
TuMS § 13 lõike 3 punkt 15. Lõige 3 reguleerib tööandja makstavaid hüvitisi ja väljamakseid,
mida tulumaksuga ei maksustata. Punkti 15 kohaselt ei kuulu tulumaksuga maksustamisele
tööandja poolt oma ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme
eest tasutud III samba sissemaksed, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja
tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6 000 eurot. Eelnõuga täpsustatakse
punkti 15 sõnastust ja lisatakse olemasolevate III samba pensioniskeemide kõrvale viide PEPPi
lepingule. Seega võib tööandja edaspidi teha oma töötaja, ametniku, juhtimis- või
kontrollorgani liikme eest sissemakseid ka PEPPi lepingusse tulumaksuvabalt eelpool mainitud
ulatuses.
TuMS § 17 lõige 12. Paragrahv reguleerib intressi maksustamist. Lõikes 12 sätestatakse
täiendav erand PEPPi lepingu alusel teenitud intressile – ka sellist intressi ei maksustata, kuna
TuMS § 21 kohaselt maksustatakse väljamaksed PEPPi lepingust. PEPPi leping võib muu
hulgas olla näiteks investeerimisriskiga hoiuse kujul.
TuMS § 171 lõige 7. Paragrahv reguleerib tulu finantsvaralt, millelt tekkivat
tulumaksukohustust on võimalik investeerimiskontot kasutades edasi lükata. Lõike 7 kohaselt
ei käsitata investeerimiskonto lubatud finantsvarana kogumispensioni kindlustuslepingut ega
pensionifondi osakut (TuMS §-d 28 ja 281). Seoses PEPPi lepingu lisandumisega täiendatakse
nimetatud lõiget viitega PEPPi lepingule. PEPPi lepingul on oma maksurežiim (sissemaksete
tulust maha arvamine, väljamaksete puhul olenevalt asjaoludest võimalikud erinevad
26
maksumäärad või maksuvabastus)) nagu teistel pensioniskeemidel, mistõttu ei ole see leping
investeerimiskonto instrumendina kasutatav.
TuMS § 20 lõige 5. Paragrahv reguleerib kindlustushüvitiste maksustamist.
Investeerimisriskiga elukindlustusleping võib olla ka pensioni investeerimiskonto finantsvara.
Et II samba puhul kogumisfaasis teenitud tulu ei maksustata ja maksustatakse väljamakse
TuMS § 201 alusel, siis parandatakse eelnõuga ka see pensioni investeerimiskonto kaudu tehtud
investeeringut puudutav ebakõla ja lisatakse lõikesse 5 viide investeerimisriskiga
elukindlustuslepingu alusel pensioni investeerimiskontole laekuvatele kindlustushüvitistele.
Muudatus ei puuduta PEPPi lepingut.
TuMS § 201 lõike 3 punkt 1. Lõige 3 sätestab II samba väljamaksed, mida ei maksustata
tulumaksuga. Muu hulgas ei maksustata tulumaksuga väljamakseid, mis tehakse isikule, kellel
on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv töövõime vahetult enne
vanaduspensioniiga. Kuivõrd vanaduspensionieas töövõimet enam ei määrata, on TuMS § 201
lõike 3 punktis 1 sätestatud, et väljamakset ka sellisele isikule, kellel oli vanaduspensioniikka
jõudes puuduv töövõime, ei maksustata. Kuivõrd määratlus „vahetult enne“ ei pruugi olla
piisavalt selge, täpsustatakse sõnastust ja sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata
väljamakseid, mis tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv
töövõime kuni vanaduspensionieani. Samasugune muudatus tehakse ka TuMS § 21 lõike 4
punktis 1, kus on analoogne norm III samba väljamaksetele.
TuMS § 21 lõiked 1, 11, 32 ja 33, lõike 4 punktid 1 ja 4 ning lõiked 5 ja 7. Paragrahv
reguleerib III samba väljamaksete maksustamist. Regulatsiooni täiendatakse tulenevalt PEPPi
lepingu lisandumisest ja sellele III samba maksureeglite kohaldamisest.
Lõikes 1 on üldsäte, mis ütleb, et tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning vabatahtlikust pensionifondist
osakuomanikule tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–7 toodud erisusi. Samuti, et
tulumaksuga maksustatakse § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni
tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus ning täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu soodustatud isikule ja teistele esimeses lauses nimetatud isikute pärijatele
tehtavad väljamaksed. Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 viited PEPPi lepingust tehtavatele
väljamaksetele. Kui väljamakse tehakse sõltuvalt PEPPi lepingu vormist kas soodustatud
isikule või PEPPi säästja või pensionisaaja pärijatele, maksustatakse selline väljamakse 20%
tulumaksu määraga. Sama määraga maksustatakse ka PEPPi väljamakse, mis tehakse PEPPi
säästjale, kes ei ole veel III samba pensionieas ehk vanuses vanaduspensioniiga miinus viis
aastat või kui PEPPi lepingu sõlmimisest on möödunud vähem kui viis aastat. Kui PEPPi
lepingu sõlmimisest on vähemalt viis aastat möödunud ja PEPPi säästja jõuab III samba
pensioniikka, siis selliste väljamaksete maksustamine on reguleeritud lõigetes 2–7.
Mõisted „PEPPi säästja“ ja „PEPPi pensionisaaja“ on defineeritud PEPPi määruses. PEPPi
säästja all peetakse silmas PEPPi pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsilist isikut (PEPPi
määruse artikli 2 punkt 3). PEPPi pensionisaaja all peetakse silmas füüsilist isikut, kes saab
PEPPi väljamakseid (PEPPi määruse artikli 2 punkt 6).
Lõikes 11 on täpsustatud, mida III samba väljamaksena ei käsitata. Need juhtumid hõlmavad
ühes täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus kogutud raha ülekandmist teise täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingusse või pensionifondi osakute tagasivõtmist erinevate
vahetustehingute käigus. III sambas saab ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada teise
vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, vahetada täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingut teise vastu, liikuda täiendava kogumispensioni kindlustuslepingust
27
vabatahtlikku pensionifondi ja vastupidi. Kõigil sellistel juhtudel pensionikogujale väljamakset
ei tehta ja raha liigub otse ühest pensioniskeemist teise. Eelnõuga eraldatakse kirjeldatud
tehingud eraldi punktidesse ning lisatakse loetellu PEPPi pakkuja vahetamine ja PEPPi lepingu
investeerimisvariandi muutmine. Tehingud ise on reguleeritud PEPPi määruses (artiklid 44, 52
ja 53) ja väljamakset PEPPi säästjale siin samuti ei tehta.
Lõige 32. Kui PEPPi säästja jõuab III samba pensioniikka ja PEPPi lepingu sõlmimisest on
vähemalt 5 aastat möödas, kohalduvad väljamaksetele maksusoodustused. Kui raha võetakse
välja korraga või mitmes osas, kuid seda ei jaotata vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele,
siis sellised väljamaksed maksustatakse, nagu ka teiste III samba skeemide puhul, 10%
tulumaksu määraga. Sellise madalama tulumaksu määraga maksustatakse ka väljamaksed,
mida tehakse PEPPi säästjale PEPPi pakkuja likvideerimise korral. Lõikes 33 on täpsustatud,
kuidas viieaastast tähtaega loetakse. Nimelt, kui PEPPi leping sõlmitakse PEPPi pakkuja
vahetamise või investeerimisvariandi muutmise käigus, siis ei alga viie aasta arvestus otsast
peale, vaid seda loetakse PEPPi lepingutest varaseima sõlmimisest. Kui isik otsustab sõlmida
mitu PEPPi lepingut, siis peetakse viie aasta arvestust iga lepingu puhul eraldi.
Lõike 4 punktis 1 täpsustatakse analoogselt TuMS § 201 lõike 3 punktile 1 puuduva töövõime
määratlust. Väljamakseid puuduva töövõimega isikule ei maksustata tulumaksuga, samuti ei
maksustata lõike 3 punkti 1 kohaselt väljamakset, mis tehakse isikule, kellel oli puuduv
töövõime vahetult enne vanaduspensioniiga. Kuivõrd määratlus „vahetult enne“ ei pruugi olla
piisavalt selge, täpsustatakse sõnastust ja sätestatakse, et tulumaksuga ei maksustata
väljamakseid, mis tehakse isikule, kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kellel oli puuduv
töövõime kuni vanaduspensionieani.
PEPPi lepingu lisandumisega seonduvalt lisatakse lõikesse 4 punkt 4, kus defineeritakse PEPPi
pensionisaajale tehtavad PEPPi lepingu väljamaksed, mis tulumaksuga maksustamisele ei
kuulu (seda siis lisaks puuduva töövõimega isikutele või kuni vanaduspensionieani puuduva
töövõimega olnud isikutele tehtavatele väljamaksetele). Sarnaselt olemasolevatele III samba
pensioniskeemidele ei maksustata tulumaksuga PEPPi lepingu väljamakseid, mida tehakse
PEPPi pensionisaajale pärast III samba pensioniikka (defineeritud KoPS § 651 lõikes 2)
jõudmist perioodiliselt vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni tema surmani või vähemalt
kuni väljamaksete alguses tema vanusele vastanud üle-eelmise kalendriaasta kohta
Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud
aastate alusel arvutatud tähtajani. Ehk teisisõnu – eluaegne ja vähemalt keskmiselt elada jäänud
aastatele jaotatud pension, mida makstakse pensionieas kord kuus või kord kvartalis, on
maksuvaba.
Lõikesse 5 lisatakse samuti viide PEPPi lepingule. Täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu ja PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi
kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga. Mõeldud on kindlustuslepinguid, kus
kindlustusvõtja pensioni kogumise perioodil sureb – sellisel juhul on ette nähtud surmajuhtumi
kindlustuse hüvitise maksmine. Sellise lisariski eest tasutud kindlustusmaksed ei ole
maksustamisperioodi tulust maha arvatavad.
Lõige 7 (ei puuduta PEPPi) reguleerib kolmandas riigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi
osakuomanikule tehtavate väljamaksete maksustamist. Kui osakuomanik on Eesti resident ja
saab selliseid väljamakseid, siis juhul, kui sellise pensionifondi osakuid on üldse õigus Eestis
piiriüleselt pakkuda ning Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis
võimaldab Maksu- ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt TuMS § 4 lõikes 2 sätestatud
maksumäära kohaldamiseks vajalikku teavet, kohaldatakse III samba väljamaksete
maksusoodustusi samadel tingimustel ka nendele väljamaksetele. Eelnõu koostamise käigus
28
tuvastati, et maksuvabastuse laiendamisel vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud
tähtajalisele pensionile pensionifondist on vastav viide jäänud lõikesse 7 lisamata. Eelnõuga
see viga parandatakse ja lisatakse viide ka lõike 4 kohaldamisele ning omakorda lõike 7 punkti
2 viide kolmanda riigi maksuhaldurilt saadavale lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse
kohaldamiseks vajalikule teabele. Korrektne analoogne norm kolmanda riigi kindlustusandjaga
sõlmitud kindlustuslepingute kohta on lõikes 6.
TuMS § 23 lõige 5. Paragrahv reguleerib maksuvaba tulu. II ja III samba väljamaksed ei mõjuta
isiku muu tulu maksustamist – neid väljamakseid ei võeta arvesse isiku maksuvaba tulu
arvestamisel. Väljamakseid, mis ei ole maksustatavad, ei käsitata tuluna ja väljamaksete jaoks,
mis on maksustatud 10% või 20% tulumaksu määraga, on TuMS § 23 lõikes 5 kehtestatud
erand. Eelnõuga lisatakse TuMS §-i 21 lõikena 32 10% tulumaksu määraga maksustatavad
PEPPi väljamaksed, mistõttu vajavad täiendamist ka TuMS § 23 lõikes 5 esitatud viited TuMS
§-le 21.
