dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hiiu mereala ruumianalüüsi seminar

Rahandusministeerium · 21. detsember 2022
Viit
15-1/10069-1
Registreeritud
21. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Enefit Green AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Lembe Reiman (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. jaanuar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Hiiu ruumiline analüüs Enefit Green tagasiside.pdf508 KB
  • 📎vinkovi_shallow_bird_values_29032018.pdf718 KB

Sisu (failidest)

Saatja: RAM Info <[email protected]> Saadetud: 21.12.2022 14:54 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Hiiu mereala ruumianalüüsi seminar From: Karmo Kõrvek &lt;&gt; Sent: Tuesday, December 20, 2022 5:31 PMTo: Lembe Reiman &lt;&gt;Cc: Lauri Ulm &lt;&gt;Subject: RE: Hiiu mereala ruumianalüüsi seminar Tere, Tänan. Edastan meie arvamuse ruumianalüüsi esitlusele ja vahearuandele. Lisasin informatsiooniks juurde ka Ramboll Finlandi linnustikueksperdi poolt 2018.a. koostatud täiendava eraldi eksperthinnangu Vinkovi madala, mida momendil ruumianalüüsis välistatakse viidates Ornitoloogiaühingu arvamusele, tähtsusest linnustikule. See on täienduseks meie tagasisides toodud argumentatsioonile. Karmo Kõrvek Development Manager of Offshore Wind Power Enefit Green AS+372 5342 3015 | Lelle 22, 11318 Tallinn | Hiiu mereala ruumilise analüüsi seminari 13. detsembri ettekande ning Artes Terrae koostatud vahearuande „Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks“ tagasiside – Enefit Green AS 20.12.2022 Üldine tähelepanek: Ruumianalüüsil oli eesmärk selgitada välja ruumianalüüsi põhjal kas Hiiu merealal on põhimõtteliselt võimalik kavandada tuuleenergeetika alasid, otsida ühendusvõimalusi maismaa põhivõrguga ja anda õiguslik arvamus millise planeeringuliigiga on kõige otstarbekam Hiiu mereala tuuleenergeetika alad planeerida. Ruumianalüüs ei ole planeering, kuid ometigi oma eesmärgi poolest peaks ta lähtuma sarnaselt põhimõttest, et leida tasakaalustatult lahendusi huvigruppide vahel. Tulenevalt küsimuse püstitusest, et kas põhimõtteliselt on võimalik tuuleenergeetikat Hiiu merealal planeerida peaks fookus olema võimaluste otsimisel. See on roll, mida täidab Rahandusministeerium. a. Töö alguses, metoodika tutvustusel, andis Enefit Green tagasiside töö metoodikale, mitte välistada tuuleenergeetika alasid kergekäeliselt. Sobivaid alasid tuuleenergeetikale leida ei ole lihtne ja lähtudes ainult kergekäelistest välistustest neid sobivaid alasid ka ei leia. Valitud metoodikast tulenevalt oli töö tulemus juba suures plaanis ette teada. b. Varasemalt tehtud Hiiu mereala planeering tõendas, et antud alale saab ja on võimalik tuuleenergiat planeerida. Hiiu mereala tuuleenergeetika osa tühistati merekaablite poolt avalduva mõju ebapiisva uurimise tõttu, mitte, et tuulepargile sobivad alad oleks valesti määratud. c. Täiendavalt on Enefit Green teinud arvukalt uuringuid ja keskkonnamõju hinnanud ala sobivuse määramisel ning ei ole põhjust arvata, et ala põhimõtteliselt tuuleenergeetika kavandamiseks ei sobi. Enefit Green AS märkused ja küsimused: 1. Välistav analüüs on teostatud peamiselt selliselt, et pöörduti kõikide asjasse puutuvate riigiasutuste poole küsimusega, millised kriteeriumid on tuuleparke välistavad. Samas on aruandes kirjas, et näiteks looduskaitseliselt välistavate kriteeriumide hindamisel võeti arvesse ka Ornitoloogiaühingu seisukohti. Tekib küsimus, et miks sellel juhul küsiti arvamust ka mitte- riigiasutuselt? 2. Kõige küsitavam on välistus Ornitoloogiaühingu poolt määratud IBA kandidaatalade osas. IBA alade määramise protsess on alles algusjärgus ning meie hinnangul on selgelt ennatlik need alad pelgalt Ornitoloogiaühingu Birdlife´le saadetud ettepaneku tõttu välistada. Kas ja millises ulatuses saavad kandidaataladest kaitsealad ja kus üldse, ei ole täna teada ega otsustatud ning pole kindel, kas riiklikult eksisteerib huvi need alad määrata kaitsealaks. Tegemist on esmase ettepanekuga Ornitoloogiaühingu poolt, ning küsitavusi tekitab ka ettepanek ise. Näiteks Vinkovi madalik IBA kandidaatalana ei ole põhjendatud, kuna varasemalt teostatud uuringud näitavad selle vähest tähtsust lindudele, eelkõige aulidele. Loode-Eesti meretuulepargi KMH käigus on läbi viidud linnustiku uuring, mis sisaldas lennuloendust (välitööd tehti 2014-2015). Uuringu tulemusel selgus, et Vinkovi madalal peatuvate aulide arvukushinnang erinevatel aastaaegadel on 170-2200 isendit. 2017.a läbiviidud lennuloenduse käigus loendati Vinkovi madalal 5000 auli. Ramsari konventsiooni kriteerium nr 6 ütleb, et rahvusvaheliselt tähtsaks märgalaks peetakse ala, kus peatub regulaarselt 1% mingi liigi või alamliigi populatsioonist. Teine kriteerium, nr 5 ütleb, et kaitsta tuleb alasid, kus peatub regulaarselt 20 000 või rohkem veelindu. KMH linnustiku uuringu tulemusel kvalifitseeruks nendeks aladeks Apollo ning Hiiu madal, mis on ühed tähtsamad veelindude sügisrände- ja talvitusaegsed peatuskohad Põhja- Hiiumaa rannikumerel ning kus on ka täidetud regulaarsuse kriteerium. Apollo meremadaliku looduskaitseala kaitse-eeskirja seletuskirjas on näiteks toodud (väljavõte): Apollo meremadaliku kaitse alla võtmise otstarbekust on uuritud projekti „Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” (2007–2011) käigus. Projekti viis läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut koos partneritega. Uuringud hõlmasid linnustiku, kalastiku ja merepõhja elustiku ning elupaikade inventuure. Looduskaitseala moodustamisel on arvesse võetud kõik aastatel 2007 -2018 Hiiumaast põhja poole jäävad uuringud. Uuringud on näidanud, et Hiiumaast põhja poole jäävatest avameremadalikest on aulide jaoks kõige olulisemad meremadalikud Hiiu madalik ja Apollo madalik. Hiiu madalik on hoiualana kaitse all alates 01.10.2005. Peale Apollo kaitseala ei ole olemasolevate andmete põhjal Hiiumaast põhja pool otstarbekas rohkem merekaitsealasid moodustada. 3. Vahearuannet lugedes jääb ebaselgeks, kas laevateed on planeeringut välistav tegur või mitte. Ministeeriumi tagasiside justkui peab veeliiklusalasid meretuuleparke välistavaks teguriks, ent autorid on selle küsimärgi alla seadnud ning kriteeriumite summeerimisel nähakse nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi veeteid soodsama meretuuleparkide püstitamise asupaigana kui seniste konkreetsete parkide keskkonnamõjude hindamise käigus sobivaimaid piirkondi. 4. Samuti on aruandes küsitavaks märgitud Maaeluministeeriumi välistav sisend Hiiu väina agariku püügiala osas ning mainitud on edasise arutelu vajadust sel teemal. 5. Ülaltoodud ebaühtlase lähenemise tõttu on raske aru saada, millised meetmed on siduvad ning miks osasid välistavaid meetmeid käsitletakse rangemalt kui teisi. Töö selguse huvides tuleks vahearuande peatükis 2 „Ruumianalüüsi kriteeriumid“ või siis tabelis 8 „Tuuleparke välistavad või mõjutavad kriteeriumid“ tuua ära lühidalt ka põhjendused „Välistavatele“ hinnangutele ja seda eriti nende kriteeriumide puhul, mis ei tulene seadusandlikest nõuetest ( näit. IBA kandidaatalad, kalapüügiga seotud tegevused, objektid, mis ei ole veel mälestisena kehtestatud, jne). Ja kui diskussioonid ministeeriumiga on alles pooleli, siis seda kriteeriumit ei saaks määratleda „välistava“ kriteeriumina. 