TuMS § 28 lõiked 1, 11 ja 13. Paragrahv reguleerib III samba kindlustusmakseid ning
pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid, mida residendist füüsilisel isikul on
õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata. Eelnõu kohtleb PEPPi lepinguid sarnaselt
senisele III sambale, mistõttu antakse pensionikogujatele, kes valivad PEPPi lepingu, samuti
õigus sellesse lepingusse tehtavate sissemaksete mahaarvamiseks maksustamisperioodi tulust.
Eelnõu ei muuda III samba sissemaksete maksuvabastuse piirmäärasid (15% maksumaksja
sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud TuMS 6. peatükis
lubatud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot). Nimetatud piirmäärade raames
saab maksuvabastust kasutada edaspidi ka PEPPi lepingu puhul. Kui pensionikogujal on mitu
III samba pensioniskeemi, rakenduvad need piirmäärad kõigi pensioniskeemide peale kokku.
Nagu III samba puhul praegugi, ei ole ka PEPPi sissemaksete suhtes kehtiva maksusoodustuse
puhul vahet, kas tegemist on Eesti kindlustusandjaga sõlmitud täiendava kogumispensioni
kindlustuslepinguga või Eesti vabatahtliku pensionifondi osakutega või on selliste
pensioniskeemide pakkuja mõni teise lepinguriigi teenusepakkuja.
PEPPi lepingut eristab teistest pensioniskeemidest see, et selles on võimalik eristada erinevate
lepinguriikide allkontosid, mida kasutatakse selleks, et ühest riigist teise kolides ei oleks
inimesel vaja uut pensioniskeemi valida, vaid ta saaks jätkata sissemaksete tegemist
olemasolevasse skeemi, kuid seda nii, et uutele sissemaksetele kohalduksid uue riigi
maksusoodustused, kui selles riigis sellised soodustused ette on nähtud. PEPPi määruse
kohaselt on PEPPi pakkujal kohustus pakkuda allkontosid siiski vaid vähemalt kahe
lepinguriigi jaoks, rohkemate allkontode pakkumine on vabatahtlik. Kui pensionikoguja kolib
riiki, mille jaoks tema PEPPi leping allkontot ei võimalda, siis on tal õigus oma PEPPi leping
uue PEPPi lepingu vastu vahetada, mis aga samuti eeldab kõigi varasemate riikide kohta
allkontode avamist, et neis riikides kogutud summade üle oleks tagatud eraldi arvestus. Kui
pensionikoguja soovib, siis võib ta jätkata ka sissemaksete tegemist oma vanale allkontole, sel
juhul aga ei ole sissemaksetele maksusoodustuse kohaldumine enam tagatud. TuMS § 28 on
kõigi III samba pensioniskeemide puhul (mitte ainult PEPPi leping) sedavõrd paindlik, et
aktsepteerib ka teiste riikide pensioniskeeme ja annab sissemaksetele maksusoodustuse (15%
tulust ja 6 000 euro piirmäärade ulatuses). Seega, kui pensionikoguja, kellel on PEPPi leping
mõnes teises lepinguriigis juba olemas, muutub Eesti residendiks ja tema PEPPi pakkuja Eesti
allkontot ei võimalda, saab ta jätkata sissemaksete tegemist PEPPi lepingusse ja TuMS §-s 28
kohaselt siiski nende sissemaksete puhul maksusoodustust kasutada.
29
Kui teatud tingimustel on Eestis lubatud ka kolmanda riigi samaväärsesse pensioniskeemi
tehtud sissemakseid maksustatavast tulust maha arvata, siis PEPPile see ei laiene, kuna PEPPi
pakkujad saavadki PEPPi määruse kohaselt olla üksnes ELi lepinguriikide teenusepakkujad.
III sambasse võivad oma teenistujate, töötajate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest
sissemakseid teha ka tööandjad. Eelnõu laiendab seda õigust ka PEPPi lepingutele. Põhimõtet,
et kui maksumaksja eest on III samba sissemakseid teinud ka tööandja TuMS § 13 lõike 3
punkti 15 kohaselt, kasutab viidatud 15% ja 6 000 euro piirmäärasid kõige pealt tööandja, ei
muudeta.
Lõikes 1 on loetletud III samba sissemaksed, mida on lubatud maksustamisperioodi tulust maha
arvata. Eelnõuga lisatakse lõikesse 1 punkt 3, millega arvatakse selliste sissemaksete hulka
PEPPi lepingu sissemaksed. Nagu täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute ja
vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise puhul, ei saa ka PEPPi lepingu puhul maha
arvata neid summasid, mis on lepingusse kantud toodete vahetamise käigus. PEPPi puhul
täpsemalt summasid, mis on lepingusse kantud PEPPi määruse artikli 44 kohase
investeerimisvariandi muutmise või artiklite 52 ja 53 kohase PEPPi pakkuja vahetamise käigus.
Lõige 11. Kui fondiosakute puhul saab maksustamisperioodi tulust maha arvata nende
soetamiseks makstud summad, siis kindlustuslepingu puhul on lubatud maha arvata see osa
kindlustusmaksetest, mille eesmärk on tagada kindlustussumma maksmine
1
kindlustuspensionina. Lõikes 1 on sätestatud, et kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted
kehtestatakse rahandusministri määrusega ning on täpsustatud, et kindlustuspensioni tagamise
eesmärgil moodustatud kindlustuslepingu tehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb
mõne täiendava kindlustuskaitse eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise
isiku maksustatavale tulule. Seega, kui lisaks üleelamisriskile kaetakse lepinguga ka mõnda
muud kindlustusriski, siis sissemaksetele antud maksusoodustus sellele osale
kindlustusmaksest ei laiene. Samu põhimõtteid kohaldatakse eelnõuga ka kindlustuslepinguna
sõlmitud PEPPi lepingule, lisades lõikesse 11 vastavad viited.
Lõikes 13 täpsustatakse, et PEPPi lepinguna sõlmitud kindlustuslepingu sissemaksete summa
hulka, mida lõige 1 lubab maksustamisperioodi tulust maha arvata, arvestatakse üksnes selle
lepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärk on tagada kindlustussumma
maksmine kindlustuspensionina. Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu puhul on
vastav põhimõte sätestatud lõike 1 punktis 1. PEPP võib olla aga erinevas vormis
(kindlustusleping, fond, hoius, portfellihalduse teenus), mistõttu ei ole seda täpsustust tehtud
lõike 1 punktis 3, vaid see on sätestatud eraldi lõikes 13, puudutades üksnes kindlustuslepingu
vormis sõlmitud PEPPi lepingut.
TuMS § 29 lõige 91. Paragrahv reguleerib maksustamisele kuuluvat mitteresidendi tulu. Kui
tegemist on mitteresidendiga, kes on mingil perioodil kogunud PEPPi lepingusse raha Eesti
allkontole, siis väljamaksete saamisel maksustab Eesti vastavalt TuMS §-s 21 sätestatule selle
osa väljamaksetest, mis tehakse Eesti allkontolt. Maksustamisel kohalduvad TuMS § 21
tingimused, mis tähendab, et olenevalt sellest, kas pensioni saamise tingimused on täidetud ja
mil viisil pensioni välja võetakse, on väljamakse kas maksuvaba või maksustatakse see 10%
või 20% tulumaksu määraga. Mitteresidendile tehtavaid väljamakseid PEPPi lepingu Eesti
allkontolt käsitletakse Eesti allika tuluna ja need kuuluvad vastavalt maksustamisele.
TuMS § 315 punkt 3. Paragrahv nimetab investeerimisfondid, mille tulu ei maksustata
tulumaksuga ehk mille suhtes ei kohaldata TuMS § 312–314. Sellisteks fondideks on kehtiva
TuMS § 315 kohaselt nii Eestis moodustatud pensionifondid kui ka muus lepinguriigis
moodustatud pensionifondid (mille suhtes teostatakse finantsjärelevalvet ja mille kohta või
30
mille fondivalitseja kohta kehtivad usaldatavusnõuded on vähemalt niisama ranged, kui on
sätestatud pensionifondi fondivalitsejale IFS-s). PEPPina registreeritud fondide teisiti
kohtlemiseks puudub põhjus, mistõttu laiendatakse eelnõuga seda regulatsiooni ka
investeerimisfondidele, mis on PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras registreeritud
PEPPina. Hõlmatud on nii PEPPina registreeritud pensionifondid kui ka PEPPina registreeritud
eurofondid ja alternatiivfondid.
TuMS § 41 punkt 6. Paragrahvis on sätestatud väljamaksed, millelt peetakse tulumaks kinni.
Punkti 6, kus muuhulgas on nimetatud erinevaid pensioniväljamakseid, lisatakse viide PEPPi
lepingu väljamaksetele ning täiendatakse TuMSi viidete loetelu PEPPi lepingu väljamaksete
maksustamist puudutava viitega § 29 lõikele 91.
TuMS § 571 lõiked 31 ja lõike 5 esimene lause. Paragrahv reguleerib maksusoodustuste
kasutamisega seonduvat informatsioonikohustust. Eelnõuga lisatakse paragrahvi lõige 31,
milles sätestatakse, et PEPPi pakkuja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile
deklaratsiooni PEPPi lepingu alusel kalendriaastal saadud sissemaksete kohta, arvestades
TuMS § 28 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 11 ja 13 sätestatut. Deklareerida tuleb PEPPi
lepingusse laekunud sissemaksed, v.a need, mis on laekunud toodete vahetamise käigus.
Kindlustuslepinguna sõlmitud PEPPi lepingu puhul deklareeritakse kindlustuspensioni
maksmise eesmärgil kogutud kindlustusmaksete osa.
Lõikes 5 on sätestatud deklareerimise kohustus seoses vabatahtliku pensionifondi osakute
soetamisega. Et PEPPina võib registreerida ka vabatahtliku pensionifondi, täpsustatakse
eelnõuga, et lõikes 5 ei peeta silmas PEPPina registreeritud pensionifonde. Vastav
deklareerimise kohustus sätestatakse lõikes 31.
3.6. Eelnõu § 6 – võlaõigusseaduse (VÕS) muutmine
PEPPi määruse artikli 23 punkti (1)a) kohaselt peavad kindlustusandjad täitma turustamise
direktiivi 2016/97 V ja VI peatükis sätestatud nõudeid, välja arvatud artiklites 20, 23 ja 25 ning
artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõudeid kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise kohta.
Sellest lähtuvalt tehakse vastavad täpsustused ka VÕSi alusel kohalduvates teavitamise sätetes.
VÕS § 428 lõiked 2 ja 6. Paragrahv reguleerib kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule
avaldatavat teavet. Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 punkt 31, milles täpsustatakse, et PEPPina
registreeritud elukindlustuslepingu puhul tuleb lepingut sõlmida soovivat isikut teavitada
PEPPi määruse artiklites 26–28 ja 33 sätestatu kohaselt PEPPi määruses ettenähtud
põhiteabedokumendil.
Lõike 2 punkt 4 näeb ette muu investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kui täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu korral vormikohasel põhiteabedokumendil andmete
esitamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb
kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente
(ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), kohaselt. Kui elukindlustusleping on registreeritud PEPPina,
siis viidatud PRIIPide põhiteabedokumendi nõuded ei kohaldu ning põhiteabedokument tuleb
koostada ja esitada PEPPi määruses sätestatut arvestades. Selleks muudetakse vastavalt
eelnõuga ka lõike 2 punkti 4 sõnastust. Punkt 4 kohaldub edaspidi seega investeerimisriskiga
elukindlustuslepingute puhul, mis ei ole täiendava kogumispensioni kindlustuslepingud ega
registreeritud ka PEPPina.