6. Vahearuannet lugedes jääb ebaselgeks, kuidas mõista riigikaitselisi kriteeriume. Ptk 4.1.1. Tabelis 8 on toodud, et piirkonnas on välistatud 400 m kõrgused tuulikud kuni puuduvad kompensatsiooni meetmed. Peatükis 4.1.2 öeldakse, et kehtivad riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks olulised kõrguspiirangud, mida käesolevas uuringus ei ole käsitletud otseselt välistavana. Kuidas riigikaitselisi piiranguid mõista? Kas kõrgusepiirangud kehtivad ja mingid alad kuni mingid tingimused ei ole täiendatud (kompensatsioonimeetmete olemasolu)? Vajab täpsustamist, mida on mõeldud 400 m all – kas see on tuuliku tipukõrgus merepinnast või mis? Ja kas 400 m tähendab, et sellest ülespoole minna ei tohi ja allapoole jäävate kõrguste osas piiranguid ei kehti? Ebaselge on ka Tabelis 8 toodud piirkond – millisest alast täpsemalt käib jutt? 7. Vahearuande tabelis 7 lk 27 on toodud ära andmed alusinfo kohta, kus jääb ebaselgeks „linnustiku sensitiivsete alade“ määratlus, kuna eraldi on juba välja toodud järgmised näitajad: olulisemad veelindude kevadrände suunad; olulisemad veelindude sügisrände suunad; maismaalindude tähtsamad rändekoridorid Eesti merealal. Küsimus, et millised on siis veel eraldiseisvalt “linnustiku sensitiivsed alad“ ja milliste kriteeriumide alusel on need alad määratud? 8. Ruumilises analüüsis on lisaks Hiiu merealale käsitletud muuhulgas ka mereala osa, mis on otsapidi Riigi mereala planeeringuga planeerimisprotsessi läbinud, kus on välja tuldud uute ettepanekutega tuuleenergeetika osas töösse, mis lõppes vähem kui aasta tagasi. Kas sellega seatakse kahtluse alla riigi mereala planeeringu metoodika alusel valitud tuuleenergeetika alad, kuna nähakse ette uued soodsad tuuleenergeetika arendamise alad Hiiumaast loodes üle 100 m merepõhja sügavusega majandusvööndis, mida mereala planeeringusse sisse ei viidud? 9. Palume selgitada arvutusmetoodikat, kuidas on määratud kriteeriumite kaalud, mille põhjal on määratud koefitsiendid ala sobivuseks (skaala -0,65 kuni 0,889). Näiteks Riigikaitse on kaaluga 0,05 ehk suhteliselt madal kaal. Samas kõige kõrgema kaaluga on tehniline ja majanduslik sobivus – mis on olnud kriteeriumiks leida kõige sobivamad alad, kui suurt rolli on mänginud näiteks põhjasügavus ja kaugus põhivõrgust, mis võiksid olla üheks peamiseks majandusliku sobivuse kriteeriumiks? Kes kuulusid ekspertgruppidesse kaalude määramisel? Miks on Linnustiku tundlikkus nii kõrge kaaluga (0,19)? 10. Mida kujutavad endast toodud vahemikud kriteeriumite kaalude skaalal – kas soovitus meretuule energia arendamiseks algab koefitsiendist 0,5; 0,8, midagi kolmandat? Kas välistatud on ala koefitsiendiga alla 0-i; alla 0,5, midagi kolmandat? 11. Miks on aruande tulemusena leitud kaks nö planeeringu ala, kas see oli lähteülesanne või kust tekkis selline ülesanne? Mille alusel on välistatud teised alad, kuhu võiks samuti tuuleenergeetikat planeerida? 12. Tuuleparke välistavate kriteeriumite ala alla ei kuulu momendil rannajoonest kuni 12 km laiune ala. Kas see tähendab, et nimetatud Hiiu mereala planeeringus kokkulepitud puhverala kaotas kehtivuse koos planeeringu tuuleenergeetika osa kehtetuks tunnistamisega ning tuuleenergeetika alasid saaks planeerida ka otse Hiiumaa rannikule? Analüüs neid alasid ei välista. 13. Palume täpsemalt selgitada tuuleenergeetika lisandväärtuse ja riigi tulu tulemuste ja graafika (vahearuande joonis 9) kujunemist. 14. Aruande lk 8: „Keskkonnatundlikkuse analüüsist jäävad siiski välja ‘Projekteeritavad kaitsealad ja kaitsealade ettepanekud’, ‘Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala’ ja ‘Natura elupaigatüüpide esinemisalad’. Sellel on kaks põhjust. Esiteks, need peaksid olema mitte keskkonnatundlikkuse kriteeriumid, vaid analüüsi tulemused. Teiseks, erinevaid kriteeriume võrreldes ja integreerides tuleb lisaks täieliku katvuse ja terviklikkuse püüdlusele ühtlasi vältida dubleerimist.“. Palume selgitust nende 2 põhjuse osas. 15. Tulemuste aruandes kasutatakse tundlikkuse hindamiseks väärtushinnanguid -1; 0; 1. Selguse huvides oleks vaja lisada ka selgitused, mida need väärtushinnangud tähendavad, nagu on seda kirjeldatud Vahearuandes. Tõenäoliselt tähendavad need hinnangud vastavalt -1 tuuleparke takistav vöönd, o – tuuleparkide jaoks neutraalne vöönd ja +1 tuuleparke soodustav vöönd. Kuigi selline määratlus ei sobi kokku jooniste sisu selgitavate määratlusega „tundlikkus“ . Tundlikkust saab pigem hinnata väärtusskaalas „ madal, mõõdukas ja kõrge“. Seega tuleks seda väärtushinnangute osa selgelt kirjeldada ja selgitada. 16. Õigusliku analüüsi planeerimisinstrumendi valiku vahearuande ja esitluse võrdlevad tabelid erinevad kriteeriumite ja tulemuste poolest. Mida tähendavad roheline ja punane? Kas eelistatud on punane „jah“ või roheline „ei“? Momendil on värvigamma järgi vahearuande ja esitluse tulemused täiesti erinevad, palume ühtlustada ja täpsustada kriteeriumid. ENVIRONMENT & HEALTH The Vinkovi shallow bird values, an expert view Jussi Mäkinen, M.Sc., environmental ecology Ramboll Finland 27.3.2018 1. Scope of the work This document is an expert's view of where the most important areas for Long-tailed duck (Clangula hyemalis) (later in this document: LTD) are located in the vicinity of the Hiiumaa Island, NW Estonia. The document also sets out the criteria for classi- fying sea areas as internationally valuable conservation areas. In particular the im- portance of the Vinkovi shallow for conservation of LTD is evaluated by comparing it with other shallows in the nearby area. The text is based mainly on the written sources mentioned at the end of the docu- ment and on the expert evaluation by the author. 2. Status of the Long-tailed duck in the Baltic Sea region In the Estonia LTD has been classified into the catogory ”date deficient”, DD, in the latest red list of threatened species. In the IUCN Red List of Threatened Species LTD is classified as ”vulnerable”, VU. In Finland, the threat status of LTD’s winter populations has been assessed as ”Least concern”, LC, in the latest red list of Finnish bird species in the year 2015. Reason for this is that winter population of LTD in Finland has been increasing since 2010 due to the changes in the species wintering habits and areas. These changes in the wintering areas can lead to a decrease in wintering population in Estonia while the total population in the Baltic Sea remains the same. LTD’s are regular and common winter and migration visitors in the Baltic Sea from October to May. Most of the Baltic wintering population breeds in western Siberia, while the Fennoscandian birds are assumed to overwinter in the Atlantic Ocean off the Norwegian coast. The population of LTD in W Siberia and N Europe has currently estimated at 1 600 000 birds. 3. Importance of marine areas to bird conservation Marine areas designated to seabird conservation sites can be classified into four categories, depending on their values: • Important breeding areas (small islands, islets and shallow areas around them) • Resting and foraging areas during migration season. • Wintering areas. For some species, like for LTD, wintering and resting areas are overlapping, because birds will move only as far as necessary to avoid the time with ice coverage. Ramboll Finland Oy Y-tunnus 0101197-5, ALV rek. Kotipaikka Espoo 1/8 • Bottle neck areas within important migration routes. These are areas where flyways will densify into smaller areas due to geographical formations and other reasons. Restrictions for land use and needed conservation measures within important bird areas are depending on the specific values mentioned before. For offshore breeding sites, changes in land use, water chemistry, recreational use, interference from ship traffic, military use and similar impacts might cause negative outcomes to bird pop- ulations. On the other hand, activities occurring only outside the breeding season are less severe and need to control these actions are lower. For resting and wintering areas, such activities that can cause avoidance (e.g. visual disturbance, sudden noise peaks) and alter the food chain are harmful. For bottle neck areas all kind of barriers into flyways and constructions that can cause collisions are harmful. 