Lõikes 6 sätestatakse omakorda, et lõike 2 punkte 42 ega 43 ei kohaldata PEPPina registreeritud
elukindlustuslepingute suhtes. Seda põhjusel, et vastavalt PEPPi määrusele ei kohaldu PEPPina
registreeritud elukindlustuslepingu puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL)
31
2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) artiklid 20, 23, 25 ega
30(3).
VÕS § 429 lõige 5. Paragrahvi, mis reguleerib kindlustusvõtja teavitamist kindlustuslepingu
kehtivuse ajal, lisatakse uus lõige, milles sätestatakse, et PEPPina registreeritud
elukindlustuslepingu puhul tuleb kindlustusvõtjale esitada PEPPi määruse artiklites 35–37
sätestatu kohane pensionihüvitise teatis ning muu teave vastavalt määruse artiklites 38 ja 39
sätestatule. PEPPi puhul kehtib põhimõte, et esmajoones tuleb lähtuda PEPPi määruses
sätestatust ning seejärel ELi sektoriaalsest õigusest ja siseriiklikest normidest niivõrd, kuivõrd
need ei ole vastuolus PEPPi määruses sätestatuga.
VÕS § 430 lõige 8. Paragrahv reguleerib seda, mis vormis peab teavitamine toimuma. Nii
PEPPi põhiteabe kui pensionihüvitise teatise ja muu PEPPi määruse kohaselt avaldamisele
kuuluva teabe puhul on teavitamise vorm aga samuti reguleeritud PEPPi määruses. Eelnõuga
täpsustataksegi, et VÕS § 430 ei kohaldata VÕS § 428 lõike 2 punktis 31 ja § 429 lõikes 5
sätestatud PEPPi puudutava teabe puhul.
3.7. Eelnõu § 7 – väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) muutmine
EVKS § 13 lõige 11. Paragrahvis on sätestatud pensioniregistrit ja pensioniregistri pidajat
puudutavad üldsätted. Eelnõuga sätestatakse, et pensioniregistris ei registreerita PEPPina
registreeritud pensionifondi osakuid ega nendega tehtavaid toiminguid ning sellise fondi suhtes
ei kohaldata EVKS-s pensionifondi kohta sätestatut. Kui muidu on fondide puhul
fondivalitsejal valida, kas pidada registrit ise või anda see ülesanne edasi mõnele teisele isikule,
siis pensionifondide puhul näeb IFS § 64 lõige 8 ette, et nende osakud tuleb registreerida
vastavalt EVKS-s sätestatule. Arvestades, et PEPPi määrus ei näe ette registripidajale sellist
rolli, nagu see on Eesti pensionisüsteemis pensioniregistri pidajal (osakute väljalaske ja
tagasivõtmise korraldamine, vahetustehingute tegemine, maksuarvestus, väljamaksete
tegemine), aga ka seda, et PEPPina registreeritud eurofondi ega alternatiivfondi osakuid või
aktsiaid pensioniregistris ei registreerita, ei ole eelnõu koostamisel peetud otstarbekaks ka
PEPPina registreeritud pensionifondi osakute registreerimist pensioniregistris. PEPPina
registreeritud pensionifondi puhul ei saaks pensioniregistri pidaja osutada neid teenuseid, mida
ta osutab teiste pensionifondide puhul, registri ümbertegemine aga selliselt, et see arvestaks
PEPPi määruses sätestatuga, tooks kaasa lisakulu. Samal ajal on Eesti väärtpaberite registril
piisav funktsionaalsus olemas.
Seega kohaldatakse kõigi PEPPina registreeritud fondide puhul IFSi üldisi sätteid fondiosakute
registreerimise kohta ja see jääb fondivalitseja valida, kas pidada registrit ise, järgides IFS §
61–63 sätestatut või anda see ülesanne edasi teisele isikule. PEPPina registreeritud fondi
osakuid või aktsiaid ei saa eelnõu järgi registreerida küll pensioniregistris, kuid lubatud on
nende registreerimine Eesti väärtpaberite registris. Eelnõu kehtestab ühesugused
registripidamise nõuded kõigile PEPPina registreeritud fondidele, sõltumata sellest, kas
tegemist on pensionifondi, eurofondi või alternatiivfondi vormis pakutava PEPPiga.
EVKS § 51 lõige 4. Paragrahv reguleerib väärtpaberikonto eriliiki – pensionikontot – ja selle
lõikes 4 on kehtestatud andmete loetelu, mis pensionikonto kohta registrisse kantakse.
Eelnõuga jäetakse lõike 4 preambulist välja viide EVKS § 5 lõike 4 punktile 2 ja lisatakse selle
asemel lõikesse 4 uus punkt 6, milles sätestatakse, et pensionikonto kohta kantakse registrisse
isiku e-posti aadress ja telefoninumber. Tavalise väärtpaberikonto puhul kantakse registrisse
konto omaja aadress, mis ei ole pensioniregistri puhul pensionikoguja kontaktandmetena aga
praktiline. Kui pensioniregistri pidajal peaks tekkima vajadus pensionifondi osakuomanikuga
ühendust võtta, on efektiivsemaks e-posti aadressi või telefoninumbri olemasolu.
32
Kuivõrd aadressi andmete alusel on seni määratletud ka pensionikonto omaja residentsust,
lisatakse eelnõuga lõikesse 4 ka punkt 7, mis näeb ette pensionikonto kohta registrisse kantavate
andmete hulgas pensionikonto omaja residentsuse märkimist. Mõeldud on siinkohal eelkõige
alalise või peamise elukoha riigi põhist residentsust. Kui elukohta ei ole võimalik määratleda
või neid on mitu ja alalise või peamise elukoha määratlemisel tekib seetõttu raskusi, tuleb
pensionikonto omajal määratleda oma harilik viibimiskoht ja sellest lähtuvalt ka residentsus.
Hariliku viibimiskoha all peetakse silmas kohta, kus on isiku tahe olla ja millise kohaga ta on
seotud, selle määramisel on olulised ka isiku kavatsused ning tulevikuplaanid seoses
konkreetses riigis või kohas viibimisega. Konto omaja võib lähtuda sellisel juhul ka oma
maksuresidentsusest.
EVKS § 20 lõige 41. Muudatus ei puuduta PEPPi lepingut. EVKS § 20 lõige 41 viitab
pensionikonto omaniku teavitamisele KoPS § 52 lõikes 5 sätestatud tingimustel ja korras.
Kõnealune KoPS regulatsioon ise on aga alates 2021. aasta 1. septembrist kehtetu. Seega on
üleliigne ka EVKS § 20 lõige 41, mis eelnõuga kehtetuks tunnistatakse.
EVKS § 564. Eelnõuga täiendatakse EVKSi rakendussätteid uue paragrahviga, milles
täpsustatakse, et enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto kohta registrisse kantud avalduste
andmed sisaldavad ka konto omaja aadressi. Uute kannete puhul aadressi andmeid enam
registrisse ei kanta ning ka isikute puhul, kellele on pensionikonto varem juba avatud, kaovad
pensionikontodel nende isikuandmete juurest andmed aadresside kohta. Osakuomanike poolt
pensioniregistri pidajale esitatud kohustusliku kogumispensioni avaldusi tagantjärele siiski ei
muudeta. Kuigi alates 2024. aastast pensionikontodele aadresside andmeid enam ei kanta,
säilivad aadresside andmed kuni 2024. aastani esitatud avaldustel. Pensioniregistri
infosüsteemis on kohustusliku kogumispensioni avaldused kahel kujul – veebiversioonis,
näidates konkreetse allkirjastatud avalduse andmeid või allkirjastatud avaldusena pdf-
formaadis.
3.8. Eelnõu § 8 – väärtpaberituru seaduse (VPTS) muutmine
VPTS § 47 lõige 8. PEPPi määruse kohaselt võib PEPPi pakkuda ka investeerimisühing, kellel
on väärtpaberiportfelli valitsemise tegevusluba. PEPPi võib omakorda turustada ka
investeerimisühing, kellel on investeerimisnõustamise tegevusluba. Eelnõuga lisatakse VPTS
§ 47 lõige 8, milles täpsustatakse, et kui VPTS § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud
investeerimisteenuse (so väärtpaberiportfelli valitsemine või investeerimisnõustamine)
osutamise raames pakutakse või turustatakse PEPPi, kohaldatakse investeerimisühingu ja tema
osutatava investeerimisteenuse suhtes VPTS 3. osas sätestatut, kui PEPPi määrusest ei tulene
teisiti. Kehtib sama põhimõte, mis teiste PEPPina pakutavate finantsteenuste puhul – esmalt
tuleb lähtuda PEPPi määrusest ja seejärel sektoriaalsest õigusest.
VPTS § 23614. Eelnõuga täiendatakse VPTS järelevalve peatükki (seaduse 6. osa 24. peatükk)
uue paragrahviga, milles sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada PEPPi
määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid ning, et Finantsinspektsioon avalikustab
nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt
sama määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.
PEPPi määruse kohaselt tuleb halduskaristused ja muud meetmed, mida kohaldatakse määruses
kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada liikmesriikidel (summalised piirmäärad on siiski
sätestatud PEPPi määruses). Et võetud meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale avalikkusele,
näeb määrus ette rikkumist puudutavate otsuste ja rakendatud meetmete avalikustamise.
Finantsinspektsiooni poolt määratava jõustunud väärteo trahvi andmed kantakse väärteo eest
määratud karistusena karistusregistrisse. Karistusi ega ka haldusmeetmeid, mis ei ole veel
jõustunud, Eestis üldiselt ei avalikustata, PEPPi määrus teeb sellest aga teatud osas erandi.
33
PEPPi määrus on otsekohalduv ELi määrus ja selles sätestatu on karistusregistri seaduse suhtes
käsitletav kui erinorm. Avalikustamise küsimuses sätestab PEPPi määrus erinormid ka avaliku
teabe seaduse üldisest regulatsioonist. Määruse kohaselt peab Finantsinspektsioonil olema
õigus avaldada oma veebilehel teavet otsuste kohta, mis on tehtud PEPPi määruses sätestatud
nõuete rikkumisega seonduvalt. See hõlmab ettekirjutusi, sunniraha rakendamise ja
väärteokaristuste määramise otsuseid. Vastavalt PEPPi määruse artikkel 69 punktile 2 kuuluvad
avalikustamisele teave rikkumise kohta, selle eest vastutatavate isikute nimed ja määratud
halduskaristused või muud meetmed. Erandiks on olukorrad, kus juriidilise isiku nime või
füüsilise isiku nime ja isikuandmete avaldamine oleksid ebaproportsionaalsed või nende
andmete avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või pooleli olevat uurimist (eelkõige
mõeldud järelevalve- ja väärteomenetlust, kuid võib näiteks tegevusloata tegutsemisel hõlmata
ka kriminaalmenetlust). Sellisel puhul võib avaldamise edasi lükata, jätta isikuid puudutav
teave avaldamata või loobuda sellise kaasuse kohta teabe avaldamisest üldse.
Finantsinspektsiooni veebilehel tuleb avaldada info ka otsuse edasikaebamise võimaluse kohta.
Kui subjekt seda õigust kasutab, siis kuulub omakorda avaldamisele ka kogu edasine teave
kaebuse tulemuste kohta ja juhul, kui kohus otsustab Finantsinspektsiooni otsuse tühistada, siis
ka kõnealune kohtuotsus (PEPPi määruse artikkel 69 punkt 4).
Ühtlasi soovitakse läbi avalikustamise täita tarbijakaitselisi eesmärke, sest see hoiataks
pensionikogujaid PEPPide eest, mille turustamisel rikutakse PEPPi määruses kehtestatud
nõudeid. PEPPi määruse artikkel 63 sätestabki, et pädevad asutused võivad keelata või piirata
PEPPi turustamist või levitamist oma liikmesriigis või oma liikmesriigist, ning reguleerib
tingimusi, millal sellist keelamist või piiramist võib rakendada. PEPPi määruse artiklis 67 on
kehtestatud halduskaristused ja muud meetmed, mida pädevad asutused võivad vajadusel
rakendada. Nii on kõnealuses artiklis sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude
haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi pädevale asutusele, kelleks Eestis on antud juhul
Finantsinspektsioon, ettenähtud olema.