4. The criteria for identifying internationally important wetlands The most well-known and commonly used criterion for identifying internationally val- uable wetlands is made by Convention on Wetlands, the Ramsar sites criteria. Of the nine criteria, two are made specifically to determine important sites for water- birds: • A wetland should be considered internationally important if it regularly sup- ports 20,000 or more waterbirds. • A wetland should be considered internationally important if it regularly sup- ports 1 % of the individuals in a population of one species or subspecies of waterbird. The second well-known and commonly used criterion for identifying important bird areas is made by BirdLife International. The so called IBA sites are Important Bird and Biodiversity Areas. The selection of IBAs is achieved through the application of quantitative ornithological criteria, grounded in up-to-date knowledge of the sizes and trends of bird populations. The criteria ensure that the sites selected as IBAs have true significance for the international conservation of bird populations, and provide a common currency that all IBAs adhere to, thus creating consistency among, and enabling comparability between, sites at national, continental and global levels. At the European (=regional) level, three criteria have been applied to identify IBAs for congregatory species of birds, species of conservation concern in Europe and species that are largely restricted to Europe. A further six IBA criteria were developed exclusively for use within the European Union (=sub-regional criteria) to identify sites that comply with the requirements of Special Protection Areas (SPAs) desig- nated under the Wild Birds Directive. Of these EU criteria, the following criteria may be considered in the Vinkovi case: • The site regularly holds significant numbers of a globally threatened species or other species of global conservation concern. 2/8 • The site is known to regularly hold at least 1 % of a flyway population or of the EU population of a species threatened at the EU level (listed on Annex I and referred to in Article 4.1 of the EC Birds Directive). • The site is known to regularly hold at least 20 000 migratory waterbirds. As both the Ramsar and IBA criteria are similar, a site must regularly support 20 000 waterbirds or regularly hold 1 % of the species flyway population. Hence the wintering population of LTD in the Baltic Sea is approximately 1 600 000 individuals, a designated Ramsar/IBA area must regularly provide a resting area for over 16 000 LTD’s. 5. Significance of North Hiiumaa shallows to birds Five offshore areas that have evaluated for wind energy production north from the Hiiumaa are (from Southwest to Northeast): nameless shallows Madal 1 and Madal 2, Hiiu shallow (also known as Näkimadalad), Vinkovi shallow and Apollo shallow (Picture 1). These all have similarities in their geological and ecological features and they all provide resting and wintering areas for seabirds to varying degrees. Picture 1. Five shallow areas north from Hiiumaa Island: Madal 1 & 2, Hiiu/Näkimadalad, Vinkovi and Apollo. Aerial monitoring route for the years 2014-2015 is shown in the picture. Source: Luigujõe, L. 2015. 3/8 Hiiu madala (site code EE0040129) has been included in the Natura 2000 network under the Habitats Directive (SAC). None of these five shallow areas have been nominated as a Ramsar sites or IBA sites in Estonia (Picture 2). Picture 2: Location of Important Bird Areas (IBA) that contain areas which qualify as Ramsar sites in Esto- nia. Source: BirdLife International, Important Bird Areas and potential Ramsar Sites in Europe. Shallow areas north from Hiiumaa have been under intense bird monitoring during the past ten years. Monitoring has been done usually using airplanes and once by boat. Monitoring methods have been described in detail in the published reports and monitoring has been done by experienced ornithologists and biologists. Considering the whole, the monitoring of the various years has covered the whole migration and wintering season, as it is commonly known to be the most important season for these areas. Monitoring has been done also during the breeding season and it has shown the relatively low importance for these sites to breeding birds (at least com- pared with the importance for arctic seabirds). Monitored area has varied annually, so the total numbers of observed birds are not comparable between different years. For the years 2014-2015 aerial monitoring route is shown in the Picture 1. Aerial monitoring route in 2007 is shown in the Picture 3 and for the year 2017 in the Picture 4. Monitored area has been around 1 900 km 2 between the years 2014-2015. In the year 2017 monitoring area was different, it covered a wide Mardihansu shallow area in the SW side of the Hiiumaa, but did not cover the Apollo shallow. In the years 2007-2008, monitoring area was located more in the west, compared to the years 2014. Vinkovi shallow has been included in the monitoring program every year (Ta- ble 1). 4/8 Picture 3. Aerial monitoring route in the year 2007. Source: Leito, 2008. Picture 4. Aerial monitoring route in the year 2017. Source: Eesti Maaülikool 2018. 5/8 Table 1. Monitoring dates and types and the total number of observed Long-tailed ducks in the whole mon- itored area. Monitored area has varied annually, so the numbers are not comparable to each other. Date Monitoring type Total number of Long- tailed ducks 24.4.2007 ship 453 10.5.2007 aerial 1 021 31.10.2007 aerial 29 075 5.2.2008 aerial 2 171 24.9.2008 aerial 3 30.11.2014 aerial 18 354 2.2.2015 aerial 13 857 16.5.2015 aerial 6 894 4.8.2015 aerial 258 14.11.2017 aerial 21 314 According to the monitoring, the most abundant bird species occurring in the off- shore area of the Hiiumaa is LTD. The species is wintering and resting in the offshore areas where water depth is relatively shallow. This is because the species is so called bottom-feeder, ie it dives into close to the bottom of the sea to catch small inverte- brates and small fish for food. In the autumn 2007, up to 29,000 LTD’s were counted from the whole monitoring area. The report for the year 2008 does not mention the exact number of LTD’s in the Vinkovi shallow, but it is mentioned that 13 864 birds of 12 total species were observed in the combined area of Vinkovi and Glotovi shallows. Majority of these birds were LTD’s. In the recent autumns and winters (2014-2017), offshore bird monitoring has showed that of the five evaluated shallow areas, the most important sites for LTD’s are Apollo and Hiiu shallows (Table 2). Within these areas, the number of LTD’s occurring in the site at once have been exceeding the Ramsar/IBA criteria (1 % of population occurring in the site) only in Apollo. Even in Apollo shallow, the regularity of exceeding criteria is still unclear. Table 2. Number of Long-tailed ducks in certain shallow areas based on aerial monitoring Season whole area Madal 1 & 2 Vinkovi Hiiu Apollo Autumn 2014 82 400 2 230 1 000 680 46 100 Spring 2015 23 000 10 170 6 550 5 400 winter 2015 38 300 230 220 4 740 14 500 Autumn 2017 40 700 present 5 000 8 600 n/a 6/8 6. Conclusions Based on