VpTS § 23787 ja § 23789. Eelnõuga tunnistatakse VPTS § 23787 kehtetuks, kuid seda üksnes
normitehnilistel põhjustel. Sama paragrahv lisatakse eelnõuga seadusesse uuesti, kuid uue
numbriga – §-na 23789. Sisulist muudatust ei tehta. Vahele lisandub lihtsalt paragrahv, milles
sätestatakse PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise puhuks karistusnormid.
VPTS § 23788. Seadust täiendatakse uue karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon saab
kohaldada PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise korral. PEPPi määruse artikli 67 punkt
2 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud
karistused ja muud haldusmeetmed juhuks, kui leiab aset mõni samas punktis viidatud nõuete
rikkumine:
1) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja on saavutanud PEPPi registreerimise vale-
või eksitavaid andmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil artikleid 6 ja 7 rikkudes;
2) artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja pakub või levitab tooteid nimetuste
„üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted on
nõuetekohaselt registreerimata;
3) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud kaasaskantavuse teenust
või esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse kohta või ei ole
täitnud IV (so turustamise, klientide teavitamise ja aruandluse nõuded) ja V peatükis
(so investeerimispiirangud, põhi-PEPPi pakkumise ja investeerimisvõimaluste
muutmise võimaldamist puudutavad nõuded), artiklites 48 (nõuded depositooriumi
määramisele) ja 50 (kaebuste lahendamise nõuded) ning VII peatükis (so PEPPi pakkuja
vahetamist puudutavad nõuded) sätestatud nõudeid ja kohustusi või
34
4) depositoorium ei ole täitnud talle artiklist 48 tulenevaid kontrollikohustusi.
Vastavalt viidatakse ka VPTS §-s 23788 viidatud PEPPi määruse artikli 5 punktile 1 ning
artiklitele 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56.
Eesti õiguses kehtivaid maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes sätestab ka eelnõu, et
füüsilise isiku puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist
isikut kuni 400 000 eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori seadustes sätestatud
väärteokaristuste maksimummäärad). Oluline on, et karistuse suurus oleks finantsasutusele
mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma
nõuete rikkumisest. Seetõttu ei saa toetuda ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste
asemel on ettenähtud vaid sunniraha kohaldamise võimalus. Selliselt jääksid PEPPi määruse
eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste
kõrvaldamiseks ja see täidab ka rikkumist ennetavat üldpreventiivset eesmärki. Ettekirjutus on
suunatud tulevikku, et ei rikutaks kehtivaid nõudeid, sunniraha omakorda rakendatakse
ettekirjutuse täitmisele sundimiseks. Haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi aga rakendada
olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Seetõttu näevad
finantssektori õigusaktid Finantsinspektsioonile ette ka võimaluse väärteomenetluses
rahatrahvi määramiseks (karistusõiguslik meede). Nii näeb eelnõu ette ka väärteomenetluse
PEPPi määruses sätestatud nõuete rikkumise puhuks.
Karistuse ja/või trahvi määramisel tuleb PEPPi määruse art 67 kohaselt arvesse võtta
muuhulgas ka seda, millised olid rikkumisest tulenev rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja
kestus ning kui see on asjakohane, siis ka koostöövalmidust finantsjärelevalve asutusega.
Tulenevalt sellest, et Eesti karistusõiguses on maksimaalsed karistusmäärad finantssektori
spetsiifikat arvestades liialt madalad, ei ole eelnõus praegu ka mindud võimalike rikkumiste
koosseisude diferentseerimise teed. Maksimaalne karistusmäär juriidilisele isikule 400 000
eurot on niigi väga madal (võrdluseks, et sunniraha maksimummäär on 5 000 000 eurot). Pärast
seda, kui finantssektori karistusmäärasid on võimalik tõsta, saab üle vaadata ka PEPPi määruses
ettenähtud rikkumiste koosseisud ja vajadusel neid vastavalt raskusastmele diferentseerida.
Sarnast lähenemist on kohaldatud ka teiste ELi määruste rakendamiseks vajalike muudatuste
tegemisel (vt näiteks VPTS § 23774–23780, 23783–23786).
3.9. Eelnõu § 9 – seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras.
Erandina üldisest eelnõu jõustumise normist jõustuvad eelnõu § 7 punktid 2, 3 ja 5 (EVKS § 51
lõike 4 muudatused ja § 564) hiljem – 2024. aasta 1. jaanuaril. Pikem jõustumisaeg on siin
tingitud arendustöödest, mis Pensionikeskusel tuleb nende muudatuste rakendamiseks teostada.
3.10. Muudatuste kooskõla põhiseadusega
Eelnõus esitatud muudatused on puutumuses põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 32, kuivõrd
pensionivara on rahas hinnatav nõudeõigus. PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja
võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud
juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema
nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine,
hüvitus või selle suurus. Samuti sätestab PS § 32, et igaühel on õigus enda omandit vabalt
vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused saavad tuleneda vaid seadustest. Omandit ei tohi
kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida
tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud
omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus peab olema tagatud. Eelnõus esitatud muudatused ei
sea täiendava kogumispensioniga liitunud isikutele täiendavaid kohustusi. PEPPi määrus pakub
35
uusi võimalusi pensionikogumiseks. Pensioni kogumine III sambas ja määruse rakendumisel
tekkivate uute pensioniskeemide kasutamine on aga vabatahtlikud. Eelnõu kohandab
kogumispensioni ja erinevaid finantssektorit puudutavaid õigusakte, et need arvestaksid PEPPi
määrusega.
Uutele pensioniskeemidele kohaldatakse eelnõuga olemasolevat III samba regulatsiooni
niivõrd, kuivõrd PEPPi määrusest ei tulene teisiti. Uusi piiranguid pensionivara valdamisele,
kasutamisele või käsutamisele eelnõuga ei seata.
PEPPi lepingute pakkumise kontekstis on eelnõul puutumus PS §-ga 31, mis sätestab, et Eesti
kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse,
selle õiguse kasutamise tingimused ja korra võib sätestada seadus. See, millised ettevõtted
võivad pakkuda PEPPi lepinguid või neid turustada, tuleneb PEPPi määruse artiklitest 6(1) ja
10. Samuti on PEPPi lepingu tingimused sätestatud PEPPi määrusega. Eelnõuga viiakse asjasse
puutuvad finantssektori õigusaktid PEPPi määrusega kooskõlla.
Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus esitatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas
olevaks.
4. Terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised PEPPi määruses kasutatud terminid:
a) PEPPi leping, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 4 nimetatud PEPPi leping ehk PEPPi
säästja ja PEPPi pakkuja vaheline leping, mis vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele.
PEPPi leping hõlmab mistahes PEPPi ega sõltu sellest, millises vormis PEPPi pakutakse
(fond, kindlustusleping, hoius, portfelli valitsemise teenus);
b) PEPPi allkonto, so PEPPi säästja või PEPPi pensionisaaja isiku nimele registreeritud
isiklik pensionikonto, mida kasutatakse selliste tehingute üle arvestuse pidamiseks, mis
võimaldavad PEPPi säästjal teha regulaarseid sissemakseid pensioni tarbeks ja PEPPi
pensionisaajal saada PEPPi väljamakseid (PEPPi määruse artikli 2 punkt 5). PEPPi
allkonto mõte on, et pensionikogujal oleks võimalik kasutada PEPPi lepingu
sissemaksetele mõeldud maksusoodustusi selles riigis, kus ta sissemaksete tegemise ajal
parajasti resident on, aga ka see, et väljamaksete ajal oleks võimalik eristada summasid,
mis on ühes või teises liikmesriigis kogutud;
c) PEPPi pakkuja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPPi pakkuja ehk
artikli 6 lõikes 1 osutatud finantsettevõtja, kellel on luba PEPPi väljatöötamiseks ja selle
turustamiseks. PEPPi pakkuja saab olla Eli liikmesriigis tegevusloa saanud
krediidiasutus, elukindlustusega tegelev kindlustusandja, tööandjapensioni
kogumisasutus, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid
pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet (so Eesti mõistes
pensionifondi valitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise tegevusluba),
eurofond ja eurofondi valitseja, alternatiivfondi valitseja ning investeerimisühing, kes
pakub portfelli valitsemise teenust;
d) PEPPi säästja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPPi säästja ehk PEPPi
pakkujaga PEPPi lepingu sõlminud füüsiline isik;
e) PEPPi pensionisaaja, so PEPPi määruse artikli 2 punktis 6 nimetatud PEPPi
pensionisaaja ehk füüsiline isik, kes saab PEPPi väljamakseid;
f) PEPPina registreeritud pensionifond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras
sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote
ehk PEPPina registreeritud pensionifond;
g) PEPPina registreeritud eurofond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud korras
sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote
36
ehk PEPPina registreeritud eurofond;
h) PEPPina registreeritud alternatiivfond, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud
korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse
pensionitoote ehk PEPPina registreeritud alternatiivfond;
i) PEPPina registreeritud elukindlustusleping, so PEPPi määruse artiklites 5–7 sätestatud
korras sama määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse
pensionitoote ehk PEPPina registreeritud elukindlustusleping.
5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega, sellega tehakse täpsustused seadustes, mis
reguleerivad täiendavat kogumispensioni ja vastavaid pensioniskeeme pakkuvaid finantssektori
ettevõtjaid, et tagada otsekohalduva PEPPi määruse sujuv rakendamine Eestis. Eelnõus esitatud
muudatused arvestavad PEPPi määruses sätestatut ja on sellega kooskõlas.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu rakendamine ei oma mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi
julgeolekule, välissuhetele ega riigiasutuste korraldusele.
Uute pensioniskeemide lisandumine võib vähesel määral mõjutada Finantsinspektsiooni tööd,
kuid arvestades, et määrus on otsekohalduv ja PEPPi võivad pakkuda finantssektoris tegutsevad
ettevõtted, kes on nagunii Finantsinspektsiooni järelevalve all, saab seda mõju pidada
ebaoluliseks.
PEPPi lepingutel võib olla kaudne mõju sotsiaalvaldkonnale. Seda läbi potentsiaali tõsta
inimeste pensionisissetulekuid ja vähendades nii leibkondade vaesuse riski. Mõju ulatus sõltub
üheselt sellest, kui palju toob PEPP täiendavaid sääste (ei asenda senist kogumist). Mõju
pensionisissetulekule on hinnatud seletuskirja punktis 6.1. majanduslike mõjude all.
Eelnõuga viiakse kogumispensioni ja finantssektori õigusaktid kooskõlla PEPPi määrusega.
Aga nagu öeldud, on määrus otsekohalduv, mis tähendab, et kui eksisteerib PEPPi lepingute
pakkumine, on pensionikogujatel võimalik neid lepinguid sõlmida ka ilma, et Eesti õiguses
selline leping eraldi nimetatud oleks. Eelnõu hõlmab PEPPi lepingud III samba alla ja
arvestades, et neile uutele pensioniskeemidele kohaldatakse eelnõuga ka III samba
maksusoodustusi, võib eelnõu rakendamisega ette näha majanduslikke mõjusid.
6.1. Majanduslikud mõjud
Sihtrühm 1 – pensionikogujad
2021. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 179 500 inimest, kellest omakorda
umbes 144 000 on vanuses 18–60 aastat, 21 300 on alla 18 ja 15 800 on üle 60. Pensionikogujate
potentsiaalseks sihtrühmaks on aga kogu Eesti tööealine elanikkond – umbes 655 000 inimest.
Kui palju toob PEPP III sambaga liituvaid inimesi juurde, on keeruline prognoosida. PEPPi
tõttu teenuste valik küll laieneb, kuid pensionifondi ja kindlustuslepingu vormis pensioniks raha
kogumise võimalused on meie pensionisüsteemis olemas ka praegu. PEPPi määrus lubab
PEPPina registreerida küll ka eurofondi ja alternatiivfondi, kuid on küsitav, kas see nõudlust
oluliselt suurendaks. Võrreldes olemasoleva III sambaga oleksid uuenduslikumad portfelli
valitsemise teenuse või hoiuse vormis PEPPid. Ilmselt ei ole aga põhjust eeldada, et selliste
teenuste puudumine III sambas seni oluliselt sambaga liitumist oleks mõjutanud.
PEPPi sissemaksed mõjutavad pensionikoguja sissetulekut kohe ja tulevikus. Kohene mõju
37
tekib netopalga vähenemise kaudu. Eelnõus esitatud TuMSi muudatused laiendavad III samba
maksusoodustusi PEPPi lepingule, mis tähendab, et sissemaksed, mis on kuni 15%
maksustamisperioodi maksustatavast tulust ja ei ületa 6 000 eurot, saab maksustatavast tulust
maha arvata. Praktikas oli keskmine III samba sissemakse määr aga 2020. aastal 2,7% ja 2019.
aastal 3,5%. Tabelis nr 1 on vaadatud mõju netopalgale, kui PEPPi sissemakse määr oleks 4%.
Sõltuvalt brutopalgast on mõju netopalgale mõnevõrra erinev. Erinevus tekib maksuvabast
tulust erineva sissetuleku korral. Kui brutopalk on väiksem või võrdne maksuvaba tulu
määraga, so 500 eurot või on suurem kui 2 100 eurot kuus, ja sissemakse määr on 4%, väheneb
netopalk 4,1% võrra. Kui maksemäär oleks poole väiksem, so 2%, oleks mõju netopalga
vähenemisele samuti poole väiksem ja vastupidi. Kui II sambaga liitunud isiku kuupalk jääb
500 ja 2 100 euro vahele, väheneb netopalk 4%-lise sissemakse määra puhul natuke alla 4%.
Tabel nr 1 „Netopalga muutus PEPPi 4% sissemakse puhul“
Brutopalk (EUR) 500 1 000 1 500 2 100 3 000
Netopalk (EUR) 482,0 902,0 1 244,0 1 619,5 2 313,6
Netopalk PEPPi 4% sissemakse puhul
(EUR) 462,0 870,0 1 196,0 1 552,3 2 217,6
Netopalga muutus protsendina -4,1% -3,5% -3,9% -4,1% -4,1%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Tulevikus avaldub PEPPi sissemakse mõju III sambaga liitunud isikule eelkõige tema
pensionivara suurenemise kaudu (eeldades, et ei toimu olemasoleva III samba pensioniskeemi
asendamist PEPPiga, aga tegemist on uute või täiendavate sissemaksetega).
See, kui palju mõjutab PEPP III sambaga liitunud isiku pensionit, sõltub peamiselt sissemakse
suurusest, palga kasvust, kui sissemakse sellega arvestab, maksete tegemise perioodi pikkusest,
investeeringutelt teenitud tootlusest ja raha väljavõtmise viisist pensionieas. Mõjutegureid,
mida pikaajaliselt prognoosida, on palju ja tulenevalt pikaajaliste prognooside ebatäpsusest, ei
ole võimalik ka täpselt prognoosida mõju pensioni suurusele.
Mõjuhinnangu lihtsustamiseks on järgnevalt eeldatud, et PEPPi sissemakse on määratud
protsendina palgast ning et palga kasv on tulevikus võrdne II samba tootlusega. Tabelis nr 2 on
toodud prognoositav mõju pensioni ja palga suhtele erineva brutopalgaga inimeste korral. Kui
vaadata keskmise palgaga ehk umbes 1 500 eurot teenivat inimest ja eeldada, et tema I samba
ja II samba pension (ilma makse määra tõstmata) suhtena keskmisesse palka on umbes 40%,
siis kogudes 40 aastat PEPPi lepingusse 4% sissemakseid tehes täiendavalt juurde, tõuseks tema
pensioni ja palga suhe peaaegu 50%-ni (olemasolevaid III samba pensioniskeeme või muid
sääste ei ole arvesse võetud). Kui PEPPi lepingu tootlus osutub palgakasvust kiiremaks, on
mõju suurem ja vastupidi.
Tabel nr 2 „PEPPi lepingu sissemakse mõju pensioni ja palga suhtele“
Kogumis-
periood
PEPPi sissemakse 2% 4%
Brutopalk 500 1 500 3 000 500 1 500 3 000
Pensioni ja palga 10 aastat 1% 1% 1% 2% 2% 2%
suhe PEPPi 20 aastat 2% 2% 2% 4% 4% 4%
sissemaksetest 30 aastat 3% 3% 3% 6% 6% 6%
40 aastat 4% 4% 4% 8% 8% 8%
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
38
Asendusmäära muutuse arvutamisel on eeldatud, et PEPPi lepingust võetakse raha välja
tähtajalise pensionina, mis on jaotatud keskmiselt elada jäänud aastatele. Kui pensioni
väljamaksmise periood on lühem, on pension selle võrra suurem, kuid siis tuleb arvestada, et
pension PEPPi lepingust lõpeb varem kui inimesed keskmiselt elavad (pensionieas umbes 20
aastat).
III sambaga liitumine ja PEPPi lepingu sõlmimine on isiku jaoks vabatahtlikud. Seega on
kohanemisvajadus sihtrühmal väga väike.
Kui PEPPi leping sõlmitakse ja hakatakse tegema regulaarseid sissemakseid, on mõju
pensionikogujale pidev.
Ebasoovitavate mõjude riskina saab välja tuua võimaluse, et sõlmitakse PEPPi leping, mida
hiljem kahetsetakse. Arvestades, et sissemakse suurust saab muuta, PEPPi lepingut saab
vahetada teise PEPPi lepingu vastu ja pensionikogumise võib ka lõpetada, ei ole risk siiski
kaalukas.
Kokkuvõttes sõltub mõju sellest, kui palju toob PEPP täiendavaid sääste ja kui palju leiab see
kasutust asendusena olemasolevatele pensioniskeemidele. Omakorda seda mõjutab inimeste
eelistuste kõrval ka PEPPi pakkumise olemasolu. Kui otsustatakse PEPPi leping sõlmida ja
sissemaksed jäävad senise III samba keskmise tasemele, on mõju pensionikoguja palgale
võrdlemisi ebaoluline. Mõju pensioni suurusele saab pidada oluliseks, kui PEPPi leping
sõlmitakse piisavalt vara ja sissemakseid tehakse piisavalt pika aja jooksul. III sambaga
liitumine ja PEPPi lepingu sõlmimine on vabatahtlikud ja iga pensionikoguja saab ise otsustada,
kas pensioniks rohkem koguda või mitte.
Sihtrühm 2 – PEPPi pakkujad ja turustajad: kindlustusandjad, pensionifondi, eurofondi ja
alternatiivfondi valitsejad, krediidiasutused, investeerimisühingud ja kindlustusvahendajad
PEPP määruse artikli 6 punkti 1 kohaselt on õigus PEPPi pakkuda ELi liikmesriigis tegevusloa
saanud krediidiasutusel, elukindlustusega tegeleval kindlustusandjal, tööandjapensioni
kogumisasutusel, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud pakkuda ka personaalseid
pensioniskeeme ja kelle sellise tegevuse üle teostatakse järelevalvet (Eestis
pensionifondivalitseja, kellel on vabatahtliku pensionifondi valitsemise luba), eurofondil ja
eurofondi valitsejal, alternatiivfondi valitsejal ja investeerimisühingul, kes pakub portfelli
valitsemise teenust. Nimetatud finantssektori ettevõtjad võivad oma pakutavaid PEPPe ka ise
turustada. Lisaks lubab PEPPi määruse artikli 10 punkt 2 PEPPe turustada ELi liikmesriigis
registreeritud kindlustusvahendajal ja ELi liikmesriigis tegevusloa saanud
investeerimisühingul, kellel on õigus tegeleda investeerimisnõustamisega. Nii PEPPi pakkujate
kui turustajate puhul on eeldatud, et neil on õigus ELi liikmesriigis tegutseda ja nad on ELi
finantssektori õigusega reguleeritud.
PEPPi määrus rakendus 2022. aasta 22. märtsil. Seni ei ole ühtegi PEPPi Eestist registreeritud.
PEPPi pakkumine on vabatahtlik ning keeruline on prognoosida, kas Eestis PEPPe pakkuma
hakatakse ja kui hakatakse, siis kui palju selliseid uusi pensioniskeeme juurde tekib.
Arvestades, et PEPPi pakkujateks ja turustajateks võivad olla erinevad finantssektori
turuosalised, on potentsiaalne sihtgrupp suur. Võib aga arvata, et vähemalt esialgu III sambasse
uusi teenusepakkujaid ja uusi pensioniskeeme oluliselt ei lisandu.
Elukindlustuse tegevusluba on kahel kindlustusandjal: Compensa Life Vienna Insurance Group
SE ja Swedbank Life Insurance SE. Lisaks tegutseb Eestis neli ELi liikmesriigi
elukindlustusandja filiaali: "INVL Life", Uždaroji akcinė draudimo bendrovė Eesti filiaal,
39
ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal, Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaal
ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal.
Fondivalitsejaid on Eestis 11: Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, AS
Birdeye Capital, AS SEB Varahaldus, AS Trigon Asset Management, EfTEN Capital AS,
Limestone Platform AS, Luminor Pensions Estonia AS, Northern Horizon Capital AS,
Swedbank Investeerimisfondid AS ja Tuleva Fondid AS. Osadel neist on luba valitseda vaid
konkreetset liiki fonde – vabatahtlik pensionifond, eurofond või alternatiivfond, osadel aga on
luba mitme erinevat liiki fondi valitsemiseks ja või/luba pakkuda portfelli valitsemise teenust
(vt täpsemalt tabelist nr 3).
Tabel nr 3. „Fondivalitsejad“
Fondivalitseja Vabatahtliku Eurofondi Alternatiivfondi Portfelli
pensionifondi valitsemise valitsemise luba valitsemise
valitsemise luba teenuse luba
luba
Aktsiaselts LHV X X X
Varahaldus
AS Avaron Asset X X
Management
AS Birdeye Capital X
AS SEB Varahaldus X X
AS Trigon Asset X
Management
EfTEN Capital AS X
Limestone Platform X X X
AS
Luminor Pensions X
Estonia AS
Northern Horizon X
Capital AS
Swedbank X X X
Investeerimisfondid
AS
Tuleva Fondid AS X
Allikas: Finantsinspektsioon
Krediidiasutusi on Eestis üheksa: AS Inbank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, AS TBB pank,
Bigbank AS, Coop Pank AS, Holm Bank AS, Luminor Bank AS ja Swedbank AS. Filiaalina
tegutsevad Eestis veel viis ELi liikmesriigi krediidiasutust: AS Citadele banka Eesti filiaal,
Nordea Bank Abp Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, PayEx Sverige AB Eesti
filiaal ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal.
Portfelli valitsemise teenuse tegevusluba on neljal investeerimisühingul: Aktsiaselts Cresco
Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance Europe, Grünfin AS.
PEPPe võivad turustada investeerimisühingud, kellel on investeerimisnõustamise tegevusluba
ja kindlustusvahendajad. Vastava tegevusloaga investeerimisühinguid on Eestis neli
(Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL, Aktsiaselts KIT Finance
Europe ja AS Redgate Capital). Kindlustusvahendajad jagunevad kindlustusagentideks ja
kindlustusmaakleriteks. Vahendajate nimekirjas on kindlustusvahendajaid väga palju
40
(kindlustusmaaklereid üle 40 ja kindlustusagente alla 400), kuid elukindlustuslepinguid
vahendavad neist väga vähesed (agente ja kindlustusmaaklereid kokku umbes 20). Kui vaadata
kindlustusmaaklereid, siis 2021. aasta andmetel vahendati elukindlustuslepingutest peamiselt
õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid, omakorda muude
elukindlustuslepingute seas oli populaarseim kindlustusliik riskielukindlustus,
annuiteetmakseid vahendati 150 000 euro väärtuses ning investeerimisriskiga elukindlustuse
lepingute makseid ei vahendatud üldse. Viimased 2 võiksid aga olla just lepingud, mille vormis
saaks pakkuda PEPPi.
Lisaks lubab PEPPi määruse artikli 2 punkt 16 PEPPe turustada artikli 6 lõikes 1 osutatud
finantsettevõtjal, kellel on luba turustada selliseid PEPPe, mida ta ei ole ise välja töötanud.
Näiteks võib fondivalitsejal olla muu hulgas investeerimisnõustamise tegevusluba, mis
võimaldaks sellisel juhul turustada PEPPe, mida fondivalitseja ise ei paku
(investeerimisnõustamise tegevusluba on näiteks fondivalitsejatel Aktsiaselts LHV Varahaldus,
AS Avaron Asset Management ja AS SEB Varahaldus). Samuti võimaldab näiteks KindlTS § 4
kindlustusandjal kõrvaltegevusena tegutseda teise kindlustusandja, krediidiasutuse,
fondivalitseja või investeerimisühingu agendina, kui see ei ohusta tema finantsseisundit,
usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate, kindlustatute, soodustatud isikute või teiste isikute huve,
kellele ta teenust osutab. Ka krediidiasutus võib tegutseda kindlustusagendina (AS SEB Pank
ja Swedbank AS seda ka teevad) või osutada investeerimisnõustamise teenust.
Pikas perspektiivis pakuks PEPP uue teenusena uut ärivõimalust ning selle kaudu täiendavat
tulu PEPPi pakkujatele ja turustajatele. Võib aga arvata, et ka juhul, kui pakkumine tekiks,
võtaks aega enne, kui mahud piisavalt suureks saavad. III samba ajalugu on enam kui 20 aastat
ja 2021. aasta lõpu seisuga oli vara maht 0,67 miljardit eurot.
Sihtrühma kohanemisvajadus sõltub mõnevõrra teenusepakkujast (varasema III sambas
tegutsemise kogemuse olemasolu), aga on mõjutatud ka spetsiifilistest nõuetest, mis on
kehtestatud PEPPi määrusega (näiteks allkontode võimaldamine jms). PEPPi pakkumine ega
turustamine ei ole aga kohustuslikud. Seega saab kohanemisvajaduse hinnata väikseks või
keskmiseks.
Kui otsustatakse PEPPi pakkuma hakata, on mõju pidev, sest tegemist on pikaajaliste
lepingutega.
Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua võimaluse, et PEPPi pakkumise lisandumisel võib see
osaliselt hakata asendama seniseid III samba pensioniskeeme ja selle võrra nende mahtusid või
kasvu mõnevõrra vähendada. Ebasoovitava mõju ilmnemist piirab asjaolu, et olemasolevast III
samba pensioniskeemist ei saa läbi vahetamistehingu PEPPi lepingusse liikuda (PEPPi puhul
on lubatud vahetada üks PEPPi leping teise PEPPi lepingu vastu). Eelnõu kohaldab PEPPi
lepingutele III samba reegleid ja sellega mingeid eeliseid võrreldes seniste III samba
pensioniskeemidega PEPPile ei anta. Pakkumise tekkimisel hakkavad pensioniskeemid
konkureerima tootluse, tasude jms tingimuste poolest.
Eelnõuga täpsustatakse sunniraha sätteid ja täiendatakse finantssektori seadusi väärteokaristuse
normiga juhuks, kui rikutakse PEPPi määruses PEPPi pakkumise suhtes kehtestatud nõudeid.
Kui osade seaduste puhul on sunniraha ülempiiri juba tõstetud, siis IFSi ja KASi puhul tehakse
seda eelnõuga. Vastavad karistusnormid on aga uued kõigi potentsiaalsete PEPPi pakkujate
jaoks. Nimetatud meetmete ebasoovitavaks mõjuks saab teoreetiliselt pidada seda, et mõni
potentsiaalne pakkuja heitub neist ja otsustab PEPPi mitte pakkuma hakata. Teenusepakkujate
usaldusväärsus ja kehtestatud nõuete täitmine on aga finantsteenuste puhul eelduseks, mistõttu
on sunniraha regulatsiooni täpsustamine ja karistusnormide täiendamine õigustatud. Pigem on
41
praktikas Eestis probleemiks väärteokaristuste puhul liialt madalad karistuste piirmäärad
finantssektoris, millest tulenevalt omakorda on küsitav, kas läbi antud meetmete rikkumiste
ennetamist selliselt on võimalik saavutada.
Vähemalt esialgu tuleb mõju sihtrühmale pidada kokkuvõttes ebaoluliseks.
6.2. Muudatuste mõju halduskoormusele
Eelnõu rakendamine ei mõjuta pensionikogujatele osaks saavat halduskoormust. PEPPi lepingu
sõlmimine ei erine oluliselt muudest finantsteenuste lepingute sõlmimisest.
Kuivõrd PEPPi pakkumine eeldab pensioniskeemi eelnevat registreerimist ning mõnevõrra
erinevad on ka klientide teavitamist puudutavad nõuded PEPPi lepingu sõlmimise eelselt ja
lepingu kehtivuse ajal, võib PEPPi pakkumine mõnevõrra tõsta pakkujate halduskoormust.
Nimetatud kohustused ja nõuded on sätestatud otsekohalduvad PEPPi määruses ja eelnõu selles
osas täiendavaid nõudeid ei sea. Seega eelnõu rakendamine halduskoormust ei suurenda.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõuga laiendatakse III samba maksusoodustusi PEPPi lepingutele, sissemaksete
piirmäärasid aga ei muudeta. III samba sissemaksed summas kuni 15% maksustamisperioodi
maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6 000 eurot, saab pensionikoguja oma
maksustatavast tulust maha arvata. Seni on need soodustused rakendunud sissemaksete
tegemisel vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse.
Lisaks lubab TuMS § 28 maksustamisperioodi tulust maha arvata ka sissemakseid, mis tehakse
mõne teise lepinguriigi samaväärsesse pensioniskeemi või TuMS § 28 lõikes 12 sätestatud
tingimustel ka kolmanda riigi pensioniskeemi tehtavaid sissemakseid. Seda samade
piirmäärade (15% ja 6 000 eurot) raames. Seega on juba praegu võimalik pensioniskeemide
ring, mille puhul rakenduksid maksusoodustused, küllaltki lai. Et PEPPina võib pakkuda
erinevat liiki fonde, aga seda võib pakkuda ka hoiuse või portfelli valitsemise teenusena,
laiendab eelnõu maksusoodustustele kvalifitseeruvate pensioniskeemide ringi mõnevõrra veel.
Võimalike mõjude kontekstis tuleb aga arvestada, et TuMS-ga antud maksusoodustusi
praktikas kogu nende ulatuses enamasti ei kasutata. Kuigi maksustatavast tulust on
mahaarvatavad sissemaksed 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte üle 6 000 euro, jääb
keskmine III samba sissemakse praktikas 3% ringi (2020. aastal oli see 2,7% ja 2019. aastal
3,5%).
Kui PEPPi hakatakse Eestis pakkuma ja III samba sissemaksed suurenevad selle võrra
täiendavalt, siis mõjutab see riigieelarvet nii positiivselt kui negatiivselt. Negatiivne mõju
tekiks täiendavast tulumaksu laekumise vähenemisest (sissemaksete maksusoodustuse
kasutamine) läbi vastava tulumaksutagastuse. Mõju sõltub nii inimeste arvust, kes muidu III
sambasse raha ei koguks, kuid PEPPi lisandumisel otsustavad seda teha, kui täiendavate
sissemaksete suurusest, mida muidu III sambasse ei oleks laekunud.
2021. aasta lõpu seisuga oli III sambaga liitunud umbes 179 500 inimest. Nende puhul võiks
pigem eeldada, et sissemaksete kasv, kui see leiab aset, ei ole mõjutatud PEPPi lisandumisest.
Pigem võib PEPP asendada osaliselt olemasolevaid III samba pensioniskeeme. Ka uute liitujate
puhul on väga keeruline hinnata, kui palju oleks neid inimesi, kes otsustavad III sambas raha
koguma hakata just põhjusel, et valikusse lisandub PEPP. Viimase aastaga (2021/2020. a)
kasvas III sambaga liitunute arv 8% (so 13 230 inimese võrra). Samuti on väga keeruline
prognoosida täiendavaid sissemakseid, mida hakatakse tegema ka tänu PEPPi pakkumise
lisandumisele. Tabelis nr 4 on esitatud mõned stsenaariumid PEPPi mõjust valitsussektori
42
positsioonile, mis tuleneb riigile laekuva tulumaksu ja tarbimismaksude vähenemisest.
Arvutuses on aluseks võetud 2025. aasta prognoos ja seda põhjusel, et praegu Eestis PEPPi
pakkumist ei eksisteeri ning pakkumise tekkimine võtaks aega. Arvutustes on tehtud lihtsustus,
et uute liitujate keskmine palk on võrdne Eesti keskmise palgaga, mis liitujate väikest arvu
arvestades võib aga tähendada, et kulu on mõnevõrra alahinnatud. Nimelt näitab III sambasse
sissemaksete tegemise statistika, et mida rohkem on inimesi, kes sissemakseid teevad, seda
lähemal on keskmise sissemaksete tegija palk Eesti keskmisele palgale, kui aga sissemaksete
tegijaid on vähe, on nende keskmine palk Eesti keskmisest palgast kõrgem. Võimalik palga
erinevus mõjutab prognoosi aga kokkuvõttes vähem kui inimeste arv ja nende poolt tehtavad
sissemaksed.
Tabel nr 4 „PEPPi sissemaksete mõju erinevad stsenaariumid valitsussektori positsioonile
2025. aasta näitel (miljon EUR)“
Uued III sambaga liitujad, kes
valivad PEPPi
5 000 10 000
Keskmine PEPPi lepingu sissemakse 2% -0,8 -1,6
määr 4% -1,6 -3,2
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Teisest küljest tõstavad täiendavad III samba sissemaksed inimeste pensioneid tulevikus.
Riigieelarve jaoks tähendab see potentsiaalelt väiksemaid kulutusi muudele sotsiaaltoetustele.
Kõrgemad pensionid suurendavad lisaks ka tarbimist ning selle läbi ka maksulaekumist ning
majanduskasvu.
Võimalike tulude ja kuludega ei ole kehtivas Riigi eelarvestrateegias arvestatud.
Kavandataval muudatusel puudub mõju kohalikele omavalitsustele.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks.
Muutmist vajavad järgmised määrused:
a) Rahandusministri 2003. aasta 27. jaanuari määrus nr 16 „Maksustamisperioodi tulust
mahaarvatava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmaksete osa
arvutamise põhimõtted“;
b) Rahandusministri 2010. aasta 29. novembri määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest,
sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest
tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja
esitamise korrad“.
Nimetatud määrustesse lisatakse viited PEPPi lepingutele.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras. PEPPi puudutavad muudatused ei vaja pikemat
rakendusaega ning vastav ELi otsekohalduv määrus rakendus juba 2022. aasta 22. märtsil.
Erandina üldisest eelnõu jõustumise normist jõustuvad eelnõu § 7 punktid 2, 3 ja 5 (EVKS § 51
lõike 4 muudatused ja § 564) hiljem – 2024. aasta 1. jaanuaril. Pikem jõustumisaeg on siin
tingitud arendustöödest, mis Pensionikeskusel tuleb nende muudatuste rakendamiseks teostada.
43
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale
ning selle suhtes küsiti arvamust Pensionikeskuselt, Maksu- ja Tolliametilt, FinanceEstonialt,
Eesti Pangaliidult, Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidult ning
investeerimisühingutelt Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KAWE KAPITAL,
Aktsiaselts KIT Finance Europe, AS Redgate Capital ja Grünfin AS.
Eelnõu suhtes olid märkused Justiitsministeeriumil ja AS-l Pensionikeskus. Märkustega
arvestamise kohta on ülevaade seletuskirja lisas.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2022
(allkirjastatud digitaalselt)
44
Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teise seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa
MÄRKUSTE TABEL
Arvestatu/
Mitte
Nr. Ettepaneku sisu arvestatud/ Rahandusministeeriumi seisukoht
Teadmiseks
võetud
JUSTIITSMINISTEERIUM
1. Eelnõu § 2 p 29 (IFS § 5033), § 3 p 3 (KindlTS Selgitatud
PEPPi määruses olevate nõuete rikkumiste
§ 2632), § 4 p 5 (KAS § 13420) ja § 8 p 4 (VPTS
korral tuleb liikmesriikidel ette näha
§ 23788)
halduskaristused (vt artiklit 67). Nõuete
loetelu, mille rikkumise eest karistatakse,
Eelnõuga täiendatakse investeerimisfondide
on sätestatud PEPPi määruses, samuti on
seadust uue väärteokoosseisuga:
määruses kehtestatud haldustrahvide
maksimummäärad. Ühtlasi näeb PEPPi
„§ 5033. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus ette ka, et sellistel meetmetel peaks
määruse (EL) 2019/1238 nõuete rikkumine
olema ka hoiatav mõju. Karistuse ja/või
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
trahvi määramisel tuleb aga määruse
(EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites
kohaselt arvesse võtta muuhulgas ka seda,
6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete
millised olid rikkumisest tulenev rahaline
rikkumise eest –
kasu, rikkumise raskusaste ja kestus ning
karistatakse rahatrahviga kuni 300
kui see on asjakohane, siis ka
trahviühikut.
koostöövalmidust finantsjärelevalve
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud
asutusega. Liikmesriigi kohustust
juriidiline isik, –
kohaldada teatud rikkumiste korral
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000
kõrgema määraga rahalisi sanktsioone (sh
eurot.“;
haldustrahve) on Eesti finantssektori
õigusaktides käsitletud läbi sunniraha
Seletuskirjas lk 18-19 selgitatakse muudatust
rakendamise. Juhuks, kui haldussunni
järgmiselt: Seadust täiendatakse uue
meetmed ei ole sobivad ega kohaldatavad
karistusnormiga, mida Finantsinspektsioon
on ette nähtud väärteokaristused.
saab kohaldada PEPPi määruses sätestatud
Tulenevalt sellest, et Eesti karistusõiguses
nõuete rikkumise korral. Täpsemalt olukorras,
on maksimaalsed karistusmäärad
kus rikutakse PEPPi määruse artikli 5 punktis
finantssektori spetsiifikat arvestades liialt
1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56
madalad, ei ole eelnõus praegu ka mindud
sätestatud nõudeid. Eesti õiguses kehtivaid
võimalike rikkumiste koosseisude
maksimaalseid karistusmäärasid arvesse võttes
diferentseerimise teed. Maksimaalne
sätestab ka eelnõu, et füüsilise isiku puhul on
karistusmäär juriidilisele isikule 400 000
võimalik karistada rahatrahviga kuni 300
eurot on niigi väga madal (võrdluseks, et
trahviühikut ja 19 juriidilist isikut kuni 400 000
sunniraha maksimummäär on 5 000 000
eurot (sellised on ka teised Eesti finantssektori
eurot). Pärast seda, kui finantssektori
seadustes sätestatud väärteokaristuste
karistusmäärasid on võimalik tõsta, saab
maksimummäärad).
üle vaadata ka PEPPi määruses ettenähtud
rikkumiste koosseisud ja vajadusel neid
Samasuguses sõnastuses ja samasuguse
vastavalt raskusastmele diferentseerida.
selgitusega täiendatakse ka kindlustustegevuse
seadust, krediidiasutuste seadust ja
Siiski oleme seletuskirja täiendanud (vt
väärtpaberituru seadust. Tegemist on äärmiselt
IFS § 5033, KAS § 13420, KindlTS § 2632
laia sisuga normidega, mis hõlmavad ligi 35
ja VPTS § 23788 selgitusi), et avada
nõude rikkumist. Seletuskirjas ei ole esitatud
võimalike rikkumiste sisu. Koosseisud
ühegi artikli selgitust, mida need endas
tulenevad PEPPi määruse artikli 67
sisaldavad. Palume määrus uuesti üle vaadata,
punktist 2, mis hõlmab järgmisi rikkumisi:
tuua seletuskirja selgitused, mis on nende
konkreetsete artiklite sisu. Samuti palume 1) artikli 6 lõikes 1 osutatud
hinnata seda, kas kõik nõuete rikkumised on finantsettevõtja on saavutanud
ühesuguse raskusega või on võimalik eristada PEPPi registreerimise vale- või
nõudeid, mis on olulisemad, mis vähem eksitavaid andmeid esitades või
olulised. Vastavalt sellele tuleks koostada mõnel muul ebaausal viisil
eraldi vastutuse sätted, milles on artikleid 6 ja 7 rikkudes;
karistusmäärad erinevad. Praegu on kõik ligi 35 2) artikli 6 lõikes 1 osutatud
nõuet ühesuguse tähendusega, kõigile on ette finantsettevõtja pakub või levitab
nähtud sarnane maksimaalne karistus. tooteid nimetuste „üleeuroopaline
Mööname, et kohtuväline menetleja hindab iga personaalne pensionitoode“ või
konkreetset rikkumist eraldi ja mõistab ka „PEPP“ all, kuigi nimetatud tooted
vastava karistuse, kuid sarnaselt ei nähta ka on nõuetekohaselt registreerimata;
karistusseadustikus kõigi tegude osas ette 3) PEPPi pakkuja ei ole artiklit 18 või
ühesugust karistust, vaid süüteod on 19 rikkudes võimaldanud
karistusmäära alusel kergemad ja raskemad. kaasaskantavuse teenust või
esitanud artiklite 20 ja 21 kohaselt
Seletuskirjas (lk 7) on leitavad mõned nõutud teavet selle teenuse kohta
selgitused: või ei ole täitnud IV (so
turustamise, klientide teavitamise
PEPPi määruse artikli 67 punkt 2 näeb ette, et ja aruandluse nõuded) ja V
liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja peatükis (so
haldusnormidega on ette nähtud karistused ja investeerimispiirangud, põhi-
muud haldusmeetmed vähemalt järgmisteks PEPPi pakkumise ja
juhtudeks: a) artikli 6 lõikes 1 osutatud investeerimisvõimaluste
finantsettevõtja on saavutanud PEPPi muutmise võimaldamist
registreerimise vale või eksitavaid andmeid puudutavad nõuded), artiklites 48
esitades või mõnel muul ebaausal viisil (nõuded depositooriumi
artikleid 6 ja 7 rikkudes; b) artikli 6 lõikes 1 määramisele) ja 50 (kaebuste
osutatud finantsettevõtja pakub või levitab lahendamise nõuded) ning VII
tooteid nimetuste „üleeuroopaline personaalne peatükis (so PEPPi pakkuja
pensionitoode“ või „PEPP“ all, kuigi vahetamist puudutavad nõuded)
nimetatud tooted on nõuetekohaselt sätestatud nõudeid ja kohustusi;
registreerimata; c) PEPPi pakkuja ei ole 4) depositoorium ei ole täitnud talle
artiklit 18 või 19 rikkudes võimaldanud artiklist 48 tulenevaid
kaasaskantavuse teenust või esitanud artiklite kontrollikohustusi.
20 ja 21 kohaselt nõutud teavet selle teenuse
kohta või ei ole täitnud IV ja V peatükis, Karistussätetes on võimalike rikkumistena
artiklites 48 ja 50 ning VII peatükis sätestatud IFS §-s 5033 ning KAS §-s 13420 esitatud
nõudeid ja kohustusi; d) depositoorium ei ole PEPPi määruse viidete hulgas ka viide
täitnud talle artiklist 48 tulenevaid artiklile 48 põhjusel, et nimetatud artikkel
kontrollikohustusi. Sellest lähtuvalt lisatakse reguleerib depositooriumi määramist ja
eelnõuga väärteo koosseisud ka eelpool nõudeid depositooriumi tegevusele.
viidatud PEPPi määruses nimetatud normide Depositoorium tuleb vastavalt PEPPi
rikkumise eest, et tagada kooskõla EL-i määruse artikkel 48 punktile 1 määrata
õigusega. investeerimisfondi vormis PEPPile.
Omakorda IFS § 286 lõikest 1 tulenevalt
Märgime, et sarnaselt ja palju täpsemalt peaks võib depositooriumiks olla krediidiasutus
olema esitatud põhjendused vastutuse sätete või investeerimisühing. Eelnõus oli viide
juures. PEPPi määruse §-le 48 jäänud ekslikult
välja VPTS §-st 23788. Vastav viiteviga on
Palume ka selgitust, miks IFS § 5033 ning KAS parandatud.
§ 13420 loetelus on esitatud artiklid 18-48, aga KindlTS §-s 2632 ei pea olema viidet
KindlTS § 2632 ning VPTS § 23788 artiklid 18- PEPPi määruse artiklile 48, sest
47. kindlustuslepingu vormis PEPPil ei saa
olla depositooriumit ja kindlustusandja ise
ei saa ka depooteenust osutada.
2
2. Selgitatud Finantsinspektsiooni poolt määratava
jõustunud väärteo trahvi andmed kantakse
väärteo eest määratud karistusena
karistusregistrisse. Karistusi ega ka
Eelnõu § 2 p 26 (IFS § 455 lõige 31), § 3 p 2 haldusmeetmeid, mis ei ole veel jõustunud,
(KindlTS § 224 lõige 17), § 4 p 2 (KAS § 103 meil üldiselt küll ei avalikustata, PEPPi
lõige 31), § 8 p 2 (VPTS § 23614) määrus teeb sellest aga teatud osas erandi.
PEPP-i määrus on otsekohalduv EL
IFS § 455 lõike 31 kohta märgitakse määrus ja selles sätestatu on
seletuskirjas lk 17: karistusregistri seaduse suhtes käsitletav
kui erinorm. Avalikustamise küsimuses
Paragrahv sätestab järelevalve alused ja sätestab PEPPi määrus erinormid ka
vastava IFS osa kohaldamise (IFS 6. osa – avaliku teabe seaduse üldisest
„Järelevalve ja vastutus“. Eelnõuga lisatakse regulatsioonist.
paragrahvi uus lõige, milles sätestatakse, et Haldusmeetmed, sh ka sunniraha andmeid
Finantsinspektsioonil on õigus rakendada avalikustatakse siiski ainult
PEPPi määruse artiklites 63 ja 67 sätestatud Finantsinspektsiooni kodulehel.
meetmeid ning, et Finantsinspektsioon Vastavalt PEPPi määruse artikkel 69
avalikustab nimetatud artiklite kohaste punktile 2 kuuluvad avalikustamisele teave
meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma rikkumise kohta, selle eest vastutatavate
veebilehel vastavalt sama määruse artikli 63 isikute nimed ja määratud halduskaristused
lõikele 4 ja artiklile 67. või muud meetmed. Olukorrad, kus
avalikustamist võib edasi lükata, jätta osa
PEPPi määruse kohaselt tuleb karistused ja rikkumisega seotud infost avalikustamata
muud meetmed, mida kohaldatakse määruses või avalikustamisest üldse loobuda, on
kehtestatud nõuete rikkumise eest, kehtestada samuti reguleeritud PEPPi määruses
liikmesriikidel (karistuste piirmäärad on siiski (artikkel 69 punkt 3).
sätestatud PEPPi määruses). Et võetud Mis Finantsinspektsiooni otsuse
meetmetel oleks hoiatav mõju laiemale edasikaebamist puudutab, siis tuleb PEPPi
avalikkusele, näeb määrus ette rikkumist määruse kohaselt avaldada
puudutavate otsuste ja määratud karistuste Finantsinspektsiooni kodulehel teave ka
avalikustamise. Erandiks on olukorrad, kus selle kohta, kui halduskaristuse või muu
avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust meetme määramise otsust on võimalik
või pooleli olevat uurimist. edasi kaevata. Avaldada tuleb ka kogu
edasine teave kaebuse tulemuste kohta.
Palume selgitada, kuidas on see kooskõlas Kui kohus otsustab halduskaristuse või
karistusregistri seadusega – kas hakatakse muu meetme määramise otsuse tühistada,
avaldama ka jõustumata, edasikaevatud tuleb avalikustada ka see kohtuotsus
otsuseid ning kas see avaldamise kohustus on (PEPPi määruse artikkel 69 punkt 4).
kohtul kohe pärast otsuse tegemist, kui nt FI
poolt tehtud karistusotsus on edasi kaevatud Avalikustamine puudutab ka otsust piirata
kohtusse. või keelata PEPPi turustamine (PEPPi
määruse artikkel 63 lõige 4).
Palume ka selgitada, mida peetakse silmas
pooleli oleva uurimise all – kas see on pooleli Pooleli olevale uurimisele viitab PEPPi
olev väärteomenetlus või kriminaalmenetlus, määrus kui ühele alusele lükata avaldamist
ning millal loetakse pooleli olev uurimine edasi, jätta menetlusega seotud isikute
lõpetatuks. andmed avaldamata või avaldamisest üldse
loobuda. Tegemist võib olla nii
Märkus puudutab ka KindlTS § 224 lõike 17, avaldamisega seotud järelevalvemenetluse
KAS § 103 lõike 31 ja VPTS § 23614 selgitusi. (näiteks ettekirjutuse tegemise faas) kui
muu käimasoleva järelevalvemenetlusega,
mida avaldamine võib mõjutada, samuti
väärteomenetlusega. Näiteks tegevusloata
tegutsemine on aga kriminaalkorras
karistatav, mis tähendab, et sõltuvalt
3
rikkumise sisust võib uurimise all silmas
pidada ka kriminaalmenetlust. Menetluse
lõpetab otsuse vastuvõtmine.
Seletuskirja on täiendatud.
3. Seletuskirjas (lk 19) on märgitud, et Arvestatud Seletuskirjas kasutatud sõnastusi on
ettekirjutuse või sunniraha määramine annab täpsustatud.
võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid
karistustel on ka rikkumist ennetav
üldpreventiivne eesmärk.
Samas on seletuskirjas (lk 18) lõik, milles
tuuakse välja järgmist:
Sarnaselt näevad ka Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/91/EL, millega
muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt
võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid)
käsitlevate õigus- ja haldusnormide
kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi
ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega
(UCITS V) artiklid 99 ja 99a ette liikmesriigile
kohustuse kohaldada kõrge määraga karistusi
ning loetelu rikkumistest, mille suhtes peab
olema võimalik neid karistusi kohaldada.
Haldustrahvi määrad on samad, mis PEPPi
määruses sätestatud määrad (juriidilise isiku
puhul kuni 5 000 000 eurot või 10% käibest,
füüsilise isiku puhul kuni 5 000 000 eurot ning
haldustrahv, mis on sama suur kui kahekordne
kasu, mis saadi õigusrikkumise tulemusel, kui
seda on võimalik kindlaks teha). Seega viivad
eelnõus esitatud muudatused IFS § 463 ühtlasi
kooskõlla ka viidatud UCITS V direktiivis
sätestatuga.
Märgime, et viidatud selgituses kasutatakse
sõna karistus ebajärjekindlalt ja see tekitab
segadust. Eelnevalt nimetatakse sunniraha
karistuseks, siis selgitatakse, et karistusel on
rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk –
sellisel juhul ei saa ettekirjutus ja sunniraha olla
karistus.
Märkus puudutab ka seletuskirja (lk 21) seda
osa, kus selgitatakse KAS § 1041 lõikeid 2 ja 3
ning KAS § 13420 lisamise vajadust.
4. Eelnõu § 7 p 5 (EVKS § 564) Osaliselt Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et oleks
arvestatud, selge, et aadresse sisaldavad kuni 2024.
Eelnõu kohaselt ei kanta edaspidi selgitatud aastani pensionikonto kohta registrisse
pensioniregistrisse pensionikonto omaja kantud avalduste andmed. Nimetatud
aadressi, vaid isiku e-posti aadress ja kuupäevast alates ei kanta pensionikontole
telefoninumber ning isiku residentsus. Eelnõu konto omaja aadressi ja varem avatud
kohase EVKS § 564 järgi jäävad seni kogutud pensionikontode puhul jäetakse
4
aadressid siiski pensioniregistrisse alles. isikuandmete hulgast aadressi andmed
Seletuskirjas selgitatakse aadressi andmete samuti välja.
registrisse alles jätmist järgmiselt: Pensioniregistrist on aga võimalik vaadata
II sambaga liitunud isikute esitatud
EVKS § 564. Eelnõuga täiendatakse EVKSi avaldusi ning avalduste puhul, mis on
rakendussätteid uue paragrahviga, milles esitatud enne 2024. aastat, on andmete
täpsustatakse, et enne 2024. aasta 1. jaanuari hulgas ka aadressid. Neid juba esitatud
pensionikonto kohta registrisse kantud andmed avaldusi tagantjärele ei muudeta, st
sisaldavad ka konto omaja aadressi. Kuigi aadresse avaldustelt ära ei kustutata.
aadressi andmeid uute kannete puhul enam Pensioniregistri infosüsteemis on
registrisse ei kanta, jäävad registrisse juba avaldused salvestatud kahel kujul – veebis
kantud aadressid alles. Nende kustutamine kuvatavad konkreetse allkirjastatud
registrist oleks keeruline ja kulukas, mistõttu ei avalduse andmed või allkirjastatud avaldus
ole seda otstarbekas teha. pdf-formaadis.
Märgime, et andmetöötlusel tuleb järgida
minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet,
millest tuleneb, et kui andmeid ei ole enam
vaja, siis tuleb need kustutada. Ka andmete
säilitamine on andmete töötlemine ja see vajab
õigusliku aluse olemasolu. Andmete
kustutamise keerukus ja kulukus ei saa olla
põhjenduseks, miks andmeid edasi
töödeldakse. Palume sellest tulenevalt aadressi
andmete edasine töötlemine läbi mõelda ning
eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta.
5. Palume arvesse võtta ka käesoleva kirja lisades Arvestatud
esitatud normitehnilised, keele- ja mõjude
märkused.
PENSIONIKESKUS
1. Eelnõu § 5 punktis 1 tuleks asendada viide Arvestatud Viiteviga parandatud.
lõikele 31 viitega lõikele 32.
2. Eelnõu § 5 punkti 3 osas soovime täpsustada, Selgitatud Pensioni investeerimiskonto ja tavalise
kas TuMS § 17 lõikes 11 nimetatud intresside investeerimiskonto puhul on
tulumaksuvabastus ei peaks analoogselt TuMS maksustamise reeglid erinevad. TuMS §
§ 40 lg 2 punktis 4 sätestatuga lisaks pensioni 17 lõikes 11 on sätestatud teatud
investeerimiskontol olnud raha eest soetatud intressidele tulumaksuvabastus, tavalise
võlakirjadelt makstavale intressile kohalduma investeerimiskonto puhul ei ole aga selle
ka tavalise investeerimiskonto vahenditest kaudu soetatud finantsvaralt teenitud
soetatud võlakirjade intressidele. intress tulumaksust vabastatud vaid on
lubatud tulumaksu tasumist edasi lükata
(TuMS § 171 ja 172). Seetõttu ei oleks ka
tavalise investeerimiskonto kaudu teenitud
intressidele viitamine TuMS § 17 lõikes 11
kohane.
3. Eelnõu § 7 punkti 2 osas soovime välja tuua Arvestatud Eelnõusse (§ 7 punkt 5) on lisatud EVKSi
kaks probleemkohta, mis vajavad lahendamist: rakendussäte:
- Teeme ettepaneku täpsustada EVKS „§ 564. Enne 2024. aasta 1. jaanuari
§51 sissejuhatava lauseosa või § 5 lg 4 p 2 pensionikonto kohta registrisse kantud
sõnastust selliselt, et oleks üheselt selge, et andmete erisus
enne 01.01.2024 registrisse kantud Enne 2024. aasta 1. jaanuari pensionikonto
pensionikonto omaja aadressid jäävad kohta registrisse kantud andmed
registrisse alles ka pärast 01.01.2024, st enne sisaldavad kuni selle kuupäevani kehtinud
5
antud sätte jõustumist pensioniregistris käesoleva seaduse § 5¹ lõike 4 redaktsiooni
olemasolevaid aadresse ei kustutata. kohaselt ka konto omaja aadressi.“.
- Kuna registrisse kantud postiaadress on
siiani olnud fondivalitsejatele sisendiks Samuti on eelnõusse (§ 7 punkt 3) lisatud
osakuomaniku residentsuse kohta muudatus, millega täiendatakse § 51 lõikes
Finantsinspektsioonile andmete esitamisel 4 toodud pensionikonto kohta registrisse
(aruanne fondi osakute ja aktsiate kohta kantavate andmete loetelu isiku
vastavalt Rahandusministri 13.01.2017 residentsusega.
määrusele nr 3 (määruse lisa 3 p 2 alapunkt 9)),
siis tuleks kas täpsustada nimetatud määruses
nõutud andmekoosseisu ja vajadusel kehtestada
registripidajale kohustus koguda andmeid ka
osakuomaniku residentsuse kohta või loobuda
alapunktis 9 nõutud andmete esitamisest.
4. Uue ettepanekuna soovitame kaaluda KoPS § Mitte Ettepanek puudutab II samba
16 lg 8 sätestatud nõude muutmist selliselt, et arvestatud valikuavalust, mis ei ole selle eelnõuga
ka vabatahtlikult kogumispensioniga liitunud seotud.
isikutel oleks võimalik esitatud valikuavaldust Arvestades, et sõjapõgenike esitatud
mingi ajaperioodi jooksul tagasi võtta. Viimase avalduste puhul on nende avalduste
aasta jooksul on valikuavalduse tagasivõtmise esitamise tähtajad möödunud või
võimaluse puudumine olnud probleemiks mööduksid ajaks, mil vastavad seaduse
eelkõige sõjapõgenike puhul, kes on muudatused jõustuksid, ei oleks sellisest
kogumispensioniga kiirustades ja kõiki aspekte muudatusest siinkohal praktilist abi. Seega
läbi mõtlemata liitunud, hiljem ümber pole antud küsimus ka sedavõrd
mõelnud, kuid esitatud avaldust tagasi võtta ajakriitiline.
enam ei ole võimalik ning makse tasumisest
saab loobuda alles kümne aasta pärast. Kuna
kõigi muude kogumispensioni avalduste puhul Siiski võtame II sambaga vabatahtlikult
on teatud aja jooksul võimalik ümber mõelda ja liitumiseks esitatava valikuavalduse
avaldust tagasi võtta, siis oleks kohane see tagasivõtmise võimaluse andmise kaaluda
võimalus kehtestada ka vabatahtlikult liitunute ja oleme seejärel valmis vajadusel ka
esitatud valikuavalduste puhul. vastavat seadusemuudatust algatama.
6