the bird monitoring, none of the five shallow areas north from Hiiumaa regularly host over 1 % of the Baltic LTD population and thus do not meet the criteria of an internationally important area (neither Ramsar or IBA). If all the five sites are combined, then the 1 % limit is reached in several cases for the monitoring done in the past years. It is to be noted, however, that the more areas are combined, the more likely the criterion will be exceeded. This means, that the Ramsar criteria could be reached by many other area combinations as well. Also the monitored area has varied annually, so the total numbers are not compa- rable to each other. The purpose of these bird monitoring has not been to monitor the Vinkovi shallow, but rather to create a overall picture of the occurrence of sea- birds in the offshore area north from Hiiumaa. The five shallow areas evaluated in this report cannot be considered as a coherent unit, as there are a lot shallows in the coastal areas of Hiiumaa. Therefore, there is no justification for presenting just these five areas as a single unit. It should be noted, however, that even none of the areas under consideration are of international importance, these sites might still be regionally or locally important bird areas. Based on the latest autumn and winter surveys (2014, 2015, 2017), Apollo and Hiiu shallows are the two most important areas for LTD. Protection of these two shallows will achieve the greatest benefit to the birds, taking into account the area of pro- tected offshore areas. The environmental impact assessment of the North-West Estonia offshore wind farm project has shown that wind power and bird values can be matched by focusing the production of wind power in less valuable areas. One important measure to mitigate negative avian impacts has been abandonment of the Apollo shallows wind power planning. As both the bird protection and wind power areas are needed for environ- mental reasons, a good solution for matching these needs is to focus on protection of Apollo and Hiiu shallows and designate the Vinkovi shallow for wind energy pro- duction. 7. Sources BirdLife International 2001: Important Bird Areas and potential Ramsar Sites in Eu- rope. BirdLife International, Wageningen, The Netherlands. BirdLife International 2015: Clangula hyemalis. The IUCN Red List of Threatened Species 2015: e.T22680427A59972589. Downloaded on 22 March 2018. Eesti Maaülikool 2018. Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa ranniku- merel. 7/8 HELCOM species information sheet: Clangula hyemalis. http://www.hel- com.fi/Red%20List%20Species%20Information%20Sheet/HEL- COM%20Red%20List%20Clangula%20hyemalis.pdf Leito, A. 2008. Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikkumere kaas- nevate keskkonnamõjude hindamine. Eesti maaülikool. Põllumajandus- ja keskkon- nainstituut. Luigujõe, L. 2015: Conducting environmental study and participating in environmen- tal impact assessment of planned offshore windpark in the Estonian coastal offshore areas. Estonian University of Life Sciences. Institute of Agricultural and Environmen- tal Sciences. Ramsar convention: The Ramsar Sites Criteria. The nine criteria for identifying Wet- lands of International Importance https://www.ramsar.org/sites/default/files/documents/library/ramsarsites_crite- ria_eng.pdf Red Data Book of Estonia 2008: Commission for Nature Conservation of the Estonian Academy of Sciences. Tiainen, J., Mikkola-Roos, M., Below, A., Jukarainen, A., Lehikoinen, A., Lehtiniemi, T., Pessa, J., Rajasärkkä, A., Rintala, J., Sirkiä, P. & Valkama, J. 2016: Suomen lintujen uhanalaisuus 2015 – The 2015 Red List of Finnish Bird Species. Ympäristöministeriö & Suomen ympäristökeskus. 49 p. 8/8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel